Aruanne

2023. A MAJANDUSAASTA ARUANNE RAHVUSOOPER ESTONIA Juriidiline aadress: Estonia puiestee 4 10148, Tallinn Eesti Vabariik Registrikood: 74000033 Telefon: 683 1201 E-mail: [email protected] Interneti koduleht: www.opera.ee Põhitegevusala: ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2023-31.12.2023 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Sisukord RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS ............................................................................ 3 TEGEVUSARUANNE .............................................................................................................. 4 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 29 Bilanss ...................................................................................................................................... 29 Tulemiaruanne .......................................................................................................................... 30 Rahavoogude aruanne .............................................................................................................. 31 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................... 32 Raamatupidamise aastaaruande lisad ....................................................................................... 33 Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted ................................................................................. 33 Lisa 2 Raha ............................................................................................................................... 38 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................... 38 Lisa 4 Maksud .......................................................................................................................... 38 Lisa 5 Varud ............................................................................................................................. 39 Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara ......................................................................... 39 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed ...................................................................................................... 40 Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent .................................................................................................. 40 Lisa 9 Laenukohustised ja –nõuded ......................................................................................... 41 Lisa 10 Toetused ...................................................................................................................... 42 Lisa 11 Müügitulu .................................................................................................................... 43 Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused ............................................................................ 43 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud ....................................................................................... 44 Lisa 14 Tööjõu kulud ............................................................................................................... 44 Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega ...................................................................................... 44 Lisa 16 Muu oluline informatsioon .......................................................................................... 45 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ................................................................. 46 Tegevjuhtkonna allkirjad 2023. a majandusaasta aruandele .................................................... 49 Nõukogu allkirjad 2023. a majandusaasta aruandele ............................................................... 50 Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2023-le ................................................... 51 2 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakse ka praegu. Pärast draamatrupi likvideerimist 1949. aastal on Estonia muusikateater, pakkudes publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi. Aastast 1998 kannab teater nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik- õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastu võetud Rahvusooperi seadusele. Seaduse järgi on rahvusooperi eesmärgiks edendada eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri, propageerida ja tutvustada seda Eestis ja välismaal ning teha maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis. Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks: 1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol; 2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine; 3) eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste tellimine ja nende teoste kasutamine; 4) maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu; 5) oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal; 6) Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele täiendõppe võimaldamine; 7) tingimuste loomine rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks; 8) oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine; 9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös. MISSIOON – Rahvusooper Estonia missioon on ooperi- ja balletižanrite arendamine, kõrgetasemeliste kultuurielamuste pakkumine värskel ja mõtestatud moel ning seeläbi muusikateatri traditsioonide säilitamine Eestis. VISIOON - Rahvusooper Estonia on hinnatuim tööandja Eesti kultuurimaastikul ning omades Põhja- ja Baltimaade üht kõrgetasemelisemat truppi, tegeleb noorte lauljate, tantsijate, muusikute ja lavastajate sihipärase arendamisega. Rahvusooper Estonia on riiklikus kultuuripoliitikas prioriteediks number üks ja Eesti kultuuri saadikuks maailmas. VÄÄRTUSED • Unikaalsus – ainus oma seaduse alusel tegutsev teater Eestis. Rahvusooperi säilimine on tagatiseks Eesti muusikateatri ja rikkaliku muusikaajaloo säilimisele eestlaste meeltes. • Traditsioone väärtustav ja innovaatiline – rahvusooper on aja ja ühiskonna arengutega kaasas käiv organisatsioon, mis oma eesmärkide saavutamiseks kasutab kõige uuemaid tehnoloogiaid, säilitades samal ajal teatri tegevuse aluseks olnud traditsioone. • Avatus ja paindlikkus – rahvusooperis töötab kohanemis- ja õppimisvõimeline personal, kes suudab ümber orienteeruda vastavalt väliskeskkonna muutumisest tingitud vajadustele. • Professionaalsus ja usaldusväärsus – rahvusooperi spetsialistide kompetentsist sõltub teatri usaldusväärsus ja koostöövõimelisus, maine ning positsioon ühiskonnas. Rahvusooper on teatrikäitumise ja teatris käimise mõjutaja. 3 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne TEGEVUSARUANNE ETENDUSTEGEVUS Aastal 2023 toimus kokku 381 etendust ja kontserti (2022. aastal 345). Statsionaaris toimus 359 etendust (2022. aastal 325), neist 92 ooperietendust (2022. aastal 76), 136 balletietendust (2022. aastal 123), 40 operetietendust (2022. aastal 60) ja 91 kontserti (2022. aastal 66). Väljaspool statsionaari toimus 15 etendust ja kontserti (2022. aastal 20 etendust ja kontserti), väljaspool Eestit 7 etendust (2022. aastal 0). Rahvusooperi repertuaaris oli 2023. aastal 12 ooperit (2022. aastal 14), 12 balletti (2022. aastal 12), 7 operetti (2022. aastal 7) ja 9 lasteetendust (2022. aastal 8). Etenduse liik Etenduste arv Vaatajaid Teenitud tulu STATSIONAAR SUUR SAAL ooper 74 47 235 1 054 909 ballett 71 49 675 1 114 448 operett 40 24 213 540 459 kontsert 4 2 177 93 806 TALVEAED ooper 18 992 6 087 kontsert 75 8 241 70 354 MUUD RUUMID ballett 65 7 415 72 120 kontsert 12 867 7 568 STATSIONAAR KOKKU 359 140 815 2 959 751 VÄLJASPOOL STATSIONAARI ooper 1 458 19 800 ballett 1 381 14 700 kontsert 13 4 120 48 124 VÄLISMAA ballett 7 13 935 166 000 VÄLJASPOOL STATSIONAARI JA 22 18 894 248 624 VÄLISMAAL KOKKU KOKKU 381 159 709 3 208 375 Suures saalis oli vaatajaid 123 300 ja saali täituvuseks 80,44% (2022. aastal vaatajaid 120 882 ja saali täituvus 64,53%). 2023. aasta edukamad lavastused olid ooperitest „Figaro pulm“, ballettidest „Pähklipureja“ ja operettidest „Pipi Pikksukk". 4 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne UUSLAVASTUSED JEANNE D’ARC Giuseppe Verdi lüüriline draama Temistocle Solera libreto Friedrich Schilleri näidendi „Orléans’i neitsi“ ainetel Maailmaesietendus 15. veebruaril 1845 Teatro alla Scalas Esietendus Rahvusooperis Estonia 3. veebruaril 2023 Muusikajuht: Arvo Volmer Dirigent: Kaspar Mänd Lavastaja: Marco Gandini (Itaalia) Dekoratsioonikunstnik: Italo Grassi (Itaalia) Kostüümikunstnik: Anna Biagiotti (Itaalia) Valguskunstnik: Rasmus Rembel Videokunstnik ja dekoratsioonikunstniku assistent: Ludovico Gandellini (Itaalia) Koreograaf: Mehis Saaber Jeanne d’Arc: Elena Brazhnyk, Olga Mykytenko (Ukraina) Kuningas Charles VII (Carlo): David Esteban (Itaalia/Ecuador), Mehis Tiits Giacomo, Jeanne’i isa: Rauno Elp, Leonardo Neiva Talbot, inglise väeülem: Priit Volmer, Raiko Raalik Delil, prantsuse ohvitser: Mart Madiste, Heldur Harry Põlda Tantsijad Inglid: Anita Kurõljova, Merilin Lehtmaa, Seili Loorits-Kämbre, Tuuli Peremees, Olga Privis, Urve-Ly Voogand Deemonid: Märt Agu, Richard Beljohin, Jaroslav Galitski, Simo Kruusement, Allar Valge Rahvusooper Estonia koor ja orkester MUST / VALGE Katarzyna Kozielska ja Serge Lifari lühiballetid Esietendus Rahvusooperis Estonia 24. märtsil 2023 Muusikajuht: Kaspar Mänd Dirigent: Lauri Sirp „Open Door“ Katarzyna Kozielska ballett Georges Bizet’ sümfoonia C-duur muusikale Maailmaesietendus 24. märtsil 2023 Rahvusooperis Estonia Koreograaf ja lavastaja, dekoratsioonikunstnik: Katarzyna Kozielska (Poola) Muusikajuht: Kaspar Mänd Dirigent: Lauri Sirp Kostüümikunstnik: Marja-Liisa Pihlak Valguskunstnik: Rasmus Rembel Repetiitorid: Daniel Kirspuu, Luana Georg, Linnar Looris 5 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Etenduse juht: Anton Osul Solistid: Ami Morita Anna Roberta Madeline Skelly Ketlin Oja Nadežda Antipenko Marjana Fazullina Abigail Mattox Laura Maya Jevgeni Grib Ali Urata William Newton Joel Calstar-Fisher Marcus Nilson „Suite en blanc“ Serge Lifari ballett Édouard Lalo balleti „Namouna“ muusikale Maailmaesietendus 19. juunil 1943 Zürichis Koreograaf: Serge Lifar (Ukraina / Prantsusmaa) Lavastajad: Charles Jude (Prantsusmaa), Stephanie Roublot (Prantsusmaa) Muusikajuht: Kaspar Mänd Dirigent: Lauri Sirp Dekoratsiooni- ja kostüümikunstnik: Maurice Moulène (Prantsusmaa) Valguskunstnik: Charles Jude (Prantsusmaa) Repetiitorid: Jared Matthews, Age Oks, Marina Kesler, David Jonathan, Luana Georg, Linnar Looris Pianistid: Yuliya Braun, Olena Ilnitska Etenduse juht: Anton Osul Uinak / La Sieste Marjana Fazullina, Ana Gergely, Kim Jana Hügi, Triinu Leppik-Upkin, Karina Laura Leškin, Mia Li, Nanane Maruyama, Phillipa McCann, Abigail Mattox, Laura Maya, Marta Navasardyan, Gili Neria, Ketlin Oja, Ellinor Piirimäe, Maarja Praks, Lena Scherer, Ksenia Seletskaja Pas de trois Finn Adams, Joel Calstar-Fisher, Andrea Fabbri, Antonio Gallo, Jevgeni Grib, Ana Gergely, Laura Maya, Phillipa McCann, Marta Navasardyan, Ketlin Oja, Samuel Parham, Francesco Piccinin, Cristiano Principato, Jan Trninič, Ali Urata, Connor Williams 6 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Pas de cinq Anatole Blaineau, Leonardo Celegato, Beatriz Domingues, Patrick Foster, Antonio Gallo, Ana Gergely, Luca Giovanetti, Anthea van der Ham, Akane Ichii, Jordan London, Phillipa McCann, Alex McCleery, Pol Monsech, Samuel Parham, Lena Scherer, Hidetora Tabe, Jan Trninič Masurka Finn Adams, Joel Calstar-Fisher, William Newton, Cristiano Principato, Sergei Upkin, Ali Urata Serenaad Beatriz Domingues, Anthea van der Ham, Akane Ichii, Jordan London, Laura Maya, Ketlin Oja Sigaret / La Cigarette Akane Ichii, Ami Morita, Ketlin Oja, Ellinor Piirimäe, Anna Roberta, Madeline Skelly Adagio Andrea Fabbri, Joel Calstar-Fisher, Marjana Fazullina, Jevgeni Grib, Nanae Maruyama, Ami Morita, Marcus Nilson, Ketlin Oja, Anna Roberta, Anastasiia Sosimova, William Newton Flööt / La Flute Nanae Maruyama, Laura Maya, Ami Morita, Gili Neria Eesti Rahvusballett ja Rahvusooper Estonia orkester LOHENGRIN Richard Wagneri romantiline ooper Richard Wagneri libreto Maailmaesietendus 28. augustil 1850 Weimari Saksa Rahvusteatris Esietendus Rahvusooperis Estonia 25. mail 2023 Muusikajuht: Arvo Volmer Dirigent: Kaspar Mänd Lavastaja, dekoratsiooni- ja valguskunstnik: Michiel Dijkema (Holland) Kostüümikunstnik: Jula Reindell (Saksamaa) Koormeister: Heli Jürgenson Poistekoori koormeister: Külli Kiivet Lavastuse assistendid: Silva Valdt, Riina Airenne Vastutav pianist-repetiitor: Jaanika Rand-Sirp Pianist-repetiitorid: Ave Wagner, Tarmo Eespere Etenduse juhid: Riina Airenne, Rein Lepnurm Vocal coach'id: Kristin Okerlund (Austria), Thomas Wiedenhoffer (Saksamaa) Osades Lohengrin: Cosmin Ifrim (Rumeenia), Uwe Stickert (Saksamaa) Friedrich von Telramund, Brabandi krahv: Rauno Elp, Leonardo Neiva Heinrich, Saksimaa kuningas: Priit Volmer, Pavlo Balakin 7 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Elsa, Brabandi printsess: Silja Aalto (Soome), Charlotte-Anne Shipley (Suurbritannia) Ortrud, Telramundi naine: Helen Lokuta, Maria Berezovska (Ukraina) Heerold: Raiko Raalik, Jassi Zahharov Neli Brabandi aadlikku: Rafael Dicenta, Yixuan Wang, Nikola Gracanac, Vitali Dudkin, Kim Sargsyan, Janari Jorro, Tambet Kikas, Tiit Kaljund Neli paaži: Uku Sander Leisalu, Joonas Mikk, Mikk Mesipuu, Peeter Piirsalu, Timotheus Tats, Hansen Pahla, Tobias Rikker, Tristan Raidma, Rasmus Kallas, Adrian Ljutjuk, Joosep Ots, Mihkel Normak, Joonas Tüür, Ruudi Ude, August Teder (Rahvusooper Estonia poistekoor) Noor Gottfried: Robin Lucas Põld, Roland Upkin Rahvusooper Estonia mimansiartistid: Andres Kask, Eero-Margus Neeme, Einar Hillep, Hendrik Tiido, Kalmer Liivmaa, Kristo-Martin Aav, Oliver Press, Siim Sakeus, Sten Hiis, Sten Uustalu, Sven-Sander Shestakovi, Toomas Hark, Ants-Kristjan Masing, Sander Kõiv, Tarmo Suviste, Gert Põrk, Keijo Lillo, Tarvo Lilleorg Rahvusooper Estonia koor ja orkester PELLÉAS JA MÉLISANDE Claude Debussy ooper Maailmaesietendus 30. aprillil 1902 Salle Favart’is Esietendus Rahvusooperis Estonia 22. septembril 2023 Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Kaspar Mänd Lavastaja: Albert-André Lheureux (Prantsusmaa) Kunstnik: Liina Keevallik Videokunstnikud: Andres Tenusaar, Raivo Möllits Valguskunstnik: Rasmus Rembel Koormeister: Heli Jürgenson Koormeistri assistent: Ksenija Grabova Lavastuse assistent: Karin Andrekson Kunstniku assistent: Heleen Rahel Ojasalu Vastutav pianist-repetiitor: Jaanika Rand-Sirp Pianistid-repetiitorid: Ave Wagner, Riina Pikani Etenduse juhid: Riina Airenne, Rein Lepnurm Prantsuse keele konsultant: Geraldine Casanova Osades Pelléas: Samy Camps (Prantsusmaa), Heldur Harry Põlda Mélisande: Helen Lokuta, Karis Trass Golaud: Stephan Loges (Saksamaa), Raiko Raalik Geneviève: Juuli Lill, Aule Urb Arkel: Julien Veronese (Prantsusmaa), Priit Volmer Yniold: Elena Brazhnyk, Merit Kraav Arst/Karjus: Tiit Kaljund, Mart Laur, Kim Sargsyan Surma teenrid: Kristo-Martin Aav, Sandra Haljaste, Sten Hiis, Einar Hillep, Andres Kask, Sander Kõiv, Keijo Lillo, Sandra Laura Luhtein, Sofia Mihhaljova, Marleen Nurm, Oliver Press, Merily Roopärg, Sten Uustalu, Jana Volke-Valk Rahvusooper Estonia koor ja orkester 8 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne TIMBU-LIMBU ÕUKOND JA LUMEMÖLDRID Tantsulavastus ühes vaatuses Kalju Kanguri lasteraamatu „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“ ainetel Maailmaesietendus Rahvusooper Estonia kammersaalis 7. novembril 2023 Koreograaf ja lavastaja: Linnar Looris Kunstnik: Reili Evart Valgus: Rasmus Rembel Repetiitor: Daniel Kirspuu Etenduse juht: Anton Osul Muusika kõlab salvestuselt. Osades Timbu-Limbu: Beatriz Domingues või Lena Scherer Lumemölder Oku: Marcus Nilson või Nikos Gkentsef Lumemölder Toku: Finn Adams või Connor Williams või Joel Calstar-Fisher Kuri nõid: Triinu Leppik-Upkin või Marjana Fazullina või Nadežda Antipenko Koer Muki: Antonio Gallo või Jan Trninic või Pol Monsech Toru-Loru: Abigail Mattox või Philippa McCann Trebla: Luca Giovanetti või Francesco Piccinin või Jevgeni Grib Pimpelsang: Linnar Looris või Daniel Kirspuu või Priit Aimla PÄHKLIPUREJA Pjotr Tšaikovski ballett Marius Petipa libreto Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni ja Alexandre Dumas’ (sen.) muinasjutu järgi Maailmaesietendus 18. detsembril 1892 Peterburi Maria Teatris Esietendus Rahvusooperis Estonia 3. detsembril 2023 Koreograaf-lavastaja: Gyula Harangozó (Ungari) Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd Dirigendid: Risto Joost, Mikk Murdvee Lavastaja assistendid: Blanka Fajth (Ungari), Balazs Krajczar (Ungari) Dekoratsiooni- ja videokunstnik: Kentaur (Ungari) Kostüümikunstnik: Rita Velich (Ungari) Valguskunstnik: Rasmus Rembel Repetiitorid: Luana Georg, David Jonathan, Marina Kesler, Daniel Kirspuu, Katrin Kivimägi, Linnar Looris, Age Oks Pianistid-repetiitorid: Yuliya Braun, Olena Ilnitska MUBA (Tallinna Muusika- ja Balletikool) repetiitorid: Eve Andre-Tuga, Irina Härm, Katrin Kivimägi, Inna Sõrmus, Helen Veidebaum, Marina Volkova MUBA pianistid-repetiitorid: Larissa Beresneva, Milena Borissevitš, Leo Dubovsky, Marina Jurtšenko, Andranik Kechek, Irina Lisovskaja, Anna Pilipuitene, Ülle Rebane, Anneli Tohver Rahvusooper Estonia poistekoori dirigendid: Sara Corriga, Külli Kiivet, Mariliis Kreintaal, Maret Poll Etenduse juht: Anton Osul 9 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Osades Pähklipureja-prints: Joel Calstar-Fisher, Leonardo Celegato, Andrii Havrõljuk, William Newton, Francesco Piccinin, Cristiano Principato, Erik Thordal-Christensen, Sergei Upkin, Ali Urata Klara: Akane Ichii, Laura Maya, Ami Morita, Marta Navasardyan, Ketlin Oja, Anna Roberta, Alena Shkatula, Madeline Skelly Väike Klara: Rosina Bila-Carnegie, Omayah Océana Geraldine Hamadeh, Amalia Romanjuk, Yasmine Afrodite Grace Varjund, Leene Vugts Väike Fritz: Marta Aus, Ilja Kulmats, Karl-Eric Soosalu, Yahya Efe Ünsal Drosselmeier: Joel Calstar-Fisher, Jevgeni Grib, William Newton, Marcus Nilson, Francesco Piccinin, Cristiano Principato, Erik Thordal-Christensen, Sergei Upkin, Ali Urata Härra Stahlbaum: Finn Adams, Nikos Gkentsef, Jevgeni Grib, Vitali Nikolajev, Marcus Nilson, Erik Thordal-Christensen Proua Stahlbaum: Nadežda Antipenko, Marjana Fazullina, Triinu Leppik-Upkin, Ksenia Seletskaja Vanaema: Ana Gergely, Nanae Maruyama, Oksana Saar, Lena Scherer Ämblikmees: Antonio Gallo, Luca Giovanetti, Pol Monsech, Jan Trninič Barbie: Beatriz Domingues, Anthea van der Ham, Nanae Maruyama, Laura Maya, Marta Navasardyan, Ketlin Oja Robot: Finn Adams, Leonardo Celegato, Antonio Gallo, Jan Trninič Hiirekuningas: Finn Adams, Andrii Havrõljuk, Nikos Gkentsef, Marcus Nilson, Erik Thordal-Christensen, Connor Williams Kaks lumehelvest: Akane Ichii, Beatriz Domingues, Ana Gergely, Anthea van der Ham, Abigail Mattox, Nanae Maruyama, Phillipa McCann, Marta Navasardyan, Ellinor Piirimäe, Lena Scherer Hispaania tants: Beatriz Domingues, Anthea van der Ham, Kim Jana Hügi, Kirara Ishikura, Lisa Jamieson, Karina Leškin, Abigail Mattox, Phillipa McCann, Karite-Mirell Mander, Marianna Odinets, Oksana Saar, Lena Scherer, Anastasiia Sosimova, Polina Sosimova Hiina tants: Leonardo Celegato, Beatriz Domingues, Antonio Gallo, Anthea van der Ham, Akane Ichii, Phillipa McCann, Cristiano Principato, Lena Scherer, Jan Trninič, Ali Urata Araabia tants: Nikos Gkentsef, Ana Gergely, Nanae Maruyama, Laura Maya, Marta Navasardyan, Marcus Nilson, Samuel Parham, Andrea Porro, Oksana Saar, Anastasiia Sosimova, Erik Thordal-Christensen, Connor Williams Vene tants: Finn Adams, Joel Calstar-Fisher, Leonardo Celegato, Beatriz Domingues, Antonio Gallo, Ana Gergely, Akane Ichii, Laura Maya, Phillipa McCann, Francesco Piccinin, Ali Urata Lapsevanemad, lumehelbed, hiired, valss: Eesti Rahvusballett Sõdurid, hiired, lapsed, liblikad, nahkhiired, turvamehed: Tallinna Muusika- ja Balletikool (MUBA) Teenrid: Sander Kõiv, Oliver Press, Sten Uustalu Rahvusooper Estonia orkester ja poistekoor 10 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne KONTSERDID NING HARIDUSPROJEKTID RAHVUSOOPER ESTONIA RESTORANIS, KAMMERSAALIS, LAVAL JA BALLETI PROOVISAALIS Rahvusooper Estonia restoranis „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ 13.02, 20.03, 10.04, 15.05, 29.05, 23.10, 13.11 „Kontsert kõige pisematele“ 15.01, 21.01, 11.02, 26.02, 4.03, 11.03, 15.04, 21.04, 6.05, 27.05, 3.06, 3.09, 17.09, 7.10, 28.10, 28.11, 2.12, 7.12, 16.12, 21.12, 27.12 „Kuidas mõista ooperit“ 8.01, 18.01, 20.02, 6.03, 9.03, 10.03, 23.03, 5.04, 12.04, 14.04, 30.04, 29.09, 5.10, 20.10, 3.11, 16.11, 24.11, 14.12 Valges saalis / Rahvusooper Estonia restoranis „Orkestrimäng“ 20.02, 27.03, 6.04, 8.05, 