Creative Europe 2021-2027 Interim Evaluation
and Creative Europe 2014-2020 Final
Evaluation - Public consultation questionnaire
Fields marked with * are mandatory.
Introduction
The European Commission invites you to take part in a public consultation aimed at gathering views on the
results of previous and the current edition of the Creative Europe programme
The Creative Europe programme is operationalised through three main sub-programme / strands: Culture,
MEDIA and Cross-sectoral.
Why this consultation?
A combined evaluation of Creative Europe 2021-2027 and its predecessor programme is currently being
undertaken for the European Commission.
The views expressed in this consultation will feed into this combined evaluation.
Who is invited to contribute to this consultation?
All citizens, organisations and public authorities are encouraged to respond to this consultation. In
particular, the consultation seeks to gather views from individual citizens, in their personal or professional
capacity; research, academia, as well as civil society organisations working on issues connected to the
cultural and creative sectors; social partners, Creative Europe beneficiary organisations, and public
authorities at national, regional and local levels.
Please submit your responses via this online questionnaire.
About you
* Language of my contribution
Bulgarian
Croatian
Czech
Danish
Dutch
English
Estonian
1
Finnish
French
German
Greek
Hungarian
Irish
Italian
Latvian
Lithuanian
Maltese
Polish
Portuguese
Romanian
Slovak
Slovenian
Spanish
Swedish
* I am giving my contribution as
Academic/research institution
Business association
Company/business
Consumer organisation
EU citizen
Environmental organisation
Non-EU citizen
Non-governmental organisation (NGO)
Public authority
Trade union
Other
If other, please specify
* First name
2
* Surname
* Email (this won't be published)
* Scope
International
Local
National
Regional
* Level of governance
Local Authority
Local Agency
* Level of governance
Parliament
Authority
Agency
* Organisation name
255 character(s) maximum
* Organisation size
Micro (1 to 9 employees)
Small (10 to 49 employees)
Medium (50 to 249 employees)
Large (250 or more)
* Annual turnover of your organisation
Less than 2 million EUR
3
Less than 10 million EUR
Less than 50 million EUR
More than 50 million EUR
Transparency register number
Check if your organisation is on the transparency register. It's a voluntary database for organisations seeking to
influence EU decision-making.
* Country of origin
Please add your country of origin, or that of your organisation.
This list does not represent the official position of the European institutions with regard to the legal status or policy
of the entities mentioned. It is a harmonisation of often divergent lists and practices.
Afghanistan Djibouti Libya Saint Martin
Åland Islands Dominica Liechtenstein Saint Pierre and
Miquelon
Albania Dominican Lithuania Saint Vincent
Republic and the
Grenadines
Algeria Ecuador Luxembourg Samoa
American Samoa Egypt Macau San Marino
Andorra El Salvador Madagascar São Tomé and
Príncipe
Angola Equatorial Guinea Malawi Saudi Arabia
Anguilla Eritrea Malaysia Senegal
Antarctica Estonia Maldives Serbia
Antigua and Eswatini Mali Seychelles
Barbuda
Argentina Ethiopia Malta Sierra Leone
Armenia Falkland Islands Marshall Islands Singapore
Aruba Faroe Islands Martinique Sint Maarten
Australia Fiji Mauritania Slovakia
Austria Finland Mauritius Slovenia
Azerbaijan France Mayotte Solomon Islands
Bahamas French Guiana Mexico Somalia
Bahrain French Polynesia Micronesia South Africa
4
Bangladesh French Southern Moldova South Georgia
and Antarctic and the South
Lands Sandwich
Islands
Barbados Gabon Monaco South Korea
Belarus Georgia Mongolia South Sudan
Belgium Germany Montenegro Spain
Belize Ghana Montserrat Sri Lanka
Benin Gibraltar Morocco Sudan
Bermuda Greece Mozambique Suriname
Bhutan Greenland Myanmar/Burma Svalbard and
Jan Mayen
Bolivia Grenada Namibia Sweden
Bonaire Saint Guadeloupe Nauru Switzerland
Eustatius and
Saba
Bosnia and Guam Nepal Syria
Herzegovina
Botswana Guatemala Netherlands Taiwan
Bouvet Island Guernsey New Caledonia Tajikistan
Brazil Guinea New Zealand Tanzania
British Indian Guinea-Bissau Nicaragua Thailand
Ocean Territory
British Virgin Guyana Niger The Gambia
Islands
Brunei Haiti Nigeria Timor-Leste
Bulgaria Heard Island and Niue Togo
McDonald Islands
Burkina Faso Honduras Norfolk Island Tokelau
Burundi Hong Kong Northern Tonga
Mariana Islands
Cambodia Hungary North Korea Trinidad and
Tobago
Cameroon Iceland North Macedonia Tunisia
Canada India Norway Türkiye
5
Cape Verde Indonesia Oman Turkmenistan
Cayman Islands Iran Pakistan Turks and
Caicos Islands
Central African Iraq Palau Tuvalu
Republic
Chad Ireland Palestine Uganda
Chile Isle of Man Panama Ukraine
China Israel Papua New United Arab
Guinea Emirates
Christmas Island Italy Paraguay United Kingdom
Clipperton Jamaica Peru United States
Cocos (Keeling) Japan Philippines United States
Islands Minor Outlying
Islands
Colombia Jersey Pitcairn Islands Uruguay
Comoros Jordan Poland US Virgin Islands
Congo Kazakhstan Portugal Uzbekistan
Cook Islands Kenya Puerto Rico Vanuatu
Costa Rica Kiribati Qatar Vatican City
Côte d’Ivoire Kosovo Réunion Venezuela
Croatia Kuwait Romania Vietnam
Cuba Kyrgyzstan Russia Wallis and
Futuna
Curaçao Laos Rwanda Western Sahara
Cyprus Latvia Saint Barthélemy Yemen
Czechia Lebanon Saint Helena Zambia
Ascension and
Tristan da Cunha
Democratic Lesotho Saint Kitts and Zimbabwe
Republic of the Nevis
Congo
Denmark Liberia Saint Lucia
* Please indicate what sector(s) you operate in:
Architecture TV and online production
Artistic crafts Distribution of audio-visual works
6
Cultural heritage Film festivals
Design & fashion Video games development
Literature, books and publishing Multimedia
Music VOD platform
Performing arts Access to markets
Radio Training provision
Film production Other
Other, please specify:
Which editions of the Creative Europe do you have the most experience with?
Creative Europe 2014-2020
Creative Europe 2021-2027
Neither
* Which sub-programme / strand of Creative Europe do you have the most
experience with?
Culture
Media
Cross-sectoral
Within what capacity are you responding to this survey?
I have applied and received co-funding under Creative Europe
I have applied and not received co-funding under Creative Europe
I work(ed) with organisations who applied and received co-funding under
Creative Europe
I work/have worked with Creative Europe at a policy level
I work/have worked with Creative Europe at a research level
I have an interest in European cultural and creative works but have no direct
link to Creative Europe
Other, please elaborate:
I don’t wish to answer
Other, please elaborate:
7
The Commission will publish all contributions to this public consultation. You can choose whether you
would prefer to have your details published or to remain anonymous when your contribution is published. Fo
r the purpose of transparency, the type of respondent (for example, ‘business association,
‘consumer association’, ‘EU citizen’) country of origin, organisation name and size, and its
transparency register number, are always published. Your e-mail address will never be published.
Opt in to select the privacy option that best suits you. Privacy options default based on the type of
respondent selected
* Contribution publication privacy settings
The Commission will publish the responses to this public consultation. You can choose whether you would like
your details to be made public or to remain anonymous.
Anonymous
The type of respondent that you responded to this consultation as, your
country of origin and your contribution will be published as received. Your
name will not be published. Please do not include any personal data in the
contribution itself.
Public
Your name, the type of respondent that you responded to this consultation as,
your country of origin and your contribution will be published.
