C-474/25

Vastuvõtmise kuupäev : 03/09/2025  Anonüümseks muudetud versioon Tõlge C-474/25 – 1 Kohtuasi C-474/25 Eelotsusetaotlus Saabumise kuupäev: 16. juuli 2025 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Verwaltungsgericht Berlin (Berliini halduskohus, Saksamaa) Eelotsusetaotluse kuupäev: 10. juuli 2025 Kaebaja: LD Vastustaja: Medienanstalt Berlin-Brandenburg VG 32 K 222/24 VERWALTUNGSGERICHT BERLIN KOHTUMÄÄRUS Halduskohtuasjas LD, […] […] kaebaja, […] versus ET  EELOTSUSETAOTLUS 10.7.2025 – KOHTUASI C-474/25 Medienanstalt Berlin-Brandenburg, […] […], vastustaja, […] tegi Verwaltungsgericht Berlini (Berliini halduskohus) 32. kolleegium […] 10. juulil 2025 järgmise kohtumääruse: I. Menetlus peatatakse. II. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 267 alusel esitatakse Euroopa Kohtule liidu õiguse tõlgendamise kohta järgmised eelotsuse küsimused: 1. Kas direktiivi 2000/31/EÜ artikli 1 lõiget 6 ja artikli 3 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus arvamuste mitmekesisuse tagamiseks liikmesriigis vastu võetud riigisisesed õigusnormid, mis panevad meediavahendusplatvormide pakkujatele, seega infoühiskonna teenuste osutajatele, kes koondavad, valivad ja üldsusele kättesaadaval viisil esitlevad kolmandate isikute ajakirjanduslik-toimetuslikku sisu, koondamata seda tervikpakkumiseks, kohustuse hoida teatav läbipaistvust puudutav teave oma mobiilirakendustes kättesaadavana ka siis, kui meediavahendusplatvormide pakkujad on asutatud teises liikmesriigis, kuid nende pakutud meediavahendusplatvormid on ette nähtud kasutamiseks ka õigusnormid vastu võtnud liikmesriigis? 2. Kas määruse (EL) 2022/2065 artiklit 27 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus arvamuste mitmekesisuse tagamiseks liikmesriigis vastu võetud riigisisesed õigusnormid, mis panevad meediavahendusplatvormide pakkujatele, seega infoühiskonna teenuste osutajatele, kes koondavad, valivad ja üldsusele kättesaadaval viisil esitlevad kolmandate isikute ajakirjanduslik-toimetuslikku sisu, koondamata seda tervikpakkumiseks, kohustuse hoida oma mobiilirakendustes kättesaadavana teatav läbipaistvust puudutav teave? Põhjendused I. Asjaolud 1 Kaebaja, aktsiaselts asukohaga […], kes pakub audio voogedastusteenust „LD“, mille kaudu saab lisaks muusikapaladele voogedastada ka ajakirjanduslik- toimetuslikke taskuhäälingusaateid, esitab vastuväited meediaõiguse alusel 2 Anonüümseks muudetud versioon  MEDIENANSTALT BERLIN-BRANDENBURG esitatud etteheidetele ja nõudele hoida kättesaadavana teatav läbipaistvust puudutav teave. 2 Vastustajaks olev Medienanstalt Berlin-Brandenburg tuvastas 31. juuli 2024. aasta otsusega, et meediavahendusplatvormil „LD“ 24. juunil 2024 kättesaadav läbipaistvusteave ei vasta seaduses sätestatud nõuetele (punkt 1). Kaebajale seati kohustus teha kõik läbipaistvust puudutavad andmed nelja nädala jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest menetluse esemeks olevates mobiilirakendustes hõlpsalt, otse ja alaliselt kättesaadavaks (punkt 2). Medienanstalt Berlin- Brandenburg märkis põhjenduseks, et LD tuleb kvalifitseerida meediavahendusplatvormiks, kuna seal on kättesaadavad kolmandate isikute ajakirjanduslik-toimetuslikud taskuhäälingusaated, mille sisu eest kaebaja ei vastuta, kuid mida kaebaja üldsusele kättesaadaval kujul koondab, valib ja esitleb, koondamata neid üheks tervikpakkumiseks ja tegemata sisulist valikut. Meediavahendusplatvormi pakkujana on kaebaja vastavalt riikliku meediateenuste lepingu (Medienstaatsvertrag; edaspidi „MStV“) § 93 lõigetele 1 ja 3 kohustatud hoidma teatavat läbipaistvusteavet hõlpsalt, otse ja alaliselt kättesaadavana. Seda nõuet LD menetluse esemeks olevate mobiilirakenduste versioonide puhul (Android App, IOS App, Windows App, MacOS App) 24. juuni 2024. aasta seisuga täielikult ei täitnud. 