Vastus

Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 Teie 02.1.2024 nr 8-3/11-1 10122 Tallinn ARVAMUS Autoriõiguse seaduse seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta Eesti Kirjastuste Liit tänab võimaluse eest arvamuse esitamiseks. Väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud teemade osas ei ole Eesti Kirjastuste Liidul arvamust, aga soovi me tõstatada väljatöötamiskavatsuse raames arutelu teose reprograafilise reprodutseerimise tasu kohta. Paljundushüvitise tasu süsteem Hetkeolukorra ja probleemi kirjeldus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ sätestab artikli 5 lg 2 punktis a, et liikmesriigid võivad näha ette erandeid paber- ja muul samalaadsel kandjal reproduktsioonide tegemiseks, mis on saadud mis tahes fototehnika või muu sama toimega meetodi abil, v.a noodid, tingimusel, et õiguste valdajad saavad õiglase hüvitise. Eesti on direktiivi alusel kehtestanud vabakasutuse erandid Autoriõiguse seaduse ( AutÕS ) § 18 lõikes 1 ja § 19 punktis 3. Lisaks on AutÕS § 27 1 lg-s 1 sätestatud, et teose reprograafilisel reprodutseerimisel AutÕS § 18 lõikes 1 ja § 19 punktis 3 nimetatud vabakasutuse eranditele tuginemise korral on autoril ja kirjastajal õigus saada õiglast tasu. Määrus „Teose reprograafilise reprodutseerimise tasu ilukirjanduse ning teadus- ja õppekirjanduse autorite ja kirjastajate vahel jaotamise määrad ning tasu maksmise kord“ reguleerib teadus-, õppe- ja ilukirjanduse autoritele ning kirjastajatele tasu jaotamist teose reprograafilise reprodutseerimise eest (paljundushüvitis). Võrdluseks on AutÕS § 13 3 lg 6 alusel vastu võetud määrus „Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord“ , mis sätestab rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning korra (laenutushüvitis). Paljundushüvitise ja laenutushüvitise väljamaksmise eest vastutab Autorihüvitusfond. Aastal 2022 ja ka eelnevatel aastatel jagunes hüvitiste eelarvest paljundushüvitiseks 37% ja laenutushüvitiseks 63%. Autorihüvitusfondi veebilehel teavitati 27.09.2023. a, et laenutushüvitise mahtu suurendatakse 2024. aasta eelarves ühe miljoni euro võrra . Kui laenutushüvitise mahtu on õiglase tasu maksmise eesmärgil oluliselt suurendatud, ei ole paljundushüvitise mahtu kaugeltki samal määral muudetud. Hüvitiste proportsioon on seega 2024. aastal suurusjärgus 9% paljundushüvitiseks ja 91% laenutushüvitiseks. Eesti Kirjastuste Liidu hinnangul ei vasta paljundushüvitise suurus selle eesmärkidele ja on ebaproportsionaalselt väike võrreldes laenutushüvitise suurusega. Eesmärk Kirjastajad levitavad haridusasutustele kirjandus- ja teatmeteoseid (õpikud, töövihikud, proosa-, luule- ja teatmekirjandus). Haridusasutused kasutavad neid teoseid hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel, tuginedes vabakasutuse erandile. Nagu selgus aastal 2022 koostatud hariduserandite kasutamise uuringust , kopeerivad õpetajad ja õppejõud õppematerjale kirjandus- ja teatmeteostest kõikides haridusastmetes . Kopeerimise mahule on keerukas anda hinnangut absoluutarvu puudumisel, aga uuringust selgus, et seda tehakse vähemalt keskmisel tasemel (keskmiselt 3.3 punkti vahemikus 1…6) ja kopeeritakse nii paberkandjal kui digitaalselt . Kuna haridusasutustes kasutatakse kirjandus- ja teatmeteosteid autoritele ja kirjastajatele tasu maksmata, jääb autoritele ja kirjastajatele saamata tulu, mida nad saaksid vabakasutuse erandi puudumisel litsentsitasuna. Ainus tuluallikas, mis kompenseerib autoritele ja kirjastajatele teoste kopeerimise tõttu saamata jäänud tulu , on paljundushüvitis. Paljundushüvitise eesmärk on hüvitada autoritele ja kirjastajatele teoste reprograafilisest reprodutseerimisest tekkinud kahju. Seejuures peab tasu olema õiglane, nagu on sätestatud AutÕS § 27 1 lg-s 1. Autorihüvitusfondi 21.12.2022. a teavituse kohaselt jagati 2022. aastal paljundushüvitiseks 73 219.86 eurot, millest 50% ehk 36 609.93 eurot jagunes kirjastajatele . Eesti Kirjastuste Liidu andmete põhjal müüsid kirjastajad 2022. aastal haridusasutustele kirjandus- ja teatmeteoseid 10 miljoni euro väärtuses. Kui paljundushüvitise maht oleks õiglane, peaks see olema proportsionaalne haridusasutustele müüdavate teoste mahuga ja/või kopeerimise ulatusega. Arvestades teoste müügimahtu ja õppematerjalide kopeerimise ulatuslikkust haridusasutustes, ei kata tänane paljundushüvitis kirjastajatele kopeerimisest saamata jäänud tulu. Eesti Kirjastuste Liidu hinnangul oleks kirjastajatele tasutav õiglane paljundushüvitis suurusjärgus 300 000 eurot, st paljundushüvitise kogusumma 600 000 eurot. Eesti Kirjastuste Liidu hinnangul kataks see kirjastajate ja autorite saamata jäänud tulu, mis