Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ muutmine

18.08.2025 Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ (edaspidi määrus nr 10) muutmise määrus (edaspidi eelnõu) kehtestatakse kemikaaliseaduse (KemS) § 22 lõike 7 alusel. Eelnõu väljatöötamine on tingitud C-kategooria ohtliku ettevõtte ebamõistlikult rangest tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõudest ja käitamisloa kohustusest. Määruse rakendamisel on ilmnenud, et tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõude kohustuslik rakendamine on koormav, tekitades ettevõtjale põhjendamatut kulu. Määruse nr 10 muudatuse üks põhjus on ka Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 16. detsembril 2024. a Eestile saadetud põhjendatud arvamus rikkumismenetluses nr 2020/2117, milles komisjon leiab, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi Seveso III direktiiv). Eelnõu eesmärk on vähendada ettevõtja halduskoormust, leevendades C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõuet ja ühtlustada määruses kasutatavaid termineid, et tagada õigusselgus ja ühetaolisus Seveso III direktiiviga. 2. Eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna tööstusohutuse nõunik Maris Raudsepp (e-post [email protected], tel 5360 1318). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e- post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected]). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist. Eelnõu eesmärk on kehtestada kindlad ja läbipaistvad kriteeriumid ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks, samuti objektiivselt hinnata, kui suur potentsiaalne oht on seotud konkreetse ettevõtte tegevusega, arvestades seal käideldavate ohtlike kemikaalide hulka ja omadusi. Määruse lisaga on kehtestatud ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte kategooria määramiseks. 1 08.05.2024 saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele KemS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus1, kus analüüsiti tuleohtlike gaaside käitlemise nõuete muutmist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse ja sõnastatakse määruse nr 10 § 2 lõige 6 järgmiselt: „Ohtlik kemikaal, mis võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse madalaimat künniskogust või ohtlikkuse alammäära nõudvasse asjaomasesse tervise-, füüsikalise ja keskkonnaohu kategooriasse.“ Seveso III direktiivi I lisa märkuse 6 teises lauses täpsustatakse, et kui ohtlikku ainet saab klassifitseerida rohkem kui ühte kategooriasse ja kohaldatakse märkust 4, kasutatakse märkuse 4 punktides a, b ja c märgitud iga kategooriarühma jaoks asjaomasele klassifikatsioonile vastavat väikseimat piirkogust. Komisjon leidis, et Eesti ei ole direktiivi I lisa märkuse 6 teist lauset õigesti üle võtnud. Selgituseks, et direktiivi I lisa märkuse 6 teine lause on üle võetud määruse nr 10 § 2 lõikega 6 ja lõike 7 teise lausega (direktiivi I lisa märkuse 4 sisu). Direktiivi I lisa märkuse 4 sisu on üle võetud määruse § 2 lõigetega 8–11. Õigusselguse huvides täiendatakse määruse nr 10 § 2 lõiget 6, et seos määruse § 2 lõigete 6 ja 7 vahel oleks selgem. Samuti on lihtsam aru saada, et nende sätetega on üle võetud direktiivi I lisa märkuses 6 sätestatud nõue. Seega on muudatus peamiselt tehniline ja õigusselgust suurendav, mitte ettevõtjate halduskoormust kasvatav. Muudatusega ei sätestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid. Eelnõu punktiga 2 kehtestatakse uus määruse nr 10 lisa, millega suurendatakse tabeli 2 real 18 C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside (k.a veeldatud naftagaasi) ja maagaasi (olenemata selle olekust) alammäära 5 tonnilt 10 tonnini. Määruse nr 10 lisa tabeli 2 real 18 suurendatakse ohtliku ettevõtte kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi alammäära 10 tonnini. Tuleohtlike veeldatud gaasidena kasutatakse Eestis peaasjalikult veeldatud naftagaasi (LPG) ja veeldatud maagaasi (LNG). Lisaks kasutatakse Eestis maagaasi surugaasina (CNG) ja vääristatud biogaasi. Vääristatud biogaasina mõeldakse siinkohal eelkõige biometaani (nimetatakse ka rohegaas), mida reeglina käideldakse surugaasina (CBM), aga saab käidelda ka veeldatuna (LBM) nagu maagaasi. Kui A- ja B-kategooria ehk suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitaja nõuded tulenevad Seveso III direktiivist, siis C-kategooria ohtliku ettevõtte alammäära nõue on riigisisene ja muutmata kujul eksisteerinud aastakümneid. Tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi praegu kehtiv alammäär on 5 tonni, mis tähendab, et sellest kogusest alates liigitub ettevõte C-kategooria ohtlikuks ettevõtteks ja ettevõtjal tuleb taotleda käitamisluba. Käitamisluba taotledes peab ettevõtja esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) ja Päästeametile (PäA) teabelehe, riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani ning tasuma riigilõivu 640 eurot. Sektori huvi on suurendada tuleohtlike veeldatud gaaside käitlemise alammäära kogust 5 tonnilt 10 tonnini, sest viietonniste mahutite soetamine põhjustab ettevõtjale ebamõistlikke lisakulusid, seab tehnilisi piiranguid ja paneb Eesti ettevõtja ebavõrdsesse olukorda võrreldes naaberriikidega. Väiksemad mahutid maksavad oma mahutavuse kohta rohkem ja nende väärtus järelturul on väiksem. Alammäära suurendamine 10 tonnini võimaldab ettevõtjal 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/810f8915-6263-4bcb-b229-3534ecb86099 Eelnõude infosüsteemis toimik nr 24-0479. 2 mõistlikumalt oma tegevusi planeerida, kulusid optimeerida ja kasutada tööstuses levinud mahuteid otstarbekamalt, vähendades ettevõtja halduskoormust. Alammäära suurendamine mõjutab lisaks tuleohtlike veeldatud gaaside käitlemisele (sh veeldatud maagaas ehk LNG) ka maagaasi käitlemist surugaasina, nt surugaasitanklates mootorikütusena. Biogaasi puhastamisest saadav biometaan on ringmajanduse seisukohast oluline alternatiiv fossiilset päritolu maagaasile ning selle tootmine on Eestis laiemalt levimas, mistõttu avaldab alammäära suurendamine 10 tonnini positiivset mõju ka biometaani tootjatele. Kuigi alammäära suurendamisega kaob osade ettevõtete käitistes käitamisloa omamise ning sellega kaasnevate kohustuslike dokumentide koostamise kohustus, mis on reguleeritud KemS 3. peatükiga, siis jätkuvalt peavad ohtliku kemikaali käitlejad järgima teisi asjakohaseid KemS- iga sätestatud kemikaali käitlemise tingimusi, ohtliku kemikaalise üle arvestuse pidamise kohustust ning kemikaali käitlemisel toimunud õnnetusest teavitamist. Suurendades ettevõttele C-kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi alammäära 10 tonnini, kehtivad gaasipaigaldisele jätkuvalt seadme ohutuse seaduses (SeOS) sätestatud surveseadme minimaalsed kaugused välistest objektidest, surveseadme auditikohustus ning tuleohutuse seaduse (TuOS) tuleohutusnõuded. TuOS-is kehtivad nii üldised kohustused tuleohutuse tagamisel (§ 3) kui ka 9. jaotises sätestatud muud tuleohutusnõuded. Nimetatud jaotise §-s 27 on kehtestatud üldine nõue seadmele ja paigaldisele tuleohutuse tagamisel, sh üheks sätteks on asjaolu, et paigaldamisel, kasutamisel, hooldamisel ja kontrollimisel tuleb vältida tuleohtu ning tuleb juhinduda kasutusjuhendist ja õigusaktidest. Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 8 alusel on sätestatud, et gaasipaigaldise kohta peab olema koostatud kasutamis- ja hooldusjuhend, mis sisaldab tegutsemisjuhiseid võimaliku rikke või õnnetusjuhtumi puhuks ning see on kättesaadav päästemeeskonnale. Kuna tuleohtliku veeldatud gaasi ja maagaasi mahutite korral on tegemist auditikohustusliku surveseadme ning sellega seotud hoonevälise auditikohustusliku gaasipaigaldisega, tuleb esitada kohaliku omavalitsuse üksusele (KOV) ehitusteatis või ehitusloa taotlus vastavalt ehitusseadustikule (EhS). Lisaks eelnevale tuleb KOV-ile esitada ka auditikohustusliku surveseadme või sellega seotud hoonevälise auditikohustusliku gaasipaigaldise kasutuselevõtmiseks ka kasutusteatis või kasutusloa taotlus. Muu hulgas selgitame, et kavandatava muudatusega kaob ettevõtjal kohustus koostada KemS § 22 lõikes 2 nimetatud riskianalüüs, kui tuleohtlikke veeldatud gaase ja maagaasi käideldakse alla 10 tonni, kuid ettevõtjale jäävad siiski need kohustused, mis on kõigil töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 1 reguleerimisalasse jäävatel tööandjatel, sealhulgas kohustus koostada töökeskkonna riskianalüüs. Olukorras, kus muudatusettepanekuga soodsamasse olukorda sattunud ettevõtja ei pea enam koostama riskianalüüsi KemS-i alusel, peab ta endiselt koostama riskianalüüsi, mis on ette nähtud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Seega, kui ettevõtja täidab SeOS-i, TuOS-i, EhS-i ja TTOS-i nõudeid korrektselt, on ohutus piisavalt tagatud juba nende tegevuste kaudu. 3 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu punkti 1 aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta. Eelnõu punkt 2 pole puutumuses rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu õiguse normidega. 5. Määruse mõjud Määruse muudatus ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. Määruse muudatusel on teatavad majanduslikud mõjud, mis tulenevad tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi alammäära suurendamisest. Kaasnev mõju: 1. Mõju majandusele 1.1. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Sihtrühm: 26 C-kategooria ohtlikku ettevõtet, kus käideldakse tuleohtlikke veeldatud gaase ja maagaasi 214 käitises. Eesti ettevõtjate koguarvuga võrreldes on sihtrühm väike. 2025. aasta maikuu seisuga on Eestis 26 ettevõtet, kus käideldakse tuleohtlikke veeldatud gaase ja maagaasi 214 käitises, mis on klassifitseeritud C-kategooria ohtlikeks ettevõteteks. Käitistest 84 on mootorikütuse tanklad ning 130 muud vedelgaasipaigaldisega käitised (nt viljakuivatid). Kui suurendada käitamisloa alammäära 5 tonnilt 10 tonnini, kaob käitamisloa kohustus 143-l juba käitamisloaga käitisel (s.o 60 tanklat ning 83 vedelgaasipaigaldisega käitist) ehk alles jääks 19 ettevõtet 71 käitisega, kus käideldakse tuleohtlikke veeldatud gaase ning maagaasi üle 10 tonni ja alla 50 tonni (50 tonni on B-kategooria ehk suurõnnetuse ohuga ettevõtte künniskogus). Muudatusega väheneb kõikide (A- ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja C-kategooria) ohtlike ettevõtete arvestuses käitiste koguarv 41%. Kavandatavad muudatused avaldavad majanduslikku mõju peamiselt tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi käitlejatest ettevõtjatele. Ettevõtjale kaasnev mõju on positiivne, sest ära jäävad käitamisloa taotlemise kulud juhul, kui tuleohtlikke veeldatud gaase ja maagaasi käideldakse alla 10 tonni. Tasuma ei pea riigilõivu 640 eurot ega koostama ajamahukat kohustuslikku dokumentatsiooni (teabeleht, riskianalüüs, ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan), mille rahaline kulu võib ulatuda mitme tuhande euroni. Samuti jääb ettevõtjal ära KemS-iga sätestatud tingimustel eelnevalt nimetatud kohustusliku dokumentatsiooni perioodiline ülevaatamine, selle ajakohasena hoidmine ja pädevatele asutustele uuesti kooskõlastamiseks esitamine. 2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm 1: TTJA, kes teeb riiklikku järelevalvet C-kategooria ohtlikus ettevõttes, väljastab ohtlikele ettevõtetele kemikaalide käitamislube ning kooskõlastab kohustuslikke dokumente, milleks on teabeleht, riskianalüüs ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan. Samuti teostab TTJA riiklikku järelevalvet seadme ohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. 4 Sihtrühm 2: PäA, kes teeb riiklikku järelevalvet ohtlikus ettevõttes ning kooskõlastab käitamisloa menetluses kohustuslikke dokumente, milleks on ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan ja riskianalüüs. Tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi alammäära suurendamisel ei osale PäA enam alammäärast välja jäävate planeeringute ja projektide kooskõlastamise faasis KemS alusel. See tähendab, et PäA ei kontrolli, kas kavandatav tegevus suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust ning ühtlasi puudub PäA-l võimalus nõuda ohutuse seisukohalt olulisi meetmeid. PäA ei kontrolli alammäära suurendamisel 5–10 tonniseid tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi paigaldisi KemS alusel. Enamasti asuvad need tööstus- ja laohoonete juures, mida kontrollib küll erasektor, kuid nende kontroll piirneb hoonete tuleohutusega. See tähendab, et läbi viiakse tuleohutusülevaatus. TuOS § 2 lg 12 kohaselt on tuleohutusülevaatus territooriumi, ehitise ja selles asuva tuleohutuspaigaldise ning ehitises toimuva tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimine. Tuleohutusülevaatust viiakse läbi TuOS § 42 lõikes 1 sätestatud hoonetes, sh tööstus- ja laohoonetes pindalaga üle 1000 m2. Tuleohutusülevaatuse korraldab ehitise valdaja. Tuleohutusülevaatus on tuleohutusteenus, mida võib TuOS § 41 lg 2 alusel majandustegevuse korras osutada füüsiline isik, kellel on vastavalt kutsestandardile tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus. Seega tuleohutusülevaatust TuOS § 42 lõikes 1 nimetatud hoonetes teevad erasektori spetsialistid, kes hindavad nii ehituslikku kui korralduslikku tuleohutust ja ka seda, kui teadlikud on ohutuse eest vastutajad kehtivatest nõuetest. Alammäära suurendamisel ei ole 5–10 tonnised tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi käitised enam ohtlikud ettevõtted, kuid jätkuvalt kehtivad KemS-i § 8 üldnõuded, mille kohaselt peab ettevõtja alati käitlema ohtlikku kemikaali inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult. Muu hulgas peab ettevõtja omama kemikaali käitlemisega seonduvate ohtude ja riskide hindamise oskust ning tundma õnnetuse korral esmaste pääste- ja abivahendite praktilise kasutamise oskust. Oma olemuselt eeldab see töötajate jätkuvat koolitamist ning hakkama saamist ohuolukordades. Lisaks peab ettevõtja järgima ka edaspidi töötervishoiu ja tööohutuse seadust. TTOS § 1 lg 1 sätestab töötajate tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Tööinspektsiooni pädevuses on järelevalve tegemine töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise üle kemikaali käitlevas ettevõttes ning ohtliku kemikaali arvestuse pidamise üle. Tööinspektsiooni üldine järelevalvepädevus ei muutu sellest, et eelnõuga suurendatakse tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi alammäära. Aastatel 2018–2023 on gaasipaigaldiste õnnetusi toimunud kaks korda ja tanklate õnnetusi kokku 16. Tanklates toimunud õnnetused on peamiselt olnud tulekahjud või reostused, mille suurem kahju on tänu kiirele reageerimisele suudetud ära hoida. Gaasipaigaldiste ja tanklate järelevalvemenetlustes tuvastatud peamised puudused on seotud personali koolitamise ja õppuste läbiviimisega. Seetõttu on ettevõtetes jätkuvalt oluline kemikaalidega seotud ohtude ja riskide hindamine, töötajate koolitamine ja hakkama saamine ohuolukordades. Kavandatavad muudatused avaldavad mõju TTJA ja PäA töökorraldusele. TTJA ja PäA töökoormus väheneb, kuna käitamisluba taotlevate C-kategooria ohtlike ettevõtete arv väheneb. Tuleohtliku veeldatud gaasi ja maagaasi käitlemisel 5–10 tonnini ei pea ettevõtja enam käitamisluba taotlema ja kohustuslikke dokumente esitama. Kuna väheneb ettevõtete arv, kes C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte käitamisluba taotlevad, siis väheneb ka 5 järelevalveasutuste töökoormus käitamislubade ja kohustuslike dokumentide menetlemisel. Muudatus võimaldab järelevalveasutustel (TTJA ja PäA) edaspidi keskenduda suuremal määral ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete järelevalvele. Sõltumata KemS-i käitamisloa kogusest, kehtivad gaasipaigaldisele jätkuvalt TuOS-i üldised tuleohutusnõuded, mille täitmist kontrollib PäA riikliku järelevalve kaudu ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mille täitmist kontrollib Tööinspektsioon. Sihtrühm 3: KOV-id. Kavandatavad muudatused avaldavad mõju KOV-i töökorraldusele. Kuna väheneb ettevõtete hulk, kes käitamisluba taotlevad, siis jääb vähemaks ka käitamisloaga seotud teavitusi KOV- ile. Olenemata KemS-i käitamisloa kogusest, on EhS-i mõistes tegu auditikohustusliku surveseadme või hoonevälise auditikohustusliku gaasipaigaldisega. See tähendab, et ettevõtja peab igal juhul esitama kohaliku omavalitsuse üksusele EhSi-kohased dokumendid ja taotlema ehitusluba. Planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lg 7 sätestab, et kui planeeringualal asub KemS kohaselt ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte, tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada KemS-is sätestatud nõuetega. Eelkõige tähendab see KemS § 32 maakasutuse planeerimisele ja ehitise projekteerimisele sätestatud erinõuetega arvestamist. KemS-i § 27 lg 4 kohaselt teavitab TTJA käitamisloa taotlusest ettevõtte asukohajärgset KOV-i, kes annab arvamuse kavandatava tegevuse kooskõla kohta kehtiva planeeringuga 30 tööpäeva jooksul teavituse saamisest arvates. Tulenevalt PlanS-ist ja KemS § 32 lõikest 4 tuleb KOV-il esitada kooskõlastamiseks planeering või ehitusprojekt, kui see on seotud ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõttega. Tuleohtliku veeldatud gaasi ja maagaasi alammäära suurendamisel 10 tonnini kaovad nimetatud kohustused KOV-il ära. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega lisatulusid riigieelarvesse ei laeku. Väheneb riigieelarvesse laekuvate tulude arv, sest tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi käitamisloa alammäära suurendamisel 5 tonnilt 10 tonnini ei pea enam alates 5 tonnist tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi käitlemisel käitamisluba taotlema. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile, Tööinspektsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Gaasiliidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Transpordikütuste Ühingule, Inspecta Estonia OÜ-le ja Tehnoaudit OÜ-le. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega arvestamisel, Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tööinspektsioon, Eesti Linnade ja Valdade Liit. Vaikimisi kooskõlastasid Eesti Kaubandus- 6 Tööstuskoda, Eesti Gaasiliit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Transpordikütuste Ühing, Inspecta Estonia OÜ ja Tehnoaudit OÜ. Laekunud märkused on seletuskirja lisas. 7  Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri Lisa KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, arvamuse esitaja paragrahv, mittearvestamise põhjus lõige, punkt Siseministeerium Siseministeerium toetab tuleohtlike veeldatud gaaside, sh maagaasi, alammäära tõstmist 5 tonni pealt 10 tonni peale ja kooskõlastab esitatud eelnõu järgmiste tähelepanekutega arvestamisel. Kooskõlastuskiri sisaldab ka Päästeameti arvamust. I. Sisulised märkused Seletuskiri 1. Seletuskirja kohaselt on plaanitav muudatus seotud tuleohtlike Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. veeldatud gaaside alammäära tõstmisega. Samas määruse 10 lisa Tuleohtlike veeldatud gaaside loetellu on „Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja lisatud ka maagaas (olenemata selle künniskogus ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria olekust). määramiseks“ tabeli 2 punkti 18 muudatus on seotud nii tuleohtlike veeldatud gaaside, 1. ja 2. kategooria gaaside (k.a veeldatud naftagaas) ja maagaasiga (sh ka vääristatud biogaas, kui vastab märkuse 14 tingimustele). Näiteks Eestis kasutatakse maagaasi ka surugaasina (CNG). 1  Õigusselguse huvides palume läbivalt seletuskirja täiendada ja lisada tuleohtlike veeldatud gaaside loetellu ka maagaas (olenemata selle olekust). Seletuskiri 2. Seletuskirja sissejuhatavas tekstis on toodud „Eelnõu Arvestatud ja selgitatud. väljatöötamine on tingitud C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte Seletuskirja on täiendatud infoga, et kuigi ebamõistlikult rangest tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära alammäära suurendamisega kaob osade nõudest ja käitamisloa kohustusest. Määruse rakendamisel on ettevõtete käitistes käitamisloa omamise ilmnenud, et tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõude ning sellega kaasnevate kohustuslike kohustuslik rakendamine on koormav, tekitades ettevõtjale dokumentide koostamise kohustus, siis põhjendamatut kulu.“. jätkuvalt peavad ohtliku kemikaali Läbivalt on seletuskirjas, sh sissejuhatuses, puudu ohutuse käitlejad järgima teisi asjakohaseid aspekt, mis on hindamata. Nimetatud on, et tuleohtlike veeldatud kemikaali käitlemise tingimusi, ohtliku gaaside 5 tonni alammäära nõue on ettevõtjate jaoks koormav ja kemikaali üle arvestuse pidamise tekitab kulu, kuid hinnatud ei ole, kuidas mõjutab muudatus kohustust ning kemikaali käitlemisel ohtlike kemikaalide, sh tuleohtlike veeldatud gaaside, käitlemist toimunud õnnetusest teavitamist. laiemalt. Samuti puudub seletuskirjas info, et peale tuleohtlike Ohutuse aspekti on hinnatud nii veeldatud gaaside alammäära tõstmist, jäävad 5-10 tonni seletuskirjas kui ka kemikaaliseaduse tuleohtlike veeldatud gaaside käitlejatele kehtima muutmise seaduse eelnõu kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) 2. ptk 2. jao §-de 8-10 väljatöötamiskavatsuses. sätestatud nõuded. Tulenevalt eeltoodust palume seletuskirjas käsitleda ohutuse aspekti ning selgitada, kuidas on tuleohtlike veeldatud gaaside käitlemise ohutus tagatud käesoleval hetkel, kui alammäär on 5 tonni ja kuidas on see tagatud tulevikus, kui alammäär tõstetakse 10 tonni peale. Seletuskiri 3. Seletuskirja punkti 3 sissejuhatavas lõigus viidatakse, et 2024. Arvestatud. a maikuus edastati eelnõude infosüsteemi kaudu 2  kooskõlastamiseks KemSi muutmise seaduse eelnõu Seletuskirja on täiendatud väljatöötamiskavatsus, kus analüüsiti mh tuleohtlike veeldatud järelevalvemenetluste tulemuste ja gaaside käitlemise nõuete muutmist. toimunud õnnetuste statistikaga. Palume seletuskirjas lühidalt välja tuua, milline oli KemSi muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse tagasiside ning kas see oli samuti ajendiks, et tõsta tuleohtlike veeldatud gaaside alammäär 5 tonni pealt 10 tonni peale. Kui väljatöötamiskavatsuses käsitleti tuleohtlike veeldatud gaaside paigaldiste viimase viie aasta järelevalvemenetluste tulemuste ja toimunud õnnetuste statistikat, tuleks ka see seletuskirjas välja tuua. Tõstes tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära, peaks olemasolev järelevalve – ja õnnetuste statistika seda toetama. Seletuskiri 4. Seletuskirja punkti 3 eelnõu sisu ja võrdlev analüüs punkti 2 Arvestatud ja selgitatud. muudatuses puudub samuti, nii nagu seletuskirja sissejuhatuses, Seletuskirja täiendatud lisaks TuOS ohutuse aspekt. Kirjeldatud on, et sektori huvi on suurendada üldistele tuleohutusnõuetele ka 9. jaotises tuleohtlike veeldatud gaaside käitlemise alammäära kogust 5 sätestatud muude tuleohutusnõuetega ja tonnilt 10 tonnini, sest viietonniste mahutite soetamine põhjustab viitega Majandus- ja taristuministri 3. ettevõtjale ebamõistlikke lisakulusid, seab tehnilisi piiranguid ja juuli 2015. a määrusele nr 87 „Küttegaasi paneb Eesti ettevõtja ebavõrdsesse olukorda võrreldes kasutavale gaasipaigaldisele, selle naaberriikidega. Samas