3 Kaebaja esitas 26. augustil 2024 Medienanstalt Berlin-Brandenburgi 31. juuli 2024. aasta otsuse peale kaebuse. Samal ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldas Verwaltungsgericht Berlin (Berliini halduskohus) 17. detsembri 2024. aasta määrusega ja nägi ette kaebuse peatava toime (Verwaltungsgericht Berlin (Berliini halduskohus; edaspidi „VG Berlin“) 17. detsembri 2024. aasta määrus VG 32 L 221/24 – juris [ECLI:DE:VGBE:2024:1217.32L221.24.00]). 4 Menetlusosaliste vahel on muu hulgas vaidluse all küsimus, kas MStV § 93 lõiked 1 ja 3 koostoimes § 1 lõike 8 esimese lausega, millele tugineb vaidlusalune Medienanstalt Berlin-Brandenburgi ettekirjutus, rikuvad direktiivis 2000/31/EÜ (e-kaubanduse direktiiv) sätestatud päritoluriigi põhimõtet, mistõttu on need liidu õigusega vastuolus ja tuleb jätta kohaldamata. Peale selle on menetlusosaliste vahel vaidluse all MStV § 93 lõigete 1 ja 3 kooskõla määruse (EL) 2022/2065 (digiteenuste määrus) artikliga 27. 5 Kaebaja on seisukohal, et MStV § 93 alusel talle seatud läbipaistvuskohustus kuulub e-kaubanduse direktiivis määratletud kooskõlastatud valdkonda ja rikub selles direktiivis sätestatud päritoluriigi põhimõtet. Selle kohaselt on keelatud kohaldada infoühiskonna teenuste suhtes teenuse asukohaliikmesriigis kohaldatavas materiaalõiguses ette nähtud nõuetest rangemaid nõudeid. Erandit päritoluriigi põhimõttest ei tulene ka e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõikest 6, mille kohaselt ei mõjuta direktiiv ühenduse õigusaktide kohaseid meetmeid, mille eesmärk on kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamine ja pluralismi kaitsmine. Just päritoluriigi põhimõte on ühenduse õiguse keskne põhimõte, mida tuleb järgida. E-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõige 6 ei piira seega kõnealuse direktiivi kohaldamisala, vaid üksnes selgitab, et e-kaubanduse direktiiviga on 3 Anonüümseks muudetud versioon  EELOTSUSETAOTLUS 10.7.2025 – KOHTUASI C-474/25 pluralism ja arvamuste mitmekesisus seatud eriti suure kaitse alla. Lisaks sellele tuleb MStV § 93 kohaldamata jätta seetõttu, et sisuga seotud läbipaistvusteave on digiteenuste määruse artiklis 27 loetletud ammendavalt. 6 Vastustajast Medienanstalt Berlin-Brandenburg leiab seevastu, et e-kaubanduse direktiivi kooskõlastatud valdkonda ei ole sekkutud. E-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõige 6 jätab pluralismi kaitseks vastu võetud õigusnormid e-kaubanduse direktiivi kohaldamisalast välja, kui need on kooskõlas muu liidu õigusega. MStV § 93 eesmärk on kaitsta pluralismi, piiramata seejuures teenuste osutamise vabadust. Pealegi ei ole Euroopa Liidul arvamuste mitmekesisuse valdkonnas õigusloomepädevust. Pluralismi kaitsvate riigisiseste sätete vastuvõtmist ei saa takistada ka digiteenuste määrus. II. Kohtuasja lahendamise seisukohast määravad Saksa õigusnormid 7 Kohtuasja lahendamise seisukohast määravad Saksa õigusnormid on sõnastatud järgmiselt: 8 14./28. aprilli 2020. aasta riiklik meediateenuste leping (Medienstaatsvertrag vom 14./28. April 2020; edaspidi „MStV“ (kuulutatud 14./28. aprilli 2020. aasta meediateenuste osutamise korda Saksamaal ajakohastava riikliku lepingu (Staatsvertrag zur Modernisierung der Medienordnung in Deutschland vom 14./28. April 2020) artiklina 1, mis on Berliini liidumaa 12. septembri 2020. aasta seaduse, mis käsitleb meediateenuste osutamise korda Saksamaal ajakohastavat riiklikku lepingut (Gesetz des Landes Berlin zum Staatsvertrag zur Modernisierung der Medienordnung in Deutschland vom 12. September 2020 [GVBl. für Berlin 2020, lk 698]), lisa (muudetud 1. jaanuaril 2024 jõustunud 9./16. mai 2023. aasta neljanda riikliku meediateenuste lepingu muutmise seadusega (Vierter Medienänderungsstaatsvertrag vom 9./16. Mai 2023; mis on 3. novembri 2023. aasta riikliku meediateenuste lepingu muutmise seaduse (Gesetz zum Vierten Medienänderungsstaatsvertrag vom 3. November 2023 (GVBl. für Berlin 2023, lk 357) lisa 9 MStV § 1 lõige 7 ja lõike 8 esimene ja teine lause (kohaldamisala) (7) Käesolevat riiklikku lepingut kohaldatakse telemeediateenuste osutajate suhtes, kui nad on kooskõlas telemeedia seaduse (Telemediengesetz) sätetega asutatud Saksamaal. (8) Erandina lõikest 7 kohaldatakse meediavahendusplatvormide, digiplatvormide ja kasutajaliideste suhtes, kuivõrd need on ette nähtud kasutamiseks Saksamaal, V jaotise 2. ja 3. jao erisätteid. Meediavahendusplatvormid, digiplatvormid ja kasutajaliidesed on ette nähtud kasutamiseks Saksamaal, kui need on tervikuna, eelkõige kasutatud keele, pakutud sisu või turundustegevuse põhjal hinnates suunatud Saksamaal asuvatele kasutajatele või saavad olulise osa oma refinantseerimisest Saksamaal. […] 4 Anonüümseks muudetud versioon  MEDIENANSTALT BERLIN-BRANDENBURG 10 MStV § 93 lõiked 1 ja 3 (läbipaistvus) (1) Meediavahendusplatvormid peavad arvamuste mitmekesisuse tagamiseks hoidma hõlpsalt, otse ja alaliselt kättesaadavana järgmise teabe: 1. kriteeriumid, mis määravad kindlaks sisu jõudmise meediavahendusplatvormile ja säilitamise, 2. sisu koondamise, valiku ja esitlemise kesksed kriteeriumid ning nende osakaal, sealhulgas teave kasutatavate algoritmide toimimise kohta lihtsas ja arusaadavas keeles. […] (3) Lõikes 1 osutatud kriteeriumide ja lõikes 2 osutatud suunitluse muudatused tuleb viivitamata samal viisil kättesaadavaks teha. […] 11 MStV § 109 lõike 1 esimene ja teine lause (meetmed õigusrikkumiste korral) (1) Kui pädev riigi meediaasutus tuvastab käesoleva riikliku lepingu sätete rikkumise, välja arvatud § 17, § 18 lõiked 2 ja 4, § 20 ja § 23 lõige 2, võtab ta vajalikud meetmed. Meetmete hulka kuuluvad eelkõige vastuväite esitamine, keelamine, blokeerimine, tagasivõtmine ja kehtetuks tunnistamine. […] MStV § 2 lõike 1 kolmas lause ja lõike 2 punktid 16 ja 21 (mõisted) (1) […] Telemeediateenused – kõik elektroonilised info- ja sideteenused, mis ei ole elektroonilise side seaduse (Telekommunikationsgesetz) § 3 punkti 61 kohased elektroonilise side teenused, mis seisnevad täielikult signaalide edastamises, või elektroonilise side seaduse (Telekommunikationsgesetz) § 3 punkti 63 kohased elektroonilisel sidel põhinevad teenused või esimese ja teise lause kohased ringhäälinguteenused. (2) Käesolevas riiklikus lepingus on: […] 16. meediavahendusplatvorm – mis tahes telemeediaplatvorm, mis koondab, valib ja üldsusele kättesaadaval viisil esitleb ka kolmandate isikute ajakirjanduslik-toimetuslikku sisu, koondamata seda tervikpakkumiseks. […] 21. meediavahendusplatvormi pakkuja – isik, kes vastutab sisu koondamise, valiku ja üldsusele kättesaadaval viisil esitlemise eest. 5 Anonüümseks muudetud versioon  EELOTSUSETAOTLUS 10.7.2025 – KOHTUASI C-474/25 III. Õiguslik hinnang 12 Eespool kirjeldatud riigisisest õigusraamistikku arvestades on eelotsusetaotluse esitanud kohtul alust esitada ELTL artikli 267 alusel käesoleva kohtumääruse resolutsioonis sõnastatud asjakohased tõlgendusküsimused. Küsimustega soovitakse teada, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT 2000, L 178, lk 1; ELT eriväljaanne 13/25, lk 399) (edaspidi „e-kaubanduse direktiiv“) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (edaspidi „digiteenuste määrus“). Liidu õiguse asjakohased sätted on e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõige 6 ja artikli 3 lõiked 1 ja 2 ning digiteenuste määruse artikkel 27. 