* Contribution publication privacy settings
The Commission will publish the responses to this public consultation. You can choose whether you would like
your details to be made public or to remain anonymous.
Anonymous
Only organisation details are published: The type of respondent that you
responded to this consultation as, the name of the organisation on whose
behalf you reply as well as its transparency number, its size, its country of
origin and your contribution will be published as received. Your name will not
be published. Please do not include any personal data in the contribution itself
if you want to remain anonymous.
Public
Organisation details and respondent details are published: The type of
respondent that you responded to this consultation as, the name of the
organisation on whose behalf you reply as well as its transparency number, its
size, its country of origin and your contribution will be published. Your name
will also be published.
I agree with the personal data protection provisions
8
Effectiveness of the Creative Europe programme activities
How important is the [Culture/Media/Cross-sectoral sub-programme / strand] of
Creative Europe to your organisation?
Don’
Not Somewhat Neither important nor Somewhat Very
t
important unimportant unimportant important important
know
Option
Please explain your response:
In your opinion, how important is the role of the European Union in supporting the
audiovisual and cultural creative sectors in Europe, namely via programmes such
as Creative Europe?
Don’
Not Somewhat Neither important Somewhat Very
t
important unimportant nor unimportant important important
know
Ranking
Please explain your response:
9
How important is it for you that programmes such as Creative Europe are
supporting the creation and promotion of:
Neither Don’
Not Somewhat Somewhat Very
important nor t
important unimportant important important
unimportant know
European films
and TV series
European music
European
architecture
European design
European
performing arts
European
literature and
publishers
European
cultural heritage
European video
games
European news
media
10
Please explain your response:
11
To what extent have Creative Europe activities been effective in achieving the
following objectives?
Neither I
Not at
Somewhat effective Somewhat Very don’
all
ineffective nor effective effective t
effective
ineffective know
* To safeguard, develop
and promote European
cultural and linguistic
diversity and to promote
Europe's cultural heritage
* To strengthen the
competitiveness of the
European cultural and
creative sectors with a
view to promoting smart,
sustainable and inclusive
growth
* To support the capacity
of the European
Audiovisual and cultural
creative sectors to
operate transnationally
and internationally
12
* To promote the
transnational circulation
of cultural and creative
works and transnational
mobility of cultural and
creative players, in
particular artists
* To reach new and
enlarged audiences and
improve access to
Audiovisual and cultural
and creative works in the
Union and beyond
* To support access to
cultural and creative
works of children, young
people, people with
disabilities and under-
represented groups
* To strengthen the
financial capacity of
SMEs and micro, small
and medium-sized
organisations in the
Audiovisual and cultural
creative sectors
13
* To foster policy
development, innovation,
creativity, audience
development and new
business and
management models
through support for
transnational policy
cooperation
* Safeguard, develop and
promote European
cultural and linguistic
diversity and heritage in
your country
* Promoting the circulation
of European cultural and
creative works and artists
in your country
* Improve access to
European Audiovisual
and cultural and creative
works in your country
* Promote the consumption
of European Audiovisual
and cultural and creative
works in your country
14
* Improve access of
children, young people,
people with disabilities
and under-represented
groups to European
cultural and creative
works in your country
15
To what extent have Creative Europe activities been effective to date in achieving
the following objectives?
Neither I
Not at
Somewhat effective Somewhat Very don’
all
ineffective nor effective effective t
effective
ineffective know
* Safeguard, develop and
promote European
cultural and linguistic
diversity and heritage
* Increase the
competitiveness and the
economic potential of the
cultural and creative
sectors
* To enhance artistic and
cultural cooperation at
the European level in
order to support the
creation of European
works
* Strengthen the economic,
social and external
dimension of and
innovation and mobility in
Europe’s cultural and
creative sectors
16
* To promote
competitiveness,
scalability, cooperation,
innovation and
sustainability, including
through mobility, in the
European audiovisual
sector
* To promote policy
cooperation and
innovative actions
supporting all strands of
the Programme
* To promote a diverse,
independent and
pluralistic media
environment, and media
literacy
* Fostering freedom of
artistic expression,
intercultural dialogue and
social inclusion
* Promote the consumption
of European Audiovisual
and cultural and creative
works in your country
17
To what extent have the following factors impacted on the implementation of the
Creative Europe activities:
Very Don’
No Little Moderate High
little t
impact impact impact impact
impact know
Covid-19 pandemic
Withdrawal of the United Kingdom
from the European Union (Brexit)
Aggression against Ukraine by the
Russian Federation
To what extent have the following factors impacted the cultural and audiovisual
sector in your country?
Very Don’
No Little Moderate High
little t
impact impact impact impact
impact know
Covid-19 pandemic
Withdrawal of the United Kingdom
from the European Union (Brexit)
Aggression against Ukraine by the
Russian Federation
Please highlight any other factors that have affected the effectiveness of Creative
Europe, including national factors, by providing examples:
To what extent is the Creative Europe programme visible for citizens, artists and
operators in the audiovisual and cultural and creative sectors?
Not Somewhat Neither visible nor Somewhat Very Don’t
visible invisible invisible visible visible know
* Option
Relevance and coherence of the Creative Europe programme
activities
To your knowledge, to what extent has the Creative Europe programme been
relevant to the needs of artists and companies in the audiovisual and cultural
creative sectors in your country?
18
Not Somewhat Neither relevant nor Somewhat Very Don’t
relevant irrelevant irrelevant relevant relevant know
* Option
To what extent has the Creative Europe programme been relevant to the needs of
artists and operators in the audiovisual and cultural and creative sectors?
Not Somewhat Neither relevant nor Somewhat Very Don’t
relevant irrelevant irrelevant relevant relevant know
* Option
19
To what extent were the priorities under the Creative Europe’s Culture sub-
programme/ strand relevant to the challenges and needs of the audiovisual and
cultural and creative sector in your country?
Neither Don’
Not Somewhat Somewhat Very
relevant nor t
relevant irrelevant relevant relevant
irrelevant know
Promoting audience
development
Encouraging the
emergence of new
business models
Improving networking
and capacity-building
Improving the
circulation of European
creative works
Intercultural dialogue
Promoting innovation
and creativity
Awareness-raising,
advocacy and visibility
of the CCS
20
To what extent were the priorities under the Creative Europe’s MEDIA sub-
programme/strand relevant to the challenges and needs of the audiovisual and
cultural and creative sector in your country?
Neither
Don’
Not Somewhat relevant Somewhat Very
t
relevant irrelevant nor relevant relevant
know
irrelevant
Strengthening the
competitiveness of the
European audiovisual
sector
Acquisition of skills and
competencies by audio-
visual professionals
Knowledge sharing and
networking among audio-
visual professionals
Audience development in
the audio-visual sector
Support the emergence of
new business models
Promote capacity building
in the audio-visual sector
Enhance the visibility and
promote the circulation of
European audiovisual
works at EU level and
beyond
Improve the
competitiveness of the
European video games
industry
To what extent were the priorities under the Creative Europe’s Cross-Sectoral
strand relevant to the challenges and needs of the audiovisual and cultural and
creative sector in your country?
Neither
Don’
Not Somewhat relevant Somewhat Very
t
relevant irrelevant nor relevant relevant
know
irrelevant
Support to programme
implementation
21
Support data collection
across CCS
Support to peer-learning
and exchange of
experiences
Increase access to
finance for cultural and
audio-visual operators
Promote media freedom,
pluralism and media
literacy
Development of
innovative creative
processes
In your opinion, to what extent has the Creative Europe programme been relevant
to your needs as a consumer of audiovisual and cultural and creative works?