ühtegi sellekohast selgitust, mis tõendaks ehitamisele ja gaasiseadme tehniliste piirangute seadmist ja ebamõistlikke kulude paigaldamisele ning gaasiballooni kaasnemist, toodud ei ole. Väide, et kehtiv tuleohtlike veeldatud ladustamisele ja gaasianuma täitmisele gaaside alammäära nõue paneb Eesti ettevõtja ebavõrdsesse esitatavad nõuded“. olukorda võrreldes naaberriikidega, on eksitav ja tuleb parandada. Üheks Eesti naaberriigiks on Soome, kus kemikaalide käitlemise Seletuskirja punkti 3 täiendatud infoga, nõuded on rangemad ja eristatakse 4 ettevõtte ohtlikkuse kuidas tagavad tuleohtlike veeldatud kategooriat, samal ajal kui Eestis on 3 kategooriat. gaaside käitlejad peale käesoleva muudatuse jõustumist kemikaalide 3 Seletuskirjas on viidatud, et gaasipaigaldisele kehtivad käitlemise ohutuse, järgides üldiseid tuleohutuse seaduse (edaspidi TuOS) üldised tuleohutusnõuded. kemikaalide käitlemise nõudeid. TuOSis kehtivad nii üldised kohustused tuleohutuse tagamisel (§ Paljud kemikaalid on tuleohtlikud, nt 3) kui ka 9. jaotises on sätestatud muud tuleohutusnõuded. lahustid, bensiin, aerosoolid. Tuleohutuse Nimetatud jaotise §-s 27 on kehtestatud üldine nõue seadmele ja seadus ei sätesta küll kemikaalide paigaldisele tuleohutuse tagamisel, sh üheks sätteks on asjaolu, et omadusi, kuid nõuab ohutusmeetmeid paigaldamisel, kasutamisel, hooldamisel ja kontrollimisel tuleb kemikaalide kasutamisel, ladustamisel ja vältida tuleohtu ning tuleb juhinduda kasutusjuhendist ja hoiustamisel. Kui seade sisaldab õigusaktidest. Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a kemikaale, on seadme ohutus määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle lahutamatult seotud kemikaali ohutusega. ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni Seega seadme ohutuse seadus ei saa olla ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 8 kemikaaliohutusest kuidagi lahus. alusel on sätestatud, et gaasipaigaldise kohta peab olema Ehitusseadustik hõlmab kemikaalide koostatud kasutamis- ja hooldusjuhend, mis sisaldab ohutust läbi ehitusmaterjalide, tegutsemisjuhiseid võimaliku rikke või õnnetusjuhtumi puhuks ventilatsiooni ja kasutusotstarbe. ning see on kättesaadav päästemeeskonnale. Palume antud Hoonete puhul, kus kemikaale asjaolu lisada seletuskirja. käsitletakse, on ohutuse tagamine (nt Veel on seletuskirjas toodud, et kui ettevõtja täidab seadme ventilatsioon, materjalide tuleohtlikkus) ohutuse seaduse (edaspidi SeOS), TuOS ja ehitusseadustiku otseselt seotud kemikaalidega. Seega on (edaspidi EhS) nõudeid korrektselt, on ohutus piisavalt tagatud kõik seletuskirjas viidatud seadused juba nende tegevuste kaudu. Mitte ükski eelnimetatud seadustest (TuOS, SeOS, EhS, TTOS) moel või ei käsitle kemikaalide ohutust. teisel seotud kemikaalide ohutusega. Palume seletuskirja punktis 3 selgitada, kuidas tagavad tuleohtlike veeldatud gaaside käitlejad peale käesoleva muudatuse jõustumist, kemikaalide käitlemise ohutuse, järgides üldiseid kemikaalide käitlemise nõudeid (KemS §-d 8-10). Ühtlasi palume seletuskirja täiendada põhjendustega, mis viisid tuleohtlike veedatud gaaside alammäära tõstmiseni, võttes 4  aluseks ohutuse tagamise, mis on KemSi üks peamistest eesmärkidest. Seletuskiri 5. Seletuskirja punktis 5 määruse mõjud on hindamata mõjud Arvestatud ja seletuskirja mõjude punkti Tööinspektsiooni (edaspidi TI) töökorraldusele ning mõjusid täiendatud tuleohutusülevaatuse osaga. kohalikule omavalitsuse üksusele (edaspidi KOV), Päästeameti Lisatud ka kemikaaliseaduse üldnõuded, (edaspidi PäA) ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti mille kohaselt ettevõtja peab alati tagama (edaspidi TTJA) töökorraldusele on hinnatud osaliselt. ohtliku kemikaali ohutu käitlemise, mis Kui Päästeamet ei kontrolli tulevikus 143 tuleohtlike veeldatud oma olemuselt eeldab töötajate jätkuvat gaaside käitlejate käitises ohutusnõuete täitmist, lisandub see koolitamist ning hakkama saamist ka kohustus TI-le. Ehkki TI-il on õigus sellistes ettevõtetes ka ohuolukordades. kemikaalide ohutut käitlemist kontrollida, peaks Seletuskirjast kõrvaldatud viide kontrolliesemesse lisanduma töötajate ettevalmistuse kinnitus siseministri 27. mai 2024. a määrusele nr keemiaõnnetustega hakkamasaamisel. Palume hinnata 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete sellekohast mõju TI töökorraldusele ja -koormusele. ladustamise tuleohutusnõuded“. Käesolevaga kontrollib PäA KemSist ja selle alamaktidest Seletuskirjas on täiendatud mõju tulenevate ohutusnõuete täitmist (nt kemikaalide hoiukohad ja riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse seadmete hooldused jms, vastavus ettevõtte dokumentatsioonile, korraldusele. avalikkuse teavitamine), sh töötajate teadmiseid ja oskuseid õnnetuse korral õigesti tegutseda. Hädaolukorra lahendamise plaanis (edaspidi HOLP) on detailselt välja toodud, kuidas õnnetuse korral teatud tegevusi, sh koolitusi läbi viiakse, kes on vastutavad isikud ning keda on vaja teavitada, sh avalikkuse teavitamine. Kontrollimisel lähtub PäA HOLPis sätestatud asjaoludest ning viib läbi küsitlusi töötajate seas, sh küsib kinnitusdokumente koolituste ja õppuste kohta, mis on HOLPis sätestatud. Järelevalvemenetluste tulemustest nähtub, et tegemist on ühe peamise puudusega ettevõtetes, st töötajad ei ole teadlikud 5 neile määratud kohustustest ja HOLPis sätestatud koolitused/õppused on olnud tegemata. Pärast plaanitavat muudatust jääb küll kohustus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel töötajaid juhendada ja väljaõpe teostada, kuid praktilist hädaolukorra õppuse kohustust läbi viima ei pea. Samuti ei ole tanklatel ning tööstus- ja laohoonetel, mis on tuleohutusülevaatuse kohustusega, nõuet korraldada evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppust, kuna sellise koolituse/õppuse korraldamise kohustust seadus ei sätesta. Tulenevalt eeltoodust palume PäA mõjude hindamise punktis hinnata HOLP koolituse/õppuse tegemata jätmisega kaasneda võivaid ebasoovitavaid mõjusid, kuna tuleohtlike veeldatud gaaside korral võivad tanklad ja vedelgaasipaigaldised asuda piirkonnas, kus on ohustatud suur hulk inimesi ning õnnetuse korral võib tekkida doominoefekt. Palume kõrvaldada seletuskirja ebatäpsus, mille kohaselt PäA teostab jätkuvalt ka muudatuse jõustumisel tanklates kontrolle, viidates sealjuures siseministri 27. mai 2024. a määrusele nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ (edaspidi määrus nr 14). Juhime tähelepanu, et määruses sätestatud ohtliku aine ladustamise tuleohutuse nõudeid ei kohaldata jaemüügile, sh jaemüügipakendis kaubale. Üldjuhul on tanklate põhitegevuseks mootorkütuste jaemüük. Sellest tulenevalt ei saa väita, et tanklates kemikaali ohutu ladustamine tuleohutuse seisukohast saab edaspidi kaetud määruse nr 14 nõuetega. Ühtlasi palume seletuskirja tekstiosa „Enamasti asuvad need tööstus- ja laohoonete juures, mida kontrollib küll erasektor, kuid 6 nende kontroll piirneb hoonete tuleohutusega.“ täiendada järgmise tekstiosaga „See tähendab, et läbi viiakse tuleohutusülevaatus. TuOS § 2 lg 12 kohaselt on tuleohutusülevaatus territooriumi, ehitise ja selles asuva tuleohutuspaigaldise ning ehitises toimuva tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimine. Tuleohutusülevaatust viiakse läbi TuOS § 42 lõikes 1 sätestatud hoonetes, sh tööstus- ja laohoonetes pindalaga üle 1000 m2. Tuleohutusülevaatuse tegemise ehitises korraldab ehitise valdaja. Tuleohutusülevaatus on tuleohutusteenus, mida võib TuOS § 41 lõige 2 alusel majandustegevuse korras osutada füüsiline isik, kellel on vastavalt kutsestandardile tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus. Seega tuleohutusülevaatust TuOS § 42 lõikes 1 nimetatud hoonetes teevad erasektori spetsialistid, kes hindavad nii ehituslikku kui korralduslikku tuleohutust ja ka seda, kui teadlikud on ohutuse eest vastutajad kehtivatest nõuetest.