Kiri

. Riigikogu juhatus Meie: 12.12.2024 nr 2-5/24-01146-3 Eesti seisukohad Euroopa Liidu "Loov Euroopa" programmi 2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta Austatud Riigikogu juhatus Edastan Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2024. a istungil heaks kiidetud järgmised Eesti seisukohad programmi „Loov Euroopa“ 2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta: 1.1 Peame oluliseks, et Euroopa Liidus säiliksid kultuuri- ja loomesektorile, sealhulgas audiovisuaalsektori piiriülese koostöö ja levi edendamiseks mõeldud rahastusmeetmed. Toetame kultuuri mõõdet läbivalt teistes Euroopa Liidu poliitikavaldkondades ja programmides, mis kultuurikoostööd täiendaks, samal ajal peame oluliseks kultuuri- ja loomesektorile eraldi ettenähtud meetmeid, milles on esil sisuline piiriülene kultuurikoostöö. 1.2 Leiame, et kultuuri- ja audiovisuaalsektori toetusmeetmed peavad olema piisavalt paindlikud, et kohaneda tulevikus muutuvate olude ja kultuuri- ja audiovisuaalsektori vajadustega. 1.3 Toetuse taotlemine peab olema taotlejatele tulevikus ligipääsetav ja administratiivselt jõukohane, arvestades sealhulgas väikese riigi kultuuri- ja loomevaldkondade eripäradega. Leiame, et taotlemise protsessi tuleb lihtsustada näiteks tehisintellekti lahenduste abil. Taotlusvoorude tingimused peavad võimaldama väiksema võimekusega taotlejate positiivset diskrimineerimist, näiteks taotluse hindamise punktisüsteemi ning erineva mahu ja pikkusega projektidele suunatud taotlusvoorude kaudu. Projektide elluviimise lihtsustamiseks tuleb ka edaspidi kasutada kindlasummalisi makseid ja ettemakseid. 1.4 Leiame, et Euroopa Investeerimisfondi laenugarantii meede kultuuri- ja loomesektorile ei ole Eestis ja mitmes teises liikmesriigis end senisel kujul õigustanud. Meetme rakendamise põhimõtted vajaksid ümberkujundamist selliselt, et sooduslaene kultuuri- ja loomesektorile saaks palju rohkem kasutada ka väiksema finantssektoriga riikides ning meetme kasutamise geograafiline jaotus oleks ühtlasem. 1.5 Toetame oluliste põhimõtetena soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ning kestliku arengu eesmärkide arvestamist läbivalt Euroopa Liidu loomesektori toetusmeetmetes, mille rakendamisel on määravaks sektoripõhised praktikad ja lahendused. Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee 1.6 Meedia ja ajakirjanduse toetamisel on oluline arvestada nende mitmekesisust ja kvaliteeti ning eriti väiksemate liikmesriikide ja piirkondade meedia elujõudu, pidades silmas toimuvaid digitaalseid muutusi, valeinfo levikut ja geopoliitilisest olukorrast tulenevat tugevat seost meedia ja julgeoleku vahel, eriti piiririikides. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seletuskiri 2. Avaliku konsultatsiooni küsimustik Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Elen Nurme 693 5201 [email protected] 2 (2)  Seletuskiri Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ programmi 2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta Lühikokkuvõte Euroopa Komisjon algatas 31. mail 2024 Loov Euroopa programmi vahehindamise avaliku konsultatsiooni, et koguda liikmesriikide ja sidusrühmade tagasisidet. Hindamine keskendub programmi rakendamisele aastatel 2021–2023, selle mõjule ja tulevikuvisioonile. Eesmärk on tuvastada parendamist vajavad valdkonnad, õppida kogemustest ning saada sisendit programmi arendamiseks pärast 2027. aastat. Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ programm on aidanud edendada kultuurilist ja kultuuri väljendusvormide mitmekesisust, rahvusvahelist koostööd ja innovatsiooni, pakkudes Eesti loomeinimestele ja -organisatsioonidele olulisi võimalusi koostöö ja koosloome, nähtavuse ja konkurentsivõime suurendamiseks. Lisaks on see toetanud sektori professionaalsuse kasvu ja tõstnud Eesti rahvusvahelist mainet. Algatusel on mitmeid olulisi mõjusid. Sotsiaalses plaanis toetab programm kultuurilist mitmekesisust ja rahvusvahelist koostööd, tugevdades kultuurisektori sidemeid ja kasvatades nähtavust. Projektide kaudu jõuab Eestisse ka olulist rahvusvahelist oskusteavet. Majanduslikult on „Loov Euroopa“ pakkunud lisarahastust ja tuge kohalikele loovisikutele ja organisatsioonidele, suurendades nende nähtavust ja konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil, ning meelitanud Eestisse kultuurisündmuste kaudu turiste. Lisarahastus võimaldab algatada ja ellu viia projekte, mis ilma „Loov Euroopa“ toeta ei toimuks või mida viidaks ellu oluliselt väiksemas ulatuses. See on aidanud kasvada ja rahvusvahelistuda sellistel suurtel festivalidel nagu Pimedate Ööde Filmifestival ja Tallinn Music Week, mis toovad arvestatavat tulu Eesti majandusse ning loovad töökohti ja teenuseid. Programm toetab keskkonnasõbralikke algatusi ja säästvat arengut, mis hõlmab keskkonnatavade juhendi ja rohepöörde strateegia loomist kultuuri- ja loomesektoris. Riigiasutuste ja eelarvemõju osas on oluline teada, et „Loov Euroopa“ programmi rakendatakse riiklike infopunktide kaudu, mida rahastavad võrdselt Euroopa Liit ja Eesti riik, ning Kultuuriministeerium viib läbi täiendavalt iga-aastast kaasrahastusvooru „Loov Euroopa“ programmis edukaks osutunud Eesti projektitegijatele, mille maht on aastate jooksul kasvanud 46 000 eurolt kuni 150 000 euroni 2024. aastal. Eesti toetab kultuuri- ja loomesektorile eraldi rahastusmeetmete säilimist, et edendada piiriülese koostöö ja loomingu leviku võimalusi. Samuti peab toetuse taotlemine olema sektoris tegutsejate jaoks ligipääsetav ja administratiivselt jõukohane, arvestades väikeriikide eripärasid, ning vähendada tuleb ülemäärast halduskoormust. Oluline on tagada, et sektorile mõeldud toetused oleksid piisavalt paindlikud, et neid kohandada muutuva keskkonna ja sektori vajadustega. Euroopa Investeerimisfondi laenugarantii meede kultuuri ja loomesektorile peaks olema võrdselt ligipääsetav ja turutõrkeid arvestav kõigis liikmesriikides, et tagada kultuuri- ja loomevaldkondades tegutsejate võrdne kohtlemine. Eesti toetab võrdsete võimaluste ja kestliku arengu põhimõtete rakendamist Euroopa Liidu toetusmeetmetes ning rõhutab kvaliteetse meedia toetamise olulisust, arvestades väiksemate liikmesriikide eripära, digitaalset transformatsiooni ning meedia rolli julgeoleku tagamisel praeguses geopoliitilises olukorras.  