Not Somewhat Neither relevant nor Somewhat Very Don’t
relevant irrelevant irrelevant relevant relevant know
* Option
Please explain your response, including by providing examples:
Pursuant to Annex I, Section 2) points a) and b) applicants for grants under the Content cluster of the
MEDIA strand must be ‘independent European audiovisual production companies’ defined in successive
work programmes as follows:
‘’An independent company is a company which is not, directly or indirectly, majority controlled by an
audiovisual media service provider, either in shareholding or commercial terms. Majority control is
considered to occur when more than 25% of the share capital of a production company is held by a single
audiovisual media service provider (50% when several audiovisual media service providers have shares or
other means of control in the company). An audiovisual production company is a company whose main
objective and activity is audiovisual production’’
In your opinion, what was the impact of this condition in achieving the objectives for
the MEDIA strand?
Neither
Don’
Mostly negative Somewhat
Negative Positive t
negative nor positive
know
positive
22
Safeguard, develop and
promote European cultural
and linguistic diversity and
heritage in the audiovisual
sector
Increase the competitiveness
and the economic potential of
the audiovisual sector
To enhance artistic and
cultural cooperation at the
European level in order to
support the creation of
European works
Strengthen the economic,
social and external
dimension of and innovation
and mobility in Europe’s
cultural and creative sectors
Please explain your response, including by providing examples:
To what extent is the ‘independent European audiovisual production companies’
condition relevant to the current and expected challenges and needs of the EU
audiovisual sector?
Not Somewhat Neither relevant nor Somewhat Very Don’t
relevant irrelevant irrelevant relevant relevant know
Option
To what extent is the ‘independent European audiovisual production companies’
condition relevant to the current and expected challenges and needs of your
company or the companies you represent?
Not Somewhat Neither relevant nor Somewhat Very Don’t
relevant irrelevant irrelevant relevant relevant know
Option
23
To what extent has the Creative Europe programme been complementary with
other EU interventions/initiatives aimed at supporting the Audiovisual and culture
creative sectors?
Neither Don’
Not Somewhat Somewhat Very
complementary t
complementary contrasting complementary complementary
nor contrasting know
* Option
24
To what extent have Creative Europe programme activities proved complementary
to other Member States' interventions/initiatives in the Audiovisual and culture and
creative sector?
Neither Don’
Not Somewhat Somewhat Very
complementary t
complementary contrasting complementary complementary
nor contrasting know
* Option
25
To what extent have Creative Europe programme activities proved complementary
to other interventions/initiatives in the Audiovisual and culture and creative sector
from your country?
Neither Don’
Not Somewhat Somewhat Very
complementary t
complementary contrasting complementary complementary
nor contrasting know
* Option
26
EU added value of the Creative Europe programme activities
In your opinion, what does the Creative Europe programme offer in addition to
other culture and audiovisual sector support schemes available at both
international and national levels?
In your opinion, did the Creative Europe programme provide added value in terms
of the following:
To a I
To a To To a To
very don’
large some little no
large t
extent extent extent extent
extent know
Transnational character of actions and
activities, which complement regional,
national, international and other Union
programmes and policies.
Promoting European common roots and
cultural diversity
Promoting cross-border cooperation,
including through mobility, among
organisations and professionals in the
cultural and creative sectors
Address common challenges, including the
digital shift, via cooperation
Promote access to culture, active
engagement of citizens and intercultural
dialogue
Fostering economies of scale and growth
and jobs in the Audiovisual and cultural
creative sector,
Fostering additional funding opportunities for
the Audiovisual and cultural creative sector
Providing a more level playing field through
actions that promote the participation of
countries with different audiovisual
capacities and strengthens collaboration
between those countries
27
Access and active participation of people
with disabilities, people belonging to
minorities and people belonging to socially
marginalised groups in the cultural and
creative sector
Foster gender equality
In your opinion, how did the Creative Europe programmes impacted your choices
as a consumer of European audiovisual and cultural creative works?
Future of the Creative Europe programme
* In your opinion, are there areas of the Creative Europe programme that should be
reviewed and/or improved for the next iteration of the programme (due in 2027)?
Yes
No
Don’t know
Please explain your response, including by providing examples:
* In your opinion, are there cultural and creative sectors that are currently not
properly covered and/or reached out and for which a specific focus should be
included for the next iteration of the programme (due in 2027)?
Yes
No
Don’t know
Please explain your response, including by providing examples:
Are there key challenges or opportunities facing the Audiovisual and cultural
creative sectors that any future Creative Europe programme should aim to address
which the current programme doesn’t?
Yes
No
28
Don't know
Please explain your response, including by providing examples:
29
Seletuskiri Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ programmi 2024. aasta
vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta
Lühikokkuvõte
Euroopa Komisjon algatas 31. mail 2024 Loov Euroopa programmi vahehindamise avaliku
konsultatsiooni, et koguda liikmesriikide ja sidusrühmade tagasisidet. Hindamine keskendub
programmi rakendamisele aastatel 2021–2023, selle mõjule ja tulevikuvisioonile. Eesmärk on
tuvastada parendamist vajavad valdkonnad, õppida kogemustest ning saada sisendit programmi
arendamiseks pärast 2027. aastat.
Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ programm on aidanud edendada kultuurilist ja kultuuri
väljendusvormide mitmekesisust, rahvusvahelist koostööd ja innovatsiooni, pakkudes Eesti
loomeinimestele ja -organisatsioonidele olulisi võimalusi koostöö ja koosloome, nähtavuse ja
konkurentsivõime suurendamiseks. Lisaks on see toetanud sektori professionaalsuse kasvu ja tõstnud
Eesti rahvusvahelist mainet.
Algatusel on mitmeid olulisi mõjusid. Sotsiaalses plaanis toetab programm kultuurilist
mitmekesisust ja rahvusvahelist koostööd, tugevdades kultuurisektori sidemeid ja kasvatades
nähtavust. Projektide kaudu jõuab Eestisse ka olulist rahvusvahelist oskusteavet. Majanduslikult on
„Loov Euroopa“ pakkunud lisarahastust ja tuge kohalikele loovisikutele ja organisatsioonidele,
suurendades nende nähtavust ja konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil, ning meelitanud
Eestisse kultuurisündmuste kaudu turiste. Lisarahastus võimaldab algatada ja ellu viia projekte, mis
ilma „Loov Euroopa“ toeta ei toimuks või mida viidaks ellu oluliselt väiksemas ulatuses. See on
aidanud kasvada ja rahvusvahelistuda sellistel suurtel festivalidel nagu Pimedate Ööde Filmifestival
ja Tallinn Music Week, mis toovad arvestatavat tulu Eesti majandusse ning loovad töökohti ja
teenuseid. Programm toetab keskkonnasõbralikke algatusi ja säästvat arengut, mis hõlmab
keskkonnatavade juhendi ja rohepöörde strateegia loomist kultuuri- ja loomesektoris. Riigiasutuste
ja eelarvemõju osas on oluline teada, et „Loov Euroopa“ programmi rakendatakse riiklike
infopunktide kaudu, mida rahastavad võrdselt Euroopa Liit ja Eesti riik, ning Kultuuriministeerium
viib läbi täiendavalt iga-aastast kaasrahastusvooru „Loov Euroopa“ programmis edukaks osutunud
Eesti projektitegijatele, mille maht on aastate jooksul kasvanud 46 000 eurolt kuni 150 000 euroni
2024. aastal.
Eesti toetab kultuuri- ja loomesektorile eraldi rahastusmeetmete säilimist, et edendada piiriülese
koostöö ja loomingu leviku võimalusi. Samuti peab toetuse taotlemine olema sektoris tegutsejate
jaoks ligipääsetav ja administratiivselt jõukohane, arvestades väikeriikide eripärasid, ning vähendada
tuleb ülemäärast halduskoormust. Oluline on tagada, et sektorile mõeldud toetused oleksid piisavalt
paindlikud, et neid kohandada muutuva keskkonna ja sektori vajadustega. Euroopa
Investeerimisfondi laenugarantii meede kultuuri ja loomesektorile peaks olema võrdselt ligipääsetav
ja turutõrkeid arvestav kõigis liikmesriikides, et tagada kultuuri- ja loomevaldkondades tegutsejate
võrdne kohtlemine. Eesti toetab võrdsete võimaluste ja kestliku arengu põhimõtete rakendamist
Euroopa Liidu toetusmeetmetes ning rõhutab kvaliteetse meedia toetamise olulisust, arvestades
väiksemate liikmesriikide eripära, digitaalset transformatsiooni ning meedia rolli julgeoleku
tagamisel praeguses geopoliitilises olukorras.
1. Sissejuhatus
Euroopa Liidu tasandil on käimas arutelud valdkondlike strateegiliste suundade osas uueks
eelarveperioodiks, mis algab 2028. aastaga. Seniste Euroopa Liidu programmide vahehindamised ja
konsultatsioonid uurivad liikmesriikide nägemusi ka tulevikuks. Kultuurivaldkonnas algatas Euroopa
Komisjon (edaspidi komisjon) 31. mail 2024. aastal avaliku konsultatsiooni (tagasisidekorje) „Loov
Euroopa“ programmi vahehindamise kohta, millega soovib kuulda sidusrühmade ja riikide arvamust.
Hindamine vaatab tagasi algatuse rakendamisele ajavahemikul 2021-2023 ning eesmärgiks on välja
selgitada, millist mõju on algatus selle rakendamise jooksul avaldanud, mõista programmi täit
potentsiaali, pakkuda õppetunde ja tuvastada programmi parendamist vajavad valdkonnad ning koguda
arvamusi „Loov Euroopa“ programmi tuleviku kohta pärast 2027. aastat.
Kuigi kultuurivaldkonnas on EL-il üksnes toetav pädevus, siis antud programm on osa EL-i
mitmeaastasest eelarveraamistikust ning algatusega kaasneb oluline mõju kultuuri- ja
audiovisuaalsektorile, kus ettevaatav valitsuse seisukoha kujundamine on vajalik. Konsultatsiooni
tulemused on komisjonile sisendiks 2025. aasta lõpus avaldatavate tulevaste kultuuri- ja
audiovisuaalvaldkonna toetusmeetmete ettepanekule.
Konsultatsioonidokument on avaldatud aadressil: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-
your-say/initiatives/13696-Creative-Europe-programmes-evaluations/public-consultation_en
Konsultatsioonile vastamise tähtaeg oli 6. septembril. Kuigi konsultatsioonile vastamise tähtaeg on
möödas, vastab Eesti komisjonile ametliku kirjaga, milles selgitab oma seisukohti tulevase uuendatud
õigusakti kohta.
Seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi EL asjade nõunik Kadri Jauram (55652788,
[email protected]), kultuurinõunik Brüsselis, Heili Jõe (6134917,
[email protected]), koostöös
kultuuriministeeriumi erinevate osakondadega ning „Loov Euroopa“ programmi infopunktidega.
Valdkonna eest vastutavad kunstide osakonna juhataja loomingu asekantsleri ülesannetes Katre Väli
(6282212,
[email protected]) ja Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Märt Volmer
(6282221,
[email protected]).
2. EL asja sisu ja lühike taust
Kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna toetusprogrammide ajalugu ulatub EL-is 1990. aastatesse, kus
alguses hallati kultuuri-, kultuuripärandi- ning audiovisuaalvaldkonna koostöö toetusprogramme
eraldi. Alates 2000. aastast koondati kultuuri-, loome- ja kultuuripärandikoostöö programmi „Kultuur
2000“ ning audiovisuaalvaldkonda toetati programmist MEDIA. Nõnda haldas Euroopa Komisjon
kultuuri-, loome- ja audiovisuaalvaldkondade toetusi kahe eraldi programmi kaudu kuni 2014. aastani,
mil need kaks programmi ühendati „Loov Euroopa“ programmiks.
Hetkel kehtiva „Loov Euroopa“ programmi eesmärk on edendada Euroopa kultuurilist ja keelelist
mitmekesisust ning kultuuri- ja keelepärandit, ning suurendada kultuuri- ja loomesektorite, eriti
audiovisuaalsektori konkurentsivõimet ja majanduslikku potentsiaali. Programmi kogumaht aastatel
2021–2027 on 2,44 miljardit eurot, mis on 68% rohkem kui eelmisel, 2014–2020 programmiperioodil.
Eelarve jaotub aastate lõikes erinevalt. Näiteks kolmandik eelarvemahust jagati aastatel 2021–2022
pandeemiast taastumiseks. Loov Euroopal on kolm alaprogrammi: KULTUUR (33% programmi
mahust), MEDIA (58% programmi mahust) ja VALDKONDADEÜLENE (9% programmi mahust).
Eesti seisukohtade kujundamisel on arvesse võetud järgmisi dokumente:
1) Strateegia „Eesti 2035“ (kinnitatud Riigikogus 21.05.2021);1
2) Kultuuri arengukava 2021 – 2030;2
3) Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023-2027 raames koostatud memorandum analüüsist
ja ettepanekutest senistes Euroopa Liidu programmide „Loov Euroopa“ ja „Euroopa horisont“
taotlusvoorudes Eesti loomemajanduse ja kultuurivaldkonna esindajate osalemise kohta;
4) Vabariigi Valitsuse 09.02.2023 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 27.02.2023
istungil heaks kiidetud seisukohad Euroopa meediavabaduse määruse kohta.
3. EL asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Kultuurivaldkonnas on EL-il üksnes toetav pädevus. „Loov Euroopa“ programm on Euroopa Liidu
meede, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr (EL) 2021/818, mille õiguslik alus on
ELTL artikli 167 lõikest 5 ja artikli 173 lõikest 3, mille kohaselt saavad Euroopa Parlament ja nõukogu
võtta vastu seadusandliku tavamenetluse raames ja pärast konsulteerimist regioonide komiteega
stimuleerivaid meetmeid. Avaliku konsultatsiooni eesmärk on täita määruses nr (EL) 2021/818
sätestatud juriidiline kohustus ning lisaks on hindamine oluline sisend tulevase uue eelarveperioodi
(alates 2028. aastast) loome-, kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna toetusmeetmete väljatöötamiseks.
Komisjoni algatus on kooskõlas pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Sotsiaalsed mõjud
„Loov Euroopa“ programm on Eestis märkimisväärselt mõjutanud loome-, kultuuri- ja
audiovisuaalvaldkonda, edendades kultuurilist mitmekesisust ja rahvusvahelist koostööd. Loov
Euroopa programm on võimaldanud Eesti loovisikutel ja organisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele
areenile, tuues kaasa rohkem koostööprojekte Euroopa tasandil. See on avardanud Eesti kultuuri- ja
loomesektori rahvusvahelisi sidemeid, toetades uute võrgustike loomist ning oskusteabe jagamist. See
koostöö on aidanud tuua uuenduslikke ideid ja metoodikaid ka kohalikku konteksti. „Loov Euroopa“
on võimaldanud tekkida platvormil, kus Eesti loojad saavad jagada oma kultuurilist pärandit, vahetada
ideid, teadmisi, oskusi ja kogemusi teiste Euroopa riikide loomeinimestega ning koos luua. „Loov
Euroopa“ on toetanud Eesti filmide, teatri-, muusika- jt projektide levitamist Euroopas, andes Eesti
loomeinimestele võimaluse jõuda laiema publikuni. Audiovisuaalvaldkonnas, filmide ja seriaalide
arendamisel, ja professionaalide koolitamisel, on see suurendanud rahvusvahelistes koostööprojektides
osalemist ja toonud Euroopa teoseid ka Eesti publikuni, pakkudes samal ajal rohkem ressursse ja
platvorme Eesti teoste levitamiseks. Näiteks 2021. aastal Cannes’i filmifestivali
põhivõistlusprogrammis esilinastunud Soome-Eesti koostööfilm “Kupee nr 6” sai arendustuge „Loov
Euroopa“ programmist, samuti ka Anna Hintsi ja Tushar Prakashi lühifilm „Sannapäiv”. Anna Hintsi
dokumentaalfilm “Savvusanna sõsarad” sai pärast auhinnasadu festivalidel „Loov Euroopa“ tuge
kinolevi korraldamiseks Euroopas. Selline võimalus avaneb väga vähestele. Oluliseks näiteks
programmi olulisusest on ka MEDIA programmi pikaajaline toetus Euroopa festivalidele, sh Pimedate
Ööde Filmifestivalile, ning edukad filmiarendusprojektid, mille teostus sõltub otseselt programmist.
