Kiri

EUROPEAN COMMISSION Brussels, 25.10.2024 COM(2024) 493 final REPORT FROM THE COMMISSION ANNUAL REPORT 2023 ON THE APPLICATION OF THE PRINCIPLES OF SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY AND ON RELATIONS WITH NATIONAL PARLIAMENTS EN EN  2023 ANNUAL REPORT ON THE APPLICATION OF THE PRINCIPLES OF SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY AND ON RELATIONS WITH NATIONAL PARLIAMENTS 1. INTRODUCTION This is the 31st report on the application of the principles of subsidiarity and proportionality that has been submitted under Article 9 of the Protocol on the application of the principles of subsidiarity and proportionality (Protocol No 2) to the Treaty on European Union and the Treaty on the Functioning of the European Union. Since 2018, the report has also covered the Commission’s relations with national Parliaments, which play a major role in applying these principles. 2023 saw an increase in the participation of national Parliaments in the political dialogue with the Commission, with a total of 402 opinions (over 10% more than in 2022). It also saw several noteworthy innovations as regards the way in which national Parliaments expressed the wide range of their positions at EU level. This demonstrated the flexibility that the political dialogue with the Commission offers. Some chambers also undertook internal reforms in order to improve their ability to make their voices heard at EU level. 2023 was the last full year of the Commission’s term of office and a year in which it focussed on implementing its commitments of its 2019 Political Guidelines ahead of the 2024 European elections. Consequently, national Parliaments also remained thematically focused on the main Commission priorities, paying particular attention to the European Green Deal, a new push for European democracy and promoting our European way of life. The challenging geopolitical and economic context, especially Russia’s continuing war of aggression against Ukraine and the ongoing Middle East crisis, and their impact, also featured prominently in exchanges, including in interparliamentary meetings such as COSAC 1. Besides giving full attention to how its proposals take into account the principles of subsidiarity and proportionality under its better regulation agenda, the Commission in 2023 increased its focus on simplifying rules and cutting red tape for citizens and businesses. 2. APPLICATION OF THE PRINCIPLES OF SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY BY THE INSTITUTIONS 2.1. THE COMMISSION Implementing the better regulation commitments and fine-tuning its toolbox The Commission’s comprehensive better regulation system, which is ranked at the top level by the Organisation for Economic Cooperation and Development 2, is based on the guidelines and toolbox adopted in 2021 3 following the 2021 Better Regulation Communication 4. The Commission has since then attached a subsidiarity assessment grid to all politically sensitive and important proposals accompanied by an impact assessment. In July 2023, the Commission further updated 1 Conference of Parliamentary Committees for Union Affairs of Parliaments of the European Union. 2 OECD Regulatory Policy Outlook 2021 | en | OECD 3 Better regulation: guidelines and toolbox (europa.eu) 4 COM(2021) 219 final. 1 several elements of its toolbox 5. These included introducing a new competitiveness check as a mandatory annex to its impact assessments, as announced in the Commission’s Communications on the long-term competitiveness of the EU and on relief for small and medium-sized enterprises (the SME relief package) 6. As in 2022, the Commission achieved a positive outcome on the implementation of its ‘one in, one out’ approach, which acts as a kind of ‘cost brake’ for new proposals, and took action to cut the burden resulting from reporting requirements by 25% 7, without undermining the related policy objectives. The Commission continued to systematically apply the principles of subsidiarity and proportionality to its legislative proposals, and it placed an increased focus on territorial impact assessments and rural proofing 8, which it had strengthened and introduced, respectively, in 2022. All impact assessments issued in 2023 accordingly included a comprehensive screening process to identify significant asymmetric effects of the Commission’s legislative proposals on specific EU territories (e.g. cross-border, rural, insular, mountainous, outermost and sparsely populated areas). This screening methodology identifies, in a three-step process 9, any disproportionate territorial consequences that might merit a territorial impact assessment. Input to simplification and burden reduction via the ‘Fit for Future’ platform In 2023, the ‘Fit for Future’ platform 10 – a high-level expert group that helps the Commission to simplify EU laws and reduce unnecessary regulatory burdens – adopted 8 opinions 11. These covered a broad range of topics: public procurement; professional mobility; the Digital Europe programme; the functioning of the European Standardisation Regulation; the General Data Protection Regulation; and three cross-cutting topics that focused on a future-proof regulatory framework, the application of the ‘SME test’ (which assesses the impacts of proposals on small and medium-sized enterprises) and social economy entities. Many of the opinions put forward 5 The changes were: Tool #3 (The role of the Regulatory Scrutiny Board) – reflecting the changes in the Board’s composition; Tool #11 (Format of the impact assessment report) – affecting the way in which the information related to the ‘one in, one out’ approach is presented; and the introduction of an ‘Appendix – Competitiveness check’. See BR toolbox - Jul 2023 - FINAL.pdf (europa.eu). 6 COM(2023) 168 final and COM(2023) 535 final. 7 The forthcoming 2023 Annual Burden Survey will present an overview of the different work strands to cut red tape. It will be made available at Annual Burden Survey - European Commission (europa.eu). 8 Rural proofing means reviewing policies through a rural lens (see Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions of 30 June 2021, A long-term vision for the EU’s rural areas – towards stronger, connected, resilient and prosperous rural areas by 2040, COM(2021) 345 final). Rural proofing therefore involves considering actual and potential, direct and indirect impacts on rural jobs and growth and development prospects, social well- being, and the environmental quality of rural areas and communities. If an EU intervention is expected to have significant adverse effects on these areas and communities, its design and implementation might need to be adjusted to their specific context. 9 The Commission examines the potential for territorial impacts on specific types of regions/areas with the help of exploratory questions (Tool #18: Identification of impacts). If appropriate, an online territorial impact necessity check (Tool #34: Territorial impacts) is carried out to assess whether a territorial impact assessment is advisable. When potential territorial impacts are deemed substantial, a territorial impact assessment provides insights into the likely patterns of impacts across the EU, and helps identify drivers and potential adjustment opportunities to ensure that the policy’s impact is more evenly spread. See BR toolbox - Jul 2023 - FINAL.pdf (europa.eu). 10 The ‘Fit for Future’ platform taps into the expertise and experience of national, regional and local levels of governance and stakeholders. It comprises two groups: the government group (representatives from national, regional and local authorities from all EU Member States, and from the European Committee of the Regions) and the stakeholder group (experts on better regulation that represent business and non-governmental organisations, plus the European Economic and Social Committee). See https://commission.europa.eu/law/law- making-process/evaluating-and-improving-existing-laws/refit-making-eu-law-simpler-less-costly-and-future- proof/fit-future-platform-f4f_en 11 https://commission.europa.eu/law/law-making-process/evaluating-and-improving-existing-laws/refit-making- eu-law-simpler-less-costly-and-future-proof/fit-future-platform-f4f/adopted-opinions_en#adopted-opinions-- 2023 2 ideas for simplification and burden reduction that could lead to improvements at local and regional level and make it easier to comply with certain rules 12. The European Committee of the Regions’ RegHub network 13 contributed to the work of the ‘Fit for Future’ platform on several of its opinions. For instance, RegHub carried out consultations on the Digital Europe Programme and on public procurement. The feedback and experience that was gathered improved understanding of problems that local and regional communities face when implementing EU policies and laws on the ground. The RegHub network also provided input into the platform’s 2024 annual work programme by suggesting topics of particular interest to the local and regional levels, such as the European Social Fund+ and the European Regional Development Fund. Impact assessments The Commission analyses compliance with the principles of subsidiarity and proportionality in all impact assessments prepared for policy and legislative proposals. These assessments are subject to independent quality control by the Regulatory Scrutiny Board 14, which scrutinised 50 impact assessments in 2023. In its 2023 annual report 15, the Board noted positively the improved compliance of draft impact assessments with the new better regulation commitments and concluded that ‘subsidiarity and EU value added’ were amongst the strongest quality components observed in draft impact assessments. This demonstrates the Commission’s focus on respecting the principle of subsidiarity in its proposals. In assessing compliance with the principles of subsidiarity and proportionality, any cross-border aspects are of particular relevance – as highlighted, for example, in the impact assessment for the proposal on the accounting of greenhouse gas emissions of transport services 16. This proposal aims to put in place a common EU framework to account for such emissions, and has an intrinsic and strong EU added value, because there is currently no EU-wide methodological framework. This means that transport stakeholders currently choose between different standards, methodologies, calculation tools and emissions default values to quantify their emissions. The strong cross-border dimension of the EU transport sector means that the principle of subsidiarity is a strong element. Continuing with the current different national approaches would be counterproductive and would compromise the comparability of greenhouse gas emissions, risk greenwashing, and give the wrong sustainability incentives to users. 12 For example, the opinion on social economy entities emphasised that raising awareness of the rules for State aid that can support social economy enterprises could play an important role in preserving their competitiveness. The opinion on ensuring a future-proof regulatory framework for the single market called for EU-wide standardisation and interoperability in order to facilitate cross-border transactions and the reduction of administrative burdens, at the same time strengthening compliance and improving market access for businesses of all sizes. The opinion on public procurement put forward suggestions aimed at simplifying EU legislation in this field and encouraging procurement for innovation. It noted that local and regional authorities are careful in their approach to new opportunities, especially due to a lack of experience with them. The opinion on the application of the SME test asked the Commission to further emphasise the SME perspective in impact assessments, ex post evaluations and fitness checks of EU law in order to assess whether obligations for small and medium-sized enterprises (e.g. reporting obligations) are still necessary or adequate. It pointed to technological developments or new approaches that may enable simplification or reduction of obligations or procedures, while maintaining existing protection standards and their effective enforcement. The opinion on the Digital Europe Programme called for the promotion of voluntary benchmarking tools (e.g. the Local and Regional Digital Maturity Assessment tool (LORDIMAS)) in applications for programme funding. 13 RegHub is a network of local and regional authorities that aims to collect experiences of EU policy implementation by consulting players at local level: https://portal.cor.europa.eu/reghub/Pages/default.aspx. For further information on the work of the RegHub network, see Section 2.4. 14 https://commission.europa.eu/law/law-making-process/regulatory-scrutiny-board_en 15 The 2023 report was published in May 2024 and is available at https://commission.europa.eu/publications/regulatory-scrutiny-board-annual-report-2023_en 16 COM(2023) 441 final. 3 A further example is labour market statistics 17 that aim to provide a complete and comparable labour market statistical overview at EU level to meet the needs of multiple users, for the purposes of facilitating decision-making at all levels in the EU, research and informing the general public. Without an EU framework, Member States would not achieve the same results in terms of data, harmonised methodology and comparability of outputs and consistence. Evaluations and fitness checks The principles of subsidiarity and proportionality are also essential aspects for evaluations and fitness checks, which assess whether action at EU level has delivered the expected results in terms of efficiency, effectiveness, relevance and EU added value. Evaluations also help assess whether EU action continues to comply with the principles of subsidiarity and proportionality. In 2023, the Regulatory Scrutiny Board scrutinised eight major evaluations. For example, in the evaluation of the European Marine Observation and Data Network 18 (an EU-funded initiative), the subsidiarity argument was substantiated by the transnational nature of assembling data and knowledge across sea basins or at EU level. According to the evaluation, no entity is better placed than the EU to steer and finance gathering data at EU level, access to data and data products, and services of interest to EU seas and oceans. The European Marine Observation and Data Network brings together a previously fragmented set of data providers, thus creating clearer additional value than a national, regional, or local solution. 2.2. THE EUROPEAN PARLIAMENT 19 In 2023, the European Parliament received 294 submissions from national Parliaments under Protocol No 2. Of these submissions, 22 were reasoned opinions 20 and 272 were other contributions that did not raise concerns about subsidiarity. By comparison, in 2022 the European Parliament received 249 submissions, of which 34 were reasoned opinions. Once the European Parliament receives submissions from national Parliaments, they are transmitted to the relevant committee(s) according to the European Parliament’s Rules of Procedure 21. Mr Gilles Lebreton (ID/FR) and Ms Karen Melchior (Renew/DK) were the standing rapporteurs for subsidiarity in the Committee on Legal Affairs (JURI) in 2023, in the first and second halves of 2023 respectively. 17 SWD(2023) 265 final presenting the impact assessment accompanying the proposal COM(2023) 459 final. 18 SWD(2023) 281 final. 19 Sections 2.2 to 2.4 of this report are based on contributions from the respective EU institutions and bodies. 20 Although this is not relevant for 2023, the European Parliament and the Commission interpret the number of reasoned opinions differently. The Commission counts a reasoned opinion relating to more than one proposal as only one reasoned opinion for statistical purposes; while, for determining whether the threshold for a ‘yellow card’ or ‘orange card’ has been reached for a proposal, a reasoned opinion counts as one reasoned opinion for each of the proposals covered. By contrast, the European Parliament counts a reasoned opinions for each proposal involved. The thresholds are set in Article 7 of Protocol No 2. 21 According to Rule 43, if a national Parliament sends a reasoned opinion to the President of the European Parliament, that opinion is referred to the committee responsible for the subject-matter and is forwarded for information to the Committee on Legal Affairs (JURI), which is responsible for respect of the principle of subsidiarity. 4 In addition, some committees of the European Parliament contributed to the 39th 22 and 40th 23 bi-annual reports presented in 2023 by COSAC 24 on developments in EU procedures and practices relevant to parliamentary scrutiny. The 39th bi-annual report – dealing with the Fit for 55 climate legislation, the role of parliaments in accelerated decision-making processes in response to crises, and best practices for information exchange between parliaments, including the use of IPEX 25 – received input from 8 committees. The 40th bi-annual report – covering the role of parliaments as regards open strategic autonomy, renewable energy policies and Russia’s invasion of Ukraine – received input from 9 committees. In November 2023, the European Parliament adopted 2 resolutions related to national Parliaments and the principles of subsidiarity and proportionality: • in its first resolution on proposals for the amendment of the Treaties 26, it suggested that the subsidiarity review by the Court of Justice of the European Union should be strengthened; and called for the opinion of regional Parliaments with legislative powers to be taken into account in the reasoned opinions on legislative drafts of national Parliaments, for the extension of the deadline for ‘yellow card’ procedures to 12 weeks, and for the introduction of a ‘green card mechanism’ for legislative proposals by national or regional Parliaments with legislative powers in order to make EU legislation more responsive to local needs; • in its second resolution on EU regulatory fitness and subsidiarity and proportionality 27, it reiterated the major role of national Parliaments in the subsidiarity check as the natural guardians of the subsidiarity principle with the right to monitor it through the subsidiarity control mechanism. The European Parliament also adopted, in January 2024, an own-initiative report on the implementation of the Treaty provisions on national Parliaments 28. This report had been prepared by the Committee on Constitutional Affairs (AFCO) in 2023. It highlighted the point that the active involvement of national Parliaments in EU affairs and the enhanced scrutiny of national governments by national Parliaments are essential to ensuring the democratic accountability and legitimacy of the EU’s institutional system. It also recalled that parliamentary scrutiny can be facilitated by greater transparency within the Council of the European Union and that access to the documents of the other EU institutions enables national Parliaments to exercise appropriate scrutiny. The European Parliamentary Research Service 29 has continued to assist the members and committees of the European Parliament with its analysis across all policy fields and by incorporating subsidiarity and proportionality considerations into its work, via a comprehensive 22 https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/download/file/8a8629a8881d935701881eeb09e40005/39th%20Bi- annual%20Report%20of%20COSAC.pdf 23 https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/download/file/8a8629a88bcc3697018bcdb41d910010/3%20- %2040th%20Bi-annual%20Report%20of%20COSAC.pdf 24 Conference of Parliamentary Committees for Union Affairs of Parliaments of the European Union. The European Parliament is a component member. 25 https://www.ipex.eu 26 European Parliament resolution of 22 November 2023 on proposals of the European Parliament for the amendment of the Treaties (2022/2051(INL) (https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2023- 0427_EN.html); Rapporteurs: Mr Guy Verhofstadt (Renew/BE), Mr Sven Simon (EPP/DE), Ms Gabriele Bischoff (S&D/DE), Mr Daniel Freund (Greens/EFA/DE) and Mr Helmut Scholz (GUE/NGL/DE). 27 European Parliament resolution of 23 November 2023 on European Union regulatory fitness and subsidiarity and proportionality – report on Better Law-Making covering 2020, 2021 and 2022 (2023/2079(INI)) (https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2023-0442_EN.html); Rapporteur: Ms Catharina Rinzema (Renew/NL). 28 European Parliament resolution of 17 January 2024 on the implementation of the Treaty provisions on national parliaments (2023/2084(INI)) (https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2024-0023_EN.html); Rapporteur: Mr Paulo Rangel (EPP/PT). 29 European Parliamentary Research Service (europa.eu) 5 range of products and services. In 2023, it produced 41 initial appraisals and 1 detailed appraisal of Commission impact assessments as well as 1 substitute impact assessment 30 and 1 complementary impact assessment 31. On the ex post side, it also published 7 EU implementation assessments, 22 implementation appraisals, 2 ‘implementation in action’ papers (including a publication which scrutinises the Commission’s annual work programme), 2 detailed rolling checklists and 4 other studies. With regard to EU added value, there were also 3 reports on the cost of non-Europe, 3 EU added value assessments and 4 other related publications. 2.3. THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION In 2023, the Council of the European Union (the Council) – including via its relevant working parties – continued to monitor the effective implementation of conclusions that the Council and the European Council had adopted in previous years with regard to the principles of subsidiarity and proportionality (especially those already mentioned in the previous edition of this annual report). These were the European Council Conclusions on ‘Further completing the Single Market Agenda’ 32; the Council Conclusions on ‘Better Regulation – ensuring competitiveness and sustainable, inclusive growth’ 33; the Council Conclusions on ‘Regulatory sandboxes and experimentation clauses as tools for an innovation-friendly, future-proof and resilient regulatory framework that masters disruptive challenges in the digital age’ 34; and the Council Conclusions on ‘Data technologies to improve Better Regulation’ 35. The European Council also addressed on several occasions during 2023 the issues of regulatory simplification and ways of reducing the regulatory burden on Member States, particularly in the context of competitiveness, the single market and the economy. In this respect, it noted that ‘the European Council has invited the Commission and Member States to further improve framework conditions for investment that are more conducive to competitiveness. The European Council also called on all relevant institutions to make progress in their work to simplify regulation and reduce the unnecessary administrative burden (including reporting requirements), particularly for SMEs and start-ups’ 36. In 2023, the Council forwarded 1 legislative proposal to national Parliaments that had originated from the Court of Justice of the European Union 37. It also distributed 2 national Parliaments’ opinions on the application of the principles of subsidiarity and proportionality on this legislative proposal to Member States and also forwarded them to the Court of Justice of the European Union. In addition to its Treaty obligations, the Council keeps the Member States informed of national Parliaments’ opinions on legislative proposals. In 2023, the General Secretariat of the Council distributed 20 reasoned opinions received under Protocol No 2 and 291 opinions issued as part of the political dialogue 38. 30 Substitute impact assessment: proposal for a regulation addressing situations of instrumentalisation in the field of migration and asylum, October 2023, PE 753.156. 31 Complementary impact assessment on the proposal for a regulation laying down rules to prevent and combat child sexual abuse, April 2023, PE 740.248. 32 EUCO document 17/18, points II/2 and IV/15 and EUCO document 13/20, point II/4; and, in terms of implementation, Council document ST 11654/21. 33 Council document ST 6232/20, points 2 and 12. 34 Council document ST 13026/1/20 REV 1, points 3 and 12. 35 OJ C 241, 21.6.2021, p. 13. 36 EUCO document 14/23. 37 Council document ST 15936/22 on the CJEU’s legislative proposal on ‘Amendment to Protocol No 3 on the Statute of the Court of Justice of the EU’. 38 The General Secretariat of the Council does not systematically receive all the opinions of the national Parliaments, so the different institutions may receive a differing number of opinions (see also footnote 20). 6 2.4. THE EUROPEAN COMMITTEE OF THE REGIONS The European Committee of the Regions (the CoR) has worked on subsidiarity, proportionality and better regulation, guided by the priorities for its 2020-2025 term of office 39, and has promoted an active subsidiarity culture through its actions. The CoR’s Better Regulation and Active Subsidiarity Steering Group (BRASS-G) 40 has steered the CoR’s different better regulation tools, ensuring coherence and synergies between them and promoting the contribution of local and regional authorities to better EU regulation throughout its lifecycle from conception to ex post evaluation. This included the phases of early identification of trends and issues (via strategic foresight); policy development (ex ante through subsidiarity and proportionality monitoring, territorial impact assessments, and rural proofing); legislative review (ex post focusing on implementation via the RegHub network); and possible policy revision (via the CoR’s contribution to the work of the ‘Fit for Future’ platform). The CoR worked on building its foresight capacity; on mainstreaming foresight in its policy work; and on identifying and linking foresight capacity in some cities and regions with the same capacity in other cities and regions, and to the level of the EU and the CoR 41. It is gradually building a network of regions and cities with experience in strategic foresight and is supporting the sharing of good practices and foresight culture at subnational level. This is evidenced by a participatory laboratory on strategic foresight for regions and cities 42 that is co-organised with the Commission; by a pilot foresight exercise 43 for the members of the CoR’s ‘Green Deal Going Local’ working group in cooperation with the Commission’s Joint Research Centre; and by including a foresight dimension in all relevant externally commissioned studies. The CoR also issued an opinion 44 on strategic foresight that highlighted the point that it was also important for local and regional leaders. The CoR adopted 53 opinions and 6 resolutions 45. More than half of these 46 included either explicit references to compliance with the principles of subsidiarity and proportionality, or concrete recommendations to improve such compliance. In addition, and with the same objective, it adopted its 2023 annual subsidiarity work programme 47, which identified 5 initiatives from the Commission’s 2023 annual work programme as monitoring priorities due to their clear political interest for local and regional authorities and the impact on their competences. These were the initiatives on healthy soils, waste reduction, economic governance, sustainable food systems and 39 Resolution of the European Committee of the Regions of 2 July 2020 on the European Committee of the Regions’ priorities for 2020-2025 – Europe closer to the people through its villages, cities and regions, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52020XR1392. 40 Ms Antje Grotheer (DE/PES), a member of the CoR and President of the Bremen regional Parliament, succeeded Mr Karl-Heinz Lambertz (BE/PES) in 2024 as BRASS-G chair. For more information on BRASS-G, see https://cor.europa.eu/en/our-work/Pages/Better-Regulation-and-Active-Subsidiarity.aspx. 41 The CoR was involved in many activities on strategic foresight organised by the EU’s institutions, mainly in the context of the European Strategic Policy Analysis System (ESPAS). This included its participation in the ESPAS Global Trends Report 2024 core drafting team, the ESPAS project team, the ESPAS Steering Group, the ESPAS Young Talent Network and the 2023 ESPAS annual conference. 42 https://cor.europa.eu/en/news/Pages/strategic-foresight-capacity-better-prepare-future.aspx 43 https://cor.europa.eu/en/news/Pages/green-deal-going-local-working-group-strategic-foresight.aspx 44 CIVEX-VII/022: Strategic foresight as an instrument of EU governance and better regulation. 45 For full details, see EUR-Lex (europa.eu). 