27.10 Kammersaalis / balleti proovisaalis / maalisaalis „Kuidas mõista balletti“ 8.03, 27.03, 30.03, 10.04, 17.04, 11.05, 29.09, 19.10, 9.11, 13.11, 15.11, 6.12, 20.12 „Balletilugu“ 9.01, 30.01, 3.04, 22.05, 20.11 Estonia laval „Loomade karneval“ 21.01, 8.02, 10.03, 20.04, 6.05, 23.09, 24.10, 10.11, 17.12 FESTIVALID JA MUU KUNSTILINE TEGEVUS RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA GALA Koostöös Vanemuise teatriga 29. aprillil 2023 Rahvusooperis Estonia 30. aprillil 2023 Vanemuise teatris Kunstilised juhid: Linnar Looris, Mare Tommingas Dirigent: Lauri Sirp Valguskunstnikud: Rasmus Rembel, Tõnu Eimra Repetiitorid: Linnar Looris, Jared Matthews, Marina Kesler, David Jonathan, Elita Erkina, Age Oks, Jelena Karpova, Rufina Noor, Marcos Becerra Alvarez, Fabrice Gibert, Mare Tommingas Heli ja video: Kalev Timuska Videorežii: Andreas Kangur Helirežii: Vaiko Vreimann Inspitsiendid: Anton Osul, Aime Roosileht Esinesid Ketlin Oja, William Newton, Nanae Maruyama, Sergei Upkin, Leonardo Celegato, Philippa McCann, Joel Calstar-Fisher, Anna Roberta, Finn Adams, Jevgeni Grib, Laura Maya, Marta Navasardyan, Marcus Nilson, Jordan London, Beatriz Domingues, Abigail Mattox, Nattalia Tiemi, Lena Scherer, Cristina Krigolson, Connor 11 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Williams, Luca Giovanetti, Pol Monsech, Hidetora Tabe, Ami Morita, Akane Ichii, Ali Urata, Cristiano Principato (Eesti Rahvusballett), Sayaka Nagahiro, Alain Divoux, Raminta Rudžionyte-Jordan, Benjamin Kyprianos, Maria Engel, Georgia Toni Hyrkäs, Bradley Howell, Gerardo Avelar, Emily Ward, Benjamin Newman, Yukiko Yanagi, Gus Upchurch, Olivia Lenssens, William Halton, Bleiddian Bazzard, Caroline Maquignon, Selma Strandberg, Mirell Sork, Alexandra Heidi Foyen, Miriam Ortega Paz, Natalie Barbis, Külli Reinkubjas, Colby Samuel Louis Catton, Yuta Irikura, Alain Divoux, Josef Jagger, Alexander Germain Drew (Vanemuise Teater) TALLINNA MUUSIKA- JA BALLETIKOOLI GALA 5. juunil 2023 Balletigala kunstiline juht: Teet Kask Tallinna Muusika- ja Balletikooli esimene balleti lend: Klassikalise suuna õpilased Polina Sosimova, Karolina Bart, Karite-Mirell Mander, Evelin Agu, Anete Obolenski, Ashley Chiu, Lisa Jamieson, Kirara Ishikura (erialaõpetaja Age Oks) ning Vladislav Kalys ja Georgi Klementjev (erialaõpetaja Viesturs Jansons). Kaasaegse suuna õpilased Aleksandra Kantola, Darya Borisenko, Arina Kotova, Margarita Mihhailova, Sofia Kirs (erialaõpetajad Kaja Kreitzberg ja Anita Kurõljova). ESTONIA TEATRILAAT 27. augustil 2023 Rahvusooperis Estonia Estonia hooaeg algab taas sündmusterohke teatrifestivaliga, kus kontsertetendusel tutvustavad rahvusooperi ja rahvusballeti solistid, koor ja orkester hooaja uuslavastusi, müüakse pileteid hooaja etendustele, Estonia meeneid, trükiseid, plaate, teatrikostüüme ja rekvisiite. Avatud on kohvikud. Tule ja naudi head muusikateatrit! Üritus on tasuta. VANA TALLINN GALA 26. augustil 2023 Rahvusooperis Estonia Dirigent: Arvo Volmer Solistid: Ani Yorentz (sopran), Annabel Soode (sopran), Kadri Kõrvek (sopran), Tuuri Dede (metsosopran), Samy Camps (tenor), Yixuan Wang (tenor) Rahvusooper Estonia koor ja orkester RENÉ EESPERE LXX 4. novembril 2023 Estonia kontserdisaalis Dirigent: Arvo Volmer Solistid: Esther Dorado Suela (flööt), Marcel Johannes Kits (tšello), Kristel Pärtna (sopran), Karis Trass (metsosopran), Heldur Harry Põlda (tenor), Reigo Tamm (tenor) Rahvusooper Estonia solistid, koor ja orkester 12 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Sügisel tähistas Rahvusooper Estonia ühe tuntuma Eesti helilooja, René Eespere 70. sünnipäeva autorikontserdiga. Kava: Flöödikontsert nr 2 Epigrammid VIII ja IX soolohäältele ja orkestrile „Concertatus celatus“ tšellole ja kammerorkestrile „Kuues päev“ sümfooniaorkestrile „Vaikuse sümfoonia“ oratoorium solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile „Glorificatio“ koorile ja orkestrile RAHVUSOOPER ESTONIA HINGEDEPÄEVA KONTSERT – RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOOR 5. novembril 2023 Tallinna Jaani kirikus Dirigent: Hirvo Surva Orelil: Ene Salumäe Rahvusooper Estonia poistekoor Ettekandele tulid Cyrillus Kreegi reekviem ja laulud „Mu süda ärka üles“ ning „Taaveti laul nr 141“. VAID SEE ON ARMASTUS 23. novembril 2023 Rahvusooper Estonia restoranis Kevadel toimunud kontserdil „Armastus on ilus igas keeles“ tegid koori meeslauljad kummarduse kõigile naistele. Sel kontserdil kõlasid kaunimad armastusest rääkivad laulud Charles Gounod’, Gabriel Fauré, Imre Kálmáni, Camille Saint-Saënsi, Wolfgang Amadeus Mozarti, Raimond Valgre, Olav Ehala ning teiste heliloojate sulest. Esinesid sopranid Maria Leppoja, Kadri Kõrvek, Katri Juss, Siiri Johanson, Danna Malõško, Karin Helstein, Kati Jaanimäe ja metsosopranid Merje Uppin, Aule Urb, Emily Ruus, Kairi Tammaru, Triin Ella, Jekaterina Voll. Klaveril Ave Wagner. Õhtujuhid: Karin Andrekson ja Lydia Roos. RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI JÕULUKONTSERT „TALVEVALGUS“ 6. detsembril 2023 Estonia kontserdisaalis Dirigendid: Mariliis Kreintaal, Martin Einmann, Maret Poll, Hirvo Surva Klaveril: Andres Lemba, Riivo Jõgi Rahvusooper Estonia poistekoor tervitas saabuvat jõuluaega kaunilt talvise pühademuusikaga. Ettekandele tulid katkendid Arne Oidi, Olav Ehala, René Eespere, Povl Kjølleri jt loomingust. Esinesid Rahvusooper Estonia poistekoor, noormeestekoor, ettevalmistuskoorid, kvintett ja sekstett. 13 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne RAHVUSOOPERI JÕULUKONTSERT 15. detsembril 2023 Tallinna Jaani kirikus Dirigent: Arvo Volmer Solistid: Kadri Kõrvek (sopran), Aule Urb (metsosopran), Yixuan Wang (tenor), Raiko Raalik (bass) Rahvusooper Estonia koor ja orkester Kõlas Gioachino Rossini „Väike pidulik missa“. HARJUMAA BALL 30. detsembril 2023 Rahvusooperis Estonia AASTAVAHETUSE OPERETIBALL „ILMA NAISTETA ON KURB MAAILM“ 31. detsembril 2023 Rahvusooperis Estonia Idee ja lavastus: Jaak Jõekallas Muusikajuht ja dirigent: Lauri Sirp Kunstnik: Reili Evart Koreograaf: Triinu Upkin Valgus: Ritšard Bukin Koormeister: Heli Jürgenson Koormeistri assistent: Ksenija Grabova Konsultant: René Soom Vastutav pianist-repetiitor: Riina Pikani Õhtujuhid Triinu Upkin ja Reigo Tamm. Osades Markii, kaunite kunstide minister: Reigo Tamm Vürst Tamar: Tamar Nugis Sonja: Janne Ševtšenko Odette Darimond, lauljanna: Kadri Kõrvek Parun Zsupán: Raiko Raalik Hertsoginna von Greifenstein: Elena Brazhnyk Vürstinna Božena: Helgi Sallo Penicek, tema teener: Urmas Põldma Emma: Pirjo Levandi Tema abikaasa Heinrich: Mati Vaikmaa Nende tütar Lotte: Maris Liloson Nende tütar Lisa: Merit Kraav Armand, Lisa peigmees: Rein Saar Paruness Amalie: Triin Ella Pruness Isabella: Juuli Lill Kavaler: Aare Kodasma Kelner: Georg Gurjev Mustlasprimaš: Kim Sargsyan 14 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Eksootiline daam: Maria Kais Noor husaar: Janari Jorro Esimene daam: Eva Maria Shepel Tantsijad: Seili Loorits-Kämbre, Pol Monsech, Maigret Peetson, Tuuli Peremees, Oscar Pouchoulin, Sergei Upkin, Urve-Ly Voogand Rahvusooper Estonia koor ja orkester KONTSERDID KAMMERSAALIS KEVAD KLARNETIMUUSIKAGA 9. märtsil 2023 Estonia kammersaalis Esinesid Edmunds Altmanis ja Aleksandr Avramenko (klarnet), Mari Poll-Novakovic ja Adrian Bravo Lopez (viiul), Maria Nesterenko (vioola) ja Marius Järvi (tšello). OOPERIGURMEE 30. märtsil 2023 Estonia kammersaalis Esinesid Elena Brazhnyk (sopran), Raiko Raalik (bass) ja Riina Pikani (klaver). Õhtujuht Jaak Jõekallas. KAUGELE ARMASTATULE 26. aprillil 2023 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Karis Trass (metsosopran), Mehis Tiits (tenor), Priit Volmer (bass) ning Jaanika Rand-Sirp (klaver). Idee ja teostus: Jaanika Rand-Sirp. VAIKNE MUUSIKA 2. novembril 2023 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Kristel Pärtna (sopran), René Soom (bariton), Maria Goršenina (viiul), klaveril Jaanika Rand-Sirp. VASKNE MUUSIKA 14. detsembril 2023 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Toomas Vana (tromboon), Jürnas Rähni (metsasarv), Cornelius Jacobeit (tuuba), klaveril Jaan Ots. 15 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne JUUBELID ALICE IMEDEMAAL – Estonia ballett 105! Rahel Olbrei 125! 31. augustil 2023 RENÉ EESPERE LXX 4. novembril 2023 Estonia kontserdisaalis LA TRAVIATA – Tarmo Sild 70! 18. novembril 2023 PÄHKLIPUREJA – Helmi Puur 90! 20. detsembril 2023 FIGARO PULM – Vallo Järvi 100! 29. detsembril 2023 KÜLALISESINEMISED Bord Gáis Energy Theatre’is Dublinis 8.–16. jaanuaril 2023 Pjotr Tšaikovski ballett „Luikede järv“ (7 x) Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses 25. oktoobril 2023 Tiit Härmi ballett Gustav Mahleri muusikale „Õhtused majad“ Rakvere Spordihoones 9. novembril 2023 Gaetano Donizetti ooper „Don Pasquale“ TEENINDATUD KÜLALISETENDUSED KONVERENTSID JA VASTUVÕTUD 2023. aastal toimus Rahvusooper Estonia teatrisaalis, kammersaalis, restoranis, Valges ja Sinises saalis 70 üritust. Kokku külastas rahvusooperit erinevate sündmuste raames ligikaudu 6 700 klienti. Suuremad ning olulisemad kliendiüritused olid Tallinna Haridusameti gala, Tallinna Muusika- ja Balletikooli gala, SEB vastuvõtt. Kammersaalis toimus kammerkontsertide sari ning Estonia restoranis toimus naistepäeva kontsert-õhtusöök. Estonia Seltsi kogunemised toimusid kord kuus Estonia restoranis. Valges saalis toimus Estonia Seltsi raamatu „Estonia Seltsile antud aeg“ esitlus. Igasuvine noorte balletitalentide seminar toimus juulis ja augustis teatri proovisaalides, kulmineerudes galaga teatrisaalis. Suuremad kliendid on olnud SEB, Tallinna Kesklinna Valitsus, Kultuuriministeerium, Prantsuse Lütseum, Lasnamäe Muusikakool ja Nõmme Muusikakool. Külalisetendusi andsid teater Vanemuine („Linda di Chamounix“), Endla („Normann vallutaja“) ja Ugala („39 astet“). Rahvusooperi väljasõidud toimusid Dublinisse, Rakverre ja Põlvasse. Toitlustusosakond teenindas 2023. aastal tellimusürituste kliente, etenduste ja kontsertide kü- lastajaid teatri kohvikutes Arlekiin ja Colombina, Sinise ja Valge saali kohvikutes, Eesti Kont- serdi ruumides asuvates baarides ja kohvikus Pizzicato ning Estonia restoranis. Söögitoas tee- nindati oma maja töötajaid, RAMi ning ERSO kollektiive ja Eesti Kontserdi ja Eesti Draama- teatri töötajaid. Kokku teenindati 2023. aastal erinevate ürituste raames 54 211 külastajat (2022. 