Teie: 16.07.2025 nr 12.1.1/25-0417/-2T
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 08.09.2025 nr 5-1/34-2
Siseministeeriumi arvamus Euroopa Liidu
turismistrateegia avaliku konsultatsiooni kohta
Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 4-2/25-01365 esitab Siseministeerium arvamuse
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Euroopa Liidu (edaspidi EL) turismistrateegia
avaliku konsultatsiooni kohta. Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond,
piirivalve- ja rändeosakond ning sisejulgeoleku osakond (
[email protected]), kaasatud
oli ka Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), mille seisukohad on arvestatud alloleva
arvamuse koostamisel. Valdkonna eest vastutab sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik
(
[email protected]).
Siseministeerium on arvamusel, et EL-i turismistrateegia peab endas hõlmama ka julgeoleku-
ja rändealast vaadet ning olema tugevamalt seotud EL-i julgeoleku- ja viisastrateegiaga. Oluline
on järgida Euroopa sisejulgeoleku strateegias ProtectEU toodud põhimõtet, mille kohaselt
julgeolekukaalutlusi võetakse arvesse kõigis EL õigusaktides, tegevuspõhimõtetes ja
programmides alates kavandamisest kuni rakendamiseni.
Turvalise keskkonna tagamine peab tuginema isikute vaba liikumise ja seadusliku rände (sh
turismi) edendamise kõrval süsteemsele ja järjekindlale valdkondlike sisejulgeoleku riskide
hindamisele ja maandamisele, kaasates teiste seas ka õiguskaitseasutused. Seetõttu peab EL-i
turismistrateegia hõlmama ka meetmeid ja algatusi seaduslike rändekanalite väärkasutamise ja
ebaseaduslike rändeskeemide tekkimise riskide hindamiseks ning ennetamiseks ja
tõkestamiseks, reisijate ja avaliku ruumi turvalisuse suurendamiseks ning järelevalvemeetmete
tõhustamiseks, sh reisijate andmete töötlemisel, ristkasutamisel ja säilitamisel. Tähtis on
tõhustada ja teha kättesaadavaks lahendused, sh IT-süsteemid, mis võimaldavad ennetada
ohtlike isikute, sh kurjategijate, sh sõjakurjategijate (nt Venemaa ekskombatantide) reisimist
EL-i ja liikmesriikide vahel. Eesmärgiks on vähendada sellega näiteks terrorismi ja
organiseeritud kuritegevuse, nt inimsmugeldamise ja inimkaubanduse ohtu. Tähelepanu
vajavaks teemaks on samuti turismivaldkonnas tegutsevate ettevõtete, sh majutuskohtade,
pädevuse suurendamine näiteks reisijate andmete töötlemisel (sh PNR/API arendamine),
isikusamasuse tuvastamisel või näiteks tegutsemisel kriisiolukorras.
19.06.25.a. Tallinnas toimunud Baltiriikide, Norra, Poola, Soome ja Rootsi siseministrite ning
Frontexi ja Euroopa Komisjoni kõrgete ametnike kohtumisel tehti ühisavaldus EL-i
Pikk 61 / 15065 Tallinn /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
piiriturvalisuse suurendamiseks. Ühisavalduses tõdetakse, et isegi täiemahulise sõjalise
agressiooni lõppemise korral Ukraina vastu jäävad Venemaalt pärinevad ohud EL-i
sisejulgeolekule püsima. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et
isikud, kes on või on olnud Venemaa relvajõudude või muude režiimi nimel tegutsevate
relvastatud üksuste teenistuses, ei saaks EL-i julgeolekut õõnestada ega Schengeni alal vabalt
liikuda. Eelkõige on oluline vältida elamislubade ja viisade andmist isikutele, kes on osalenud
Ukraina-vastases agressioonisõjas. Algatus vajab laiemat poliitilist toetust ja edendamist EL-i
tasemel.
Eesti, kui EL-i ja NATO välispiiride turvalisuse ja liidu julgeoleku tagamise olulisust rõhutav
riik, kelle julgeolekupoliitika põhialustes on suurimaks julgeolekuohuks märgitud Venemaa
tegevus, peab suurendama ka EL-i ja partnerriikide ohuteadlikkust ja toetama liidu-üleste
riskide hindamise ühtlustamist, maandavate meetmete väljatöötamist ja rakendamist kõikides
valdkondades sh viisapoliitika ja turismivaldkonna poliitika kaudu. Reisimise mugavuse kõrval
on tähtis tagada asutuste ülese lähenemise ja riskide maandamise meetmete kaudu reisijate ja
avaliku ruumi turvalisus.
Peab arvestama, et turismi soodustamisega kaasneb ka seaduslike rändeteede väärkasutamine,
mille ennetamise ning tagajärgedega tegelemisel on liikmesriikide ja kogu EL-i
sisejulgeolekule oluline mõju. Turismi soodustamisega tõuseb liikmesriikide halduskoormus,
sh viisade menetlemise, aga ka järelevalveliste tegevuste ja tagasisaamise vaates. Muutunud
julgeolekukeskkonnas on seda enam oluline, et turism ei kujuneks liidu ja liikmesriikide
julgeolekut ohustavaks valdkonnaks
EL-i turismistrateegia võiks adresseerida ka strateegiliste partnerluste loomise ja säilitamise
vajalikkust ebaseadusliku sisserände päritolu- ja transiitriikidega, samuti viise koostöö
edendamiseks EL-i tasandil. Vajalik on tagada eelkontrollide tõhusus enne viisa väljastamist,
samuti ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike avastamine ja
tagasisaatmine. Senine PPA kogemus näitab, et turismi eesmärki väärkasutatakse EL-i
pääsemise ettekäändena. Erinevate väärkasutuste osas võib välja tuua kolm enamlevinud trendi:
1. Viisa ostlemine (ingl. k. Visa Shopping) ehk viisat taotletakse sellelt liikmesriigilt, kus
viisamenetlus on lihtsam, kiirem või järjekorrad lühemad. Tegelikult ei ole isikul aga
plaanis sellesse riiki reisida.
2. Lähteriikides on mitmeid teenusepakkujad, kes raha eest pakuvad turismiviisa
saamiseks vajalikke dokumente, sh koos reisiplaanidega. Tegelik taotleja reisi eesmärk
on aga muu.
3. Keelduva elamisloa/viisa otsuse järel muu liikmesriigi käest turismiviisa taotlemine,
mille alusel tegelikku sihtriiki pääseda. Probleeme on ka viisavaba liikumisega.
Siseministeerium on seisukohal, et jätkusuutlikule turismi arengule võib kaasa aidata ka EL-i
ülese kaugtöö viisa (ingl. k. Digital Nomad Visa) loomine. Mitmetel liikmesriikidel on juba
loodud spetsiifilised viisad kaugtöö tegijatele, kuid liikmesriikide vahel on reeglid killustunud.
Ühtse EL-i kaugtöö viisa loomine aitaks tõsta EL-i kui sihtkoha atraktiivsust, tugevdaks
seaduslike rändekanalite kasutamist ning suurendaks EL-i üleselt kaugtööd tegevate turistide
osas õigusselgust. Kaugtöö viisa võimaldab tuua EL-i inimesi ka hooajavälistel perioodidel,
2 (3)
võimaldab kaugtöö tegijatel turismi eesmärgil EL-is pikemalt viibida ning tugevdab
turismisektori mitmekesisust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Joosep Kaasik
sisejulgeoleku asekantsler
Katarina Budrik 6125144
[email protected]
3 (3)