13 Eelotsuse küsimused on halduskohtuasja lahendamise seisukohast määravad, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtule esitatud kaebuse rahuldamine sõltub nimetatud liidu õigusnormide tõlgendamisest. Kui Euroopa Kohus peaks vastama ühele esitatud eelotsuse küsimustest jaatavalt, ei ole asjakohane riigisisene õiguslik alus, nimelt MStV § 93 lõiked 1 ja 3 koostoimes § 1 lõikega 8, mille alusel on pandud kaebajale teatud läbipaistvusteabe kättesaadavana hoidmise kohustus, e-kaubanduse direktiivi või digiteenuste määruse nõuetega kooskõlas ja tuleb Euroopa Liidu õiguse kohaldamise esimuse tõttu kohaldamata jätta. 14 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on kahtlusi, kas e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõiget 6 ja artikli 3 lõikeid 1 ja 2 ning digiteenuste määruse artiklit 27 tuleb tõlgendada nii, et eelotsuse küsimustes märgitud laadi riigisisesed õigusnormid, mis on halduskohtuasja lahendamise seisukohast määravad, nimelt MStV § 93 lõiked 1 ja 3 koostoimes § 1 lõikega 8 on viidatud sätetega kooskõlas. Tõenäoliselt on see küsimus oluline ka mujal kui eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli olevas menetlus; näiteks Verwaltungsgericht Schleswigi (Schleswigi halduskohus) menetluses on GI kaebus, mille ese on samuti läbipaistvusteabe puudumine (kohtuasja nr […]). 15 Tõsiasi, et MStV § 93 on vastavalt MStV § 1 lõike 8 esimesele ja teisele lausele kohaldatav ka meediavahendusplatvormide pakkujate suhtes, kes ei ole asutatud Saksamaal, vaid – nagu kaebaja – mõnes muus liikmesriigis, kuid kelle pakutud meediavahendusplatvorm on ette nähtud kasutamiseks Saksamaal (nn turu asukoha põhimõte), võib rikkuda e-kaubanduse direktiivi artiklis 3 sätestatud päritoluriigi põhimõtet, mis on Saksa õigusesse üle võetud digiteenuste seaduse (Digitale-Dienste-Gesetz) §-ga 3. E-kaubanduse direktiivi artikli 3 lõikes 1 on ette nähtud, et iga liikmesriik tagab, et infoühiskonna teenused, mida pakub tema territooriumil asuv teenuseosutaja, vastavad kõnealuses liikmesriigis kehtivatele kooskõlastatud valdkonna küsimusi puudutavatele riigisisestele õigusnormidele. Sama artikli 3 lõikes 2 on täpsustatud, et liikmesriigid ei või kooskõlastatud valdkonda kuuluvatel põhjustel piirata teisest liikmesriigist pärit infoühiskonna teenuste osutamise vabadust (nn päritoluriigi põhimõte; vt Euroopa Kohtu 30. mai 6 Anonüümseks muudetud versioon  MEDIENANSTALT BERLIN-BRANDENBURG 2024. aasta kohtuotsus C-664/22 ja C-666/22 – juris punkt 55 [EU:C:2024:434]). Sellest järeldub, et direktiivi 2000/31 artikliga 3 on vastuolus – kui selle artikli lõikes 4 ette nähtud tingimustel lubatud eranditest ei tulene teisiti –, kui infoühiskonna teenuse osutaja suhtes, kes soovib seda teenust osutada teises liikmesriigis kui see, kus ta asub, kehtivad selle teise liikmesriigi kehtestatud kooskõlastatud valdkonna nõuded (vt Euroopa Kohtu 30. mai 2024. aasta kohtuotsus C-664/22 ja C-666/22 – juris punkt 61 [EU:C:2024:434]). 