16 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne aastal raames 41 000 külastajat). Külastajate numbri kasv on seotud Eesti Kontserdi publiku teenindamisega. Antud numbrid ei kajasta igapäevaste külastajate numbreid kohvikutes, resto- ranis ja söögitoas. NÄITUSED Publiku jalutusruumides • 27. 02 – 3. 05 oli publiku jalutusruumis üleval näitus „Kroonitud pead“, mille raames eksponeeriti kuninglikke peakatteid rahvusooperi ooperi- ja balletilavastustest. Üleval olid Eldor Renteri, Claudia Dammi, Anne-Mai Heimola, Riina Vanhaneni ja Hardi Vol- meri tööd. • 3. 05 – 30. 08 oli publiku I rõdu jalutuskaarel üleval näitus „Melanie Kaarma 100. Kos- tüüm rambivalguses“, mis sündis Eesti Ajaloomuuseumi, Rahvusooper Estonia ja Va- nemuise teatri koostöös. Melanie Kaarma (4.08.1923–26.08.2009) on peamiselt tuntud kui moe- ja rahvariiete uurija, vähem on aga avalikkusele teada tema kostüümikujundu- sed. Eksponeeritud olid Violetta kostüümid 1950. aasta Giuseppe Verdi „La traviata“ la- vastusest, milles on hiljem esinenud ka primadonna Margarita Voites. Samuti kostüüm Frederick Loewe’ muusikalist „Minu veetlev leedi“, mille tõi 1963. aastal Estonia teatri lavale Voldemar Panso ja milles tegi ühe oma tipprolli operetitäht Endel Pärn. • 30. 08 – 27. 11 oli teatri jalutuskoridorides rahvusvaheline koostöönäitus, mis pühendati prantsuse helilooja Claude Debussy ooperile „Pelléas ja Mélisande“ ning selle aluseks oleva samanimelise näidendi autorile, belgia kirjanikule Maurice Maeterlinckile. Muu- hulgas oli eksponeeritud ka kuulsa kirjaniku päevaraamat, kostüümid, kavandid ja ma- kett La Monnaie’ Ooperi 1973. aasta lavastusest, fotosid Maurice Maeterlincki teksti- dele loodud erinevate Eesti ja välismaa teatrite lavastustest, Maurice Maeterlincki abi- kaasa Georgette Leblanci kirja ja palju muud põnevat. Väljapanek pärineb La Monnaie’ Ooperi, Brüsseli kirjandusarhiivi ja -muuseumi ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudest. • 19. 12 avati teatri jalutuskoridorides näitus „Eesti tippsportlased teel Pariisi 2024“. Aja- kiri Jooksja, koostöös oma heade partneritega tegi järgmise, Pariisi suveolümpiamän- gude aasta eel Eestist Pariisi pürgivatele sportlastele ettepaneku luua ühine kalender, seekord näidates sportlasi olustikus, kuhu nad iga päev ei satu, ent mis aitab meil kõigil tunnetada seda pidulikku hõngu, mis käib ka spordi juurde kordaminekute ja võitude tähistamisel. Iga kalendri tegemisel osalenud sportlane palus koos endaga fotole ühe inimese, kes tema sportlaskarjääris on olulist rolli mänginud, teda aidanud ja toetanud püstitatud eesmärkide poole liikumisel ja nende saavutamisel. Väljaspool statsionaari • 15. 09–27. 11 oli maja ees näitus „Sild aegade vahel“. Näitusekasti neljal küljel ekspo- neeritud fotonäitus lõi ajakaarelise silla Rahvusooper Estonia mineviku ja tuleviku va- hel. Kuidas sai Tallinna eesti seltside majast märgilise tähendusega hoone eesti kultuu- riruumis ning Eesti omariikluse sümbolhoone? Millisena võiks seda näha tulevikus ja milliseid võimalusi looks käesoleva hoone juurdeehitus? Näitus heitis pilgu teatrihoone minevikku ning pakkus vaatamiseks maja juurdeehituse arhitektuurseid eskiise ja ka- vandeid. 17 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Turundusprojektid: • Kommunikatsioonijuht Marion Leppik ja turundusjuht Rein Mikk kohtusid kevadel Prantsuse Instituudi kultuuri- ja kommunikatsioonivaldkonna juhi Ulla Kihvaga, et aru- tada kahe institutsiooni koostööd ning vastastikuseid reklaamivõimalusi. Suurema pro- jektina oli kõne all Maurice Maeterlincki näituse toomine meie majja Brüsseli kirjan- dusmuuseumist, mille raames on kavas eksponeerida muu hulgas „Pelléase ja Méli- sande’i“ originaalkäsikirja, mis on ooperi aluseks. Näitus on plaanis avada meie publi- kuruumides ca kuu enne „Pelléase ja Mélisande’i“ esietendust. • Rahvusooper Estonia jätkas teatrielamuste kättesaadavuse parandamist vaegnägijatele ning veebruaris valmis vaegnägijast muusiku Elisabeth Egeli abiga ooperitele „Võlu- flööt“, „Jeanne d’Arc“ ja „Lohengrin“ punktkirjas raamatud, mis sisaldavad kavalehti ja tiitreid. Tegemist on jätkuga 2020. aastal alguse saanud projektile, mil tootsime ana- loogsed raamatud lavastustele „La traviata“ ja „Don Pasquale“. Punktkirjas raamatust on nägemispuudega külastajal võimalik lugeda infot lavastuse kohta, etenduse ajal ek- raanile kuvatavaid eestikeelseid tiitreid ning vahemärkusi laval toimuva kohta. Projekti rahastab meie peasponsor SEB. Punktkirjas tiitri- ja kavaraamatuid saab laenutada teatri suveniiriletist ning soovi korral eelnevalt broneerida meie piletikeskuse kaudu. • 10.03 kirjutas teater Rakvere Kultuurifestivali korraldajatega alla koostöölepingu, mille raames andsime 9. novembril 2023 Rakveres etenduse lavastusega „Don Pasquale“. • Peadirektor Ott Maaten, ooperiosakonna koosseisude planeerimise juht Helen Lepa- laan ja kommunikatsioonijuht Marion Leppik osalesid 30.03–2.04 Saksamaal Wiesbadenis toimunud Opera Europa kevadkonverentsil „Avatud ruum“, kus arutleti repertuaariteatrite liikumist osalise projektipõhisuse suunas, ooperi- ja balletitruppidega teatrite erisusi ning Euroopa muusikateatri tulevikusuundi ja järjest suuremat keskendu- mist ühisprojektidena sündivatele lavastustele. • Turundusjuht Rein Mikk osales 4.–6.05 Brüsselis toimuval Opera Europa turundus- ja kommunikatsioonifoorumil, kus arutleti andmeanalüüsi, müüginumbrite suurendamise ja uue publiku leidmisega seonduvatel teemadel. • 15.–16.05 osalesid haridustöö juht Tuuli Potik ja venekeelse turunduse spetsialist Va- leriya Ferschel Ida-Virumaal toimuval kohalike omavalitsuste kultuurilaadal, kus KOV esindajad tutvustavad oma valla/linna esinemispaiku Eesti erinevatele kultuu- riorganisatsioonidele (teatrid, muuseumid, kontsertorganisatsioonid) edaspidise vastas- tikuse hea koostöö nimel. Kultuurilaata korraldavad Ida-Viru Omavalitsuste Liit ja Ida- Viru Ettevõtluskeskus ning toetavad Kultuuriministeerium ja Briti Nõukogu. • 18.05 osales turundusjuht Rein Mikk SEB Innovatsioonikeskuses toimunud kohtumisel SEB panga poolt toetatavate organisatsioonide esindajatele. Arutleti jätkusuutliku koos- töö ja brändinguga seotud teemadel. Panga esindajad rääkisid, miks on ettevõtlikkus ja jätkusuutlikkus SEB panga jaoks oluline teema ning milline on panga korporatiivne keel ja visuaalne lähenemine. Rein Mikk tegi lühikese ülevaate, mida Estonia saab teha sel- leks, et olla jätkusuutlik ja rohelise mõtlemisega ooperimaja ning tutvustas, milliseid tegevusi teevad teised ooperimajad Euroopas. • 31.05 toimus tänuõhtusöök Rahvusooper Estonia sponsoritele ja toetajatele. • 2022. aasta novembrist on kord kuus eetris Rahvusooper Estonia taskuhääling, mille autor on balletitantsija Triinu Leppik-Upkin. Tema külalisteks on estoonlased, kes kõ- nelevad oma töödest ja tegemistest nii laval kui lava taga. • 5.–6.06 toimus 51. Eesti teatrite spartakiaad Käsmus Lainela Puhkekülas, mille korral- das Eesti Draamateater. Rahvusooper Estonia sai väärika teise koha, jäädes napilt alla Vanemuise Teatrile. Esikoht saavutati korvpallis ja teatrijuhtide võistluses. Kokku võis- teldi järgmistel aladel: noolevise, koroona, petanque, mitmevõistlus, võrkpall, male, mälumäng ja lõpujooks. 18 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne • 19.–22.07 viibisid Itaalias Brescias loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer, pea- direktor Ott Maaten, ooperiosakonna koosseisude planeerimise juht Helen Lepalaan, tehnikadirektor Taivo Pahmann ning kommunikatsioonijuht Marion Leppik. Kohtuti rahvusvahelise koostööprojekti „Madama Butterfly“ Itaalia meeskonnaga, tutvuti pro- jekti tehnilise teostusega, osaleti projekti Itaalia esietendusel ning „Madama Butterfly“ maailmaesietenduse 100. aastapäevale pühendatud konverentsil. • 26.08 võttis turundusjuht Rein Mikk teatrimajas vastu Jaan Poska juuniorjuuniori ning tutvustas talle Jaan Poskaga seotud ajaloolisi paiku. • 27.08 alustasid Rahvusooper ja kodumaine energiaettevõte Alexela koostööd, mille ees- märk on kultuuri edendamine ja jätkusuutliku energia propageerimine. Alexela ja Rah- vusooper Estonia energia- ja kultuuripartnerlus sai laadal ametliku stardi elektriauto laa- dimispunkti avamisega. • 27.08 toimunud teatrilaadal kuulutati välja ka Estonia teatri sõbra tiitli laureaat, kelleks sai sagedane Estonia teatri külastaja, poliitik Liina Kersna. Tiitel antakse inimesele, kes armastab väga ooperit ja balletti, käib väga sageli Estonia teatris ning jagab oma positiivseid muljeid avalikkuses. • 27.08–10.09 toimus piletikampaania BRAVISSIMO, mille raames müüdi 30 297 piletit ehk 37, 35 saalitäit. • 26.09 kohtusid peadirektor Ott Maaten ja kommunikatsioonijuht Marion Leppik kul- tuuriministeeriumi kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Meelis Kompusega, et arutada ühist kommunikatsiooni ja tegevust seoses ooperimaja juurdeehituse teemaga. • 28.09 kohtusid peadirektor Ott Maaten, turundusjuht Rein Mikk ja kommunikatsioo- nijuht Marion Leppik ERR-i kultuuritoimetuse juhi Erle Loonurme ja elamussaadete toimetuse juhi Karmel Killandiga, et arutada koostööd rahvusooperi ja ERR-i vahel ning panna paika hooaja kajastamised ERR-is. • 6.10 osales kommunikatsioonijuht Marion Leppik Tallinna Linnateatris toimunud EETEAL-i poolt korraldatud etenduskunstide strateegiaseminaril. • haridusprojekt „Orkestrimäng“, millest võttis osa kokku 242 last. • 17.10 toimus teatrimajas koolitus kõigile, kes seotud klienditeenindusega. Koolituse teemaks oli külalislahkus ja enesejuhtimine ning seda viis läbi Rain Tunger. • Oktoobri lõpuks valmis turundusel kolm maineklippi. Klippide eesmärk oli läbi kolme teatri mängukavas oleva lavastuse (Charles Gounod’ ooper „Romeo ja Julia“, Ülo Vin- teri/Ülo Raudmäe lastemuusikal „Pipi Pikksukk“, Marina Kesleri ballett „Anna Kare- nina“) tuua teater publikule lähemale ning kutsuda neid teatrisse. Klippide sõnum on „Kohtume Estonias!“. • 19.10 allkirjastasid Põhja-Pärnumaa vallavanem Madis Koit ja Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten koostöölepingu. 