tekib neile teoste haridusasutustes kopeerimise tõttu. Paljundushüvitise suurendamine Eesti Kirjastuste Liidu hinnangul tuleks paljundushüvitise kogusummat suurendada suurusjärgus 600 000 euroni ja seega suureneks kirjastajatele makstav paljundushüvitis 300 000 euroni. Ülaltoodud summa kataks Eesti Kirjastuste Liidu hinnangul piisaval määral tulu, mis jääb autoritel ja kirjastajatel saamata kirjandus- ja teatmeteoste haridusasutustes kopeerimisest. Probleemi lahendamine paljundushüvitise suurendamise teel nõuaks väljamakstava hüvitise eelarve suurendamist. Praegu makstakse paljundushüvitist Kultuuriministeeriumi eelarvest. Kui riik ei soovi Kultuuriministeeriumi eelarvest paljundushüvitist suurendada, võib väljamakstava paljundushüvitise summa suurendamist täiendavalt rahastada Haridus- ja Teadusministeeriumi vahenditest. Seadme lõivu süsteemi loomine Juhul kui paljundushüvitise eelarvet ei suurendata, siis jõuame olukorda, kus tuleks üle vaadata erakopeerimise erand ning kaotada tänase paljundushüvitise süsteem ja selle asemel luua lõivu süsteem. Eesti Kirjastuste Liidu hinnangul on probleemi lahendamiseks võimalik paljundushüvitise suurendamise asemel kehtestada paljunduslõiv, mis sarnaneks erakopeerimise tasu süsteemile. Paljunduslõiv peab tagama autoritele ja kirjastajatele õiglase hüvitise selle tulu eest, mis jääb neil saamata teoste haridusasutustes kopeerimise tõttu. Paljunduslõivu kogutaks paljundussea d mete (nt printerid, arvutid, skannerid, telefonid) müügist. Lõivu kogub vastutav isik, kes jaotab selle jaotuskava alusel autoritele ja kirjastajatele. Haridusasutused saaksid endiselt tugineda vabakasutuse erandile ja teoseid õppe- ja teaduslikel eesmärkidel kopeerida, aga maaletoojad tasuvad lõivu seadme sissetoomisel. Vabakasutuse erandi kaotamine Juhul kui paljundushüvitise eelarvet ei suurendata ega lõivude süsteemi ei looda, jõuame olukorrani, kus riigil tuleks loobuda AutÕS § 19 lg 1 p-s 3 sätestatud vabakasutuse erandist. AutÕS § 19 lg 1 p-s 3 sätestatud vabakasutuse erandi kaotamisel jääks haridusasutused ilma senisest õigusest teha teostest tasuta koopiaid õppe- ja teaduslikel eesmärkidel. Kui haridusasutus soovib näiteks kirjastuselt ostetud õppematerjalist teha koopiaid, peab selleks iga kord kirjastajaga kokku leppima ja saama kirjastajalt loa ehk litsentsi koopia tegemiseks. Kirjastus saab paljundushüvitise asemel litsentsitasu. Autorid ja kirjastajad saaksid tulu teoste kopeerimise litsentsitasust, mitte paljundushüvitisest. Sellisel juhul saavad autorid ja kirjastajad ise määrata litsentsitasu ja teose kasutamise tingimused. Samas suurendaks see oluliselt halduskoormust, sest haridusasutused peaksid teoste kopeerimiseks ostma iga kord litsentsi. Eesti Kirjastuste Liit on veendunud, et ülaltoodud ettepanek aita b muuta autoriõiguse seaduse täitmist õiglasemaks ning oleme valmis aruteluks kohtuma. Lugupidamisega Ülle Ergma Juhatuse esimees Eesti Kirjastuste Liit info@estbook. com Saatja: "Kaidi Urmet" <[email protected]> Saaja: "KUM min" <[email protected]> Teema: Re: Vabariigi Valitsuse määruse „Teose autoritele makstava tasuga seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu kooskõlastamine Kuupäev: 2024-12-16 13:08 Tere! Eesti Kirjastuste Liit tänab ettepanekute arvestamise eest. Eesti Kirjastuste Liit on nõus reprograafiahüvitise määruses tehtud muudatusettepanekutega. Samas oleme jätkuvalt seisukohal, et reprograafiahüvitis kirjastustele ei kata haridusasutuste kopeerimisest tekkiva saamata jäänud tulu. Edastasime 2. jaanuaril 2024. aaastal sellekohased ettepanekud Justiitsiministeeriumile seoses autoriõiguse seaduse VTK-ga (ettepanekud lisatud). Teeme ettepaneku, et Kultuuriministeerium algataks 2025. aastal koos Eesti Kirjastuste Liiduga läbirääkimised Haridus- ja Teadusministeeriumiga reprograafiahüvitise rahastamise teemal. Lugupidamisega, Ülle Ergma Juhatuse esimees Eesti Kirjastuste Liit Kaidi Urmet Tegevjuht Eesti Kirjastuste Liit 5067423 On 2.12.2024 9:54, [email protected] <mailto:[email protected]> wrote: Tere! Teile on saadetud Kultuuriministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Vabariigi Valitsuse määruse „Teose autoritele makstava tasuga seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Registreerimise kuupäev: 29.11.2024 Registreerimise number: 1-12/1362-1. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda e-postil [email protected] <mailto:| [email protected]> või helistada telefonil 628 2222. Kultuuriministeerium Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Üldtelefon: 628 2222 Üldfaks: 628 2200 E-post: [email protected] <mailto:| [email protected]> www.kul.ee <https://www.kul.ee/>