Taotlus

Andmekaitse Inspektsioon [email protected] 13.11.2024 nr 1-18/1285-1 Puuetega inimeste liikumisharrastuse pilootuuringu teostamiseks vajalike isikuandmete töötlemise loa taotlus Kultuuriministeerium on sõlminud töövõtulepingu Eesti Uuringukeskus OÜ-ga Puuetega inimeste liikumisharrastuse pilootuuringu teostamiseks. Uuringu raames on vajalik taotleda ligipääsu Sotsiaalkaitse Infosüsteemile uuritavatega kontaktivõtmiseks, valimi moodustamise eesmärgil. Selleks esitame käesolevaga Andmekaitse Inspektsioonile isikuandmete töötlemise loa taotluse. Kirjale on lisatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus, andmekaitsealane mõjuhinnang (Lisa 1), uuringu küsimustik (lisa 2), digitaalallkirjastatud Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee kooskõlastus - lisa 3, (nr 1380, 16.10.2024) ning Eesti Uuringukeskus OÜ-ga sõlmitud töövõtuleping (lisa 4). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Alliksaar Kantsler Teadmiseks/sama: Karl Viilmann 6282246 [email protected] Pille Hillep, Eesti Uuringukeskus OÜ [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Olen kursis uuringu eesmärkidega ja olen nõus küsitluses osalema Tärniga * märgitud küsimused on kohustuslikud. KÕIK VASTAJAD 1. Kas Teil on puue või hooldate/esindate kedagi, kellel on puue? (edaspidi ankeedi programmeerimisel arvestatakse küsimuste ülesehitamisel, kas pöördutakse otse sihtrühma poole (puudega inimese) või kellegi kaudu kogutakse infot (puudega inimese esindaja)* ÜKS VASTUS 1. Jah, mul on puue 2. Jah, minu hooldataval on puue 3. Mul ei ole puuet ja ma ei ole ka puudega inimese hooldaja/eestkostja-ANKEEDI LÕPP i. AINULT TELEFONIKÜSITLUSES: Kas küsitlusele vastab puudega inimene ise või keegi teine tema eest?* (juhul kui SKA-lt saadud telefonikontakt ise ei vasta, küsitakse võimaliku vastaja kontakti) 1. Puudega inimene ise 2. Keegi teine puudega inimese eest 2. Mis puue Teil/Teie hooldataval on?* ÜKS VASTUS 1. Keele- ja/või kõ ne-puue 2. Kuulmis-puue 3. Nägemis-puue 4. Liikumis-puue 5. Intellekti-puue 6. Psü ühika-häire 7. Liit-puue 8. Muu puue. Palun nimeta puue:........................... 3. Mis on Teie/Teie hooldatava puude raskus-aste? * ÜKS VASTUS 1. Keskmine 2. Raske 3. Sü gav 4. Ei oska öelda/Ei soovi öelda 4. Teie/Teie hooldatava vanus * .......................................... Alates 18.a. 5. Teie/Teie hooldatava sugu * 1. Mees 2. Naine 3. Ei soovi ö elda  6. Vali linn või vald, kus Teie elate/ Teie hooldatav elab* (valikvastused maakondade lõikes) ......................................... 7. Kui tihti Te tegelete tegevusega/ Teie hooldatav tegeleb argi-päevaste tegevusega, kus on vaja liikuda ja liigutada järjest pool tundi või rohkem?* Näiteks: koeraga jalutamine, koristamine, jala poes käimine jne 1. Iga päev 2. 5-6 korda nädalas 3. 3-4 korda nädalas 4. 1-2 korda nädalas 5. 2-3 korda kuus 6. 1 kord kuus või harvem 7. Ei tegele üldse 8. Ei oska öelda TERVISESPORT JA LIIKUMINE KÕIK VASTAJAD 8. Kui tihti Te tegelete/Teie hooldatav tegeleb spordiga kas ise-seisvalt, abilisega või koos grupiga? * Näiteks: kepikõnni, jooksmise või tantsimisega või mõne muu spordi-alaga 1. Iga päev-EDASI K9 2. 5-6 korda nädalas- EDASI K9 3. 3-4 korda nädalas- EDASI K9 4. 1-2 korda nädalas- EDASI K9 5. 2-3 korda kuus- EDASI K9 6. 1 kord kuus võ i harvem- EDASI K9 7. Ei tegele üldse-EDASI K11 8. Ei oska öelda Kui K8=1-6 9. Millise spordi-alaga Te tegelete/Teie hooldatav tegeleb? * Valige 1 kuni 5 spordiala 1. Ujumine 2. Jalg-pall 3. Korv-pall 4. Võ rk-pall 5. Sulg-pall 6. Käsi-pall 7. Jalgratta-sport 8. Ratastooli-sport 9. Saali-hoki 10. Võ imlemine 11. Tantsimine 12. Kerge-jõ ustik  13. Ketta-golf 14. Ü ldine kehaline treening (näiteks: jõ usaal, rü hmatrenn) 15. Muu. Palun nimeta spordi-ala..... 10. Kas Te olete/Teie hooldatav on mõne spordi-klubi liige võ i spordi-organisatsioon liige? 1. Jah 2. Ei 3. Ei oska öelda 11. Millise spordi-ala või liikumis-harrastusega sooviksite tegeleda/Teie hooldatav soovib tegeleda? .................................................................................................... 99 Ei oska öelda/ei soovi lisaks tegevusi Kui K8=7 12. Miks Te/Teie hooldatav ei tegele tervise-spordiga? * Valige 1 kuni 5 põhjust. 1. Ma ei saa oma tervise tõ ttu sporti teha 2. Sportimis-kohad või spordi-klubid ei ole mulle ligi-pääsetavad 3. Ma ei tea, missugune sportimis-koht või spordi-klubi on mulle ligi-pääsetav 4. Ma ei tea, missuguses sportmis-kohtades või spordi-klubis saavad käia ka puuetega inimesed 5. Spordi-klubi piletid on liiga kallid 6. Piletite ostmine on minu jaoks liiga keeruline 7. Mind ei ole mu puude tõ ttu trenni kutsutud 8. Mul pole piisavalt vaba aega, et sporti teha 9. Puudub transport võ i see on kehvasti korraldatud 10. Mul ei ole sõ pra võ i kaaslast, kellega koos sportida 11. Sooviksin olla mõne spordi-klubi liige, kuid ma ei tea, kuidas alustada 12. Kardan teiste sportlaste negatiivset suhtumist 13. Muu. Palun nimetage põhjus: ...................................... KÕIK VASTAJAD 14. Kas Te vajate /Teie hooldatav vajab liikumiseks teise inimese abi? * Näiteks: pere-liige, isiklik abistaja. 1. Jah- EDASI K15 2. Ei- EDASI K16 3. Ei oska öelda- EDASI K16  15. Kas Teid/Teie hooldatavat aidatakse, kui vajate/vajab liikumiseks abi? * 1. Jah, saan alati abi 2. Enamasti saan abi 3. Mõnikord saan abi, mõnikord mitte 4. Jään tihti abist ilma 5. Mul puudub vajalik abi 6. Ei oska öelda 16. Kas Te kasutate/Teie hooldatav kasutab liikumiseks või sportimiseks abi-vahendit? * 1. Jah. Missugust abi-vahendit kasutate/kasutab? ... 2. Ei vaja abi-vahendit-EDASI K18 3. Ei oska öelda 17. Kas Teil/Teie hooldataval oleks vaja liikumiseks või sportimiseks mõnda abi-vahendit, mida Teil/Teie hooldataval praegu ei ole või on katki? 1. Jah Missugust abi-vahendit vajate/vajab?... 2. Ei 3. Ei oska öelda OSALEMINE SPORDIVÕ ISTLUSTEL 18. Kas Te olete/Teie hooldatav on viimase aasta jooksul osalenud mõnel spordi-võistlusel?* MITU VASTUST 1. Jah, võistlejana EDASI K19 2. Jah, treenerina 3. Jah pealtvaatajana 4. Jah, muus rollis. Palun täpsustage.... 5. Ei OSALEMINE VÕISTLEJANA Kui K18=1 19. Millise spordi-ala võ istlustel olete/Teie hooldatav on osalenud viimasel aastal võistlejana? * MITU VASTUST 1. Ujumine 2. Jalg-pall 3. Korv-pall 4. Võ rk-pall 5. Sulg-pall 6. Käsi-pall 7. Ratta-sport 8. Ratastooli-sport  9. Saali-hoki 10. Võ imlemine 11. Tantsimine 12. Kerge-jõ ustik 13. Ketta-golf 14. Muu, palun täpsustage….. Kui K18=ei valinud 1 20. Miks Te/Teie hooldatav ei ole osalenud viimasel aastal võistlejana spordi-võistlustel? * Valige 1-5 põhjust 1. Ei tee sporti 2. Ei soovi võ istelda 3. Spordi-võ istlused, mis sobiksid või meeldiksid, ei ole ligi-pääsetavad 4. Puudub teadmine, missugused spordi-võ istlused on ligi-pääsetavad 5. Piletid või võistlejate tasud on liiga kallid 6. Puudub transport võ i see on kehvasti korraldatud 7. Spordi-võistlused tekitavad eba-mugavust 8. Keegi ei ole puude tõttu spordi-võistlustele kutsunud 9. Puudub sõ ber võ i kaaslane, kellega koos spordi-võ istlustel osaleda 10. Spordi-alal, millega mina/hooldatav tegeleb, ei korraldata võ istlusi 11. Muu. Palun kirjutage põhjus:…........................... OSALEMINE PEALTVAATAJANA Kui K18=3 21. Mitu korda olete/Teie hooldatav on viimase aasta jooksul osalenud mõ nel spordi-ü ritusel pealt-vaatajana? * 1. Rohkem kui 10 korda EDASI K19A 2. 5-9 korda EDASI K19A 3. 2-4 korda EDASI K19A 4. 1 kord EDASI K19A 22. Millise spordiala võ istlustel olete/Teie hooldatav on osalenud viimasel aastal pealt- vaatajana? * Valige 1 kuni 5 põhjust. 1. Ujumine 2. Jalg-pall 3. Korv-pall 4. Võ rk-pall 5. Sulg-pall 6. Käsi-pall 7. Ratta-sport 8. Ratastooli-sport 9. Saali-hoki 10. Võ imlemine  11. Tantsimine 12. Kerge-jõ ustik 13. Ketta-golf 14. Muu, palun täpsustage….. Kui K18= ei valinud 3 23. Miks Te/Teie hooldatav ei ole osalenud viimasel aastal spordi-üritustel pealtvaatajana? * Valige 1 kuni 5 põhjust. 