23. aprillil 2024 annab Rahvusooper Estonia Pärnu-Jaagupi Spordikeskuses Giuseppe Verdi „La traviata“ etenduse. • 6.11 korraldas rahvusooperi peasponsor AMSERV estoonlastele perepäeva. Tutvuti uute automudelitega, tehti proovisõite ja piiluti tehnikamaailma telgitagustesse. • 24.11 osalesid turundusjuht Rein Mikk ja müügijuht Kristel Ruubel õiguskantsleri bü- roos toimunud kultuuriministeeriumi koolituspäeval. Koolitusprojektid täiskasvanutele: • Õhtusöök-vestlus „Rambipalavik enne esietendust“: „Jeanne d’Arc“ (3.02), „Must / Valge“ (24.03), „Lohengrin“ (25.05), „Pelléas ja Mélisande“ (22.09) 19 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne • Esietendustega seotud infotunnid külastajatele: „Jeanne d’Arc“ (5.02), „Must / Valge“ (26.03), „Lohengrin“ (27.05), „Pelléas ja Mélisande“ (24.09), „Pähklipureja“ (5.12) • Toimusid etenduse-eelsed ekskursioonid eesti, inglise ja vene keeles. Laste- ja noorteprojektid • 9.02 toimus õpetajate teabepäev, millest võttis osa 80 muusikaõpetajat üle Eesti. Õpe- tajad käisid ekskursioonil teatrimajas ning vaatasid Giuseppe Verdi ooperit „Truba- duur“. 2023. aastal repertuaaris olevaid oopereid, ballette, muusikale ja haridusprojekte tutvustasid Arvo Volmer, Linnar Looris, Aare Kodasma ja Priit Aimla. Ooperi „Truba- duur“ juhatas sisse külalissolist Monika-Evelin Liiv. • 22.02 toimus sündmus „Piilume eesriide taha“, mis oli seotud lavastusega „Ravel:Ravel“. Esinesid turundusjuht Rein Mikk, dekoratsiooniala juhataja Laura Oolma ja lavastaja Mart Kampus. • 15.03 toimus 8. korda koolinoorte teatripäev, mis sel korral oli mõeldud Tallinna ja Harjumaa õpilastele, kes olid oodatud Tallinna teatrimajadesse, et saada osa kümnetest töötubadest, treeningutest, aruteludest ja ekskursioonidest. Toimus 12 ekskursiooni, loeng „Kavandist kostüümini“, „Grimmitoa salapärane maailm“, „Kuidas saada ooperilauljaks“ ja 4 Ugala teatri õpituba. 54 erinevat sündmust ja 85 toimumiskorda: ajaloo suurima koolinoorte teatripäeva korraldamiseks panid seljad kokku Eesti Noorsooteater, Eesti Draamateater ja Rahvusooper Estonia, kuid kaasa lõi enamik Tallinnas tegutsevatest teatrivaldkonnaga lähemalt ja kaugemalt seotud asutustest ning külla sõitsid ka kõik teiste maakondade teatrid. Kokku külastas sel päeval Estoniat umbes 1 300 koolinoort. • 2.04 toimus sündmus „Piilume eesriide taha“, mis oli seotud lavastusega „Ravel:Ravel“. Esinesid turundusjuht Rein Mikk, dekoratsiooniala juhataja Laura Oolma ja Estonia kunstiline juht ning peadirigent Arvo Volmer. • 14.04 toimusid Narva Vabal Laval haridusprojektid „Punamütsike ja 7 pöialpoissi“, millest võttis osa kokku 286 last. • 1.06 toimus Sinises saalis haridusprojektide lõpetamine, parimate joonistajate autasustamine, millest võttis osa 110 last. Pärast sündmust mindi vaatama Olav Ehala lastemuusikali „Buratino“. • Haridustöö juht Tuuli Potik valiti suvel RESEO (European Network for Opera, Music and Dance Education) juhtimiskomitee liikmeks. RESEO on kultuurhariduse ja loova õppe võrgustik, mis keskendub konkreetselt ooperile, muusikale ja tantsule. 1996. aastal asutatud RESEO koondab organisatsioone Euroopast ja mujalt, et edendada innovatsiooni ja võrdset juurdepääsu loovusele, vahetada ideid ja teha koostööd jagatud algatuste osas, et propageerida ooperi-, muusika- ja tantsuhariduse väärtust. • 13.06 valiti haridustöö juht Tuuli Potik ASSITEJ Eesti keskuse juhatusse. ASSITEJ Eesti keskus vahendab Eestisse maailmas tehtavat lasteteatrit ning võimaldab oma teatrit maailmale tutvustada, end noore vaataja teatri alal harida ja leida kontakte teiste tegijatega üle kogu maailma. Eestis ühendab professionaalseid noorele vaatajale suunatud teatreid ning teatrispetsialiste ASSITEJ Eesti Keskus, mis kuulub rahvusvahelisse ühendusse ASSITEJ International (Association internationale du theatre pour l’enfance et la jeunesse / International Association of Theatre for Children and Young People). • 18.06-22.06 toimus tantsu- ja laululaager „Tuhkatriinu“, mida juhendasid Lydia Roos, Dagmar Rang-Saal ja Ülla Millistfer. Osales 35 last. 20 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne • 3.-7.07 toimus tantsulaager „Tuhkatriinu“, mida juhendasid Daniel Kirspuu, Hedi Pundonen ja Talvi Hunt. Osales 26 last. • 29.09 toimus õpetajate teabepäev, kuhu oli registreerunud üle 300 õpetaja. Toimusid ekskursioonid, töötoad ja loengud, infotund teatrisaalis ning õhtu lõpetas Tiit Härmi ballett „Õhtused majad“. • 9.10 toimus Paide Muusika- ja Teatrimajas haridusprojekt „Orkestrimäng“, millest võt- tis osa 242 inimest. • 27.10 käisid Tuuli Potik, Aare Kodasma, Daniel Kirspuu, Eve Mutso-Oja ning Eesti Autismiliidu esindajad Helsingis vaatamas Barrowland Ballet’ etendust „Playful Ti- ger“. Tegemist on kaasava tantsulavastusega arenguhäirega lastele ning noortele. Plaan on ka Estonias teha haridusprojekt autismispektri häirega lastele, mis oleks esimene sel- lelaadne Eestis. • 18.11 tunnustas Eesti Tantsuhuvihariduse Liit Viimsi Artiumis toimunud Eesti tantsu- huvihariduse galal Rahvusooper Estonia balletiteemaliste haridusprojektide elluviijaid tänukirjaga. • 20.–25.11 viibis haridustöö juht Tuuli Potik Serbias ASSITEJ aastakonverentsil ja fes- tivalil „Turning point“, kus etendus üle 20 noortele mõeldud lavastuse kogu maailmast, lisaks toimusid seminarid, loengud, töötoad ning paneelid. Haridusprojektid noorele publikule rahvusooperis ja mujal • „Kontsert kõige pisematele“ – 6 434 külastajat • „Balletilugu“ – 743 külastajat • „Orkestrimäng“ – 1 146 külastajat • „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ – 1 701 külastajat • „Kuidas mõista balletti – 1 044 külastajat • „Loomade karneval“ – 3 290 külastajat • „Kuidas mõista ooperit“ – 1 098 külastajat Kokku osales haridusprojektides 15 456 inimest. Ekskursioone külastas 2023. aastal 5 272 inimest. Toetajad ja sponsorid: • Rahvusooper Estonia on tänulik 5 peasponsorile, kes vaatamata maailma majanduse keeristele on pidanud oluliseks teatriga koostööd teha: Hooaja kuldsponsor – Tallink Kuldsponsor – SEB Peasponsor – Liviko Peasponsor – Kalev Peasponsor – Amserv Toetaja – Alexela Toetaja – MyFitness Toetaja – Tamrex Sisekommunikatsioon Esietendusega seotud infotunnid teenindajatele: „Jeanne d’Arc“ (3.02), „Must / Valge“ (24.03), „Lohengrin“ (25.05), „Pelléas ja Mélisande“ (22.09) • Töötajatele saadeti iganädalane majasisene uudiskiri. 21 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne • Toimusid iga-aastased sisekommunikatsiooniüritused: hooaja avaüritus, hooaja lõpuüritus, jõuluuste kaunistamise konkurss, jõuluglögi, laste jõulupidu, uue aasta vastuvõtt, kolmekuningapäeva tähistamine, vastlapäeva tähistamine, vabariigi aastapäeva tähistamine, tervisenädal, spordipäev. Muu tegevus • 30.01 avas Eesti Lavastuskunstnike Liit Estonia ja Eesti Draamateatri vahelisel alal näi- tuse „1:10 suhe üks kümnele“, mis on osa liidu samanimelisest näituste sarjast. Näituse eesmärk on tuua fookusesse teatrikunstnik kui looja, kes annab lavastusele näo. See osa näitusest, mis tutvustab lavakujunduse valmimist ja etenduse-eelset taasloomist, on üles riputatud näituse netiplatvormile https://galerii.lavastuskunst.ee/. Meie teatri lavastus- test osales näitusel Liina Keevalliku kujundus lavastusele „Ravel:Ravel“ ning Reili Evarti kujundus lavastusele „Loomade karneval“. Rahvusooper toetas näituse korralda- jaid avamisjärgse vastuvõtuga Estonia restoranis. • 24.02 toimus Rahvusooperis Estonia vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtt. • 3.03 toimus Solarise keskuses asuvas kinos Artis dokumentaalfilmi „Bariton frakis“ esilinastus estoonlastele. Filmis said sõna Estonia teatri endised solistid Anu Kaal, Margarita Voites, Voldemar Kuslap, Mati Palm, Urve Tauts jt. Oma tähelepanekuid Georg Otsast kui põnevast loojanatuurist jagas Arne Mikk. Esilinastust külastas 63 estoonlast. • 3.–8.03 külastas 6 inimest kostüümiosakonnast Milanot ja Roomat. Milanos oli imepä- rane võimalus näha La Scala kostüümide ja dekoratsioonide valmistamise töökodasid. Pikemalt vesteldi kostüümiala juhataja Antonio Iavazzoga. Kohtuti ka „Jeanne d’Arci“ kostüümikunstniku Anna Biagotti ja „Jeanne d’Arci“ ning „Figaro“ lavastaja Marco Gandiniga, kellel esietendus 4. märtsil La Scalas „Boheem“. Lisaks külastati La Scala ja Giorgio Armani muuseume ja tehti majatuur. Roomas kohtuti taas Anna Biagiottiga, kes tutvustas Rooma Ooperiteatri töökodasid. Samuti külastati nende hii- gelsuurt kostüümiladu, mis asub ooperimajast kaugemal. Nähti nii 100-aastaseid kui kaasaegseid kostüüme. • 1.04 osales rahvusooperi võrkpallimeeskond kahe koosseisuga riigiametnike karika- sarja rannavõrkpalliturniiril. Meeskonnas olid Andres Merelaine, Heldur Harry Põlda, Janari Jorro, Karin Helstein, Laura Retti Laos, Mart Madiste, Priit Volmer, Sven Tarlap ja Veljo Toodo. Tiim Estonia I ja Tiim Estonia II mängisid A ja B alagruppides. Team Estonia I alagrupi kaaslased olid Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet ja Terviseamet. Team Estonia II alagrupi kaaslased Team Kaitsevägi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Keskkonnaagentuur. Turniiri kokkuvõttes tuli Team Estonia I 4. kohale ning Team Estonia II 12. kohale. • Kostüümiala juhataja Airi Laas, kostüümiala juhataja asetäitja Klarika Verliin ja grimmiala juhataja Janika Olup osalesid 13.–15.04 Amsterdamis toimunud Opera Europa kostüümi-, grimmi- ja parukavaldkonna võrgustiku foorumil. Toimus mitmeid põnevaid kohtumisi, saadi uusi kontakte ning rohkelt uut infot, sealhulgas ühisprojektide osas, mis meidki järgmisel kevadel „Madama Butterfly“ näol ees ootab. Olulisel kohal oli jätkusuutlikkuse teema, samuti planeerimine. Ühiselt külastati ka töökodasid ning vaadati etendust „Luikede järv“. • 13.04 „Tramm nimega Iha“ etendus oli pühendatud varalahkunud Anatoli Arhangels- kile. Etenduse eel näidati filmi Anatoli loometeest. • 17.04 esitleti teatrisaalis raamatut „Estonia Seltsile antud aeg“, mille autorid on Arne ja Mart Mikk, kujundaja Peeter Laurits. Raamatu 360 leheküljel leidub infot ja pilte, mis 22 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne varem kunagi avalikkuse ette pole jõudnud. Mart Miku sõnul avab raamat Juhan Liivi pintsaku loo tagamaid ehk kõneleb sellest, kuidas saksakeelsetest klubiõhtutest koos kaardimängu ja õllejoomisega kasvas välja kultuuriselts, mis pani aluse praegusele rah- vusooperile. Kuidas ehitati Estonia teatri- ja kontserdimaja ning asutati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Nõukogude punakotkaste purukspommitatud Estonia ehitati pärast sõda uuesti üles, kuid seltsi tegevus sai jätkuda alles 27. märtsil 1990. Sellest hetkest on ootamatult kiiresti möödunud juba üle 30 aasta ning käes on viimane aeg kõik tähtsad sündmused järgnevate põlvede jaoks kirja panna. • 25.04 kogunesid estoonlased Lasnamäe Kergejõustikuhalli kergejõustikupäevale „Kul- tuur liigutab“, kus tutvuti