Vastus

Arvamus Vabariigi Valitsuse määruse „Teose autoritele makstava tasuga seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu kohta. Määrus t e muutmisel on tarvis arvestada, et laenutustasu ja paljundustasu pole omavahel seotud – laenutustasu alus on AutÕS § 13 3 lõige 6 ja paljundustasu § 27 1 lõi g e 6. Ainus, mis neid kahte täiesti erinevat ja erinevate saajate ringiga hüvitist seob, on 20 aastat tagasi leitud administratiivne lahendus . 2024. aastaks on olukord muutunud – laenutustasu on detailselt välja arendatud suurenenud baasrahastusega süsteem, üks Euroopa parimaid. Paljundustasu on Eestis 2006. aasta tingimustele vastav sisuliselt aegunud hädalahendus, mis tuleks täielikult ümbe r teha. Pole vähimatki põhjust käistleda neid hüvitisi koos ja kopeerida laenutustasu regulatsiooni paljundustasu rakendusaktis. Seetõttu soovime, et : M uudetaks ainult laenutustasu määrust . Autorite organisatsioonid ja A u torihüvitusfond on esitanud ettepanekud ainult laenutustasu regulatsiooni muutmiseks. Ettepanekud on sisuliselt läbi mõeldud ja kooskõlas süsteemi ülalpidamiskuludega, mida autorid soovivad hoida rangelt otstarbekal tasemel. Nõustuda parandusega paragrahvis 3:„(3 1 ) Teose kujunduse autorile (kujundajale) määratakse tasu suurusega 1/3 kunstilise vormi autorile määratud tasust.“; 1.2. Näha ette avalduse aegumine, kui avaldus kolme aasta jooksul ei saavuta miinumumtasu . Autor saab alati esitada uue avalduse ja tema õigust tasu saada ei riivata. Alla miinimumpiiri summade tähtajatu akumuleerimine on ebaproportsionaalselt kulukas ja toob kaasa IT- ja raamatupidamise püsikulude märkimisväärse tõusu. Minimaalsete summade tähtajatu administreerimise maksavad kinni ülejäänud autorid. Kui vaadata tänast laenutustasu arvutust, j ääb miinimumtasu arvestusse alla saja autori. See on praegu kehtiva aegumisnormi tulemus – kui poleks 3-aastast aegumist, oleks selliseid autoreid üle tuhande . Kui avaldused hakkavad u niversaalse lt kehtima tähtajatu lt, tekib igal aastal sadu uusi miinimumtasu saajaid. Kõik süsteemid rahvusvahelises praktikas näevad ette miinimumsumma ja/või avalduse aegumise miinimumsumma puhul. See on antud tüüpi jaotuse puhul paratamatu, väga väikesed summad tekivad igal juhul. Autorile garanteeritakse õigus hüvitist saada avaldust esitades, aga kõigile ei pakuta automaatset arvestust. Ülejäänud autorite suhtes on ebaõiglane, kui nende tasust makstakse kinni tähtajatu akumuleeruv miinimumtasu arvestus. Ülaltoodust lähtuvalt: 1.2.1. Sõnastada paragrahv 5 lõige 3 järgmiselt: „( 3 ) Avaldus kehtib tähtajatult välja arvatud käesoleva paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatud juhul . „ 1.2.2. Sõnastada paragrahv 6 lõige 2 ümber või lisada omaette punkt aegumise kohta : „( 2 ) Kui autorile ja kirjastajale kalendriaastas väljamaksmisele kuuluv tasu on väiksem kui 10 eurot, makstakse autorile ja kirjastajale tasu välja 10 euro suuruse summa täitumisel, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast avalduse esitamist. Kui kolm aastat pärast avalduse esitamist on tasu väiksem kui 10 eurot, makstakse autorile ja kirjastajale nende aastate laenutuste eest arvestatud tasu . Avaldus , mille alusel k olme aasta jooksul koguneb alla 10 euro, aegub , ja autor võib esitada uue avalduse . „ 1.2.3. Laenutustasu on Eestis autori ja autoriõiguste omaja tasu. Laenutustasu määrusest tuleb läbivalt välja jätta sõna „kirjastaja“. 