1. Sissejuhatus Euroopa Liidu tasandil on käimas arutelud valdkondlike strateegiliste suundade osas uueks eelarveperioodiks, mis algab 2028. aastaga. Seniste Euroopa Liidu programmide vahehindamised ja konsultatsioonid uurivad liikmesriikide nägemusi ka tulevikuks. Kultuurivaldkonnas algatas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) 31. mail 2024. aastal avaliku konsultatsiooni (tagasisidekorje) „Loov Euroopa“ programmi vahehindamise kohta, millega soovib kuulda sidusrühmade ja riikide arvamust. Hindamine vaatab tagasi algatuse rakendamisele ajavahemikul 2021-2023 ning eesmärgiks on välja selgitada, millist mõju on algatus selle rakendamise jooksul avaldanud, mõista programmi täit potentsiaali, pakkuda õppetunde ja tuvastada programmi parendamist vajavad valdkonnad ning koguda arvamusi „Loov Euroopa“ programmi tuleviku kohta pärast 2027. aastat. Kuigi kultuurivaldkonnas on EL-il üksnes toetav pädevus, siis antud programm on osa EL-i mitmeaastasest eelarveraamistikust ning algatusega kaasneb oluline mõju kultuuri- ja audiovisuaalsektorile, kus ettevaatav valitsuse seisukoha kujundamine on vajalik. Konsultatsiooni tulemused on komisjonile sisendiks 2025. aasta lõpus avaldatavate tulevaste kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna toetusmeetmete ettepanekule. Konsultatsioonidokument on avaldatud aadressil: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have- your-say/initiatives/13696-Creative-Europe-programmes-evaluations/public-consultation_en Konsultatsioonile vastamise tähtaeg oli 6. septembril. Kuigi konsultatsioonile vastamise tähtaeg on möödas, vastab Eesti komisjonile ametliku kirjaga, milles selgitab oma seisukohti tulevase uuendatud õigusakti kohta. Seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi EL asjade nõunik Kadri Jauram (55652788, [email protected]), kultuurinõunik Brüsselis, Heili Jõe (6134917, [email protected]), koostöös kultuuriministeeriumi erinevate osakondadega ning „Loov Euroopa“ programmi infopunktidega. Valdkonna eest vastutavad kunstide osakonna juhataja loomingu asekantsleri ülesannetes Katre Väli (6282212, [email protected]) ja Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Märt Volmer (6282221, [email protected]). 2. EL asja sisu ja lühike taust Kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna toetusprogrammide ajalugu ulatub EL-is 1990. aastatesse, kus alguses hallati kultuuri-, kultuuripärandi- ning audiovisuaalvaldkonna koostöö toetusprogramme eraldi. Alates 2000. aastast koondati kultuuri-, loome- ja kultuuripärandikoostöö programmi „Kultuur 2000“ ning audiovisuaalvaldkonda toetati programmist MEDIA. Nõnda haldas Euroopa Komisjon kultuuri-, loome- ja audiovisuaalvaldkondade toetusi kahe eraldi programmi kaudu kuni 2014. aastani, mil need kaks programmi ühendati „Loov Euroopa“ programmiks. Hetkel kehtiva „Loov Euroopa“ programmi eesmärk on edendada Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning kultuuri- ja keelepärandit, ning suurendada kultuuri- ja loomesektorite, eriti audiovisuaalsektori konkurentsivõimet ja majanduslikku potentsiaali. Programmi kogumaht aastatel 2021–2027 on 2,44 miljardit eurot, mis on 68% rohkem kui eelmisel, 2014–2020 programmiperioodil. Eelarve jaotub aastate lõikes erinevalt. Näiteks kolmandik eelarvemahust jagati aastatel 2021–2022 pandeemiast taastumiseks. Loov Euroopal on kolm alaprogrammi: KULTUUR (33% programmi mahust), MEDIA (58% programmi mahust) ja VALDKONDADEÜLENE (9% programmi mahust). Eesti seisukohtade kujundamisel on arvesse võetud järgmisi dokumente:  1) Strateegia „Eesti 2035“ (kinnitatud Riigikogus 21.05.2021);1 2) Kultuuri arengukava 2021 – 2030;2 3) Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023-2027 raames koostatud memorandum analüüsist ja ettepanekutest senistes Euroopa Liidu programmide „Loov Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ taotlusvoorudes Eesti loomemajanduse ja kultuurivaldkonna esindajate osalemise kohta; 4) Vabariigi Valitsuse 09.02.2023 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 27.02.2023 istungil heaks kiidetud seisukohad Euroopa meediavabaduse määruse kohta. 3. EL asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Kultuurivaldkonnas on EL-il üksnes toetav pädevus. „Loov Euroopa“ programm on Euroopa Liidu meede, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr (EL) 2021/818, mille õiguslik alus on ELTL artikli 167 lõikest 5 ja artikli 173 lõikest 3, mille kohaselt saavad Euroopa Parlament ja nõukogu võtta vastu seadusandliku tavamenetluse raames ja pärast konsulteerimist regioonide komiteega stimuleerivaid meetmeid. Avaliku konsultatsiooni eesmärk on täita määruses nr (EL) 2021/818 sätestatud juriidiline kohustus ning lisaks on hindamine oluline sisend tulevase uue eelarveperioodi (alates 2028. aastast) loome-, kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna toetusmeetmete väljatöötamiseks. Komisjoni algatus on kooskõlas pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Sotsiaalsed mõjud „Loov Euroopa“ programm on Eestis märkimisväärselt mõjutanud loome-, kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonda, edendades kultuurilist mitmekesisust ja rahvusvahelist koostööd. Loov Euroopa programm on võimaldanud Eesti loovisikutel ja organisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, tuues kaasa rohkem koostööprojekte Euroopa tasandil. See on avardanud Eesti kultuuri- ja loomesektori rahvusvahelisi sidemeid, toetades uute võrgustike loomist ning oskusteabe jagamist. See koostöö on aidanud tuua uuenduslikke ideid ja metoodikaid ka kohalikku konteksti. „Loov Euroopa“ on võimaldanud tekkida platvormil, kus Eesti loojad saavad jagada oma kultuurilist pärandit, vahetada ideid, teadmisi, oskusi ja kogemusi teiste Euroopa riikide loomeinimestega ning koos luua. „Loov Euroopa“ on toetanud Eesti filmide, teatri-, muusika- jt projektide levitamist Euroopas, andes Eesti loomeinimestele võimaluse jõuda laiema publikuni. Audiovisuaalvaldkonnas, filmide ja seriaalide arendamisel, ja professionaalide koolitamisel, on see suurendanud rahvusvahelistes koostööprojektides osalemist ja toonud Euroopa teoseid ka Eesti publikuni, pakkudes samal ajal rohkem ressursse ja platvorme Eesti teoste levitamiseks. Näiteks 2021. aastal Cannes’i filmifestivali põhivõistlusprogrammis esilinastunud Soome-Eesti koostööfilm “Kupee nr 6” sai arendustuge „Loov Euroopa“ programmist, samuti ka Anna Hintsi ja Tushar Prakashi lühifilm „Sannapäiv”. Anna Hintsi dokumentaalfilm “Savvusanna sõsarad” sai pärast auhinnasadu festivalidel „Loov Euroopa“ tuge kinolevi korraldamiseks Euroopas. Selline võimalus avaneb väga vähestele. Oluliseks näiteks programmi olulisusest on ka MEDIA programmi pikaajaline toetus Euroopa festivalidele, sh Pimedate Ööde Filmifestivalile, ning edukad filmiarendusprojektid, mille teostus sõltub otseselt programmist. Programmi toel on Eestis ellu viidud koostööprojekte, mis on toonud kokku erinevatest kultuuridest pärit inimesi, soodustades kultuuridevahelist dialoogi ja kogukondade lõimimist. Samuti on suurenenud kogukonnapõhiste kultuurialgatuste arv, mis on toonud kultuuri ka nendeni, kes sellega muidu kokku ei puutuks. Heade näidetena programmi sotsiaalsest mõjust võiks välja tuua VAT Teatri projekti „Play 1 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 2 https://kul.ee/kultuur2030 On!“, mis tunnistab digitaliseerimisest tingitud suuri muutusi ühiskonnas ja teatris ning püüab projektis osalevatel teatritel aidata mõista, tundma õppida ja rakendada kaasavat tehnoloogiat, et katsetada klassikalise kõrval ka interaktiivsete jutustamisvormidega. Teatrielamust uuendab ka „Prothemus“, mis loob rahvusvahelisi kogukonnateatrit, eesmärgiga kaasata sellesse osalema marginaliseeritud ühiskonnagruppe. Muusika valdkonnas on Music Estonia vedanud edukat projekti HEMI (Hub for the Exchange of Music Innovation), mille eesmärk on toetada Kesk- ja Kagu-Euroopa artiste ja muusikaprofessionaale. Tartu Ülikooli Raamatukogu kuulub 15 Euroopa raamatukogu hulka, kes on ühinenud EODOPEN programmiga, mille eesmärk on 15 000 kaasaegse Euroopa kirjandusteose digiteerimine kokku 11 riigis. Kirjastus Päike ja Pilv ühineb püüdlusega säilitada eesti inimeses kirjandushuvi, suurendades eesti laste ja noorte ilukirjanduse mitmekesisust ning tõlkides, avaldades ja reklaamides lastele ning noortele mõeldud Euroopa kirjandusteoseid. Mõju majandusele Loov Euroopa programmi majanduslikud mõjud Eestile ja selle kultuuri-, loome- ning audiovisuaalvaldkonnale on olnud märkimisväärsed nii otsetoetusena kui ka kaudselt partnerite ja teenuste panuse kaudu. Kõige ilmekamateks näideteks on Pimedate Ööde Filmifestivali ja filmituru pikaajaline toetus MEDIA programmist ning Tallinn Music Week’i toetus kultuuri alaprogrammist, mis toovad kohalikku majandusse arvestatavat tulu. Võimalus kohalikel loovisikutel, kultuuriorganisatsioonidel, loomeettevõtetel osaleda rahvusvahelistes projektides suurendab omakorda nende professionaalsust, kompetentse, nähtavust ja konkurentsivõimet ning võimaldab siinsel loomingul jõuda laiema publikuni. Programm on soodustanud töökohtade loomist loome- ja kultuurisektoris ning aidanud hoida professionaale oma põhitegevuses. Suuremate projektide, nagu filmiprojektide arendus, filmifestivali ja kultuuriürituste elluviimine on nõudnud erinevaid oskusi ja spetsialiste, kunstnikest tehniliste töötajateni, suurendades kohalike töötajate kompetentse. „Loov Euroopa“ projektid on sageli seotud kohalike ettevõtetega, sh teenindusettevõtetega, mis pakuvad kultuurisündmustele toitlustust, majutust ja muid teenuseid. See toetab kohalikke ettevõtlust ja aitab elavdada majandust. Programm soodustab rahvusvahelisi koostööprojekte, mis toovad Eestisse välisrahastust ning aitavad luua sidemeid teiste riikide loomeinimeste ja organisatsioonidega. Igasugune valdkondlik koostöö aitab Eestil väikeriigina positsioneerida end kui atraktiivset sihtkohta loome- ja kultuuriprojektidele, mis eeldavad professionaalset ettevalmistust ja elluviimist. „Loov Euroopa“ toetab innovaatilisi algatusi ja teadmusvahetust loomevaldkonnas, mis võib viia uute äriideede ja -mudelite tekkimiseni. See loob võimalusi uute loomeettevõtete tekkeks ning aitab kaasa kultuuri- ja loomesektori ökosüsteemi arengule Eestis. „Loov Euroopa“ poolt toetatud projektid, sh festivalid, näitused ja etendused, võivad meelitada Eestisse külastajaid, toetades seeläbi kultuuriturismi kasvu. Toome siinkohal kahe suurema ja „Loov Euroopa“ toel tegutseva festivali majandusnäitajad. 2023. aastal tõi Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF) kinno 88 400 külastust ning 1687 väliskülalist 65 riigist. Festival pakub kultuurisektoris rohkem kui 750 inimesele. PÖFF ostab igal aastal teenuseid enam kui 600 Eesti ettevõttelt, luues sellega uut lisandväärtust ning pakkudes sellega tööd novembrikuisel turismi madalhooajal. Väliskülaliste Eestis veedetud ööde arv on tõusnud tänaseks juba üle 5000. PÖFF plaanib läbi viia uue põhjaliku mõjuhinnangu 2025. aastal. Tallinn Music Week’i (TMW) 2018. aasta majandusmõjude hinnang osutab, et 2018. aastal osales festivalil 1330 konverentsi delegaati (sh 870 välisriikidest), esinejaid artiste oli 879 (sh 518 välisriikidest), üritusele oli akrediteeritud 264 ajakirjanikku (sh 164 välisriikidest). Festivali passi ostis 964 külastajat (sh 280 välisriikidest) ja üksikpileteid soetati 8887, neist 1496 välisriikide elanike poolt. Kokku olid TMWl osalenute ja külastajate tehtud kulutused hinnanguliselt 1,4 miljonit eurot, sellest 1,1 miljonit eurot välisriikide elanike ja 337 000 eurot Eesti elanike poolt. Käibemaksu tasuti kulutustelt arvestuslikult 209 000 eurot, sellest 153 000 eurot välisriikide elanike kulutustelt. Ettevõtlussektorile lisandus käivet 1,2 miljonit eurot, sellest 904 000 eurot välisriikide elanikelt. Samuti laekusid riigile tööjõu- ja kasumimaksud festivali korraldajalt ja festivalile teenuseid osutanud firmadelt. TMW plaanib läbi viia uue põhjaliku uuringu 2025. aastal. Eesti kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna tegijate aktiivsus ja edukus programmist toetuste taotlemisel on aastatega järjest suurenenud. MEDIA alaprogramm on aastast 2002-2020 toonud Eesti audiovisuaalvaldkonda (arendus, levi ja koolitus, festival ja filmiturg) 8 650 002 eurot, mis aastate lõikes on jõudsasti kasvanud. Kui esimestel aastatel küündisid toetussummad aastas kuni 600 000 euroni, siis 2020. aastal oli toetus ligi 1 miljonit eurot. Vähetähtis ei ole seejuures PÖFF festivali ja filmituru edukas taotlemine. Viimase kahe aasta Eesti taotlejate edukus MEDIA programmist on jätkunud, kuigi ametlikke andmeid ei ole veel saadaval. KULTUUR alaprogrammi raames on aastatel 2015-2023 EL partnerlustes osaletud Eestist 46 projektiga, kus juhtivpartnerite osa on ajas kasvanud (hetkel kolme projekti puhul). Eelmisel programmiperioodil, aastatel 2014-2020 on „Loov Euroopa“ programm valdkonda toonud 2 815 125 eurot. 2021-2022. aasta KULTUUR programmi Eesti taotlejate kohta teame, et juhtivpartneritena on esitatud 15 taotlust, millest 5 on osutunud valituks summas 2 151 181 eurot. Kokku on toetust saanud 22 Eesti partnerlusega projekti, mis moodustab 5% kõikidest toetust saanud projektidest (446 projekti üle Euroopa). Mõju elu- ja looduskeskkonnale „Loov Euroopa“ mõju Eesti elu- ja looduskeskkonnale on mitmekesine. Programm on toetanud projekte, mis keskenduvad Eesti kultuuripärandi, sh traditsioonilise kunsti ja käsitöö säilitamisele. See on aidanud suurendada teadlikkust kohaliku kultuuri väärtustest ja selle seostest looduskeskkonnaga. Rohelisem lähenemine on „Loov Euroopa“ programmis üks kultuuri- ja loomesektori valdkondade ülestest prioriteetidest. Komisjon tellis 2021. aastal uuringu „Loov Euroopa programmi rohepööre“, et muuta programm keskkonnasõbralikumaks. Keskselt tellitud uuringu tulemusena valmis kolm dokumenti: keskkonnatavade juhend, „Loov Euroopa“ programmi rohepöörde strateegia ja „Loov Euroopa“ programmi rohepöörde jälgimise juhend. Eelmainitud dokumentide järgimine on projektidele (keskkonnajuhtimisel, reisimisel, transpordi ja energia kasutamisel, jäätmekäitlusel ja hangete korraldamisel) kohustuslik ning neis sätestatut arvestatakse projektide hindamisel, loodud on roheline lisatoetus Culture Moves Europe meetmes ning rohelise ringreisi vautšer Music Moves Europe auhinna raames. Eestist on oluline näitena välja tuua PÖFFi raames tegutsev Põhja- ja Baltimaade suurim filmiturg Industry@Tallinn & Baltic Event, mis on alates 2024. aastast ametlikult Greentime sertifitseeritud jätkusuutlik üritus, olles nii üks väheseid filmiturge Euroopas ja kindlasti ainus Põhja- Euroopas, mis sellise sertifikaadi kriteeriumitele vastab. Teise näitena saab tuua kultuuripealinnana osa „Loov Euroopa“ programmist oleva Tartu, kes koostas keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendi, mille rakendamine on kohustuslik kõigile kultuuripealinna programmis olevatele projektidele. Eesmärk on, et see leiaks püsivat kasutamist ka kultuuripealinna aasta järgselt nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele „Loov Euroopa“ programm on mitmekesistanud Eesti kultuuri-, loome- ja audiovisuaalvaldkonna rahastamisallikaid, mida omakorda Kultuuriministeerium on täiendanud. Programmi rakendatakse riiklike infopunktide ja aastaste töökavade kaudu. Infopunktide (ingl k desks) ülesanne on nõustada taotlejaid ning levitada infot programmi ja taotlusvoorude kohta. Infopunktide tegevust rahastab 50% ulatuses EL ja 50% ulatuses riik (KuM eelarvest). Eestis on infopunktideks Eesti Filmi Instituut (MEDIA desk), kes nõustab ja levitab infot MEDIA alaprogrammi kohta ning Loov Eesti MTÜ (kultuuri desk), kes nõustab ja levitab infot