Programmi toel on Eestis ellu viidud koostööprojekte, mis on toonud kokku erinevatest kultuuridest
pärit inimesi, soodustades kultuuridevahelist dialoogi ja kogukondade lõimimist. Samuti on suurenenud
kogukonnapõhiste kultuurialgatuste arv, mis on toonud kultuuri ka nendeni, kes sellega muidu kokku
ei puutuks. Heade näidetena programmi sotsiaalsest mõjust võiks välja tuua VAT Teatri projekti „Play
1
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid
2
https://kul.ee/kultuur2030
On!“, mis tunnistab digitaliseerimisest tingitud suuri muutusi ühiskonnas ja teatris ning püüab projektis
osalevatel teatritel aidata mõista, tundma õppida ja rakendada kaasavat tehnoloogiat, et katsetada
klassikalise kõrval ka interaktiivsete jutustamisvormidega. Teatrielamust uuendab ka „Prothemus“, mis
loob rahvusvahelisi kogukonnateatrit, eesmärgiga kaasata sellesse osalema marginaliseeritud
ühiskonnagruppe. Muusika valdkonnas on Music Estonia vedanud edukat projekti HEMI (Hub for the
Exchange of Music Innovation), mille eesmärk on toetada Kesk- ja Kagu-Euroopa artiste ja
muusikaprofessionaale. Tartu Ülikooli Raamatukogu kuulub 15 Euroopa raamatukogu hulka, kes on
ühinenud EODOPEN programmiga, mille eesmärk on 15 000 kaasaegse Euroopa kirjandusteose
digiteerimine kokku 11 riigis. Kirjastus Päike ja Pilv ühineb püüdlusega säilitada eesti inimeses
kirjandushuvi, suurendades eesti laste ja noorte ilukirjanduse mitmekesisust ning tõlkides, avaldades ja
reklaamides lastele ning noortele mõeldud Euroopa kirjandusteoseid.
Mõju majandusele
Loov Euroopa programmi majanduslikud mõjud Eestile ja selle kultuuri-, loome- ning
audiovisuaalvaldkonnale on olnud märkimisväärsed nii otsetoetusena kui ka kaudselt partnerite ja
teenuste panuse kaudu. Kõige ilmekamateks näideteks on Pimedate Ööde Filmifestivali ja filmituru
pikaajaline toetus MEDIA programmist ning Tallinn Music Week’i toetus kultuuri alaprogrammist, mis
toovad kohalikku majandusse arvestatavat tulu. Võimalus kohalikel loovisikutel,
kultuuriorganisatsioonidel, loomeettevõtetel osaleda rahvusvahelistes projektides suurendab omakorda
nende professionaalsust, kompetentse, nähtavust ja konkurentsivõimet ning võimaldab siinsel
loomingul jõuda laiema publikuni. Programm on soodustanud töökohtade loomist loome- ja
kultuurisektoris ning aidanud hoida professionaale oma põhitegevuses. Suuremate projektide, nagu
filmiprojektide arendus, filmifestivali ja kultuuriürituste elluviimine on nõudnud erinevaid oskusi ja
spetsialiste, kunstnikest tehniliste töötajateni, suurendades kohalike töötajate kompetentse. „Loov
Euroopa“ projektid on sageli seotud kohalike ettevõtetega, sh teenindusettevõtetega, mis pakuvad
kultuurisündmustele toitlustust, majutust ja muid teenuseid. See toetab kohalikke ettevõtlust ja aitab
elavdada majandust. Programm soodustab rahvusvahelisi koostööprojekte, mis toovad Eestisse
välisrahastust ning aitavad luua sidemeid teiste riikide loomeinimeste ja organisatsioonidega. Igasugune
valdkondlik koostöö aitab Eestil väikeriigina positsioneerida end kui atraktiivset sihtkohta loome- ja
kultuuriprojektidele, mis eeldavad professionaalset ettevalmistust ja elluviimist. „Loov Euroopa“ toetab
innovaatilisi algatusi ja teadmusvahetust loomevaldkonnas, mis võib viia uute äriideede ja -mudelite
tekkimiseni. See loob võimalusi uute loomeettevõtete tekkeks ning aitab kaasa kultuuri- ja loomesektori
ökosüsteemi arengule Eestis. „Loov Euroopa“ poolt toetatud projektid, sh festivalid, näitused ja
etendused, võivad meelitada Eestisse külastajaid, toetades seeläbi kultuuriturismi kasvu.
Toome siinkohal kahe suurema ja „Loov Euroopa“ toel tegutseva festivali majandusnäitajad. 2023.
aastal tõi Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF) kinno 88 400 külastust ning 1687 väliskülalist 65 riigist.
Festival pakub kultuurisektoris rohkem kui 750 inimesele. PÖFF ostab igal aastal teenuseid enam kui
600 Eesti ettevõttelt, luues sellega uut lisandväärtust ning pakkudes sellega tööd novembrikuisel turismi
madalhooajal. Väliskülaliste Eestis veedetud ööde arv on tõusnud tänaseks juba üle 5000. PÖFF plaanib
läbi viia uue põhjaliku mõjuhinnangu 2025. aastal.
Tallinn Music Week’i (TMW) 2018. aasta majandusmõjude hinnang osutab, et 2018. aastal osales
festivalil 1330 konverentsi delegaati (sh 870 välisriikidest), esinejaid artiste oli 879 (sh 518
välisriikidest), üritusele oli akrediteeritud 264 ajakirjanikku (sh 164 välisriikidest). Festivali passi ostis
964 külastajat (sh 280 välisriikidest) ja üksikpileteid soetati 8887, neist 1496 välisriikide elanike poolt.
Kokku olid TMWl osalenute ja külastajate tehtud kulutused hinnanguliselt 1,4 miljonit eurot, sellest 1,1
miljonit eurot välisriikide elanike ja 337 000 eurot Eesti elanike poolt. Käibemaksu tasuti kulutustelt
arvestuslikult 209 000 eurot, sellest 153 000 eurot välisriikide elanike kulutustelt. Ettevõtlussektorile
lisandus käivet 1,2 miljonit eurot, sellest 904 000 eurot välisriikide elanikelt. Samuti laekusid riigile
tööjõu- ja kasumimaksud festivali korraldajalt ja festivalile teenuseid osutanud firmadelt. TMW plaanib
läbi viia uue põhjaliku uuringu 2025. aastal.
Eesti kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna tegijate aktiivsus ja edukus programmist toetuste taotlemisel
on aastatega järjest suurenenud. MEDIA alaprogramm on aastast 2002-2020 toonud Eesti
audiovisuaalvaldkonda (arendus, levi ja koolitus, festival ja filmiturg) 8 650 002 eurot, mis aastate
lõikes on jõudsasti kasvanud. Kui esimestel aastatel küündisid toetussummad aastas kuni 600 000
euroni, siis 2020. aastal oli toetus ligi 1 miljonit eurot. Vähetähtis ei ole seejuures PÖFF festivali ja
filmituru edukas taotlemine. Viimase kahe aasta Eesti taotlejate edukus MEDIA programmist on
jätkunud, kuigi ametlikke andmeid ei ole veel saadaval.
KULTUUR alaprogrammi raames on aastatel 2015-2023 EL partnerlustes osaletud Eestist 46
projektiga, kus juhtivpartnerite osa on ajas kasvanud (hetkel kolme projekti puhul). Eelmisel
programmiperioodil, aastatel 2014-2020 on „Loov Euroopa“ programm valdkonda toonud 2 815 125
eurot. 2021-2022. aasta KULTUUR programmi Eesti taotlejate kohta teame, et juhtivpartneritena on
esitatud 15 taotlust, millest 5 on osutunud valituks summas 2 151 181 eurot. Kokku on toetust saanud
22 Eesti partnerlusega projekti, mis moodustab 5% kõikidest toetust saanud projektidest (446 projekti
üle Euroopa).