2. Paljundustasu määrus jätta muutmata 2.1. Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kujundusgraafikute Liit tegid 2024. aasta 5. veebruariks justiitsministeeriumile ettepanekud täielikult muuta Autoriõiguse seaduses paljundustasu jaotuse aluse i d ja viia tasu kooskõlla rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete ja digitaalajastu kasutusviisidega. Tänane jaotus on 2006. aasta s t pärit hädalahendus, mis on aegunud ega vasta autorite õigusele saada õiglast tasu oma teoste reprodutseerimise eest. Pole vajadust ega alust sellise süsteemi rakendusakti muutmiseks. Selleks pole autorid teinud ka ühtegi ettepanekut. 2.2. Kujundajatele 1/3 kunstilise vormi autori tasu rakendamine jagab paljundustasu ümber teistele autorikategooriatele. Ettepanekut selliseks muudatuseks pole tehtud. 2.3. Avalduste muutumine tähtajatuks tooks paljundustasu autorite jaotuses kaasa püsikohustuse 3- aastaste tsüklite kaupa akumuleerida ja maksta välja üle 300 autori alla 10-euroseid summasid. Kuna paljundustasu põhineb teoste arvul ja autorsuse kordajatel, ei saa selliste summade saajate arv väheneda (nt 1-2 teost, autorsus tavamahus kujundaja). Akumuleerimise ja väljamaksmise kulud ületaksid igal aastal hinnanguliselt 10-kordselt akumuleeritava summa. 2.4. Autorid ei pea põhjendatuks ega ole teinud ettepanekut praegustel alustel jaotuse summat suurendada. Vajalikuks peetakse paljundustasu maksmise alused täielikult ümber vaadata. Paljundustasu jaotuseelarve on praegu ca 100 tuhat eurot, mis jaguneb pooleks autorite ja kirjastajate vahel. Autorite jaotuses kaasneksid tähtajatu akumuleerumisega vältimatult p. 2.3. toodud probleemid ja ebaotstarbekas püsikulu. 2.5. Pole mingit alust ega vajadust kopeerida laenutustasu regulatsiooni paljundustasu rakendusaktis. Laenutus- ja paljundutasu saamiseks omaette avaldused. See on tehniline teema, mi da määrusega ei reguleerita, aga selgitab süsteemi toimimist muutuste puhul. Praegu on avaldused ühendatud – kui autor esitab avalduse, arvestatakse selle alusel nii laenutus- kui paljundustasu. See on administratiivne lahendus süsteemide käivitamise ajast. Järgmisel aastal eraldab Autorihüvitusfond l aenutus- ja paljundustasu ka avalduse tasemel . Olemasolevad avaldused muudetakse kaheks kehtivaks avalduseks ja uued autorid esitavad eraldi avalduse d kummagi hüvitise saamiseks. Kokkuvõttes e eldame põhjendatud lahendust, mis on toodud autorite ja A utorihüvitusfondi ettepanekutes , eesmärgiga pidada alates 2025. aastast laenutustasu akumuleerivat arvestust 3-aastase aegumisega miinimumsummast väiksema hüvitise puhul. Sellega k aasnevad kulud on põhjendatud ja ettepanekutes arvestatud. Paljundustasu arvestust peame k uni muudatusteni Autoriõiguse seaduses põhjendatuks jätkata praegu kehtiva regulatsiooni alusel , mis ei vaja täiendavaid kulutusi. 1 0 . detsembril 2024. a. Allkirjastsud digitaalselt : Maarja Kangro, Eesti Kirjanike Liidu esimees Karel Korp, Eesti Kujundusgraafikute Liidu esimees Tiit Aleksejev, SA Autorihüvitusfond nõukogu esimees Catherine Zarip, SA A utorihüvitusfond nõukogu liige Ainiki Väljataga , SA A u torihüvitusfond juhatuse liige