16 Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et kaebajale, kes on meediavahendusplatvormiks kvalifitseeritava audio voogedastusteenuse pakkuja ja ühtlasi infoühiskonna teenuse osutaja, MStV § 93 lõigete 2 ja 3 alusel pandud kohustus hoida kättesaadavana teatud läbipaistvusteave ja selles tehtud muudatused puudutab põhimõtteliselt e-kaubanduse direktiivi artikli 3 lõikes 2 osutatud kooskõlastatud valdkonda, kuna see kohustus seab nõuded tema toimimisele ja seega tema teenuste osutamisele e-kaubanduse direktiivi artikli 2 punkti h alapunkti i teise taande tähenduses. Need nõuded piiravad ka digiteenuste osutamise vabadust, kuna need seavad tõkkeid kaebaja pakkumisele, liiatigi kuna on mõeldav, et teatud teabe avalikustamine võib avaldada kahjulikku mõju ühendusesisesele kaubandusele. Pealegi ei ole hõlmatud valdkonnad, mille suhtes ei ole e-kaubanduse direktiiv selle direktiivi artikli 1 lõike 5 kohaselt kohaldatav. Lisaks ei ole asjakohased ka e-kaubanduse direktiivi artikli 3 lõigete 3 ja 4 kohased erandid päritoluriigi põhimõttest. 17 Käesolevas kontekstis on eelotsusetaotluse esitanud kohtule siiski ebaselge, milline tähendus on e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõikel 6. E-kaubanduse direktiivi artikkel 1 pealkirjaga „Eesmärk ja reguleerimisala“ sätestab lõikes 6, et direktiiv ei mõjuta ühenduse või riigisisesel tasandil võetud ühenduse õigusaktide kohaseid meetmeid, mille eesmärk on kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamine ja pluralismi kaitsmine. Erinevalt kaebajast lähtub eelotsusetaotluse esitanud kohus samamoodi nagu liikmesriigi seadusandja (vt ametlik seletuskiri MStV § 93 kohta, Bayern, Drucksache 18/7640, 29.04.2020, lk 108) sellest, et MStV § 93 lõigete 1 ja 3 eesmärk on arvamuste mitmekesisuse tagamine ja seega ka pluralismi kaitse e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõike 6 tähenduses. Nimelt võimaldatakse kasutajatel kontrollida esitatava sisu valiku kriteeriume ja sellega tuvastada võimalikku diskrimineerimist ajakirjanduslik-toimetuslikus sisus, vajaduse korral esitada selle peale kaebusi ning otsida teavet teistest allikatest või muul viisil, millega hoitakse lõppkokkuvõttes ära teabe ühekülgne hankimine ja tugevdatakse arvamuste mitmekesisust. Eelotsusetaotluse esitanud kohtule on aga ebaselge, kas e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõige 6 kujutab endast valdkondlikku erandit e-kaubanduse direktiivist ja võimaldab selliste mitmekesisuse kaitsmise meetmete puhul, nagu on ette nähtud MStV § 93 lõigetes 1 ja 3, seega päritoluriigi põhimõttest kõrvale kalduda. 18 Kaebaja on seisukohal, et e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõige 6 ei piira e-kaubanduse direktiivi kohaldamisala, vaid sellel on üksnes selgitav ülesanne ja et väljend „ühenduse õigusaktide kohaseid“ nõuab just nimelt ka päritoluriigi põhimõtte arvessevõtmist. Vastustaja lähtub seevastu sellest, et e-kaubanduse 7 Anonüümseks muudetud versioon  EELOTSUSETAOTLUS 10.7.2025 – KOHTUASI C-474/25 direktiivi nõuded, sealhulgas päritoluriigi põhimõte, ei kehti mitmekesisuse edendamiseks ja pluralismi kaitsmiseks võetavate reguleerivate meetmete suhtes ja seega ka MStV § 93 lõigete 1 ja 3 kohaste mitmekesisust kaitsvate läbipaistvusnõuete suhtes, kui need on kooskõlas muu liidu õigusega väljaspool e-kaubanduse direktiivi; MStV § 93 ei kuulu e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõiget 6 arvestades direktiiviga kooskõlastatud valdkonda. 