“. TTJA töökorralduse mõjude osa palume hinnata kompleksselt ning täiendada seadme ohutuse seaduse §-st 14 tuleneva kohustuse osaga, mille kohaselt SeOS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet TTJA. Samuti on asjakohane viidata, et tegemist on auditi kohustusega seadmega, mille üle teostab kontrolli ka auditi tegija. KOV mõjude kirjelduse juures ei ole käsitletud planeerimisseadusest (PlanS) tulenevaid asjaolusid. PlanS § 74 lg 7 sätestab, et kui planeeringualal asub KemS kohaselt ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte, tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada KemSis sätestatud nõuetega. Edaspidi ei 7 pea KOV üldplaneeringu koostamise muudatuse korral arvestama antud asjaoludega. KemS § 27 lg 4 kohaselt teavitab TTJA käitamisloa taotlusest ettevõtte asukohajärgset KOVi, kes annab arvamuse kavandatava tegevuse kooskõla kohta kehtiva planeeringuga 30 tööpäeva jooksul teavituse saamisest arvates. Tulenevalt PlanS-ist ja KemS § 32 lõige 4 kohaselt tuleb KOV-il (teatud erijuhtudel TTJA-l) esitada kooskõlastamiseks planeering või ehitusprojekt, kui see on seotud ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõttega. Alammäära tõstmisel nimetatud kohustused kaovad ära. Seletuskirjas on viidatud üksnes asjaolule, et muudatus mõjutab vaid KOV-i töökorraldust, kuid hinnatud ei ole sellega kaasnevat mõju maa-ala planeerimisele ja ohutusele. KOVi puhul palume samuti hinnata mõjusid kompleksselt, võttes arvesse PlanS, EhS ja KemS nõudeid. Lisaks palume mõjude hindamise punktis parandada õigeks järgmine tekstiosa „Alammäära suurendamisel ei ole 5-10 tonnised tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi käitised C- kategooria ohtlikud ettevõtted, mistõttu ei ole neil enam kemikaaliseaduse alusel nõuet oma töötajaid koolitada erinevates ohuolukordades hakkama saamiseks“. KemS § 8 sätestab üldnõuded, mille kohaselt ettevõtja peab tagama ohtliku kemikaali ohutu käitlemise, mis oma olemuselt eeldab töötajate jätkuvat koolitamist ning hakkama saamist ka ohuolukordades. II. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta Märkustega arvestatud 8  6. Seletuskirja punktis 6 määruse rakendamisega seotud Arvestatud ja seletuskirja täiendatud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud on toodud TTJA ja PäA töökoormust puudutav informatsioon, mille õige asukoht on mõjude osas. 7. Juhime tähelepanu, et ohtliku ettevõtte kohustuslikud Arvestatud ja seletuskirja täiendatud dokumendid on teabeleht, riskianalüüs ning hädaolukorra lahendamise plaan. Seletuskirja lk-del 2-4 esineb selles osas ebatäpsusi ning viidatud on nii ohutusaruandele kui ka ohutuse tagamise süsteemi kirjeldusele, mis ei ole ohtliku ettevõtte kohustuslikud dokumendid. 8. Lisaks ehitusteatisele või ehitusloa taotlusele tuleb hiljem Arvestatud ja seletuskirja täiendatud esitada ka kasutusteatis või kasutusloa taotlus, mistõttu soovitame sellele viidata ka seletuskirjas. Seletuskirja lk-l 3 on viidatud ehitusteatisele ja ehitusloa taotlusele ning lk-l 5 vaid ehitusloale. Tarbijakaitse ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) toetab 1. ja 2. Tehnilise Järelevalve kategooria tuleohtlike veeldatud gaaside (k.a veeldatud Amet naftagaas) ja maagaasi alammäära tõstmist 5 tonni pealt 10 tonni peale ja kooskõlastab esitatud eelnõu järgmiste tähelepanekutega arvestamisel. I. Sisulised märkused 9 Seletuskiri 1. Juhime tähelepanu sellele, et määruse nr 10 lisa tabeli 2 real 18 Arvestatud ja selgitatud. on ohtliku ainena määratletud 1. ja 2. kategooria tuleohtlikud veeldatud gaasid (k.a veeldatud naftagaas) ja maagaas. Tuleohtlike veeldatud gaaside loetellu on Maagaasile rakenduvad tabeli 2 real 18 esitatud alammäär ja lisatud ka maagaas (olenemata selle künniskogused olenemata selle aine olekust. Kuigi maagaasi võib olekust). Seletuskirja täiendatud infoga, väga madalate temperatuuride ja kõrgete rõhkude juures muuta et biogaasi puhastamisest saadav tahkeks, siis reeglina käideldakse maagaasi tööstuses ja biometaan on ringmajanduse seisukohast kodumajapidamistes kas veeldatud või gaasilisel kujul. Gaasilisel oluline alternatiiv fossiilset päritolu kujul leiab maagaas lisaks tavalise torugaasina kasutamist ka maagaasile ning selle tootmine on Eestis surugaasina (CNG), nt surugaasitanklates mootorikütusena. laiemalt levimas, mistõttu avaldab Seega mõjutab alammäära tõstmine lisaks tuleohtlike veeldatud alammäära suurendamine 10 tonnini gaaside käitlemisele (sh veeldatud maagaas ehk LNG) ka positiivset mõju ka biometaani tootjatele. maagaasi käitlemist surugaasina. Lisaks tuleb arvesse võtta tabeli 2 real 18 olevat märkust 14, mis selgitab, et vääristatud biogaasi võib klassifitseerida tabeli 2 rea 18 alla, kui seda on töödeldud vastavalt puhastatud ja vääristatud biogaasile kohaldatavatele standarditele (nt Transpordis kasutatav maagaas ja biometaan ning maagaasivõrku sisestatav biometaan. Osa 1: Maagaasivõrku sisestatava biometaani spetsifikatsioon (EVS-EN 16723-1) ja Osa 2: Autokütuste spetsifikatsioon 2 (5) (EVS-EN 16723-2)), millega tagatakse maagaasile vastav kvaliteet, k.a metaanisisaldus, ning kui selle hapnikusisaldus ei ületa 1%. Vääristatud biogaasina mõeldakse siinkohal eelkõige biometaani (nimetatakse ka rohegaas), mida reeglina käideldakse surugaasina (CBM), aga saab käidelda ka veeldatuna (LBM) nagu maagaasi. Biogaasi puhastamisest saadav biometaan on ringmajanduse seisukohast oluline alternatiiv fossiilset päritolu maagaasile ning selle tootmine on Eestis laiemalt levimas, mistõttu avaldab alammäära tõstmine 5 tonni pealt 10 tonni peale positiivset mõju ka biometaani tootjatele. Õigusselguse huvides täiendada sõnastust läbivalt selliselt, et alammäära tõstmisega ei muudeta mitte ainult tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära, vaid seda 10  tehakse 1. ja 2. kategooria tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi (olenemata selle olekust) osas. Lisaks avada seletuskirjas asjaolu, et määruse nr 10 lisas oleva märkuse 14 kohaselt avaldab alammäära tõstmine positiivset mõju ka biometaani käitlejatele. Seletuskiri 2. Juhime tähelepanu asjaolule, et kuigi alammäära tõstmisega Arvestatud ja selgitatud. kaob osade ettevõtete käitistes käitamisloa omamise ning sellega kaasnevate kohustuslike dokumentide koostamise kohustus, mis Seletuskirja on täiendatud infoga, et kuigi on reguleeritud kemikaaliseaduse (KemS) 3. peatükiga, siis alammäära suurendamisega kaob osade jätkuvalt peavad ohtliku kemikaali käitlejad järgima teisi ettevõtete käitistes käitamisloa omamise asjakohaseid KemS-iga sätestatud kemikaali käitlemise ning sellega kaasnevate kohustuslike tingimusi, ohtliku kemikaalise üle arvestuse pidamise kohustust dokumentide koostamise kohustus, siis ning kemikaali käitlemisel toimunud õnnetusest teavitamist jätkuvalt peavad ohtliku kemikaali (KemS §§ 8, 9 ja 10). Palume täiendada seletuskirja lisaks teistest käitlejad järgima teisi asjakohaseid õigusaktidest tulenevate nõuete järgimise kohustusega ka sellega, kemikaali käitlemise tingimusi, ohtliku et kuigi alammäära tõstmisega kaob käitajal kohustus järgida kemikaali üle arvestuse pidamise KemS 3. peatükis sätestatud nõudeid ohtliku ettevõtte suhtes, siis kohustust ning kemikaali käitlemisel muid sätteid ohtliku kemikaali ohutuks käitlemiseks, selle üle toimunud õnnetusest teavitamist. arvestuse pidamiseks, õnnetusest teavitamise kohustus ning teisi asjakohaseid sätteid peavad ettevõtted ka edaspidi järgima. Seletuskiri 3. Palume anda seletuskirjas hinnanguid ja põhjendusi alammäära Arvestatud ja seletuskirja täiendatud tõstmiseks ka ohutuse tagamise aspektist, kirjeldades selle tänast taset ja võttes arvesse riikliku järelevalve tulemusi ning asetleidnud õnnetusi. Seletuskiri 4. Seletuskirjas on öeldud, et TTJA väljastab ohtlikule ettevõttele Arvestatud ja seletuskirja täiendatud käitamisluba ning kooskõlastab kohustuslikke dokumente. Palume eelnevale lisada juurde, et TTJA teeb C-kategooria ohtlike ettevõtete üle ka riiklikku järelevalvet lisaks käitamislubade andmisele ja kohustuslike dokumentide kooskõlastamisele. 