kultuuri alaprogrammi kohta. Infopunktid korraldavad programmi toetusvõimaluste tutvustamiseks üritusi, osalevad kohtumistel ja panustavad ka „Loov Euroopa“ programmikomitee ettevalmistustes. Programmi kolmanda, horisontaalse samba ehk sektoriteülese alaprogrammi kontaktpunktiks (sh meedia ja innovatsioon) on hetkel Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik, kes vastutab infopunktide tegevuskava ja aastaprogrammi koostamise ja edastamise ning infopunktide rahataotluse koostamise ja Brüsselisse edastamise eest. Ühiselt korraldatakse info- ja koostööüritusi. Taotlemine erinevatest voorudest, nende hindamine ja grandilepingud käivad keskse EL toetuste süsteemi Funding and Tenders Portal kaudu. Liikmesriigid saavad kujundada programmi sisu EL kultuurivaldkonna töökava kokku leppimisel ja programmikomitees. Kultuuriministeerium viib läbi „Loov Euroopa“ programmis edukaks osutunud Eesti projektitegijatele suunatud kaasrahastusvooru. Kaasrahastusvoorust on aastatel2015 – 2023 kokku toetatud 43 projekti ning selle kaudu 29 erinevat loomevaldkonna organisatsiooni, asutust või arenduskeskust. Enamasti on tegemist mitmeaastaste projektidega, mille puhul küsitakse igal aastal kaasrahastust jooksva aasta kulude katteks, seda keskmiselt 15 projektile aastas. Viimastel aastatel on projektide arv kasvanud paarikümneni, sest organisatsioonid viivad ellu nii käimasolevaid projekte kui ka taotlevad uutes voordes. Rahvusvahelistes võrgustikes hästi toimivatel organisatsioonidel on korraga käsil 2–3 projekti. Võimekamateks on Sõltumatu Tantsu Ühendus, VAT Teater, Music Estonia, Shiftworks, lastekirjanduse kirjastaja Päike ja Pilv. Aastatel 2015–2023 on riik eelmainitud voorust kultuuriprojekte kaasrahastanud kokku 521 722 euroga. Ajavahemikul 2015–2020 oli Kultuuriministeeriumi fondi maht aastas 46 400 eurot ning projektide omafinantseeringu määr oli väga kõrge (40-60%). See lõi olukorra, kus organisatsioonide võimekuse kasvades sai riik kaasrahatusse panustada keskmiselt vaid 36% küsitavast summast, mis oli organisatsioonide jaoks suureks probleemiks, sest raske oli tagada nii suurt omafinantseeringut. Uuel programmiperioodil 2021-2027 on riigipoolset panust järk-järgult suurendatud, jõudes 2024. aastaks kuni 150 000 euroni. Samal ajal on omafinantseeringu määr vähenenud väiksemate projektide puhul 20-30 protsendini, mis on taotlejate kindlust ja võimekust toetanud ning esile on kerkinud mitmeid juhtivpartnereid. Samas sai 2023. aastal Eesti riik kaasrahastada siiski 58% küsitavast summast, mis näitab, et vooru mahu kasv oli ainuõige toetamaks juba tiheda konkurentsi läbinud rahvusvahelisi projekte. 5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 5.1. Peame oluliseks, et Euroopa Liidus säiliksid kultuuri- ja loomesektorile, sealhulgas audiovisuaalsektori piiriülese koostöö ja levi edendamisele suunatud rahastusmeetmed. Toetame kultuuri mõõdet läbivalt teistes Euroopa Liidu poliitikates ja programmides, mis kultuurikoostööd täiendaks, samal ajal peame oluliseks kultuuri- ja loomesektorile eraldi suunatud meetmeid, milles on esil sisuline piiriülene kultuurikoostöö. Selgitus: COVID-19 pandeemia ilmestas hästi nii Euroopas kui ka maailmas, kuivõrd oluline roll on kultuuril ühiskonna sidususe edendamisel ning tõi kultuuri teiste valdkondade tähelepanu alla: kultuuri panus vaimsesse tervisesse, konkurentsivõimesse, kultuuri roll diplomaatias ning kriisidega toimetulekul, kultuur kvaliteetse ja kestliku elukeskkonna kujundajana; kultuuripärand illegaalses kaubanduses ja sõjakolletes. EL-i tasandil seni eelkõige sektori koostööle ja selle kaudu ka konkurentsivõimele keskenduv „Loov Euroopa“ kujundatakse samuti vastavalt uutele väljakutsetele ja võimalustele pärast 2027. aastat ümber. Kui kultuuri puudutavad meetmed suunatakse peamiselt konkurentsi ja muude valdkondade edendamisse, on oht, et ei arvestata kultuurisektori jaoks eluliselt olulist piiriülest koostöövajadust, mida „Loov Euroopa“ seni just väikeriikidele on pakkunud. Ükski teine EL-i programm ei toeta sellisel kujul kultuuri- ja filmikoostööd ning koosloomet, loomingu piiriülest levi ja sektori professionaliseerumist ning võrgustamist, mis on jätkuvalt Euroopa Liidu ülesed vajadused. Programmi mõju kultuuri- ja audiovisuaalsektorile on olnud eluliselt oluline. 5.2 Leiame, et kultuuri- ja audiovisuaalsektori toetusmeetmed peavad olema piisavalt paindlikud, et kohaneda tulevikus muutuvate olude ja kultuuri- ja audiovisuaalsektori vajadustega. Selgitus: Käesoleva „Loov Euroopa“ programmi käivitumine jäi COVID-pandeemia aega. Selleks, et toetada kultuuri- ja audiovisuaalsektorit pandeemia ajal ning sellejärgsel taastumisel, nägi programm käivitamise algusfaasis ette suuremad toetusmahud, mis oli valdkonnas tegutsejatele väga oluline. Venemaa täiemahulise sissetungi puhkemisel Ukrainasse reageeris „Loov Euroopa“ samuti kiirelt ja paindlikult, luues eraldi 5 miljoni euro suuruse meetme kultuurikoostööks Ukrainaga. Soovime, et taoline paindlikkus oleks ka tulevase eelarveperioodi meetmetes. 5.3 Toetuse taotlemine peab olema tulevikus ligipääsetav ja administratiivselt jõukohane taotlejatele, arvestades ka väikese riigi kultuuri- ja loomevaldkondade eripäradega. Leiame, et taotlemise protsessi tuleb lihtsustada näiteks tehisintellekti lahenduste abil. Taotlusvoorude tingimused peavad võimaldama väiksema võimekusega taotlejate positiivset diskrimineerimist, näiteks taotluse hindamise punktisüsteemi ja erineva mahu ja pikkusega projektidele suunatud taotlusvoorude kaudu. Projektide läbiviimise lihtsustamiseks tuleb ka edaspidi kasutada kindlasummalisi makseid ja ettemakseid. Selgitus: „Loov Euroopa“ on keskselt juhitud programm, kus riikidele ei ole määratud nö rahaümbrikke, vaid taotlemisel osalevad kõik taotlejad samadel tingimustel konkurentsipõhiselt. Väga suures konkurentsis on oluline, et väiksemate või rahvusvahelise koostöö algetapis olevate organisatsoonide jaoks oleksid taotlemise tingimused üheselt selged, taotlemise protsess ja projekti menetlemine administratiivselt jõukohane ning hindamis- ja valikukriteeriumid objektiivsed. Selleks, et tagada nii geograafilist tasakaalu kui ka hoida kasusaajate mitmekesisust, on kasutatud erinevaid positiivse diskrimineerimise meetmeid, näiteks lisapunktide andmist väiksema võimekusega tegijatele ja geograafilise tasakaalu tagamise tingimusi; suuremat EL poolset finantseeringut arenevatele valdkondadele; suuremate ja väiksemate projektide eripäradega arvestavaid eraldi toetusmeetmeid, näiteks väiksema partnerite arvu ja lühema pikkusega kultuurikoostöö projektide ning filmivaldkonnas minislate voorud. Toetame jätkuvat bürokraatia ja halduskoormuse vähendamist toetuste taotlemisel ja toetuste kasutamise aruandlusel, näiteks läbi kindlasummaliste maksete (lump sums) ja ettemaksete kasutamise, toetuse kasutamise jooksvate vahearuannete vormide lihtsustamise ning taotluste vorminõuete kontrollis tehisaru lahenduste kasutuselevõtu. Projektide kvaliteeti suurendab ning halduskoormust vähendavad ka aegsasti välja kuulutatud taotlusvoorud ning pikaajaliselt paigas ajakava, et taotlejad saaksid taotlemist planeerida, projekti arendada ja partnereid kaasata. 