1. Puude tõ ttu on raske liikuda 2. Puudub info spordi-ü rituste ligi-pääsetavuse kohta 3. Spordi-ürituste ajad ei sobi 4. Ei meeldi spordi-üritused 5. Piletid on liiga kallid 6. Piletite ostmine võ i spordi-ü rituste veebi-lehtede kasutamine on liiga keeruline 7. Spordi-üritustel viibimine on eba-mugav 8. Ei ole piisavalt vaba aega 9. Puudub transport võ i see on kehvasti korraldatud 10. Puudub sõ ber võ i kaaslane, kellega koos spordi-ü ritusi vaatamas käia 11. Vaatan/hooldatav jälgib spordi-üritusi televiisorist, raadiost või nuti seadmest 12. Muu. Palun põhejndage.......................... 13. Mind/Hooldatavat ei huvita spordi pealt vaatamine KÕIK VASTAJAD 24. Kui tihti Te jälgite/Teie hooldatav jälgib spordi-ü ritusi televiisorist, raadiost või nuti- seadmest?* 1. Iga päev 2. 5-6 korda nädalas 3. 3-4 korda nädalas 4. 1-2 korda nädalas 5. 2-3 korda kuus 6. 1 kord kuus võ i harvem 7. Paaril korral aastas 8. Mitte kunagi EDASI K25 9. Ei oska öelda Kui K24=8 25. Miks Te/Teie hooldatav ei jälgi spordiü ritusi televiisorist, raadiost või nutiseadmest? * 1. Sport ei paku huvi 2. Spordi jälgimine pealtvaatajana ei huvita 3. Puudub televiisor, raadio, nuti-seade 4. Puue takistab jälgida spordi-üritusi 5. Muu. Palun põhjendage! .................................. 6. Ei oska öelda KÕIK VASTAJAD, va kui K25=2  26. Kas Teil/Teie hooldataval on jäänud mõnel spordi-üritusel pealtvaatajana käimata, kuigi tahtsite/Teie hooldatav tahtis minna? * 1. Jah. Missugusele spordi-ü ritusele oli soov minna?.... 2. Ei 3. Ei oska öelda OSALEMINE KULTUURI-Ü RITUSTEL KÕIK VASTAJAD 27. Kas Te olete /Teie hooldatav on viimase aasta jooksul külastanud mõnda kultuuri-asutust võ i kultuuri-ü ritust?* Näiteks: teater, muuseum, kino, raamatu-kogu või muu. 1. Jah EDASI K28 2. Ei EDASI K30 3. Ei oska öelda EDASI K31 Kui 27=1 28. Mitu korda olete/Teie hooldatav on viimase aasta jooksul kü lastanud mõ nda kultuuri- asutust võ i kultuuriü ritust? * 1. Rohkem kui 10 korda 2. 5-9 korda 3. 2-4 korda 4. 1 kord 29. Missuguseid kultuuri-asutusi võ i kultuuri-ü ritusi Te olete/Teie hooldatav on viimase aasta jooksul kõige tihedamini kü lastanud?* EDASI K31 Valige kuni 5 asutust ja üritust, mida olete viimase aasta jooksul külastanud. 1. Teater (teatri-etendus, ballett, ooper) 2. Kontsert 3. Tantsu-etendus 4. Kino 5. Muuseum 6. Kunsti-näitus või kunstiturg (maalid, skulptuurid, fotod ja muu) 7. Disaini-sü ndmus (disaini-turg, disaini-festival) 8. Arhitektuuri-sü ndmus (näitus, ekskursioon, festival) 9. Raamatukogu 10. Kirjandus-sü ndmus (kirjandus-festival, raamatu-esitlus, kohtumine kirjanikuga) 11. Kultuuri-mälestis (loss, kirik, mõis, vanalinn) 12. Spordi-sü ndmus 13. Muu. Palun nimeta, missugust kultuuri-asutust või kultuuri-üritust külastasid: ..................................... Kui K27=2 30. Miks Te/Teie hooldatav ei ole viimase aasta jooksul külastanud kultuuri-asutusi või kultuuri-üritusi? * Valige 1 kuni 5 põhjust. 1. Puude tõ ttu on raske liikuda 2. Puudub teadmine, millised kultuuri-üritused on ligi-pääsetavad 3. Mulle ei sobi kultuuri-asutuste lahti-oleku ajad või kultuuri-ürituste toimumis-ajad 4. Mulle ei meeldi ükski kultuuri-asutus võ i kultuuri-ü ritus 5. Piletid on liiga kallid 6. Piletite ostmine võ i veebi-lehtede kasutamine on liiga keeruline 7. Tunnen ebamugavalt kultuuri-asutuste tööst/üritustest osa-võtmisel 8. Aja-puudus 9. Puudub transport võ i see on kehvasti korraldatud 10. Mind/Minu hooldatavat ei huvita kultuuri-asutuste võ i kultuuri-ü rituste kü lastamine 11. Puudub sõ ber võ i kaaslane, kellega koos kultuuri-asutustes võ i kultuuri-ü ritustel käia 12. Jälgin/Hooldatav jälgib kultuuri-ü ritusi pigem televiisorist, raadiost või nuti-seadmest 13. Muu. Palun nimetage põhjus:................. KÕIK VASTAJAD v.a. K30=10 31. Kas Teil/Teie hooldataval on jäänud mõnel kultuuri-üritusel käimata, kuigi tahtsite/tahtis minna? * 1. Jah. Mis põhjusel jäi üritusele minemata? .... 2. Ei 3. Ei oska öelda 32. Kui tihti Te jälgite/Teie hooldatav jälgib kultuuri-ü ritusi televiisorist, raadiost või nuti- seadmest? * 1. Iga päev EDASI K34 2. 5-6 korda nädalas EDASI K34 3. 3-4 korda nädalas EDASI K34 4. 1-2 korda nädalas EDASI K34 5. 2-3 korda kuus EDASI K34 6. 1 kord kuus võ i harvem EDASI K34 7. Paar korda aastas EDASI K34 8. Mitte kunagi EDASI K33 Kui K32=8 33. Miks Te/Teie hooldatav ei jälgi kultuuri-ü ritusi televiisorist, raadiost või nuti-seadmest? * 1. Kultuuri-üritused ei paku huvi 2. Puudub televiisor, raadio, nuti-seade  3. Puue takistab jälgida kultuuri-üritusi läbi tehniliste vahendite 4. Muu. Palun põhjendage! .................................. 5. Ei oska öelda OSALEMINE HUVI-TEGEVUSTES KÕIK VASTAJAD 34. Kas Te olete /Teie hooldatav on viimase aasta jooksul osalenud mõnes huvi-tegevuses? Näiteks: koori-laul, käsitöö-ring, rahvatants, näitlemine. 1. Jah EDASI K35 2. Ei EDASI K36 3. Ei oska öelda EDASI K37 Kui 34=1 35. Missuguses huvi-tegevuses olete/teie hooldatav on käinud?* EDASI K38 1. Näitlemine 2. Tants (rahvatants, modern-tants, tänava-tants) 3. Loov-kirjutamine (proosa, lü hi-lood võ i luule) 4. Käsitö ö 5. Muusika 6. Kunst (maalimine, akvarell, skulptuur või muu) 7. Kogumine (margid, märgid, kaardid või muu) 8. Fotograafia 9. Disain, mood 10. Veebi-disain 11. Filmide võ i videote tegemine (TikTokis, Youtube’s või mujal) 12. Muu. Palun täpsustage................................. Kui 34=2 36. Miks Te/Teie hooldatav ei ole huvi-tegevuses osalenud? * Vali 1 kuni 5 põhjust. 1. Ei saa tervise tõttu huvi-tegevustest osa võtta 2. Ei soovi huvi-tegevustes osaleda 3. Puudub teadmine, missugustes huvi-tegevustest saaks osa võtta 4. Huvi-tegevused on liiga kallid 5. Puudub transport võ i see on kehvasti korraldatud 6. Huvi-tegevuses osalemine on eba-mugav 7. Keegi ei ole puude tõ ttu huvi-tegevustesse kutsunud 8. Puudub sõ ber võ i kaaslane, kellega koos huvi-tegevuses käia 9. Sellist huvi-tegevust ei olegi, mis mulle meeldiks 10. Muu. Palun põhjendage!.................................  Kui K34=2 ja 3 37. Missuguses huvitegevustes sooviksite/Teie hooldatav sooviks tulevikus osaleda? 1. Näitlemine 2. Tants (rahvatants, moderntants, tänavatants) 3. Loov-kirjutamine (proosa, lü hilood võ i luule) 4. Käsitö ö 5. Muusika 6. Kunst (maalimine, akvarell, skulptuur või muu) 7. Kogumine (margid, märgid, kaardid või muu) 8. Fotograafia 9. Disain, mood 10. Veebi-disain 11. Filmide võ i videote tegemine (TikTokis, Youtube’s või mujal) 12. Muu. Palun täpsustage................................. KÕIK VASTAJAD 38. Mida soovite lisada spordi, tervise-spordi, kultuuri-ürituste või huvi-tegevuste kohta? ........................................................................................................... 99 Ei soovi midagi lisada  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 Tallinn 10148 (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Puuetega inimeste liikumisharrastuste pilootuuring Kas poliitika X kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või uuring hõlmab Tervise Arengu Instituudi eetikakomisjoni kooskõlastus eraldi failis (lisa eriliigilisi 3). isikuandmeid ja on olemas valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) kooskõlastus Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete Kultuuriministeerium – Mari Kõrtsini, [email protected] töötleja on määranud Andmekaitse- OÜ Eesti Uuringukeskus – Pille Hillep, [email protected] spetsialisti (sh tema Norstat Eesti AS – Johanna Mäekivi, [email protected] nimi ja kontakt- andmed)? Kas on olemas Jah (lisa 3). eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Kas osa uuringust Jah. Nõusolek küsitakse värbamiskirja abil, mille sisu on alljärgnev: toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Tere! Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või Kutsume Teid osalema pilootuuringus „ Puuetega inimeste selle kavand ning küsimustik või selle kavand. liikumisharjumused“, mille eesmärk on saada ülevaade, millised on Eesti puuetega inimeste liikumis- ja sportimisharjumused. Kü sitluse tellija on Kultuuriministeerium ning läbiviijad Eesti Uuringukeskus OÜ ja Norstat Eesti AS. Käesolevat uuringut viiakse läbi Saare- Pärnu- ja Lääne-Virumaal. Kokku soovitakse kü sitleda kuni 5250 inimest. Uuringut viiakse läbi 2024. aasta 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. oktoober-november. Uuringu andmeid kasutatakse puuetega inimestele liikumisvõimaluste loomiseks kohalikes omavalitsustes. Ankeedile vastamine võtab aega kuni 15 minutit. Küsimustikule vastamine on vabatahtlik ja sellele vastamist loetakse käesolevas uuringus osalemisnõ usolekuks. Kü sitluse kaudu kogutud andmeid Kultuuriministeeriumile edastatakse anonü ümsed andmed. Kü sitluses osalemine on vabatahtlik ja Teile saadetakse ankeedi täitmiseks vajadusel kahel korral meeldetuletus. Teie email, telefoninumber, puudeliik, puude raskusaste on saadud Sotsiaalkaitse Infosüsteemist avalikust huvist lähtuva kü sitluse eesmärgil. Selle kü sitluse läbiviimise õ iguslikud alused on Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lg 1 ning isikuandmete kaitse seadus § 6 lg 5, lisaks Kultuuriministeeriumi põ himäärus §1 lg 1-2 ning §4 lg 1-4. Teie andmeid kasutatakse ainult kü sitluse kutse ja meeldetuletuste saatmiseks ning need kustutatakse kohe peale kü sitluse lõ ppemist. Kü sitlus viiakse läbi unikaalse uuringulingiga, mis tähendab, et igalt IP-aadressilt saab vastata ainult ü he korra. IP-aadress kustutakse andmebaasist kohe peale kü sitluse lõ ppu. Teie kontaktandmeid hoitakse eraldi kü sitlusega kogutud andmetest. Uuringu tulemuste andmebaas ei võ imalda ü hegi vastanud isiku otsest ega kaudset tuvastamist. Uuringu tulemuste andmebaasi hoiustatakse 10 aastat Kultuuriministeeriumi serveris. Isikuandmete tö ötlemisel lähtutakse Isikuandmete kaitse seadusest. Teie õ igused seoses andmekaitsega ning andmekaitsega seotud kontaktandmed on kirjas allpool. Kui te ei soovi käesolevas uuringus osaleda, siis palun vajutage järgmisele ikoonile: Kü sitluse uuringulink asub siin: Ootame Teie vastuseid hiljemalt .... Kü simuste korral võ ite võ tta ü hendust: Ette tänades ... Vastavalt EL andmekaitse üldmäärusele on Teil järgnevad õigused: 1) taotleda oma isikuandmete parandamist, kui need on ebapiisavad, puudulikud või väärad; 2) esitada vastuväiteid oma isikuandmete töötlemise suhtes, kui isikuandmete kasutamine põhineb õigustatud huvil; 3) taotleda oma isikuandmete kustutamist, näiteks juhul, kui isikuandmeid töödeldakse Teie nõusolekul ja Te olete oma nõusoleku tagasi võtnud; 4) piirata oma isikuandmete töötlemist ajal, kui Kultuuriministeerium hindab,  kas Teil on õigus nõuda oma andmete kustutamist; 5) saada infot, kas Kultuuriministeerium töötleb Teie isikuandmeid, ning juhul, kui töötleb, saada eelnimetatud andmetele juurdepääs; 6) saada oma andmed, mida Te olete ise esitanud ning mida töödeldakse nõusoleku alusel või lepingu täitmiseks, kirjalikult või üldkasutatavas digitaalses vormis, ja kui tehniliselt võimalik, edastada need andmed teisele teenuse osutajale (andmete ülekantavus); 7) võtta tagasi oma nõusolek, mille Te olete andnud oma isikuandmete töötlemiseks; 8) esitada oma andmete kasutamise kohta kaebus Andmekaitse Inspektsioonile (veebileht www.aki.ee), kui Te leiate, et isikuandmete töötlemine riivab Teie õigusi ja huve. Isikuandmete vastutav töötleja on Kultuuriministeerium ning volitatud töötlejad Norstat Eesti As ja Eesti Uuringukeskus OÜ . Uuritava õigustega seotud küsimuste korral palume pöörduda Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetika komitee poole e-posti aadressil [email protected] Isikuandmete töoẗ lemisega seotud küsimuste korral palume pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole tel 5620 2341. Lisaks on ankeedi algusesse lisatud uuringule vastamise nõustumise klausel: „Olen kursis uuringu eesmärkidega ja olen nõus küsitluses osalema.“, mille ette vastaja peab panema linnukese küsitlusele vastamisel. Taotlusele lisatud uuringu ankeet. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Kultuuriministeerium, registrikood 70000941 aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) [email protected], Suur-Karja 23, 10148 Tallinn analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Norman Põder, [email protected] +372 628 2354 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, OÜ Eesti Uuringukeskus, 11005526 aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Toompuiestee 30, Tallinn 10120 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber Pille Hillep, [email protected], +372 5332 0008 2.2. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Norstat Eesti AS, 11444875 aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Endla 15, Tallinn 10122 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.  Johanna Mäekivi, [email protected], +372 5847 0374 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? Vabariigi Valitsuse seadus (VVS) § 60 lg Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei 1 ning isikuandmete kaitse seadus (IKS) piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu § 6 lg 5. Kultuuriministeerium puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle põhimäärus §1 lg 1-2 ning §4 lg 1-4. valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Planeeritava uuringu taust Eestis ei ole teadaolevalt varasemalt teostatud suuremahulisi küsitlusuuringuid puuetega inimeste spordi- ja liikumisharrastuste ning üldiselt vaba aja veetmise võimaluste osas. Küll on aga teostatud üksikuid väiksemaid andmekorjeid. Liikumisharrastuste kohta on Rahvusvaheline Eriolümpiakomitee teostanud uuringuid intellektipuudega sportlaste kohta4. Statistikaameti andmebaasis on erinevaid andmeid puuetega inimeste kohta: ajakasutus, tööhõive, toimetulek, üldandmed5. 2011. a andmetes on põhjused spordiklubide vähese kasutamise ja 2010. a spordivõistluste külastamise kohta. Ligipääsetavuse rakkerühma lõppraportis on toodud ettepanekud ligipääsetavuse edendamiseks spordis nii osaleja kui pealtvaatajana6. Sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus on välja töötanud juhendi, kuidas korraldada ligipääsetavat üritust7. Eesti Spordiregistris4 on spordiobjektide kohta võimalik eristada puuetega inimestele mõeldud infrastruktuuri olemasolu, kuid need andmed ei hõlma iga spordiobjekti kohta selgitusi puuetega inimestele mõeldud sportimisvõimaluste ja ligipääsetavuse aspektide kohta. Kultuuriministeeriumil on olemas erinevad juhendid ja ettepanekud ning soovitused, kuidas puuetega inimestele sportimine ja liikumine ligipääsetavaks muuta. Samuti on olemas üldandmed puuetega inimeste paiknemise kohta maakonniti ja teadmine osade Eesti spordiobjektide ligipääsetavuse kohta. Samas puuduvad laialdasemad andmed puuetega inimeste liikumisaktiivsuse kohta puudeliikide või raskusastmete järgi ja andmed liikumisaktiivsuse peamiste takistajate kohta puudeliikide, puude raskusastmete ja asukoha järgi. Planeeritav uuring Riigikantselei juures tegutsenud Ligipääsetavuse rakkerühma8 lõpparuandes on toodud, et: „Lähiaastatel tuleb tähelepanu pöörata erivajadustega inimeste liikumisharrastuse edendamisele, mis lubab kaasata suuremat osa inimesi kui ainult võistlussport. Sellele on antud eeldused paraolümpia katusorganisatsioonis ellu viidud reformiga ja riigi rahastuse suurendamisega.“ (Riigikantselei Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparaunne 2021:56). 