Riigikogu kultuurikomisjon
[email protected] 18.11.2024 nr 1-12/1306-1
Muudatusettepanekud spordiseaduse
muutmise seaduse eelnõu (518 SE) kohta
Kultuuriministeerium esitab spordiseaduse muutmise eelnõu (518 SE) kohta kaks ettepanekut.
1. Palume täiendada spordiseaduse § 91 lõiget 5 punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore puude
andmed.“.
Spordiseaduse § 91 lõige 5 sätestab isikuandmete loetelu, mida treeneri tööjõukulu toetuse andmise
menetlemiseks võib töödelda (toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis
treeniva lapse või noore nimi ja toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis
treeniva lapse või noore isikukood).
Täiendava isikuandmete koosseisu lisamise vajadus tõusetus käesoleva aasta oktoobris
kultuuriministri määruse „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded
spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja
treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmise
raames.
Käesoleval aastal viis Kultuuriministeerium spordivaldkonna katusorganisatsioonide seas läbi
küsitluse, et saada tagasisidet treeneri tööjõukulu toetusmeetme toimimise kohta. Teiste hulgas
esitas Kultuuriministeeriumile määruse muutmiseks mitmeid ettepanekuid Eesti
Paralümpiakomitee, kelle üks ettepanek oli edaspidi arvestada keskmise, raske või sügava puudega
lapsed ja noored treeningrühmadesse kahekordse koefitsiendiga (määruse lisa 1 sätestab
treeningrühma suurusele nõuded). Koefitsiendi rakendamine tähendab seda, et kui treeningrühmas
treenib puudega laps või noor, peab treeningrühma suurus olema toetuse saamiseks väiksem.
Seega, kui treeningrühmas treenivad ainult puudega lapsed või noored, võib treeningrühm olla
määruses sätestatust poole väiksem. Treeningrühma kuuluv puudega noor või laps võib olenevalt
puude astmest ja spordialast vajada suuremat treeneri tähelepanu ning koefitsiendi rakendamine
aitaks parandada puudega laste ja noorte treenimisvõimalusi ja suurendada nende
liikumisaktiivsust. Muudatus aitaks lapsi paremini ühiskonda lõimida ja treeningrühmadesse
arvata. Seega soovib Kultuuriministeerium seda muudatust treeneri tööjõukulu toetuse eraldamisel
rakendada.
Koefitsiendi rakendamine eeldab aga, et toetuse andja (Spordikoolituse ja -Teabe SA
halduslepingu alusel) töötleb treeningrühma kuuluvate laste ja noorte puuete andmeid, sest vaid
selle järgi on võimalik treeningrühma suuruse vastavust ja selle vähendamise vajadust kontrollida.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Süsteem toimiks nii, et toetust taotlev spordiklubi või -kool esitab toetuse taotlemise keskkonda
treenitavate laste või noorte nimed ja isikukoodid (nii nagu teeb seda juba praegu) ning kui
konkreetse treeningrühma puhul on soov koefitsienti rakendada, siis märgib spordiklubi või -kool
selle keskkonnas eraldi ära. Spordikoolituse ja -Teabe SA teeb nendes treeningrühmades treenivate
laste või noorte osas päringu Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi, kust väljastatakse laste või
noorte isikukoodide põhiselt andmed selle kohta, kas neil on tuvastatud keskmine, raske või sügav
puue (saabub jah/ei vastus).
Laste ja noorte puuete andmed on terviseandmed, mis on eriliiki isikuandmed isikuandmete
üldmääruse artikli 9 mõttes. Arutasime Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja
Andmekaitse Inspektsiooniga, mis on oleks antud juhul eriliiki isikuandmete töötlemise aluseks
ning leidsime, et selliseks andmetöötluseks on vaja õiguslikku alust seaduse tasandil. Küsimust ei
saa lahendada andmesubjekti nõusolekuga (alaealise puhul lapsevanema nõusolek), sest
isikuandmete üldmääruses sätestatud nõuded nõusolekule ei ole käesoleval juhul täidetud.
Arvestades, et spordiseaduse § 91 lõige 5 sätestab loetelu isikuandmetest, mida võib treeneri
tööjõukulu toetusmeetme raames töödelda, tuleb ka vastav õiguslik alus eriliiki isikuandmete
töötlemiseks lisada just sellesse sättesse. Pärast seadusmuudatuse jõustumist lisame koefitsiendi
rakendamiseks vajalikud normid kultuuriministri määrusesse.
2. Kultuuriministeerium palub teha eelnõus paranduse. Kahetsusväärselt on eelnõu § 1 punktiga
15 muudetavas olümpiavõitja riikliku toetuse regulatsiooni muutmise sättes (§ 18 lg 3) mõiste
olümpiavõitja riiklik pension. Tegemist on mõistega, mida kaaluti 2004. a spordiseaduse
muudatuse väljatöötamisel ning mida kasutatakse aeg-ajalt argikeeles, mistõttu jäi see kahjuks
eelnõus parandamata. Vabandame selle eksimuse pärast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
Minister
Margus Klaan 628 2328
[email protected]
Siiri Pelisaar 628 2225
[email protected]