11 Seletuskiri 5. Juhime tähelepanu sellele, et KemS § 8 sätestab üldnõudena Arvestatud ja selgitatud. kemikaali käitlemise tingimused, mille kohaselt peab ettevõtja alati käitlema ohtlikku kemikaali inimese elule ja tervisele ning Seletuskirja on täiendatud infoga, et asjale ja keskkonnale ohutult. Muuhulgas omama kemikaali ettevõtja peab alati käitlema ohtlikku käitlemisega seonduvate ohtude ja riskide hindamise oskust ning kemikaali inimese elule ja tervisele ning tundma õnnetuse korras esmaste pääste- ja abivahendite praktilise asjale ja keskkonnale ohutult. Muu hulgas kasutamise oskust. Lisaks tundma tööohutuse, tervise- ja omama kemikaali käitlemisega keskkonnakaitseliste võtete tundmist. Kõik see oma olemuselt seonduvate ohtude ja riskide hindamise eeldab töötajate koolitamist, sh ohuolukordades hakkama oskust ning tundma õnnetuse korras saamist. Palume mõtestada ümber lause, mis ei ole kooskõlas esmaste pääste- ja abivahendite praktilise KemS-i üldpõhimõtetega ohtliku kemikaali ohutuks käitlemiseks, kasutamise oskust. Oma olemuselt eeldab sh erinevates ohuolukordades hakkama saamiseks. Ohtliku see töötajate jätkuvat koolitamist ning kemikaali käitlejad, olenemata asjaolust, kas nad on KemS-i 3. hakkama saamist ka ohuolukordades. peatüki kohaselt ohtlikud ettevõtted, suurõnnetuseohuga ettevõtted või mitte kumbki eelnev, peavad järgima KemS-iga sätestatud nõudeid ja tingimusi ohtliku kemikaali ohutuks käitlemiseks. Seletuskiri 6. Juhime tähelepanu sellele, et alammäära tõstmise mõju KOV- Arvestatud ja selgitatud. ile on suurem kui seletuskirjas sedastatu. Planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lg 7 sätestab, et kui planeeringualal asub KemS Seletuskirjas on hinnatud alammäära kohaselt ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte, tuleb tõstmisega kaasnevat mõju maakasutuse üldplaneeringu koostamisel arvestada KemS-is sätestatud planeerimisele. nõuetega. Eelkõige tähendab see KemS §-s 32 maakasutuse planeerimisele ja ehitise projekteerimisele sätestatud erinõuetega arvestamist. Alammäära tõstmisega kaovad nimetatud kohustused ära. Seletuskirjas on käsitletud üksnes mõju KOV-i töökorraldusele, kuid alammäära tõstmisega ei ole hinnatud sellega kaasnevat mõju maakasutuse planeerimisele, ehitise projekteerimisele ning millist mõju avaldab see üldise ohutuse tagamisele. Palume hinnata alammäära tõstmise mõju KOV-ile, võttes arvesse PlanS, EhS ja KemS nõudeid. 12  Seletuskiri 7. Juhime tähelepanu asjaolule, et KemS § 22 lg 2 p 1 kohaselt Arvestatud ja seletuskirja täiendatud peab C-kategooria ohtlik ettevõte koostama ainult teabelehe, riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani. Ohutusaruannet ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust C- kategooria ohtlik ettevõte koostama ei pea. Palume kooskõlas eelneva selgitusega nimetada C-kategooria ohtliku ettevõtte kohustuslike dokumentidena ära ainult teabeleht, riskianalüüs ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan. Seletuskiri 8. Seletuskirjas on selgitatud, et auditikohustusliku surveseadme Arvestatud ja seletuskirja täiendatud või sellega seotud hoonevälise auditikohustusliku gaasipaigaldisega tuleb esitada KOV-ile ehitusteatis või ehitusloa taotlus vastavalt ehitusseadustikule (EhS). Juhime tähelepanu, et lisaks eelnevale tuleb KOV-ile esitada ka auditikohustusliku surveseadme või sellega seotud hoonevälise auditikohustusliku gaasipaigaldise kasutuselevõtmiseks ka kasutusteatis või kasutusloa taotlus. Palume seletuskirjas viidata ka eelnevalt tähelepanu juhitud asjaolule seoses kasutusteatisega ja kasutusloa taotluse esitamise kohustusega kooskõlas EhS-iga. Eesti Linnade ja Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu alljärgnevate Valdade Liit märkustega. I. Sisulised märkused Eelnõu Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 6 järgmiselt: Selgitatud. „Ohtlik kemikaal, mis võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse madalaimat künniskogust või Vastavat lõiget täiendatakse sõnadega ohtlikkuse alammäära nõudvasse asjaomasesse tervise-, „asjaomasesse tervise-, füüsikalise ja füüsikalise ja keskkonnaohu kategooriasse.“ Antud sõnastus ei keskkonnaohu“. Muudatus on ennekõike vasta täielikult SEVESO III direktiivi I lisa märkuse 6 teise lause 13  sisule, kus on selgelt öeldud, et tuleb arvestada iga tehniline ja õigusselgust suurendav, uusi kategooriarühma väikseimat piirkogust. Esitatud eelnõu sisulisi nõudeid ei kehtestata. sõnastuse järgi piisab, kui lähtuda ainult ühest madalaimast kategooriast, mis ei taga direktiivikohast ohutuse hindamist. Eelnõuga kavandatav muudatus on Seetõttu palume eelnõu punktis 1 sõnastust täpsustada, lisades kooskõlas Seveso III direktiivi nõuetega. viite „iga“ kategooriarühma väikseimale piirkogusele, et tagada vastavus Euroopa Liidu õigusele. II. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta Märkustega arvestatud Kaasata kohalikke omavalitsusi eelnõu rakendamise TTJA korraldab regulaarselt infopäevi ettevalmistusse, sh pakkuda koolitusi ja juhendmaterjale. KOV-idele ja koostab koolitusseminaride materjale. Hinnata võimalust säilitada Päästeameti ja TTJA roll 5–10 KOV-i toetamiseks korraldab TTJA tonniste paigaldiste menetluses või luua selge mehhanism KOVi regulaarselt infopäevi. toetamiseks. Tööinspektsioon Eelnõule ei ole sisulisi täiendusi ega parandusi. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta Märkustega arvestatud Tööinspektsiooni üldine järelevalvepädevus ei muutu sellest, et Arvestatud ja seletuskirja täiendatud eelnõuga soovitakse muuta kemikaali ohtlikkuse alammäära, ohtliku kemikaali künniskoguseid või ettevõtte ohtlikkuse kategooriat. Kui kavandatava muudatusega kaob ettevõtjal kohustus koostada Arvestatud ja seletuskirja täiendatud kemikaaliseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud riskianalüüs, siis jäävad talle siiski need kohustused, mis on kõigil Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 reguleerimisalasse jäävatel tööandjatel, sh 14 eelnimetatud seaduse 3-ndas peatükis nimetatud kohustus koostada töökeskkonna riskianalüüs (§ 13 lg 1 p 3). Seega ka olukorras, kus muudatusettepanekuga soodsamasse olukorda sattunud ettevõtja ei pea enam koostama riskianalüüsi kemikaaliseaduse alusel peab ta endiselt koostama selle riskianalüüsi, mis on ette nähtud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Tööinspektsiooni järelevalvepädevus töötajate töötingimuste üle tuleneb sellisel juhul endiselt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. 15  MÄÄRUS 02.09.2025 nr 23 Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 22 lõike 7 alusel. Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruses nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Ohtlik kemikaal, mis võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse madalaimat künniskogust või ohtlikkuse alammäära nõudvasse asjaomasesse tervise-, füüsikalise ja keskkonnaohu kategooriasse.