5.4 Leiame, et Euroopa Investeerimisfondi laenugarantii meede kultuuri- ja loomesektorile ei ole Eestis ja mitmetes teistes liikmesriikides end senisel kujul õigustanud. Meetme tingimused ja rakendamise põhimõtted vajaksid ümberkujundamist selliselt, et sooduslaenud kultuuri- ja loomesektorile oleksid oluliselt rohkem kasutatavad kättesaadavad ka väiksema finantssektoriga riikides ning meetme kasutamise geograafiline jaotus oleks ühtlasem. Selgitus: Euroopa Investeerimisfondi garantiimeede kultuuri- ja loomsektorile loodi 2016. aastal Euroopa Komisjoni initsiatiivina „Loov Euroopa“ programmi raames eesmärgiga pakkuda sektoris tegutsevatele mikroettevõtetele oma projektide elluviimisel taskukohast laenuraha. Finantsmehhanismile eraldati algselt 251 miljonit eurot eeldusel, et see loob katalüsaatorina lõppkasusaajatele enam kui 2 miljardi euro väärtuses uusi laene ja muid finantstooteid. Hiljem alandati summa liikmesriikide vastuseisu tõttu 120 miljoni euroni, mis pidi looma uusi laene ja finantstooteid 600 miljoni euro ulatuses. Meetme rakendajateks ehk finantsvahendajateks on riikide finantsasutused, keda julgustatakse kasutama kultuuri- ja loomesektori puhul spetsiifilisi krediidihinnangu viise ning kellele pakutakse ka sektori eripärade paremaks tundmiseks koolitust. Eestis tegutsevatel kommertspankadel on meetme rakendamise vastu huvi sisuliselt puudunud. Meedet hakkas 2020. aasta lõpul rakendama Finora Capital mahus 6 miljonit eurot, pakkudes Euroopa Investeerimisfondi poolt tagatud loomelaenu[1] lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ja Soomes. Aastatel 2020-2023 rahastati üle 20 projekti, tuntumateks taotlejateks olid Music Estonia MTÜ, Tallinn Music Week ja Meteoriit OÜ. Tingimuste kohaselt pakutakse laenu vahemikus 20 000 kuni 250 000 eurot, laenuperiood on kuni 60 kuud, laenuintress kuni 16% aastas ja tagatise omaosalus on 30%. Sellistel tingimustel ei ole meede osutunud kuigi laialdaselt kasutatavaks ning Finora Pank kaalub meetme rakendamise lõpetamist, mille tulemusena kaob nii Eestis kui eelnimetatud kolmes riigis tegutsevatel loomeettevõtjatel ligipääs kõnealusele finantsinstrumendile. Euroopa Investeerimisfondi raporti3 andmetel on Eesti lõppkasusaajatele eraldatud 2024. a juuni seisuga 30 projekti raames garanteeritud laene kokku 1,3 miljonit eurot, mis moodustab kõnealuse laenugarantii meetme kogumahust 0,3%. Soome vastavad näitajad on 4 projekti ja 1 miljon eurot. Läti ja Leedu kohta andmed puuduvad, mis tähendab seda, et antud riikides selle finantsinstrumendi kasutajaid veel pole. Raportist on selgelt näha ka meetme kasutamise ebaühtlane jaotus: Hispaania kultuuri ja loomesektoris kõnealuse meetme toel garanteeritud laenud moodustavad meetmes kokku 42,4%, Itaalia omad 30,8% ja Portugali omad 11,8% . Järgnevad Prantsusmaa 8,1%, Belgia 3% ja Taani 1%. Ülejäänud riikides, kus meede on rakendamisel (kokku 21 riiki), jääb osakaal alla 1%. Seega ei ole antud meede, mis võimaldab kultuuri- ja loomesektoris tegutsejatel kasutada laene ja muid finantstooteid, geograafilise jaotuse osas tasakaalus. 5.5 Toetame oluliste põhimõtetena soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ning kestliku arengu eesmärkide arvestamist läbivalt Euroopa Liidu loomesektori toetusmeetmetes, mille rakendamisel on määravaks sektoripõhised praktikad ja lahendused. Selgitus: „Loov Euroopa“ programm arvestab projektide hindamisel läbivalt olulisi põhimõtteid, nagu võrdne kohtlemine ning kestlikud lahendused. Valdkonnale on antud võimalus taotlemisel nende põhimõtete rakendamist ise kujundada lähtuvalt oma projekti eripärast ning programmi raames jagatakse ka parimaid praktikaid. Oluline on taolise paindliku lähenemise jätkuv rakendamine, mis [1] https://loomelaen.ee/ 3 https://www.eif.org/files/records/ccs_implementation_status.pdf näiteks rohe-eesmärkide saavutamisel arvestab äärealade transpordi- ja ühendusvõimalustega. Oluline on, et ei tohiks kedagi välistada ega kõrvale jätta. 5.6 Meedia ja ajakirjanduse toetamisel on oluline arvestada nende mitmekesisust ja kvaliteeti ning eriti väiksemate liikmesriikide ja piirkondade meedia elujõudu, pidades silmas toimuvaid digitaalseid muutusi, valeinfo levikut ja geopoliitilisest olukorrast tulenevat tugevat seost meedia ja julgeoleku vahel, eriti piiririikides. Selgitus: Sõltumatu professionaalse uudismeedia toetamine on ELis ülioluline, kuna muutused meedia ärimudelites ja uudiste tarbimises ning konkurents uute ja globaalsete digitaalsete platvormidega on toonud kaasa rahalisi raskusi. Agressorriikide infosõda ning järjest ohtlikumaks muutuv valeinfo levik õõnestab kogu meedia usaldusväärsust. Piiririigina, kus Ukraina sõja tõttu on väärinfo oht eriti suur, peab Eesti võitluseks Venemaa propagandaga oluliselt panustama kvaliteetse ajakirjandusliku sisu loomisesse ka vene keeles. Meedia vajab tuge kriisivalmiduse kindlustamiseks, tehnoloogilise arengu jätkamiseks ja meediavabaduse kaitseks. Neid aspekte silmas pidades võiks EL väiksemate turgude ja piirialade ajakirjandust olulisel määral toetada. 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Konsultatsiooniküsimustik edastati arvamuse avaldamiseks „Loov Euroopa“ programmist toetust saanud kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna organisatsioonidele. Arvamuse saatsid Loov Eesti, Meediamajade Liit, Pille Lille Fond. Toimus kolm kaasamiskohtumist: üks kultuuri- ja loomesektorile, teine audiovisuaalvaldkonnale ning kolmas meedia- ja innovatsioonimeetmest huvitatutele. Tagasisides leiti, et on väga oluline säilitada eraldi rahastusmeetmed, mis on suunatud kultuuri- ja loomesektorile ja arvestavad nende eripäradega. Rõhutati väikese riigi ja kultuuriorganisatsioonide reaalset ligipääsu meetmetele, samuti bürokraatia vähendamist taotlemisel ja aruandlusel. Positiivsena toodi välja praegu kehtivas programmis rakendatavaid kindalaksmääratud toetussummasid (lump sums) ja ettemaksete kasutamist, mis on lihtsustanud projektide rahalist läbiviimist. Kriitilised oldi Euroopa Investeerimisfondi tagatud laenugarantii meetme tingimuste suhtes. Ajakirjanduse, meedia ja innovatsioonimeetmes pole Eesti meediavaldkonna tegijad senini eriti aktiivsed olnud. Tulevikus võiks meedia ja ajakirjanduse puhul samuti toetada väiksemate liikmesriikide ja piirkondade meedia elujõulisust. Piiririikides nagu Eesti on meedia ja julgeolek omavahel tihedalt seotud ja seetõttu on kvaliteetne, usaldusväärne info eluliselt oluline. Seisukohad on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.  