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
„Loov Euroopa“ mõju Eesti elu- ja looduskeskkonnale on mitmekesine. Programm on toetanud
projekte, mis keskenduvad Eesti kultuuripärandi, sh traditsioonilise kunsti ja käsitöö säilitamisele. See
on aidanud suurendada teadlikkust kohaliku kultuuri väärtustest ja selle seostest looduskeskkonnaga.
Rohelisem lähenemine on „Loov Euroopa“ programmis üks kultuuri- ja loomesektori valdkondade
ülestest prioriteetidest. Komisjon tellis 2021. aastal uuringu „Loov Euroopa programmi rohepööre“, et
muuta programm keskkonnasõbralikumaks. Keskselt tellitud uuringu tulemusena valmis kolm
dokumenti: keskkonnatavade juhend, „Loov Euroopa“ programmi rohepöörde strateegia ja „Loov
Euroopa“ programmi rohepöörde jälgimise juhend. Eelmainitud dokumentide järgimine on projektidele
(keskkonnajuhtimisel, reisimisel, transpordi ja energia kasutamisel, jäätmekäitlusel ja hangete
korraldamisel) kohustuslik ning neis sätestatut arvestatakse projektide hindamisel, loodud on roheline
lisatoetus Culture Moves Europe meetmes ning rohelise ringreisi vautšer Music Moves Europe auhinna
raames. Eestist on oluline näitena välja tuua PÖFFi raames tegutsev Põhja- ja Baltimaade suurim
filmiturg Industry@Tallinn & Baltic Event, mis on alates 2024. aastast ametlikult Greentime
sertifitseeritud jätkusuutlik üritus, olles nii üks väheseid filmiturge Euroopas ja kindlasti ainus Põhja-
Euroopas, mis sellise sertifikaadi kriteeriumitele vastab. Teise näitena saab tuua kultuuripealinnana osa
„Loov Euroopa“ programmist oleva Tartu, kes koostas keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise
juhendi, mille rakendamine on kohustuslik kõigile kultuuripealinna programmis olevatele projektidele.
Eesmärk on, et see leiaks püsivat kasutamist ka kultuuripealinna aasta järgselt nii Eestis kui ka
rahvusvaheliselt.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele
„Loov Euroopa“ programm on mitmekesistanud Eesti kultuuri-, loome- ja audiovisuaalvaldkonna
rahastamisallikaid, mida omakorda Kultuuriministeerium on täiendanud.
Programmi rakendatakse riiklike infopunktide ja aastaste töökavade kaudu. Infopunktide (ingl k desks)
ülesanne on nõustada taotlejaid ning levitada infot programmi ja taotlusvoorude kohta. Infopunktide
tegevust rahastab 50% ulatuses EL ja 50% ulatuses riik (KuM eelarvest). Eestis on infopunktideks
Eesti Filmi Instituut (MEDIA desk), kes nõustab ja levitab infot MEDIA alaprogrammi kohta ning Loov
Eesti MTÜ (kultuuri desk), kes nõustab ja levitab infot kultuuri alaprogrammi kohta. Infopunktid
korraldavad programmi toetusvõimaluste tutvustamiseks üritusi, osalevad kohtumistel ja panustavad ka
„Loov Euroopa“ programmikomitee ettevalmistustes. Programmi kolmanda, horisontaalse samba ehk
sektoriteülese alaprogrammi kontaktpunktiks (sh meedia ja innovatsioon) on hetkel
Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik, kes vastutab
infopunktide tegevuskava ja aastaprogrammi koostamise ja edastamise ning infopunktide rahataotluse
koostamise ja Brüsselisse edastamise eest. Ühiselt korraldatakse info- ja koostööüritusi. Taotlemine
erinevatest voorudest, nende hindamine ja grandilepingud käivad keskse EL toetuste süsteemi Funding
and Tenders Portal kaudu. Liikmesriigid saavad kujundada programmi sisu EL kultuurivaldkonna
töökava kokku leppimisel ja programmikomitees.
Kultuuriministeerium viib läbi „Loov Euroopa“ programmis edukaks osutunud Eesti projektitegijatele
suunatud kaasrahastusvooru. Kaasrahastusvoorust on aastatel2015 – 2023 kokku toetatud 43 projekti
ning selle kaudu 29 erinevat loomevaldkonna organisatsiooni, asutust või arenduskeskust. Enamasti on
tegemist mitmeaastaste projektidega, mille puhul küsitakse igal aastal kaasrahastust jooksva aasta
kulude katteks, seda keskmiselt 15 projektile aastas. Viimastel aastatel on projektide arv kasvanud
paarikümneni, sest organisatsioonid viivad ellu nii käimasolevaid projekte kui ka taotlevad uutes
voordes. Rahvusvahelistes võrgustikes hästi toimivatel organisatsioonidel on korraga käsil 2–3 projekti.
Võimekamateks on Sõltumatu Tantsu Ühendus, VAT Teater, Music Estonia, Shiftworks,
lastekirjanduse kirjastaja Päike ja Pilv.
Aastatel 2015–2023 on riik eelmainitud voorust kultuuriprojekte kaasrahastanud kokku 521 722 euroga.
Ajavahemikul 2015–2020 oli Kultuuriministeeriumi fondi maht aastas 46 400 eurot ning projektide
omafinantseeringu määr oli väga kõrge (40-60%). See lõi olukorra, kus organisatsioonide võimekuse
kasvades sai riik kaasrahatusse panustada keskmiselt vaid 36% küsitavast summast, mis oli
organisatsioonide jaoks suureks probleemiks, sest raske oli tagada nii suurt omafinantseeringut. Uuel
programmiperioodil 2021-2027 on riigipoolset panust järk-järgult suurendatud, jõudes 2024.
aastaks kuni 150 000 euroni. Samal ajal on omafinantseeringu määr vähenenud väiksemate projektide
puhul 20-30 protsendini, mis on taotlejate kindlust ja võimekust toetanud ning esile on kerkinud
mitmeid juhtivpartnereid. Samas sai 2023. aastal Eesti riik kaasrahastada siiski 58% küsitavast
summast, mis näitab, et vooru mahu kasv oli ainuõige toetamaks juba tiheda konkurentsi läbinud
rahvusvahelisi projekte.
5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused
5.1. Peame oluliseks, et Euroopa Liidus säiliksid kultuuri- ja loomesektorile, sealhulgas
audiovisuaalsektori piiriülese koostöö ja levi edendamisele suunatud rahastusmeetmed. Toetame
kultuuri mõõdet läbivalt teistes Euroopa Liidu poliitikates ja programmides, mis
kultuurikoostööd täiendaks, samal ajal peame oluliseks kultuuri- ja loomesektorile eraldi
suunatud meetmeid, milles on esil sisuline piiriülene kultuurikoostöö.
Selgitus: COVID-19 pandeemia ilmestas hästi nii Euroopas kui ka maailmas, kuivõrd oluline roll on
kultuuril ühiskonna sidususe edendamisel ning tõi kultuuri teiste valdkondade tähelepanu alla: kultuuri
panus vaimsesse tervisesse, konkurentsivõimesse, kultuuri roll diplomaatias ning kriisidega
toimetulekul, kultuur kvaliteetse ja kestliku elukeskkonna kujundajana; kultuuripärand illegaalses
kaubanduses ja sõjakolletes. EL-i tasandil seni eelkõige sektori koostööle ja selle kaudu ka
konkurentsivõimele keskenduv „Loov Euroopa“ kujundatakse samuti vastavalt uutele väljakutsetele ja
võimalustele pärast 2027. aastat ümber. Kui kultuuri puudutavad meetmed suunatakse peamiselt
konkurentsi ja muude valdkondade edendamisse, on oht, et ei arvestata kultuurisektori jaoks eluliselt
olulist piiriülest koostöövajadust, mida „Loov Euroopa“ seni just väikeriikidele on pakkunud. Ükski
teine EL-i programm ei toeta sellisel kujul kultuuri- ja filmikoostööd ning koosloomet, loomingu
piiriülest levi ja sektori professionaliseerumist ning võrgustamist, mis on jätkuvalt Euroopa Liidu ülesed
vajadused. Programmi mõju kultuuri- ja audiovisuaalsektorile on olnud eluliselt oluline.
5.2 Leiame, et kultuuri- ja audiovisuaalsektori toetusmeetmed peavad olema piisavalt paindlikud,
et kohaneda tulevikus muutuvate olude ja kultuuri- ja audiovisuaalsektori vajadustega.
Selgitus: Käesoleva „Loov Euroopa“ programmi käivitumine jäi COVID-pandeemia aega. Selleks, et
toetada kultuuri- ja audiovisuaalsektorit pandeemia ajal ning sellejärgsel taastumisel, nägi programm
käivitamise algusfaasis ette suuremad toetusmahud, mis oli valdkonnas tegutsejatele väga oluline.
Venemaa täiemahulise sissetungi puhkemisel Ukrainasse reageeris „Loov Euroopa“ samuti kiirelt ja
paindlikult, luues eraldi 5 miljoni euro suuruse meetme kultuurikoostööks Ukrainaga. Soovime, et
taoline paindlikkus oleks ka tulevase eelarveperioodi meetmetes.
5.3 Toetuse taotlemine peab olema tulevikus ligipääsetav ja administratiivselt jõukohane
taotlejatele, arvestades ka väikese riigi kultuuri- ja loomevaldkondade eripäradega. Leiame, et
taotlemise protsessi tuleb lihtsustada näiteks tehisintellekti lahenduste abil. Taotlusvoorude
tingimused peavad võimaldama väiksema võimekusega taotlejate positiivset diskrimineerimist,
näiteks taotluse hindamise punktisüsteemi ja erineva mahu ja pikkusega projektidele
suunatud taotlusvoorude kaudu. Projektide läbiviimise lihtsustamiseks tuleb ka edaspidi
kasutada kindlasummalisi makseid ja ettemakseid.
Selgitus: „Loov Euroopa“ on keskselt juhitud programm, kus riikidele ei ole määratud nö
rahaümbrikke, vaid taotlemisel osalevad kõik taotlejad samadel tingimustel konkurentsipõhiselt. Väga
suures konkurentsis on oluline, et väiksemate või rahvusvahelise koostöö algetapis olevate
organisatsoonide jaoks oleksid taotlemise tingimused üheselt selged, taotlemise protsess ja projekti
menetlemine administratiivselt jõukohane ning hindamis- ja valikukriteeriumid objektiivsed. Selleks,
et tagada nii geograafilist tasakaalu kui ka hoida kasusaajate mitmekesisust, on kasutatud erinevaid
positiivse diskrimineerimise meetmeid, näiteks lisapunktide andmist väiksema võimekusega tegijatele
ja geograafilise tasakaalu tagamise tingimusi; suuremat EL poolset finantseeringut arenevatele
valdkondadele; suuremate ja väiksemate projektide eripäradega arvestavaid eraldi toetusmeetmeid,
näiteks väiksema partnerite arvu ja lühema pikkusega kultuurikoostöö projektide ning filmivaldkonnas
minislate voorud.
Toetame jätkuvat bürokraatia ja halduskoormuse vähendamist toetuste taotlemisel ja toetuste
kasutamise aruandlusel, näiteks läbi kindlasummaliste maksete (lump sums) ja ettemaksete kasutamise,
toetuse kasutamise jooksvate vahearuannete vormide lihtsustamise ning taotluste vorminõuete
kontrollis tehisaru lahenduste kasutuselevõtu.
Projektide kvaliteeti suurendab ning halduskoormust vähendavad ka aegsasti välja kuulutatud
taotlusvoorud ning pikaajaliselt paigas ajakava, et taotlejad saaksid taotlemist planeerida, projekti
arendada ja partnereid kaasata.
5.4 Leiame, et Euroopa Investeerimisfondi laenugarantii meede kultuuri- ja loomesektorile ei ole
Eestis ja mitmetes teistes liikmesriikides end senisel kujul õigustanud. Meetme tingimused ja
rakendamise põhimõtted vajaksid ümberkujundamist selliselt, et sooduslaenud kultuuri- ja
loomesektorile oleksid oluliselt rohkem kasutatavad kättesaadavad ka väiksema finantssektoriga
riikides ning meetme kasutamise geograafiline jaotus oleks ühtlasem.
Selgitus: Euroopa Investeerimisfondi garantiimeede kultuuri- ja loomsektorile loodi 2016. aastal
Euroopa Komisjoni initsiatiivina „Loov Euroopa“ programmi raames eesmärgiga pakkuda sektoris
tegutsevatele mikroettevõtetele oma projektide elluviimisel taskukohast laenuraha.
Finantsmehhanismile eraldati algselt 251 miljonit eurot eeldusel, et see loob katalüsaatorina
lõppkasusaajatele enam kui 2 miljardi euro väärtuses uusi laene ja muid finantstooteid. Hiljem alandati
summa liikmesriikide vastuseisu tõttu 120 miljoni euroni, mis pidi looma uusi laene ja finantstooteid
600 miljoni euro ulatuses. Meetme rakendajateks ehk finantsvahendajateks on riikide finantsasutused,
keda julgustatakse kasutama kultuuri- ja loomesektori puhul spetsiifilisi krediidihinnangu viise ning
kellele pakutakse ka sektori eripärade paremaks tundmiseks koolitust. Eestis tegutsevatel
kommertspankadel on meetme rakendamise vastu huvi sisuliselt puudunud. Meedet hakkas 2020. aasta
lõpul rakendama Finora Capital mahus 6 miljonit eurot, pakkudes Euroopa Investeerimisfondi poolt
tagatud loomelaenu[1] lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ja Soomes. Aastatel 2020-2023 rahastati üle 20
projekti, tuntumateks taotlejateks olid Music Estonia MTÜ, Tallinn Music Week ja Meteoriit OÜ.
Tingimuste kohaselt pakutakse laenu vahemikus 20 000 kuni 250 000 eurot, laenuperiood on kuni 60
kuud, laenuintress kuni 16% aastas ja tagatise omaosalus on 30%. Sellistel tingimustel ei ole meede
osutunud kuigi laialdaselt kasutatavaks ning Finora Pank kaalub meetme rakendamise lõpetamist, mille
tulemusena kaob nii Eestis kui eelnimetatud kolmes riigis tegutsevatel loomeettevõtjatel ligipääs
kõnealusele finantsinstrumendile. Euroopa Investeerimisfondi raporti3 andmetel on Eesti
lõppkasusaajatele eraldatud 2024. a juuni seisuga 30 projekti raames garanteeritud laene kokku 1,3
miljonit eurot, mis moodustab kõnealuse laenugarantii meetme kogumahust 0,3%. Soome vastavad
näitajad on 4 projekti ja 1 miljon eurot. Läti ja Leedu kohta andmed puuduvad, mis tähendab seda, et
antud riikides selle finantsinstrumendi kasutajaid veel pole. Raportist on selgelt näha ka meetme
kasutamise ebaühtlane jaotus: Hispaania kultuuri ja loomesektoris kõnealuse meetme toel garanteeritud
laenud moodustavad meetmes kokku 42,4%, Itaalia omad 30,8% ja Portugali omad 11,8% . Järgnevad
Prantsusmaa 8,1%, Belgia 3% ja Taani 1%. Ülejäänud riikides, kus meede on rakendamisel (kokku 21
riiki), jääb osakaal alla 1%. Seega ei ole antud meede, mis võimaldab kultuuri- ja loomesektoris
tegutsejatel kasutada laene ja muid finantstooteid, geograafilise jaotuse osas tasakaalus.