“; 2) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler Lisa Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks  Majandus- ja taristuministri 02.02.2016. a määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ Lisa (muudetud sõnastuses) Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks Kui ohtlik kemikaal on tabeli 1 ohukategoorias ning on samuti nimetatud tabelis 2, kohaldatakse tabelis 2 määratud alammäärasid ja künniskoguseid. Tabel 1 Ohtlike kemikaalide ohukategooriad Alammäär Künniskogus ohtliku suurõnnetuse ohuga CLP-määruse ohukategooriad Ohulaused ettevõtte ettevõtte määramiseks määramiseks (tonnides) (tonnides) Veerg 1 – Qa Veerg 2 – Veerg 3 – QkB QkA H osa – Oht tervisele H1 – AKUUTNE TOKSILISUS / äge H300 mürgisus, 1. kategooria, kõik kokkupuuteviisid H310 0,5 5 20 H330 H2 – AKUUTNE TOKSILISUS H300 - 2. kategooria, kõik kokkupuuteviisid H310 2,5 50 200 - 3. kategooria, kokkupuude sisse- H330 hingamisel (vaata märkust 1) H331 H3 STOT – TOKSILISUS SIHTORGANI H370 SUHTES – ÜHEKORDNE KOKKUPUUDE, 2,5 50 200 STOT SE 1. kategooria H4 – NAHASÖÖVITUS/-ÄRRITUS, 1. H314 100 – – kategooria H5 – RASKE SILMAKAHJUSTUS/ H318 1000 – – ÄRRITUS, 1. kategooria P osa – Füüsikaline oht P1a – PLAHVATUSOHTLIKUD (vaata märkust 2) H200 0,5 10 50 - ebapüsivad plahvatusohtlikud; H201 - plahvatusohtlikud, allklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.5 H202 või 1.6; H203 - ained või segud, millel määruse (EÜ) nr H205 440/2008 meetodi A.14 järgi on lõhkeaine omadused (vaata märkust 3) ja mis ei kuulu ohuklassidesse „Orgaanilised peroksiidid“ või „Isereageerivad ained ja segud“ P1b – PLAHVATUSOHTLIKUD (vaata märkust 2) H204 1 50 200 Plahvatusohtlikud, allklass 1.4 (vaata märkust 4) P2 – TULEOHTLIKUD GAASID H220 5 10 50 Tuleohtlikud gaasid, 1. või 2. kategooria H221 P3a – TULEOHTLIKUD AEROSOOLID H222 (vaata märkust 5) H223 15 (neto) 150 (neto) 500 (neto) 1. või 2. kategooria tuleohtlikud aerosoolid, H229 mis sisaldavad 1. või 2. kategooria tuleohtlikke gaase või 1. kategooria tuleohtlikke vedelikke P3b – TULEOHTLIKUD AEROSOOLID H222 (vaata märkust 5) H223 500 (neto) 5000 50 000 1. või 2. kategooria tuleohtlikud aerosoolid, H229 (neto) (neto) mis ei sisalda 1. või 2. kategooria tuleohtlikke gaase ega 1. kategooria tuleohtlikke vedelikke (vaata märkust 6) P4 – OKSÜDEERIVAD GAASID H270 10 50 200 Oksüdeerivad gaasid, 1. kategooria P5a – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD - 1. kategooria tuleohtlikud vedelikud; H224 5 10 50 - 2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud, H225 mida hoitakse nende keemistemperatuurist H226 kõrgemal temperatuuril; - muud kuni 60 °C leektäpiga vedelikud, mida hoitakse nende keemistemperatuurist kõrgemal temperatuuril (vaata märkust 7) P5b – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD - 2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud, H225 10 50 200 mille puhul sellised konkreetsed töötlemis- H226 tingimused nagu kõrge rõhk või kõrge temperatuur võivad tekitada suurõnnetuse ohu; - muud kuni 60 °C leektäpiga vedelikud, mille puhul sellised konkreetsed töötlemis- tingimused nagu kõrge rõhk või kõrge temperatuur võivad tekitada suurõnnetuse ohu (vaata märkust 7) P5c – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD H225 2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud, H226 500 5000 50000 mida ei hõlma P5a ega P5b P6a – ISEREAGEERIVAD AINED JA SEGUD ning ORGAANILISED H240 5 10 50 PEROKSIIDID H241 Isereageerivad ained ja segud, tüüp A või B või orgaanilised peroksiidid, tüüp A või B P6b – ISEREAGEERIVAD AINED JA SEGUD ning ORGAANILISED H242 10 50 200 PEROKSIIDID Isereageerivad ained ja segud, tüübid C, D, E või F või orgaanilised peroksiidid, tüübid C, D, E või F P7 – PÜROFOORSED VEDELIKUD JA TAHKED AINED H250 10 50 200 Pürofoorsed vedelikud, 1. kategooria Pürofoorsed tahked ained, 1. kategooria P8 – OKSÜDEERIVAD VEDELIKUD JA TAHKED AINED H271 10 50 200 Oksüdeerivad vedelikud, 1., 2. või 3. H272 kategooria, või oksüdeerivad tahked ained, 1., 2. või 3. kategooria E osa – Keskkonnaoht E1 – ohtlikud veekeskkonnale, akuutse H400 toksilisuse/ägeda mürgisuse 1. kategooria või H410 10 100 200 kroonilise toksilisuse 1. kategooria E2 – ohtlikud veekeskkonnale, kroonilise H411 50 200 500 toksilisuse 2. kategooria O osa – Muud ohud O1 – ained või segud ohulausega EUH014 EUH014 50 100 500 O2 – ained ja segud, millest kokkupuutel H260 50 100 500 veega eraldub tuleohtlikke gaase, 1. kategooria O3 – ained või segud ohulausega EUH029 EUH029 5 50 200 Tabel 2 Ohtlikud ained Alamäär Künniskogus CAS ohtliku suurõnnetuse ohuga Ohtlikud ained number ettevõtte ettevõtte (informa- määramiseks määramiseks tiivne) (tonnides) (tonnides) Veerg 1 – Qa Veerg 2 – Veerg 3 – QkB QkA 1. Ammooniumnitraat (vaata märkust 8) – 1000 5000 10 000 2. Ammooniumnitraat (vaata märkust 9) – 100 1250 5000 3. Ammooniumnitraat (vaata märkust 10) – 5 350 2500 4. Ammooniumnitraat (vaata märkust 11) – – 10 50 5. Kaaliumnitraat (vaata märkust 12) – 1000 5000 10 000 6. Kaaliumnitraat (vaata märkust 13) – 100 1250 5000 7. Arseenpentoksiid, arseen(V)hape ja/või selle 1303-28-2 0,1 1 2 soolad 8. Arseentrioksiid, arseenis(III)hape ja/või 1327-53-3 – – 0,1 selle soolad 9. Broom 7726-95-6 2 20 100 10. Kloor 7782-50-5 0,5 10 25 11. Nikliühendid sissehingatava pulbri kujul: – – – 1 nikkelmonooksiid, nikkeldioksiid, nikkelsulfiid, trinikkeldisulfiid, dinikkeltrioksiid 12. Etüleenimiin 151-56-4 0,5 10 20 13. Fluor 7782-41-4 0,5 10 20 14. Formaldehüüd (kontsentratsioonis ≥ 90 %) 50-00-0 1 5 50 15. Vesinik 1333-74-0 0,5 5 50 16. Vesinikkloriid (veeldatud gaas) 7647-01-0 2 25 250 17. Pliialküülid – 0,5 5 10 18. Tuleohtlikud veeldatud gaasid, 1. ja 2. – 10 50 200 kategooria gaasid (k.a veeldatud naftagaas) ja maagaas (vaata märkust 14) 19. Atsetüleen 74-86-2 1 5 50 20. Etüleenoksiid 75-21-8 0,5 5 50 21. Propüleenoksiid 75-56-9 0,5 5 50 22. Metanool 67-56-1 10 500 5000 23. 4,4′-metüleen bis (2-klooraniliin) ja/või 101-14-4 – – 0,01 selle soolad, pulbri kujul 24. Metüülisotsüanaat 624-83-9 – – 0,15 25. Hapnik 7782-44-7 50 200 2000 26. 2,4-tolueendiisotsüanaat 584-84-9 1 10 100 2,6-tolueendiisotsüanaat 91-08-7 27. Karbonüüldikloriid (fosgeen) 75-44-5 – 0,3 0,75 28. Arsiin (arseentrihüdriid) 7784-42-1 – 0,2 1 29. Fosfiin (fosfortrihüdriid) 7803-51-2 – 0,2 1 30. Vääveldikloriid 10545-99-0 – – 1 31. Vääveltrioksiid 7446-11-9 1 15 75 32. Polüklorodibensofuraanid ja – – – 0,001 polüklorodibensodioksiinid (k.a TCDD), arvutatud TCDD-ekvivalendina (vaata märkust 15) 33. Järgmised KANTSEROGEENID või – 0,2 0,5 2 segud, milles järgmiste kantserogeenide sisaldus on üle 5 massiprotsendi: 4-aminobifenüül ja/või selle soolad, bensotrikloriid, bensidiin ja/või selle soolad, bis-(klorometüül)eeter, klorometüülmetüüleeter, 1,2-dibromoetaan, dietüülsulfaat, dimetüülsulfaat, dimetüülkarbamoüülkloriid, 1,2-dibromo-3- kloropropaan, 1,2-dimetüülhüdrasiin, dimetüülnitrosamiin, heksametüülfosfortriamiid, hüdrasiin, 2- naftüülamiin ja/või selle soolad, 4- nitrodifenüül ning 1,3-propaansultoon 34. Naftasaadused ja alternatiivkütused – a – 100 2500 25000 a) mootoribensiin ja tööstusbensiin, (mootori- b) petrooleum (sh reaktiivkütus), bensiin ja c) gaasiõlid (sh diislikütused, kerged kütteõlid tööstusbensiin) ja gaasiõli segud), d) raske kütteõli, b kuni e – e) alternatiivkütused, mis on sama otstarbega 1000 ning süttivuse ja keskkonnaohtude poolest sarnaste omadustega kui punktide a–d tooted 35. Veevaba ammoniaak 7664-41-7 1 50 200 36. Boortrifluoriid 7637-07-2 0,5 5 20 37. Vesiniksulfiid 7783-06-4 0,5 5 20 38. Piperidiin 110-89-4 5 50 200 39. Bis(2-dimetüülaminoetüül) (metüül)amiin 3030-47-5 5 50 200 40. 3-(2-etüülheksüüloksü)-propüülamiin 5397-31-9 5 50 200 41. Naatriumhüpokloritit sisaldavad segud – 10 200 500 (tingimusel, et segu ei liigitata naatriumhüpokloriti puudumisel veekeskkonnale ohtlikusse akuutse toksilisuse 1. kategooriasse [H400]), mis on klassifitseeritud ohtlikuks veekeskkonnale akuutse toksilisuse 1. kategooriasse [H400], sisaldab vähem kui 5% aktiivkloori ega ole liigitatud mõnda tabelis 1 loetletud ohukategooriasse 42. Propüülamiin (vaata märkust 16) 107-10-8 50 500 2000  43. Tert-butüülakrülaat (vaata märkust 16) 1663-39-4 20 200 500 44. 