kergejõustikualadega: 60 m jooks, teatejooks, kõrgushüpe, kaugushüpe ja kuulitõuge. Osalejaid juhendas kergejõustikutreener Mikk Meerents. Sõbraliku mõõduvõtu avas Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles. • 30.04 lõppes rahvusooperi sammukampaania „ESTONIA 110“. Kokku raporteeriti kampaania raames 14 794 243 sammu! Ehk kogusime 102 x 110 km! 3 enim samme kogunud estoonlast, kes said auhinnaks AT Spordi 120 EUR kinkekaardi on: Liina Viru – 721 887 sammu, Mari-Liis Tõnström – 574 401 sammu, Andreas Lahesalu – 540 062 sammu. Kõigi vahel, kes kogusid kokku 110 km, läks loosi teatripiletid järgmise hooaja etendustele. Loosiõnn naeratas järgmistele estoonlastele: Anu Laas, Maire Luukas ja Targo Timak. Lisaks läks kõigi sammukampaanias osalejate vahel loosi Tallinki laeva- piletid, mille võitsid Kairi Getman, Kalev Timuska ja Reijo-Stenn Alemann. • 20.06 toimus teatri suures saalis kohtumine kultuuriministri, linnapea ja estoonlaste va- hel. Tegemist oli teatri arengu, juurdeehituse ja töötajate heaolu seisukohalt olulise sündmusega. Diskussiooni modereeris Linnar Looris. • Rahvusooper alustas sügisel koostööd sotsiaalministeeriumiga. Sotsiaalministeerium ja eesti noorte ajakirjanike selts andsid 10. septembril parima 2022. aastal ilmunud suitsii- diennetust toetava artikli, raadiosaate või televisiooniklipi autorile Papageno auhinna. Preemia andmisega soovitakse aidata kaasa Papageno efekti suurendamisele ühiskon- nas. Ooperi „Võluflööt“ tegelase Papageno loost inspireerituna on tema järgi nimetatud oluline suundumus suitsiidiennetuse valdkonnas. Nimelt on uuringud leidnud, et kriisist väljatulekuks mõne positiivse lahenduse leidnud inimeste lugude kajastamisel on posi- tiivne mõju ka teistele, sarnaselt raskesse olukorda sattunud inimestele. Sellised lood annavad lootust ja tõestavad, et ükskõik, kui raske ka parasjagu ei ole – abi on tegelikult alati olemas. Seda nimetataksegi Papageno efektiks. Papageno auhinna nimeline mee- dialugude konkurss on saanud alguse Austriast ning tänaseks antakse Papageno auhinda välja juba paljudes Euroopa riikides. • 25.10 tähistati rahvusvahelist ooperipäeva, mille motoks oli sel aastal „Avatud ooper“. Rahvusooper tõi video vahendusel taas publiku ette ühiskonna valupunkte kajastava kodumaise ooperi „Pilvede värvid“. • 25.10 külastasid rahvusooperit Tallinna linnavolikogu kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni liikmed. Peadirektor Ott Maaten ja Estonia Seltsi juhataja Mart Mikk andsid neile ülevaate Rahvusooper Estonia hoone tulevikukontseptsiooni komisjoni tööst ning vastasid tekkinud küsimustele. Volikogu liikmetele tehti ka majaekskursioon. • 27.10 osalesid tehnikadirektor Taivo Pahmann ja kommunikatsioonijuht Marion Leppik Eesti Noorsooteatris Eesti Etendusasutuste Liidu seminaril, kus arutati järgnevate aas- tate strateegilisi arengusuundi ning otsiti toimivaid lahendusi valdkonna arengut pidur- davatele teguritele. Valdkonna esindajate arutelude tulemusena sünnib uus Eesti eten- duskunstide arengukava – strateegiline alusdokument, mis saab juhiseks nii valdkonnas tegutsejatele kui avalikule sektorile. • 1.11 tähistati ülemaailmset balletipäeva üritusega „Ballett ja kringel“: laval oli balle- titrupi treeningtund kõigi repetiitorite juhendamisel ning pärast pakuti publikule kohvi 23 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne ja maitsvat kringlit. Näidati ka World Ballet Day ametlikul veebilehel Eesti Rahvusbal- leti programmi raames intervjuud „Pähklipureja“ koreograafi Gyula Hanargozóga ning lavastuse „Must / Valge“ esimese osa „Open Door“ esietenduse salvestust. • 8.11 oli majas Rootsi Pink Dolphin AB võttegrupp, kes tegi dokfilmi maailma erinevais teatrites mängitavatest „Pipi Pikksuka“ lavastustest, sh filmis ka meie lavastust. Film valmib aastaks 2025, mil „Pipi Pikksuka“ raamatu ilmumisest möödub 80 aastat. • 10.11 toimus estoonlaste Mardilaat, kus kaubeldi enda valmistatud käsitöö, suupistete, kappi seisma jäänud riiete ning muude toodetega. • 1.–18.12 toimus traditsiooniline jõuluuste konkurss, mille võitjad kuulutati välja estoon- laste jõuluglögil 21. detsembril. • 16.12 toimus estoonlaste laste jõuluhommik. • 19.–21.12 oli Eesti Rahvusballetil külas Dance Europe peatoimetaja Emma Kauldhar ja Antonio Gnecchi Ruscone koos assistendiga agentuurist Art Works Production. Dance Europe filmis klippe trennist ja mõlemast „Pähklipureja“ etendusest ning tegi tantsija- tega etenduste vahel intervjuusid, tuuri agendid vaatasid ka 20.12 õhtust „Pähklipureja“ etendust. 2023. AASTAL TUNNUSTATUD ESTOONLASED Autasud ja auhinnad Ott Maaten – Prantsusmaa riikliku kunstide ja kirjanduse rüütlijärgu orden aastatepikkuse sil- mapaistva, pühendunud ja kõrgetasemelise töö eest Eesti-Prantsusmaa kultuurisuhete edenda- misel muusikavaldkonnas. Ain Anger – Eesti Kultuurkapitali interpretatsioonipreemia: Eesti laulukunsti väärikas esindamine maailma ooperi- ja kontserdilavadel. Arne Mikk – Eesti Kultuurkapitali aastapreemia festivali „Eesti muusika pidupäevad Hiiumaal: Rudolf Tobias 150“ korraldamise eest koos Enn Kunilaga. Aile Asszonyi – Eesti Kultuurkapitali aastapreemia võrratute Wagneri-rollide eest Euroopa juhtivates ooperiteatrites ja Eesti lavadel. Liina Kersna – teatrisõbra tiitel. Eesti teatri aastaauhinnad 2023 (2022. aasta loomingu eest): Mati Turi – Muusikaauhind. Tristani osatäitmine Richard Wagneri ooperis „Tristan ja Isolde“ (Vanemuine), doktor S-i osatäitmine Michael Nymani kammerooperi „Mees, kes ei teinud vahet oma naisel ja kaabul“ kontsertettekandes, Tuura osatäitmine Veljo Tormise ja Rasmus Puuri ooperis „Lalli ehk Mere keskel on mees“ (mõlemad Tallinna Filharmoonia), Oidipuse osatäitmine Igor Stravinski ooper-oratooriumis „Oedipus Rex“ (Narva ooperipäevad) ning Aristaiose/Pluto osatäitmine Jacques Offenbachi operetis „Orpheus põrgus“ (Rahvusooper Estonia). 24 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Anna Roberta – Balletiauhind. Medora Adolphe Adami lavastuses „Korsaar“, Lydia Tiit Härmi lavastuses „Õhtused majad“, peretütar Eduard Tubina lavastuses „Kratt“, Lumekuninganna Pjotr Tšaikovski lavastuses „Pähklipureja“ (kõik Eesti Rahvusballett) ja osatäitmine lavastuses „Flesh“ (Narva Ooperipäevad) Leonardo Celegato – Kristallkingakese auhind. Loominguline ja karismaatiline, hea lavakohaloluga ja tehniliselt täpne balletiartist: Kuldne templijumalus Ludwig Minkuse lavastuses „Bajadeer“, Poiss lavastuses „Loomade karneval“ ja Ali Adolphe Adami lavastuses „Korsaar“ (kõik Eesti Rahvusballett). Aime Leis-Garancis – Rahel Olbrei nimeline balletiauhind. Estonia teatri balletisolist ja kauaaegne pedagoog-repetiitor, kes on hea seisnud Eesti balleti eetiliste ja esteetiliste väärtuste järjepideva järgmistele põlvkondadele edasiandmise eest. Kolleegipreemiad 2023 Orkestripreemia – Maria Goršenina, Cornelius Jacobeit Ooperisolisti preemia – Elena Brazhnyk Balletisolisti preemia – Laura Maya Kooripreemia – Tiit Kaljund Balletipreemia – Abigail Mattox Administratsioonipreemia – Valeriya Ferschel Etendust teenindava töötaja preemia – Rein Lepnurm Etendust ettevalmistava töötaja preemia – Laura Oolma Kunstilis-ettevalmistava töötaja preemia – Kaspar Mänd Maja teenindava töötaja preemia – Eerika Eensalu Poistekoori kategooria preemia – Mall Ney SEB publikupreemia – Juuli Lill, René Soom MyFitness tantsuauhinnad – Ami Morita, William Newton MAJANDUSTEGEVUS 2023. aasta oli Rahvusooper Estoniale edukas majandusaasta Rahvusooperi seaduses sätestatud eesmärkide täitmisel. Rahvusooper teenis müügitulu 2023. aastal kokku 5 847 059 eurot (2022. aastal 4 572 364 eurot). Võrreldes 2022. aastaga suurenes müügitulu 27,88% ehk 1 274 695 euro võrra. Piletite müügitulu oli 3 208 375 eurot. Võrreldes 2022. aastaga suurenes piletimüügi tulu (2022. aastal 2 417 565 eurot) 32,71%. Rahvusooper Estonia toitlustusteenistus teenindas 2023. aastal etenduste külastajaid teatri baarides ja kohvikutes, Rahvusooper Estonia töötajaid söögitoas ja kontserdikülastajaid Eesti kontserdi kohvikus. Toitlustusteenistuse käive oli 2023. aastal 1 419 626 eurot (2022. aastal 1 084 600 eurot). Toitlustusteenistuse käive suurenes 30,89%. Rahvusooper Estonia tööjõukulud suurenesid 2023. aastal 12,85%. Lavastustega seotud kaupade ja teenuste kulud suurenesid 21,84%. 25 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Toitlustuse kaubakulu suurenes 30,70%. Majandamiskulud suurenesid 13,77%. Kommunaalkulud vähenesid -26,48%. Rahvusooperi eelarvest moodustas riigi tegevustoetus 70,02% (2022. aastal 67,15%). Rahvusooperile Estonia eraldati „Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu“ alusel tegevustoetust 2023. aastal 11 276 432 eurot, (sh. sihtotstarbelist remondifondi toetust 55 000 eurot, (2022. aastal oli tegevustoetus 9 848 357 eurot, s.h täiendavalt energiakulude katmiseks 75 310 eurot). Õppelaenu kompenseerimiseks eraldas Vabariigi Valitsus rahvusooperile 843 eurot (2022. aastal 850 eurot). Rahvusooperi majandustegevus toimub hooaegade kaupa. Rahvusooper Estonia hooaeg kestab 1.augustist kuni 31. juulini. 24. veebruaril 2022.a. toimus Venemaa sissetung Ukrainasse. Sõjaline tegevus Ukrainas ei ole mõjutanud Rahvusooper Estonia majandustegevust. Kokkuvõtteks – kõigi estoonlaste silmapaistev panus ja riigi toetus on võimaldanud teatri jätkusuutlikust tagada. Olulisemad suhtarvud 2023. aasta majandustegevuse kohta 2023 2022 % Saali täituvus (%) 80,44 64,53 +24,66 Külastajate arv 123 300 120 882 +2,00 Müügitulu 5 847 059 4 572 364 +27,88 s.h. piletitulu 3 208 375 2 417 565 +32,71 toitlustuse tulu 1 419 626 1 084 600 +30,89 reklaamitulu 198 360 233 216 -14,95 Tegevuskulud 16 607 429 14 806 841 +12,16 s.h.kauba, materjalide 2 328 635 1 889 504 +23,24 ja teenuste kulu mitmesugused 1 601 802 1 683 952 -4,88 tegevuskulud Olulisemad planeeritud investeeringud 2024. aastal: • Liigutakse edasi Rahvusooperi hoone laiendusega. Valmistatakse ette rahvusvaheline konkurss parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks hoonele • Uuendatakse valgusparki seoses üleminekuga energiasäästlikumatele valgussüsteemidele • Uuendatakse pilliparki • Toimub kohvik Pizzicato kapitaalremont • Seoses juurdeehituse ettevalmistamisega tellitakse täiendavaid uuringuid, analüüse, mõõdistusi ning eskiislahendusi. 