4 URL: https://media.specialolympics.org/resources/research/demographics/SO-Research-Overview-Demographics-06- 2018.pdf ja URL: https://resources.specialolympics.org/research/research-overview?locale=en 5 URL: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega-inimesed__puue-ajakasutus 6 URL: https://riigikantselei.ee/ligipaasetavus?view_instance=0&current_page=1 7 URL: https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/ehitisparing 5 URL: https://riigikantselei.ee/media/1169/download Siiani ei ole Eestis uuritud, milline on puuetega inimeste liikumisaktiivsus puudeliikide ja raskusastmete lõikes ja mis on peamised liikumisaktiivsust takistavad tegurid. Kuna eelnimetatud andmed puuduvad, siis on nii üleriiklikult, piirkonniti kui ka kohalike omavalitsustes keeruline teha sihitatud sekkumisi ja prioritiseerimist. Tõenduspõhiste uuringuandmete olemasolu võimaldaks leida puudujäägid puuetega inimeste liikumisvõimaluste osas ning luua võimalused KOV-idele ja kohalikele spordiliitudele selleks, et rohkem puuetega inimesi spordi- ja liikumisharrastuse juurde tuua, parandades seeläbi puuetega inimeste füüsiliselt aktiivset vabaaja veetmist, tervist ja heaolu ning laiemas vaates vähendada ka kulu riigile. Puuetega inimeste liikumisaktiivsuse uurimine ja tulevikus uuringu tulemustele tuginevalt spordi- ja liikumisharrastuste võimaluste parandamine ja uute sportimisvõimaluste loomine on riiklikult olulise tähtsusega küsimus, kuna puuetega inimesi on 31.12.2023 seisuga Eestis kokku 116 3916, mis moodustab ligi 9% Eesti rahvastikust. Kavandatavas uuringus uuritakse ainult täisealisi puuetega inimesi, keda on Eestis 31.12.2023 seisuga kokku 106 2296. 2024. aasta teises pooles on plaanis läbi viia puuetega inimeste sportimis- ja liikumisharrastuse pilootuuring juhuvaliku teel leitud kolmes maakonnas, mille tulemusel töötatakse välja üle-Eestilise uuringu metoodika. Lähtuvalt pilootuuringu eesmärgist on uurimisküsimused järgmised: 1) Kuivõrd tegeletakse organiseerimata ja organiseeritud liikumis- ja sportimisharrastustega? 2) Kuivõrd vajatakse abi/abivahendeid liikumis- ja sportimisharrastustega tegelemisel? 3) Mis on takistavad tegurid liikumis-ja sportimisharrastustega tegelemiseks? 4) Kuivõrd osaletakse spordiüritustel võistlejana või pealtvaatajana ning mis on takistavad tegurid? 5) Kuivõrd aktiivselt puuetega inimesed vaba aega üldiselt veedavad ning mis on takistavad tegurid? 6) Millised on metoodilised soovitused edaspidiseks üle-Eestilise uuringu läbiviimiseks? Pilootuuringu teostamist koordineerib juhtrühm kuhu on kaasatud erinevad osapooled, kes on Eestis seotud puuetega inimeste valdkonnaga: Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Paraolümpia Komitee, Tervise Arengu Instituut, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Tallinna Ülikool. Juhtrühma tööd koordineerib Kultuuriministeerium. Uuringut teostab peatöövõtjana OÜ Eesti Uuringukeskus ning küsitluse osa teostab alltöövõtuna andmekogumisettevõte Norstat Eesti AS. Pilootuuringu teostamise aeg on august 2024.a. kuni jaanuar 2025.a. Uuringu küsitlusaeg jääb perioodi november-detsember 2024.a. Puuetega inimeste spordi- ja liikumisharrastuse uuringu valimi moodustamise aluseks on 18-aastased ja vanemad Eesti elanikud kolmes Eesti maakonnas, arvestades sealjuures omavalitsusüksuste suurust, puuetega inimeste arvu ja spordirajatiste olemasolu (Tabel 1). Üldkogumi suurus (3 maakonda kokku) on 11 304 inimest, mis on ligikaudu 11% Eestis elavatest puuetega inimeste arvust (106 229 in). Pilootuuringu valim arvutatakse välja propotsionaalselt 3 maakonna lõikes, võimalusel valdade tasemel.  Tabel 1. Pilootuuringu üldkogumi kirjeldus omavalitsusüksuse, vanuserühma ja spordiobjekti järgi (31.12.20239) Üksus nr 1 - väiksem linn ja linna lähedased vallad Vanuserühm Spordiobjektide arv Omavalitsus 18-63 64+ Kokku: [08.03.2024] Rakvere vald 176 198 374 4 Rakvere linn 469 666 1135 7 Haljala vald 111 166 277 4 Kadrina vald 197 166 363 0 Kokku: 953 1196 2149 15 Üksus nr 2 - maakond Vanuserühm Spordiobjektide arv Omavalitsus 18-63 64+ Kokku: [08.03.2024] Saaremaa vald 964 1776 2740 21 Muhu vald 50 101 151 0 Kokku: 1014 1877 2891 21 Üksus nr 3 - suurem linn ja linna lähedased vallad Vanuserühm Spordiobjektide arv Omavalitsus 18-63 64+ Kokku: [08.03.2024] Pärnu linn 1522 2643 4165 28 Tori vald 394 490 884 2 Häädemeeste vald 141 215 356 5 Põhja-Pärnumaa vald 339 520 859 2 Kokku: 2396 3868 6264 37 KOKKU Vanuserühm Spordiobjektide arv Kokku 18-63 64+ Kokku: [08.03.2024] 4363 6941 11304 73 Varasemalt Eestis läbiviidud puuetega inimestega seotud küsitlusuuringute10 puhul on vastamismäär olnud ~35% (sihistatud valim, kontaktibaasi aluseks Sotsiaalkaitse infosüssteem, lisaks kontrollitud Rahvastikuregistriandmetega). Eeldades sarnast vastamismäära, tuleks küsitleda ainult Sotsiaalkaitse infosüsteemi väljavõtte põhjal ca 3500 inimest, et vastajate arv oleks ca 1050. 9 Allikas: Andmeid avaldab Eesti Puuetega Inimeste Koda oma statistika rubriigis, tuginedes Sotsiaalkindlustusameti andmetele: https://www.epikoda.ee/spetsialistile/statistika/2023-iv-kv_statistika-epikojale.xlsx 10 Masso, M. ja Pedastsaar, K. (2006). Puuetega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuring: Uuringuraport. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/puuetega_inimeste_uuringu_raport_1_.pdf ; Turu-uuringute AS (2017). Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/puuetega_lastega_perede_toimetuleku_uuring u_raport_loppversioon_par_28.02.18.pdf Kuid Sotsiaalkindlustusameti andmetel on registri väljavõtul ka mõned riskid:  Kontaktandmed võivad olla uuendamata (ei ole igaaastaselt inimesega kontaktis), esineb meiliaadresse hot.ee, eesti.ee, mida inimesed väga ei kasuta ning nendes kolmes maakonnas puudub umbes 1500-l isikul meiliaadress.  Registris on puuetega inimeste andmed, kuid kontaktiks on märgitud eestkostja (tihtipeale KOV, hooldaja, lähisugulane jne) ehk inimene, kes ei pruugi sihtrühma igapäevaste tegevustega väga kursis olla. Riskide maandamiseks tuleks brutovalimit veidi tõsta, et oleks võimalik 1050 vastajat kätte saada. Seetõttu suurendame brutovalimit nii, et vastamismäär on ca 20% ja kontaktibaas on 5250 inimest. Pilootuuringu valim arvutatakse välja propotsionaalselt 3 maakonna lõikes, võimalusel valdade tasemel. Üle viie tuhande isiku kaastakse brutovalimisse lähtuvalt varasematele samalaadsete uuringute läbiviimise kogemusele Esialgu on plaanis küsitleda esmajärjekorras puudega inimest ennast, juhul kui see ei ole võimalik, siis küsitletakse puudega inimesele kõige lähedasemat isikut, kes oleks tema igapäeva tegevustega kursis. Vastaja tüüp (vastab ise/vastab lähedane) märgitakse ka andmebaasis. Kuna tegemist on pilootuuringuga, siis võib küsitlusmeetod jooksvalt muutuda, kuna selle uuringu põhjal tehakse ka ettepanekud laialdasema uuringu läbiviimiseks. Küsitlustöös seatakse eesmärgiks saavutada puudeliigi ja maakonna lõikes esinduslik kvootvalim, puude raskusastet jälgitakse esialgu n-ö pehme kvoodina. Lõppvalimi vaheliste erinevuste täiendavaks tasandamiseks teostatakse andmete kaalumine lähtuvalt sihtrühma domineeriva puude liigi ja elukoha tunnustest. Võimalusel ja vajadusel lisatakse kaalu tunnusesse ka puude raskusaste. Kultuuriministeeriumi partnerina tellib peatö övõ tjana OÜ Eesti Uuringukeskus Sotsiaalkaitse infosüsteemist juhuvalimi teel meiliaadressite ja telefoninumbrite väljavõ tte maakonna, domineeriva puudeliigi ja puude raskusastme lõ ikes (inimeste nimesid kontaktibaas ei sisalda): 1. Maakond: Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Saaremaa 2. Puudeliik: 1) keele- ja kõnepuue 2) kuulmispuue 3) nägemispuue 4) liikumispuue 5) vaimupuue 6) psüühikahäire 7) muu puue 8) liitpuue 3. Puude raskusaste (3 gruppi): 1) Keskmine puue 2) Raske puue 3) Sügav puue 4. Emaili aadress 5. Telefoninumber Andmekogumise viib läbi Norstat Eesti AS, kes on lepingu järgi alltö övõ tja OÜ Eesti Uuringukeskusele. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kontaktibaasile on ligipääs (krüpteeritud fail) ainult antud kü sitluse eest vastutaval isikul (Johanna Mäekivil, Norstat Eesti AS). Kontaktibaas kustutatakse Norstat Eesti AS sü steemist hiljemalt ü he kuu jooksul peale kü sitluse lõ ppu ehk 31.12.2024.a. Andmed salvestatakse Norstat Eesti AS-i siseserverisse, mis peale kü sitlust kustutatakse ü he kuu jooksul. Norstat kasutab andmete edastuse jaoks krü pteeritud FTPS-i teenuseid. Andmetö ötleja pääseb andmetele juurde krü pteeritud VPN- ü henduste kaudu. Norstat haldab ise oma serverit. Server on jagatud kaheks turvaliseks asukohaks Larvikis, Norras. Kontaktibaas ei lähe edasi Eesti Uuringukeskusele. Eesti Uuringukeskus saab ainult kü sitlustulemuste anonü ümse andmebaasi. Ka kõik taustatunnused märgib inimene ise, mitte ei tõ steta ü le Sotsiaalkaitse infosüsteemi kontaktibaasist. Kü sitlustulemuste andmebaas läheb tähtajaliselt hoiustamisele Kultuuriministeeriumile (kuni 10 aastat). Sellele andmebaasile jääb asutusesisene ligipääs. Kokku koostatakse 2 ankeeti: 1) täisankeet füüsilise puudega inimestele või nende hooldajatele/eestkostjatele, kellel ei ole probleemi tekstist arusaamisega 2) lihtsustatud versioon intellektipuudega vastajatele (täpsem sihtrühm täpsustatakse sihtrühmade esindajatega (EPIK)). Lihtsustatud versioon koostatakse koosöös Vaimupuu MTÜ-ga, kelle üks suund on intellektipuudega inimestele tekstide toimetamine. Lähtuvalt puudeliigist valitakse küsitlusmeetod. Kuulmis-, keele- ja kõne- ning liikumispuudega inimeste seas viiakse küsitlus läbi veebi teel. Muu puudega inimestelt küsitakse esmalt telefoni teel mil viisil nad sooviksid ankeedile vastata (veeb vs telefon, kas ise või (koos) lähedase inimesega). Planeeritav küsitlusmeetodite osakaalud: 30% telefoni teel ja 70% veebi teel. Küsitlusele saab vastata nii eesti kui ka vene keeles. Vastajat teavitatakse uuringu kutses uuringu eesmärkidest ja väljunditest ning andmekaitsetingimustest. Nii telefoni kui ka veebi teel küsitakse vastaja informeeritud nõusolekut uuringus osalemiseks ankeedi alguses. Telefoniküsitlusele eelneb küsitlejate koolitus, kus tutvustatakse erinevaid ankeete ja räägitakse läbi sihtrühmaga suhtlemise eripärad. Selles osas nõustab meeskonda Mari Puuram. Tavaankeet on kuni 15 minutit pikk. Telefoniküsitluses on arvestatud, et küsitlus võib kujuneda kuni 30- minutiliseks (sõltuvalt vastaja eripärast). Küsitlusele vastamine on vabatahtlik. Veebiküsitluse meeldetuletuskirjad saadetakse ainult nendele respondentidele, kes on kü sitluse pooleli jätnud võ i ei ole kü sitlusele vastanud. Meeldetuletuskirju ei saadeta neile, kes on kü sitlusest kirjalikult loobunud (märkinud selle ära uuringukutses oleval „uuringust keeldumise“ lingil). Kokku saadetakse kuni kaks meeldetuletuskirja – 1. meeldetuletuskiri saadetakse seitse päeva pärast kü sitluse algust ja 2. meeldetuletuskiri viis päeva peale 1. meeldetuletust. Vastamisstatistikat jälgitakse e-kirjade põ hjal, st kui sü steem näitab, et vastaja e-posti aadressilt ei ole tulnud täidetud ankeeti, siis saadetakse talle meeldetuletuskiri. Peale kü sitluse lõ ppemist kustutatakse e-posti aadressid ja telefoninumbrid kü sitlussüsteemist ü he kuu jooksul hiljemalt 31.12.2024.a. Juhul kui vastaja on märkinud keeldumise lingil, et ta ei soovi uuringus osaleda ja meeldetuletuskirju saada, siis kustutatakse tema e-posti aadress kohe kü sitlussü steemist. Norstat Eesti AS vormistab ankeedid ette elektroonses kü sitluskeskkonnas, nii et see oleks vastatav nii arvutis kui mobiiltelefonis. Programm võ imaldab vastaja unikaalse uuringulingi kaudu vajadusel kü simustiku täitmist vahepeal katkestada ja hiljem pooleli jäetud kohast jätkata. Ankeedile vastamine on indiviidipõ hine, st ü hte ankeedilinki ei saa mitu korda uuesti täita. Valimisse sattunud isikute isikuandmeid ja e-posti aadresse kasutab uuringu läbiviija vaid andmete kogumise käigus ning peale andmekogumist need hävitatakse. Sotsiaalkaitse infosüsteemist saadud andmeid ei hoita koos vastamise andmetega. Käesolev uuring ei kahjusta inimese eraelu, ei tekita vaimset ega fü üsilist kahju ning ei tekita vastajale liigset koormust, kuna tegemist on vabatahtliku avaliku arvamuse uuringuga. Andmete koosseis on kirjeldatud ankeedis (lisa 2). Venekeelne ankeet esitatakse Eetikakomisjonile siis, kui Eetikakomisjon ja Andmekaitse Inspektsioon on kooskõlastuse uuringu läbiviimiseks andnud. Andmed on pseudonü ümitud kuni säilib kontaktibaas, peale kontaktibaasi hävitamist muutub see anonü ümseks. Peale andmete kogumist moodustab Norstat Eesti AS anonü ümsed andmebaasid (loosimise telefoninumbrid on eemaldatud), mille andmed puhastatakse ning vajadusel lisatakse kaal. Seejärel edastab Norstat Eesti AS andmebaasi Eesti Uuringukeskus OÜ -le analü üsimiseks. Anonü ümse kogutud andmete andmefaili annab uuringu läbiviija (OÜ Eesti Uuringukeskus) ü le SPSSi ja Exceli formaadis Tellijale. OÜ Eesti Uuringukeskus teostab andmete analü üsi statistikaprogrammis SPSS ja MS Excel, kus eelkõ ige kasutatakse kirjeldava statistika meetodeid. Uuringu eestikeelne kutse on taotluse lisatud (Lisa 3 ja 4). Venekeelne kutse esitatakse Eetikakomisjonile siis, kui Eetikakomisjon ja Andmekaitse Inspektsioon on uuringu läbiviimiseks kooskõlastuse andnud. Loosimise jaoks kogutud telefoninumbreid kogutakse nii, et viimase küsimusena ankeedis palutakse juhul, kui soovitakse osaleda loosimises, sisestada oma telefoninumber. Lisatakse selgitus, et telefoninumbreid kasutatakse vaid loosimise eesmärgil, neid ei viida vastustega kokku ning kustutatakse uuringu andmebaasist koheselt peale loosimist, mis toimub vahetult peale küsitlustöö lõppu (Teostab Johanna Mäekivi, Norstat Eesti). 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Käesolevas uuringus kasutatakse Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmeid, kuna muudest isikustamata ega ka isikustatud kontaktibaasidest (nt veebipaneelidest) ei ole võimalik statistiliste järelduste tegemiseks esinduslikku uuringu valimit moodustada. Sotsiaalkaitse infosüsteemis on inimeste andmed isikustatud ja selleks, et uuringu läbiviijale oleks võimalik edastada kontaktibaas, on Sotsiaalkindlustusameti töötajal vaja töödelda isikustatud andmeid. Uuringu läbiviijale edastatakse andmebaas, mis sisaldab järgmisi tunnuseid: puudeliik, puude raskusaste, maakond andmesubjekti emaili aadress ning telefoninumber. Lähtuvalt puudeliigist valitakse küsitlusmeetod. Kuulmis-, keele- ja kõne- ning liikumispuudega inimeste seas viiakse küsitlus läbi veebi teel. Muu puudega inimestelt küsitakse esmalt telefoni teel mil viisil nad sooviksid ankeedile vastata (veeb vs telefon, kas ise või (koos) lähedase inimesega). Telefoninumbreid on vaja kindlasti ka sügavapuudega inimestega kontakti võtmiseks, sest nendega või nende esindajatega (oleneb infosüsteemis olevast kontaktist) tuleb kõigepealt selgeks teha, kas ja kuidas on nad võimelised küsitlusele vastama. Planeeritav küsitlusmeetodite osakaalud: 30% telefoni teel ja 70% veebi teel. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Uuringu tellija on Kultuuriministeerium ehk täidesaatva riigivõimu organisatsioon, kes tellib uuringu riikliku  kultuuri- ja spordipoliitika kujundamise eesmärgil ning uuringu vastu on ülekaalukas avalik huvi, sest see on oluline Eesti riigis elavate puuetega inimeste elu mõjutava spordi- ja kultuuripoliitika, kaudselt ka tervishoiupoliitika kujundamiseks. Uuringu valimisse kuuluvad Eesti Vabariigis elavad täisealised puudega inimesed. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmebaasi kasutatakse ainult käesolevas uuringus ning inimese isikustatud andmed kustutatakse kohe peale küsitluse lõppemist. Isiku andmete kaitsmiseks minimeeritakse inimeste arvu, kes isikuandmeid töötlevad, st isikustatud andmeid töötlevad Sotsiaalkaitse infosüsteemi spetsialist ja uuringu läbiviijate seast küsitlusjuht. Sotsiaalkaitse infosüsteemist võetakse andmed välja juhuvaliku teel kvootvalimina, mis välistab üksikisikute tõrjumist või diskrimineerimist, maine või autonoomsuse kahjustamist. Küsitluse käigus kogutud andmeid analüüsitakse vaid üldistatult, mitte üksikisiku tasandil. Esialgu on plaanis küsitleda esmajärjekorras puudega inimest ennast, juhul kui see ei ole võimalik, siis küsitletakse puudega inimesele kõige lähedasemat isikut, kes oleks tema igapäeva tegevustega kursis. Vastaja tüüp (vastab ise/vastab lähedane) märgitakse ka andmebaasis. Kuna tegemist on pilootuuringuga, siis võib küsitlusmeetod jooksvalt muutuda, kuna selle uuringu põhjal tehakse ka ettepanekud laialdasema uuringu läbiviimiseks. Küsitlus on vabatahtlik ja andmesubjektil on võimalik keelduda uuringust ja mitte vastata küsitlusele. Lisaks on võimalik loobuda meeldetuletuskirjadest ning küsimuste tekkimisel võtta ühendust uuringu läbiviijatega. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis11 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Kontaktibaas krüpteeritakse rahvastikuregistris ja saadetakse uuringu küsitluse eest vastutavale isikule Johanna Mäekivile (Norstat Eesti AS). Andmed salvestatakse Norstat Eesti AS sise serverisse, mis peale küsitlust kustutatakse ühe kuu jooksul. Norstat kasutab andmete edastuse jaoks krüpteeritud FTPS-i teenuseid. Andmetöötleja pääseb andmetele juurde krüpteeritud VPN-ühenduste kaudu. Norstat haldab ise oma serverit. Server on jagatud kaheks turvaliseks asukohaks Larvikis, Norras. Kontaktibaas ei lähe edasi Eesti Uuringukeskusele. Eesti Uuringukeskus saab ainult küsitlustulemuste anonüümse andmebaasi, millele vastaja on oma nõusolekuga kinnitanud küsitluses osalemise. Kõik taustatunnused märgib inimene ise, mitte ei tõsteta üle kontaktibaasist. Küsitlustulemuste andmebaas läheb tähtajatult hoiustamisele Kultuuriministeeriumi serverisse. Uuringu andmed hoiustatakse anonümiseeritud kujul (elektroonilised andmefailid statistikapaketi SPSS formaadis, tulemustabelid Exceli formaadis). Kultuuriministeeriumi kontaktisikuks andmete hoiustamisel on Norman Põder (vastutav töötleja). Tema roll on olla kontaktisikuks hilisemas andmete talletamise osas. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Puuetega inimeste spordi- ja liikumisharrastuse pilootuuringu valimi moodustamise aluseks on 18-aastased ja vanemad Eesti elanikud, kellel on puue ning nad elavad kolmes Eesti maakonnas. Pilootuuringu valim 11 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44–50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.  arvutatakse välja propotsionaalselt 3 maakonna lõikes, võimalusel valdade tasemel. Varasemalt Eestis läbiviidud puuetega inimestega seotud küsitlusuuringute12 puhul on vastamismäär olnud ~35% (sihistatud valim, kontaktibaasi aluseks Sotsiaalkaitse infosüsteem, lisaks kontrollitud Rahvastikuregistriandmetega). Eeldades sarnast vastamismäära, tuleks küsitleda ainult Sotsiaalkaitse infosüsteemi väljavõtte põhjal ca 3500 inimest, et vastajate arv oleks ca 1050. Kuid Sotsiaalkindlustusameti andmetel on registri väljavõtul ka mõned riskid:  Kontaktandmed võivad olla uuendamata (ei ole igaaastaselt inimesega kontaktis), esineb meiliaadresse hot.ee, eesti.ee, mida inimesed väga ei kasuta ning nendes kolmes maakonnas puudub umbes 1500-l isikul meiliaadress.  Registris on puuetega inimeste andmed, kuid kontaktiks on märgitud eestkostja (tihtipeale KOV, hooldaja, lähisugulane jne) ehk inimene, kes ei pruugi sihtrühma igapäevaste tegevustega väga kursis olla. Riskide maandamiseks tuleks brutovalimit veidi tõsta, et oleks võimalik 1050 vastajat kätte saada. Seetõttu suurendame brutovalimit nii, et vastamismäär on ca 20% ja kontaktibaas on 5250 inimest. Pilootuuringu valim arvutatakse välja propotsionaalselt 3 maakonna lõikes, võimalusel valdade tasemel. 5250 inimest kaastakse brutovalimisse lähtuvalt varasematele samalaadsete uuringute läbiviimise kogemusele. Esialgu on plaanis küsitleda esmajärjekorras puudega inimest ennast, juhul kui see ei ole võimalik, siis küsitletakse puudega inimesele kõige lähedasemat isikut, kes oleks tema igapäeva tegevustega kursis. Vastaja tüüp (vastab ise/vastab lähedane) märgitakse ka andmebaasis. Kuna tegemist on pilootuuringuga, siis võib küsitlusmeetod jooksvalt muutuda, kuna selle uuringu põhjal tehakse ka ettepanekud laialdasema uuringu läbiviimiseks. Küsitlustöös seatakse eesmärgiks saavutada puudeliigi ja maakonna lõikes esinduslik kvootvalim, puude raskusastet jälgitakse esialgu n-ö pehme kvoodina. Lõppvalimi vaheliste erinevuste täiendavaks tasandamiseks teostatakse andmete kaalumine lähtuvalt sihtrühma domineeriva puude liigi ja elukoha tunnustest. Võimalusel ja vajadusel lisatakse kaalu tunnusesse ka puude raskusaste. Kultuuriministeeriumi partnerina tellib peatö övõ tjana OÜ Eesti Uuringukeskus Sotsiaalkaitse infosüsteemist juhuvalimi teel meiliaadressite ja telefoninumbrite väljavõ tte maakonna, domineeriva puudeliigi ja puude raskusastme lõ ikes (inimeste nimesid kontaktibaas ei sisalda): 1. Maakond: Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Saaremaa 2. Puudeliik: 1. keele- ja kõnepuue 2. kuulmispuue 3. nägemispuue 4. liikumispuue 5. vaimupuue 6. psüühikahäire 12 Masso, M. ja Pedastsaar, K. (2006). Puuetega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuring: Uuringuraport. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/puuetega_inimeste_uuringu_raport_1_.pdf ; Turu-uuringute AS (2017). Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/puuetega_lastega_perede_toimetuleku_uuring u_raport_loppversioon_par_28.02.18.pdf  7. muu puue 8. liitpuue 3. Puude raskusaste (3 gruppi): 1. Keskmine puue 2. Raske puue 3. Sügav puue 4. Emaili aadress 5. Telefoninumber 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. 2024. aasta november-detsember 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). 1. Maakond: Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Saaremaa 2. Puudeliik: 1. keele- ja kõnepuue 2. kuulmispuue 3. nägemispuue 4. liikumispuue 5. vaimupuue 6. psüühikahäire 7. muu puue 8. liitpuue 3. Puude raskusaste (3 gruppi): 9. Keskmine puue 10. Raske puue 11. Sügav puue 4. Emaili aadress 5. Telefoninumber 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Sotsiaalkaitse infosüsteem 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei  tehta. Küsitlustulemused anonümiseeritakse volitatud töötaja Johanna Mäekivi poolt, st eemaldab küsitlustulemuste andmebaasist emaili aadressid ja hävitab kontaktibaasi. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Andmete koosseis on kirjeldatud ankeedis (lisa 1). Andmed on pseudonüümitud kuni säilib kontaktibaas, peale kontaktibaasi hävitamist muutub see anonüümseks. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Igale vastajale antakse andmebaasis kood, mis ei ole peale küsitluse lõppemist ja kontaktibaasi hävitamist ümberpööratav. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Kontaktandmebaas, mis sisaldab isikuandmeid kustutatakse Norstat Eesti AS sü steemist hiljemalt üks kuu peale kü sitluse lõ ppu 31. detsember 2024.a. Anonüümne andmebaas säilitatakse Kultuuriministeeriumis kuni 10 aastat, lisaanalüüsideks. 12. Kas Jah. andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage13 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas See on kirjeldatud valimile saadetud teavitatakse. värbamiskirjas. 11.3. Kust on leitavad Värbamiskirjast. andmekaitsetingimused14? 13. Kas Ei. isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse15 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. 13 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 14 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12–14 sätestatule. 15 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kristiina Alliksaar (allkirjastaja ees- ja perenimi)16 Taotluse lisad17: Lisa 1: Värbamiskiri Tere! Kutsume Teid osalema pilootuuringus „ Puuetega inimeste liikumisharjumused“, mille eesmärk on saada ülevaade, millised on Eesti puuetega inimeste liikumis- ja sportimisharjumused. Kü sitluse tellija on Kultuuriministeerium ning läbiviijad Eesti Uuringukeskus OÜ ja Norstat Eesti AS. Käesolevat uuringut viiakse läbi Saare- Pärnu- ja Lääne-Virumaal. Kokku soovitakse kü sitleda kuni 5250 inimest. Uuringut viiakse läbi 2024. aasta oktoober-november. Uuringu andmeid kasutatakse puuetega inimestele liikumisvõimaluste loomiseks kohalikes omavalitsustes. Ankeedile vastamine võtab aega kuni 15 minutit. Küsimustikule vastamine on vabatahtlik ja sellele vastamist loetakse käesolevas uuringus osalemisnõ usolekuks. Kü sitluse kaudu kogutud andmeid Kultuuriministeeriumile edastatakse anonü ümsed andmed. Kü sitluses osalemine on vabatahtlik ja Teile saadetakse ankeedi täitmiseks vajadusel kahel korral meeldetuletus. Teie email, telefoninumber, puudeliik, puude raskusaste on saadud Sotsiaalkaitse Infosüsteemist avalikust huvist lähtuva kü sitluse eesmärgil. Selle kü sitluse läbiviimise õ iguslikud alused on Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lg 1 ning isikuandmete kaitse seadus § 6 lg 5, lisaks Kultuuriministeeriumi põ himäärus §1 lg 1-2 ning §4 lg 1-4. Teie andmeid kasutatakse ainult kü sitluse kutse ja meeldetuletuste saatmiseks ning need kustutatakse kohe peale kü sitluse lõ ppemist. Kü sitlus viiakse läbi unikaalse uuringulingiga, mis tähendab, et igalt IP-aadressilt saab vastata ainult ü he korra. IP-aadress kustutakse andmebaasist kohe peale küsitluse lõ ppu. Teie kontaktandmeid hoitakse eraldi kü sitlusega kogutud andmetest. Uuringu tulemuste andmebaas ei võ imalda ü hegi vastanud isiku otsest ega kaudset tuvastamist. Uuringu tulemuste andmebaasi hoiustatakse 10 aastat Kultuuriministeeriumi serveris. Isikuandmete tö ötlemisel lähtutakse Isikuandmete kaitse seadusest. Teie õ igused seoses andmekaitsega ning andmekaitsega seotud kontaktandmed on kirjas allpool. Kui te ei soovi käesolevas uuringus osaleda, siis palun vajutage järgmisele ikoonile: Kü sitluse uuringulink asub siin: Ootame Teie vastuseid hiljemalt .... Kü simuste korral võ ite võ tta ü hendust: Ette tänades 16 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 17 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada. ... Vastavalt EL andmekaitse üldmäärusele on Teil järgnevad õigused: 1) taotleda oma isikuandmete parandamist, kui need on ebapiisavad, puudulikud või väärad; 2) esitada vastuväiteid oma isikuandmete töötlemise suhtes, kui isikuandmete kasutamine põhineb õigustatud huvil; 3) taotleda oma isikuandmete kustutamist, näiteks juhul, kui isikuandmeid töödeldakse Teie nõusolekul ja Te olete oma nõusoleku tagasi võtnud; 4) piirata oma isikuandmete töötlemist ajal, kui Kultuuriministeerium hindab, kas Teil on õigus nõuda oma andmete kustutamist; 5) saada infot, kas Kultuuriministeerium töötleb Teie isikuandmeid, ning juhul, kui töötleb, saada eelnimetatud andmetele juurdepääs; 6) saada oma andmed, mida Te olete ise esitanud ning mida töödeldakse nõusoleku alusel või lepingu täitmiseks, kirjalikult või üldkasutatavas digitaalses vormis, ja kui tehniliselt võimalik, edastada need andmed teisele teenuse osutajale (andmete ülekantavus); 7) võtta tagasi oma nõusolek, mille Te olete andnud oma isikuandmete töötlemiseks; 8) esitada oma andmete kasutamise kohta kaebus Andmekaitse Inspektsioonile (veebileht www.aki.ee), kui Te leiate, et isikuandmete töötlemine riivab Teie õigusi ja huve. Isikuandmete vastutav töötleja on Kultuuriministeerium ning volitatud töötlejad Norstat Eesti As ja Eesti Uuringukeskus OÜ . Uuritava õigustega seotud küsimuste korral palume pöörduda Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetika komitee poole e-posti aadressil [email protected] Isikuandmete töoẗ lemisega seotud küsimuste korral palume pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole tel 5620 2341. Lisa 2: Küsimustik Lisa 3: Eetikakomisjoni kooskõlastus  Andmekaitsealane mõjuhinnang Kultuuriministeerium kes vastutab kultuuri- sh spordipoliitika elluviimise eest Eesti Vabariigis (Vabariigi Valitsuse seadus § 62 lg 1 ja Kultuuriministeeriumi põhimäärus §1 lg 1-2 ning §4 lg 1-4) plaanib läbi viia pilootuuringu puuetega inimeste liikumis- ja sportimisharjumuste kohta Lääne- Virumaal, Saaremaal ja Pärnumaal. Pilootuuring on sisend üle-Eestilise uuringu läbiviimiseks. Uuringu andmeid kasutatakse puuetega inimestele liikumisvõimaluste parandamiseks ja loomiseks kohalikes omavalitsustes. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti hallatava Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmeid, kuna muudest isikustamata ega ka isikustatud kontaktibaasidest (nt veebipaneelidest) ei ole võimalik statistiliste järelduste tegemiseks esinduslikku uuringu valimit moodustada. Andmed peavad olema isikustatud, et uuringu läbiviijal oleks võimalik vastajatega kontakti võtta. Uuringu läbiviijale edastatakse andmebaas, mis sisaldab järgmisi tunnuseid: puudeliik, puude raskusaste, maakond, andmesubjekti emaili aadress ning telefoninumber. See tähendab, et uuringu läbi viimiseks töötlevad isikuandmeid nii Sotsiaalkindlustusamet kui uuringu läbiviija (täpsem töötlemistoimingute kirjeldus on toodud uuringu läbiviimise taotluses). Lähtuvalt puudeliigist valitakse küsitlusmeetod. Kuulmis-, keele- ja kõne- ning liikumispuudega inimeste seas viiakse küsitlus läbi veebi teel. Muu puudega inimestelt küsitakse esmalt telefoni teel mil viisil nad sooviksid ankeedile vastata (veeb vs telefon, kas ise või (koos) lähedase inimesega). Telefoninumbreid on vaja kindlasti ka sügava puudega inimestega kontakti võtmiseks, sest nendega või nende esindajatega (oleneb infosüsteemis olevast kontaktist) tuleb kõigepealt selgeks teha, kas ja kuidas on nad võimelised küsitlusele vastama. Planeeritav küsitlusmeetodite osakaalud: 30% telefoni teel ja 70% veebi teel. Varasemalt Eestis läbiviidud puuetega inimestega seotud küsitlusuuringute1 puhul on vastamismäär olnud ~35% (sihistatud valim, kontaktibaasi aluseks Sotsiaalkaitse infosüsteem, lisaks kontrollitud Rahvastikuregistri andmetega). Eeldades sarnast vastamismäära, tuleks küsitleda ainult Sotsiaalkaitse infosüsteemi väljavõtte põhjal ca 3500 inimest, et vastajate arv oleks ca 1050 (vt vajaliku valimi suuruse arvutuskäiku eetikakomitee taotluses tabel 1 lk 5-6). Lisaks vastamismäärale võivad Sotsiaalkindlustusameti andmetel uuringu läbiviimist mõjutada ka järgmised asjaolud:  Kontaktandmed võivad olla uuendamata (ei ole iga-aastaselt inimesega kontaktis), esineb meiliaadresse hot.ee, eesti.ee, mida inimesed väga ei kasuta ning nendes kolmes maakonnas puudub umbes 1500-l isikul meiliaadress.  Registris on puuetega inimeste andmed, kuid kontaktiks on märgitud eestkostja (tihtipeale KOV, hooldaja, lähisugulane jne) ehk inimene, kes ei pruugi sihtrühma igapäevaste tegevustega väga kursis olla. Riskide maandamiseks tuleks brutovalimit veidi tõsta, et oleks võimalik 1050 vastajat kätte saada. Seetõttu suurendame brutovalimit nii, et vastamismäär on ca 20% ja kontaktibaas on 5250 inimest. 31.12.2023 seisuga oli puudega täisealisi inimesi 3 piloteeritavas maakonnas kokku 11 304, seega uuringusse kaasatakse ca 46,4% kõigist sihtrühma esindajatest (üldkogumist)2. Pilootuuringu valim arvutatakse välja proportsionaalselt 3 maakonna lõikes, võimalusel valdade tasemel. Üle viie tuhande isiku kaastakse brutovalimisse lähtuvalt varasematele samalaadsete uuringute läbiviimise kogemusele. 2 Allikas: Andmeid avaldab Eesti Puuetega Inimeste Koda oma statistika rubriigis, tuginedes Sotsiaalkindlustusameti andmetele: https://www.epikoda.ee/spetsialistile/statistika/2023-iv-kv_statistika-epikojale.xlsx (väljavõte seisuga 19.02.2024). Esialgu on plaanis küsitleda esmajärjekorras puudega inimest ennast, juhul kui see ei ole võimalik, siis küsitletakse puudega inimesele kõige lähedasemat isikut, kes oleks tema igapäeva tegevustega kursis. Vastaja tüüp (vastab ise/vastab lähedane) märgitakse ka andmebaasis. Kuna tegemist on pilootuuringuga, siis võib küsitlusmeetod jooksvalt muutuda, kuna selle uuringu põhjal tehakse ka ettepanekud üle-Eestilise uuringu läbiviimiseks. Küsitlustöös seatakse eesmärgiks saavutada puudeliigi ja maakonna lõikes esinduslik kvootvalim ning see, et uuringu tulemused oleksid piisavalt esinduslikud. Puude raskusastet jälgitakse esialgu n-ö pehme kvoodina, täpsem metoodika on kirjeldatud uuringu taotluses lk 5-6 ja 11. Kultuuriministeeriumi partnerina ja volitusel tellib OÜ Eesti Uuringukeskus Sotsiaalkaitse infosüsteemist juhuvalimi teel meiliaadressite ja telefoninumbrite väljavõ tte maakonna, domineeriva puudeliigi ja puude raskusastme lõ ikes (inimeste nimesid kontaktibaas ei sisalda). Andmekogumise viib läbi Norstat Eesti AS, kes on lepingu järgi alltö övõ tja OÜ Eesti Uuringukeskusele. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kontaktibaasile on ligipääs (krüpteeritud fail) ainult antud kü sitluse eest vastutaval isikul (Johanna Mäekivil, Norstat Eesti AS). See tähendab, et kuigi andmeid küsib OÜ Eesti Uuringukeskus, siis isikustatud andmeid näeb ainult andmekogumist läbiviiv alltöövõtja Norstat Eesti AS. Küsitluses kasutatavad kontaktandmed salvestatakse Norstat Eesti AS-i siseserverisse, mis kustutatakse siseserverist ü he kuu jooksul peale kü sitluse lõ ppu ehk 31.12.2024.a. Norstat Eesti AS- ile edastatakse Sotsiaalkaitse infosüsteemist andmed kasutades krü pteeritud FTPS-i teenuseid. Notstat Eesti AS-i volitatud andmete töötleja (konkreetne isik) pääseb andmetele juurde krü pteeritud VPN- ü henduste kaudu. Norstat haldab ise oma serverit. Server on jagatud kaheks turvaliseks asukohaks Larvikis, Norras. Isikustatud kontaktibaas ei lähe edasi Eesti Uuringukeskusele. Eesti Uuringukeskusele edastab Norstat ainult kü sitlustulemuste anonü ümse andmebaasi. Ka kõik tulemustes kajastatud taustatunnused märgib inimene sinna ise, neid ei tõsteta ü le Sotsiaalkaitse infosüsteemist. Kü sitlustulemuste andmebaasi hoiustatakse tähtajaliselt Kultuuriministeeriumis (kuni 10 aastat), mis võimaldab pilootuuringu tulemusi kasutada ja analüüsida poliitikakujundamisel ja edaspidistes uuringutes. Sellele andmebaasile jääb asutusesisene ligipääs. Küsitlusele vastamine on vabatahtlik. Veebiküsitluse meeldetuletuskirjad saadetakse ainult nendele respondentidele, kes on küsitluse pooleli jätnud võ i ei ole kü sitlusele vastanud. Meeldetuletuskirju ei saadeta neile, kes on küsitlusest kirjalikult loobunud (märkinud selle ära uuringukutses oleval „uuringust keeldumise“ lingil). Kokku saadetakse kuni kaks meeldetuletuskirja – 1. meeldetuletuskiri saadetakse seitse päeva pärast kü sitluse algust ja 2. meeldetuletuskiri viis päeva peale 1. meeldetuletust. Vastamisstatistikat jälgitakse e-kirjade põ hjal, st kui sü steem näitab, et vastaja e-posti aadressilt ei ole tulnud täidetud ankeeti, siis saadetakse talle meeldetuletuskiri. Peale kü sitluse lõ ppemist kustutatakse e-posti aadressid ja telefoninumbrid kü sitlussü steemist ü he kuu jooksul hiljemalt 31.12.2024.a. Juhul kui vastaja on märkinud keeldumise lingil, et ta ei soovi uuringus osaleda ja meeldetuletuskirju saada, siis kustutatakse tema e-posti aadress kohe kü sitlussü steemist. Käesolev uuring ei kahjusta olulisel määral inimese eraelu, ei tekita vaimset ega fü üsilist kahju ning ei tekita vastajale liigset koormust, kuna tegemist on vabatahtliku avaliku arvamuse uuringuga. Uuringuga seonduvad eestilised aspektid on järgnevad. Uuritavate autonoomia respekteerimine – osavõtt uuringust on vabatahtlik. Selleks teavitatakse uuritavat uuringu eesmärgist, sisust ja andmekaitsest, kus on kirjas, et uuringus osalejad annavad oma nõusoleku uuringus osalemiseks vabatahtlikkuse alusel. Mittekahjustamise printsiip – uuring on mitteinvasiivne ja ei kujuta riski inimese tervisele. Uuritaval palutakse vastata küsimustele, mis puudutavad liikumisaktiivsust, spordiharrastusi, kultuurielus osalemist, kulutuuriharrastustega tegelemist ja nendega seotud takistusi. Heategemise printsiip - uurimistööst saadav kasu võib uuritava jaoks olla nii otsene kui ka kaudne. Otsene, kuna uuring võib vastajat panna mõtlema tema liikumisaktiivsusele ja spordiharrastusega seotud võimalustele ning kaudne, kuna olulise teema käsitlemine võib tuua positiivset muutust ja suurendada vastaja teadlikkust sportimise ja liikumisaktiivsuse võimalustest. Uuringust saab kasu ka riik, kuna uuringu abil kaardistatakse esmakordselt puuetega inimeste spordi- ja liikumisaktiivusse võimalusi ja harjumusi, ning osalemist kultuurielus. Uuringu tulemused võimaldavad teha koostööd kohalike omavalitsuste ja kohalike spordiliitudega selleks, et rohkem puuetega inimesi spordi- ja liikumisharrastuse juurde tuua ja sätestada eesmärgid ja meetmed edasisteks tegevusteks ja poliitikateks. Õigluse printsiip – uuringuga ei kaasne olulist ebavõrdse kohtlemise riski. Kõigil uuringu sihtrühma liikmetel on võrreldav võimalus sattuda uuringu valimisse. Uuringu kaudsed kasud puudutavad ka neid sihtrühma liikmeid, kes uuringus ise ei osale. Uuring toetab „Spordipoliitika põhialuseid aastani 20303“ eesmärkide saavutamist ning arvestab Ligipääsetavuse Rakkerühma lõpparuande4 soovitusi. Uuringu tulemused võimaldavad parandada puuetega inimeste tervist ning heaolu ja mitmekesistavad nende vabaaja veetmise võimalusi. Andmed on pseudonü ümitud kuni säilib kontaktibaas, peale kontaktibaasi hävitamist muutub see anonü ümseks. Anonü ümse kogutud andmete andmefaili annab uuringu läbiviija (OÜ Eesti Uuringukeskus) ü le SPSSi ja Exceli formaadis Tellijale. Uuringuga seotud ohud ja nende maandamisvõimalused: Oht ohutase Maandamisvõimalus Andmete edastamine madal Andmed edastatakse SKA-lt Norstat Eesti AS-le krüpteeritult on ebaturvaline Kontaktandmebaas salvestatakse Norstat Eesti AS-i siseserverisse, Andmete hoiustamine madal mis peale kü sitlust kustutatakse siseserverist ü he kuu jooksul. on ebaturvaline Norstat esitab enne seda andmed uuringu läbiviijale ja kasutab andmete edastuse jaoks krü pteeritud FTPS-i teenuseid. Uuringu läbiviija pääseb andmetele juurde krü pteeritud VPN- ü henduste kaudu. Norstat haldab ise oma serverit. Server on jagatud kaheks turvaliseks asukohaks Larvikis, Norras. Valimisse sattunud isikute isikuandmeid ja e-posti aadresse kasutab uuringu läbiviija vaid andmete kogumise käigus ning peale andmekogumist need hävitatakse (31.12.2024.a.). Kontaktibaasi ja uuringu andmebaasi hoitakse eraldi failides. Kõik 3 URL: https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 4 URL: https://riigikantselei.ee/media/1169/download  taustatunnused märgivad vastajad ise, ühtegi taustatunnust ei tõsteta kontaktibaasist uuringu faili. Käesolev uuring ei kahjusta inimese eraelu olulisel määral, ei tekita Andmete kasutamise keskmine vaimset ega fü üsilist kahju ning ei tekita vastajale liigset koormust, eesmärk riivab kuna tegemist on vabatahtliku avaliku arvamuse uuringuga. andmesubjekti õigusi Sotsiaalkaitse infosüsteemist võetakse andmed välja juhuvaliku ja vabadusi teel kvootvalimina, mis välistab üksikisikute tõrjumist või diskrimineerimist, maine või autonoomsuse kahjustamist. Küsitluse käigus kogutud andmeid analüüsitakse vaid üldistatult, mitte üksikisiku tasandil. Andmed on pseudonü ümitud kuni säilib kontaktibaas, peale kontaktibaasi hävitamist muutub see anonü ümseks. Valimisse sattunud isikule tutvustatakse kaaskirjas andmekaitsetingimusi ja küsitakse nõusolekut uuringus osalemiseks. Kontaktibaasile on ligipääs kahel inimesel (Norstat Eesti As küsitlusjuhil Johanna Mäekivil ja Sotsiaalkaitse infosüsteemi analüütikul.