46 29 opinions and 4 resolutions. The ‘Resolution of the European Committee of the Regions on the 2023 State of Regions and Cities in the European Union and proposals in view of the next EU Strategic Agenda 2024-2029’ (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:C_202301321) emphasised that ‘optimisation of the current Treaty provisions should actively ensure greater transparency and accountability in the EU decision- making process, including increased emphasis on subsidiarity, multilevel governance and the role of the (European Committee of the Regions)’ and considered ‘in that respect indispensable a revision of the interinstitutional agreement on better law-making during the next policy cycle’. 47 https://portal.cor.europa.eu/subsidiarity/Publications/Documents/Subsidiarity-Work-Programme/2023.pdf 7 the SME relief package. The CoR issued opinions on most of them 48. The CoR’s Subsidiarity Monitoring Network 49 also facilitated the exchange of observations related to compliance with the principles of subsidiarity and proportionality between the local and regional authorities, in particular thanks to the members of REGPEX 50. In February 2023, the Bureau of the CoR adopted a renewed territorial impact assessment strategy. It guided three territorial impact assessment workshops in 2023 51. In May, the CoR also issued an opinion 52 which stressed the need for a systematic ex ante assessment of the potential differentiated territorial impacts of all new EU policies with a territorial dimension in their design phase. In September, it presented its work on territorial impact assessments to the Council Working Party on Competitiveness and Growth, under the Council’s better regulation formation. Moreover, the CoR developed a methodology for rural proofing to ensure that the specificities of rural areas are considered before adopting EU legislation. For instance, rural proofing was the focus of the first territorial impact assessment workshop on the topic of sustainable food systems in June 2023. The CoR continued to apply its ex post better regulation tools in partnership with the Commission and the European Parliament, notably through its active participation in the ‘Fit for Future’ platform with the contribution of its RegHub 53 network. RegHub consulted regional hubs on the report ‘The future of the Green Deal: taking stock and looking ahead’ and gathered the experiences of local and regional authorities in implementing measures of the European Green Deal. These were published in an implementation report 54 and highlighted in the CoR’s ‘2023 EU Annual Report of the State of Regions and Cities’ 55. Regional hubs were also consulted on the regional dimension of the common agricultural policy strategic plans. The results of the first phase of this consultation were gathered and collected in an implementation report 56, thus informing the CoR’s discussions with its institutional partners and contributing to the work on the mid-term review of the common agricultural policy. The Commission and the CoR jointly reviewed in 2023 their Protocol on cooperation with a view to reinforcing their institutional partnerships and promoting the development of a more participatory EU. In the revised protocol 57, which was signed in March 2024, both parties committed themselves to jointly striving to advance active subsidiarity and better regulation; and agreed on concrete steps to this end. This cooperation also relates to the work on the application of the principles of subsidiarity and proportionality to ensure that the regional and local dimensions are taken into account. 48 ENVE-VII/042 – Soil monitoring and resilience (Soil Monitoring Law); ECON-VII/030 – Reform of the EU economic governance framework; NAT-VII/033 – Legislative framework for sustainable food systems; and ECON-VII/035 – The SME relief package and the BEFIT framework. 49 The Subsidiarity Monitoring Network brings together Parliaments and governments of regions with legislative powers; local and regional authorities without legislative powers; and local government associations in the EU. It is also open to the national delegations of the CoR and to national Parliaments. 50 REGPEX is a subgroup of the Subsidiarity Monitoring Network that brings together regional Parliaments with legislative powers (https://portal.cor.europa.eu/subsidiarity/regpex/Pages/default.aspx). 51 ‘A Drone Strategy 2.0’ in May, ‘Sustainable Food Systems’ in June and ‘Strategic Technologies for Europe Platform (STEP)’ in October. 52 COTER-VII/026: Do no harm to cohesion – a cross-cutting principle contributing towards cohesion as an overall objective and value of the EU. 53 See Section 2.1 for more information on the CoR’s contribution to the work of the ‘Fit for Future’ platform through RegHub. 54 https://cor.europa.eu/en/engage/Documents/RegHub/green-deal-taking-stock-looking-ahead.pdf 55 https://cor.europa.eu/en/engage/brochures/Documents/EU%20Annual%20Report%20on%20the%20State%20of% 20Regions%20and%20Cities%202023/4892%20-%202023%20Annual%20Report%20EN.pdf 56 https://cor.europa.eu/en/engage/Documents/RegHub/1st-report-regional-dimension-cap-strategic-plans.pdf 57 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32024Y02478 8 2.5 THE COURT OF JUSTICE OF THE EUROPEAN UNION In 2023, the Court of Justice of the European Union referred to the principles of subsidiarity and proportionality in its judgment on the Regulation establishing the EU Agency for the Cooperation of Energy Regulators 58. The General Court was called upon by national transmission system operators to examine whether the Regulation enabled the Agency to adopt a decision on issues which the national regulatory authorities had submitted to it as having been agreed between them. The General Court concluded 59, on the basis of the explanatory memorandum accompanying the Commission’s proposal for the regulation establishing the Agency, that the Agency has been granted an autonomous decision-making power and is therefore not bound by the position taken by the national regulatory authorities. The explanatory memorandum had considered that the Agency’s power would be in line with the principle of subsidiarity because it would intervene in those areas where fragmented national decision-making on issues with cross-border relevance would lead to problems or inconsistencies for the internal market. The explanatory memorandum also considered that the Agency’s power would be in line with the principle of proportionality, because the Agency was to be given additional tasks, especially in the regional operation of the energy system, but the national regulators were to retain their central role in energy regulation. The Court concluded, on the basis of the explanatory memorandum, that the EU legislator clearly intended to make decision-making on difficult cross-border issues more efficient and faster by strengthening the Agency’s individual decision-making powers in a way that was compatible with maintaining the national regulatory authorities’ central role in energy regulation. The case is currently pending on appeal before the Court. 3. APPLICATION OF THE SUBSIDIARITY CONTROL MECHANISM BY NATIONAL PARLIAMENTS 3.1 OVERVIEW The Commission received 22 reasoned opinions 60 from national parliaments in 2023 61. This was a third fewer than the 32 received in 2022, in line with a long-term downward trend in the number of opinions overall and particularly in the number of reasoned opinions. The downward trend for reasoned opinions becomes even more evident if the number of reasoned opinions is expressed as a percentage of the overall number of opinions 62. 58 Regulation (EU) 2019/942 of the European Parliament and of the Council of 5 June 2019 establishing a European Union Agency for the Cooperation of Energy Regulators (recast). 59 Judgment of the Court of Justice of 15 February 2023, Austrian Power Grid and others v ACER, T-606/20, ECLI:EU:T:2023, paragraphs 45 to 49 (appeal pending: Case C-281/23 P). 60 Under Protocol No 2, any national Parliament or chamber of a national Parliament may, within 8 weeks from the date of transmission of a draft legislative act in the official languages of the EU, issue a reasoned opinion stating why it considers that the draft in question does not comply with the principle of subsidiarity. See also footnote 61. 61 This number refers to the total number of reasoned opinions received from parliamentary chambers under Protocol No 2 in 2023. See also footnote 20 and Annex 1 for the list of Commission documents on which the Commission received reasoned opinions. 62 Given the rather small number of reasoned opinions, even a small increase in the number of reasoned opinions can cause an apparently extraordinary increase in the percentage of reasoned opinions. This can explain the ‘jump’ between 2021 and 2022, which was caused not least by the European Parliament’s ‘Electoral Law’ proposal that triggered 8 reasoned opinions (see the Commission’s annual report for 2022, COM(2023) 640 final, p. 10). 9  Opinions and reasoned opinions compared Opinions (including reasoned opinions) Reasoned opinions 663 622 620 592 576 569 506 387 402 350 360 355 250 255 200 168 159 64 70 84 65 34 52 37 32 21 8 0 9 16 22 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Percentage of reasoned opinions in relation to all opinions received 16% 14% 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Note: the dotted line represents the linear trendline. In 2023 (as in 2022), most reasoned opinions originated from a single national Parliament. In 2023, the Italian parliament issued 9 reasoned opinions: 6 from the Camera dei Deputati and 3 from the Senato della Repubblica. The Swedish Riksdag issued 5 reasoned opinions in 2023, equalling 23% of the total number (in 2022, it had issued 14 reasoned opinions, more than 40% of all the reasoned opinions). Together, these two parliaments issued two thirds of all the reasoned opinions received in 2023. The other 2023 reasoned opinions were issued by the French Sénat (3) and by the Czech Poslanecká sněmovna, the Hungarian Országgyűlés, the Cypriot Vouli ton Antiprosopon, the Dutch Eerste Kamer and the Dutch Tweede Kamer (1 each). This means that 9 of the 39 national Parliaments or chambers coming from 7 Member States issued reasoned opinions in 2023 (13 in 2022, 7 in 2021 and 8 in 2020). From the thematic perspective, the 22 reasoned opinions received in 2023 were spread out thinly and related to 14 different Commission proposals, none of which received more than 3 reasoned opinions. 6 of those proposals belonged to the Commission headline priority 63 of ‘A European 63 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024_en 10 Green Deal’, 3 to ‘A Europe fit for the digital age’, 3 to ‘A new push for European democracy’ and 2 to ‘An economy that works for people’. The proposal that triggered reasoned opinions corresponding to the highest number of national Parliament votes 64 in 2023 was the proposal on plants obtained by certain new genomic techniques 65, which triggered 2 reasoned opinions that corresponded to 4 votes. However, it did not reach the threshold for an aggregated response by the Commission 66, let alone for a ‘yellow card’ that would require the Commission to give reasons for maintaining, changing, or withdrawing its proposal. 6 other proposals received between 2 and 3 reasoned opinions that corresponded to either 2 or 3 votes. The remaining 7 proposals only triggered 1 reasoned opinion each (see Annex 1 for full details). The following Section 3.2 covers the key cases of proposals that triggered more than one reasoned opinion. 3.2 KEY CASES Under the Commission headline priority of ‘A European Green Deal’, the proposal for a regulation on packaging and packaging waste 67 triggered the highest number of opinions in 2023: 3 reasoned opinions 68 and 6 opinions in the framework of the political dialogue 69. In their reasoned opinions, both Italian chambers stated that they saw no need for legislation at EU level, in particular, to promote reuse models, to the detriment of successful recycling models at national level. The French Sénat pointed to the risk of undermining more ambitious national legislation in relation to the use of Article 114 of the Treaty on the Functioning of the European Union as the sole legal basis, and highlighted the need to respect the principle of technological neutrality in relation to the requirement to set up deposit and return systems for single-use plastic bottles and metal cans. The Italian Camera dei Deputati considered that Member States that recycle large quantities of packaging waste should be exempted from the obligation to reuse and to set up deposit and return systems. All three chambers considered that a directive would have been a more appropriate legal instrument than a regulation and indicated that the envisaged use of delegated acts should not allow the Commission to regulate beyond the scope of non-essential elements. Both Italian chambers considered that the restrictions on certain single-use packaging were disproportionate and entailed risks for food safety. The Italian Senato della Repubblica also saw a risk that medicinal products’ packaging might be recycled and called for this to be exempted from the recyclability requirement. The Italian Camera dei Deputati expressed concerns over the mandatory recycled content requirements for packaging for medical products and for food-contact packaging. and also called for expanding the list of applications for packaging to be made of compostable materials. Opinions within the framework of the political dialogue also underlined the need for this proposal to allow Member States more flexibility. Similarly to the Italian Parliament, the Polish Senat 64 Each national Parliament has two votes. Each chamber in bicameral systems has one vote. 65 COM(2023) 411 final. 66 The Commission has made a commitment to reply with an aggregated response if a proposal triggers a ‘significant’ number of reasoned opinions (‘significant’ in this context means that the number of reasoned opinions corresponds to at least 7 national parliament votes), even if the proposal has not triggered enough reasoned opinions to reach the ‘yellow card’ threshold, which triggers a mandatory review of a draft legal act. The ‘yellow card’ threshold is usually reached when the number of reasoned opinions received from national Parliaments is at least a third of all votes allocated to them (i.e. 18 out of 54). For draft legislative acts submitted in the area of freedom, security and justice, the threshold is one quarter of the votes (14 out of 54). 67 COM(2022) 677 final. 68 The French Sénat and the Italian Camera dei Deputati and Senato della Repubblica. 69 The Czech Poslanecká sněmovna and Senát, Spanish Cortes Generales, Italian Camera dei Deputati, Polish Senat and Romanian Senat. 11 criticised the impact assessment and called for an in-depth analysis to ensure that the proposed new targets are realistic, measurable, and technically feasible. The Czech Poslanecká sněmovna suggested that the packaging waste reduction target should be calculated on the basis of the amount of packaging waste produced per resident. The Romanian Senat requested clarifications regarding the definitions used and the responsibilities of economic actors. In its replies, the Commission argued that the proposed measures were necessary in order to ensure a circular economy and prevent the unsustainable growth of packaging waste. It considered that the deposit and return systems were one of the main enabling measures to meet these objectives. It also flagged the point that Member States that achieve a high collection rate of the targeted packaging formats by other means could opt out of such systems. As regards the choice of legal instrument, the Commission maintained that a regulation was crucial in order to achieve the objectives of the proposal and that the request to allow the Member States more flexibility was addressed by clearly defining the boundaries of the legal provisions in the text of the proposal. As regards packaging for medicinal products, the Commission pointed out that the proposal provided for a longer transitional period for compliance with recyclability requirements and exempted medicinal products from recycled content requirements. Regarding concerns about the impacts on food safety, the Commission argued that single-use packaging does not increase food safety but agreed on the need to exempt delicate fruits and vegetables from the packaging bans. Regarding the impact assessment and the need for clarification, the Commission explained that the methodology was based on the principles of environmental foot-printing and that it was working with the co-legislators to ensure greater clarity regarding definitions and the allocation of responsibilities to economic actors. The proposal for a regulation on certain new genomic techniques 70 triggered 2 reasoned opinions 71 and 7 opinions within the framework of the political dialogue 72. In their reasoned opinions, the Cypriot Vouli ton Antiprosopon and Hungarian Országgyűlés considered that the principle of subsidiarity was breached by the provision to prevent Member States adopting measures that restrict or prohibit in all or part of their territory the cultivation of category 2 new genomic techniques (NGT) plants (i.e. plants which, unlike category 1 NGT plants, could not also occur naturally or be produced by conventional breeding techniques). This argument was also echoed in some political dialogue opinions. The proposal was also criticised for an insufficient legal basis; concerns about transparency and freedom of choice for consumers; consumer protection and the impact on consumers of limiting the labelling requirements for category 1 NGT plants to plant reproductive material; concerns about compliance with the proportionality and precautionary principles; and concerns about risks of distorting competition if some breeders get patents on NGTs. The opinions also included various requests, such as to prohibit patenting of category 1 NGT and to prevent the monopolisation of the sector; for a study on the impact of patents and related licences; for the same level of control for plants produced in third countries; and to regulate the use of NGT on microorganisms. In its replies, the Commission explained that the ‘opt-out’ option could not be used to address risks for human or animal health or the environment that arise from genetically modified organisms (GMOs). Such risks were already assessed through a scientific assessment harmonised at EU level. In addition, the exclusion of the ‘opt-out’ option for category 2 NGT plants was unrelated to safety considerations of such plants, precisely because category 2 NGT plants would only be authorised if they are safe. On the legal basis, the Commission pointed to its consistency with the current GMO legislation on the deliberate release and placing on the market of GMOs. On labelling, the Commission made it clear that requiring the genetically modified label for products from such 70 COM(2023) 411 final. 71 The Cypriot Vouli ton Antiprosopon and Hungarian Országgyűlés. 72 The Czech Senát, Danish Folketing, Croatian Hrvatski Sabor, Italian Senato della Repubblica, Dutch Eerste Kamer, Portuguese Assembleia da República and Romanian Senat. 12 plants would not accurately reflect the fact that the same product can be obtained by conventional means. On the proportionality and precautionary principles, the Commission referred to the European Food Safety Authority’s view that there are no new hazards specifically linked to targeted mutagenesis and cisgenesis (as compared with conventional breeding or established genomic techniques). On patents and competition, the Commission stated that it was aware that patentability of NGT plants was a matter of concern for many and that it would therefore assess the impact of patenting plants on innovation in plant breeding; on breeders’ access to genetic material and techniques; on availability of seeds to farmers; and on the overall competitiveness of the EU biotech industry. It also stated that it would publish a report with its findings by 2026. The proposal for a Soil Monitoring Law 73 received 2 reasoned opinions 74 and 3 opinions in the framework of the political dialogue 75. In their identical reasoned opinions, both Dutch chambers argued that the effects of pollution via air and water on soil were a national issue and the benefits of the proposed measures had not been demonstrated on individual Member States. In their view, the proposal would not ensure a level playing field because it related to the effects of pollution and not to its sources. The opinions from the Czech Senát, the Italian Senato della Repubblica and the Austrian Bundesrat highlighted the point that Member States need to be able to take account of local conditions, existing policies, and subnational-level competences. They also pointed out that the proposal might increase the administrative burden for Member States. In its replies, the Commission stressed that a solid monitoring and assessment framework with measures on sustainable soil management and contaminated sites is necessary in order to achieve healthy soils by 2050 – given the scale and negative evolution of the problem in recent decades, the cross-border impacts linked to soil health and the significant cost of managing the impact of unhealthy soil. It explained that its proposal aimed to address transboundary impacts of soil degradation; to secure equal market conditions; and to promote policy coherence at EU and national level, leaving flexibility to Member States to implement the required measures in a way that allows them to take account of the variability of soils, local conditions, existing policies and practices, and regional-level competences in some Members States. In addition, the proposal contained provisions that are necessary and suitable for achieving healthy soils but minimised the administrative burden of doing so. Member States would be given sufficient time to gradually put in place the governance, mechanisms to monitor and assess soil health, and measures needed to implement the sustainable soil management principles and to address contaminated sites. The proposal on CO₂ emission performance standards and reporting obligations for new heavy-duty vehicles 76 triggered 2 reasoned opinions 77 and 1 political dialogue opinion 78. Both Italian chambers argued that the principle of subsidiarity was not respected because the proposed CO2 emission reduction targets were neither feasible nor justified, and also because the sector produces only modest emissions. They stressed the point that the target of achieving zero emissions for local bus transport by 2030 was excessively ambitious and that EU incentives for investment were needed. The Czech Senát argued that the targets set in 2019 should only be reviewed in 2027. In its replies, the Commission referred to the detailed impact assessment accompanying the proposal 79, which demonstrates the necessity, added value and proportionality of the initiative. On the level of ambition and the date of application of the targets, the Commission recalled that transport was the only major sector in the EU economy where CO2 emissions were still higher than 73 COM(2023) 416 final. 74 The Dutch Eerste Kamer and Tweede Kamer. 75 The Czech Senát, Italian Senato and Austrian Bundesrat. 76 COM(2023) 88 final. 77 The Italian Camera dei Deputati and Senato della Repubblica. 78 The Czech Senát. 79 SWD(2023) 88 final. 13 in 1990 and that road transport is responsible for over 20% of the EU’s total greenhouse gas emissions. It therefore highlighted the point that heavy-duty vehicles have a key role to play in meeting the EU’s climate targets. According to the impact assessment, the sector has a high potential for the deployment of zero-emission vehicles. The uptake of zero-emission buses in the fleet would be gradual and Member States facing difficulties might in certain circumstances exclude a limited number of buses from the regulatory scope. Concerning the investments required to renew the vehicle technology fleet and the acceleration of the adaptation of the industry, the Commission pointed to a number of EU funding opportunities. Under the priority ‘A new push for European democracy’, the proposal for a directive on combating corruption 80 triggered 2 reasoned opinions 81 and 6 opinions under the political dialogue 82. The Swedish Riksdag considered that the proposed directive would infringe the principle of subsidiarity by banning someone who has been prosecuted for corruption from standing for election to public office. This point was shared by the Italian Camera dei Deputati, which disagreed with the requirement for all Member States to treat an abuse of function as a criminal offence. Immunity and the right to stand in elections were also a central point in the political dialogue opinions. The Italian Senato della Repubblica and both Austrian chambers stressed the point that rules to waive immunity should be reserved to national parliaments. Both Czech chambers also expressed doubts on this provision, especially in view of subsidiarity. By contrast, the Portuguese Assembleia da República stated that the proposed directive would comply with the principles of subsidiarity and proportionality. In its replies, the Commission underlined that its proposal was limited to what is necessary for and proportionate to efficiently preventing and combating corruption. On the introduction of the offence of abuse of functions, the Commission considered that this is an important tool in the fight against corruption, because it covers the illegal use of public power for personal gain and was already a crime in 25 of the 27 Member States. On the ban on standing for election, the Commission recalled that the termination or prohibition of holding a position of public office (elected or not) would prevent persons convicted of corruption from remaining in certain positions of power in which they carried out their corrupt actions. The Commission emphasised the point that the proposed directive would merely require national legislators to envisage the possibility of imposing these additional sanctions, and that the final decision would remain with national courts. Under the same priority, the proposal for a Council regulation on the recognition of parenthood between Member States 83 also triggered 2 reasoned opinions and 6 political dialogue opinions. The French Sénat feared that the proposed Council regulation would require the recognition of parenthood established in another Member State, also in cases of surrogacy. It therefore opposed the choice of a Council regulation as the type of legal instrument. The Italian Senato della Repubblica expressed concern that Member States would be able to invoke reasons of public policy to refuse the recognition of parenthood only on a case-by-case basis. Surrogacy was also the main topic in the political dialogue opinions. The Romanian Senat asked for clear definitions of ‘parentage’, ‘parent’ and ‘family’; and for a situation to be avoided in which children born from surrogacy could be automatically recognised, possibly in breach of the existing law of a Member State. The Czech Senát similarly asked for surrogacy to be excluded from the scope of the proposal and for Member States to be allowed to refuse recognition of parenthood in cases where the cross-border element was set up with the intention of circumventing national legislation. The Dutch Eerste Kamer asked several questions, including on the number of cases concerned by the absence of common rules on the recognition of parenthood and on where there 80 COM(2023) 234 final. 81 The Italian Camera dei Deputati and Swedish Riksdag. 82 The Czech Poslanecká sněmovna and Senát, French Sénat, Italian Senato della Repubblica, Austrian Nationalrat and Bundesrat, and Portuguese Assembleia da República. 83 COM(2022) 695 final. 