Creative Europe 2021-2027 Interim Evaluation and Creative Europe 2014-2020 Final Evaluation - Public consultation questionnaire Fields marked with * are mandatory. Introduction The European Commission invites you to take part in a public consultation aimed at gathering views on the results of previous and the current edition of the Creative Europe programme The Creative Europe programme is operationalised through three main sub-programme / strands: Culture, MEDIA and Cross-sectoral. Why this consultation? A combined evaluation of Creative Europe 2021-2027 and its predecessor programme is currently being undertaken for the European Commission. The views expressed in this consultation will feed into this combined evaluation. Who is invited to contribute to this consultation? All citizens, organisations and public authorities are encouraged to respond to this consultation. In particular, the consultation seeks to gather views from individual citizens, in their personal or professional capacity; research, academia, as well as civil society organisations working on issues connected to the cultural and creative sectors; social partners, Creative Europe beneficiary organisations, and public authorities at national, regional and local levels. Please submit your responses via this online questionnaire. About you * Language of my contribution Bulgarian Croatian Czech Danish Dutch English Estonian 1  Finnish French German Greek Hungarian Irish Italian Latvian Lithuanian Maltese Polish Portuguese Romanian Slovak Slovenian Spanish Swedish * I am giving my contribution as Academic/research institution Business association Company/business Consumer organisation EU citizen Environmental organisation Non-EU citizen Non-governmental organisation (NGO) Public authority Trade union Other If other, please specify * First name 2 * Surname * Email (this won't be published) * Scope International Local National Regional * Level of governance Local Authority Local Agency * Level of governance Parliament Authority Agency * Organisation name 255 character(s) maximum * Organisation size Micro (1 to 9 employees) Small (10 to 49 employees) Medium (50 to 249 employees) Large (250 or more) * Annual turnover of your organisation Less than 2 million EUR 3  Less than 10 million EUR Less than 50 million EUR More than 50 million EUR Transparency register number Check if your organisation is on the transparency register. It's a voluntary database for organisations seeking to influence EU decision-making. * Country of origin Please add your country of origin, or that of your organisation. This list does not represent the official position of the European institutions with regard to the legal status or policy of the entities mentioned. It is a harmonisation of often divergent lists and practices. Afghanistan Djibouti Libya Saint Martin Åland Islands Dominica Liechtenstein Saint Pierre and Miquelon Albania Dominican Lithuania Saint Vincent Republic and the Grenadines Algeria Ecuador Luxembourg Samoa American Samoa Egypt Macau San Marino Andorra El Salvador Madagascar São Tomé and Príncipe Angola Equatorial Guinea Malawi Saudi Arabia Anguilla Eritrea Malaysia Senegal Antarctica Estonia Maldives Serbia Antigua and Eswatini Mali Seychelles Barbuda Argentina Ethiopia Malta Sierra Leone Armenia Falkland Islands Marshall Islands Singapore Aruba Faroe Islands Martinique Sint Maarten Australia Fiji Mauritania Slovakia Austria Finland Mauritius Slovenia Azerbaijan France Mayotte Solomon Islands Bahamas French Guiana Mexico Somalia Bahrain French Polynesia Micronesia South Africa 4 Bangladesh French Southern Moldova South Georgia and Antarctic and the South Lands Sandwich Islands Barbados Gabon Monaco South Korea Belarus Georgia Mongolia South Sudan Belgium Germany Montenegro Spain Belize Ghana Montserrat Sri Lanka Benin Gibraltar Morocco Sudan Bermuda Greece Mozambique Suriname Bhutan Greenland Myanmar/Burma Svalbard and Jan Mayen Bolivia Grenada Namibia Sweden Bonaire Saint Guadeloupe Nauru Switzerland Eustatius and Saba Bosnia and Guam Nepal Syria Herzegovina Botswana Guatemala Netherlands Taiwan Bouvet Island Guernsey New Caledonia Tajikistan Brazil Guinea New Zealand Tanzania British Indian Guinea-Bissau Nicaragua Thailand Ocean Territory British Virgin Guyana Niger The Gambia Islands Brunei Haiti Nigeria Timor-Leste Bulgaria Heard Island and Niue Togo McDonald Islands Burkina Faso Honduras Norfolk Island Tokelau Burundi Hong Kong Northern Tonga Mariana Islands Cambodia Hungary North Korea Trinidad and Tobago Cameroon Iceland North Macedonia Tunisia Canada India Norway Türkiye 5  Cape Verde Indonesia Oman Turkmenistan Cayman Islands Iran Pakistan Turks and Caicos Islands Central African Iraq Palau Tuvalu Republic Chad Ireland Palestine Uganda Chile Isle of Man Panama Ukraine China Israel Papua New United Arab Guinea Emirates Christmas Island Italy Paraguay United Kingdom Clipperton Jamaica Peru United States Cocos (Keeling) Japan Philippines United States Islands Minor Outlying Islands Colombia Jersey Pitcairn Islands Uruguay Comoros Jordan Poland US Virgin Islands Congo Kazakhstan Portugal Uzbekistan Cook Islands Kenya Puerto Rico Vanuatu Costa Rica Kiribati Qatar Vatican City Côte d’Ivoire Kosovo Réunion Venezuela Croatia Kuwait Romania Vietnam Cuba Kyrgyzstan Russia Wallis and Futuna Curaçao Laos Rwanda Western Sahara Cyprus Latvia Saint Barthélemy Yemen Czechia Lebanon Saint Helena Zambia Ascension and Tristan da Cunha Democratic Lesotho Saint Kitts and Zimbabwe Republic of the Nevis Congo Denmark Liberia Saint Lucia * Please indicate what sector(s) you operate in: Architecture TV and online production Artistic crafts Distribution of audio-visual works 6  Cultural heritage Film festivals Design & fashion Video games development Literature, books and publishing Multimedia Music VOD platform Performing arts Access to markets Radio Training provision Film production Other Other, please specify: Which editions of the Creative Europe do you have the most experience with? Creative Europe 2014-2020 Creative Europe 2021-2027 Neither * Which sub-programme / strand of Creative Europe do you have the most experience with? Culture Media Cross-sectoral Within what capacity are you responding to this survey? I have applied and received co-funding under Creative Europe I have applied and not received co-funding under Creative Europe I work(ed) with organisations who applied and received co-funding under Creative Europe I work/have worked with Creative Europe at a policy level I work/have worked with Creative Europe at a research level I have an interest in European cultural and creative works but have no direct link to Creative Europe Other, please elaborate: I don’t wish to answer Other, please elaborate: 7 The Commission will publish all contributions to this public consultation. You can choose whether you would prefer to have your details published or to remain anonymous when your contribution is published. Fo r the purpose of transparency, the type of respondent (for example, ‘business association, ‘consumer association’, ‘EU citizen’) country of origin, organisation name and size, and its transparency register number, are always published. Your e-mail address will never be published. Opt in to select the privacy option that best suits you. Privacy options default based on the type of respondent selected * Contribution publication privacy settings The Commission will publish the responses to this public consultation. You can choose whether you would like your details to be made public or to remain anonymous. Anonymous The type of respondent that you responded to this consultation as, your country of origin and your contribution will be published as received. Your name will not be published. Please do not include any personal data in the contribution itself. Public Your name, the type of respondent that you responded to this consultation as, your country of origin and your contribution will be published. * Contribution publication privacy settings The Commission will publish the responses to this public consultation. You can choose whether you would like your details to be made public or to remain anonymous. Anonymous Only organisation details are published: The type of respondent