Kaitseministeerium Teie 27.05.2025 nr 12-1/25/219
[email protected]
Sakala tn 1 Meie 20.06.2025 nr 7.2-2/25/3657-11
15094, Tallinn, Harju maakond
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu
avalikul väljapanekul tehtud ettepanekutest
Olete palunud meilt seisukohta kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (edaspidi planeering)
avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutele, mis puudutavad riigiteede ümberehitust või avaliku
huviga ehitiste ehitamist riigitee kaitsevööndisse. Oleme andnud esmase tagasiside ettepanekutele
26.05 koosolekul. Esitame täpsustatud seisukohad ettepanekutele järgnevalt.
1. Riigitee nr 19108 Kihlepa-Lepaspea tee rekonstrueerimine koos kergliiklusteega Kihlepa küla
tiheasustusalal.
1.1. Kõnealuse riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) on 661 sõidukit,
millest autoronge 1%. See tähendab keskmiselt seitset autorongi ööpäeva kohta, mis koos
kaitsetööstuspargi kasutusaegse raskeliiklusega ei muuda oluliselt riigitee
liikluskoosseisu. Samuti ei muutu planeeringu rakendamisega kaasnev liiklussagedus
sedavõrd, et tooks endaga kaasa tee projekteerimise normide rangemate nõuete
kohaldamise: ka tänase liiklussageduse kasvamisel kahekordseks ei kaasne vajadust
laiendada riigitee ristlõiget, ehitada kanaliseeritud ristmikke vms. Ohtu riigiteele ja selle
korrakohasele kasutamisele näeme peamiselt ehitusaegsete massvedude ajal, aga see risk
on nüüdseks maandatud planeeringuga võetava kohustusena katete taastamiseks.
1.2. Meil ei ole vastuväiteid km 11–14,5 lõigu õgvendamisele, kuid arvestades asjaolu, et
peavärav hakkab meile teadaolevalt paiknema Soomra külas, siis saab kaitsetööstuspark
toimida ka ilma teelõiku õgvendamata: pikemad veosed saab suunata marsruutidele (nt
Paldiski – Papsaare – Soomra), mis ei tingi kõnealuse lõigu läbimist. Õgvendamine oleks
otstarbekas koos riigitee nr 131 tolmuvabaks muutmisega (vt kirja punkti 2) ning sel juhul
on ootuspärane, et riigiteele reserveeritakse uus koridor kõnealuse planeeringuga.
Planeeringu töögruppi oleks vaja kaasata teedeinsener ning menetlusse 7–8 puudutatud
maaomanikku. Riigitee rekonstrueerimise ehitusloa menetlus toimuks kehtestatud
planeeringu alusel.
1.3. Meil ei ole vastuväiteid kergliiklustee rajamisele Kihlepa küla kompaktse asustusega ala
ohutuse tõstmiseks, mis on ennekõike seotud Pärnus või Pärnu suunal elavate
kaitsetööstuspargi töötajate töö ja kodu vahel liikumisega. Eelistatult võiks kergliiklustee
kulgeda riigiteest põhja pool, sest seal elab enamus kogukonnast, keda saab
teeületuskohtade kaudu ühendada 1-2 tõmbepunktiga tee vastasküljel. Kuna kergliiklustee
jääks tõenäoliselt kohaliku omavalitsuse omandusse, siis peame õigeks, et ühendamist
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
vajavad tõmbepunktid ning ühes sellega kergliiklustee pikkus jääksid Pärnu
Linnavalitsuse määrata. Oleme Teile juba saatnud hinnangu kergliiklustee ligikaudse
maksumuse kohta.
2. Riigitee nr 19131 Kalli-Tõstamaa-Värati tee rekonstrueerimine. Riigitee km 0–11
kruusakattega lõigu rekonstrueerimine tolmuvabaks oleks meie ootus, kui Teil oleks kavatsus
võtta kasutusele kõige lühem ja privaatsem marsruut kaitsetööstuspargi ja Paldiski sadama
vahel. Saame aru, et selle lõigu massipiiranguid on silmas pidanud ka kohalikud ettevõtjad.
Märgime ühtlasi ära, et tegemist oleks logistiliselt sobiva ühendusega Kiska külas riigiteel
nr 16180 paikneva varulennuväljaga. Oleme Teile juba saatnud hinnangu kõnealuse teelõigu
rekonstrueerimise ligikaudse maksumuse kohta. Tolmuvaba katte paigaldamiseks ei oleks
tarvis läbi viia loamenetlust ega kaasata töögruppi teedeinseneri. Tõstamaa suunal riigitee
rekonstrueerimise kohta kehtib sama kaalutlus, mida oleme kirjeldanud punktis 1.1:
liiklussageduse kasv ei too kaasa rangemaid nõudeid.
3. Riigitee nr 19136 Tõstamaa-Lõuka-Tõstamaa tee rekonstrueerimine. Näeme kõnealuse tee
puhul eelkõige väärtust kergliiklejate jaoks, sest ca 6 km kaugus Tõstamaast ei ole küll enam
mugav distants läbimiseks jalgrattal (mugavuspiiriks loetakse 5 km) ning sellega jõutaks alles
väravani, kuid piisavalt tõenäoline alternatiiv Tõstamaa piirkonnas elavatele kaitsetööstuspargi
töötajatele, eriti elektrirataste ajastul. Lähtume hinnangu andmisel eeldusest, et läänepoolne
väiksema tähtsusega (varu)värav hakkab olema kergliiklejatele läbipääsetav. Kuna sellest
riigiteest ei saa peamist ega eelistatud liikumissuunda kaitsetööstuspargi ja Tõstamaal
osutatavate teenuste vahel, siis oleks meie hinnangul mõõdukas meede kergliiklejatele
paremate tingimuste loomiseks, kui riigitee äärde rajatakse kuivenduskraav ning tõstetakse
mõnevõrra tee muldkeha. Tee rekonstrueerimine 8-tonnisele kandevõimele vastavaks on
küsitav, sest mootorsõidukite peavärav hakkab meile teadaolevalt paiknema Soomra küla
ristmikul, mille suhtes riigitee nr 19136 koos Suurmetsa teega (metsatee nr 1590726) ei paku
toimivat alternatiivi: Tõstamaa piirilt kuni riigitee nr 19108 km 15,13 ristmikuni on mööda
tolmuvaba riigiteed ca 8 km, samal ajal kui mööda kruusakattega metsateed 7,5 km.
4. Riigitee nr 19135 Tõhela-Alu-Murru tee rekonstrueerimine asfaltkattega teeks. Ettepaneku
seos kaitsetööstuspargi ehitamise või kasutamisega jääb arusaamatuks, kuna on
vähetõenäoline, et põldudevaheline kitsas tee hakkaks saama märkimisväärseid mõjutusi
kaitsetööstuspargist.
5. Riigitee nr 19101 seisukorra parendamine km 28–53,5 lõigul. Ettepaneku seos
kaitsetööstuspargi ehitamise või kasutamisega jääb arusaamatuks, sest kõnealune teelõik võiks
Tõstamaa – Virtsu suunalist logistikat toetavana tulla kõne alla siis, kui Virtsu sadam
teenindaks sellist tüüpi kaubalaevu, mis võiksid varustada kaitsetööstusparki. Meile
teadaolevalt Virtsu sadam kaitsetööstuspargi varustamiseks täna ei sobi. On vähetõenäoline, et
km 28–53,5 teelõik hakkaks saama märkimisväärseid mõjutusi kaitsetööstuspargist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
54501752,
[email protected]
2 (2)