14 might be alternative solutions that do not require recourse to new EU legislation. The Lithuanian Seimas endorsed the proposal, which it thought would have a ‘positive impact’, and asked for clarifications to make sure that the public policy clause is applied in observance of fundamental rights. The Portuguese Assembleia da República and the Spanish Cortes Generales stated that the proposal complied with the principles of subsidiarity and proportionality. In its replies, the Commission recalled that the Court of Justice of the European Union had ruled that the concept of public policy must be interpreted strictly, and noted that the option of refusing to recognise parenthood on grounds of public policy could not apply if that led to a situation of discrimination. The Commission also underlined that the proposed Council regulation would not affect the Member States’ competence to regulate or ban surrogacy on their own territory. However, according to the proposal, once the parenthood of a child born out of surrogacy had been established in one Member State, the other Member States would need to recognise it, because failure to do so would be incompatible with the fundamental rights of children born out of surrogacy. Under the priority ‘A Europe fit for the digital age’, the proposal for a Regulation on combating late payment in commercial transactions 84 triggered 2 reasoned opinions 85 and 4 political dialogue opinions 86. In their reasoned opinions, the Italian Camera dei Deputati and the Swedish Riksdag did not question the necessity or added value of legislative action at EU level to remedy the shortcomings of the current directive, but they were concerned that the proposed legal instrument was a regulation. They feared that constraining Member State action (by setting a maximum payment period of 30 days and a fixed interest rate for default interest, and by excluding the option for a creditor to waive the right to interest and compensation for late payment) would restrict the freedom of contract for undertakings. The same concerns were also included in the 4 political dialogue opinions. Furthermore, the Irish Houses of the Oireachtas criticised the lack of distinction between late payments and long payment terms and opposed the proposed body to enforce late payment legislation. The Romanian Senat saw a potential negative impact on businesses in particular and on the economy in general. In its replies, the Commission emphasised that combating late and unfairly long payments is necessary in order to protect the resilience of supply chains and to enhance SME competitiveness. It stressed the point that its impact assessment had shown that the proposed 30-day payment cap was a more cost-effective option of promoting a prompt payment culture than longer payment terms. This was also the option most favoured by stakeholders and SMEs in the public consultations and recommended by the European Parliament and the ‘Fit for Future’ platform. The Commission explained that it did not distinguish between late payments and long payment terms, because payment delays also occurred when long payment terms were imposed on creditors. A regulation was justified by the need to lay down stricter and more streamlined rules that can be applied in the same way in all Member States. The impact assessment had identified the absence of provisions to monitor compliance with and enforcement of rules as one of the key weaknesses of the current directive. The Commission had therefore proposed to set up compulsory enforcement authorities, while leaving wide flexibility to Member States to designate existing authorities or create new ones. The Commission also highlighted the economic benefits of a better payment culture that would increase and strengthen trust in the EU business environment. 84 COM(2023) 533 final. 85 The Italian Camera dei Deputati and Swedish Riksdag. 86 The Irish Houses of the Oireachtas, Italian Senato della Repubblica, Portuguese Assembleia da República and Romanian Senat. During the first 4 months of 2024, the Commission received four additional political dialogue opinions (from the Czech Senát and Poslanecká sněmovna, French Sénat and Maltese Kamra tad-Deputati) that largely echoed the arguments in the opinions received in 2023. 15 4. WRITTEN POLITICAL DIALOGUE WITH NATIONAL PARLIAMENTS In addition to the subsidiarity scrutiny mechanism established by Protocol No 2, the Commission’s relations with national Parliaments also cover other activities and particularly the political dialogue put in place in 2006. This includes written exchanges on any Commission initiative into which national Parliaments want to provide input, or on any subjects they want to raise on their own initiative. It also includes the oral political dialogue (described in Chapter 5). 4.1 GENERAL OBSERVATIONS In 2023, national Parliaments sent a total of 402 opinions to the Commission. This was the first time since 2008 that the Commission received more opinions during the last full year of its term of office than during the previous year. As already mentioned in this present annual report, this was unusual and went against the trend highlighted in the annual report for 2022 that the number of national Parliament opinions generally peaks in the middle of each Commission’s term of office 87. However, as already indicated in the annual report for 2022, the overall number of opinions received during the von der Leyen Commission remains significantly lower than the number received during the Barroso II and Juncker Commissions. Types of opinions of national Parliaments Reasoned opinions on proposals subject to subsidiarity control Political dialogue opinions on proposals subject to subsidiarity control Political dialogue opinions on other Commission initiatives or own-initiative opinions 2023 22 260 120 2022 32 186 137 2021 16 183 161 2020 9 90 156 2019 0 39 120 2018 37 314 218 2017 52 273 251 2016 65 305 250 2015 8 87 255 282 (70%) of these 402 opinions related to legislative proposals that were subject to the subsidiarity control mechanism 88. The other 120 opinions (30%) mainly concerned non- legislative initiatives (e.g. communications) or were own-initiative opinions not directly related to a Commission initiative. The latter percentage is the lowest during the current term of office. It shows that national Parliaments focused their analysis of Commission initiatives in 2023 even more than in previous years on draft legislative acts subject to subsidiarity control (thus excluding proposals in policy fields where the EU has exclusive competences, such as trade or competition). It also suggests that the decrease in the number of reasoned opinions over recent years was not due 87 The Spanish Cortes Generales, which ranked either first or second in the previous 3 years in the political dialogue with the Commission, issued opinions only during the first 4 months of 2023 due to parliamentary elections in Spain. 88 For more information on the subsidiarity control mechanism and the political dialogue, see https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/adopting-eu-law/relations-national-parliaments_en. Legislative proposals that relate to policy areas in which the EU has exclusive competence are not subject to subsidiarity scrutiny by national Parliaments. 16 to a less intensive scrutiny of Commission proposals. This assumption is also underpinned by the high number of opinions received in the context of the political dialogue that also explicitly confirm the respective proposals’ compliance with the subsidiarity principle. Within the Commission, the points raised by the national parliaments or chambers are specifically brought to the attention of the relevant Members of the Commission and Commission departments and, for legislative proposals, to the Commission representatives taking part in the negotiations between the co-legislators. 4.2 PARTICIPATION AND SCOPE As in previous years, the number of opinions sent to the Commission varied significantly from one national Parliament to another. The number of national Parliaments or chambers that did not issue any opinions increased slightly 89 from 7 to 9 chambers 90 out of 39 (see Annex 2). This means that in 2023 the parliaments of 6 Member States 91 (2022: 5) did not engage in the written political dialogue in the form of sending formally adopted opinions. However, it is worth mentioning that the 6 that did not issue an opinion included, for example, the Estonian Riigikogu, which used direct letters to communicate with the Commission, and the Slovenian Državni svet, which organised visits of their members of parliament to the Commission. Concentration of opinions 100% 90% 97 38 75 76 82 98 168 152 43 80% 70% 60% 50% 40% 472 217 285 279 320 252 452 424 116 30% 20% 10% 0% 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 10 most active chambers Other chambers The 10 most active chambers issued 320 opinions (80% of the total). This was in line with the average for recent years 92. In 2023, these chambers were: the Czech Senát and the Portuguese Assembleia da República (41 opinions each), the Czech Poslanecká sněmovna and the Italian Camera dei Deputati (36 opinions each), the German Bundesrat and the Romanian Camera Deputaților (35 opinions each), the Romanian Senat (29 opinions), the Italian Senato della Repubblica (26 opinions), the Spanish Cortes Generales (24 opinions) and the French Sénat (17 opinions). These were also among the most active chambers in recent years. Annex 2 details the number of opinions each chamber sent. 89 2022: 7; 2021: 8; 2020: 12; 2019: 17; 2018:10. 90 See Annex 3. 91 The national Parliaments in Bulgaria, Greece, Estonia, Latvia, Malta and Slovenia. 92 2022: 79%; 2021: 79%; 2020: 85%; 2019: 73%; 2018: 83%; 2017: 74%; 2016: 73%. 17 The nature of the opinions also varied from one national Parliament or chamber to another. Some focused mostly on verifying whether a Commission proposal complied with the principles of subsidiarity and proportionality. Others commented in greater detail on the content of the proposals or sent own-initiative opinions that did not refer to a concrete Commission proposal. Recurrent topics of the 25 own-initiative opinions included not only the forced transfer of Ukrainian civilians – including children – to Russia, as well as the Gaza Strip and the Israeli-Palestinian conflict, but also specific policy issues like nuclear energy, abortion, and external relations. It is worth highlighting that several new types of national Parliament submissions were received in 2023. For instance, 2 chambers reacted to the discussion of legislative proposals by means of either an opinion submitted during the trilogue negotiations (the French Sénat on the proposal for an Artificial Intelligence Act) or by different consecutive opinions from the same parliament issued at different stages of the legislative process (the 4 opinions of the German Bundesrat on the proposal for the EU Media Freedom Act). 14 national Parliaments addressed a joint statement to the EU institutions in view of a trilogue, calling on them to ensure that the risk of instrumentalising migration is appropriately addressed during the trilogue negotiations on the revision of the Schengen Border Code. The Finnish Eduskunta submitted an own-initiative opinion on several draft delegated and implementing acts related to materials in contact with drinking water – the first case of a submission on draft delegated and implementing acts. 4.3 MAIN TOPICS OF THE OPINIONS IN THE POLITICAL DIALOGUE In terms of single initiatives most commented upon, national Parliaments sent the most opinions on the 2023 Commission work programme, the proposal on packaging and packaging waste * 93 and the proposal on plants obtained by certain new genomic techniques and their food and feed * (9 opinions each); the proposal on the creation of a European Certificate of Parenthood * and the proposal on combating corruption * (8 opinions each); the proposal on ambient air quality and cleaner air for Europe and the proposal establishing a Union certification framework for carbon removals (7 opinions each); the proposal for a European Media Freedom Act, the proposal on urban wastewater treatment, the proposal on the Union code relating to medicinal products for human use, the proposal on medicinal products for human use and rules governing the European Medicines Agency, the proposal on requirements for budgetary frameworks of the Member States, the proposal for a Soil Monitoring Law * and the proposal on combating late payment in commercial transactions * (6 opinions each). As in previous years, a growing number of national Parliaments 94 analysed the 2023 Commission work programme 95, which in 2023 triggered 9 opinions (in addition to 1 opinion already triggered in 2022). This made it the Commission document that received the most opinions in the framework of the political dialogue. It also meant that the 2023 Commission work programme triggered the highest number of opinions issued on any Commission work programme up until then. The number of opinions was significantly higher than the 6 for the 2022 Commission work programme (5 opinions received in 2022 and 1 in 2021). Scrutiny without issuing an opinion is 93 Annex 3 lists the Commission initiatives that triggered at least five opinions. This section provides an overview across the Commission’s six headline priority areas where at least 6 opinions were received. The opinions covering the proposals marked with an asterisk (*) have not been included in this section because they have also triggered at least two reasoned opinions and are therefore already covered under Section 3.2 of this report. 94 The French Sénat, Croatian Hrvatski Sabor, Lithuanian Seimas, Luxembourgish Chambre des deputes, Hungarian Országgyűlés, Dutch Tweede Kamer and Eerste Kamer, Portuguese Assembleia da República and Romanian Senat sent opinions in 2023. The Swedish Riksdag sent an opinion at the end of 2022. There were 6 such opinions on the 2022 Commission work programme. 95 COM(2022) 548 final. 18 also reported to be high 96. Taken altogether, this shows the increased strategic use that national Parliaments made of the specific instrument of opinions regarding the Commission work programme in order to underline their support for the priorities and Commission initiatives that had been announced, relating them to their own national political priorities; and to signal national particularities that they believed should be considered. In their opinions on the 2023 Commission work programme, national Parliaments referred to the impact of Russia’s war of aggression against Ukraine, encouraged the Commission to support Ukraine for as long as necessary and expressed support for the EU’s enlargement. 3 chambers called for a reform of the electricity market. Taking into consideration the 2024 European Parliament elections, 5 chambers underlined the importance of the Commission’s ‘Defence of Democracy Package’, including the initiative to protect the EU’s democratic sphere from covert foreign influence. The Hungarian Országgyűlés criticised the European Media Freedom Act for what they saw as its fundamental limitation of the competence of the Member States in the field of media. 3 chambers pointed to the importance of an economic governance review, and 2 of them also stressed the importance of strengthening the euro (including in its digital form). 4 chambers underlined the importance of strengthening security and defence in different forms (including space defence; strengthening EU external borders and effective action against illegal migration flows and human trafficking networks; and maritime strategy). All chambers acknowledged the importance of finding a more suitable framework for migration. The French Sénat called for more transparent and comprehensive work programmes and for the Commission to systematically support its legislative initiatives with impact assessments 97. In its replies, the Commission underlined that the 2023 Commission work programme aimed at continuing to support the EU’s recovery from the COVID-19 pandemic; and to respond to urgent needs raised by Russia’s war of aggression against Ukraine and the ensuing energy and cost-of- living crises. The recent crises had also shown the need to accelerate delivery on the priorities of the Commission, particularly combating climate change and completing the digital transition. The many related initiatives of the 2023 Commission work programme demonstrate the Commission’s clear commitment to follow up on the recommendations made by the Conference on the Future of Europe. The Commission mentioned its prioritisation of a green, carbon-free, and digital Europe with a strong economic basis founded on the single market. The Commission pointed out that disinformation attacks on the EU’s democratic and media spheres were a growing concern, particularly in recent years and in the context of Russia’s invasion of Ukraine. The Commission had taken decisive action under the European Democracy Action Plan to promote free and fair elections, safeguard media pluralism, and fight against disinformation. Under the priority ‘A European Green Deal’, several proposals drew considerable attention from national Parliaments without triggering any reasoned opinions: the proposal for a Regulation on carbon removals, the proposal for a Directive on ambient air quality and cleaner air for Europe and the proposal for a Directive on urban wastewater treatment. 96 According to the 41st Bi-annual Report on ‘Developments in European Union Procedures and Practices Relevant to Parliamentary Scrutiny’ prepared in March 2024 by the COSAC Secretariat, only 8 of the 34 national Parliaments/chambers that replied to the questions on the Commission work programme (all except the Belgian Sénat/Senaat and German Bundestag; the bicameral national Parliaments of Ireland, Spain and Austria each submitted a single set of replies to the questionnaire) stated that they had not scrutinised this document. The report is available at https://ipexl.europarl.europa.eu/IPEXL- WEB/conferences/cosac/event/8a8629a88c42a971018c43c0bdee000a. 97 Even in the rare cases when an impact assessment is not presented with a proposal (although it would have been required in principle, but it was not possible in practice and a derogation had been granted, for example due to its urgency), the Commission still presents ‘an analytical document in the form of a staff working document presenting the evidence behind the proposal and cost estimates’ within 3 months of the initiative’s adoption, according to the Commission’s Better Regulation Guidelines (SWD(2021) 305 final). 19 The proposal for a Regulation establishing an EU certification framework for carbon removals 98 triggered 7 opinions 99. Several chambers expressed doubts concerning the compatibility of the EU framework with national schemes and saw the need for clarifications on the governance and funding of certification frameworks and on the setting-up of an EU registry on carbon-removal activities. Some were worried about the administrative burden of establishing this new framework and questioned the delegation of powers to the Commission. In its replies, the Commission pointed out that under its proposed regulation Member States could, under certain conditions, apply for EU recognition of any existing national certification scheme; that its proposal included provisions to minimise certification costs; and that operators would be able to reduce monitoring and reporting costs by using the certification methodologies adopted by the Commission and by using remote-sensing technologies (e.g. Copernicus). The Commission also explained that the EU quality criteria would need to be implemented through technical certification methodologies that are tailored to the wide range of existing carbon-removal activities. This would require extensive technical work and wide-ranging stakeholder consultation and would be best be carried out through delegated acts. The proposal for a Directive on ambient air quality and cleaner air for Europe (recast) 100 triggered 7 political dialogue opinions 101. Several chambers considered that an objective for zero air pollution would be hard to achieve and that the targets set out in the proposal were too ambitious or had budgetary implications that were too extensive. 1 chamber saw a lack of focus in dealing with transboundary air pollution caused by neighbouring countries. 1 chamber stressed the need for a joint responsibility mechanism involving both the EU and Member States (as in the EU Climate Law) and insisted on the need to ensure an appropriate interplay between the pillars of emissions legislation (including the proposed limit values for 2030 and the Euro 7 emission standard). One chamber proposed to include indoor air quality standards and rules for odorous emissions in the directive. Two chambers considered that the right to compensation for health damage was too broad, because it included even a possibility of collective action to claim compensation for damage to health as a result of non-compliance with the air quality rules and there was no time limit for claims. In its replies, the Commission stressed that it was aiming to set out a credible pathway to achieve a zero pollution objective for air pollution by 2050 by setting air quality targets that were ambitious but achievable. The proposed directive could not be likened to the EU Climate Law, because greenhouse gas emissions have the same effect regardless of where they were emitted, but air quality impacts differ according to local circumstances and measures. As to transboundary issues, the proposed directive would strengthen the arrangements for cooperation and swift exchange of information between Member States in order to address breaches of air quality standards due to transboundary air pollution. The Commission agreed that the policy context had developed further since the adoption of the proposal, in part due to the adoption of the Euro 7 proposal. The competent authorities should take this into account when developing an air quality strategy and air quality plans. Indoor air quality and odorous emissions were outside the scope of the proposed directive. The Commission underlined that the proposal aimed to establish an effective right for people to claim and obtain compensation for damage to human health, including the possibility of collective action. 98 COM(2022) 672 final. 99 The German Bundesrat, Spanish Cortes Generales, Italian Camera dei Deputati, Lithuanian Seimas, Dutch Eerste Kamer, Portuguese Assembleia da República and Romanian Senat. 100 COM(2022) 542 final. 101 The Czech Senát and Poslanecká sněmovna, German Bundesrat, Spanish Cortes Generales, Italian Senato della Repubblica, Portuguese Assembleia da República and Romanian Senat. 20 The proposal for a recast of the Urban Wastewater Treatment Directive 102 triggered 6 opinions 103. Most opinions welcomed the proposal, but some chambers considered that it was hardly feasible to achieve the energy neutrality of this sector by 2040 because of the increasing demands on urban wastewater treatment related to the expansion of technological equipment and because of the need for high levels of investment. Different views were expressed regarding the proposed extended producer responsibility scheme: two chambers explicitly supported it and one suggested extending it to other sectors. Another chamber argued that it was not possible to completely avoid the exposure of wastewater to toxic residues for all pharmaceutical products and that the competitiveness and innovativeness of the EU’s pharmaceutical industry had to be taken into account. One chamber signalled that the proposed extension of monitoring tasks and the provision of information would considerably increase the administrative burden on authorities and operators. Two chambers objected to what they saw as an excessive recourse to delegated acts. In its replies, the Commission insisted that achieving energy neutrality of urban wastewater treatment is feasible, even with the increased treatment requirements included in the proposal. Initial investment to achieve the new objectives would take place between 2030 and 2040. This would make the wastewater sector more resilient to energy price volatility and contribute to the EU’s energy independence. As regards the proposed extension of the producer responsibility scheme, the Commission referred to its impact assessment, which showed that the economic impact on the pharmaceutical sector would be marginal and neutral for the overall competitiveness of the EU industry, because importers and EU producers would be equally affected. As regards monitoring and information requirements, the Commission gave an assurance that it had designed the proposal in such a manner as to minimise the burden resulting from the increase in reporting requirements. Under the priority ‘A New Push for European Democracy’, the proposal for a European Media Freedom Act 104 in 2023 triggered 6 opinions 105 in addition to 12 opinions already received in 2022 106. National Parliaments continued to question the interference with national competences in the area of media pluralism, the provisions for the assessment of media market concentrations and the independence of the European Board for Media Services. Several chambers called for further strengthening of the rules for protection of journalists, including for protection against abusive court proceedings. Several chambers also called for strengthening of provisions on large online platforms, obliging them to make public the reasons for the removal of content. One chamber called for the prohibition of content posted online being blocked without prior verification by a human being. One chamber, the German Bundesrat, sent 4 opinions on this proposal during the legislative cycle (the last 2 in 2023). Its third opinion expressed concerns regarding interference in national competences and the targeting of the start of trilogue negotiations. Its fourth opinion reiterated its key arguments for the final stage of trilogue negotiations. In its replies, the Commission stressed that it fully recognised and preserved in the proposal Member States’ competences in the area of media pluralism; and that the proposed act would not alter the ability of Member States to define in concrete terms the remit, organisation and financing of public service broadcasting. The Commission reiterated its commitment to reinforce the protection of journalists via the proposed act and the proposal for a directive on protecting persons who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings. Regarding the European Board for Media Services, it stressed that the Board’s independence was 102 COM(2022) 541 final. 103 The Czech Senát and Czech Poslanecká sněmovna, German Bundesrat, Spanish Cortes Generales, Italian Senato della Repubblica and Austrian Bundesrat. 104 COM(2022) 457 final. 105 The German Bundesrat (2 opinions in 2023), French Assemblée nationale, Italian Senato della Repubblica and Camera dei Deputati, and Dutch Eerste Kamer. 106 See the annual report for 2022: COM(2023) 640 final. 21 ensured by the fact that it was composed of independent national media regulatory authorities and further strengthened by its decision-making, which requires a two-third majority of its members. Regarding the assessment of media market concentrations, the Commission pointed to its minimum harmonisation approach, which left a large margin of discretion for Member States to take into account their regulatory traditions and the specificities of their national media markets. Regarding the large online platforms, the Commission recalled that very large online platforms were obliged to make public the reasons for suspensions and restrictions of content. Under the priority ‘Promoting our European way of life’, the revision of the EU’s basic pharmaceutical legislation triggered considerable interest on the part of national Parliaments. The proposal for a Union code relating to medicinal products for human use 107 and the proposal on laying down EU procedures for the authorisation and supervision of medicinal products for human use and establishing rules governing the European Medicines Agency 108 each triggered 6 opinions109. Some chambers also addressed the other two documents included in the package: the accompanying Commission Communication 110 and a proposal for a Council Recommendation on combating antimicrobial resistance 111. Some of the concerns that national Parliaments raised in their opinions related to an alleged breach of the proportionality principle; the reduction of the standard duration of market exclusivity for orphan medicines; the modification of the Bolar provision that concerns exemptions to the rights conferred by patents; the decentralised manufacturing sites of medicinal products; and the use of vouchers. In its replies, the Commission argued that the proposals did not go beyond what was necessary to achieve the objectives of the revision. It acknowledged the reduction of the standard duration of market exclusivity for orphan medicines by one year but explained that for certain orphan medicines the duration would be extended by three years in order to boost research and development. It further explained that the proposed modification of the Bolar provision was to facilitate the entry into the market of generic medicines immediately after the expiry of the regulatory protection periods. The Commission made it clear that, even if certain manufacturing sites were to be decentralised, the central manufacturing site would still be responsible for supervising all aspects of the decentralised sites and that the proposal would therefore not reduce the levels of control and supervision. It also explained that the rules would govern the transferable data exclusivity vouchers for manufacturers who would develop novel antimicrobials. Under the priority ‘An Economy that works for people’, the package of legislative proposals for reforming EU economic governance rules 112 received considerable attention from national Parliaments and triggered 6 opinions 113. Several chambers pointed to the need to calibrate necessary debt and deficit-reducing parameters in order to suit the circumstances of the different Member States to which they applied. One chamber pointed to the lack of a criterion for exempting public investment (especially investment in the ecological and digital transitions) from the calculation of the annual deficit. Another chamber opposed the introduction of EU public sector accounting standards which, it argued, would not help to achieve the objectives of budgetary surveillance. One chamber pointed out that budgetary plans covering up to 17 years (including an adjustment period of between 4 and 7 years) would be incompatible with the frequency of national elections. One chamber recommended clarifying and limiting the Commission’s ability to adopt 107 COM(2023) 192 final. 