that you responded to this consultation as, the name of the organisation on whose behalf you reply as well as its transparency number, its size, its country of origin and your contribution will be published as received. Your name will not be published. Please do not include any personal data in the contribution itself if you want to remain anonymous. Public Organisation details and respondent details are published: The type of respondent that you responded to this consultation as, the name of the organisation on whose behalf you reply as well as its transparency number, its size, its country of origin and your contribution will be published. Your name will also be published. I agree with the personal data protection provisions 8 Effectiveness of the Creative Europe programme activities How important is the [Culture/Media/Cross-sectoral sub-programme / strand] of Creative Europe to your organisation? Don’ Not Somewhat Neither important nor Somewhat Very t important unimportant unimportant important important know Option Please explain your response: In your opinion, how important is the role of the European Union in supporting the audiovisual and cultural creative sectors in Europe, namely via programmes such as Creative Europe? Don’ Not Somewhat Neither important Somewhat Very t important unimportant nor unimportant important important know Ranking Please explain your response: 9 How important is it for you that programmes such as Creative Europe are supporting the creation and promotion of: Neither Don’ Not Somewhat Somewhat Very important nor t important unimportant important important unimportant know European films and TV series European music European architecture European design European performing arts European literature and publishers European cultural heritage European video games European news media 10 Please explain your response: 11 To what extent have Creative Europe activities been effective in achieving the following objectives? Neither I Not at Somewhat effective Somewhat Very don’ all ineffective nor effective effective t effective ineffective know * To safeguard, develop and promote European cultural and linguistic diversity and to promote Europe's cultural heritage * To strengthen the competitiveness of the European cultural and creative sectors with a view to promoting smart, sustainable and inclusive growth * To support the capacity of the European Audiovisual and cultural creative sectors to operate transnationally and internationally 12 * To promote the transnational circulation of cultural and creative works and transnational mobility of cultural and creative players, in particular artists * To reach new and enlarged audiences and improve access to Audiovisual and cultural and creative works in the Union and beyond * To support access to cultural and creative works of children, young people, people with disabilities and under- represented groups * To strengthen the financial capacity of SMEs and micro, small and medium-sized organisations in the Audiovisual and cultural creative sectors 13 * To foster policy development, innovation, creativity, audience development and new business and management models through support for transnational policy cooperation * Safeguard, develop and promote European cultural and linguistic diversity and heritage in your country * Promoting the circulation of European cultural and creative works and artists in your country * Improve access to European Audiovisual and cultural and creative works in your country * Promote the consumption of European Audiovisual and cultural and creative works in your country 14 * Improve access of children, young people, people with disabilities and under-represented groups to European cultural and creative works in your country 15 To what extent have Creative Europe activities been effective to date in achieving the following objectives? Neither I Not at Somewhat effective Somewhat Very don’ all ineffective nor effective effective t effective ineffective know * Safeguard, develop and promote European cultural and linguistic diversity and heritage * Increase the competitiveness and the economic potential of the cultural and creative sectors * To enhance artistic and cultural cooperation at the European level in order to support the creation of European works * Strengthen the economic, social and external dimension of and innovation and mobility in Europe’s cultural and creative sectors 16 * To promote competitiveness, scalability, cooperation, innovation and sustainability, including through mobility, in the European audiovisual sector * To promote policy cooperation and innovative actions supporting all strands of the Programme * To promote a diverse, independent and pluralistic media environment, and media literacy * Fostering freedom of artistic expression, intercultural dialogue and social inclusion * Promote the consumption of European Audiovisual and cultural and creative works in your country 17 To what extent have the following factors impacted on the implementation of the Creative Europe activities: Very Don’ No Little Moderate High little t impact impact impact impact impact know Covid-19 pandemic Withdrawal of the United Kingdom from the European Union (Brexit) Aggression against Ukraine by the Russian Federation To what extent have the following factors impacted the cultural and audiovisual sector in your country? Very Don’ No Little Moderate High little t impact impact impact impact impact know Covid-19 pandemic Withdrawal of the United Kingdom from the European Union (Brexit) Aggression against Ukraine by the Russian Federation Please highlight any other factors that have affected the effectiveness of Creative Europe, including national factors, by providing examples: To what extent is the Creative Europe programme visible for citizens, artists and operators in the audiovisual and cultural and creative sectors? Not Somewhat Neither visible nor Somewhat Very Don’t visible invisible invisible visible visible know * Option Relevance and coherence of the Creative Europe programme activities To your knowledge, to what extent has the Creative Europe programme been relevant to the needs of artists and companies in the audiovisual and cultural creative sectors in your country? 