5.5 Toetame oluliste põhimõtetena soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ning kestliku
arengu eesmärkide arvestamist läbivalt Euroopa Liidu loomesektori toetusmeetmetes, mille
rakendamisel on määravaks sektoripõhised praktikad ja lahendused.
Selgitus: „Loov Euroopa“ programm arvestab projektide hindamisel läbivalt olulisi põhimõtteid, nagu
võrdne kohtlemine ning kestlikud lahendused. Valdkonnale on antud võimalus taotlemisel nende
põhimõtete rakendamist ise kujundada lähtuvalt oma projekti eripärast ning programmi raames
jagatakse ka parimaid praktikaid. Oluline on taolise paindliku lähenemise jätkuv rakendamine, mis
[1] https://loomelaen.ee/
3
https://www.eif.org/files/records/ccs_implementation_status.pdf
näiteks rohe-eesmärkide saavutamisel arvestab äärealade transpordi- ja ühendusvõimalustega. Oluline
on, et ei tohiks kedagi välistada ega kõrvale jätta.
5.6 Meedia ja ajakirjanduse toetamisel on oluline arvestada nende mitmekesisust ja kvaliteeti
ning eriti väiksemate liikmesriikide ja piirkondade meedia elujõudu, pidades silmas toimuvaid
digitaalseid muutusi, valeinfo levikut ja geopoliitilisest olukorrast tulenevat tugevat seost meedia
ja julgeoleku vahel, eriti piiririikides.
Selgitus: Sõltumatu professionaalse uudismeedia toetamine on ELis ülioluline, kuna muutused meedia
ärimudelites ja uudiste tarbimises ning konkurents uute ja globaalsete digitaalsete platvormidega on
toonud kaasa rahalisi raskusi. Agressorriikide infosõda ning järjest ohtlikumaks muutuv valeinfo levik
õõnestab kogu meedia usaldusväärsust. Piiririigina, kus Ukraina sõja tõttu on väärinfo oht eriti suur,
peab Eesti võitluseks Venemaa propagandaga oluliselt panustama kvaliteetse ajakirjandusliku sisu
loomisesse ka vene keeles. Meedia vajab tuge kriisivalmiduse kindlustamiseks, tehnoloogilise arengu
jätkamiseks ja meediavabaduse kaitseks. Neid aspekte silmas pidades võiks EL väiksemate turgude ja
piirialade ajakirjandust olulisel määral toetada.
6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Konsultatsiooniküsimustik edastati arvamuse avaldamiseks „Loov Euroopa“ programmist toetust
saanud kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna organisatsioonidele. Arvamuse saatsid Loov Eesti,
Meediamajade Liit, Pille Lille Fond. Toimus kolm kaasamiskohtumist: üks kultuuri- ja loomesektorile,
teine audiovisuaalvaldkonnale ning kolmas meedia- ja innovatsioonimeetmest huvitatutele.
Tagasisides leiti, et on väga oluline säilitada eraldi rahastusmeetmed, mis on suunatud kultuuri- ja
loomesektorile ja arvestavad nende eripäradega. Rõhutati väikese riigi ja kultuuriorganisatsioonide
reaalset ligipääsu meetmetele, samuti bürokraatia vähendamist taotlemisel ja aruandlusel. Positiivsena
toodi välja praegu kehtivas programmis rakendatavaid kindalaksmääratud toetussummasid (lump sums)
ja ettemaksete kasutamist, mis on lihtsustanud projektide rahalist läbiviimist. Kriitilised oldi Euroopa
Investeerimisfondi tagatud laenugarantii meetme tingimuste suhtes. Ajakirjanduse, meedia ja
innovatsioonimeetmes pole Eesti meediavaldkonna tegijad senini eriti aktiivsed olnud. Tulevikus võiks
meedia ja ajakirjanduse puhul samuti toetada väiksemate liikmesriikide ja piirkondade meedia
elujõulisust. Piiririikides nagu Eesti on meedia ja julgeolek omavahel tihedalt seotud ja seetõttu on
kvaliteetne, usaldusväärne info eluliselt oluline.
Seisukohad on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja
Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
… detsember 2024. a nr
Päevakorrapunkt nr…
Eesti seisukohad Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ programmi 2024. aasta vahehindamise
avaliku konsultatsiooni kohta
1. Kiita heaks järgmised kultuuriministri esitatud Eesti seisukohad „Loov Euroopa“ programmi
2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta.
1.1 Peame oluliseks, et Euroopa Liidus säiliksid kultuuri- ja loomesektorile, sealhulgas
audiovisuaalsektori piiriülese koostöö ja levi edendamisele suunatud rahastusmeetmed.
Toetame kultuuri mõõdet läbivalt teistes Euroopa Liidu poliitikates ja programmides, mis
kultuurikoostööd täiendaks, samal ajal peame oluliseks kultuuri- ja loomesektorile eraldi
suunatud meetmeid, milles on esil sisuline piiriülene kultuurikoostöö.
1.2 Leiame, et kultuuri- ja audiovisuaalsektori toetusmeetmed peavad olema piisavalt
paindlikud, et kohaneda tulevikus muutuvate olude ja kultuuri- ja audiovisuaalsektori
vajadustega.
1.3 Toetuse taotlemine peab olema tulevikus ligipääsetav ja administratiivselt jõukohane
taotlejatele, arvestades sealhulgas ka väikese riigi kultuuri- ja loomevaldkondade
eripäradega. Leiame, et taotlemise protsessi tuleb lihtsustada näiteks tehisintellekti lahenduste abil.
Taotlusvoorude tingimused peavad võimaldama väiksema võimekusega taotlejate positiivset
diskrimineerimist, näiteks taotluse hindamise punktisüsteemi ja erineva mahu ja pikkusega
projektidele suunatud taotlusvoorude kaudu. Projektide läbiviimise lihtsustamiseks tuleb ka
edaspidi kasutada kindlasummalisi makseid ja ettemakseid.
1.4 Leiame, et Euroopa Investeerimisfondi laenugarantii meede kultuuri- ja loomesektorile ei
ole Eestis ja mitmetes teistes liikmesriikides end senisel kujul õigustanud. Meetme
rakendamise põhimõtted vajaksid ümberkujundamist selliselt, et sooduslaenud kultuuri- ja
loomesektorile oleksid oluliselt rohkem kasutatavad ka väiksema finantssektoriga riikides
ning meetme kasutamise geograafiline jaotus ühtlasem.
1.5 Toetame oluliste põhimõtetena soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ning kestliku
arengu eesmärkide põhimõtete arvestamist läbivalt Euroopa Liidu loomesektori
toetusmeetmetes, mille rakendamisel on määravaks sektoripõhised praktikad ja lahendused.
1.6 Meedia ja ajakirjanduse toetamisel on oluline arvestada nende mitmekesisust ja kvaliteeti
ning eriti väiksemate liikmesriikide ja piirkondade meedia elujõudu, pidades silmas
toimuvaid digitaalseid muutusi, valeinfo levikut ja geopoliitilisest olukorrast tulenevat
tugevat seost meedia ja julgeoleku vahel, eriti piiririikides.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Kultuuriministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes
olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu
ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestis valitud Euroopa
Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide
Komitee liikmetele.
Kristen Michal
peaminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
Teie 23.07.2024 nr 21.1.1/24-0268/-1T
Riigikantselei
[email protected] Meie 09.12.2024 nr 9-1/900-2
Eesti seisukohad "Loov Euroopa" programmi
hindamise kohta ja tuleviku prioriteetide
seadmiseks uuel eelarveperioodil
Esitan Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2024. a istungile materjalid „Loov Euroopa“
programmi hindamise ja tuleviku prioriteetide kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Kadri Jauram 5565 2788
[email protected]
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941