108 COM(2023) 193 final. 109 The Czech Poslanecká sněmovna and Senát, both Italian Senato della Repubblica and Camera dei Deputati, the Romanian Senat and the German Bundesrat. 110 COM(2023) 190 final. 111 COM(2023) 191 final. 112 COM(2023) 240 final, COM(2023) 241 final and COM(2023) 242 final. 113 The Czech Senát, German Bundesrat, Irish Houses of the Oireachtas, French Sénat, and Italian Senato della Repubblica and Camera dei Deputati. 22 delegated acts intended to ensure the effective coordination of economic policies and multilateral budgetary surveillance. In its replies, the Commission emphasised the package’s objective of increasing national ownership, which could be served by more intensive involvement of national Parliaments in economic and budgetary surveillance. It acknowledged that the Member States’ fiscal situations, challenges and economic prospects vary greatly, but stated that the proposed revised framework would take more account of differences between countries and their specific public debt challenges. With these proposals, the Commission was seeking to move to a more risk-based surveillance framework that would have public debt sustainability at its core, while promoting sustainable and inclusive growth through investment and reforms. As for the EU’s public sector accounting standards, the Commission stated that the proposed package would not prescribe any specific accrual-based accounting standards and would instead leave this to the discretion of Member States. The proposed directive on requirements for budgetary frameworks would not interfere with the principle of budgetary autonomy. As to the time horizon of the national plans, the Commission made it clear that they could cover a period of 4 or 5 years, depending on the electoral cycles of the Member States, and that a new government could propose a new plan upon taking office. 5. CONTACTS, VISITS, MEETINGS, CONFERENCES AND OTHER ACTIVITIES 5.1 Commission visits to and meetings with national Parliaments The oral political dialogue between the Commission and national Parliaments involves various forms of interaction: visits by Members of the Commission to national Parliaments and of delegations from national Parliaments to the Commission; Commission participation in interparliamentary (committee) meetings and conferences (including COSAC); Commission presentations to the permanent representatives of national Parliaments in Brussels; ongoing debates on Commission work programmes; and European Semester dialogues. In 2023, Members of the Commission participated in 127 visits to national Parliaments and meetings with national Parliaments’ delegations, covering almost all the national Parliaments and chambers. This is fewer than in the 2 previous years but above the average for the past 4 years (143 visits in 2022, 130 in 2021, 101 in 2020 and 55 in 2019; due to the Covid-19 pandemic, in 2020 and 2021 fewer meetings were organised and had to take place mostly in virtual format). The Commission also received 6 visits from groups of staff from various national Parliaments, which are not reflected in the map below. 23  Number of visits to and meetings with national Parliaments from Members of the Commission in 2023 (total for all Member States: 127) 24 5.2 Interparliamentary meetings and conferences Interparliamentary meetings and conferences 114 were in 2023 generally marked by a focus on the continuing war in Ukraine. Recurring topics were democracy, energy supply and enlargement. Members of the Commission participated in: − the Conference of Parliamentary Committees for Union Affairs of parliaments of the European Union (COSAC) 115; − the European Parliamentary Week 116; − the Joint Parliamentary Scrutiny Group on Europol 117; − various interparliamentary conferences (IPCs) 118 and committee meetings (ICMs) 119. 2023 saw a complete return to pre-COVID-19 practices as far as COSAC meetings are concerned. Two COSAC Chairpersons’ meetings (29-30 January and 17-18 September) and two COSAC plenary meetings (14-16 May and 26-28 November) took place with an exclusively physical presence in the capitals of Sweden and Spain, which were each in turn holding the Presidency of the Council of the EU. Conclusions 120, a contribution 121 and a bi-annual report were issued after each plenary session. The Commission provided written replies to the contributions adopted by COSAC 122. The practice of the previous 2 years of having informal online COSAC exchanges with Members of the Commission was not followed in 2023, although the conclusions adopted by COSAC during the second plenary meeting of 2022 acknowledged their usefulness in enabling timely and detailed discussions on concrete EU initiatives. The Commission was represented by one of its members in three of the four above meetings. During the LXIX COSAC plenary meeting in Stockholm, President von der Leyen underlined in a pre-recorded keynote video message the Commission’s engagement with national Parliaments. 114 For more details, see the European Parliament’s report on relations between the European Parliament and national Parliaments: http://www.europarl.europa.eu/relnatparl/en/home/annual-reports.html. 115 COSAC – in which the Commission has observer status – is the only interparliamentary forum enshrined in the Treaties (in Protocol No 1 on the role of national Parliaments in the EU). For more information, see https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/conferences/cosac. 116 The European Parliamentary Week brings together parliamentarians from EU, candidate and observer countries to discuss economic, budgetary, environmental and social matters. In 2023, it was titled ‘EU economic governance from a parliamentary perspective’ and was held on 27-28 February. Executive Vice-President Dombrovskis delivered key opening remarks in the session on ‘Economic and social challenges in times of geopolitical uncertainty’. Commissioner Hahn introduced the session on ‘Support for Ukraine – national and EU budgetary crisis responses and the role of parliaments’. Commissioner Gentiloni delivered introductory remarks during the plenary session on the ‘Review of the EU economic governance framework’. 117 The Joint Parliamentary Scrutiny Group on Europol held its 12th and 13th meetings on 26-27 March in Stockholm and on 20-21 September in the European Parliament. Commissioner Johansson attended the first meeting in person and delivered a keynote intervention on the fight against organised crime. She delivered a video message during the second meeting. 118 The IPC on ‘Circular bioeconomy: the pathway towards a more innovative, resource-efficient and competitive Europe’ (20 February) was attended by Commissioner Sinkevičius. The IPC on ‘Democracy in Europe: how can parliamentarians help safeguard and strengthen democracy and the rule of law?’ (18-19 June) was attended by Commissioner Reynders. The IPC-Tax Symposium on ‘The future of taxation in the EU: challenges ahead and changes needed’ (24-25 October) featured a closing speech by Executive Vice-President Dombrovskis on the first day and a keynote speech of Commissioner Gentiloni on the second day. The IPC on ‘Stability, economic coordination and governance in the EU’ (26-27 October 2023) featured a video message delivered by Executive Vice-President Šefčovič. 119 The ICM on ‘Children at the heart of Europe: 2 years of the European Child Guarantee’ (28 June) was attended by Vice-President Šuica. The ICM on ‘The future of cohesion policy: opportunities, challenges and next steps’ (7 November) was attended by Commissioner Ferreira. The ICM on ‘The situation of the rule of law in the EU’ (4 December) featured a video message delivered by Commissioner Reynders. 120 Conclusions adopted in the LXIX COSAC and Conclusions adopted in the LXX COSAC (in EN and FR). 121 Contribution adopted in the LXIX COSAC and Contribution adopted in the LXX COSAC (in EN and FR). 122 Commission’s reply to contribution adopted in the LXIX COSAC (annex) and Commission’s reply to the contribution adopted in the LXX COSAC (annex) (available only in EN). 25 Commissioner Johansson participated in the first Chairpersons’ meeting (in person) and in the LXX COSAC plenary meeting (via videolink) to discuss organised crime and the Pact on Migration and Asylum. Apart from these topics and the traditional focus on the priorities of the respective presidencies of the Council of the EU, other issues covered during these meetings were the situation in Ukraine and its future in the EU (covered in three of the four meetings, each time with the participation of Ms Ivanna Klympush-Tsintsadze, the Chairperson of the Ukrainian Parliament’s Committee on Ukraine’s Integration into the EU), 30 years of the single market, the energy crisis, the green transition, open strategic autonomy and relations with Latin America, and the situation in Israel and the Gaza Strip following Hamas’ terrorist attacks on Israel of 7 October 2024. 6. THE ROLE OF REGIONAL PARLIAMENTS Regional Parliaments indirectly contribute to the Commission’s relations with national Parliaments. Under Protocol No 2 it is for each national Parliament, when carrying out the subsidiarity check for draft EU legislative acts with a view to issuing reasoned opinions, to consult, where appropriate, regional Parliaments with legislative powers. Members of regional Parliaments are also represented in the European Committee of the Regions, which carries out monitoring work through the Subsidiarity Monitoring Network and its online platform, which is designed to support participation by regional Parliaments with legislative powers in the early warning mechanism on subsidiarity (REGPEX) 123. The Treaties do not explicitly provide for direct interaction between the Commission and regional Parliaments, but the Commission takes their contributions into account and replies to them. Fewer regional Parliaments 124 submitted fewer resolutions to the Commission than in the previous years: 32 resolutions in 2023, compared to 72 in 2022, 50 in 2021 and 33 in 2020. These concerned various issues, such as the Brussels Declaration of the German-speaking regional Parliaments, the recognition of the Holodomor famine as genocide, the circular economy, human rights, the Conference on the Future of Europe, cryptocurrencies, the European Year of Youth, humanitarian cooperation, the Good Friday Agreement, and the status of Catalan in the EU. Roughly a third of the contributions focused on specific Commission proposals 125, 8 of them expressing detailed subsidiarity concerns. Others participated in the Commission’s public consultations, although this channel has so far been actively used by only one regional Parliament that submitted replies to 123 http://portal.cor.europa.eu/subsidiarity/regpex/Pages/default.aspx. See Section 2.4 for more details on the subsidiarity control activities of the European Committee of the Regions. 124 The regional Parliaments of: Flanders (Belgium); Bavaria and Baden-Württemberg (Germany); the Balearic Islands and the Basque Country (Spain); Upper Austria and the Vienna Provincial Parliament (Austria); the European Conference of the Presidents of the German and Austrian regional Parliaments, the Regional Assembly of South Tyrol, the Parliament of the German-speaking Community of Belgium, together with the German Bundestag and Bundesrat, and the Austrian Bundesrat; and the Conference of the Presidents of the Austrian regional Parliaments. Bavaria’s regional Parliament produced almost 50% of those resolutions (14). Other particularly active regional Parliaments were those from the Basque Country (5 resolutions), the Balearic Islands (4 resolutions), and Baden-Württemberg (3 resolutions). 125 COM(2022) 542 final, COM(2022) 720 final, COM(2023) 31 final, COM(2023) 128 final, COM(2023) 185 final, COM(2023) 234 final, COM(2023) 242 final, COM(2023) 335 final, COM(2023) 411 final, COM(2023) 414 final, COM(2023) 415 final and COM(2023) 528 final. 26 several public consultations launched by the Commission 126. One regional Parliament used another channel, submitting 3 opinions through its national Parliament 127. 7. CONCLUSION Compared with the previous years of this Commission’s term of office, there was an overall increase in the intensity of national Parliaments’ activity in 2023 in the written and oral dialogue and in their monitoring of respect for the principles of subsidiarity and proportionality in order to ensure that EU action is taken only when and to the extent necessary. The total number of opinions (including reasoned opinions) increased to 402 in 2023, compared with 355 in 2022 and 360 in 2021. 2023 was the first year since 2008 that the Commission received more opinions in the last full year of its term of office than in the previous year. However, compared with the two previous Commission terms of office, the trend that had already been highlighted in the 2022 annual report of a decrease in the overall number of opinions from national Parliaments continued. The number of opinions continued to vary significantly from one national Parliament to another. The 10 most active chambers issued an almost identical percentage of opinions as in the 2 previous years (79%), while the number of chambers issuing opinions decreased by 2. In general, national Parliaments which have traditionally focused on verifying proposals’ compliance with the principles of subsidiarity and proportionality continued to do so in 2023. Overall, roughly 70% of national Parliaments’ opinions focused on proposals that were subject to subsidiarity control. The remaining 30% focused on proposals that were not (i.e. policies where the EU has exclusive competences), on non-legislative documents or on other topics (through own-initiative opinions). This balance was typical for a year with a high number of legislative proposals. As regards relations between the Commission and regional Parliaments, 2023 saw a considerable decrease in the number of their contributions (32) and a return to the level in 2020 (33) (following the peak in the previous 2 years of 72 in 2022 and 50 in 2021). Thematically, national Parliaments remained focused on the main Commission priorities, paying particular attention to the European Green Deal, a new push for European democracy and promoting our European way of life. The ongoing wars in Ukraine and the Middle East meant that the challenging geopolitical context also featured prominently in exchanges (including in interparliamentary meetings and conferences, such as COSAC). Reflections on the future of the EU and enlargement, migration and security were therefore also prominent topics, as were energy supply and costs, the EU’s competitiveness, open strategic autonomy, and a fair transition. The main developments in 2023 regarding the scrutiny of respect for subsidiarity led to the following noteworthy conclusions. − The number of reasoned opinions (22) claiming non-compliance with the principle of subsidiarity decreased by almost one third compared with the previous year (32). − Almost two thirds of these reasoned opinions originated from two national Parliaments: both Italian chambers (9) and the Swedish Riksdag (5). 126 Bavaria’s regional Parliament submitted contributions for 6 public consultations for initiatives under a variety of policies, compared with over 20 in the previous year. 127 The Flemish Parliament submitted opinions on the Armenia-Azerbaijan conflict, Nagorno-Karabakh and the armed conflict in the Middle East. According to Declaration 51 to the Treaties, the Flemish Parliament is a component of the Belgian national parliamentary system. Opinions of regional Parliaments are transmitted through the secretariat of the Conference of Presidents of Parliamentary Assemblies, with an address at the Belgian Sénat/Senaat. The Commission therefore registered them technically as opinions of the Belgian Sénat/Senaat, and replied both through the latter and directly to the regional Parliament. 27  − Several Parliaments have implemented internal changes to allow them to be better and earlier informed about the policy process at EU level and to express their views more effectively 128. − Increased strategic use has been made of the specific instrument of opinions regarding the Commission work programme. The number of opinions from national Parliaments that used this opportunity to inform the EU institutions about their own national priorities among the key initiatives at EU level and to flag specificities increased significantly from 6 in 2022 to 10 in 2023. Similarly, it could also be observed that some national Parliaments have started using the political dialogue in innovative ways, such as to react to the evolving discussion of legislative proposals in trilogues by means of opinions – either with single or consecutive opinions issued by the same chamber or with a joint opinion issued by a number of Parliaments and submitted at a late stage in the legislative process – and to flag aspects of several draft delegated and implementing acts through a dedicated own-initiative opinion. This illustrates the strategic potential and flexibility that the dialogue between the national Parliaments and the Commission offers. 128 For example, the Luxembourgish Chambre des députés in 2023 established a European affairs committee for the first time. Other Parliaments pursued internal reforms in 2023 in order to be able to more efficiently act in the EU policy process. One example of this was the Irish Seanad Éireann, which created a committee on scrutiny of draft EU-related statutory instruments in December 2022. 28 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 25.10.2024 COM(2024) 493 final ANNEXES 1 to 3 LISAD järgmise dokumendi juurde: KOMISJONI ARUANNE 2023. AASTA ARUANNE SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISE KOHTA NING SUHETE KOHTA LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA ET ET  LISA 1 Seadusandlike aktide eelnõud, mille kohta liikmesriikide parlamendid esitasid 2023. aastal komisjonile subsidiaarsuse põhimõtte järgimist käsitlevaid põhjendatud arvamusi1 Põhjendatu d arvamuste Häälte arv Põhjendatud arvamuse Dokument Pealkiri arv (protokoll esitanud (protokoll nr 2)2 liikmesriigi esinduskogu nr 2) 1 COM(2022) 677 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi 3 3 FR Sénat ja nõukogu määrus, milles IT Senato della Repubblica käsitletakse pakendeid ja IT Camera dei Deputati pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ 2 COM(2023) 411 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi 2 4 CY Vouli ton Antiprosopon ja nõukogu määrus, milles HU Országgyűlés käsitletakse teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimi ning nendest toodetud toitu ja sööta ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/625 3 COM(2023) 234 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi 2 3 IT Camera dei Deputati ja nõukogu direktiiv, milles SE Riksdag käsitletakse korruptsioonivastast võitlust ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2003/568/JSK ja Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 4 COM(2023) 533 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi 2 3 IT Camera dei Deputati ja nõukogu määrus hilinenud SE Riksdag maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul 5 COM(2022) 695 final Ettepanek: Nõukogu määrus, mis 2 2 FR Sénat käsitleb kohtualluvust, IT Senato della Repubblica kohaldatavat õigust, põlvnemisega seotud asjades tehtud lahendite tunnustamist ja ametlike dokumentide vastuvõtmist ning Euroopa vanematõendi loomist 1 Põhjendatud arvamuse olemust on selgitatud aruande joonealuses märkuses 60. 2 Häälte arvestust subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli tegemisel on selgitatud aruande joonealustes märkustes 64 ja 66. 1  Põhjendatu d arvamuste Häälte arv Põhjendatud arvamuse Dokument Pealkiri arv (protokoll esitanud (protokoll nr 2)2 liikmesriigi esinduskogu nr 2) 6 COM(2023) 88 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi 2 2 IT Senato della Repubblica ja nõukogu määrus, millega IT Camera dei Deputati muudetakse määrust (EL) 2019/1242 seoses uute raskeveokite CO2-heite normide karmistamisega ja aruandekohustuste lõimimisega ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/956 7 COM(2023) 416 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi 2 2 NL Eerste Kamer ja nõukogu direktiiv mullaseire NL Tweede Kamer ja mulla vastupidavuse kohta (mullaseire direktiiv). 8 COM(2022) 707 final Ettepanek: nõukogu direktiiv, 1 2 SE Riksdag millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta 9 COM(2023) 348 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi 1 2 SE Riksdag ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamisega seotud täiendavad menetlusnormid 10 COM(2023) 528 final Ettepanek: nõukogu direktiiv, 1 2 SE Riksdag millega kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksustamise süsteem ning muudetakse direktiivi 2011/16/EL 11 COM(2022) 586 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi 1 1 IT Camera dei Deputati ja nõukogu määrus, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitust seoses nende heite ja akude tööajaga (Euro 7) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 12 COM(2023) 94 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi 1 1 IT Camera dei Deputati ja nõukogu määrus, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) 2  Põhjendatu d arvamuste Häälte arv Põhjendatud arvamuse Dokument Pealkiri arv (protokoll esitanud (protokoll nr 2)2 liikmesriigi esinduskogu nr 2) 13 COM(2023) 147 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi 1 1 FR Sénat ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1227/2011 ja (EL) 2019/942, et parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia hulgimüügiturul 14 COM(2023) 161 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi 1 1 CZ Poslanecká sněmovna ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (nullnetotööstuse määrus) Saadud põhjendatud arvamuste KOGUARV 22 3  LISA 2 Komisjonile 2023. aastal laekunud arvamuste arv liikmesriikide parlamentide/esinduskogude kaupa (poliitiline dialoog ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanism) Põhjendatud arvamuste Arvamuste Liikmesriik Esinduskogu arv koguarv 3 (protokoll nr 2) Tšehhi Sénat 41 0 Portugal Assembleia da República 41 0 Tšehhi Poslanecká sněmovna 36 1 Itaalia Camera dei Deputati 36 6 Saksamaa Bundesrat 35 0 Rumeenia Camera Deputaților 35 0 Rumeenia Senat 29 0 Itaalia Senato della Repubblica 26 3 Las Cortes Generales: Hispaania Senado de España ja 24 0 Congreso de los Diputados Prantsusmaa Sénat 17 3 Prantsusmaa Assemblée nationale 12 0 Madalmaad Eerste Kamer 12 1 Rootsi Riksdag 10 5 Oireachtase kojad: Iirimaa 9 0 Dáil ja Seanad Éireann Austria Bundesrat 5 0 Belgia Sénat de Belgique / Belgische Senaat 4 0 Horvaatia Hrvatski Sabor 4 0 Ungari Országgyűlés 4 1 Leedu Seimas 4 0 Taani Folketing 3 0 Küpros Vouli ton Antiprosopon 2 1 Soome Eduskunta 2 0 Luksemburg Chambre des Députés 2 0 Madalmaad Tweede Kamer 2 1 Poola Senat 2 0 Poola Sejm 2 0 Slovakkia Národná Rada 2 0 Austria Nationalrat 1 0 3 Liikmesriikide parlamentidelt poliitilise dialoogi käigus saadud arvamused ja põhjendatud arvamused. 4  Põhjendatud arvamuste Arvamuste Liikmesriik Esinduskogu arv koguarv 3 (protokoll nr 2) Chambre des Représentants de Belgique / Belgia Belgische Kamer van 0 0 volksvertegenwoordigers Bulgaaria Narodno Sabranie 0 0 Saksamaa Bundestag 0 0 Kreeka Vouli ton Ellinon 0 0 Eesti Riigikogu 0 0 Läti Saeima 0 0 Malta Kamra tad-Deputati 0 0 Sloveenia Državni svet 0 0 Sloveenia Državni zbor 0 0 KOKKU 402 22 5  LISA 3 Dokumendid, mille kohta komisjon sai 2023. aastal enim arvamusi4 (poliitiline dialoog ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanism) Põhjendatud Arvamuste Dokument Pealkiri arvamuste arv koguarv5 (protokoll nr 2) 1 COM(2022) 548 final Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, 96 0 nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa Komisjoni 2023. aasta tööprogramm „Kindel ja üheskoos tegutsev liit“ 2 COM(2022) 677 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9 3 määrus, milles käsitletakse pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ 3 COM(2023) 411 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9 2 määrus, milles käsitletakse teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimi ning nendest toodetud toitu ja sööta ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/625 4 COM(2022) 695 final Ettepanek: Nõukogu määrus, mis käsitleb 8 2 kohtualluvust, kohaldatavat õigust, põlvnemisega seotud asjades tehtud lahendite tunnustamist ja ametlike dokumentide vastuvõtmist ning Euroopa vanematõendi loomist 5 COM(2023) 234 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8 2 direktiiv, milles käsitletakse korruptsioonivastast võitlust ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2003/568/JSK ja Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 6 COM(2022) 542 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7 0 direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (uuesti sõnastatud) 7 COM(2022) 672 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7 0 määrus, millega kehtestatakse liidu raamistik süsiniku sidumise sertifitseerimiseks 4 Tabelis on reastatud kõik dokumendid, mille kohta saadi vähemalt viis arvamust. 5 Liikmesriikide parlamentidelt poliitilise dialoogi käigus saadud arvamused ja põhjendatud arvamused. 6 Lisatakse ühele teisele arvamusele, mis on saadud 2022. aastal. 6  Põhjendatud Arvamuste Dokument Pealkiri arvamuste arv koguarv5 (protokoll nr 2) 8 COM(2022) 457 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 67 07 määrus, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL 9 COM(2022) 541 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6 0 direktiiv asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud) 10 COM(2023) 192 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6 0 direktiiv inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate liidu eeskirjade kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/83/EÜ ja direktiiv 2009/35/EÜ 11 COM(2023) 193 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6 0 määrus, milles sätestatakse liidu kord inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade andmise ja järelevalve kohta ning millega kehtestatakse Euroopa Ravimiametit reguleerivad eeskirjad, muudetakse määrust (EÜ) nr 1394/2007 ja määrust (EL) nr 536/2014 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 726/2004, määrus (EÜ) nr 141/2000 ja määrus (EÜ) nr 1901/2006 12 COM(2023) 242 final Ettepanek: Nõukogu direktiiv, millega 6 0 muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta 13 COM(2023) 416 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6 2 direktiiv mullaseire ja mulla vastupidavuse kohta (mullaseire direktiiv). 14 COM(2023) 533 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6 2 määrus hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul 15 COM(2022) 540 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5 0 direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, direktiivi 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest, ning direktiivi 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas 16 COM(2022) 702 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5 0 direktiiv, millega ühtlustatakse maksejõuetusõiguse teatavaid aspekte 7 Lisatakse 2022. aastal juba saadud 12 arvamusele, millest neli olid põhjendatud arvamused. 