18  Not Somewhat Neither relevant nor Somewhat Very Don’t relevant irrelevant irrelevant relevant relevant know * Option To what extent has the Creative Europe programme been relevant to the needs of artists and operators in the audiovisual and cultural and creative sectors? Not Somewhat Neither relevant nor Somewhat Very Don’t relevant irrelevant irrelevant relevant relevant know * Option 19 To what extent were the priorities under the Creative Europe’s Culture sub- programme/ strand relevant to the challenges and needs of the audiovisual and cultural and creative sector in your country? Neither Don’ Not Somewhat Somewhat Very relevant nor t relevant irrelevant relevant relevant irrelevant know Promoting audience development Encouraging the emergence of new business models Improving networking and capacity-building Improving the circulation of European creative works Intercultural dialogue Promoting innovation and creativity Awareness-raising, advocacy and visibility of the CCS 20 To what extent were the priorities under the Creative Europe’s MEDIA sub- programme/strand relevant to the challenges and needs of the audiovisual and cultural and creative sector in your country? Neither Don’ Not Somewhat relevant Somewhat Very t relevant irrelevant nor relevant relevant know irrelevant Strengthening the competitiveness of the European audiovisual sector Acquisition of skills and competencies by audio- visual professionals Knowledge sharing and networking among audio- visual professionals Audience development in the audio-visual sector Support the emergence of new business models Promote capacity building in the audio-visual sector Enhance the visibility and promote the circulation of European audiovisual works at EU level and beyond Improve the competitiveness of the European video games industry To what extent were the priorities under the Creative Europe’s Cross-Sectoral strand relevant to the challenges and needs of the audiovisual and cultural and creative sector in your country? Neither Don’ Not Somewhat relevant Somewhat Very t relevant irrelevant nor relevant relevant know irrelevant Support to programme implementation 21  Support data collection across CCS Support to peer-learning and exchange of experiences Increase access to finance for cultural and audio-visual operators Promote media freedom, pluralism and media literacy Development of innovative creative processes In your opinion, to what extent has the Creative Europe programme been relevant to your needs as a consumer of audiovisual and cultural and creative works? Not Somewhat Neither relevant nor Somewhat Very Don’t relevant irrelevant irrelevant relevant relevant know * Option Please explain your response, including by providing examples: Pursuant to Annex I, Section 2) points a) and b) applicants for grants under the Content cluster of the MEDIA strand must be ‘independent European audiovisual production companies’ defined in successive work programmes as follows: ‘’An independent company is a company which is not, directly or indirectly, majority controlled by an audiovisual media service provider, either in shareholding or commercial terms. Majority control is considered to occur when more than 25% of the share capital of a production company is held by a single audiovisual media service provider (50% when several audiovisual media service providers have shares or other means of control in the company). An audiovisual production company is a company whose main objective and activity is audiovisual production’’ In your opinion, what was the impact of this condition in achieving the objectives for the MEDIA strand? Neither Don’ Mostly negative Somewhat Negative Positive t negative nor positive know positive 22  Safeguard, develop and promote European cultural and linguistic diversity and heritage in the audiovisual sector Increase the competitiveness and the economic potential of the audiovisual sector To enhance artistic and cultural cooperation at the European level in order to support the creation of European works Strengthen the economic, social and external dimension of and innovation and mobility in Europe’s cultural and creative sectors Please explain your response, including by providing examples: To what extent is the ‘independent European audiovisual production companies’ condition relevant to the current and expected challenges and needs of the EU audiovisual sector? Not Somewhat Neither relevant nor Somewhat Very Don’t relevant irrelevant irrelevant relevant relevant know Option To what extent is the ‘independent European audiovisual production companies’ condition relevant to the current and expected challenges and needs of your company or the companies you represent? Not Somewhat Neither relevant nor Somewhat Very Don’t relevant irrelevant irrelevant relevant relevant know Option 23 To what extent has the Creative Europe programme been complementary with other EU interventions/initiatives aimed at supporting the Audiovisual and culture creative sectors? Neither Don’ Not Somewhat Somewhat Very complementary t complementary contrasting complementary complementary nor contrasting know * Option 24 To what extent have Creative Europe programme activities proved complementary to other Member States' interventions/initiatives in the Audiovisual and culture and creative sector? Neither Don’ Not Somewhat Somewhat Very complementary t complementary contrasting complementary complementary nor contrasting know * Option 25 To what extent have Creative Europe programme activities proved complementary to other interventions/initiatives in the Audiovisual and culture and creative sector from your country? Neither Don’ Not Somewhat Somewhat Very complementary t complementary contrasting complementary complementary nor contrasting know * Option 26 EU added value of the Creative Europe programme activities In your opinion, what does the Creative Europe programme offer in addition to other culture and audiovisual sector support schemes available at both international and national levels? In your opinion, did the Creative Europe programme provide added value in terms of the following: To a I To a To To a To very don’ large some little no large t extent extent extent extent extent know Transnational character of actions and activities, which complement regional, national, international and other Union programmes and policies. Promoting European common roots and cultural diversity Promoting cross-border cooperation, including through mobility, among organisations and professionals in the cultural and creative sectors Address common challenges, including the digital shift, via cooperation Promote access to culture, active engagement of citizens and intercultural dialogue Fostering economies of scale and growth and jobs in the Audiovisual and cultural creative sector, Fostering additional funding opportunities for the Audiovisual and cultural creative sector Providing a more level playing field through actions that promote the participation of countries with different audiovisual capacities and strengthens collaboration between those countries 27  Access and active participation of people with disabilities, people belonging to minorities and people belonging to socially marginalised groups in the cultural and creative sector Foster gender equality In your opinion, how did the Creative Europe programmes impacted your choices as a consumer of European audiovisual and cultural creative works? Future of the Creative Europe programme * In your opinion, are there areas of the Creative Europe programme that should be reviewed and/or improved for the next iteration of the programme (due in 2027)? Yes No Don’t know Please explain your response, including by providing examples: * In your opinion, are there cultural and creative sectors that are currently not properly covered and/or reached out and for which a specific focus should be included for the next iteration of the programme (due in 2027)? Yes No Don’t know Please explain your response, including by providing examples: Are there key challenges or opportunities facing the Audiovisual and cultural creative sectors that any future Creative Europe programme should aim to address which the current programme doesn’t? Yes No 28  Don't know Please explain your response, including by providing examples: 29