dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ministri määrusAvalik

Kultuuriministri 8. detsembri 2022. a määruse nr 20 „Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetamise tingimused ja kord” muutmine

Kultuuriministeerium · 14. november 2024
Viit
25
Registreeritud
14. november 2024
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-1 Kultuuriministri määrused
Toimik
1-1/2024 Kultuuriministri määrused
Vastutaja
Siiri Pelisaar

Failid

  • 📎25 14.11.2024 Ministri määrus.asice620 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 25 Kultuuriministri 8. detsembri 2022. a määruse nr 20 „Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetamise tingimused ja kord” muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri 8. detsembri 2022. a määruse nr 20 „Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetamise tingimused ja kord” § 4 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) kes annab välja eesti- ja venekeelseid meediaväljaandeid. Meediaväljaandeks ei loeta sotsiaalmeediaplatvormi kontot;“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler Kultuuriministri 8. detsembri 2022. a määruse nr 20 „Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Kultuuriministri määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Eelnõuga muudetakse Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetamise tingimusi, täpsustades nõuet taotlejale. Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna meedianõunik Andres Jõesaar ([email protected], 628 2338) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest sättest. Kehtiva määruse § 4 lõike 1 kohaselt võib taotleja olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik: 1) kes annab välja meediaväljaandeid; 2) kellel on vähemalt kuus kuud enne taotluse esitamist nii eesti- kui ka venekeelne toimetus; 3) kes järgib Eesti ajakirjanduseetika koodeksit. Eelnõu kohaselt võib taotleja olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes annab välja eesti- ja venekeelseid meediaväljaandeid. Meediaväljaandeks ei loeta sotsiaalmeediaplatvormi kontot. Määruse § 4 lg 1 annab toetuse andjale teatava kaalutlusruumi sättes nimetatud nõudeid sisustada, pidades silmas toetuse määramise eesmärke. Toetusmeetme eesmärgiks on juba toimivate meediaettevõtete toetamine, soodustades just eeskätt venekeelse info kättesaadavust ja mitmekesisust. Rõhk on vene- ja eestikeelse meediasisu integreeritusel. Seega täpsustatakse muudatusega, et meediaväljaannete all mõeldakse nii eesti- kui venekeelseid meediaväljaandeid. See tingimus on loogilises seoses teise taotlejale esitatud nõude ehk eesti- ja venekeelse toimetuse nõudega. Muudatus aitab kaasa toetuse andmise eesmärgi saavutamisele ehk olemasolevate Eesti eraõiguslike venekeelsete väljaannete toimetuste tugevdamisele, et muuta Eesti venekeelse ajakirjanduse sisu professionaalsemaks ja mitmekesisemaks. Lisaks aitab see kaasa toetuse andmise tulemuse saavutamisele (toetuse andmise tulemusena on kasvanud Eesti eraõiguslike venekeelsete meediaväljaannete võimekus luua ja edastada venekeelset inforuumi tasakaalustavat ja ühist inforuumi kujundavat ajakirjanduslikku sisu, milles ühiskonnaelu teemade käsitlus on mitmekesine ja tasakaalustatud ning vastab erinevate sihtgruppide vajadustele). 1 Ühist infovälja saab kujundada, kui on olemas nii eesti- kui ka venekeelne toimetus ja edastatakse nii eesti- kui ka venekeelset ajakirjanduslikku sisu (paber- ja veebiajalehed, uudisportaalid, tele- ja raadiokanalid). Lisaks täpsustatakse, et meediaväljaandeks ei loeta sotsiaalmeediaplatvormi kontot. Seega peab toetuse andja vajalikuks täpsustada, et meediaväljaandeks ei kvalifitseeru sotsiaalmeediaplatvorm, vaid eraldiseisev ja eristuv meediakanal, mis vastab nii vormiliselt kui ka sisuliselt ajakirjandusliku meediaväljaande tunnustele. Ajakirjandusliku meediaväljaande oluliseks tunnuseks on toimetuse loodud originaalsisu regulaarne avaldamine. Meediaväljaanded võivad oma loodud sisu peegeldada ka muudel platvormidel, näiteks sotsiaalmeedias, kuid üksnes sotsiaalmeediakonto ei vasta määruse tähenduses ajakirjandusliku meediaväljaande tunnustele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Antud meetmega hõlmatakse toetuse andmise tingimustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud, kes pakuvad meediateenust kogu Eesti territooriumil. Toetuse abil toodetud ja avaldatud meediasisu on täielikult kohaliku iseloomuga ehk suunatud ainult Eestis elavale venekeelsele elanikkonnale. Tegemist on riikliku rahastamisega meediasisu toomiseks, mis on venekeelsele elanikkonnale (sh kogu üldsusele) tasuta kättesaadavaks tehtud ning mis täidab sotsiaalset eesmärki, mis on oma olemuselt mittemajanduslik. Toetusel puudub mõju konkurentsile ja kaubandusele ning tegevused, mida toetatakse, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega ei vasta meetme alusel antav toetus riigiabi kriteeriumidele ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt ei ole toetuse andmise puhul tegemist riigiabiga. Kui eelviidatud reegleid rikutakse (meediasisu ei ole tasuta kättesaadav), on tegemist ebaseadusliku riigiabiga ja kohaldub tagasinõudmise regulatsioon. 4. Määruse mõjud Sõnastusega täpsustatakse taotlejale esitatud nõuet, lähtudes toetuse andmise eesmärgist ja tulemusest. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest. Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 2 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Määruse eelnõu eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidele kooskõlastamiseks ei esitatud. 3
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel