Kultuuriministri 13. veebruari 2019. a määruse nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 26 Kultuuriministri 13. veebruari 2019. a määruse nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri 13. veebruari 2019. a määruses nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Määruse rakendamise eest vastutab Eesti Rahvakultuuri Keskus (edaspidi toetuse andja).“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Partnerorganisatsioon on ühes taotlusvoorus kolmeks aastaks valitud toetuse andja strateegiline partner (edaspidi partner või toetuse saaja).“; 3) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse andmise eesmärk on kaasata partnerid rahvakultuuri valdkonna kultuuripoliitika kujundamisse ja tegevuste elluviimisse, arendada partnerite kaudu koori- ja puhkpillimuusika, rahvatantsu ja -muusika, harrastusliku näitemängu, rahvusliku käsitöö ja folklooriliikumise alast tegevust Eestis, hoida ja väärtustada Eesti pärimuskultuuri ja pärimuskultuuril ning rahvuslikel traditsioonidel põhinevat seltsiliikumise ja rahvamajade võrgustiku koostööd, võimestada partnerite organisatsioonilist suutlikkust ja tugevdada nende liikmete professionaalsust ning võrgustikku tervikuna. (2) Toetuse andmise tulemusena on partnerid panustanud kultuuripoliitika elluviimisse, paranenud on partnerite ja rahvakultuuri valdkonna arenguvõimalused, mõju ühiskonnas ning rahvusvaheline koostöö, tagatud on seltsi- ja harrastustegevuse järjepidevus, valdkond on saanud asjatundlikku nõustamist, valdkonnas tegutsevad spetsialistid on omandanud uusi oskusi."; 4) paragrahvi 3 lõikes 1 tehakse järgmised muudatused: 1) punktis 1 asendatakse sõna „tegevust“ sõnadega „võrgustike koostööd“; 2) punktis 2 asendatakse sõna „partnerorganisatsioon“ sõnaga „partneri“; 3) punktis 8 asendatakse tekstiosa „suurendatakse partnerorganisatsioonide vabatahtlike liikmete võrgustikku“ tekstiosaga „osaletakse koostöövõrgustikes ja arendatakse koostöövõrgustikku Eestis“; 5) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 10-14 järgmises sõnastuses: „10) viiakse ellu kultuuri arengukava strateegilisi eesmärke; 11) analüüsitakse valdkonna andmeid, vajadusi ja kitsaskohti; 12) osaletakse laulu- ja tantsupeo protsessis; 13) osaletakse vaimse kultuuripärandi traditsioonide uurimisel, hoidmisel ja säilitamisel; 14) tõstetakse teadlikkust ligipääsetavuse teemadel.“; 6) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetust antakse igast taotlusvoorust maksimaalselt seitsmele partnerile, kellest üks on koori- ja puhkpillimuusika, üks rahvatantsu ja -muusika, üks harrastusliku näitemängu, üks rahvusliku käsitöö, üks folklooriliikumise, üks rahvuslikel traditsioonidel põhinev seltsiliikumise ning üks rahvamajade võrgustiku esindaja.“; 7) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste täpne jaotus valdkondade ja kalendriaastate lõikes avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.“; 8) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „kümme“ sõnaga „kuus“; 9) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) ta omab sarnase huvitegevusega tegelevat üle-eestilist liikmeskonda ja tal on enda organisatsiooni tutvustav kodulehekülg;“; 10) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) rahvusvahelise sündmuse korraldamise eelarve, kui toetuse kavandatava kasutusaasta tegevused hõlmavad rahvusvahelise sündmuse korraldamist;“; 12) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) kehtiv arengukava ja kolme toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuskava;“; 13) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kultuuriminister kinnitab iga-aastaselt Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga kalendriaasta toetuste koondsumma.  (2) Taotlusvooru avamisest, eelarvest ja selle jaotusest, toetatavatest tegevustest ning taotluste esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotlusvoor avatakse iga kolme aasta järel.“; 14) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Toetust taotletakse kolmeks järjestikkuseks kalendriaastaks.“; 15) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist ja ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember.“; 16) paragrahvi 9 lõiked 3-7 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Esimese kalendriaasta toetuse suurus avalikustatakse taotlusvooru avamise teates. (2) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei ole suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused. (3) Kui kalendriaasta tegevused hõlmavad rahvusvahelise sündmuse korraldamist Eestis, määrab toetuse andja ühekordselt kalendriaasta toetusele lisasumma sündmuse korraldamiseks. (4) Kui kalendriaasta tegevused hõlmavad mentortegevust, määrab toetuse andja kalendriaasta toetusele lisasumma mentoritegevuse elluviimiseks.“; 18) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse arv „90“ arvuga „60“; 19) paragrahvi 11 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „taotluse eelarvet ja“; 20) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Taotlusi hinnatakse hindamismetoodika alusel, mis avalikustatakse toetuse andja veebilehel enne taotlusvooru avamist.“; 21) paragrahvi 12 lõikes 5 parandatakse eksimus ning asendatakse sõna „eapooletust“ sõnaga „erapooletust“; 22) paragrahvi 12 lõikest 7 jäetakse välja tekstiosa „osalise rahuldamise või“; 23) paragrahvi 13 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, osalise rahuldamise“; 24) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 13 lõike 6 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) taotleja ei ole nõus kavandatud toetatavate tegevuste muutmise ettepanekuga.“; 26) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja vajadusel puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ning selgitustel.“; 27) paragrahvi 17 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „või taotlus oleks rahuldatud osaliselt“; 28) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist tingimusel, et toetuse andja on käesoleva määruse § 19 lõikes 1 nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse saaja vastab endiselt käesoleva määruse §-s 4 sätestatud tingimustele.“; 29) paragrahvi 19 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse saaja esitab e-keskkonna kaudu toetuse andja kinnitatud vormil toetuse kasutamise esimese ja teise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande ning 30 kalendripäeva jooksul peale viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi lõpparuande.“; 30) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse andja menetleb vahearuannet kuni 30 kalendripäeva ning lõpparuannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates.“; 31) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõna „aruande“ sõnaga „lõpparuande“; 32) paragrahvi 21 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: „14) lähtub läbipaistva huvikaitse heast tavast ja vabaühenduste eetikakoodeksist.“; 33) paragrahvi 22 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 24 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud ning juhul kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve maht väheneb;“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler  Kultuuriministri 13. veebruari 2019. a määruse nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 13. veebruari 2019. a määruse nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ 18. veebruaril 2019. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.02.2019, 5. Eelnõu kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Määruse rakendamisel on tekkinud vajadus seda muuta ja täpsustada. Muudatuste peamiseks eesmärgiks on partnerite valimine kolmeks aastaks ning esimene taotlusvoor on kavandatud aastateks 2025–2027. Vahepealsel ajal partnereid ei muudeta, et tagada partneriteks valituile kindlustunne tegevuste kavandamisel ja stabiilsus pikemaks perioodiks. Pikaajaline partnerlus tagab, et koostöö on sisukam ning tegevustega on võimalik saavutada suuremat ja kestvamat mõju. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik (e- post [email protected], telefon 628 2227), Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusprogrammide osakonna juhataja Margit Salmar (e-post [email protected], telefon 600 9165) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 34 punktist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 1 lõikes 3 toetuse andja nimi. Alates 06.04.2020 on asutuse nimi Eesti Rahvakultuuri Keskus. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse §-i 1 lõikega 4, et täpsustada, keda mõistetakse partnerorganisatsiooni all. Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõikeid 1 ja 2, sest soovime laiendada partnerite ringi rahvamajade võrgustiku esindajaga ning seeläbi laiendame partnerite tegevusi. Ühtlasi täpsustame kõigi valdkonnas tegutsevate partnerite tegevuste tulemusi rahvakultuuri valdkonnas. Eelnõu punktidega 4 ja 5 muudetakse ja täiendatakse määruse § 3 lõiget 1. Muudatusega soovitakse täpsustada toetatavaid tegevusi ning mõni tegevus lisada. Lähtudes kultuuri arengukava rahvakultuuri strateegilistest eesmärkidest on partneril kohustus laiendada koostööd oma võrgustikuga ning analüüsida tegevuste tulemusi. Täiendatud on toetatavate tegevuste loetelu tegevustega, mis aitavad kaasa rahvakultuuri valdkonna arengule ning tulemuste saavutamisele. Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 3 lõike 3 sõnastust. Muudatusega täpsustatakse, millistes valdkondades ja kui mitu partnerit on riigil plaanis valida. Rahvakultuuri valdkonnad on välja kujunenud ajalooliselt ning on toiminud alates eesti rahvusliku ärkamise perioodist. Rahvakultuur hõlmab rahva pärimuslikku ainelist ja vaimset kultuuri ning kombeid. Rahvatants, koorilaul, puhkpillimuusika ja rahvuslik käsitöö aitavad alal hoida traditsioone, harrastusteatrite ja rahvakultuuriseltside tegevus, vaimse kultuuripärandi ja pärimuskultuuriga tegelemine säilitab ning tõstab eneseteadvust. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse §-i 3 lõikega 4, milles tuuakse välja, et toetatavate tegevuste täpne jaotus valdkondade ja kalendriaastate lõikes avalikustatakse taotlusvooru avamise teates. Toetuse andja avalikustab taotlusvooru avamise teates enda ootused valdkonnas tegutsevale partnerile, mis on kooskõlas kultuuripoliitika rahvakultuuri valdkonna eesmärkidega. Eelnõu punktiga 8 muudetakse ja leevendatakse määruse § 4 lõike 2 punktis 1 toodud nõuet taotlejale. Vastav ettepanek on tulnud valdkonnas tegutsejatelt. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse § 4 lõike 2 punkti 6 nõudega, et taotlejal peab mh olema enda organisatsiooni tutvustav kodulehekülg. Avaliku raha kasutamisel peab olema avalikkusele nähtav rahvakultuuri valdkonnas tegutseva partneri tegevus, organisatsiooni ajalugu, võrgustik, arengu- ja tegevuskava jms, mis aitab kodulehe külastajal tutvuda rahvakultuuri valdkonnas tegutseva organisatsiooni võimekuse ja vajalikkusega. Eelnõu punktiga 10 tunnistatakse määruse § 4 lõike 2 punkt 7 kehtetuks. Partnerid tegutsevad mittetulundusühingutena ning mittetulundusühingute seaduse § 12 lõige 1 sätestab, et mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Kehtiv nõue, mis ütleb, et partneri liikmeskond peab koosnema nii füüsilistest kui ka juriidilistest isikutest, on liiga kitsendav ning ei ole määruse rakendamise seisukohast põhjendatud. Eelnõu punktidega 11 ja 12 lisatakse taotlejale kohustus esitada rahvusvahelise sündmuse korraldamise eelarve, kui see hõlmab taotleja tegevust ning kolme toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuskava. Eelnõu punktiga 13 muudetakse määruse §-i 6 tervikuna. Muudatus on seotud senise üheaastase partnerlusperioodi asendamisega kolme aastaga. Lõike 3 kohaselt avatakse taotlusvoor iga kolme aasta järel, st 2024. aasta sügisel, 2027. aasta sügisel, 2030. aasta sügisel jne. Kolmeaastane partnerlussuhe tagab stabiilsuse ja kindluse toetuse saajatele oma tegevuse kavandamisel ning võimaldab tegevustega saavutada suuremat ja kestvamat mõju. Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse §-i 7 lõikega 4, millega sätestatakse, et toetust saab taotleda ainult kolmeks järjestikkuseks kalendriaastaks. Toetuse andja määrab toetussumma enne taotluse esitamist (avaldatakse taotlusvooru avamise teates) ning selle etteantud summa raames tuleb oma tegevusi taotluses kirjeldada. Eelnõu punktiga 15 ja 16 muudetakse määruse §-s 9 toodud abikõlblikkuse perioodi nõudeid. Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember. Abikõlblikkuse periood ei kesta kolm aastat järjest, vaid esimese aasta tegevused ja sellega seotud kulud tuleb ära teha esimese aasta jooksul, kasutades selleks esimese aasta toetust; teise ja kolmanda aasta tegevused ja kulud tuleb teha vastavalt teisel ja kolmandal aastal. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust enam ei ole, sest tegemist on kolme aasta toetusega ning toetuse andja eesmärk on saada toetuse eest tulemusi igal aastal. See tähendab, et tegevuskavas esimeseks aastaks kavandatud sündmust või tegevust ja sellega seotud kulusid ei saa järgmistesse aastatesse edasi lükata. Küll aga võib toetuse saaja esitada muudatustaotluse, et sarnaste maksumustega tegevusi aastate vahel ringi tõsta, kui see aitab kaasa tulemuste paremale saavutamisele. Kuna toetus on mõeldud peamiselt organisatsiooni üldise toimimise jaoks ning selle kohta ei pea esitama kuludokumendipõhist aruannet, on selle toetuse liigi puhul küsimus rahavoogude mõistlikus juhtimises ning sisulises mõttes ei saagi tekkida püsikulude edasilükkamise vajadust. Kui mõni tegevus jääb ära või kulud osutuvad väiksemaks, tuleb toetuse jääk toetuse andjale tagasi kanda. Eelnõu punktiga 17 muudetakse määruse §-i 10 tervikuna. Muudatus on seotud kolme aastase perioodiga ning sellega, et erinevalt varasemast praktikast, annab eelnõu alusel toetuse andja toetuse suuruse enne taotluse esitamist taotlusvooru avamise teates teada. Toetus määratakse maksimaalselt seitsmele taotlejale. Esimese kalendriaasta toetuse suurus avalikustatakse taotlusvooru avamise teates, teise ning kolmanda aasta toetus ei ole suurem kui esimeseks aastaks määratud summa. Seega ei ole toetuse taotlemist summaliselt, vaid toetuse andja annab võimaluse kandideerida konkreetsele summale ja ette teemad ning tegevused, mille osas tulemust ootab. Toetuse suurus võib valdkonniti erineda. Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei tohi olla suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muudatused. Seega peavad taotlejad oma tegevuste planeerimisel lähtuma sellest, et toetussumma on kolm aastat järjest sama, sest taotlusvooru kogueelarve ei kasva. Seetõttu tuleb taotlejal juba tegevusi planeerides arvestada võimaliku inflatsiooniga ning teise ja kolmanda aasta tegevuskavas tuleb selle võrra vähem tegevusi planeerida või suurendada omaosalust järgnevatel aastatel või kavandada (suuremat) kaasfinantseeringut muudest allikatest. Eelnõu punktiga 18 lühendatakse määruse § 11 lõikes 1 toodud taotluste menetlemise tähtaega, sest senine praktika on näidanud, et taotluste menetlemiseks ei lähe 90 tööpäeva aega. Eelnõu punktidega 19 ja 22-27 muudetakse määruses neid paragrahve, mis varasemalt reguleerisid taotluse osalist rahuldamist. Kuna eelnõu alusel määrab toetuse summaliselt toetuse andja enne taotluse esitamist, ei toimu enam taotluse osalist rahuldamist. Eelnõu punktiga 20 muudetakse määruse § 12 lõiget 3 ning kehtestatakse toetuse andjale nõue töötada välja taotluste hindamiseks metoodika. Hindamisemetoodikas esitatakse kriteeriumid, hindeskaalad ja kirjeldused. Nende selge lahtimõtestamine, sh asjaolude kirjeldus, on oluline, et taotlejale oleks arusaadav, mille järgi taotlusi hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi saavad selgetest kriteeriumidest juhinduda taotluste hindajad. Eelnõu punktiga 21 parandatakse määruse § 21 lõikes 5 ilmne eksimus ehk täheviga. Eelnõu punktiga 28 täiendatakse §-i 18 lõikega 3. Muudatusega täpsustatakse tingimusi teise ja kolmanda kalendriaasta väljamaksele. Eelnõu punktiga 29 muudetakse määruse § 19 lõiget 1. Muudatusega lisatakse vahearuande esitamise kohustus ning tähtaeg. Eelnõu punktiga 30 muudetakse määruse § 19 lõiget 2. Muudatus on seotud eelnõu punkti 29 sisukirjelduses kirjeldatud vahearuande esitamise kohustuse lisamisega. Antud säte reguleerib vahearuande menetlus tähtaega toetuse andjale. Eelnõu punktiga 31 muudetakse määruse § 19 lõiget 3 selliselt, et aruande esitamise pikendamise võimalus jääb ainult lõpparuandele. Vahearuande esitamise tähtaja pikendamise võimalust eelnõu ette ei näe, sest see muudaks võimatuks järgneva kalendriaasta toetuse õigeaegse ülekandmise ning tegevustega alustamise. Kuna vahearuanne ei kata nii või teisiti kogu aastat, sest see esitatakse 1. detsembriks, siis puudub ka sisuline vajadus tähtaja pikendamiseks. Esimese aasta vahearuandest ajaliselt välja jäänud tegevused kajastatakse teise aasta vahearuandes. Eelnõu punktiga 32 täiendatakse määruse §-i 21 punktiga 14, mille kohaselt peab toetuse saaja lähtuma läbipaistva huvikaitse heast tavast1 ja vabaühenduste eetikakoodeksist2. Avatud valitsemisest oluline osa on läbipaistvus, et kõik mõistaks, missuguste põhjenduste, aga ka kelle mõjutustegevuse abil otsused sünnivad. Ebaeetiliste võtete kasutamine võib negatiivselt mõjutada vabaühendust, tema valdkonda kui ka kogu vabakonda. Tava järgimisest võib teada anda oma kodulehel, olles selle oma organisatsioonis läbi arutanud ja läbi mõtestanud. Eetikakoodeks sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise põhimõtted, mille järgimine tõstab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust ühiskonnas. Eelnõu punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks määruse § 22 punkt 5, sest detailset eelarvet enam taotlusega koos ei küsita. 1 https://www.heakodanik.ee/labipaistva-huvikaitse-hea-tava/ 2 https://heakodanik.ee/vabauhenduste-eetikakoodeks/ Eelnõu punktiga 34 muudetakse määruse § 24 punkti 6, kus täpsustatakse, et mh võib toetuse andja jätta toetuse välja maksmata kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve maht muutub (väheneb). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu alusel ei anta vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi. 4. Eelnõu mõjud Eelnõu kehtestab senisest selgemad prioriteedid ja teemad vastavalt kultuuri arengukava strateegilistele eesmärkidele, mis võimaldab ressursse suunata läbimõeldumalt. See suurendab tõenäosust, et toetused toovad kaasa märgatava ja kestva mõju rahvakultuuri valdkonnas. Kolmeaastane partnerlussuhe tagab stabiilsuse ja kindluse toetuse saajatele, mis võimaldab neil oma tegevusi paremini kavandada ja ellu viia. Pikemaajaline planeerimine peaks viima kvaliteetsemate ja jätkusuutlikumate tegevusteni. Kolmeaastased partnerlussuhted vähendavad toetuse andja halduskoormust, sest taotlusvooru ei ole vaja korraldada enam igal aastal. Eelnõus kajastatud määruse muudatusi on selgitatud seletuskirja punktis 2. Muudatused parandavad lisaks üleüldist õigusselgust ja aitavad kaasa toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eelnõu rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest. Eelnõu ei mõjuta seda, kui suur on taotlusvooru eelarve, vaid reguleerib põhimõtteid, kuidas olemasolevat raha taotlejate vahel jagatakse, sest taotlusvoorude määrused ei reguleeri riigieelarve koostamise protsessi. Taotlusvoorude mahud sõltuvad riigieelarve strateegiast, konkreetse eelarveaasta riigieelarvest ning kultuuripoliitilistest prioriteetidest. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks MTÜ-dele Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Folkloori Nõukogu, Eesti Harrastusteatrite Liit, Eesti Rahvamajade Ühing ja Eesti Kultuuriseltside Ühendus. Tabel antud tagasisidega on seletuskirjale lisatud.  Kultuuriministri 13. veebruari 2019. a määruse nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõule kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine Eesti Palume võimalusel vaadata üle § 4 punkt 7. Arvestatud. Tunnistame määruse § 4 lõike 2 punkti 7 Rahvakunsti ja Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidul on liikmeskond põhikirja järgselt kehtetuks. Partnerid tegutsevad mittetulundusühingutena ning Käsitöö Liit järgmine: Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud või mittetulundusühingute seaduse § 12 lõige 1 sätestab, et vabatahtlikud füüsiliste isikute ühendused. Liidul on tegev-, toetaja- mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või ja auliikmed. Samadel alustel toimivad ka meie juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja katusorganisatsioonid Euroopas ja Põhjamaades. Füüsilised isikud nõuetele. Kehtiv nõue, mis ütleb, et partneri liikmeskond peab on ainult auliikmed. koosnema nii füüsilistest kui ka juriidilistest isikutest, on liiga kitsendav ning ei ole määruse rakendamise seisukohast põhjendatud. Juhime tähelepanu, et § 13 numeratsioon on puudulik. Selgitame. Kui paragrahv, lõige, punkt või muu õigusakti struktuuriosa tunnistatakse kehtetuks, siis kehtetuks tunnistatud struktuuriosa kohale lisab Riigi Teataja märke „kehtetu“ ja lingi aktile, millega see on kehtetuks tunnistatud. Kehtetuks tunnistatud struktuuriosa numbrit edaspidi ei kasutata ja kehtivate sätete numeratsiooni ei muudeta. Eesti 1. Sõnastada ümber paragrahvi 3 lõike 1 punkt 14: arvestatakse oma Mittearvestatud. Kultuuriministeerium poliitika kujundajana Rahvatantsu ja tegevuses riigi poolt välja töötatud põhimõtetega ligipääsetavuse kaasab partnereid panustama poliitika kujundamise protsessi, Rahvamuusika tagamiseks. Partnerid saavad olla kaasarääkijaks, kellele ja kuidas on mille üks osa on ka ligipääsetavuse teema. Selts võimalik tagada ligipääsetavus enda valdkonna spetsiifikast Partnerorganisatsiooni ülesandeks eelkõige on valdkonnas lähtuvalt. Põhjendamatu on aga oodata partneritelt põhimõtete tegutsejate teadlikkuse tõstmine ligipääsetavusest. Teadlikkuse kujundamist ja teadlikkuse üldist tõstmist – see peab käima erinevate tõstmiseks saavad olla koolitused, seminarid, infokirjad jms. osapoolte koostöös. 2. Täpsustada ja luua õigusselgus seoses paragrahvi 4 lõikega 1. Selgitame. Määruse § 4 lõiget 1 ei ole plaanis muuta, sest säte Praegune sõnastus tekitab arusaama, justkui partneri põhikirjajärgne ei ole eelneva viie aasta jooksul, millal määrust on rakendatud, tegevusala ei peaks kokku minema partneri oodatava tegevusalaga. valdkonnale määruse tõlgendamise osas probleeme Potentsiaalselt võiks see näiteks tekitada olukorra, kus määruse valmistanud. Planeeritavate muudatuste raames on kavas kohaselt vastaks organisatsioon, kelle põhitegevusala on rahvatants toetatavate tegevuste täpne jaotus valdkondade ja ja -muusika, nõuetele kandideerimaks partneriks, kes peab seisma kalendriaastate lõikes avalikustada taotlusvooru avamise teates. koori- ja puhkpillimuusika edendamise eest. Me ei pea sellist Viidatud regulatsioon on toodud eelnõu punktis 7. lähenemist mõistlikuks. Palume luua õigusselgus, kas konkreetse Organisatsioon, kelle põhitegevusala on rahvatants ja -muusika 1 valdkonna toetusele kandideerija peab ka põhikirjaliselt tegutsema peab seisma partnerina ainult tema valdkonnaga seotud samas valdkonnas või mitte. tegevuste elluviimise eest. 3. Võtta määrusest välja paragrahvi 4 lõike 2 punkt 7. Me ei pea Arvestatud. Tunnistame määruse § 4 lõike 2 punkti 7 põhjendatuks nõuet omada liikmeid ka mitte juriidilistest isikutest. kehtetuks. Partnerid tegutsevad mittetulundusühingutena ning Näeme, et valdkonna arendaja võiks edukalt omada liikmetena mittetulundusühingute seaduse § 12 lõige 1 sätestab, et näiteks ainult maakondlikke organisatsioone, kuhu omakorda mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või kuuluksid ka füüsilised isikud. Selline lähenemine võib mitmel juhul juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja aidata valdkonda struktureerida ning selles osalejate jaoks nõuetele. Kehtiv nõue, mis ütleb, et partneri liikmeskond peab arusaadavamaks muuta. Samas toimuks kirjeldatud juhul partnerile koosnema nii füüsilistest kui ka juriidilistest isikutest, on liiga endale füüsiliste isikute tekitamine kunstlikult ja põhjendamatult. kitsendav ning ei ole määruse rakendamise seisukohast põhjendatud. 4. Võtta määrusest välja paragrahvi 5 lõike 3 punkt 3 ja paragrahvi Mittearvestatud. Plaanis ongi taotlusvooru avamise teates 10 lõige 3. Määruse selguse ja läbipaistvuse huvides ei pea me õigeks esitada mh konkreetse valdkonna partnerile tellimus partnerorganisatsioonide toetamise määruses eraldi rahvusvaheliste rahvusvahelise sündmuse korraldamiseks ning eraldada selleks sündmuste korraldamise toetamist, kuivõrd tegu oleks projekti- mitte lisasumma. Kogu kolme aasta tegevused tuleb esitada ühes tegevustoetusega. Toetuse taotlemine toimub kolmeaastaseks taotluses ning kui partneri tegevus hõlmab rahvusvahelise perioodiks, seega ei pea me realistlikuks esitada rahvusvahelise sündmuse korraldamist, siis ka selle sündmuse eelarve. Kui sündmuse eelarvet, mis toimubki alles kolme aasta pärast. Kui riigil sündmuse eelarve peaks võrreldes taotluse esitamise ajaga on soov, et teatud partnerid korraldaks rahvusvahelisi sündmuseid, muutuma, on toetuse saajal võimalus esitada näiteks taotluse palume see välja tuua ootustes konkreetsele partnerile ning tagada muudatustaotlus või teha avaldus taotluse rahuldamise otsuse talle kogu perioodiks rahastus seoses vastavate sündmuste muutmiseks. Rahvusvahelised sündmused puudutavad neid ettevalmistamisega. partnereid, kes kuuluvad Balti-, Põhjamaade või ülemaailmsetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Sellega võib kaasneda kohustus korraldada rotatsiooni korras sündmusi oma riigis. 5. Täiustada paragrahvi 10 lõiget 2. Määruse seletuskirjas välja Mittearvestatud. Tegevuste kallinemise võimalusega tuleb toodud kohustus arvestada tegevuste planeerimisel inflatsiooniga ei taotlejal arvestada juba taotlust koostades. Lähima kolme aasta ole toetuse iseloomu arvestades pädev. Enamik partnerite perspektiivis me eelarve suurendamise võimalust ei näe, tegevustoetusest kulub tööjõukulude katteks. Partnerite vajadus ja mistõttu toetuse suurendamise võimalus määruses ei kajastu. põhjendatud ootus palgatõusuks käib kaasas riikliku kultuuritöötaja Inflatsioon ja üldine elukalliduse kasv võib olla üheks miinimumi tõstmisega, mis aga ei ole tingitud inflatsioonist, vaid põhjuseks, miks toetuse saaja esitab näiteks teise või kolmanda poliitilistest otsustest. Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves aasta tegevuskava muudatustaotluse või teeb avalduse taotluse toimuvad muudatused igal aastal – see on fakt – ent see ei tohi olla rahuldamise otsuse muutmiseks või esitab avalduse teise või põhjus iseeneses, miks taganeda ministeeriumile võetud kolmanda aasta toetusest loobumise kohta või tagastab lepingujärgsetest kohustustest. Teeme ettepaneku siduda toetuse väljamakstud toetuse. Muudatustaotluse saamisel haldusorgan 2  muutus perioodi teisel ja kolmandal aastal tarbijahinnaindeksi hindab soovitavate muudatuste sisu ja seda, kas tegevuskava muutusega ning välistada perioodi vältel võimalus toetuse muutmisel on taotlusvooru eesmärk endiselt saavutav. Eelnõu lõpetamiseks seoses valitsemisala eelarveliste muudatustega. punkt 16 puudutab olukorda, kus vähenevad riigieelarvelised vahendid Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves. Kultuuriministeerium ei saa anda etteulatuvalt garantiid kolmeks aastaks, sest riigieelarve on kalendriaasta põhine. 6. Vähendada ja täpsustada paragrahvi 10 lõikes 4 sõnastatud Osaliselt arvestatud. Võtame eelnõust välja mentortegevuse ootuseid: mentortegevuseks ettenähtud toetuse minimaalne osakaal osakaalu ning sätestame eelnõus, et kui kalendriaasta tegevused on 7% taotleja kohta. §-i 3 lõikes 1 on välja toodud 14 erinevat ootust hõlmavad mentortegevust, määrab toetuse andja kalendriaasta partnerile ning meile jääb arusaamatuks, miks ühe punkti ehk 7% toetusele lisasumma mentoritegevuse elluviimiseks. tegevuste tähtsuseks on määratud vähemalt 30%. Samuti jääb käesoleva sõnastuse puhul arusaamatuks, kas silmas on peetud partneri tegevuste kogumahtu või tema aastase eelarve kogumahtu. Ühel või teisel juhul ei ole ühe ootuse nii suur tähtsustamine põhjendatud. Palume määratud maht ümber hinnata, arvestades kõigi erinevate ootuste mahtu partnerile. Eesti Paragrahv 1, lg 4: kui edaspidi valitakse terve valdkonna arendaja Selgitame. Kehtiva määruse alusel on partnereid valitud üheks Kooriühing ehk strateegiline partner ainult 3 aastaks, siis sellele räägib vastu § 2 aastaks, mistõttu selle põhimõtte muutmine kolmele aastale on lg 2, mis ütleb, et tagatud on seltsi- ja harrastustegevuse järjepidevus. juba olulisel määral järjepidevust ja jätkusuutlikkust toetav. Koorivaldkonnas, kus laulupeod (ja neile eelnevad Kultuuriministeerium on hinnanud, et kolm aastat on kategooriasselaulmised, mida korraldab Kooriühing) toimuvad optimaalne, sest pikemaks perioodiks riigitoetuste sidumine viieaastase intervalliga, paljud valdkonna üleriiglised ja konkreetsete organisatsioonidega võib piirata valdkonna rahvusvahelised tähtsündmused 2-5-aastase intervalliga jne, ei tundu konkurentsivõimet. strateegilise partneri valimine ainult kolmeks aastaks kuidagi jätkusuutlik, sest valdkonnas toimuvad ja toimivad protsessid palju pikema aja vältel. § 10, lg 4: praegune sõnastus on „Kalendriaastaks määratud Arvestatud. Võtame eelnõust välja mentortegevuse osakaalu tegevustest moodustab käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktis 9 ning sätestame eelnõus, et kui kalendriaasta tegevused nimetatud mentortegevus vähemalt 30%.“ hõlmavad mentortegevust, määrab toetuse andja kalendriaasta Palume seda muuta, sest antud tingimust ei ole võimalik täita, see toetusele lisasumma mentoritegevuse elluviimiseks. pole selgelt sõnastatud ega arusaadav. Kui jutt on tegevuste mahust, siis on seda väga raske mõõta - kui korraldame aastas näiteks 50 mentorkoolitust, siis see ei saa ju tähendada, et teisi üritusi peaks olema ca 100, et vähemalt kolmandik oleksid mentorkoolitused. Kui mõeldakse rahalist mahtu, siis muutub olukord veel keerulisemaks, 3 sest kui mentorkoolitusi korraldame ca 20 000 € eest aastas (see on senine maht, vajadus oleks oluliselt suurem, aga vahendeid rohkem ei jätku, nagu ma aru saan), siis kogu kalendriaasta tegevuste maht ei tohiks olla üle 66 666 €, mis on ju ilmvõimatu! Eesti Kooriühingu aastaeelarve koos tegevustega on 500 000 € ringis. On arusaadav, et mentortegevuste mahtu soovitakse kuidagi kirjeldada, aga sel juhul oleks selgem kasutada konkreetseid summasid (näiteks: „Kalendriaastaks määratud tegevustest korraldatakse käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktis 9 nimetatud mentortegevusi koorivaldkonnas vähemalt 22 000 € eest, rahvatantsuvaldkonnas vähemalt... jne). Või võtta see lause määrusest välja, kuna planeeritud mentortegevuse maht nähtub ka toetuse taotlusest ning siis on Kultuuriministeeriumil toetuse andjana võimalik väljendada oma ootusi suurema või väiksema arvu koolituse osas. § 9, lg 4 on praegu sõnastatud: „Abikõlblikkuse periood algab toetuse Mittearvestatud. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist ja ei või olla pikem kui sama võimalust enam ei ole, sest tegemist on kolme aasta toetusega kalendriaasta 31. detsember.“ ning toetuse andja eesmärk on saada toetuse eest tulemusi igal Seletuskirjas viidatakse, et tegemist on organisatsiooni püsikuludega aastal. See tähendab, et tegevuskavas esimeseks aastaks ja nende puhul ei saa tekkida vajadust midagi järgmisse aastasse üle kavandatud sündmust või tegevust ja sellega seotud kulusid ei kanda. See vastab tõele, aga oluline erand on needsamad saa järgmistesse aastatesse edasi lükata. Küll aga võib toetuse mentorkoolitused, mida korraldatakse vastavalt maakonna saaja esitada muudatustaotluse, et sarnaste maksumustega vajadustele. Seni on olnud võimalik, et kui maakond palub tegevusi aastate vahel ringi tõsta, kui see aitab kaasa tulemuste detsembrisse planeeritud koolituse jaanuari tõsta seoses koolitaja või paremale saavutamisele. Kuna toetus on mõeldud peamiselt osalejate haigestumise, maakondliku laulupeo ühisproovi organisatsiooni üldise toimimise jaoks ning selle kohta ei pea ajamuutuse vms olulise põhjuse tõttu, makstakse mentori tasu siiski esitama kuludokumendipõhist aruannet, on selle toetuse liigi välja eelneva aasta vahenditest, mitte ei tule seda summat tagasi puhul küsimus rahavoogude mõistlikus juhtimises ning sisulises kanda. Mentorkoolituste rahad planeeritakse ju nende nappuse tõttu mõttes ei saagi tekkida püsikulude edasilükkamise vajadust. küllalt täpselt ning osa raha kaotamine puhttehnilistel või - Senine määruse rakendamine näitab, et partnerorganisatsioonid bürokraatlikul põhjusel oleks valdkonnale suur löök. Kas oleks ei ole ka ise pidanud vajalikuks abikõlblikkuse perioodi võimalik, et mentorkoolitused oleksid selles punktis erand, et selleks pikendamist paluda. Mentortegevus ei erine oma sisult muudest ettenähtud vahendeid oleks võimalik kasutada kolmeaastase aasta jooksul tehtavatest tegevustest. toetusperioodi jooksul või siis vähemalt neid paindlikumalt aasta lõpu ja alguse vahel üle kanda? 4  § 4, lg 2.7 on praegu sõnastatud: „tema liikmeskond ei koosne ainult Arvestatud. Tunnistame määruse § 4 lõike 2 punkti 7 juriidilistest isikutest“. kehtetuks. Partnerid tegutsevad mittetulundusühingutena ning See punkt on praegu arusaamatu, sest pole selge, kuidas see näitab mittetulundusühingute seaduse § 12 lõige 1 sätestab, et organisatsiooni võimekust või jätkusuutlikkust. Kas see tähendab, et mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või liikmeskond võib koosneda ainult füüsilistest isikutest? See pigem ei juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja näita organisatsiooni tugevust. Teeme ettepaneku sõnastada see nõuetele. Kehtiv nõue, mis ütleb, et partneri liikmeskond peab punkt alljärgnevalt: „tema liikmeskond koosneb nii füüsilistest kui koosnema nii füüsilistest kui ka juriidilistest isikutest, on liiga ka juriidilistest isikutest“. kitsendav ning ei ole määruse rakendamise seisukohast põhjendatud. Oleme väga tänulikud, et nüüd on § 10, lg 3 sees punkt: „Kui Teadmiseks võetud! kalendriaasta tegevused hõlmavad rahvusvahelise sündmuse korraldamist Eestis, määrab toetuse andja ühekordselt kalendriaasta toetusele lisa summa sündmuse korraldamiseks.“ Kuna rahvusvaheline sündmus on väga suure eelarvemahuga ja täiesti väljaspool organisatsiooni tavategevust, samas on aga nende korraldamine valdkonna seisukohalt äärmiselt vajalik, on sellest lisandusest määruses palju abi! Eesti Folkloori- Taotlemine ja rahastus samadel alustel. Mittearvestatud. Kuna riigieelarve on kalendriaasta põhine, ei nõukogu § 7 lõige 4 sõnastab, et toetust taotletakse kolmeks järjestikkuseks saa Kultuuriministeerium endale õiguslikult võtta kohustust kalendriaastaks, samas viitavad § 10 lõige 2 ja § 24 lõige 6, et kinnitada etteulatuvalt partneri toetus kolmeks aastaks. Igal Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve mahu vähenedes võib aastal peale riigieelarve seaduse vastuvõtmist teeb minister jooksvalt kahaneda ka partnerite toetussumma nende aastate jooksul. otsuse konkreetse kalendriaasta toetuse kohta. Eelduslikult on Selline olukord loob ebavõrdse aluse, kus partner esitab oma see summa komisjoni ettepanekus toodud summa, kuid tegevuskava ja eelarve, võttes aluseks inflatsiooni ja teadmatuse õiguslikult peab ministeerium jätma endale võimaluse seda muutuvate majandusolude osas, kuid toetuse andja ei kanna sama muuta. vastutust. Oleme arvamusel, et kui partneri valimine toimub kolmeks aastaks ja taotluse esitamine on ühes osas, siis peaks ka rahastus olema partneriks kandideerimisel fikseeritud kolmeks aastaks. Vastasel juhul puudub tegelik teadmine, mis on see võimekus, mida partneriks olles saab lubada ja ellu viia. Eesti Folkloorinõukogu teeb ettepaneku kinnitada partneri toetus kolmeks aastaks, hoida see kolm aastat sama suurena ja maksta välja kolmes jaos. See looks seletuskirjas mainitud stabiilsust ja kindlustunnet partnerile. 5 Abikõlbulikkuse perioodi muutmine. Mittearvestatud. Abikõlblikkuse periood on kalendriaasta, sest § 9 lõige 2 sõnastab iga aasta väljamaksele abikõlbulikkuse perioodi tegemist on riigieelarveliste vahendite kasutamisega. vastavalt sama aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini. Oleme arvamusel, Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara et kui partner on valitud kolmeks aastaks, võiks abikõlbulikkuse sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad periood olla samuti need samad kolm kalendriaastat. See lisab põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha partnerile tegevuste kavandamisel paindlikkust ning annab erinevate poliitikate elluviimiseks. Abikõlblikkuse perioodi võimaluse saavutada suuremat mõju terve perioodi peale. Toome pikendamise võimalust enam ei ole, sest tegemist on kolme aasta lihtsa näite: kui partneril õnnestub esimese toetatud kalendriaasta toetusega ning toetuse andja eesmärk on saada toetuse eest jooksul leida enda tegevustele lisafinantseerimist, kuid see ei õnnestu tulemusi igal aastal. See tähendab, et tegevuskavas esimeseks teisel ja/või kolmandal aastal, saaks ta edukalt esimese aasta jääki aastaks kavandatud sündmust või tegevust ja sellega seotud kasutada järgneval kahel aastal. Seejuures saab seada tingimuse, et kulusid ei saa järgmistesse aastatesse edasi lükata. Küll aga võib edasikanduv summa ei tohiks ületada teatud protsenti. toetuse saaja esitada muudatustaotluse, et sarnaste Samadele tingimustele vastab praeguse määruse muudatuse järgi ka maksumustega tegevusi aastate vahel ringi tõsta, kui see aitab rahvusvahelise sündmuse eelarve, kuid suurürituse korraldamine, sh kaasa tulemuste paremale saavutamisele. Kuna toetus on kulude tasumine, läbib enamasti mitut aastat ja ei ole mõeldav, et ühe mõeldud peamiselt organisatsiooni üldise toimimise jaoks ning projekti korraldamiseks tehtavad kulud peaksid saama kasutatud selle kohta ei pea esitama kuludokumendipõhist aruannet, on kalendriaastaga. selle toetuse liigi puhul küsimus rahavoogude mõistlikus Eesti Folkloorinõukogu teeb ettepaneku muuta abikõlbulikkuse juhtimises ning sisulises mõttes ei saagi tekkida püsikulude periood kolme toetusaasta üleseks ning seada tingimuseks, et enne edasilükkamise vajadust. uut väljamakset peab olema kasutatud vähemalt 80% eelmisest toetussummast. § 3 lõige 1 sõnastab tegevused, millele toetust antakse. Kuna loetelus Selgitame. Planeeritavate muudatuste raames on kavas on tegevusi, mis ei puuduta kõiki rahvakultuuri valdkondi, siis toetatavate tegevuste täpne jaotus valdkondade ja soovime olla kindlad, et neid neilt ka ei oodata (nt folklooriliikumise kalendriaastate lõikes avalikustada taotlusvooru avamise teates. partnerilt osalemist laulu- ja tantsupeo protsessis). Viidatud regulatsioon on toodud eelnõu punktis 7. § 21 sõnastab toetuse saaja kohustused. Sama paragrahvi lõige 11 Selgitame. Määrusega seatud viidatud kohustus kohaldub sõnastab, mida kohustab toetuse saaja tegema seoses nendele partneritele, kes pakuvad mentortegevusi. Nõuet mentorprogrammiga. Juhime tähelepanu, et mitte kõigil rakendatakse siis kui see on konkreetsele toetuse saajale kohane. rahvakultuuri valdkondadel ei ole täna mentorprogramme ja seega ei Plaanis on taotlusvooru avamise teates esitada mh konkreetse saa see kohalduda hetkel kõigile. Küll on Eesti Folkloorinõukogu valdkonna partnerile tellimus mentrotegevuseks ning eraldada valmis liituma mentorrahastuse programmiga, et ka selleks lisasumma. folklooriliikumine saaks tuge mentorkoolituste näol, mille järele on vajadus olemas. Folklooriliikumises jäävad päris mitmed koolitused ära just vähese rahastuse tõttu ning hetkel ei kata mentorprogrammid ära teemasid, mis jäävad väljapoole rahvatantsu, rahvamuusikat ja 6  käsitööd: kombestik, suuline pärimus, folkloorirühma juhtimise spetsiifika jms. Suurema mõju saavutamiseks folklooriliikumises oleks tarvis just koolitada koolitajaid, milleks täna võimalus puudub. Seletuskirjast loeme välja, et toetuse suurus võib valdkonniti erineda. Selgitame. Planeeritavate muudatuste raames on kavas Samas on määruse järgi taotlejale seatud samasugused ja/või toetatavate tegevuste täpne jaotus valdkondade ja samaväärsed ootused ja kohustused. Soovime teavet, millest sõltub kalendriaastate lõikes avalikustada taotlusvooru avamise teates. valdkondade toetussumma suurus ja erisus. Partneritele seatud ootused ja kohustused ei ole ühesugused, Eesti Folkloorinõukogus oleme jälginud seniseid sest partnerid teevad erinevaid tegevusi. Eelarve kujundamisel Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri valdkonna lähtub Kultuuriministeerium valdkondade ja võrgustike partnerorganisatsioonide toetuste muutusi kriitiliselt – on tekkinud suurusest ning nende kaasatusest valdkonna tegevustesse. olukord, kus valdkondade vahel on joonistunud välja ebavõrdsus. Näitena võib tuua Eesti Rahvakultuuri Keskuse andmekogust Samas ei ole me saanud ühtegi objektiivset hinnangut, millistel andmed 2023 kohta, mille järgi on koori- ja puhkpillimuusikas alustel üks või teine partner on teinud rohkem, paremini vms, mis on alaliselt tegutsevaid kollektiive 1416, kus osaleb 38 273 olnud siis vastava hindamise aluseks. On selge, et mida suurem on harrastajat; rahvatantsu- ja rahvamuusika valdkonnas on olnud senine toetus, seda rohkem on võimalusi palgata inimesi töölealaliselt tegutsevaid kollektiive 1716, kus osaleb 23 859 ja seda mõjukamalt saab organisatsioon tegutseda. harrastajat; harrastusliku näitemänguga tegeleb alaliselt 351 Eesti Folkloorinõukogu tee ettepaneku, et uue määruse ja partneritetruppi 4275 harrastajaga ning folklooriliikumises on 157 otsimise väljakuulutamisega ei mindaks edasi juba väljakujunenud kollektiivi, milles osaleb 2094 harrastajat. Oluline on valdkonna partnerorganisatsioonide toetussummadega, vaid käsitletaks tegutsemine UNESCO esindusnimekirja kantud laulu- ja valdkondi võrdsematel alustel. Seda enam, et uue määruse järgi otsib tantsupeoliikumises ning vaimse kultuuripärandi hoidmisel, sest Kultuuriministeerium partnerit, kes viiks ellu valdkonnale seatud laulu- ja tantsupeo liikumine on suurim kodanikualgatus, ootusi, mitte ei eralda sihipärast tegevustoetust kindlale koondades kogukonda lokaalsel, regionaalsel ja üldrahvalikul organisatsioonile. tasandil ning pakkudes kogukonnale ja selle üksikliikmetele kollektiivse kultuurilise väljenduse kaudu vastastikuse aktiivse suhtlemise raamistikku. Eesti Harrastus- Oleme muutuste ettepanekutega nõus. Selgitame. Termin harrastuslik näitemäng haarab laiemalt kõiki teatrite Liit Rahvakultuuri valdkonnad on oma olemuselt erinevad ja näitemängus tegutsevaid harrastajaid teatritruppe, näiteringe, harrastusteatri liikumisele Eestis on olulised nii mentorprogramm kui kooliteatreid, näiteseltse jne. ka rahvusvahelised tegevused. Soovime aga pöörata tähelepanu eelnõus kirjas olevale: 1. Termin harrastuslik näitemäng on meie valdkonnas võõras (me ei kasuta seda) ise nimetame ennast ikka harrastusteatri ja/või kooliteatri tegijateks aga mõistame, et selles terminis on harrastusteatri valdkond esindatud. 7  2. Termin huvitegevus võib jääda liiga laiaks. Kooliteater on kindlasti Eestis huvihariduse osa, kooliteatrit tehakse igas üldhariduskoolis (lisaks ka noortekeskustes, rahvamajades, kultuurikeskustes) ja juhendajad on tihti õpetaja haridusega. Täiskasvanud harrastusteatrite liikumine on ka pigem hariduslik ja arendav kui ainult vaba aja veetmise võimalus. 3. Harrastusteatri mentorprogramm, mis käivitus alates 2013 on meie valdkonnas ainus võimalus harrastusteatri tegijaid harida ja seetõttu äärmiselt vajalik. Arvame, et see võib olla kindlasti eraldi välja toodud kuid mitte seotud protsendiga kogu toetusest. Eesti Märkusteta! Rahvamajade Ühing ja Eesti Kultuuriseltside Ühendus. 8