7  Põhjendatud Arvamuste Dokument Pealkiri arvamuste arv koguarv5 (protokoll nr 2) 17 COM(2022) 721 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5 0 määrus, milles käsitletakse Euroopa Ravimiametile makstavaid tasusid ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/745 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 297/95 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 658/2014 18 COM(2023) 240 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5 0 määrus majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 19 COM(2023) 241 final Ettepanek: Nõukogu määrus, millega 5 0 muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta 20 COM(2023) 424 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5 0 direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK 8 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 25.10.2024 COM(2024) 493 final KOMISJONI ARUANNE 2023. AASTA ARUANNE SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISE KOHTA NING SUHETE KOHTA LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA ET ET  2023. AASTA ARUANNE SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISE KOHTA NING SUHETE KOHTA LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA 1. SISSEJUHATUS Käesolev dokument on 31. aruanne subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta. Aruanne esitatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) artiklile 9. Alates 2018. aastast on aruandes käsitletud ka komisjoni suhteid liikmeriikide parlamentidega, kellel on nende põhimõtete kohaldamisel tähtis roll. 2023. aastal suurenes liikmesriikide parlamentide osalemine komisjoniga peetavas poliitilises dialoogis. Kokku esitati 402 arvamust (üle 10 % rohkem kui 2022. aastal). Samuti leidis aset mitu märkimisväärset uuendust seoses sellega, kuidas liikmesriikide parlamendid väljendasid oma erinevaid seisukohti ELi tasandil. See näitas paindlikkust, mida pakub poliitiline dialoog komisjoniga. Mõned esinduskogud viisid läbi ka sisereforme, et parandada võimet teha oma hääl ELi tasandil kuuldavaks. 2023. aasta oli komisjoni ametiaja viimane täisaasta ja ühtlasi aasta, mil komisjon keskendus oma 2019. aasta poliitilistes suunistes võetud kohustuste täitmisele enne 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi. Sellest tulenevalt keskendusid ka liikmesriikide parlamendid komisjoni peamistele prioriteetidele, pöörates erilist tähelepanu Euroopa rohelisele kokkuleppele, uue hoo andmisele Euroopa demokraatiale ja euroopaliku eluviisi edendamisele. Keeruline geopoliitiline ja majanduslik kontekst, eelkõige Venemaa jätkuv agressioonisõda Ukraina vastu ja käimasolev Lähis-Ida kriis ning nende mõju, oli samuti olulisel kohal teabevahetuses, sealhulgas sellistel parlamentidevahelistel kohtumistel nagu COSAC1. Lisaks sellele, et komisjon pööras oma parema õigusloome tegevuskava raames tähelepanu sellele, kuidas tema ettepanekutes võetakse arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, keskendus komisjon 2023. aastal ka eeskirjade lihtsustamisele ja bürokraatia vähendamisele kodanike ja ettevõtjate jaoks. 2. SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMINE INSTITUTSIOONIDES 2.1. KOMISJON Parema õigusloomega seotud kohustuste täitmine ja selle tööriistade peenhäälestamine Komisjoni terviklik parema õigusloome süsteem, mis on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni hinnangul tipptasemel,2 põhineb suunistel ja tööriistakomplektil,3 mis võeti vastu 2021. aastal pärast 2021. aasta parema õigusloome teatist4. Sellest ajast alates on komisjon lisanud subsidiaarsuse hindamise tabeli kõigile poliitiliselt tundlikele ja olulistele ettepanekutele, millele on lisatud mõjuhinnang. 2023. aasta juulis ajakohastas komisjon oma tööriistakomplekti mitut 1 Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverents. 2 OECD Regulatory Policy Outlook 2021 | en | OECD 3 Better regulation: guidelines and toolbox (europa.eu) 4 COM(2021) 219 final. 1 elementi5. Need hõlmasid uue konkurentsivõime kontrolli kehtestamist mõjuhinnangute kohustusliku lisana, nagu on märgitud komisjoni teatistes ELi pikaajalise konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate abistamise kohta (VKEde abipakett)6. Nagu ka 2022. aastal saavutas komisjon positiivse tulemuse põhimõtte „üks sisse, üks välja“ rakendamisel, mis toimib uute ettepanekute kulupidurina, ning võttis meetmeid aruandlusnõuetest tuleneva koormuse vähendamiseks 25 % võrra,7 kahjustamata sellega seotud poliitikaeesmärke. Komisjon jätkas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte süstemaatilist kohaldamist oma seadusandlike ettepanekute suhtes ning pööras suuremat tähelepanu territoriaalse mõju hindamisele ja maapiirkondadele avalduva mõju hindamisele,8 mida ta oli 2022. aastal vastavalt tugevdanud ja kasutusele võtnud. Kõik 2023. aastal avaldatud mõjuhinnangud hõlmasid seega põhjalikku sõelumisprotsessi, et teha kindlaks, kas komisjoni seadusandlikel ettepanekutel on märkimisväärne asümmeetriline mõju konkreetsetele ELi territooriumidele (nt piiriülesed, maa-, saare-, mägised, äärepoolseimad või hõredalt asustatud piirkonnad). See kolmest etapist koosnev analüüs näitab,9 kas on olemas ebaproportsionaalsed piirkondlikud tagajärjed, mis nõuavad territoriaalse mõju hindamist. Panus lihtsustamisse ja koormuse vähendamisse tulevikukindluse platvormi kaudu 2023. aastal võttis tulevikukindluse platvorm10 (kõrgetasemeline eksperdirühm, mis aitab komisjonil lihtsustada ELi õigusakte ja vähendada kaasnevat tarbetut regulatiivset koormust) vastu kaheksa arvamust11. Need hõlmasid mitmesuguseid teemasid: riigihanked, tööalane liikuvus, programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa standardimismääruse toimimine, isikuandmete kaitse üldmäärus ning kolm valdkonnaülest teemat, mis keskendusid tulevikukindlale õigusraamistikule, VKE-testi kohaldamisele (mille käigus hinnatakse ettepanekute mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) ja sotsiaalmajanduse üksustele. Paljudes arvamustes esitati lihtsustamise 5 Muudatused olid järgmised: tööriist # 3 (õiguskontrollikomitee roll) – kajastab muutusi komitee koosseisus; tööriist #11 (mõjuhinnangu vorm) – mõjutab lähenemisviisiga „üks sisse, üks välja“ seotud teabe esitamise viisi; ning lisa „Konkurentsivõime kontroll“ kasutuselevõtmine. Vt BR toolbox - Jul 2023 - FINAL.pdf (europa.eu). 6 COM(2023) 168 final ja COM(2023) 535 final. 7 Eelseisvas 2023. aasta iga-aastases koormusanalüüsis antakse ülevaade bürokraatia vähendamise erinevatest töösuundadest. See avaldatakse aadressil Annual Burden Survey - European Commission (europa.eu). 8 Maapiirkondadele avalduva mõju hindamine tähendab poliitikameetmete läbivaatamist maapiirkondade seisukohti arvesse võttes (vt komisjoni 30. juuni 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon. Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks“, COM(2021) 345 final). See tähendab, et arvesse võetakse tegelikku ja võimalikku otsest ja kaudset mõju töökohtadele ja majanduskasvule, arenguväljavaadetele, sotsiaalsele heaolule ja keskkonna kvaliteedile maapiirkondades ja -kogukondades. Kui eeldatakse, et ELi sekkumisel on neile piirkondadele ja kogukondadele märkimisväärne kahjulik mõju, võib osutuda vajalikuks kohandada meetmete ülesehitust ja rakendamist vastavalt konkreetsele kontekstile. 9 Komisjon uurib võimalikku mõju konkreetset liiki piirkondadele/aladele spetsiaalse küsimustiku abil (tööriist #18: mõju kindlakstegemine). Vajaduse korral viiakse läbi veebipõhine territoriaalse mõju vajalikkuse kontroll (tööriist #34: territoriaalne mõju), et hinnata, kas territoriaalse mõju hinnang on soovitatav. Kui poliitikameetmete võimalikku territoriaalset mõju peetakse oluliseks, annab territoriaalse mõju hindamine ülevaate sellest, kuidas mõju ELis tõenäoliselt avaldub, ning aitab kindlaks teha mõju põhjused ja meetmete kohandamise võimalused, et tagada mõju ühtlasem jaotumine. Vt BR toolbox - Jul 2023 - FINAL.pdf (europa.eu). 10 Tulevikukindluse platvorm kasutab ära riigi, piirkonna ja kohaliku valitsemistasandi ning sidusrühmade oskusteavet ja kogemusi. Platvorm koosneb kahest rühmast: valitsuste rühm (riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste esindajad kõikidest ELi liikmesriikidest ning Regioonide Komitee esindajad) ja sidusrühmade rühm (parema õigusloome eksperdid, kes esindavad ettevõtjaid ja valitsusväliseid organisatsioone, ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajad). Vt https://commission.europa.eu/law/law-making-process/evaluating- and-improving-existing-laws/refit-making-eu-law-simpler-less-costly-and-future-proof/fit-future-platform- f4f_et 11 https://commission.europa.eu/law/law-making-process/evaluating-and-improving-existing-laws/refit-making- eu-law-simpler-less-costly-and-future-proof/fit-future-platform-f4f/adopted-opinions_et#adopted-opinions-- 2023 2 ja koormuse vähendamise ideid, mis võivad kaasa tuua olukorra paranemise kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning lihtsustada teatavate eeskirjade järgimist12. Euroopa Regioonide Komitee RegHubi võrgustik13 andis oma panuse tulevikukindluse platvormi töösse mitme arvamuse puhul. Näiteks korraldas RegHub konsultatsioone programmi „Digitaalne Euroopa“ ja riigihangete teemal. Saadud tagasiside ja kogemused on aidanud paremini mõista probleeme, millega kohalikud ja piirkondlikud kogukonnad ELi poliitika ja õigusaktide rakendamisel kohapeal kokku puutuvad. RegHubi võrgustik andis panuse ka platvormi 2024. aasta tööprogrammi, pakkudes välja kohalikule ja piirkondlikule tasandile erilist huvi pakkuvaid teemasid, nagu Euroopa Sotsiaalfond+ ja Euroopa Regionaalarengu Fond. Mõjuhinnangud Komisjon analüüsib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist kõikides poliitika- ja seadusandlike ettepanekute jaoks koostatavates mõjuhinnangutes. Nende hindamiste üle teostab sõltumatut kvaliteedikontrolli õiguskontrollikomitee,14 kes kontrollis 2023. aastal 50 mõjuhinnangut. Oma 2023. aasta aruandes15 märkis õiguskontrollikomitee positiivselt, et mõjuhinnangute kavandid vastavad paremini uutele parema õigusloome kohustustele, ning jõudis järeldusele, et „subsidiaarsus ja ELi lisaväärtus“ kuuluvad mõjuhinnangute kavandite täheldatud tugevaimate kvaliteedikomponentide hulka. See näitab, et komisjon keskendub oma ettepanekutes subsidiaarsuse põhimõtte järgimisele. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise hindamisel on eriti olulised kõik piiriülesed aspektid, nagu on rõhutatud näiteks transporditeenuste kasvuhoonegaaside heite arvestust käsitleva ettepaneku mõjuhinnangus16. Kõnealuse ettepaneku eesmärk on kehtestada ühine ELi raamistik sellise heite arvestamiseks ning sellel on olemuslik ja tugev ELi lisaväärtus, sest praegu puudub kogu ELi hõlmav metoodiline raamistik. See tähendab, et transpordivaldkonna sidusrühmad valivad praegu heite kvantifitseerimiseks erinevate standardite, meetodite, arvutusvahendite ja heite vaikeväärtuste vahel. ELi transpordisektori tugev piiriülene mõõde tähendab, et subsidiaarsuse põhimõte on oluline element. Praeguste erinevate riiklike lähenemisviiside jätkamine oleks kahjulik ja ohustaks kasvuhoonegaaside heite võrreldavust, tekitaks rohepesu riski ning annaks kasutajatele valed kestlikkuse stiimulid. 12 Näiteks rõhutati arvamuses sotsiaalmajanduse üksuste kohta, et teadlikkuse suurendamine riigiabi eeskirjadest, mis võivad toetada sotsiaalseid ettevõtteid, võib mängida olulist rolli nende konkurentsivõime säilitamisel. Arvamuses ühtse turu tulevikukindla õigusraamistiku tagamise kohta kutsuti üles kogu ELi hõlmavale standardimisele ja koostalitlusvõimele, et hõlbustada piiriüleseid tehinguid ja vähendada halduskoormust, tugevdades samal ajal nõuetele vastavust ja parandades igas suuruses ettevõtjate turulepääsu. Riigihankeid käsitlevas arvamuses esitati ettepanekud, mille eesmärk on lihtsustada ELi õigusakte selles valdkonnas ja soodustada innovatsiooniga seotud hankeid. Arvamuses märgiti, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused suhtuvad uutesse võimalustesse ettevaatlikult, eelkõige kogemuste puudumise tõttu. Arvamuses VKE-testi kohaldamise kohta paluti komisjonil veelgi rõhutada VKEde vaatenurka ELi õiguse mõjuhinnangutes, järelhindamistes ja toimivuskontrollides, et hinnata, kas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohustused (nt aruandluskohustused) on endiselt vajalikud või mõistlikud. Selles juhiti tähelepanu tehnoloogia arengule ja uutele lähenemisviisidele, mis võimaldavad kohustuste või menetluste lihtsustamist või vähendamist, säilitades samal ajal olemasolevad kaitsestandardid ja nende tõhusa järgimise. Programmi „Digitaalne Euroopa“ käsitlevas arvamuses kutsuti üles edendama vabatahtlikke võrdlusanalüüsi töövahendeid (nt kohalik ja piirkondlik digitaalseküpsuse hindamise vahend (LORDIMAS)) programmidele esitatavates rahastamistaotlustes. 13 RegHub on kohalike ja piirkondlike ametiasutuste võrgustik, mille eesmärk on koguda kohaliku tasandi osalejatega konsulteerimise teel kogemusi ELi poliitika elluviimise kohta. https://portal.cor.europa.eu/reghub/Pages/default.aspx. Lisateavet võrgustiku RegHub töö kohta leiab punktist 2.4. 14 https://commission.europa.eu/law/law-making-process/regulatory-scrutiny-board_et 15 2023. aasta aruanne avaldati 2024. aasta mais ja see on kättesaadav aadressil https://commission.europa.eu/publications/regulatory-scrutiny-board-annual-report-2023_en. 16 COM(2023) 441 final. 3 Veel üks näide on tööturustatistika,17 mille eesmärk on anda täielik ja võrreldav tööturu statistiline ülevaade ELi tasandil, et vastata paljude kasutajate vajadustele ning hõlbustada otsuste tegemist kõigil ELi tasanditel, teadusuuringuid ja üldsuse teavitamist. Ilma ELi raamistikuta ei saavutaks liikmesriigid andmete, ühtlustatud metoodika ning väljundite võrreldavuse ja ühtluse osas samu tulemusi. Hindamised ja toimivuskontrollid Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted on tähtsad aspektid ka hindamistes ja toimivuskontrollides, mille tegemisel uuritakse, kas ELi tasandi meede on toonud oodatud tulemusi tõhususe, tulemuslikkuse, asjakohasuse ja ELi lisaväärtuse mõttes. Hindamised aitavad jälgida samuti seda, kas ELi meetmed on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega jätkuvalt kooskõlas. Õiguskontrollikomitee kontrollis 2023. aastal kaheksat olulist hindamist. Näiteks tugineti Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu (ELi rahastatud algatus) hindamisel18 subsidiaarsuse põhimõttele, kuna andmete ja teadmiste kogumine merepiirkondades või ELi tasandil on piiriülene. Hindamise kohaselt ei ole ühelgi üksusel kui ELil paremad võimalused juhtida ja rahastada andmete kogumist ELi tasandil, juurdepääsu andmetele ja andmetoodetele ning ELi merede ja ookeanide seisukohast huvipakkuvaid teenuseid. Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk ühendab varem killustatud andmepakkujaid, luues seega selgemat lisaväärtust kui riiklik, piirkondlik või kohalik lahendus. 2.2. EUROOPA PARLAMENT19 2023. aastal sai Euroopa Parlament liikmesriikide parlamentidelt protokolli nr 2 alusel 294 avaldust. Neist 22 olid põhjendatud arvamused20 ja 272 muud seisukohad, milles subsidiaarsusega seotud küsimusi ei tõstatatud. Võrdlusena olgu öeldud, et 2022. aastal sai Euroopa Parlament 249 avaldust, millest 34 olid põhjendatud arvamused. Kui Euroopa Parlament on saanud liikmesriikide parlamentidelt esildised, edastatakse need Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt asjaomas(t)ele komisjoni(de)le21. 2023. aastal olid õiguskomisjoni (JURI) alalised raportöörid subsidiaarsusküsimustes Gilles Lebreton (ID/FR) ja Karen Melchior (Renew/DK), vastavalt 2023. aasta esimesel ja teisel poolaastal. 2023. aastal andsid mõned Euroopa Parlamendi komisjonid oma panuse COSACi 39.22 ja 40.23 poolaastaaruandesse,24 milles käsitletakse muudatusi parlamentaarse kontrolliga seotud ELi menetlustes ja tavades. Kaheksalt parlamendikomisjonilt saadi panus 39. poolaastaaruande kohta, milles käsitleti paketi „Eesmärk 55“ kliimaalaseid õigusakte, parlamentide rolli kriisidele 17 SWD(2023) 265 final, milles esitatakse ettepanekule COM(2023) 459 final lisatud mõjuhinnang. 18 SWD(2023) 281 final. 19 Käesoleva aruande punktid 2.2–2.4 põhinevad vastavatelt ELi institutsioonidelt ja asutustelt saadud teabel. 20 Kuigi see ei ole 2023. aasta puhul asjakohane, tõlgendavad Euroopa Parlament ja komisjon põhjendatud arvamuste arvu erinevalt. Statistika tegemisel käsitab komisjon põhjendatud arvamust, milles käsitletakse enam kui üht komisjoni ettepanekut, ühe põhjendatud arvamusena, ent otsustades selle üle, kas komisjoni ettepaneku puhul on saavutatud nn kollase/oranži kaardi menetluse künnis, käsitatakse seda põhjendatud arvamust ühe põhjendatud arvamusena iga käsitletud ettepaneku kohta. Seevastu Euroopa Parlament loeb põhjendatud arvamuste arvuks käsitletud ettepanekute arvu. Künnised on sätestatud protokolli nr 2 artiklis 7. 21 Reegli nr 43 kohaselt, kui liikmesriigi parlament saadab Euroopa Parlamendi presidendile põhjendatud arvamuse, saadetakse see arvamus edasi selle valdkonna eest vastutavale komisjonile ja edastatakse teavitamise eesmärgil õiguskomisjonile (JURI), kes vastutab subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest. 22 https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/download/file/8a8629a8881d935701881eeb09e40005/39th%20Bi- annual%20Report%20of%20COSAC.pdf 23 https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/download/file/8a8629a88bcc3697018bcdb41d910010/3%20- %2040th%20Bi-annual%20Report%20of%20COSAC.pdf 24 Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverents. Euroopa Parlament on selle liige. 4 reageerimise kiirendatud otsustusprotsessides ning parlamentidevahelise teabevahetuse parimaid tavasid, sealhulgas IPEXi25 kasutamist. 40. poolaastaaruande kohta, mis hõlmab parlamentide rolli seoses avatud strateegilise autonoomia, taastuvenergiapoliitika ja Venemaa sissetungiga Ukrainasse, saadi sisend üheksalt komisjonilt. 2023. aasta novembris võttis Euroopa Parlament vastu kaks resolutsiooni riikide parlamentide ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohta. • Esimeses resolutsioonis ettepanekute kohta aluslepingute muutmiseks26 tegi parlament ettepaneku tugevdada subsidiaarsuse kontrolli Euroopa Liidu Kohtus ning soovis, et seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide arvamust võetaks arvesse põhjendatud arvamustes liikmesriikide parlamentide seadusandlike ettepanekute kohta, kollase kaardi menetluste tähtaja pikendamist 12 nädalale ning nn rohelise kaardi mehhanismi kasutuselevõtmist seadusandlike volitustega riiklike või piirkondlike parlamentide seadusandlike ettepanekute puhul, et muuta ELi õigusaktid kohalikele vajadustele paremini vastavaks. • Teises resolutsioonis ELi õigusloome kvaliteedi ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta27 kordas parlament liikmesriikide parlamentide olulist rolli subsidiaarsuse kontrollis kõnealuse põhimõtte loomuliku kaitsjana, kellel on õigus jälgida seda subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi kaudu. Euroopa Parlament võttis 2024. aasta jaanuaris vastu ka algatusraporti liikmesriikide parlamente käsitlevate aluslepingu sätete rakendamise kohta28. Põhiseaduskomisjon (AFCO) koostas kõnealuse raporti 2023. aastal. Raportis rõhutati, et liikmesriikide parlamentide aktiivne kaasamine ELi asjadesse ja riikide parlamentide tõhustatud kontroll riikide valitsuste üle on olulised, et tagada ELi institutsioonilise süsteemi demokraatlik vastutus ja legitiimsus. Samuti tuletas parlament meelde, et parlamentaarset kontrolli saab lihtsustada suurema läbipaistvusega Euroopa Liidu Nõukogus ning et juurdepääs teiste ELi institutsioonide dokumentidele võimaldab liikmesriikide parlamentidel teostada asjakohast kontrolli. Euroopa Parlamendi uuringuteenistus29 on jätkanud Euroopa Parlamendi liikmete ja komisjonide abistamist analüüside tegemisel kõigis poliitikavaldkondades ning võtnud oma töös arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kaalutlusi, kasutades selleks mitmesuguseid tooteid ja teenuseid. 2023. aastal koostas teenistus 41 esialgset hinnangut ja ühe üksikasjaliku hinnangu komisjoni mõjuhinnangute kohta, samuti ühe asendava mõjuhinnangu30 ja ühe täiendava mõjuhinnangu31. Tagantjärele avaldas uuringuteenistus ka seitse ELi rakendamishinnangut, 22 rakendamishinnangut, kaks praktikas rakendamist käsitlevat dokumenti (sh dokumendi, kus vaadeldakse komisjoni aasta tööprogrammi), kaks üksikasjalikku jooksvalt ajakohastatavat 25 https://www.ipex.eu 26 Euroopa Parlamendi 22. novembri 2023. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi ettepanekute kohta aluslepingute muutmiseks (2022/2051(INL) (https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2023- 0427_ET.html). Raportöörid: Guy Verhofstadt (Renew/BE), Sven Simon (EPP/DE), Gabriele Bischoff (S&D/DE), Daniel Freund (Rohelised/ALE/DE) ja Helmut Scholz (GUE/NGL/DE). 27 Euroopa Parlamendi 23. novembri 2023. aasta resolutsioon Euroopa Liidu õigusloome kvaliteedi ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta – raport parema õigusloome kohta, mis käsitleb aastaid 2020, 2021 ja 2022 (2023/2079(INI)) (https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2023-0442_ET.html); Raportöör: Catharina Rinzema (Renew/NL). 28 Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon aluslepingute nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad liikmesriikide parlamente (2023/2084(INI)) (https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9- 2024-0023_ET.html); Raportöör: Paulo Rangel (EPP/PT). 29 Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (europa.eu) 30 Asendav mõjuhinnang: ettepanek määruse kohta, milles käsitletakse rändajate ärakasutamisega seotud olukordi rände ja varjupaiga valdkonnas, oktoober 2023, PE 753.156. 31 Täiendav mõjuhinnang ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks, aprill 2023, PE 740.248. 5 kontrollnimekirja ja neli muud uuringut. Seoses ELi lisaväärtusega esitati ka kolm aruannet Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude kohta, kolm ELi lisaväärtuse hindamise aruannet ja neli muud seotud publikatsiooni. 2.3. EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi „nõukogu“) ja selle asjaomased töörühmad jätkasid 2023. aastal selle jälgimist, kas nõukogu ja Euroopa Ülemkogu varasemate aastate järeldusi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohta rakendatakse tulemuslikult (eelkõige neid, mida on nimetatud eelmises aastaaruandes). Need olid Euroopa Ülemkogu järeldused ühtse turu tegevuskava edasise täitmise kohta;32 nõukogu järeldused parema õigusloome kohta „Konkurentsivõime ning kestliku ja kaasava majanduskasvu tagamine“;33 nõukogu järeldused, milles käsitletakse regulatsiooni testkeskkondi ja katsetamissätteid kui innovatsioonisõbraliku, tulevikukindla ja vastupidava õigusraamistiku vahendeid, mis aitavad lahendada murrangulisi probleeme digiajastul,34 ning nõukogu järeldused andmetehnoloogiate kohta, et edendada paremat õigusloomet35. Euroopa Ülemkogu käsitles 2023. aastal mitmel korral ka regulatiivse lihtsustamise küsimusi ja viise, kuidas vähendada liikmesriikide regulatiivset koormust, eelkõige seoses konkurentsivõime, ühtse turu ja majandusega. Sellega seoses märkis ülemkogu, et „Euroopa Ülemkogu on kutsunud komisjoni ja liikmesriike üles veelgi parendama investeeringute raamtingimusi, mis soodustavad konkurentsivõimet. Samuti kutsus Euroopa Ülemkogu kõiki asjaomaseid institutsioone üles jätkama tööd, et lihtsustada regulatsiooni ja vähendada tarbetut halduskoormust (sealhulgas aruandlusnõudeid), eelkõige VKEde ja idufirmade jaoks“36. 2023. aastal edastas nõukogu liikmesriikide parlamentidele ühe seadusandliku ettepaneku, mille esitas Euroopa Liidu Kohus37. Samuti jagati kaht liikmesriigi parlamendi arvamust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta kõnealuse seadusandliku ettepaneku suhtes ning edastati need ka Euroopa Liidu Kohtule. Lisaks aluslepingutest tulenevate kohustuste täitmisele hoiab nõukogu liikmesriike kursis arvamustega, mille liikmesriikide parlamendid on esitanud seadusandlike ettepanekute kohta. 2023. aastal edastas nõukogu peasekretariaat 20 protokolli nr 2 alusel laekunud põhjendatud arvamust ja 291 poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamust38. 2.4. EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE Euroopa Regioonide Komitee (edaspidi „komitee“) on tegelnud subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja parema õigusloomega, juhindudes oma ametiaja 2020–2025 prioriteetidest,39 ning on oma tegevuse kaudu edendanud aktiivset subsidiaarsuse kultuuri. 32 Euroopa Ülemkogu dokument 17/18, punktid II/2 ja IV/15 ning Euroopa Ülemkogu dokument 13/20, punkt II/4; ning rakendamise osas nõukogu dokument ST 11654/21. 33 Nõukogu dokument ST 6232/20, punktid 2 ja 12. 34 Nõukogu dokument ST 13026/1/20 REV 1, punktid 3 ja 12. 35 ELT C 241, 21.6.2021, lk 13. 36 Euroopa Ülemkogu dokument 14/23. 37 Nõukogu dokument ST 15936/22, mis käsitleb Euroopa Liidu Kohtu seadusandlikku ettepanekut protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) muutmise kohta. 38 Nõukogu peasekretariaat ei saa süstemaatiliselt kõiki liikmesriikide parlamentide arvamusi, mistõttu võivad eri institutsioonid saada erineva arvu arvamusi (vt ka joonealune märkus 20) 39 Euroopa Regioonide Komitee 2. juuli 2020. aasta resolutsioon teemal „Euroopa Regioonide Komitee prioriteedid aastateks 2020–2025 „Külade, linnade ja piirkondade kaudu inimestele lähemal asuv Euroopa““, https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020XR1392. 6 Komitee parema õigusloome ja aktiivse subsidiaarsuse juhtrühm (BRASS-G)40 on hallanud komitee erinevaid parema õigusloome vahendeid, tagades nendevahelise sidususe ja koostoime ning edendades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panust paremasse ELi õigusloomesse kogu selle elutsükli jooksul alates väljatöötamisest kuni järelhindamiseni. See hõlmas suundumuste ja probleemide varajase tuvastamise etappe (tulevikusuundade strateegilise analüüsi kaudu); poliitika väljatöötamist (eelhindamine subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse seire, territoriaalse mõju hindamise ja maapiirkondadele avalduva mõju hindamise kaudu); õigusaktide läbivaatamist (tagantjärele keskendumine rakendamisele RegHubi võrgustiku kaudu) ning poliitika võimalikku läbivaatamist (komitee panuse kaudu tulevikukindluse platvormi töösse). Regioonide Komitee tegeles oma prognoosimissuutlikkuse suurendamisega, prognooside süvalaiendamisega oma poliitilises töös ning mõnede linnade ja piirkondade prognoosimissuutlikkuse kindlakstegemise ja sidumisega teiste linnade ja piirkondade sama suutlikkusega ning ELi ja Regioonide Komitee tasandiga41. Regioonide Komitee ehitab järk- järgult üles piirkondade ja linnade võrgustiku, millel on kogemusi tulevikusuundade strateegilise analüüsi valdkonnas, ning toetab heade tavade ja prognoosimiskultuuri jagamist riigi tasandist madalamal tasandil. Seda tõendab piirkondade ja linnade tulevikusuundade strateegilise analüüsi osaluslabor,42 mis korraldatakse koostöös komisjoniga; komitee töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ liikmetele koostöös Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega loodud tulevikusuundade analüüsi katseprojekt43 ning tulevikusuundade analüüsi mõõtme lisamine kõikidesse asjakohastesse väljastpoolt tellitud uuringutesse. Regioonide Komitee avaldas ka arvamuse tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta,44 milles rõhutati, et see on oluline ka kohalike ja piirkondlike juhtide jaoks. Regioonide Komitee võttis vastu 53 arvamust ja 6 resolutsiooni45. Neist rohkem kui pooled46 sisaldasid sõnaselgeid viiteid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimisele või konkreetseid soovitusi selle põhimõtte järgimise parandamiseks. Lisaks võttis komitee samal eesmärgil vastu oma 2023. aasta subsidiaarsuse tööprogrammi,47 milles määrati seireprioriteetidena kindlaks viis komisjoni 2023. aasta tööprogrammi algatust, kuna nende selge poliitiline huvi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastu ja mõju nende pädevustele on ilmsed. Need olid algatused, mis käsitlevad heas seisundis mulda, jäätmete vähendamist, majanduse juhtimist, kestlikke toidusüsteeme ja VKEde abipaketti. Komitee esitas arvamused enamiku nende 40 Komitee liige ja Bremeni piirkondliku parlamendi president Antje Grotheer (DE/PES) asus 2024. aastal tööle BRASS-G esimehe Karl-Heinz Lambertzi (BE/PES) asemele. Täiendavat teavet BRASS-G kohta leiab aadressilt https://cor.europa.eu/en/our-work/Pages/Better-Regulation-and-Active-Subsidiarity.aspx. 41 Komitee osales paljudes ELi institutsioonide korraldatud tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevustes, peamiselt Euroopa strateegilise poliitilise analüüsi süsteemi (ESPAS) raames. See hõlmas osalemist ESPASi 2024. aasta üleilmsete suundumuste aruande koostamise tuumikrühmas, ESPASi projektimeeskonnas, ESPASi juhtrühmas, ESPASi noorte talendivõrgustikus ja ESPASi 2023. aasta konverentsil. 