19 Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõike 6 tähendus ja ulatus on meetmete puhul, mille eesmärk on edendada mitmekesisust ja kaitsta pluralismi, mitmes mõttes ebaselge: 20 Kui lähtuda sellest, et e-kaubanduse direktiiv ei ole riigisiseste mitmekesisust kaitstavate meetmete või sätete suhtes kohaldatav, ei ole ilma pikemata arusaadav, mispärast paikneb see säte eraldiseisvana e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõike 5 kõrval, kuna ka viimati nimetatud säte jätab teatavad valdkonnad e-kaubanduse direktiivi kohaldamisalast sõnaselgelt välja, ning mispärast on valitud teistsugune sõnastus („Käesolev direktiiv ei mõjuta“, mitte „Käesolevat direktiivi ei kohaldata“). Vastustaja viide sätte tekkeloole, mille kohaselt sisaldus e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõige 5 juba e-kaubanduse direktiivi eelnõus, samal ajal kui e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõige 6 lisati direktiivi alles õigusloomemenetluse käigus, ei loo selgust, mispärast ei lisatud seda sätet e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõikesse 5 ja mispärast valiti teistsugune sõnastus, ning ei anna mingit teavet väljendi „ühenduse õigusaktide kohaseid“ tähenduse ja ulatuse kohta. Lisaks tuleb arvesse võtta, et Euroopa Kohus tõlgendab e-kaubanduse direktiivi artikli 3 lõike 4 kohaseid erandeid päritoluriigi järelevalve põhimõttest kitsalt (vt Euroopa Kohtu 30. mai 2024. aasta kohtuotsus C-664/22 ja C-666/22 – juris punkt 83 [EU:C:2024:434]), mis võib toetada järeldust, et kõne alla ei tule ka direktiivi kohaldamisala piirangud, mis lähevad kaugemale e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõikes 5 ette nähtud valdkondadest. 21 Kahtlusi meediavahendusplatvorme reguleerivate MStV § 1 lõike 8 ja § 93 sätete kooskõlas e-kaubanduse direktiivi sätetega väljendas korduvalt ka Euroopa Komisjon, muu hulgas nendest sätetest teavitamise menetluse raames (vt Euroopa Komisjon, teatis 303, TRIS/[2020] 01530, 27.4.2020, lk 2 ja 3; teatis 315, TRIS/[2021] 02190, 17.6.2021, lk 3 jj). Komisjon on seisukohal, et isegi kui kõnealune direktiiv ei mõjuta liikmesriikide poolt pluralismi edendamiseks võetud meetmeid, peavad liikmesriigid vastavalt e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõikele 6 järgima nende meetmete võtmisel muud liidu õigust, mille hulka kuuluvad ka e-kaubanduse direktiivi sätted. Sellest tulenevalt võib teha järelduse, et e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõige 6 (erinevalt e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõikest 5) ei välista direktiivi sätteid, vaid rõhutab tähtsust, mida EL omistab pluralismi kaitsele kui tegurile, mida liikmesriigid peaksid infoühiskonna teenuste osutamise reguleerimisel arvesse võtma. 22 Kui aga kooskõlas Euroopa Komisjoni väljendatud seisukohaga lähtuda seevastu sellest, et ka e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõiget 6 arvestades ei tule päritoluriigi põhimõttest kõrvalekaldumine liikmesriikide poolt pluralismi kaitseks 8 Anonüümseks muudetud versioon  MEDIENANSTALT BERLIN-BRANDENBURG võetud meetmete puhul kõne alla, siis tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus selle sätte regulatiivse sisu kohta. Ei ole ilmselge, et sätte sõnastuse kohaselt on tegemist pelgalt selgitusega pluralismi ja arvamuste mitmekesisuse olulisuse kohta, piiramata samal ajal e-kaubanduse direktiivi kohaldamisala. Seda seetõttu, et sõnaselgelt on juttu meetmetest, mida direktiiv ei mõjuta. Seega ei saa täielikult kõrvale jätta ka vastustaja vastuväidet, et on väheusutav, et ühenduse õigusaktidega on mõeldud direktiivi enda sätteid, kuna e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõige 6 peaks oma „ei mõjuta“-klausliga selle arvesse võtmisest just nimelt vabastama. Samuti vajab selgitamist, milline tähtsus ja ulatus on e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõikes 6 antud vabadusel võtta meetmeid kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamiseks ja pluralismi kaitsmiseks, kui liikmesriikidel oleks vaid õigus võtta vastu üksnes oma territooriumil asuvate teenuseosutajate suhtes kehtivaid õigusnorme, samal ajal kui nad peaksid ilma oma jurisdiktsiooni ja kontrollivõimaluseta aktsepteerima teises liikmesriigis asutatud vahendusteenuste osutajate tegevust Saksamaal. 