2-metüül-3-buteennitriil (vaata märkust 16) 16529-56-9 50 500 2000 45.Tetrahüdro-3,5-dimetüül-1,3,5-tiadiasinaan- 533-74-4 10 100 200 2-tioon (dasomet) (vaata märkust 16) 46. Metüülakrülaat (vaata märkust 16) 96-33-3 50 500 2000 47. 3-metüülpüridiin (vaata märkust 16) 108-99-6 50 500 2000 48. 1-bromo-3-kloropropaan (vaata märkust 109-70-6 50 500 2000 16) Märkused 1. Ohtlik aine, mis klassifitseerub akuutse toksilisuse 3. kategooriasse (kokkupuude suu kaudu, H301), kuulub ohuklassi „H2 – AKUUTNE TOKSILISUS“ sellistel juhtudel, kui aine ei ole klassifitseeritav ei akuutselt toksiliseks sissehingamisel ega akuutselt toksiliseks nahaga kokkupuutel, näiteks põhjusel, et puuduvad andmed sissehingamisel või nahaga kokkupuutel avalduva toksilisuse kohta. 2. Ohuklass „PLAHVATUSOHTLIKUD“ hõlmab plahvatusohtlikke tooteid (CLP-määruse lisa I punkt 2.1). Kui plahvatusohtliku aine või segu kogus tootes on teada, arvestatakse selle kogusega. Kui plahvatusohtliku aine või segu kogus tootes ei ole teada, lähtutakse toote kogumassist. 3. Aine ja segu plahvatusohtlikkuse katsetamine on vajalik ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1–37) I lisa märkuste punktis 9 viidatud juhul. Rohkem juhiseid katsetustest loobumise kohta on esitatud meetodi A.14 kirjelduses, vaata komisjoni määrust (EÜ) nr 440/2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 142, 31.05.2008, lk 1–739). 4. Kui allklassi 1.4 plahvatusohtlik aine pakitakse lahti või pakendatakse ümber, klassifitseeritakse see ohukategooria P1a alla, kui ei ole näidatud, et oht vastab CLP-määruse kohaselt endiselt allklassile 1.4. 5. Tuleohtlikke aerosoole klassifitseeritakse vastavalt nõukogu direktiivile 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 09.06.1975, lk 40–47). Nõukogu direktiivi 75/324/EMÜ kohane eriti tuleohtlik ja tuleohtlik aerosool vastab CLP-määruse tuleohtlike aerosoolide 1. ja 2. kategooriale. 6. Tabelis 1 nimetatud P3b-ohukategooria kasutamiseks peab olema tõendatud, et aerosoolimahutis ei ole 1. ja 2. kategooriasse kuuluvat tuleohtlikku gaasi ega 1. kategooriasse kuuluvat tuleohtlikku vedelikku. 7. Vastavalt CLP-määruse I lisa punktile 2.6.4.5 ei pea vedelikku, mille leektäpp on üle 35 °C, klassifitseerima 3. kategooriasse direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2012/18/EL I lisa märkuste punktis 12 viidatud juhul. Kõrge rõhu või temperatuuri tingimustes see ei kehti ning siis tuleb kohaldada 3. kategooriat. 8. Tabeli 2 real 1 on ammooniumnitraat (1000/5000/10 000) – väetis, mis on võimeline iseenesest jätkuvaks lagunemiseks. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse ammooniumnitraadipõhise kompleksväetise suhtes (sisaldab ammooniumnitraati ning fosfaati ja/või kaaliumkarbonaati), mis on võimeline iseenesest jätkuvaks lagunemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL I lisa märkuste punktis 13 viidatud katse kohaselt ja milles ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on: a) vahemikus 15,75i ja 24,5ii massiprotsenti ja mis ei sisalda põlevat või orgaanilist ainet kokku 6 üle 0,4% või mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2003/2003/EÜ väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1–194) lisa III-2 nõuetele; b) kuni 15,75 massiprotsenti ja milles põleva aine kogus ei ole piiratud. 9. Tabeli 2 real 2 on ammooniumnitraat (100/1250/5000), mis on väetisena klassifitseeritav. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse ammooniumnitraadipõhise lihtväetise ning kompleksväetise suhtes, mis vastab määruse (EÜ) nr 2003/2003 lisa III-2 nõuetele ja mille ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on: a) üle 24,5 massiprotsendi, välja arvatud ammooniumnitraadi segud dolomiidi, lubjakivi või kaltsiumkarbonaadiga, mille puhtusaste on vähemalt 90%; b) üle 15,75 massiprotsendi ammooniumnitraadi ja ammooniumsulfaadi segude puhul; c) üle 28iii massiprotsendi ammooniumnitraadipõhise lihtväetise dolomiidi, lubjakivi ja kaltsiumkarbonaadi segudes, mille puhtusaste on vähemalt 90%. 10. Tabeli 2 real 3 on tehnilise puhtusastmega ammooniumnitraat (5/350/2500). Selle rea piirväärtusi kohaldatakse ammooniumnitraadi vesilahuse suhtes, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi, ning ammooniumnitraadi ja ammooniumnitraadi segu suhtes, milles ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on: a) vahemikus 24,5–28 massiprotsenti ja mis sisaldab kuni 0,4% põlevaid aineid; b) üle 28 massiprotsendi ja mis sisaldab kuni 0,2% põlevaid aineid. 11. Tabeli 2 real 4 on ammooniumnitraat (-/10/50) ehk nõuetele mittevastav aine ja väetis, mis ei läbi detonatsioonitesti. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse järgmistel juhtudel: a) tootmisprotsessi käigus kõrvaldatud materjal, ammooniumnitraat ja ammooniumnitraadi segu, ammooniumnitraadipõhine lihtväetis ning märkustes 9 ja 10 osutatud ammooniumnitraadipõhine kompleksväetis ja väetise segu, mille lõppkasutaja tagastab või on tagastanud tootjale, saatnud ajutiseks ladustamiseks või ümbertöötlemiskäitisele ümbertöötlemiseks, korduvkasutamiseks või töötlemiseks ohutuks kasutamiseks, sest need ei vasta enam märkuste 9 ja 10 nõuetele; b) märkuse 8 punktis a ja märkuses 9 nimetatud väetise suhtes, mis ei vasta enam määruse (EÜ) nr 2003/2003 lisa III-2 nõuetele. 12. Tabeli 2 real 5 on kaaliumnitraat (1000/5000/10 000). Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse sellise granuleeritud või mikrogranuleeritud kaaliumnitraadipõhise kompleksväetise suhtes, mille omadused on sama ohtlikud kui puhtal kaaliumnitraadil. 13. Tabeli 2 real 6 on kaaliumnitraat (100/1250/5000). Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse sellise kristallilise kaaliumnitraadipõhise kompleksväetise suhtes, mille omadused on sama ohtlikud kui puhtal kaaliumnitraadil. 14. Vääristatud biogaasi võib klassifitseerida tabeli 2 rea 18 alla, kui seda on töödeldud vastavalt puhastatud ja vääristatud biogaasile kohaldatavatele standarditele, millega tagatakse maagaasile vastav kvaliteet, kaasa arvatud metaanisisaldus, ning kui selle hapnikusisaldus ei ületa 1%. 15. Polüklorodibensofuraani (CDF) ja polüklorodibensodioksiini (CDD) koguste arvutamiseks kasutatakse direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2012/18/EL I lisa märkuste punktis 20 viidatud rahvusvaheliselt tunnustatud toksilisuse ekvivalentkordajaid (TEF):  Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) TEF (2005) Polüklorodibensodioksiinid TEF Polüklorodibensofuraanid TEF 2,3,7,8-TCDD 1 2,3,7,8-TCDF 0,1 1,2,3,7,8-PeCDD 1 2,3,4,7,8-PeCDF 0,3 1,2,3,4,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8-PeCDF 0,03 1,2,3,6,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,4,7,8-HxCDF 0,1 1,2,3,7,8,9-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8,9-HxCDF 0,1 1,2,3,4,6,7,8-HpCDD 0,01 1,2,3,6,7,8-HxCDF 0,1 OCDD 0,0003 2,3,4,6,7,8-HxCDF 0,1 1,2,3,4,6,7,8-HpCDF 0,01 1,2,3,4,7,8,9-HpCDF 0,01 OCDF 0,0003 TEF-tabelis kasutatakse erinevate isomeeride kirjeldamiseks järgmisi lühendeid: T = tetra, P = penta, Hx = heksa, Hp = hepta ja O = okta. 16. Kui ohtlik aine kuulub ka tuleohtlike vedelike ohukategooriasse P5a või P5b, siis kohaldatakse madalaimat piirkogust. i 15,75 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 45% ammooniumnitraadile. ii 24,5 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 70% ammooniumnitraadile. iii 28 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 80% ammooniumnitraadile.