42 https://cor.europa.eu/en/news/Pages/strategic-foresight-capacity-better-prepare-future.aspx 43 https://cor.europa.eu/en/news/Pages/green-deal-going-local-working-group-strategic-foresight.aspx 44 CIVEX-VII/022: Tulevikusuundade strateegiline analüüs kui ELi juhtimise ja parema õigusloome vahend. 45 Täpsema teabe saamiseks vt EUR-Lex (europa.eu). 46 29 arvamust ja 4 resolutsiooni. Euroopa Regioonide Komitee resolutsioonis „Piirkondade ja linnade olukord Euroopa Liidus 2023. aastal ja ettepanekud seoses järgmise ELi strateegilise tegevuskavaga 2024–2029“ (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:C_202301321) rõhutati, et „kehtivate aluslepingu sätete optimeerimine peaks tagama suurema läbipaistvuse ja vastutuse ELi otsustusprotsessis, sealhulgas suurema rõhuasetuse subsidiaarsusele, mitmetasandilisele valitsemisele ja komitee rollile“, ning leiti, et komitee „peab sellega seoses hädavajalikuks paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe läbivaatamist järgmise poliitikatsükli jooksul“. 47 https://portal.cor.europa.eu/subsidiarity/Publications/Documents/Subsidiarity-Work-Programme/2023.pdf 7 kohta48. Regioonide Komitee subsidiaarsuse järelevalve võrgustik49 hõlbustas ka subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimisega seotud tähelepanekute vahetamist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, eelkõige tänu REGPEXi liikmetele50. 2023. aasta veebruaris võttis komitee juhatus vastu uuendatud territoriaalse mõju hindamise strateegia. 2023. aastal korraldati ka kolm territoriaalse mõju hindamise seminari51. Mais avaldas komitee arvamuse,52 milles rõhutati vajadust kõigi uute territoriaalse mõõtmega ELi poliitikameetmete võimaliku diferentseeritud territoriaalse mõju süstemaatilise eelhindamise järele nende kavandamise etapis. Septembris tutvustas komitee oma tööd territoriaalse mõju hindamise valdkonnas nõukogu konkurentsivõime ja majanduskasvu töörühmale nõukogu parema õigusloome koosseisus. Lisaks töötas Regioonide Komitee välja maapiirkondadele avalduva mõju hindamise metoodika, millega tagatakse, et enne ELi õigusaktide vastuvõtmist võetakse arvesse maapiirkondade eripära. Näiteks keskenduti 2023. aasta juunis toimunud esimesel territoriaalse mõju hindamise seminaril kestlike toidusüsteemide teemal maapiirkondadele avalduva mõju hindamisele. Komitee jätkas parema õigusloome vahendite rakendamist koostöös komisjoni ja Euroopa Parlamendiga, eelkõige aktiivse osalemise kaudu tulevikukindluse platvormil RegHubi võrgustiku kaasabil53. RegHub konsulteeris piirkondlike keskustega aruande „Rohelise kokkuleppe tulevik: kokkuvõte ja tulevikuväljavaade“ üle ning kogus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemusi Euroopa rohelise kokkuleppe meetmete rakendamisel. Need avaldati rakendusaruandes 54 ja neid rõhutati komitee 2023. aasta ELi aruandes piirkondade ja linnade olukorra kohta 55. Piirkondlike keskustega konsulteeriti ka ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade piirkondliku mõõtme üle. Konsultatsiooni esimese etapi tulemused koguti ja koondati rakendusaruandesse, 56 andes sellega teavet Regioonide Komitee aruteludele oma institutsiooniliste partneritega ning andes panuse ühise põllumajanduspoliitika vahekokkuvõttega seotud töösse. Komisjon ja Regioonide Komitee vaatasid 2023. aastal ühiselt läbi oma koostööprotokolli, et tugevdada institutsioonilist partnerlust ja edendada kaasavama ELi arengut. 2024. aasta märtsis allkirjastatud muudetud protokollis57 kohustusid mõlemad pooled püüdma ühiselt edendada aktiivset subsidiaarsust ja paremat õigusloomet ning leppisid kokku konkreetsetes sammudes. See koostöö on seotud ka subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisega, et tagada piirkondliku ja kohaliku mõõtme arvessevõtmine. 48 ENVE-VII/042 – Mullaseire ja mulla vastupidavus (mullaseire direktiiv); ECON-VII/030 – ELi majandusjuhtimise raamistiku reform; NAT-VII/033 – kestliku toidusüsteemi õigusraamistik ja ECON-VII/035 – VKEde toetuspakett ja BEFITi raamistik. 49 Subsidiaarsuse järelevalve võrgustik ühendab seadusandlike volitustega piirkondlikke parlamente ja valitsusi; seadusandlike volitusteta kohalikke ja piirkondade omavalitsusi ning kohalike omavalitsuste liite ELis. See on avatud ka Regioonide Komitee riiklikele delegatsioonidele ja riikide parlamentidele. 50 REGPEX on subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku alarühm, mis ühendab seadusandlike volitustega piirkondlikke parlamente (https://portal.cor.europa.eu/subsidiarity/regpex/Pages/default.aspx). 51 „Droonistrateegia 2.0“ mais, „Kestlikud toidusüsteemid“ juunis ja „Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP)“ oktoobris. 52 COTER-VII/026: „Ühtekuuluvuse mittekahjustamine – valdkonnaülene põhimõte ühtekuuluvuse edendamiseks ELi üldeesmärgi ja üldise väärtusena“. 53 Lisateavet komitee panuse kohta tulevikukindluse platvormi töösse RegHubi kaudu leiate punktist 2.1. 54 https://cor.europa.eu/en/engage/Documents/RegHub/green-deal-taking-stock-looking-ahead.pdf 55 https://cor.europa.eu/en/engage/brochures/Documents/EU%20Annual%20Report%20on%20the%20State% 20of%20Regions%20and%20Cities%202023/4892%20-%202023%20Annual%20Report%20EN.pdf 56 https://cor.europa.eu/en/engage/Documents/RegHub/1st-report-regional-dimension-cap-strategic-plans.pdf 57 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32024Y02478 8 2.5 EUROOPA LIIDU KOHUS 2023. aastal viitas Euroopa Liidu Kohus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele oma otsuses määruse kohta, millega luuakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet58. Liikmesriikide põhivõrguettevõtjad palusid Üldkohtul uurida, kas määrus võimaldab koostööametil võtta vastu otsuse küsimustes, mille riiklikud reguleerivad asutused olid talle nendevahelise kokkuleppena esitanud. Üldkohus järeldas59 komisjoni ameti loomise ettepanekule lisatud seletuskirja põhjal, et ametile on antud autonoomne otsustamisõigus ja seetõttu ei ole riiklike reguleerivate asutuste seisukoht tema suhtes siduv. Seletuskirjas leiti, et ameti volitused on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, sest amet sekkuks neis valdkondades, kus killustatud riiklik otsustamine piiriülese tähtsusega küsimustes tooks kaasa probleemid või ebaühtluse siseturul. Ühtlasi leiti seletuskirjas, et ameti volitused on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest ametile antaks lisaülesandeid, eriti energiasüsteemi piirkondlikul käitamisel, säilitades reguleerivate asutuste keskse rolli energeetikaregulatsioonis. Kohus järeldas seletuskirja põhjal, et ELi seadusandjal on selge tahe muuta otsuste tegemine piiriülestes, keerulistes, kuid möödapääsmatutes küsimustes tõhusamaks ja kiiremaks, tugevdades ameti üksikotsuste tegemise volitusi viisil, mis sobiks kokku reguleerivate asutuste keskse rolli säilitamisega energeetikaregulatsiooni valdkonnas. See kohtuasi on praegu apellatsioonimenetluses pooleli. 3. SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTTE JÄRGIMISE KONTROLLI MEHHANISMI KOHALDAMINE LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDES 3.1 ÜLEVAADE 2023. aastal sai komisjon liikmesriikide parlamentidelt 22 põhjendatud arvamust60, 61. See oli kolmandiku võrra vähem kui 2022. aastal saadud 32 arvamust, mis on kooskõlas arvamuste arvu üldise ja eelkõige põhjendatud arvamuste arvu pikaajalise langustrendiga. Põhjendatud arvamuste langustrend muutub veelgi selgemaks, kui põhjendatud arvamuste arvu väljendada protsendina arvamuste üldarvust62. 58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (uuesti sõnastatud). 59 Euroopa Kohtu 15. veebruari 2023. aasta otsus kohtuasjas Austrian Power Grid jt vs. ACER, T-606/20, ECLI:EU:T:2023, punktid 45–49 (apellatsioonkaebus: kohtuasi C-281/23 P). 60 Protokolli nr 2 alusel võib iga riigi parlament või selle koda kaheksa nädala jooksul alates seadusandliku akti eelnõu edastamise kuupäevast saata ELi ametlikes keeltes koostatud põhjendatud arvamuse selle kohta, miks asjaomane eelnõu ei vasta tema arvates subsidiaarsuse põhimõttele. Vt ka joonealune märkus 61. 61 See arv tähistab kõiki põhjendatud arvamusi, mis saadi parlamendikodadelt protokolli nr 2 alusel 2023. aastal. Vt ka joonealune märkus 20 ja 1. lisa, kus on loetletud komisjoni dokumendid, mille kohta komisjon sai põhjendatud arvamusi. 62 Arvestades üsna väikest põhjendatud arvamuste arvu, võib isegi väike põhjendatud arvamuste arvu suurenemine põhjustada nende protsendi näiliselt erakordset suurenemist. See võib selgitada 2021.–2022. aasta hüpet, mille põhjustas muu hulgas Euroopa Parlamendi valimisõiguse ettepanek, mille kohta esitati kaheksa põhjendatud arvamust (vt komisjoni 2022. aasta aruanne, COM(2023) 640 final, lk 10). 9  Arvamuste ja põhjendatud arvamuste võrdlus Arvamused (sh põhjendatud arvamused) Põhjendatud arvamused 663 622 620 592 576 569 506 387 402 350 360 355 250 255 200 168 159 64 70 84 65 34 52 37 32 21 8 0 9 16 22 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Põhjendatud arvamuste protsent võrreldes kõigi saadud arvamustega 16% 14% 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Märkus: punktiirjoon tähistab lineaarset trendi. 2023. aastal (nagu ka 2022. aastal) pärines enamik põhjendatud arvamustest ühe liikmesriigi parlamendilt. 2023. aastal esitas Itaalia parlament üheksa põhjendatud arvamust: kuus Camera dei Deputati ja kolm Senato della Repubblica. Rootsi Riksdag esitas 2023. aastal viis põhjendatud arvamust, mis moodustab 23 % koguarvust (2022. aastal esitati 14 põhjendatud arvamust, üle 40 % kõigist põhjendatud arvamustest). Need kaks parlamenti esitasid kokku kaks kolmandikku kõigist 2023. aastal saadud põhjendatud arvamustest. Ülejäänud põhjendatud arvamused 2023. aastal esitasid Prantsuse Sénat (3) ning Tšehhi Poslanecká sněmovna, Ungari Országgyűlés, Küprose Vouli ton Antiprosopon, Madalmaade Eerste Kamer ja Madalmaade Tweede Kamer (kõigilt üks). See tähendab, et 2023. aastal esitas põhjendatud arvamuse 39 liikmesriigi parlamendist või esinduskogust üheksa, kes esindasid seitset liikmesriiki (2021. aastal 13, 2022. aastal seitse ja 2020. aastal kaheksa). 2023. aastal laekunud 22 põhjendatud arvamust olid temaatiliselt hajutatud ja seotud 14 erineva komisjoni ettepanekuga, millest ükski ei saanud rohkem kui kolm põhjendatud arvamust. 10 Nendest ettepanekutest kuus kuulus komisjoni peamise prioriteedi63 „Euroopa roheline kokkulepe“, kolm prioriteedi „Digiajastule vastav Euroopa“, kolm prioriteedi „Uus hoog Euroopa demokraatiale“ ja kaks prioriteedi „Inimeste hüvanguks toimiv majandus“ alla. Ettepanek, mille kohta esitati 2023. aastal põhjendatud arvamusi, mis vastasid kõige suuremale häälte arvule liikmesriikide parlamentides,64 oli ettepanek, milles käsitletakse teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimi,65 mille kohta esitati kaks põhjendatud arvamust, mis vastas neljale häälele. Siiski ei saavutanud ettepanek komisjoni koondvastuse künnist,66 rääkimata nn kollase kaardi künnisest, mis nõuaks, et komisjon põhjendaks oma ettepaneku säilitamist, muutmist või tagasivõtmist. Kuue muu ettepaneku kohta esitati kaks või kolm põhjendatud arvamust, mis vastasid kahele või kolmele häälele. Ülejäänud seitsme ettepaneku kohta esitati ainult üks põhjendatud arvamus (üksikasjalikum teave on esitatud 1. lisas). Järgmises punktis 3.2 vaadeldakse olulisemaid ettepanekuid, mille kohta esitati üle ühe põhjendatud arvamuse. 3.2 PÕHIJUHTUMID Komisjoni peamise prioriteedi „Euroopa roheline kokkulepe“ raames esitati 2023. aastal kõige rohkem arvamusi pakendeid ja pakendijäätmeid käsitleva määruse ettepaneku67 kohta: kolm põhjendatud arvamust68 ja kuus arvamust poliitilise dialoogi raames69. Oma põhjendatud arvamustes märkisid mõlemad Itaalia esinduskogud, et nad ei näe vajadust ELi tasandi õigusaktide järele, eelkõige pidades silmas korduskasutamise mudeleid, mis kahjustaks edukaid ringlussevõtumudeleid riiklikul tasandil. Prantsusmaa Sénat juhtis tähelepanu ohule, et õõnestatakse ambitsioonikamaid siseriiklikke õigusakte seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 kasutamisega ainsa õigusliku alusena, ning rõhutas vajadust järgida tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet seoses nõudega luua ühekordselt kasutatavate plastpudelite ja metallpurkide tagatisrahasüsteem. Itaalia Camera dei Deputati leidis, et liikmesriigid, kes võtavad ringlusse suuri koguseid pakendijäätmeid, tuleks vabastada korduskasutuse ning tagatisrahasüsteemide loomise kohustusest. Kõik kolm esinduskogu leidsid, et direktiiv oleks olnud asjakohasem õigusakt kui määrus, ning märkisid, et delegeeritud õigusaktide kavandatud kasutamine ei tohiks võimaldada komisjonil reguleerida mitteolemuslikke elemente. Mõlemad Itaalia esinduskogud leidsid, et teatavate ühekordselt kasutatavate pakendite piirangud on ebaproportsionaalsed ja kujutavad endast riski toiduohutusele. Itaalia Senato della Repubblica nägi ohtu ka selles, et ravimipakendid võidakse ringlusse võtta, ning kutsus üles vabastama need ringlussevõetavuse nõudest. Itaalia Camera dei Deputati väljendas muret kohustuslike ringlussevõetud materjali sisalduse nõuete pärast meditsiinitoodete ja toiduga kokkupuutuvate 63 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024_et 64 Igal liikmesriigi parlamendil on kaks häält; igal kahekojalise süsteemi kojal on üks hääl. 65 COM(2023) 411 final. 66 Komisjon on võtnud kohustuse vastata koondvastusega, kui ettepaneku kohta saadakse „märkimisväärne“ arv põhjendatud arvamusi („märkimisväärne“ tähendab selles kontekstis, et põhjendatud arvamuste arv vastab vähemalt seitsmele liikmesriigi parlamendi häälele), isegi kui ettepaneku kohta ei ole esitatud piisavalt põhjendatud arvamusi, et saavutada nn kollase kaardi künnis, mis toob kaasa õigusakti eelnõu kohustusliku läbivaatamise. Nn kollase kaardi künnis saavutatakse tavaliselt siis, kui liikmesriikide parlamentidelt saadud põhjendatud arvamuste arv moodustab vähemalt kolmandiku nende häälte arvust (st 18 häält 54st). Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta esitatud seadusandlike aktide eelnõude puhul on künnis üks neljandik häältest (14 häält 54st). 67 COM(2022) 677 final. 68 Prantsusmaa Sénat ning Itaalia Camera dei Deputati ja Senato della Repubblica. 69 Tšehhi Poslanecká sněmovna ja Senát, Hispaania Cortes Generales, Itaalia Camera dei Deputati, Poola Senat ja Rumeenia Senat. 11 pakendite puhul ning kutsus üles laiendama kompostitavatest materjalidest pakendite kasutusalade loetelu. Poliitilise dialoogi raames esitatud arvamustes rõhutati samuti, et kõnealune ettepanek peab võimaldama liikmesriikidele suuremat paindlikkust. Sarnaselt Itaalia parlamendiga kritiseeris Poola Senat mõjuhinnangut ja nõudis põhjalikku analüüsi, tagamaks et kavandatud uued eesmärgid on realistlikud, mõõdetavad ja tehniliselt teostatavad. Tšehhi Poslanecká sněmovna tegi ettepaneku arvutada pakendijäätmete vähendamise eesmärk elaniku kohta tekkinud pakendijäätmete koguse alusel. Rumeenia Senat palus selgitusi kasutatud määratluste ja ettevõtjate vastutuse kohta. Oma vastustes väitis komisjon, et kavandatud meetmed on vajalikud ringmajanduse tagamiseks ja pakendijäätmete jätkusuutmatu kasvu vältimiseks. Ta leidis, et tagatisrahasüsteem on üks peamisi meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid, kes saavutavad eesmärgiks seatud pakendivormide kõrge kogumismäära muul viisil, võivad sellistest süsteemidest loobuda. Seoses õigusakti valikuga väitis komisjon, et määrus on ettepaneku eesmärkide saavutamiseks väga oluline ning et liikmesriikidele suurema paindlikkuse võimaldamise taotlust käsitleti, määratledes ettepaneku tekstis selgelt õigusnormide piirid. Ravimipakendite kohta märkis komisjon, et ettepanekus on ette nähtud pikem üleminekuperiood ringlussevõetavuse nõuete täitmiseks ning ravimid on vabastatud ringlussevõetavuse nõuetest. Seoses mõjuga toiduohutusele väitis komisjon, et ühekordselt kasutatavad pakendid ei suurenda toiduohutust, kuid nõustus vajadusega vabastada õrnad puu- ja köögiviljad pakendikeeldudest. Mõjuhinnangu ja selgituse vajadusega seoses selgitas komisjon, et metoodika põhineb keskkonnajalajälje põhimõtetel ning et ta teeb kaasseadusandjatega koostööd, et tagada ettevõtjatele suurem selgus mõistete ja vastutuse jagamise osas. Ettepaneku kohta, milles käsitletakse teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimi70 esitati kaks põhjendatud arvamust71 ja seitse arvamust poliitilise dialoogi käigus72. Küprose Vouli ton Antiprosopon ja Ungari Országgyűlés leidsid oma põhjendatud arvamustes, et säte, millega keelatakse liikmesriikidel võtta meetmeid, millega piiratakse või keelatakse kogu oma territooriumil või osal sellest 2. kategooria uute genoomikameetoditega taimede (st taimed, mis erinevalt 1. kategooria UGM-taimedest ei saa esineda looduslikult või mida ei saa toota tavapäraste aretusmeetodite abil) viljelemine, on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega. See väide leidis kajastamist ka mõnes poliitilise dialoogi raames esitatud arvamuses. Samuti kritiseeriti ettepanekut järgneva tõttu: ebapiisav õiguslik alus; mure läbipaistvuse ja tarbijate valikuvabaduse pärast; tarbijakaitse ja mõju, mida avaldab tarbijatele 1. kategooria UGM-taimede märgistamisnõuete piirdumine taimse paljundusmaterjaliga; mure proportsionaalsuse põhimõtte ja ettevaatusprintsiibi järgimise pärast ning mure konkurentsi moonutamise ohu pärast, kui mõned aretajad saavad uusi genoomikameetodeid käsitlevad patendid. Arvamused sisaldasid ka mitmeid taotlusi, näiteks keelata 1. kategooria UGMide patentimine ja vältida sektori monopoliseerimist; teha patentide ja nendega seotud litsentside mõju uuring; näha ette sama kontrollitase kolmandates riikides toodetud taimede puhul ning reguleerida uute genoomikameetodite kasutamist mikroorganismidel. Komisjon selgitas oma vastustes, et loobumisvõimalust ei saa kasutada selleks, et maandada geneetiliselt muundatud organismidest (GMOd) tulenevaid riske inimeste või loomade tervisele või keskkonnale. Neid riske hinnati juba ELi tasandil ühtlustatud teadusliku hindamise käigus. Lisaks ei olnud 2. kategooria UGM-taimede puhul loobumisvõimaluse väljajätmine seotud nende taimedega seotud ohutuskaalutlustega just seetõttu, et 2. kategooria UGM-taimede kohta antakse luba ainult juhul, kui need on ohutud. Õigusliku aluse osas juhtis komisjon tähelepanu selle kooskõlale GMOsid käsitlevate kehtivate õigusaktidega GMOde tahtliku keskkonda viimise ja 70 COM(2023) 411 final. 71 Küprose Vouli ton Antiprosopon ja Ungari Országgyűlés. 72 Tšehhi Senát, Taani Folketing, Horvaatia Hrvatski Sabor, Itaalia Senato della Repubblica, Madalmaade Eerste Kamer, Portugali Assembleia da República ja Rumeenia Senat. 12 turuleviimise kohta. Märgistamise kohta selgitas komisjon, et GMOde sisalduse märgise nõudmine sellistest taimedest valmistatud toodete puhul ei kajasta täpselt asjaolu, et sama toodet on võimalik saada tavapäraste meetoditega. Proportsionaalsuse põhimõtte ja ettevaatusprintsiibi osas viitas komisjon Euroopa Toiduohutusameti seisukohale, et praegu ei ole uusi ohte, mis on konkreetselt seotud suunatud mutageneesi ja tsisgeneesiga (võrreldes tavapäraste aretusmeetodite või väljakujunenud genoomikameetoditega). Patentide ja konkurentsi kohta märkis komisjon, et on teadlik asjaolust, et UGM-taimede patentsus tekitab paljudele muret ning et seetõttu hindab ta, kuidas taimede patentsus mõjutab sordiaretuse innovatsiooni, aretajate juurdepääsu geneetilisele materjalile ja meetoditele, seemnete kättesaadavust põllumajandustootjatele ning ELi biotehnoloogiatööstuse üldist konkurentsivõimet. Samuti märkis komisjon, et avaldab oma järeldusi sisaldava aruande 2026. aastaks. Mullaseire direktiivi73 ettepaneku kohta esitati kaks põhjendatud arvamust74 ja kolm arvamust poliitilise dialoogi käigus75. Nendes põhjendatud arvamustes väitsid mõlemad Madalmaade esinduskogud, et õhu- ja veereostuse mõju pinnasele on siseriiklik küsimus ning kavandatud meetmete kasulikkus üksikutele liikmesriikidele ei ole tõendatud. Nende arvates ei taga ettepanek võrdseid võimalusi, sest see on seotud reostuse mõjuga, mitte selle allikatega. Tšehhi Senát, Itaalia Senato della Repubblica ja Austria Bundesrat rõhutasid oma arvamustes, et liikmesriikidel peab olema võimalik võtta arvesse kohalikke tingimusi, olemasolevaid poliitikasuundi ja riigi tasandist madalama tasandi pädevusvaldkondi. Samuti juhtisid nad tähelepanu sellele, et ettepanek võib suurendada liikmesriikide halduskoormust. Oma vastustes rõhutas komisjon, et muldade hea seisundi saavutamiseks 2050. aastaks on vaja tugevat seire- ja hindamisraamistikku koos mulla ja saastatud alade kestliku majandamise meetmetega, võttes arvesse probleemi ulatust ja negatiivseid suundumusi viimastel aastakümnetel, mulla seisundi piiriülest mõju ning halvas seisundis mulla mõju haldamise märkimisväärseid kulusid. Komisjon selgitas, et tema ettepaneku eesmärk on tegeleda mulla degradeerumise piiriülese mõjuga, tagada võrdsed turutingimused ning edendada poliitika sidusust ELi ja riiklikul tasandil, tagades liikmesriikidele paindlikkuse rakendada nõutavaid meetmeid viisil, mis võimaldab neil võtta arvesse mulla varieeruvust, kohalikke tingimusi, olemasolevaid poliitikasuundi ja tavasid ning piirkondliku tasandi pädevust mõnes liikmesriigis. Lisaks sisaldas ettepanek sätteid, mis on vajalikud ja sobivad mulla hea seisundi saavutamiseks, kuid vähendavad sellega kaasnevat halduskoormust. Liikmesriikidele antakse piisavalt aega, et panna järk-järgult paika juhtimine, kehtestada mulla seisundi seire ja hindamise mehhanismid ning meetmed, mis on vajalikud mulla kestliku majandamise põhimõtete rakendamiseks ja saastatud alade taastamiseks. Uute raskeveokite CO₂ heite normide karmistamise ja aruandekohustuste lõimimise ettepaneku76 kohta esitati kaks põhjendatud arvamust77 ja üks arvamus poliitilise dialoogi käigus78. Mõlemad Itaalia esinduskogud väitsid, et järgitud ei ole subsidiaarsuse põhimõtet, kuna kavandatud CO2 heite vähendamise eesmärgid ei ole teostatavad ega põhjendatud, ning ka seetõttu, et asjaomane sektor põhjustab vähe heitkoguseid. Nad rõhutasid, et eesmärk saavutada 2030. aastaks kohaliku bussitranspordi puhul nullheide on liiga ambitsioonikas ning et investeeringuteks on vaja ELi stiimuleid. Tšehhi Senát väitis, et 2019. aastal seatud eesmärgid tuleks läbi vaadata alles 2027. aastal. Oma vastustes viitas komisjon ettepanekule lisatud üksikasjalikule mõjuhinnangule,79 mis näitab algatuse vajalikkust, lisaväärtust ja proportsionaalsust. Eesmärkide ambitsioonikuse ja nende 73 COM(2023) 416 final. 74 Madalmaade Eerste Kamer ja Tweede Kamer. 75 Tšehhi Senát, Itaalia Senato ja Austria Bundesrat. 76 COM(2023) 88 final. 77 Itaalia Camera dei Deputati ja Senato della Repubblica. 78 Tšehhi Senát. 79 SWD(2023) 88 final. 13 elluviimise kuupäeva osas tuletas komisjon meelde, et transport on ainus ELi oluline majandussektor, kus CO2 heide on endiselt suurem kui 1990. aastal, ning et maanteetransport põhjustab üle 20 % ELi kasvuhoonegaaside koguheitest. Seetõttu rõhutati, et raskeveokitel on ELi kliimaeesmärkide saavutamisel keskne roll. Mõjuhinnangu kohaselt on sektoril suur potentsiaal heiteta sõidukite kasutuselevõtuks. Heiteta bussid võetaks kasutusele järk-järgult ja raskustes liikmesriikidel lubataks piiratud arv busse teatavatel asjaoludel regulatiivsest kohaldamisalast välja jätta. Sõidukitehnoloogia uuendamiseks vajalike investeeringutega ja tööstuse kohandamise kiirendamise meetmetega seoses juhtis komisjon tähelepanu mitmele ELi rahastamisvõimalusele. Prioriteedi „Uus hoog Euroopa demokraatiale“ raames esitati ettepaneku kohta võtta vastu korruptsioonivastase võitluse direktiiv80 kaks põhjendatud arvamust81 ja kuus arvamust poliitilise dialoogi käigus82. Rootsi Riksdag leidis, et kavandatav direktiiv rikuks subsidiaarsuse põhimõtet, kuna selle kohaselt ei tohi korruptsioonis süüdistatud isik kandideerida avalikule ametikohale. Seda seisukohta jagas Itaalia Camera dei Deputati, kes ei nõustunud nõudega, et kõigil liikmesriikidel tuleb ametiseisundi kuritarvitamist käsitada kuriteona. Puutumatus ja õigus valimistel kandideerida olid kesksel kohal ka poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamustes. Itaalia Senato della Repubblica ja mõlemad Austria esinduskogud rõhutasid, et õigusnormide üle, mis käsitlevad puutumatuse äravõtmist, peaks otsustama liikmesriikide parlamendid. Ka mõlemad Tšehhi esinduskogud väljendasid selle sätte suhtes kahtlusi, lähtudes eelkõige subsidiaarsuse põhimõttest. Seevastu Portugali Assembleia da República märkis, et kavandatav direktiiv on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. Oma vastustes rõhutas komisjon, et tema ettepanekus piirdutakse sellega, mis on korruptsiooni tõhusaks ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks vajalik ja proportsionaalne. Ametiseisundi kuritarvitamise kuriteona kehtestamise kohta leidis komisjon, et see on oluline vahend korruptsioonivastases võitluses, kuna see hõlmab võimu kuritarvitamist omakasu eesmärgil ja on kuriteona kvalifitseeritud juba 25 liikmesriigis 27st. Valimistel kandideerimise keeluga seoses tuletas komisjon meelde, et avalikul ametikohal (kas valitud või mitte) töötamise lõpetamine või keelamine takistaks korruptsioonis süüdi mõistetud isikutel jääda teatud ametikohtadele, kus nad oma korruptiivseid tegusid tegid. Komisjon rõhutas, et kavandatav direktiiv nõuaks üksnes seda, et liikmesriikide seadusandjad näeksid ette selliste lisakaristuste kehtestamise võimaluse, ning et lõplik otsus jääks liikmesriikide kohtutele. Sama prioriteedi raames esitati ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb vanemluse tunnustamist liikmesriikide vahel,83 kaks põhjendatud arvamust ja kuus arvamust poliitilise dialoogi käigus. Prantsusmaa Sénat kardab, et kavandatav nõukogu määrus nõuab teises liikmesriigis tuvastatud põlvnemise tunnustamist, sealhulgas asendusemaduse korral. Sel põhjusel oli ta vastu sellele, et õigusakti liigiks oleks nõukogu määrus. Itaalia Senato della Repubblica oli mures selle üle, et liikmesriigid saavad põlvnemise tunnustamisest keeldumisel tugineda avaliku korraga seotud põhjustele üksnes juhtumipõhiselt. Asendusemadus oli peamine teema ka poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamustes. Rumeenia Senat palus määratleda selgelt mõisted „põlvnemine“, „vanem“ ja „perekond“ ning vältida olukorda, kus asendusemaduse teel sündinud laste põlvnemist on võimalik automaatselt tunnustada, mis võib olla vastuolus liikmesriigi kehtiva õigusega. Tšehhi Senát palus samuti jätta asendusemaduse küsimuse ettepaneku kohaldamisalast välja ja lubada liikmesriikidel keelduda põlvnemise tunnustamisest, kui piiriülest elementi kasutatakse eesmärgiga hoida kõrvale siseriiklikest õigusaktidest. Madalmaade Eerste Kamer esitas mitu küsimust, sealhulgas nende juhtumite arvu kohta, mis on seotud põlvnemise tunnustamist käsitlevate ühiste eeskirjade 80 COM(2023) 234 final. 81 Itaalia Camera dei Deputati ja Rootsi Riksdag. 82 Tšehhi Poslanecká sněmovna ja Senát, Prantsusmaa Senát, Itaalia Senato della Repubblica, Austria Nationalrat ja Bundesrat ning Portugali Assembleia da República. 83 COM(2022) 695 final. 14 puudumisega, ja alternatiivsete lahenduste kohta, mis ei nõua uutele ELi õigusaktidele tuginemist. Leedu Seimas toetas ettepanekut, millel oleks tema arvates positiivne mõju, ning palus selgitusi, mis võimaldaks tagada, et avaliku korra klauslit kohaldatakse põhiõigusi järgides. Portugali Assembleia da República ja Hispaania Cortes Generales leidsid, et ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Komisjon tuletas oma vastustes meelde Euroopa Liidu Kohtu otsust, mille kohaselt tuleb mõistet „avalik kord“ tõlgendada kitsalt, ning märkis, et võimalust keelduda põlvnemise tunnustamisest avaliku korra kaalutlustel ei või kohaldada, kui see toob kaasa diskrimineerimise. Komisjon rõhutas ka, et kavandatav nõukogu määrus ei mõjuta liikmesriikide pädevust reguleerida või keelata asendusemadust oma territooriumil. Ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid juhul, kui asendusemaduse teel sündinud lapse põlvnemine on ühes liikmesriigis kindlaks määratud, seda siiski tunnustama, sest selle tegemata jätmine oleks vastuolus asendusemaduse teel sündinud laste põhiõigustega. Prioriteedi „Digiajastule vastav Euroopa“ raames esitati ettepaneku kohta võtta vastu määrus hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul84 kaks põhjendatud arvamust85 ja neli arvamust poliitilise dialoogi käigus86. Oma põhjendatud arvamustes ei seadnud Itaalia Camera dei Deputati ja Rootsi Riksdag kahtluse alla ELi tasandi seadusandlike meetmete vajalikkust või lisaväärtust kehtivas direktiivis olevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid väljendasid muret selle üle, et kavandatav õigusakt on määrus. Nad kardavad, et liikmesriikide tegevuse piiramine (kehtestades maksimaalse 30päevase maksetähtaja ja viivise fikseeritud intressimäära ning välistades võlausaldaja võimaluse loobuda õigusest viivisele ja hüvitisele hilinenud maksmise korral) piiraks ettevõtjate lepinguvabadust. Samad mureküsimused toodi esile ka poliitilise dialoogi käigus esitatud neljas arvamuses. Lisaks kritiseeris Iirimaa Houses of the Oireachtas asjaolu, et viiviseid ja pikki maksetähtaegu ei eristata, ning oli vastu hilinenud maksmist käsitlevate õigusaktide täitmise tagamisega tegeleva asutuse loomisele. Rumeenia Senat nägi võimalikku negatiivset mõju eelkõige ettevõtjatele ja majandusele üldiselt. Oma vastustes rõhutas komisjon, et võitlus hilinenud maksete ja ebaõiglaselt pikkade maksetähtaegade vastu on vajalik, et kaitsta tarneahelate vastupanuvõimet ja suurendada VKEde konkurentsivõimet. Komisjon rõhutas, et tema mõjuhinnangu kohaselt on kavandatud 30päevase makse ülempiiri kehtestamine kulutõhusam viis kiirete maksete kultuuri edendamiseks. Seda eelistasid avalikel konsultatsioonidel ka sidusrühmad ja VKEd ning seda soovitasid ka Euroopa Parlament ja tulevikukindluse platvorm. Komisjon selgitas, et ta ei eristanud hilinenud makseid pikkadest maksetähtaegadest, sest makseviivitused ilmnesid ka siis, kui võlausaldajatele kehtestati pikad maksetähtajad. Määrust põhjendati vajadusega kehtestada rangemad ja ühtlustatumad eeskirjad, mida saab kohaldada ühetaoliselt kõigis liikmesriikides. Mõjuhinnangu kohaselt on kehtiva direktiivi peamiseks puuduseks, et selles puuduvad sätted õigusnormide järgimise ja nende täitmise tagamise jälgimiseks. Seepärast tegi komisjon ettepaneku kehtestada kohustus luua selleks täitevasutused, nähes samas liikmesriikidele ette suure paindlikkuse määrata neid ülesandeid täitma olemasolevad asutused või loodavad uued asutused. Komisjon rõhutas ka majanduslikku kasu, mida saadaks paremast maksekultuurist, kuna see suurendaks ja tugevdaks usaldust ELi ettevõtluskeskkonna vastu. 84 COM(2023) 533 final. 85 Itaalia Camera dei Deputati ja Rootsi Riksdag. 86 Iiri Houses of the Oireachtas, Itaalia Senato della Repubblica, Portugali Assembleia da República ja Rumeenia Senat. 2024. aasta esimese nelja kuu jooksul sai komisjon veel neli poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamust (mille esitasid Tšehhi Senát ja Poslanecká sněmovna, Prantsusmaa Sénat ja Malta Kamra tad-Deputati), mis kajastasid suuresti 2023. aastal esitatud arvamustes esitatud argumente. 15 4. KIRJALIK POLIITILINE DIALOOG LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA Lisaks protokollil nr 2 põhineva subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi rakendamisele hõlmavad komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vahelised suhted muud tegevust, eelkõige 2006. aastal sisse seatud poliitilist dialoogi. Selle raames toimub kirjalik teabevahetus iga komisjoni algatuse teemal, mille kohta liikmesriikide parlamendid soovivad seisukohti avaldada, või ükskõik millisel muul teemal, mida nad soovivad omal algatusel tõstatada. Samuti hõlmab see suulist poliitilist dialoogi (mida on kirjeldatud punktis 5). 4.1 ÜLDMÄRKUSED 2023. aastal saatsid liikmesriikide parlamendid komisjonile kokku 402 arvamust. See oli esimene kord pärast 2008. aastat, kui komisjon sai oma ametiaja viimasel täisaastal rohkem arvamusi kui eelmisel aastal. Nagu käesolevas aastaaruandes juba mainitud, oli see ebatavaline ja vastuolus 2022. aasta aruandes esile toodud suundumusega, et liikmesriikide parlamentide arvamuste arv on üldiselt kõige suurem iga komisjoni koosseisu ametiaja keskel87. Kuid nagu juba märgitud 2022. aasta aruandes, on von der Leyeni komisjonis saadud arvamuste koguarv endiselt märkimisväärselt väiksem kui Barroso teises komisjonis ja Junckeri juhitud komisjonis saadud arvamuste arv. Riikide parlamentide esitatud arvamuste liigid Põhjendatud arvamused ettepanekute kohta, mille suhtes kohaldatakse subsidiaarsuse kontrolli Poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamused ettepanekute kohta, mille suhtes kohaldatakse subsidiaarsuse kontrolli Poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamused muude komisjoni algatuste kohta või omaalgatuslikud arvamused 2023 22 260 120 2022 32 186 137 2021 16 183 161 2020 9 90 156 2019 0 39 120 2018 37 314 218 2017 52 273 251 2016 65 305 250 2015 8 87 255 Neist 402 arvamusest 282 (70 %) olid seotud seadusandlike ettepanekutega, mille suhtes kohaldati subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi88. Ülejäänud 120 arvamust (30 %) olid seotud peamiselt muude kui seadusandlike algatustega (nt teatised) või olid omaalgatuslikud arvamused, mis ei puudutanud otseselt komisjoni algatusi. Viimane protsent on praeguse ametiaja 87 Hispaania Cortes Generales, kes oli eelneval kolmel aastal komisjoniga peetavas poliitilises dialoogis esimesel või teisel järjekohal, esitas oma arvamusi alles 2023. aasta esimese nelja kuu jooksul Hispaania parlamendivalimiste tõttu. 88 Vt lisateave subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi ja poliitilise dialoogi kohta: https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/adopting-eu-law/relations-national-parliaments_et. Selliste poliitikavaldkondadega seotud seadusandlike ettepanekute suhtes, kus ELil on ainupädevus, ei tee liikmesriikide parlamendid subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli. 16 madalaim. See näitab, et liikmesriikide parlamendid keskendusid 2023. aastal komisjoni algatuste analüüsimisel veelgi enam kui varasematel aastatel seadusandlike aktide eelnõudele, mille suhtes kohaldatakse subsidiaarsuse kontrolli (jättes seega välja ettepanekud poliitikavaldkondades, kus ELil on ainupädevus, nagu kaubandus või konkurents). Samuti näitab see, et põhjendatud arvamuste arvu vähenemine viimastel aastatel ei olnud tingitud sellest, et komisjoni ettepanekuid kontrolliti vähem. Seda eeldust toetab ka poliitilise dialoogi käigus saadud arvamuste suur arv, mis kinnitab selgelt ka vastavate ettepanekute vastavust subsidiaarsuse põhimõttele. Komisjonis teavitatakse liikmesriikide parlamentide või esinduskogude tõstatatud küsimustest asjaomaseid komisjoni liikmeid ja talitusi ning seadusandlikest ettepanekutest komisjoni esindajaid, kes osalevad kaasseadusandjatevahelistel läbirääkimistel. 4.2 OSALEMINE JA ULATUS Nagu eelmistelgi aastatel, oli komisjonile saadetud arvamuste arv liikmesriikide parlamentide lõikes väga erinev. Nende liikmesriikide parlamentide ja esinduskogude arv, kes ei esitanud ühtki arvamust, suurenes veidi,89 täpsemalt seitsmelt üheksale90 39 koja hulgast (vt 2. lisa). See tähendab, et 2023. aastal ei osalenud kuue liikmesriigi parlamendid91 (2022. aastal 5) kirjalikus poliitilises dialoogis ametlikult vastuvõetud arvamuste vormis. Siiski väärib märkimist, et nende kuue esinduskogu hulgas, kes arvamusi ei esitanud, oli näiteks Eesti Riigikogu, kes saatis komisjonile otse kirju, ja Sloveenia Državni svet, kes korraldas Sloveenia parlamendiliikmetele külastusi komisjoni. Arvamuste osakaal 100% 90% 97 38 75 76 82 98 168 152 43 80% 70% 60% 50% 40% 472 217 285 279 320 252 452 424 116 30% 20% 10% 0% 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 10 kõige aktiivsemat esinduskogu Muud esinduskogud Kümme kõige aktiivsemat esinduskogu esitas 320 arvamust (80 % arvamuste koguarvust). See oli kooskõlas viimaste aastate keskmisega92. 2023. aastal olid need esinduskogud järgmised: Tšehhi Senát ja Portugali Assembleia da República (mõlemad 41 arvamust), Tšehhi Poslanecká sněmovna ja Itaalia Camera dei Deputati (mõlemad 36 arvamust), Saksamaa Bundesrat ja Rumeenia Camera Deputaților (mõlemad 35 arvamust), Rumeenia Senat (29 arvamust), Itaalia 89 2022: 7; 2021: 8; 2020: 12; 2019: 17; 2018: 10. 90 Vt 3. lisa. 91 Bulgaaria, Kreeka, Eesti, Läti, Malta ja Sloveenia parlamendid. 92 2022: 79 %; 2021: 79 %; 2020: 85 %; 2019: 73 %; 2018: 83 %; 2017: 74 %; 2016: 73 %. 17 Senato della Repubblica (26 arvamust), Hispaania Cortes Generales (24 arvamust) ja Prantsusmaa Sénat (17 arvamust). Need esinduskogud on olnud kõige aktiivsemate hulgas ka eelmistel aastatel. Saadetud arvamuste arv esinduskogude kaupa on esitatud 2. lisas. Erinev oli ka liikmesriikide parlamentide ja esinduskogude esitatud avamuste laad. Mõned keskendusid peamiselt selle kontrollimisele, kas komisjoni ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Teised kommenteerisid üksikasjalikumalt ettepanekute sisu või saatsid omaalgatuslikke arvamusi, milles ei osutatud konkreetsele komisjoni ettepanekule. 25 omaalgatuslikus arvamuses esiletoodud korduvad teemad hõlmasid mitte üksnes Ukraina tsiviilisikute, sealhulgas laste sunniviisilist viimist Venemaale, Gaza sektorit ja Iisraeli-Palestiina konflikti, vaid ka konkreetseid poliitikaküsimusi, nagu tuumaenergia, abort ja välissuhted. Tasub rõhutada, et 2023. aastal saadi liikmesriikide parlamentidelt mitu uut liiki esildist. Näiteks reageerisid kaks esinduskogu seadusandlike ettepanekute arutamisele kas kolmepoolsetel läbirääkimistel esitatud arvamusega (Prantsusmaa Sénat tehisintellekti käsitleva õigusakti ettepaneku kohta) või sama parlamendi erinevate järjestikuste arvamustega, mis esitati õigusloomeprotsessi eri etappides (Saksamaa Bundesrat’i neli arvamust ELi meediavabaduse õigusakti ettepaneku kohta). 14 liikmesriigi parlamenti esitasid kolmepoolseid läbirääkimisi silmas pidades ELi institutsioonidele ühisavalduse, kutsudes neid üles tagama, et Schengeni piirieeskirjade läbivaatamist käsitlevatel kolmepoolsetel läbirääkimistel võetakse asjakohaselt arvesse rände ärakasutamise ohtu. Soome Eduskunta esitas omaalgatusliku arvamuse mitme delegeeritud õigusakti ja rakendusakti eelnõu kohta, mis on seotud joogiveega kokkupuutuvate materjalidega; seega esitati esimest korda arvamus delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide eelnõude kohta. 4.3 POLIITILISE DIALOOGI KÄIGUS ESITATUD ARVAMUSTE PÕHITEEMAD Kõige rohkem kommenteeritud üksikute algatuste hulgas saatsid liikmesriikide parlamendid kõige rohkem arvamusi komisjoni 2023. aasta tööprogrammi, pakendeid ja pakendijäätmeid käsitleva ettepaneku*93 ning teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimi ning nendest toodetud toitu ja sööta käsitleva ettepaneku* kohta (iga kohta üheksa arvamust); Euroopa vanematõendi loomise ettepaneku ja korruptsioonivastase võitluse ettepaneku* kohta (iga kohta kaheksa arvamust); välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise ettepaneku ning süsiniku sidumise sertifitseerimiseks liidu raamistiku loomise ettepaneku kohta (iga kohta seitse arvamust); Euroopa meediavabaduse määruse ettepaneku, asulareovee puhastamise ettepaneku, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate liidu eeskirjade kohta tehtud ettepaneku, inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade andmise ja järelevalve kohta tehtud ettepaneku, liikmesriikide eelarveraamistiku nõudeid käsitleva ettepaneku, mullaseire direktiivi ettepaneku* ja äritehingute puhul hilinenud maksmisega võitlemist käsitleva ettepaneku kohta* (iga kohta kuus arvamust). Nagu varasematelgi aastatel, analüüsis üha rohkem liikmesriikide parlamente 94 komisjoni 2023. aasta tööprogrammi,95 mille kohta esitati 2023. aastal üheksa arvamust (lisaks ühele arvamusele, mis esitati juba 2022. aastal). Nii on see komisjoni dokument, mille kohta esitati poliitilise dialoogi käigus kõige rohkem arvamusi. See tähendas ka seda, et komisjoni 2023. aasta 93 Komisjoni algatused, mille kohta saadi vähemalt viis arvamust, on loetletud 3. lisas. Selles osas antakse ülevaade komisjoni kuuest peamisest prioriteetsest valdkonnast, mille kohta saadi vähemalt kuus arvamust. Tärniga (*) tähistatud ettepanekuid hõlmavaid arvamusi ei ole käesolevasse osasse lisatud, sest nende kohta on esitatud ka vähemalt kaks põhjendatud arvamust ja seetõttu käsitletakse neid juba käesoleva aruande punktis 3.2. 94 Prantsusmaa Sénat, Horvaatia Hrvatski Sabor, Leedu Seimas, Luksemburgi Chambre des deputes, Ungari Országgyűlés, Madalmaade Tweede Kamer ja Eerste Kamer, Portugali Assembleia da República ja Rumeenia Senat saatsid oma arvamused 2023. aastal. Rootsi Riksdag saatis arvamuse 2022. aasta lõpus. Komisjoni 2022. aasta tööprogrammi kohta esitati kuus sellist arvamust. 95 COM(2022) 548 final. 18 tööprogrammi kohta esitati rohkem arvamusi kui ükskõik millise komisjoni tööprogrammi kohta siiani. Arvamuste arv oli märkimisväärselt suurem kui kuus arvamust komisjoni 2022. aasta tööprogrammi kohta (2022. aastal saadi viis arvamust ja 2021. aastal üks arvamus). Samuti on suurenenud kontroll, mille käigus arvamust ei esitata96. Kokkuvõttes näitab see, et liikmesriikide parlamendid kasutasid komisjoni tööprogrammi kohta antud arvamust kui eriotstarbelist vahendit üha strateegilisemalt, et rõhutada oma toetust väljakuulutatud prioriteetidele ja komisjoni algatustele, mis on seotud nende riiklike poliitiliste prioriteetidega ning anda märku riiklikest eripäradest, mida nende arvates tuleks arvesse võtta. Oma arvamustes komisjoni 2023. aasta tööprogrammi kohta viitasid riikide parlamendid Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjule, julgustasid komisjoni toetama Ukrainat nii kaua, kui see on vajalik, ning väljendasid toetust ELi laienemisele. Kolm esinduskogu kutsusid üles reformima elektriturgu. Võttes arvesse 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, rõhutasid viis esinduskogu, kui oluline on komisjoni demokraatia kaitse pakett, sealhulgas algatus kaitsta ELi demokraatiat varjatud välismõju eest. Ungari Országgyűlés kritiseeris Euroopa meediavabaduse määrust selle pärast, mida nad pidasid liikmesriikide pädevuse oluliseks piiramiseks meediavaldkonnas. Kolm esinduskogu juhtisid tähelepanu majanduse juhtimise paketi hindamise tähtsusele ja kaks neist rõhutasid ka euro (sealhulgas digitaalse euro) tugevdamise tähtsust. Neli esinduskogu rõhutasid, kui oluline on tugevdada julgeolekut ja kaitset nende eri vormides (sealhulgas kosmosekaitse, ELi välispiiride tugevdamine ning tõhusad meetmeid ebaseaduslike rändevoogude ja inimkaubanduse võrgustike vastu ning merendusstrateegia). Kõik esinduskogud tunnistasid, kui oluline on leida rände jaoks sobivam raamistik. Prantsusmaa Sénat nõudis läbipaistvamaid ja põhjalikumaid tööprogramme ning seda, et komisjon lisaks oma seadusandlikele algatustele alati mõjuhinnangud97. Oma vastustes rõhutas komisjon, et 2023. aasta tööprogrammi eesmärk oli toetada jätkuvalt ELi taastumist COVID-19 pandeemiast ning reageerida kiireloomulistele vajadustele, mis tulenevad Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast ning selle põhjustatud energia- ja elukalliduse kriisidest. Hiljutised kriisid on näidanud ka vajadust kiirendada komisjoni prioriteetide elluviimist, eelkõige võitlust kliimamuutuste vastu ja digiülemineku lõpuleviimist. Paljud komisjoni 2023. aasta tööprogrammiga seotud algatused on tõestuseks komisjoni selgele pühendumusele järgida Euroopa tuleviku konverentsi soovitusi. Komisjon märkis, et seab prioriteediks keskkonnahoidliku, CO2-vaba ja digitaalse Euroopa, millel on tugev majanduslik alus ja mis toetub ühtsele turule. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et desinformatsioonirünnakud ELi demokraatia ja meedia vastu on kasvav probleem, eriti viimastel aastatel ja seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Komisjon on Euroopa demokraatia tegevuskava raames võtnud otsustavaid meetmeid, et edendada vabu ja õiglasi valimisi, kaitsta meedia mitmekesisust ja võidelda desinformatsiooni vastu. Prioriteedi „Euroopa roheline kokkulepe“ raames pöörasid liikmesriikide parlamendid suurt tähelepanu mitmele ettepanekule, kuid ei esitanud nende kohta põhjendatud arvamust: ettepanek võtta vastu määrus süsiniku sidumise kohta, ettepanek võtta vastu direktiiv välisõhu kvaliteedi 96 Vastavalt COSACi sekretariaadi poolt 2024. aasta märtsis koostatud 41. poolaastaaruandele parlamentaarse kontrolliga seotud Euroopa Liidu menetluste ja tavade arengu kohta teatas komisjoni tööprogrammi puudutavatele küsimustele vastanud 34 liikmesriigi parlamendist/esinduskojast (kõik, v.a Belgia Sénat/Senaat ja Saksamaa Bundestag; Iirimaa, Hispaania ja Austria kahekojalised parlamendid esitasid küsimustikule ühe vastuste kogumi) ainult kaheksa, et nad ei ole seda dokumenti kontrollinud. Aruanne on kättesaadav aadressil https://ipexl.europarl.europa.eu/IPEXL-WEB/conferences/cosac/event/8a8629a88c42a971018c43c0bdee000a. 97 Isegi neil harvadel juhtudel, kui mõjuhinnangut ettepanekule ei lisata (kuigi see on põhimõtteliselt nõutav, kuid praktikas ei ole see võimalik ja tuleb teha erand näiteks kiireloomulisuse tõttu), esitab komisjon kolme kuu jooksul pärast algatuse vastuvõtmist siiski komisjoni talituste töödokumendina analüütilise dokumendi, milles esitatakse ettepaneku aluseks olevad tõendid ja hinnangulised kulud, nagu on ette nähtud komisjoni parema õigusloome suunistes (SWD(2021) 305 final). 19 ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta ning ettepanek võtta vastu direktiiv asulareovee puhastamise kohta. Ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega luuakse ELi raamistik süsiniku sidumiseks,98 esitati seitse arvamust99. Mitu esinduskogu väljendas kahtlust, kas ELi raamistik on kooskõlas riiklike kavadega, ning pidasid vajalikuks selgitada sertifitseerimisraamistike juhtimist ja rahastamist ning süsiniku sidumisega seotud tegevusi käsitleva ELi registri loomist. Mõned esinduskogud olid mures selle uue raamistiku kehtestamisega kaasneva halduskoormuse pärast ja seadsid kahtluse alla volituste delegeerimise komisjonile. Oma vastustes juhtis komisjon tähelepanu sellele, et kavandatava määruse kohaselt võivad liikmesriigid teatavatel tingimustel taotleda mis tahes olemasoleva riikliku sertifitseerimissüsteemi tunnustamist ELis, et komisjoni ettepanekus olid sätted sertifitseerimiskulude minimeerimiseks ning et ettevõtjad saavad vähendada seire- ja aruandluskulusid, kasutades komisjoni vastu võetud sertifitseerimismeetodeid ja kaugseire tehnoloogiaid (nt Copernicus). Komisjon selgitas ka, et ELi kvaliteedikriteeriume tuleks rakendada tehniliste sertifitseerimismeetodite abil, mis on kohandatud erinevatele olemasolevatele süsiniku sidumise meetmetele. See nõuaks suurt tehnilist tööd ja laiaulatuslikku konsulteerimist sidusrühmadega ning seda oleks kõige parem teha delegeeritud õigusaktide kaudu. Ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (uuesti sõnastatud)100 esitati poliitilise dialoogi käigus seitse arvamust 101. Mitu esinduskogu leidis, et null õhusaaste eesmärki on raske saavutada ning et ettepanekus seatud eesmärgid on liiga ambitsioonikad või avaldavad eelarvele liiga suurt mõju. Ühe esinduskoja arvates ei ole keskendutud naaberriikide põhjustatud piiriülese õhusaastega tegelemisele. Üks esinduskogu rõhutas vajadust ühise vastutuse mehhanismi järele, mis hõlmaks nii ELi kui ka liikmesriike (nagu on sätestatud ELi kliimamääruses) ning vajadust tagada asjakohane koostoime heitkoguseid käsitlevate õigusaktide sammaste (sealhulgas 2030. aastaks kavandatud piirtasemed ja Euro 7 heitenorm) vahel. Üks esinduskogu tegi ettepaneku lisada direktiivi siseõhu kvaliteedi standardid ja lõhnaheidet käsitlevad sätted. Kaks esinduskogu leidsid, et õigus tervisekahjustuste hüvitamisele on liiga laia ulatusega, kuna see hõlmab ka võimalust esitada kollektiivhagi õhukvaliteedi eeskirjade eiramisest tuleneva tervisekahjustuse hüvitamiseks ning kuna nõuete esitamiseks ei ole tähtaega ette nähtud. Oma vastustes rõhutas komisjon, et tema eesmärk on näha ette usaldusväärne viis, kuidas saavutada 2050. aastaks null õhusaaste eesmärk, seades selleks ambitsioonikad, kuid saavutatavad õhukvaliteedi eesmärgid. Kavandatavat direktiivi ei saa võrrelda ELi kliimamäärusega, sest kasvuhoonegaaside heitel on sama mõju olenemata sellest, kus need õhku paisati, kuid õhukvaliteedile avalduv mõju erineb sõltuvalt kohalikest oludest ja meetmetest. Piiriüleste küsimuste osas tugevdaks kavandatav direktiiv liikmesriikidevahelise koostöö ja kiire teabevahetuse korda, kui on vaja tegeleda õhukvaliteedi standardite rikkumistega, mis tulenevad piiriülesest õhusaastest. Komisjon nõustus, et poliitiline kontekst on pärast ettepaneku vastuvõtmist muutunud, osaliselt tänu Euro 7 ettepaneku vastuvõtmisele. Pädevad asutused peaksid seda õhukvaliteedi strateegia ja õhukvaliteedi kavade väljatöötamisel arvesse võtma. Siseõhu kvaliteet ja lõhnaheited jäid kavandatava direktiivi kohaldamisalast välja. Komisjon rõhutas, et ettepaneku eesmärk on näha inimestele ette õigus nõuda ja saada hüvitist nende tervisele tekitatud kahju eest, sealhulgas võimalus esitada kollektiivhagi. 98 COM(2022) 672 final. 99 Saksamaa Bundesrat, Hispaania Cortes Generales, Itaalia Camera dei Deputati, Leedu Seimas, Madalmaade Eerste Kamer, Portugali Assembleia da República ja Rumeenia Senat. 100 COM(2022) 542 final. 101 Tšehhi Senát ja Poslanecká sněmovna, Saksamaa Bundesrat, Hispaania Cortes Generales, Itaalia Senato della Repubblica, Portugali Assembleia da República ja Rumeenia Senat. 20 Asulareovee puhastamise direktiivi102 uuesti sõnastamise ettepaneku kohta esitati kuus arvamust103. Enamikus arvamustes kiideti ettepanek heaks, kuid mõned esinduskogud leidsid, et asjaomase sektori energianeutraalsust on 2040. aastaks raske saavutada, kuna nõudlus asulareovee puhastamise järele on tõusnud tehniliste seadmete arengu ja suurenenud investeerimisvajaduste tõttu. Kavandatava laiendatud tootjavastutuse süsteemi suhtes väljendati erinevaid seisukohti: kaks esinduskogu toetasid seda sõnaselgelt ja üks tegi ettepaneku laiendada seda teistele sektoritele. Üks esinduskogu väitis, et reovee kokkupuudet mürgiste jääkidega ei ole võimalik kõigi farmaatsiatoodete puhul täielikult vältida ning et arvesse tuleb võtta ELi ravimitööstuse konkurentsivõimet ja uuenduslikkust. Üks esinduskogu märkis, et järelevalveülesannete ja teabe esitamise kohustuse kavandatav laiendamine suurendaks märkimisväärselt ametiasutuste ja ettevõtjate halduskoormust. Kaks esinduskogu olid vastu sellele, mida nad pidasid delegeeritud õigusaktide ülemääraseks kasutamiseks. Oma vastustes rõhutas komisjon, et asulareovee puhastamise energianeutraalsuse saavutamine on teostatav ka ettepanekus sätestatud rangemate puhastusnõuete korral. Alginvesteeringud uute eesmärkide saavutamiseks toimuksid aastatel 2030–2040. See muudaks reoveesektori energiahindade kõikumise suhtes vastupidavamaks ja aitaks kaasa ELi energiasõltumatusele. Seoses tootjavastutuse süsteemi kavandatava laiendamisega viitas komisjon oma mõjuhinnangule, mis näitas, et majanduslik mõju ravimisektorile oleks väike ja ELi ravimitööstuse üldise konkurentsivõime seisukohast neutraalne, sest see mõjutaks importijaid ja ELi tootjaid võrdselt. Seire- ja teavitamisnõuete osas kinnitas komisjon, et on kavandanud ettepaneku nii, et aruandlusnõuete suurenemisest tulenev koormus oleks minimaalne. Prioriteedi „Uus hoog Euroopa demokraatiale“ raames esitati ettepaneku kohta võtta 2023. aastal vastu Euroopa meediavabaduse määrus 104 kuus arvamust 105 lisaks 12 arvamusele, mis saadi juba 2022. aastal 106. Liikmesriikide parlamendid seadsid jätkuvalt küsimuse alla sekkumise riikide pädevusse meedia mitmekesisuse valdkonnas, meediaturu kontsentratsiooni hindamise sätted ja Euroopa meediateenuste nõukoja sõltumatuse. Mitmed esinduskogud kutsusid üles veelgi tugevdama ajakirjanike kaitset käsitlevaid õigusnorme, sealhulgas kaitset vaigistuskaebuste eest. Mitu esinduskogu leidis, et suurte veebiplatvormide tegevust käsitlevad sätted tuleks samuti muuta rangemaks, kohustades neid avalikustama sisu eemaldamise põhjused. Üks esinduskogu kutsus üles keelama internetis edastatava sisu blokeerimist enne, kui inimene on seda sisu kontrollinud. Teine esinduskogu, nimelt Saksamaa Bundesrat, esitas seadusandliku perioodi jooksul selle ettepaneku kohta neli arvamust (viimased kaks arvamust 2023. aastal). Bundesrat’i kolmandas arvamuses väljendati muret seoses sekkumisega liikmesriikide pädevusse ja kolmepoolsete läbirääkimiste alguse suunamisega. Neljandas arvamuses korrati peamisi argumente kolmepoolsete läbirääkimiste viimase etapi kohta. Oma vastustes rõhutas komisjon, et ta tunnustas ettepanekus täielikult liikmesriikide pädevust meedia mitmekesisuse valdkonnas ja säilitas selle ning et kavandatav õigusakt ei muudaks liikmesriikide õigust määratleda konkreetselt avalik-õigusliku ringhäälingu ülesanded, korralduse ja rahastamise. Komisjon kordas oma pühendumust tugevdada ajakirjanike kaitset, tehes seda kavandatava õigusakti ja direktiivi ettepaneku abil, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitset ilmselgelt põhjendamatute nõuete või vaigistushagide vastu. Seoses Euroopa meediateenuste nõukojaga rõhutas ta, et nõukoja sõltumatus on tagatud, kuna see koosneb liikmesriikide sõltumatutest meediat reguleerivatest asutustest, ning et nõukoja sõltumatust suurendab veelgi selle otsuste tegemise protsess, kuna otsuse vastuvõtmiseks on vaja liikmete 102 COM(2022) 541 final. 103 Tšehhi Senát ja Poslanecká sněmovna, Saksamaa Bundesrat, Hispaania Cortes Generales, Itaalia Senato della Repubblica ja Austria Bundesrat. 104 COM(2022) 457 final. 105 Saksamaa Bundesrat (2 arvamust 2023. aastal), Prantsusmaa Assemblée nationale, Itaalia Senato della Repubblica ja Camera dei Deputati, ning Madalmaade Eerste Kamer. 106 Vt 2022. aasta aruanne: COM(2023) 640 final. 21 kahekolmandikulist häälteenamust. Seoses meediaturu koondumise hindamisega juhtis komisjon tähelepanu minimaalse ühtlustamise lähenemisviisile, mis jätab liikmesriikidele suure kaalutlusruumi, et võtta arvesse oma regulatiivseid tavasid ja riiklike meediaturgude eripära. Suurte veebiplatvormidega seoses tuletas komisjon meelde, et väga suured veebiplatvormid on kohustatud avalikustama sisu avaldamise peatamise ja piiramise põhjused. Prioriteedi „Euroopa eluviisi edendamine“ raames tekitas ELi põhiliste ravimialaste õigusaktide läbivaatamine liikmesriikide parlamentides suurt huvi. Ettepaneku kohta võtta vastu inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevad liidu eeskirjad107 ja ettepaneku kohta kehtestada liidu kord inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade andmise ja järelevalve kohta ning näha ette Euroopa Ravimiametit reguleerivad eeskirjad108 esitati kuus arvamust109. Mõned esinduskogud käsitlesid ka paketti kuulunud ülejäänud kahte dokumenti: lisatud komisjoni teatis110 ja ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemise kohta111. Mõned mured, mida liikmesriikide parlamendid väljendasid oma arvamustes, olid proportsionaalsuse põhimõtte väidetav rikkumine; harvikravimite turustamise ainuõiguse standardaja lühendamine; Bolari sätte muutmine osas, mis puudutab erandeid patentidest tulenevatest õigustest; ravimite detsentraliseeritud tootmiskohad ning vautšerite kasutamine. Oma vastustes väitis komisjon, et ettepanekud ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik läbivaatamise eesmärkide saavutamiseks. Ta kinnitas, et harvikravimite turustamise ainuõiguse standardaega lühendatakse ühe aasta võrra, kuid selgitas, et teatavate harvikravimite puhul pikendatakse selle kestust kolme aasta võrra, et edendada teadus- ja arendustegevust. Veel selgitas komisjon, et Bolari sätte kavandatud muutmise eesmärk oli hõlbustada geneeriliste ravimite turule viimist kohe pärast regulatiivse kaitse tähtaegade möödumist. Komisjon selgitas, et isegi kui teatavad tootmiskohad oleksid detsentraliseeritud, vastutaks keskne tootmiskoht ikkagi järelevalve eest detsentraliseeritud tootmiskohtade tegevuse kõigi aspektide üle ning et ettepanek ei vähendaks seega kontrolli ja järelevalve taset. Samuti selgitas ta, et eeskirjad reguleeriksid ülekantavaid ainuõiguse garantiikirju tootjatele, kes töötavad välja uudseid antimikroobikume. Prioriteedi „Inimeste hüvanguks toimiv majandus“ raames pöörasid liikmesriikide parlamendid suurt tähelepanu seadusandlike ettepanekute paketile ELi majanduse juhtimise reeglite reformimiseks112 ja selle kohta esitati kuus arvamust113. Mitu esinduskogu osutas vajadusele kalibreerida vajalikke võla- ja puudujääki vähendavaid parameetreid, et võtta arvesse nende liikmesriikide olusid, kelle suhtes neid kohaldati. Üks esinduskogu juhtis tähelepanu puuduvatele kriteeriumidele avaliku sektori investeeringute (eelkõige investeeringud rohe- ja digipöördesse) iga-aastase eelarvepuudujäägi arvutamisest vabastamiseks. Teine esinduskogu oli vastu ELi avaliku sektori raamatupidamisstandardite kehtestamisele, mis tema arvates ei aitaks saavutada eelarvejärelevalve eesmärke. Üks esinduskogu märkis, et kuni 17 aastat hõlmavad eelarvekavad (sealhulgas 4–7aastane kohandamisperiood) ei ole kooskõlas riiklike valimiste sagedusega. Üks esinduskogu soovitas selgitada ja piirata komisjoni õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte, mille eesmärk on tagada majanduspoliitika tõhus koordineerimine ja mitmepoolne eelarvejärelevalve. Oma vastustes rõhutas komisjon paketi eesmärki suurendada riikide isevastutust, mida on võimalik saavutada liikmesriikide parlamentide aktiivsema kaasamisega majandus- ja eelarvejärelevalvesse. Komisjon tunnistas, et liikmesriikide eelarveolukord, probleemid ja 107 COM(2023) 192 final. 108 COM(2023) 193 final. 109 Tšehhi Poslanecká sněmovna ja Senát, Itaalia Senato della Repubblica ja Camera dei Deputati, Rumeenia Senat ja Saksamaa Bundesrat. 110 COM(2023) 190 final. 111 COM(2023) 191 final. 112 COM(2023) 240 final, COM(2023) 241 final ja COM(2023) 242 final. 113 Tšehhi Senát, Saksamaa Bundesrat, Iiri Houses of the Oireachtas, Prantsusmaa Sénat ning Itaalia Senato della Repubblica ja Camera dei Deputati. 22 majanduslikud väljavaated on väga erinevad, kuid märkis, et kavandatud läbivaadatud raamistikus võetakse rohkem arvesse riikidevahelisi erinevusi ja konkreetseid valitsemissektori võlaga seotud probleeme. Nende ettepanekutega püüdis komisjon liikuda riskipõhisema järelevalveraamistiku suunas, mille keskmes oleks valitsemissektori võla jätkusuutlikkus, edendades samal ajal investeeringute ja reformide kaudu kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Seoses ELi avaliku sektori raamatupidamisstandarditega märkis komisjon, et kavandatud paketiga ei nähta ette konkreetseid tekkepõhise arvestuse standardeid, vaid jäetakse nende kehtestamine liikmesriikide otsustada. Kavandatav direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta ei riku eelarveautonoomia põhimõtet. Seoses riiklike kavade ajakavaga selgitas komisjon, et need võivad liikmesriikide valimistsüklitest sõltuvalt olla 4 või 5 aastat ning et uus valitsus võiks pärast ametisse astumist esitada uue kava. 5. KONTAKTID, KÜLASKÄIGUD, KOOSOLEKUD, KONVERENTSID JA MUU TEGEVUS 5.1 Komisjoni külaskäigud liikmesriikide parlamentidesse ja kohtumised liikmesriikide parlamentidega Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vaheline suuline poliitiline dialoog hõlmab järgmist: komisjoni liikmete külaskäigud liikmesriikide parlamentidesse ja liikmesriikide parlamentide delegatsioonide külastused komisjoni, komisjoni osalemine parlamentidevahelistel (komisjonide) kohtumistel ja konverentsidel (sh COSAC), komisjoni ettekanded liikmesriikide parlamentide alalistele esindajatele Brüsselis; käimasolevad arutelud komisjoni tööprogrammide üle ning Euroopa poolaasta dialoogid. 2023. aastal külastasid komisjoni liikmed liikmesriikide parlamente ja kohtusid liikmesriikide parlamentide delegatsioonidega 127 korral, suheldes peaaegu kõigi liikmesriikide parlamentide ja esinduskogudega. Seda on vähem kui kahel eelneval aastal, kuid rohkem kui viimase nelja aasta jooksul keskmiselt (143 külastust 2022. aastal, 130 külastusest 2021. aastal, 101 külastust 2020. aastal ja 55 külastust 2019. aastal; COVID-19 pandeemia tõttu korraldati 2020. ja 2021. aastal vähem kohtumisi, mis toimusid olude sunnil peamiselt virtuaalselt). Komisjoni külastas ka kuus eri riikide parlamentide töötajate rühma, mida allpool esitatud kaardil ei kajastata. 23 Komisjoni liikmete külaskäigud liikmesriikide parlamentidesse ja kohtumised liikmesriikide parlamentidega 2023. aastal (kõigi liikmesriikide lõikes kokku 127) 24 5.2 Parlamentidevahelised kohtumised ja konverentsid 2023. aastal oli parlamentidevaheliste kohtumiste ja konverentside114 keskmes jätkuv sõda Ukrainas. Läbivad teemad olid demokraatia, energiavarustus ja laienemine. Komisjoni liikmed osalesid: − Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsil (COSAC)115; − Euroopa parlamentaarsel nädalal116; − Europoli parlamentaarse ühiskontrolli töörühma koosolekutel117; − erinevatel parlamentidevahelistel konverentsidel118 ja parlamentidevahelistel komisjonide kohtumistel119. 2023. aastal pöörduti täielikult tagasi COSACi kohtumistega seotud COVID-19-eelsete tavade juurde. Kahel COSACi esimeeste kohtumisel (29.–30. jaanuar ja 17.–18. september) ning kahel COSACi täiskogu istungil (14.–16. mai ja 26.–28. november) olid osalised eranditult füüsiliselt kohal ja need toimusid Rootsi ja Hispaania pealinnades, kes mõlemad olid omakorda ELi nõukogu eesistujariigid. Järeldused,120 seisukohad121 ja poolaastaaruanne esitati pärast iga täiskogu istungjärku. Komisjon esitas COSACi seisukohtadele kirjalikud vastused122. 2023. aastal ei järgitud eelmise kahe aasta tava pidada COSACi mitteametlikke veebipõhiseid mõttevahetusi komisjoni liikmetega, kuigi COSACi 2022. aasta teisel täiskogu istungi järeldustes tunnistati nende kasu õigeaegsete ja üksikasjalike arutelude pidamisel konkreetsete ELi algatuste üle. Eespool nimetatud neljast koosolekust kolmel esindas komisjoni üks selle liige. COSACi LXIX kohtumise täiskogu istungil Stockholmis rõhutas president von der Leyen video teel edastatud eelsalvestatud põhisõnavõtus, kui oluline on komisjoni koostöö liikmesriikide parlamentidega. Volinik Johansson osales esimesel esimeeste kohtumisel (isiklikult) ja COSACi 114 Üksikasjalikum teave on esitatud Euroopa Parlamendi aruandes Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide suhete kohta: http://www.europarl.europa.eu/relnatparl/en/home/annual-reports.html. 115 COSAC, kus komisjonil on vaatleja staatus, on ainus parlamentidevaheline foorum, mis on sätestatud aluslepingute protokollis nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus. Vt lisateave: https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/conferences/cosac. 116 Euroopa parlamentaarne nädal toob kokku parlamendiliikmed ELi kandidaat- ja vaatlejariikidest, et arutada majandus-, eelarve-, keskkonna- ja sotsiaalküsimusi. 2023. aastal oli parlamentaarse nädala põhiteema „ELi majanduse juhtimine parlamendi vaatest“ ja see toimus 27.–28. veebruaril. Juhtiv asepresident Dombrovskis avas nädala põhisõnavõtuga teemal „Majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid geopoliitilise ebakindluse ajal“. Volinik Hahn avas arutelu teemal „Toetus Ukrainale – reageerimine liikmesriikide ja ELi eelarvekriisidele ja parlamentide roll selles“. Volinik Gentiloni tegi täiskogul sissejuhatuse teemal „ELi majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamine“. 117 Europoli parlamentaarse ühiskontrolli töörühma 12. ja 13. koosolek toimus 26.–27. märtsil Stockholmis ja 20.– 21. septembril Euroopa Parlamendis. Volinik Johansson osales esimesel kohtumisel kohapeal ja pidas põhisõnavõtu organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta. Teisel kohtumisel edastas ta videosõnumi. 118 Parlamentidevahelisel konverentsil „Ringbiomajandus: teel uuenduslikuma, ressursitõhusama ja konkurentsivõimelisema Euroopa poole“ (20. veebruar) osales volinik Sinkevičius. Parlamentidevahelisel konverentsil „Demokraatia Euroopas: kuidas saavad parlamendiliikmed aidata kaitsta ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki?“ (18.–19. juuni) osales volinik Reynders. Parlamentidevaheline konverentsil-maksusümpoosion „Maksustamise tulevik ELis: ees ootavad väljakutsed ja vajalikud muutused“ (24.–25. oktoober) pidas juhtiv asepresident Dombrovskise lõppkõne esimesel päeval ja volinik Gentiloni põhisõnavõtu teisel päeval. Parlamentidevahelisel konverentsil „Stabiilsus, majanduse koordineerimine ja juhtimine ELis“ (26.–27. oktoober 2023) esitas videosõnumi juhtiv asepresident Šefčovič. 119 Parlamentidevahelisel komisjonide kohtumisel „Lapsed Euroopa südames: kaks aastat Euroopa lastegarantiid“ (28. juuni) osales asepresident Šuica. Parlamentidevahelisel komisjonide kohtumisel „Ühtekuuluvuspoliitika tulevik: võimalused, probleemid ja järgmised sammud“ (7. november) osales volinik Ferreira. Parlamentidevahelisel komisjonide kohtumisel „Õigusriigi olukord ELis“ (4. detsember) esitati volinik Reyndersi videosõnum. 120 COSACi LXIX kohtumise järeldused ja COSACi LXX kohtumise järeldused (inglise ja prantsuse keeles). 121 COSACi LXIX kohtumise seisukohad ja COSACi LXX kohtumise seisukohad (inglise ja prantsuse keeles). 122 Komisjoni vastus COSACi LXIX kohtumise seisukohtadele (lisa) ja komisjoni vastus COSACi LXX kohtumise seisukohtadele (lisa) (ainult inglise keeles). 25 LXX kohtumise täiskogu istungil (videolingi kaudu), et arutada organiseeritud kuritegevust ning rände- ja varjupaigalepet. Lisaks nendele teemadele ja ELi nõukogu eesistujariikide tavapärastele prioriteetidele käsitleti neil kohtumistel ka olukorda Ukrainas ja Ukraina tulevikku ELis (need teemad olid kõne all neljast kohtumisest kolmel, kus alati osalesid Ivanna Klympush-Tsintsadze, kes on Ukraina parlamendi Ukraina ELiga ühinemise komisjoni esimees), 30 aastat ühtset turgu, energiakriisi, rohepööret, avatud strateegilist autonoomiat, suhteid Ladina-Ameerikaga ning olukorda Iisraelis ja Gaza sektoris pärast Hamasi 7. oktoobri 2024. aasta terrorirünnakuid Iisraelis. 6. PIIRKONDLIKE PARLAMENTIDE ROLL Piirkondlikud parlamendid aitavad kaudselt kaasa komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vahelistele suhetele. Protokollis nr 2 on sätestatud, et ELi õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse kontrollimisel eesmärgiga esitada põhjendatud arvamusi konsulteerivad liikmesriikide parlamendid vajaduse korral seadusandlikke volitusi omavate piirkondlike parlamentidega. Piirkondlike parlamentide liikmed on esindatud ka Euroopa Regioonide Komitees, kes teeb järelevalvet subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku ja selle veebiplatvormi kaudu, mis on mõeldud toetama seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide osalemist subsidiaarsuse põhimõtte järgimise alase varajase hoiatamise mehhanismis (REGPEX)123. Ehkki aluslepingud ei sisalda sõnaselget sätet komisjoni ja piirkondlike parlamentide vahelise otsese suhtluse kohta, võtab komisjon piirkondlike parlamentide seisukohti arvesse ja vastab neile. Vähem piirkondlikke parlamente124 esitas komisjonile vähem resolutsioone kui eelmistel aastatel: 2023. aastal esitati 32 resolutsiooni võrreldes 72 resolutsiooniga 2022. aastal, 50 resolutsiooniga 2021. aastal ja 33 resolutsiooniga 2020. aastal. Need puudutasid erinevaid küsimusi, nagu saksakeelsete piirkondlike parlamentide Brüsseli deklaratsioon, holodomori näljahäda tunnustamine genotsiidina, ringmajandus, inimõigused, Euroopa tuleviku konverents, krüptoraha, Euroopa noorteaasta, humanitaarkoostöö, suure reede kokkulepe ja katalaani keele staatus ELis. Ligikaudu kolmandik vastustest keskendus konkreetsetele komisjoni ettepanekutele,125 neist kaheksas väljendati üksikasjalikke subsidiaarsusega seotud mureküsimusi. Ka teised piirkondlikud parlamendid osalesid komisjoni avalikes konsultatsioonides, ehkki seda kanalit on seni aktiivselt kasutanud vaid üks piirkondlik parlament, kes andis vastuseid mitme komisjoni algatatud avaliku 123 http://portal.cor.europa.eu/subsidiarity/regpex/Pages/default.aspx. Üksikasjalikum teave Euroopa Regioonide Komitee tegevuse kohta subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrollimisel on esitatud punktis 2.4. 124 Piirkondlikud parlamendid: Flandria parlament (Belgia), Baieri ja Baden-Württembergi parlament (Saksamaa), Baleaari saarte ja Baskimaa parlament (Hispaania), Ülem-Austria ja Viini provintsi parlament (Austria); Saksamaa ja Austria piirkondlike parlamentide esimeeste Euroopa konverents, Lõuna-Tirooli piirkonnavolikogu, Belgia saksakeelse kogukonna parlament koos Saksamaa Bundestag’i ja Bundesrat’i ning Austria Bundesrat’iga ning Austria piirkondlike parlamentide esimeeste konverents. Üle 50 % neist resolutsioonidest (14) esitas Baieri liidumaa parlament. Aktiivsed olid ka järgmiste piirkondade parlamendid: Baskimaa (5 resolutsiooni), Baleaarid (4 resolutsiooni) ja Baden-Württemberg (3 resolutsiooni). 125 COM(2022) 542 final, COM(2022) 720 final, COM(2023) 31 final, COM(2023) 128 final, COM(2023) 185 final, COM(2023) 234 final, COM(2023) 242 final, COM(2023) 335 final, COM(2023) 411 final, COM(2023) 414 final, COM(2023) 415 final ja COM(2023) 528 final. 26 konsultatsiooni raames126. Üks piirkondlik parlament kasutas teist kanalit, esitades kolm arvamust liikmesriigi parlamendi kaudu127. 7. KOKKUVÕTE Võrreldes komisjoni praeguse ametiaja eelmiste aastatega suurenes 2023. aastal liikmesriikide parlamentide üldine aktiivsus kirjalikus ja suulises dialoogis ning järelevalves subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise üle, mille eesmärk on tagada, et ELi meetmeid võetakse üksnes siis, kui see on vajalik. Arvamuste (sealhulgas põhjendatud arvamuste) koguarv suurenes 2023. aastal 402ni, võrreldes 355 arvamusega 2022. aastal ja 360 arvamusega 2021. aastal. 2023. aastal oli esimene kord pärast 2008. aastat, kui komisjon sai oma ametiaja viimasel täisaastal rohkem arvamusi kui eelmisel aastal. Võrreldes komisjoni kahe eelmise ametiajaga jätkus siiski 2022. aasta aruandes juba rõhutatud suundumus liikmesriikide parlamentide arvamuste koguarvu vähenemise poole. Komisjonile saadetud arvamuste arv oli endiselt liikmesriikide parlamentide lõikes väga erinev. Kümnelt kõige aktiivsemalt esinduskogult laekunud arvamuste osakaal oli peaaegu sama suur kui kahel viimasel aastal (79 %), samas kui arvamuse esitanud esinduskogude arv suurenes kahe võrra. Liikmesriikide parlamendid, kes on tavapäraselt kontrollinud ettepanekute vastavust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele, jätkasid seda ka 2023. aastal. Kokku keskendus ligikaudu 70 % liikmesriikide parlamentide arvamustest ettepanekutele, mille suhtes kohaldatakse subsidiaarsuse kontrolli. Ülejäänud 30 % olid seotud ettepanekutega, mille suhtes seda kontrolli ei kohaldata (st poliitikavaldkonnad, milles ELil on ainupädevus), muude kui seadusandlike dokumentidega või muude teemadega (omaalgatuslike arvamuste kaudu). See on tüüpiline aastale, mil esitatakse palju seadusandlikke ettepanekuid. Mis puudutab komisjoni ja piirkondlike parlamentide vahelisi suhteid, siis 2023. aastal vähenes nende seisukohtade arv märkimisväärselt (32) ja jõudis siis taas 2020. aasta tasemele (33) (pärast haripunkti eelmisel kahel aastal, täpsemalt 2022. aastal 72 ja 2021. aastal 50). Teemade poolest keskendusid liikmesriikide parlamendid endiselt komisjoni peamistele prioriteetidele, pöörates erilist tähelepanu Euroopa rohelisele kokkuleppele, uue hoo andmisele Euroopa demokraatiale ja euroopaliku eluviisi edendamisele. Jätkuv sõda Ukrainas ja Lähis-Idas tähendab, et keeruline geopoliitiline kontekst on olulisel kohal ka teabevahetuses (sealhulgas parlamentidevahelistel kohtumistel ja konverentsidel, nagu COSAC). Seetõttu on olulised teemad ka ELi tulevik ja laienemine, ränne ja julgeolek, samuti energiavarustus ja -kulud, ELi konkurentsivõime, avatud strateegiline autonoomia ja õiglane üleminek. Kokkuvõttes väärib 2023. aastal toimunud subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolliga seoses märkimist järgmine. − Subsidiaarsuse põhimõtte järgimata jätmise kohta esitatud põhjendatud arvamuste arv (22) vähenes eelmise aastaga võrreldes peaaegu kolmandiku võrra (eelmisel aastal 32). − Peaaegu kaks kolmandikku neist põhjendatud arvamustest pärinesid kahe liikmesriigi parlamendilt: mõlemad Itaalia esinduskogud (9) ja Rootsi Riksdag (5). 126 Baieri liidumaa parlament esitas oma seisukohad kuue avaliku konsultatsiooni jaoks erinevate poliitikavaldkondade algatuste kohta, samas kui eelmisel aastal oli neid üle 20. 127 Flandria parlament esitas arvamused Armeenia-Aserbaidžaani konflikti, Mägi-Karabahhi ja Lähis-Ida relvakonflikti kohta. Aluslepingute deklaratsiooni 51 alusel on Flandria parlament Belgia parlamentaarse süsteemi osa. Piirkondlike parlamentide arvamused edastatakse parlamentaarsete assambleede presidentide konverentsi sekretariaadi kaudu kõnega Belgia Sénat’is/Senaat’is. Seetõttu registreeris komisjon need vormiliselt Belgia Sénat’i/Senaat’i arvamustena ning vastas nii viimase kaudu kui ka otse piirkondlikule parlamendile. 27  − Mitu parlamenti on teinud sisemisi muudatusi, et neid oleks võimalik ELi tasandi poliitilisest protsessist paremini ja varem teavitada ning et neil oleks võimaik oma seisukohti tulemuslikumalt väljendada128. − Komisjoni tööprogrammiga seotud arvamuste esitamist kui eriotstarbelist vahendit on üha strateegilisemalt kasutatud. Nende liikmesriikide parlamentide esitatud arvamuste arv, kes kasutasid seda võimalust, et teavitada ELi institutsioone riiklikest prioriteetidest ELi tasandi peamiste algatuste raames ja juhtida tähelepanu riigipõhistele eripäradele, suurenes märkimisväärselt kuuelt 2022. aastal kümnele 2023. aastal. Samuti täheldati, et mõnede liikmesriikide parlamendid on hakanud kasutama poliitilist dialoogi uuenduslikul viisil, näiteks selleks, et reageerida kolmepoolsetel kohtumistel seadusandlike ettepanekute üle toimuvale arutelule, esitades selle kohta oma arvamuse – kas sama esinduskogu ühe või mitme järjestikuse arvamuse või mitme parlamendi ühisarvamuse, mis esitatakse seadusandliku menetluse hilises etapis – ning juhtida spetsiaalses omaalgatuslikus arvamuses tähelepanu mitme delegeeritud õigusakti ja rakendusakti eelnõu aspektidele. See näitab liikmesriikide parlamentide ja komisjoni vahelise dialoogi strateegilist potentsiaali ja paindlikkust. 128 Näiteks moodustas Luksemburgi Chambre des députés 2023. aastal esimest korda Euroopa asjade komisjoni. Teised parlamendid jätkasid 2023. aastal sisereforme, et suuta ELi poliitikaprotsessis tõhusamalt tegutseda. Üks näide sellest oli Iirimaa Seanad Éireann, kus moodustati 2022. aasta detsembris komisjon, mis vaatab läbi ELiga seotud õigusaktide eelnõusid. 28 EUROPEAN COMMISSION Brussels, 25.10.2024 COM(2024) 493 final ANNEXES 1 to 3 ANNEXES to the REPORT FROM THE COMMISSION ANNUAL REPORT 2023 ON THE APPLICATION OF THE PRINCIPLES OF SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY AND ON RELATIONS WITH NATIONAL PARLIAMENTS EN EN  ANNEX 1 List of draft legislative acts on which national Parliaments issued reasoned opinions 1 in 2023 regarding compliance with the subsidiarity principle Number Number of reasoned National chamber of votes Document Title opinions submitting (Protocol (Protocol reasoned opinions No 2) 2 No 2) 1 COM(2022) 677 final Proposal for a Regulation of the 3 3 FR Sénat European Parliament and of the IT Senato della Repubblica Council on packaging and IT Camera dei Deputati packaging waste, amending Regulation (EU) 2019/1020 and Directive (EU) 2019/904, and repealing Directive 94/62/EC 2 COM(2023) 411 final Proposal for a Regulation of the 2 4 CY Vouli ton Antiprosopon European Parliament and of the HU Országgyűlés Council on plants obtained by certain new genomic techniques and their food and feed, and amending Regulation (EU) 2017/625 3 COM(2023) 234 final Proposal for a Directive of the 2 3 IT Camera dei Deputati European Parliament and of the SE Riksdag Council on combating corruption, replacing Council Framework Decision 2003/568/JHA and the Convention on the fight against corruption involving officials of the European Communities or officials of Member States of the European Union and amending Directive (EU) 2017/1371 of the European Parliament and of the Council 4 COM(2023) 533 final Proposal for a Regulation of the 2 3 IT Camera dei Deputati European Parliament and of the SE Riksdag Council on combating late payment in commercial transactions 5 COM(2022) 695 final Proposal for a Council 2 2 FR Sénat Regulation on jurisdiction, IT Senato della Repubblica applicable law, recognition of decisions and acceptance of authentic instruments in matters of parenthood and on the creation of a European Certificate of Parenthood 1 For an explanation of the nature of reasoned opinions, see footnote 60 of the main report. 2 For an explanation of the votes under the subsidiarity scrutiny, see footnotes 64 and 66 of the main report. 1  Number Number of reasoned National chamber of votes Document Title opinions submitting (Protocol (Protocol reasoned opinions No 2) 2 No 2) 6 COM(2023) 88 final Proposal for a Regulation of the 2 2 IT Senato della Repubblica European Parliament and of the IT Camera dei Deputati Council amending Regulation (EU) 2019/1242 as regards strengthening the CO₂ emission performance standards for new heavy-duty vehicles and integrating reporting obligations, and repealing Regulation (EU) 2018/956 7 COM(2023) 416 final Proposal for a Directive of the 2 2 NL Eerste Kamer European Parliament and of the NL Tweede Kamer Council on Soil Monitoring and Resilience (Soil Monitoring Law) 8 COM(2022) 707 final Proposal for a Council Directive 1 2 SE Riksdag amending Directive 2011/16/EU on administrative cooperation in the field of taxation 9 COM(2023) 348 final Proposal for a Regulation of the 1 2 SE Riksdag European Parliament and of the Council laying down additional procedural rules relating to the enforcement of Regulation (EU) 2016/679 10 COM(2023) 528 final Proposal for a Council Directive 1 2 SE Riksdag establishing a Head Office Tax system for micro, small and medium sized enterprises, and amending Directive 2011/16/EU 11 COM(2022) 586 final Proposal for a Regulation of the 1 1 IT Camera dei Deputati European Parliament and of the Council on type-approval of motor vehicles and engines and of systems, components and separate technical units intended for such vehicles, with respect to their emissions and battery durability (Euro 7) and repealing Regulations (EC) No 715/2007 and (EC) No 595/2009 12 COM(2023) 94 final Proposal for a Regulation of the 1 1 IT Camera dei Deputati European Parliament and of the Council on measures to reduce the cost of deploying gigabit electronic communications networks and repealing Directive 2014/61/EU (Gigabit Infrastructure Act) 2  Number Number of reasoned National chamber of votes Document Title opinions submitting (Protocol (Protocol reasoned opinions No 2) 2 No 2) 13 COM(2023) 147 final Proposal for a Regulation of the 1 1 FR Sénat European Parliament and of the Council amending Regulations (EU) No 1227/2011 and (EU) 2019/942 to improve the Union’s protection against market manipulation in the wholesale energy market 14 COM(2023) 161 final Proposal for a Regulation of the 1 1 CZ Poslanecká sněmovna European Parliament and of the Council on establishing a framework of measures for strengthening Europe’s net-zero technology products manufacturing ecosystem (Net Zero Industry Act) TOTAL number of reasoned opinions received 22 3  ANNEX 2 Number of opinions received by the Commission in 2023 per national Parliament/Chamber (political dialogue and subsidiarity control mechanism) Total Number of Member State Chamber number reasoned opinions of opinions 3 (Protocol No 2) Czechia Senát 41 0 Portugal Assembleia da República 41 0 Czechia Poslanecká sněmovna 36 1 Italy Camera dei Deputati 36 6 Germany Bundesrat 35 0 Romania Camera Deputaților 35 0 Romania Senat 29 0 Italy Senato della Repubblica 26 3 Las Cortes Generales: Spain Senado de España and 24 0 Congreso de los Diputados France Sénat 17 3 France Assemblée nationale 12 0 Netherlands Eerste Kamer 12 1 Sweden Riksdag 10 5 Houses of the Oireachtas: Ireland 9 0 Dáil and Seanad Éireann Austria Bundesrat 5 0 Belgium Sénat de Belgique / Belgische Senaat 4 0 Croatia Hrvatski Sabor 4 0 Hungary Országgyűlés 4 1 Lithuania Seimas 4 0 Denmark Folketing 3 0 Cyprus Vouli ton Antiprosopon 2 1 Finland Eduskunta 2 0 Luxembourg Chambre des Députés 2 0 Netherlands Tweede Kamer 2 1 Poland Senat 2 0 Poland Sejm 2 0 Slovakia Národná Rada 2 0 Austria Nationalrat 1 0 3 Including both opinions under the ‘political dialogue’ and reasoned opinions received from national Parliaments. 4  Total Number of Member State Chamber number reasoned opinions of opinions 3 (Protocol No 2) Chambre des Représentants de Belgique / Belgium Belgische Kamer van 0 0 volksvertegenwoordigers Bulgaria Narodno Sabranie 0 0 Germany Bundestag 0 0 Greece Vouli ton Ellinon 0 0 Estonia Riigikogu 0 0 Latvia Saeima 0 0 Malta Kamra tad-Deputati 0 0 Slovenia Državni svet 0 0 Slovenia Državni zbor 0 0 TOTAL 402 22 5  ANNEX 3 Documents generating the highest number of opinions 4 received by the Commission in 2023 (political dialogue and subsidiarity control mechanism) Number Total of which were number Document Title reasoned of opinions opinions 5 (Protocol 2) 1 COM(2022) 548 final Communication from the Commission to the 96 0 European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions – Commission work programme 2023 – A Union standing firm and united 2 COM(2022) 677 final Proposal for a Regulation of the European 9 3 Parliament and of the Council on packaging and packaging waste, amending Regulation (EU) 2019/1020 and Directive (EU) 2019/904, and repealing Directive 94/62/EC 3 COM(2023) 411 final Proposal for a Regulation of the European 9 2 Parliament and of the Council on plants obtained by certain new genomic techniques and their food and feed, and amending Regulation (EU) 2017/625 4 COM(2022) 695 final Proposal for a Council Regulation on 8 2 jurisdiction, applicable law, recognition of decisions and acceptance of authentic instruments in matters of parenthood and on the creation of a European Certificate of Parenthood 5 COM(2023) 234 final Proposal for a Directive of the European 8 2 Parliament and of the Council on combating corruption, replacing Council Framework Decision 2003/568/JHA and the Convention on the fight against corruption involving officials of the European Communities or officials of Member States of the European Union and amending Directive (EU) 2017/1371 of the European Parliament and of the Council 6 COM(2022) 542 final Proposal for a Directive of the European 7 0 Parliament and of the Council on ambient air quality and cleaner air for Europe (recast) 7 COM(2022) 672 final Proposal for a Regulation of the European 7 0 Parliament and of the Council establishing a Union certification framework for carbon removals 4 The table ranks all documents for which at least five opinions were received. 5 Including opinions under the ‘political dialogue’ and reasoned opinions received from national Parliaments. 6 To be added to one other opinion received in 2022. 6  Number Total of which were number Document Title reasoned of opinions opinions 5 (Protocol 2) 8 COM(2022) 457 final Proposal for a Regulation of the European 67 07 Parliament and of the Council establishing a common framework for media services in the internal market (European Media Freedom Act) and amending Directive 2010/13/EU 9 COM(2022) 541 final Proposal for a Directive of the European 6 0 Parliament and of the Council concerning urban wastewater treatment (recast) 10 COM(2023) 192 final Proposal for a Directive of the European 6 0 Parliament and of the Council on the Union code relating to medicinal products for human use, and repealing Directive 2001/83/EC and Directive 2009/35/EC 11 COM(2023) 193 final Proposal for a Regulation of the European 6 0 Parliament and of the Council laying down Union procedures for the authorisation and supervision of medicinal products for human use and establishing rules governing the European Medicines Agency, amending Regulation (EC) No 1394/2007 and Regulation (EU) No 536/2014 and repealing Regulation (EC) No 726/2004, Regulation (EC) No 141/2000 and Regulation (EC) No 1901/2006 12 COM(2023) 242 final Proposal for a Council Directive amending 6 0 Directive 2011/85/EU on requirements for budgetary frameworks of the Member States 13 COM(2023) 416 final Proposal for a Directive of the European 6 2 Parliament and of the Council on Soil Monitoring and Resilience (Soil Monitoring Law) 14 COM(2023) 533 final Proposal for a Regulation of the European 6 2 Parliament and of the Council on combating late payment in commercial transactions 15 COM(2022) 540 final Proposal for a Directive of the European 5 0 Parliament and of the Council amending Directive 2000/60/EC establishing a framework for Community action in the field of water policy, Directive 2006/118/EC on the protection of groundwater against pollution and deterioration and Directive 2008/105/EC on environmental quality standards in the field of water policy 7 To be added to 12 opinions already received in 2022, of which 4 were reasoned opinions. 7  Number Total of which were number Document Title reasoned of opinions opinions 5 (Protocol 2) 16 COM(2022) 702 final Proposal for a Directive of the European 5 0 Parliament and of the Council harmonising certain aspects of insolvency law 17 COM(2022) 721 final Proposal for a Regulation of the European 5 0 Parliament and of the Council on fees and charges payable to the European Medicines Agency, amending Regulation (EU) 2017/745 of the European Parliament and of the Council and repealing Council Regulation (EC) No 297/95 and Regulation (EU) 658/2014 of the European Parliament and of the Council 18 COM(2023) 240 final Proposal for a Regulation of the European 5 0 Parliament and of the Council on the effective coordination of economic policies and multilateral budgetary surveillance and repealing Council Regulation (EC) No 1466/97 19 COM(2023) 241 final Proposal for a Council Regulation amending 5 0 Regulation (EC) No 1467/97 on speeding up and clarifying the implementation of the excessive deficit procedure 20 COM(2023) 424 final Proposal for a Directive of the European 5 0 Parliament and of the Council amending Directive 2012/29/EU establishing minimum standards on the rights, support and protection of victims of crime, and replacing Council Framework Decision 2001/220/JHA 8