23 Samuti on küsitav, kas eeldamisel, et e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõige 6 lubab liikmesriikidel pluralismi kaitsmiseks ja mitmekesisuse edendamiseks võetavate meetmete puhul päritoluriigi põhimõttest kõrvale kalduda, satub kahtluse alla pädevuste jaotus Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel. Sellega seoses märgitakse, et Euroopa Liidul puudub sedalaadi õigusnormide vastuvõtmise pädevus. Seda seetõttu, et Euroopa Liidul ei ole sõnaselget pädevust meedia valdkonnas, samuti ei saa Euroopa Liidu siseturu pädevusest tuletada pädevust ühtlustada õigus meedia mitmekesisuse tagamise valdkonnas (vt Hartstein, teoses Hartstein/Ring/Kreile/Dörr/Stettner/Cole/Wagner, Medienstaatsvertrag, Jugendmedienschutz-Staatsvertrag, 102. väljaanne, 12/2024, § 1 MedienStVtr BW punkt 87; vt ka Cole/Ukrow/Etteldor, Zur Kompetenzverteilung zwischen der Europäischen Union und den Mitgliedstaaten im Mediensektor, 2021, lk 764, 767 jj). Euroopa Liidu eri õigusaktide põhjal jääb aga mulje, et Euroopa Liidu siseturu pädevus hõlmab ka liidu õigusnorme, mis arvamuste mitmekesisuse tagamist liikmesriikides vähemasti puudutavad. Sellega seoses ei saa kõrvale jätta ka kaebaja viidet praegu osaliselt kehtivale Euroopa meediavabaduse määrusele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (ELT L, 2024/1083, 17.4.2024)), mille põhjenduses 2 on märgitud, et võttes arvesse meediateenuste ainulaadset rolli, on meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse kui demokraatia ja õigusriigi kahe põhisamba kaitse hästi toimiva meediateenuste siseturu oluline osa. Määruse põhjenduses 7 on märgitud, et mõned liikmesriigid on internetis meedia mitmekesisuse ja meediavabadusega seotud probleemide lahendamiseks võtnud reguleerivaid meetmeid ja teised liikmesriigid võivad seda tõenäoliselt samuti teha. Sellega kaasneb oht, et siseturul vaba liikumise suhtes kohaldatavad riiklikud lähenemisviisid ja piirangud muutuvad veel erinevamaks. Seepärast on vaja ühtlustada meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust käsitlevate riigisiseste normide teatavaid aspekte, tagades seeläbi kõnealuses valdkonnas kõrged standardid. Ka digiteenuste määruse põhjenduses 47 viidatakse meediavabadusele ja mitmekesisusele. 9 Anonüümseks muudetud versioon  EELOTSUSETAOTLUS 10.7.2025 – KOHTUASI C-474/25 24 Viimaks tekib pärast Euroopa Liidu määrusena vahetult kohaldatava digiteenuste määruse jõustumist küsimus, kas digiteenuste määruse artikkel 27, mis omakorda sätestab läbipaistvusnõuded, on toonud siseturul osutatavate vahendusteenuste läbipaistvuskohustuste osas kaasa seda aspekti käsitlevate sätete täieliku ühtlustamise. Eelkõige on ebaselge, kas digiteenuste määruse artikkel 27 tõrjub kõrvale ka sellised riigisisesed sätted nagu MStV § 93, mille eesmärk on tagada arvamuste mitmekesisus, või kas liikmesriikidel on arvamuste mitmekesisust tagavate õigusnormide vastuvõtmisel riigisiseselt kaalutlusruum, arvestades eelkõige vastustaja väidet, et liidul asjaomane pädevus puudub (vt Cornils, teoses Binder/Vesting, Beck’scher Kommentar zum Rundfunkrecht, 5. Auflage 2024, § 1 MStV punkt 63; vt Kuhlmann, Der Digital Services Act und seine Folgen für das nationale Medienrecht, ZUM 3/2023, lk 170, 175 ja 176). 