Kultuuriministeerium · 25. november 2024
- Viit
- 12-6/1334-1
- Registreeritud
- 25. november 2024
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Kunstiakadeemia
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
- Sari
- 12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
- Toimik
- 12-6/2024 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
- Vastutaja
- Reesi Sild (KULTUURIMINISTEERIUM, Kultuuriväärtuste osakond)
- Lahendamise tähtaeg
- 27. detsember 2024
Sisu (failidest)
Märt Volmer
Kultuuriministeerium
24.11.2024 nr 1-18/1216
Muinsuskaitseseaduse järelhindamine
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond arutas
muinsuskaitseseaduse 5. peatüki toimimist. Soovime aruteluks välja tuua mõned kitsaskohad,
mis seaduse rakendamisel on esile tulnud.
1. Pädevustunnistuse saamiseks kehtestatud nelja-aastane pideva tegutsemise nõue on liiga
jäik: 4x365 päeva järjest teha erialast tööd on ebarealistlik ootus. Põhjuseid on palju, nt: tööde
hooajalisus, (enamasti üksik)ettevõtja tööde voog ei ole pidev, ei arvesta asjaoluga, et inimestel
võivad tekkida tööst tingitud (kutse)haigused või õnnetused, mis ei võimalda pidevalt tööd teha,
samuti ei arvesta tööpäevade lugemise nõue näiteks lapsehoolduspuhkusele või kaitseväe
teenistusse minejaga või lihtsalt korralise puhkusega.
2. Pädevustunnistuse taotluses tuleks arvestada ka miljööalal või üldplaneeringus
kehtestatud väga väärtuslikul objektil tehtud töid. Miljööala spetsialistid eri linnades soovitavad
tungivalt tööde tegemisel kasutada pädevustunnistusega tegijaid, tihti on miljööala hoonetel
tehtud tööd väga sarnased mälestistel tehtavaga.
3. Tuleks tuua tagasi pädevustunnistuse taotluste läbivaatamise komisjon, eriti kui on vaja
arutada meistrite pädevusi, kellel ei ole kõrgharidust, aga kellel on väga suur kogemustepagas,
või kui tekivad vaidlused nelja-aastase tegutsemisperioodi üle.
4. Kogenud meistritele tuleks anda spetsiifilisemad pädevustunnistused, nt ainult
plekitöödele, ahjude restaureerimisele jm.
5. Pädevustunnistuste taotluste hindajad ja nende andmise üle otsustajad peavad olema
pädevad ka erialaselt (mitte ainult haldusmenetluse alal), nt läbinud EKA restaureerimisalase
täiendkoolituse.
6. Kuigi kehtiv seadus seda lubab, ei ole pädevustunnistuste kõrval käivitunud kutsete
süsteem. Teeme ettepaneku algatada kutsestandardite muutmise, mis võimaldaks kutsetega
inimestel töötamist mälestistel. Nt pottsepa kutse, millel oleks valikus täiendav pädevus:
pottsepp-restauraator. Selleks tuleks MKA-l teha koostööd Kutsekoja ja erialaliitudega.
7. Seadusesse tuleks lisada, et muinsuskaitse valdkonnas tasemeõpet andev kõrgkool saab
oma pädevuste piires teha töid ilma pädevustunnistust hankimata.
EKA koostöö MKA-ga erialase täiendkoolituse pakkumisel on kestnud aastakümneid ja on
edukalt sujunud ka pärast uue MukS-i kehtestamist 2019. aastal.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Anneli Randla
Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja
2 (2)