Kultuuriministri 11. septembri 2023. a määruse nr 11 „Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 24 Kultuuriministri 11. septembri 2023. a määruse nr 11 „Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 21 lõike 4 alusel. Kultuuriministri 11. septembri 2023. a määruses nr 11 „Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina lähtub toetuse andja Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust. (2) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.“; 2) paragrahvi 3 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013“ sõnadega „VTA määruse“; 3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kui taotlusvooru eelarve väheneb võrreldes eelneva kalendriaastaga, siis toetuse suuruse ümberhindamist lisas 1 toodud metoodika alusel ei tehta ning kõigil taotlejatel vähendatakse toetust taotlusvooru eelarve vähenemise protsendi võrra.“; 4) paragrahvi 11 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Tasumisele kuuluva maamaksu summa tõusuga ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäära tõusuga kaasneva lisatoetuse jaotuse otsustab toetuse andja.“; 5) paragrahvi 11 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Lõigetes 5 või 6 nimetatud lisatoetuse maksmist ei loeta taotlusvooru eelarve suurenemiseks ja mittemaksmist taotlusvooru eelarve vähenemiseks.“; 6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui taotlusvooru eelarve väheneb võrreldes eelneva kalendriaastaga, siis toetuse suuruse ümberhindamist lisas 1 toodud metoodika alusel ei tehta ning kõigil taotlejatel vähendatakse toetust taotlusvooru eelarve vähenemise protsendi võrra.“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler  Kultuuriministri 11. septembri 2023. a määruse nr 11 „Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 11. septembri 2023. a määruse nr 11 „Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“ 27. novembril 2023 jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 24.11.2023, 5. Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 21 lõike 4 alusel. Eelnõuga täpsustatakse riigi sihtasutuse muuseumide ning riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavate muuseumide, mida ei ole asutanud riik, taotluste hindamise ja toetuse suuruse kindlaksmääramise korda. Muudatusega lihtsustatakse tegevustoetuste jaotamise süsteemi olukordades, kus taotlusvooru eelarve väheneb, ning lisatakse võimaliku lisatoetuse aluste loetellu maamaksu tõus. Lisaks eeltoodule muudetakse eelnõuga viited Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määrusele (määruses on viide kehtetule Euroopa Komisjoni määrusele). Alates 01.01.2024 kehtib vähese tähtsusega abi andmisel Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, mis asendab määrust (EL) nr 1407/2013. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], tel 628 2335) ja õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], tel 628 2225), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest punktist. Eelnõu punktid 1 ja 2 on seotud Euroopa Komisjoni vähese tähtsuse abi määrusele viitamisega. Uus vähese tähtsusega abi määrus jõustus 01.01.2024 ja kehtib kuni 31.12.2030. Uue vähese tähtsuse abi määruse jõustumisega on vaja muuta ka ministri määruses olevad viited vähese tähtsusega abi määrusele. Muutub ka vähese tähtsusega abi ülemmäär. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 11 lõikega 41, mille kohaselt ei tehta toetuse suuruse ümberhindamist lisas 1 toodud metoodika alusel, kui taotlusvooru eelarve väheneb võrreldes eelneva kalendriaastaga. Sellisel juhul vähendatakse kõigil taotlejatel toetust taotlusvooru eelarve vähenemise protsendi võrra. Muudatus puudutab riigi sihtasutuse muuseume. Eelnõu punktiga 4 muudetakse paragrahvi 11 lõiget 6 ning võimaliku lisatoetuse aluste loetellu lisatakse maamaksu tõus. Muudatuse eesmärk on anda toetuse andjale paindlikumad volitused otsustada lisatoetuste jaotuse üle, võttes arvesse toetuse taotleja tegelikku finantsolukorda ja vajadusi seoses maamaksu võimaliku tõusuga. Muudatus puudutab riigi sihtasutuse muuseume. Muudatus ei kohusta toetuse andjat lisatoetust eraldama, kuid annab selleks võimaluse, sarnaselt kehtivas määruses oleva töötasu alammäära tõusu regulatsiooniga. Eelnõu punktiga 5 täpsustatakse paragrahvi 11 lõike 7 sõnastust, et oleks üheselt arusaadav, et lisatoetuse maksmist ei loeta taotlusvooru eelarve suurenemiseks ja mittemaksmist taotlusvooru eelarve vähenemiseks. Näiteks võib lisatoetuse määrata ka ainult üheks aastaks, kuid see ei tähenda, et sellele järgneval aastal on seetõttu vooru eelarve tervikuna vähenenud ning peaks tegema hindamismetoodika kohase hindamise. Muudatus puudutab riigi sihtasutuse muuseume. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 12 lõikega 5, mille kohaselt ei tehta toetuse suuruse ümberhindamist lisas 1 toodud metoodika alusel, kui taotlusvooru eelarve väheneb võrreldes eelneva kalendriaastaga. Sellisel juhul vähendatakse kõigil taotlejatel toetust taotlusvooru eelarve vähenemise protsendi võrra. Muudatus puudutab muuseume, mis kasutavad riigile kuuluvat muuseumikogu, kuid mida ei ole asutanud riik. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõju 4.1. Sotsiaalsed mõjud (kultuur) Muudatus võib vähendada nende taotlejate võimekust kvaliteetse muuseumiteenuse pakkumisel, kelle toetus oleks hindamismetoodika kohaselt vähenenud vähem kui muudatuse tulemusena rakendatava võrdse kärpeprotsendi korral. Vastavalt hindamismetoodika loogikale on need eelkõige muuseumid, kelle kasutuses olevad kinnistud ei kuulu Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (st ei ole automaatselt tagatud majanduskuludeks rahaline kate riigi poolt) ning kel on palju filiaale ja/või kultuurimälestisi. Muudatusest võidavad (st nende toetuse vähendamise protsent on võrdse kärpeprotsendi puhul väiksem kui oleks hindamise tulemusena) ilma filiaalideta ning Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kinnistut kasutavad muuseumid, samuti hiljuti asutatud sihtasutused, kelle tegevustoetust on seoses riigiasutusest sihtasutuseks ümberkorraldamisega suurendatud ja/või kelle eelarve on juba riigiasutusena hiljuti märkimisväärselt suurenenud. Samas muudatus kiirendab toetuste jaotamise protsessi eelarve vähenemise korral ning võimaldab kõigil toetuse saajatel võimalikult vara planeerida muudatusi oma tegevustes, lähtudes juba teadaolevast taotlusvooru kogusumma vähenemise protsendist. 2025. aastal on see riigi sihtasutuse muuseumide puhul 4% ning muude riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavate muuseumide puhul 5%. Kui toimuks taotluste individuaalne hindamine, selguksid taotlusvooru tulemused ehk iga konkreetse taotleja toetuse kärpe suurus alles detsembris. See asetaks taotlejad, kelle toetus väheneks hindamise tulemusena keskmisest rohkem, keerulisse olukorda, sest tegevuse ümberkorraldamiseks jääks väga vähe aega. Lisaks võimaldab voorupõhine võrdne toetuse vähendamine rakendada seda solidaarselt ühtse põhimõttena valdkondadeüleselt, kui riigieelarves tehakse ulatuslikumaid kärped, nagu see on 2025. aasta riigieelarve puhul. 4.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Muudatus vähendab KuM-i halduskoormust, sest taotlusi on edaspidi vaja hinnata vaid taotlusvooru eelarve suurenemise korral. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eelnõu rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks muudatusest puudutatud sihtrühmale ehk Kultuuriministeeriumi haldusala sihtasutustele ning muudele riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele muuseumidele. Arvamuse esitas üks muuseum – Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum –, kes tegi kaks ettepanekut, millega ei ole arvestatud. Esitatud ettepanekute tabel on toodud seletuskirja lisas.  Kultuuriministri 11. septembri 2023. a määruse nr 11 „Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Märkuste ja ettepanekute tabel Jrk Märkuse tegija ja sisu Arvestamine/mittearvestamine nr SA Eesti Vabaõhumuuseum 1. Kui määrust otsustatakse kindlasti muuta, siis oleks mõistlik, et punktide 1 Mittearvestatud. Jätkame kindlasti arutelu alternatiivsete lahenduste üle, mis (paragrahvi 11 täiendamine lõikega 4¹) ja 4 (paragrahvi 12 täiendamine lõikega 5) võiksid toetada muuseumide vajadusi paindlikumal ja pikaajalisemal moel. puhul oleks tegemist ühekordse muudatusega ainult aastaks 2025. Ühesuguse Lisaks on praegu Rahandusministeeriumis käimas arutelud RKAS-i teenuste protsendi kasutamine seab järjest keerulisemasse olukorda muuseumid, kes saavad rahastamise süsteemi muutmise osas, mis toob kaasa vajaduse muuseumide tegevustoetust ainult Kultuuriministeeriumilt ja keda ei toeta riik halduskulude tegevustoetuse määrus nii või teisiti uuesti üle vaadata. Seetõttu ei ole mõistlik katmisel läbi RKAS-i. Muuseumidel oli juba välja töötatud hindamise metoodika, praegusele muudatusele seada ajalise kehtivuse piirangut. mis arvestas muuseumide erinevusi ja edaspidi võiks siiski seda kasutada. 2. Punkt 2 (paragrahv 11 lõige 6) täiendus on väga positiivne, kuid punkt 3 (paragrahv Mittearvestatud. Mõistame, et lisatoetusest kaetavad kulud on muuseumide 11 lõige 7) vajaks täpsemat sõnastust, kuna praeguse sõnastuse järgi võiks jaoks sisuliselt püsikulud. Praeguses riigieelarve keerulises olukorras ei ole lisatoetuse võtta ära tagasiulatuvalt ka aastate pärast. Näiteks kui maamaks tõuseb siiski võimalik kindlustada, et lisatoetus jätkub ka järgneva(te)l aasta(te)l mitme aasta jooksul hüppeliselt, ning asutus saab selleks lisatoetust, mida ei loeta samas mahus. Seetõttu peavad muuseumid olema igal ajal valmis oma eelarve suurendamiseks, siis peaks asutus olema justkui pidevalt valmis, et juba tegevusi kohandama, et säilitada eelarve tasakaal ka juhul, kui toetused või varasemalt eraldatud lisatoetuse mahtu mingil aastal ei eraldata. Kuna summad omatulud peaksid vähenema. võivad olla üsna suured ja samal ajal ei saa muuseum olla kindel baasrahastuses, siis ei ole võimalik teha pikemaaegseid otsuseid. Ebavõrdne ning tunduvalt ebastabiilsem olukord tekib asutustega, kelle kinnistuid haldab RKAS ja kus kaetakse taolised tõusud läbi RKAS-i. 1