25 Eelotsusetaotluse esitanud kohus lähtub sellest, et digiteenuste määrus on audioa voogedastusteenuse LD suhtes kohaldatav. Vastavalt digiteenuste määruse artikli 2 lõikele 1 kohaldatakse määrust vahendusteenuste suhtes, mida pakutakse teenusesaajatele, kelle tegevus- või asukoht on liidus, olenemata sellest, kus on kõnealuste vahendusteenuste osutaja tegevuskoht, kusjuures vahendusteenus on muu hulgas digiteenuste määruse artikli 3 punkti g alapunkti iii kohaselt „teabe talletamise“ teenus, mis seisneb teenusesaaja taotlusel teenusesaaja esitatud teabe talletamises. Teabe talletamise teenus, mille käigus teenusesaaja taotlusel talletatakse ja levitatakse üldsusele teavet, on digiteenuste määruse artikli 3 punkti i kohaselt ka digiplatvorm. 26 Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et kaebaja kui audio voogedastusteenuse LD pakkuja on samal ajal ka sellise digiplatvormi pakkuja. Nimelt vähemasti niivõrd, kuivõrd LD esitleb taskuhäälingusaateid […] kaudu, talletab LD neid ja levitab kasutaja taotlusel üldsusele (vt LD veebisait, vaadatud 3. juulil 2025, https://support. […].com/de/[…]/article/distributing-your-show/ und https:// […].com/de/features/podcast, salvestatud PDF-failina elektroonilises kohtutoimikus; vt LD kvalifitseerimise kohta digiplatvormiks uuringut „Possible“, mille tellis Bundesnetzagentur für Elektrizität, Gas, Telekommunikation, Post und Eisenbahn, Frielinghaus/Niermann/Sienz/Kollotzek, „Umsetzung des Digital Services Act in Deutschland – Bestandsaufnahme der relevanten Akteure“, 11. jaanuar 2024, lk […] http://web.archive.org/web/20250703080251/https://www.dsc.bund.de/DE/Fachth emen/Digitales/DSA/studie_dsa_akteure.pdf?__blob=publicationFile&v=3). Erinevalt kaebajast ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul seega praegu alust kahelda tema kvalifitseerimises digiplatvormi pakkujaks. Digiplatvormide pakkujate suhtes kehtivad vastavalt digiteenuste määruse artiklile 27 selles artiklis täpsemalt kirjeldatud läbipaistvuskohustused. Siiski on ebaselge, kas kaebaja suhtes on lisaks kohaldatavad ka MStV § 93 kohased meediavahendusplatvormide suhtes kehtivad läbipaistvuskohustused või on see olenevalt asjaoludest nii vaid niivõrd, kuivõrd viidatud säte sisaldab teistsuguseid läbipaistvusnõudeid, kuna selles osas puudub õigusnormide sisuline kollisioon. 10 Anonüümseks muudetud versioon  MEDIENANSTALT BERLIN-BRANDENBURG IV. Menetluse peatamine 27 […] 28 […] […] [allkirjad] 11 Anonüümseks muudetud versioon Saatja: [email protected] Saaja: [email protected], [email protected], "Merle Järve - RAM" <[email protected]>, "info - MKM" <[email protected]>, "Käddi Tammiku - MKM" <[email protected]>, [email protected] Teema: C-474/25 Kuupäev: 2025-09-03 08:14 Adressaadid: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] V�lisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2025/397 Kohtuasja number: C-474/25 Vastuse kuup�ev: 17.09.2025 Staadium: Uus menetlus M�rks�nad: info�hiskonna teenused; l�bipaistvuskohustus; mobiilirakendus �iguslikud vormid: direktiiv 2000/31/E�; m��rus (EL) 2022/2065 Dokumentidega on v�imalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=8338 Palun teatage 7 p�eva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie vastutusalasse. Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema. Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha esitama, ja p�hjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta). EL �iguse b�roo V�lisministeerium