26 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Suhtarvude tabel 2019 2020 2021 2022 2023 Tegevustulud 14 772 763 14 971 433 13 660 090 14 555 326 17 227 799 Tegevuskulud 15 731 059 13 809 729 13 198 507 15 379 491 17 244 690 Finantstulud- ja kulud -2 664 -1 232 -179 165 16 887 Tulem -960 960 1 160 472 461 404 -824 000 -4 Bilansimaht 10 527 052 10 558 456 11 029 103 10 644 919 10 965 870 Käibevarad 574 950 1 209 349 1 876 181 1 347 722 2 146 819 Põhivarad 9 952 102 9 349 107 9 152 922 9 297 197 8 819 051 Lühiajalised kohustised 2 416 797 1 408 268 1 486 724 1 957 371 2 291 702 Pikaajalised kohustised 233 959 113 420 44 207 13 376 0 Netovara 7 876 296 9 036 768 9 498 172 8 674 172 8 674 168 Laenud 664 544 233 959 113 420 44 207 13 376 Tegevuskulud/Tegevus- 106,49% 92,24% 96,62% 105,66% 100,10% tulud Laenud/Tegevustulud 4,50% 1,56% 0,83% 0,30% 0,08% Käibevara/Lühiajalised 23,79% 85,87% 126,20% 68,85% 93,68% kohustised Põhivarad/Bilansimaht 94,54% 88,55% 82,99% 87,34% 80,42% Laenud/Bilansimaht 6,31% 2,22% 1,03% 0,42% 0,12% Netovara/Bilansimaht 74,82% 85,59% 86,12% 81,49% 79,10% Rahvusooper Estonia eelarve täitmine Tabelis on toodud olulisemad tulu- ja kululiigid. Tulu liik Eelarve 2023.a. Täitmine 2023.a. Täitmise % Piletimüügi tulu 2 676 000 3 208 375 119,89% Kultuuriline teenindamine, 96 000 222 584 231,86% kavade müük Toitlustus 950 000 1 419 626 149,43% Üüritulud (saalide üürimine) 130 300 118 895 91,25% Muud tulud 278 000 334 807 120,43% Kulu liik Lavastustega seotud kulud 1 394 270 1 811 812 129,95% Lähetuskulud 81 320 63 473 78,05% Kommunaalteenused 464 000 389 065 83,85% Toitlustamine 300 000 457 808 152,60% Majandamiskulud 144 800 160 142 110,60% Põhitegevusega seotud muud 93 900 143 819 153,16% kulud 27 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Piletimüügi tulu täituvus oli 2023. aastal 119,89 %. Seoses kultuurilise tegevuse elavnemisega (Giacomo Puccini ooper „Madama Butterfly“ Brescias), sai kultuuriline teenindamine ja kavade müük täidetud 231,86%. Toitlustusteenuse tulu täideti 149,43 %. Rahvusooper Estonia toitlustus teenindas külastajaid etenduste vaheaegadel ja toimus ka palju tellitud üritusi Rahvusooper Estonia saalides. Samas toitlustuse kulu suurenes võrreldes eelarvega 152,60%. Lavastuste ettevalmistamisega seotud kulud täideti 129,95%. Kommunaalteenuste kulud vähenesid, kuna kommunaalkulude hinnad alanesid (täitmine 83.85%). Põhitegevusega seotud muude kulude osas (täitmine 153,16%) toimus suurenemine tänu vahendustasude kasvule (seoses piletimüügi suurenemisega suurenevad ka vahendustasud). Ott Maaten Rahvusooper Estonia Peadirektor 28 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Bilanss (eurodes) Lisa 31.12.2023 31.12.2022 VARAD Käibevara Raha 2 1 745 349 865 425 Nõuded ja ettemaksed 3 287 924 378 404 Varud 5 113 546 103 893 Käibevara kokku 2 146 819 1 347 722 Põhivara Materiaalne ja immateriaalne põhivara 6 8 819 051 9 297 197 Põhivara kokku 8 819 051 9 297 197 VARAD KOKKU 10 965 870 10 644 919 KOHUSTISED JA NETOVARA Lühiajalised kohustised Lühiajalised kohustised 8,9 13 376 30 831 Võlad ja ettemaksed 4, 7 2 276 270 1 923 884 Sihtfinantseerimine 10 2 056 2 656 Lühiajalised kohustised kokku 2 291 702 1 957 371 Pikaajalised kohustised 8,9 0 13 376 Pikaajalised kohustised kokku 0 13 376 KOHUSTISED KOKKU 2 291 702 1 970 747 Netovara Kapital 331 532 331 532 Eelmiste perioodide jaotamata tulem 8 342 640 9 166 640 Aruandeaasta tulem -4 -824 000 NETOVARA KOKKU 8 674 168 8 674 172 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 10 965 870 10 644 919 Lisad lehekülgedel 33 kuni 45 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 29 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) Lisa 2023 2022 Müügitulu 11 5 847 059 4 572 364 Tegevustoetus 10 11 277 275 9 849 207 Muu tulu sihtfinantseerimisest 10 103 465 133 755 Tulud kokku 17 227 799 14 555 326 Kaubad, toore, materjal ja teenused 12 -2 328 635 -1 889 504 Mitmesugused tegevuskulud 13 -1 601 802 -1 683 952 Tööjõu kulud Palgakulu 14 -9 513 701 -8 426 438 Sotsiaalmaks 14 -3 163 291 -2 806 947 Tööjõu kulud kokku -12 676 992 -11 233 385 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 -637 261 -572 650 Tegevustulem -16 891 -824 165 Finantstulud ja –kulud Muud finantstulud ja –kulud 16 887 165 Finantstulud ja –kulud kokku 16 887 165 Aruandeaasta tulem -4 -824 000 Lisad lehekülgedel 33 kuni 45 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 30 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) Lisa 2023 2022 Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tulem -4 -824 000 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 637 261 572 650 Kasum/kahjum põhivara müügist ja 6 0 60 467 mahakandmisest Sihtfinantseerimise jäägi muutus 10 -600 2 656 Põhitegevusega seotud nõuete muutus 3 90 480 -150 930 Varude muutus 5 -9 653 193 714 Põhitegevusega seotud kohustiste muutus 7 352 386 506 373 Kokku rahavood põhitegevusest 1 069 870 360 930 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 6 -159 115 -777 392 Kokku rahavood investeerimistegevusest -159 115 -777 392 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhimaksete tagasimaksed 8 -30 831 -69 213 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -30 831 -69 213 Rahavood kokku 879 924 -485 675 Raha ja raha lähendid perioodi alguses 2 865 425 1 351 100 Raha ja raha lähendid muutus 879 924 -485 675 Raha ja raha lähendid perioodi lõpus 2 1 745 349 865 425 Lisad lehekülgedel 33 kuni 45 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 31 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kapital Eelmiste perioodide Aruandeaasta Kokku tulem tulem 31.12.2021 331 532 8 705 236 461 404 9 498 172 2021. a tulem 0 461 404 -461 404 0 Aruandeaasta tulem 0 0 -824 000 -824 000 31.12.2022 331 532 9 166 640 -824 000 8 674 172 2022.a tulem 0 -824 000 824 000 0 Aruandeaasta tulem 0 0 -4 -4 31.12.2023 331 532 8 342 640 -4 8 674 168 Lisad lehekülgedel 33 kuni 45 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 32 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted Rahvusooper Estonia 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuse, tulude ja kulude vastavuse, konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiibist. Rahvusooper Estonia kasutab tulemiaruande koostamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr.1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha ja raha rahalähendid Raha ja raha lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse Rahvusooperi tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. 33 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Muud lühiajalised nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Varude kuluks kandmisel kasutatakse olenevalt varude grupist individuaalse hindamise meetodit või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Materiaalne põhivara Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse soetamisel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Rahvusooper saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 2% - 20% Masinad ja seadmed 3% - 25% Muu materiaalne põhivara 3% - 25% Maad ei amortiseerita. 34 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o. kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara (litsentsid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on Rahvusooperi poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning –meetodi põhjendatust. Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised: Immateriaalne vara 25% Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele. Tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Rahvusooperi poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Varade väärtuse langus Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ei ole kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. 35 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Rahvusooper kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. Rahvusooper kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule Rahvusooperi bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes Rahvusooperis sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, muud lühi -ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või Rahvusooperil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Toetused Toetusena käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetusi jagatakse tegevustoetuseks ja sihtfinantseerimiseks. a) Tegevustoetused Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetuseid, mida on Rahvusooperile antud lähtudes rahvusooperi seadusest ning arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel. b) Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetuseid, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Sihtfinantseerimise toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha üleandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel 36 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne kuupäeval. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. Tegevuskulude sihtfinantseerimine Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Valitsuse sihtfinantseerimine, mida saadi eelmise perioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna, millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et Rahvusooper vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Varade sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, mille põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muule põhivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt põhivara sihtfinantseerimisega saadud vara õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Sihtfinantseerimisega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel „Tegevuskulude sihtfinantseerimine” ja „Varade sihtfinantseerimine”. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja –kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja –kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Tulude arvestus Tulu etendustest ja kontsertidest kajastatakse etenduse ja kontserdi toimumise hetkel. Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul siis lähtutakse valmidusastme meetodist. Tulu toitlustusteenuse eest kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. 37 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Pangakontod 1 477 472 848 946 Üleöö deposiit 249 802 0 Sularaha kassas 18 075 16 479 Raha ja pangakontod kokku 1 745 349 865 425 Intressimäär üleöö deposiidilt on 0,01 % keskmiselt jäägilt (2022. aastal 0,01%). Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Nõuded ostjate vastu 260 186 267 689 Ettemaksed teenuste eest 26 334 35 142 Muud lühiajalised nõuded 1 404 75 573 Nõuded ja ettemaksed kokku 287 924 378 404 2023. aastal nagu ka 2022. aastal nõudeid alla hinnatud ei ole. Lisa 4 Maksud (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Maksuvõlg Maksuvõlg Sotsiaalmaks 303 673 281 919 Üksikisiku tulumaks 174 011 158 843 Käibemaks 51 256 45 658 Töötuskindlustusmaks 21 154 19 484 Kogumispension 11 861 11 306 Mitteresidendist juriidilise 2 385 1 926 isiku tulumaks Erisoodustuse tulumaks 1 042 1 338 Ettevõtte tulumaks 58 73 Kokku (lisa 7) 565 440 520 547 Maksuhalduril on õigus kontrollida Rahvusooperi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Rahvusooperi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata teatrile olulise täiendava maksusumma. 38 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Kavade varu 43 867 31 907 Toidukaupade varu 43 702 41 710 Materjalid laos 25 977 30 276 Kokku 113 546 103 893 Varusid 2023.aastal ja 2022. aastal maha kantud ei ole. 2023. aastal nagu ka 2022. aastal varusid alla hinnatud ei ole. Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara (eurodes) Maa Ehitised Masinad Muu Ettemaksed Kokku ja materiaalne põhivara seadmed põhivara eest Saldo seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 149 668 14 055 300 3 328 000 1 977 336 104 206 19 614 510 Akumuleeritud kulum 0 -6 964 566 -1 987 000 -1 365 747 0 -10 317 313 Jääkmaksumus 149 668 7 090 734 1 341 000 611 589 104 206 9 297 197 2023.a. toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 0 0 21 589 116 576 20 950 159 115 Ümberliigitamine 0 0 84 706 0 -84 706 0 Müük ja maha kandmine 0 -83 350 -173 768 -321 104 0 -578 222 Müüdud ja maha kantud 0 83 350 173 768 321 104 0 578 222 põhivara kulum Amortisatsioonikulu 0 -340 088 -168 235 -128 938 0 -637 261 Saldo seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 149 668 13 971 950 3 260 527 1 772 808 40 450 19 195 403 Akumuleeritud kulum 0 -7 221 304 -1 981 467 -1 173 581 0 -10 376 352 Jääkmaksumus 149 668 6 750 646 1 279 060 599 227 40 450 8 819 051 2023.aastal kanti maha masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 45 875 eurot. (2022.aastal kanti maha masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 528 494 eurot ja muud materiaalset põhivara soetusmaksumuses 38 382 eurot). Vastavalt Rahandusministri 11. detsembri 2003.a. määruse nr. 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ muutmisele toimus 2023. aastal ka põhivarade, mille soetusmaksumus oli alla 10 000 eurot, kandmine väikevahenditesse. Väikevahenditesse kanti põhivahendeid summas 532 347 eurot. 2023. aastal nagu ka 2022. aastal põhivara alla hinnatud ei ole. Seisuga 31.12.2023 ja 31.12.2022 puudusid põhivarad, mida oleks panditud laenukohustiste tagatiseks. 39 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 1 181 127 853 064 Maksuvõlad (vt lisa 4) 565 440 520 547 Võlad tarnijatele 279 060 310 484 Võlad töövõtjatele 250 643 239 789 Võlad ja ettemaksed kokku 2 276 270 1 923 884 Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent (eurodes) Kapitalirendi tingimustel renditakse järgmisi varasid: Seadmed Seadmed 31.12.2023 31.12.2022 Soetusmaksumus 83 403 219 705 Akumuleeritud kulum 58 728 120 075 Aruandeperioodi kulum 13 903 30 941 2023. aastal nagu ka 2022. aastal kapitalirenditingimustel varasid ei soetatud. Lepingute alusvaluutaks on euro. 31.12.2023 31.12.2022 Kapitalirendi võlgnevus (lisa 9) 13 376 44 207 s.h. maksetähtaeg kuni 1 aasta 13 376 30 831 1-5 aastat 0 13 376 2023 2022 Aruandeperioodi maksed 30 831 69 213 Kapitalirendi tingimustel renditud vara edasi renditud ei ole. Lepingute alusvaluutaks on euro. 40 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Rahvusooper Estonia kui rendileandja rendib kasutusrendi tingimustel välja hoones asuvaid ruume: 2023 2022 Aruandeperioodi maksed (perioodilised) 344 410 335 864 Aruandeperioodi maksed (ühekordsed) 118 895 85 594 Kokku (vt lisa 11) 463 305 421 458 31.12.2023 31.12.2022 Kasutusrendile antud varade bilansiline jääkmaksumus 2 264 167 2 378 232 Kasutusrendina rendib olulist osa hoonest SA Eesti Kontsert koos Eesti Rahvusmeeskooriga, kelle lepinguline rendimakse 2023.aastal oli 330 873 eurot. Rahvusooperil on sõlmitud lepingud veel ERSO-ga (summa aastas 9 137 eurot) ja Valga Lejo AS-ga (summa aastas 4 400 eurot). Rendilepingute alusvaluutaks on euro. Lisa 9 Laenukohustised ja –nõuded (eurodes) 31.12.2023 Kohustiste saldo Kokku s.h. s.h. Maksetähtaeg pikaajaline lühiajaline osa osa Liisingud (lisa 8) 13 376 0 13 376 2022 – 2024.a. 31.12.2022 Kohustiste saldo Kokku s.h. s.h. Maksetähtaeg pikaajaline lühiajaline osa osa Liisingud (lisa 8) 44 207 13 376 30 831 2021 – 2024.a. 41 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Lisa 10 Toetused (eurodes) Tegevustoetus 2023. aastal sai Rahvusooper Estonia Eesti Vabariigilt sihtotstarbelist toetust 11 276 432 eurot (2022. aastal 9 848 357 eurot). Tegevuskulude sihtfinantseerimine 2023 2022 ALGJÄÄK KOKKU (KOHUSTIS) 2 656 0 SAAMINE 1. Valitsuselt Valitsuselt saadud vahendid riigi poolt 843 850 kompenseeritava õppelaenu tasumiseks 2. Muudelt organisatsioonidelt Kultuurkapitalilt kulude 7 452 6 650 sihtfinantseerimiseks saadud vahendid Kultuuriministeeriumilt kulude 0 12 248 sihtfinantseerimiseks saadud vahendid Teistelt organisatsioonidelt kulude 117 184 135 513 sihtfinantseerimiseks saadud vahendid SAADUD KOKKU 125 479 155 261 KASUTAMINE Riigi poolt kompenseeritavat õppelaenu -843 -850 tasuti 1. Tegevuskuludeks kokku -843 -850 2. Muu sihtfinantseerimine -125 236 -151 755 KASUTATUD KOKKU -126 079 -152 605 Kohustis 2 056 2 656 Eesti Kultuurkapitali toetusel viidi Rahvusooperis Estonia läbi Kristin Okerlundi meistrikursus ooperisolistidele (1 000 eurot). Veel toetas Eesti Kultuurkapital kostüümiosakonna õppereisi Rooma (2 352 eurot), osalemist Opera Europa korraldatava kostüümi- ja grimmiala spetsialistide foorumil Amsterdamis (600 eurot) ning kontserdi korraldamist Hirvo Surva 60. aasta juubeli puhul (3 500 eurot) Rakvere Linnavalitsus toetas Gaetano Donizetti ooperi „Don Pasquale“ etendamist Rakvere Spordihallis (19 800 eurot). Estonia Poistekoori tegevust toetasid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (2 056 eurot) ja lapsevanemad (82 632 eurot). Eesti Kooriühing toetas Noormeestekoori esinemist Tallinna Koorifestivalil (1 000 eurot) ja Eesti Meestelaulu Selts poisekoori osalemist konkursil (1 000 eurot). Rahvusooper Estonia korraldas ka suvise lastelaagri, mida toetasid lapsevanemad (10 370 eurot). American Express toetas noodikogu spetsialisti lähetust Berliini (326 eurot). 42 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Lisa 11 Müügitulu (eurodes) Rahvusooper Estonia korraldab kontserte ja teatrietendusi Eesti Vabariigis ning tegeleb ka muu majandustegevusega. Müügitulu valdkondade lõikes jaguneb järgmiselt: Müügitulu liik 2023 2022 Piletimüügitulu 3 208 375 2 417 565 Toitlustus 1 419 626 1 084 600 Üüritulu (lisa 8) 463 305 421 458 Reklaamitulu 198 360 233 216 Kultuuriline teenindamine 140 403 35 076 Parkla haldamine 85 102 75 043 Kavade müük 82 181 81 746 Muud müügitulud 80 726 63 747 Kommunaaltulud 77 357 109 223 Materjalide ja põhivara müügi tulu 44 029 7 633 Kostüümide laenutus 37 269 33 774 Majutusteenus 10 326 9 283 KOKKU 5 847 059 4 572 364 Piletimüügitulu koosneb piletite müügist saadud tulust. Rahvusooper Estonia majandustegevus toimub olulises osas Eesti Vabariigis. Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2023 2022 Lavastustega seotud teenused 918 120 794 541 Materjal lavastustele 893 692 692 516 Toitlustuse kaubakulu 457 808 350 267 Kavade kulu 55 180 47 138 Piletite kulu 3 835 5 042 KOKKU 2 328 635 1 889 504 43 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2023 2022 Korrashoiumaterjal ja teenus 424 918 350 407 Kommunaalkulud 389 065 529 220 Reklaamikulu 169 074 186 441 Majandamiskulud 160 142 140 759 Põhitegevusega seotud muud kulud 143 819 183 667 s.h. vahendustasu piletite müügist 97 960 74 796 Muud kulud 81 952 136 701 Inventar ja selle hooldus 74 595 50 017 Lähetuskulud 63 473 21 270 Infotehnoloogiline riistvara ja selle 58 450 51 483 hooldus Sõidukite tarvikud ja hooldus 36 314 33 987 KOKKU 1 601 802 1 683 952 Lisa 14 Tööjõu kulud (eurodes) 2023 2022 Palgakulu 9 513 701 8 426 438 Sotsiaalmaks 3 163 291 2 806 947 KOKKU 12 676 992 11 233 385 Rahvusooperi Estonia koosseisuline töötajate arv, kus on arvestatud nii osalise kui ka täistööajaga töötajaid, oli 31.12.2023 seisuga 430 töötajat (2022. aastal 426 töötajat). 2023. aasta keskmine koosseisuliste töötajate arv taandatuna täistööajale oli 390 töötajat (2022. aastal 377 töötajat) ning palgakulu 9 513 701 eurot (2022. aastal 8 426 438 eurot). Nõukogu tasud koos sotsiaalmaksuga olid 65 040 eurot (2022. aastal 62 192 eurot) ja peadirektori tasu koos maksudega oli 104 364 eurot (2022. aastal 103 133 eurot). Vt lisa 15. Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega (eurodes) Rahvusooper Estonia aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks: - peadirektor ja nõukogu liikmed - eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid. Aruandeperioodil olid nõukogu liikmete ja peadirektori tasud kokku koos sotsiaalmaksuga 169 404 eurot (2022. aastal 165 325 eurot). Vt ka lisa 14. Muid soodustusi nõukogu liikmetele ja peadirektorile aruandeperioodil antud ei ole. Nõukogu liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused puuduvad. 44 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Tehingud seotud osapooltega: (eurodes) 2023 2022 Ostud Müügid Ostud Müügid Tegev- ja kõrgem juhtkond ning 5 643 4 453 6 398 1 125 nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid Saldod seotud osapooltega: (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning 0 0 0 3 919 nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid Lisa 16 Muu oluline informatsioon (eurodes) Seisuga 31. detsember 2023 ületasid Rahvusooper Estonia lühiajalised kohustised käibevara summas -144 883 eurot (31. detsember 2022. aastal summas -609 649). Seisuga 31. detsember 2023 jagunesid lühiajalised kohustised järgmiselt: lühiajalised laenukohustised summas 13 376 eurot (2022. aastal 30 831 eurot), võlad ja ettemaksed summas 2 276 270 eurot (2022. aastal 1 923 884) ja lühiajaline sihtfinantseerimise kohustis summas 2 056 eurot (2022. aastal 2 656 eurot). Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest moodustas 2023. aastal 1 181 127 eurot (2022. aastal 853 064 eurot). Vt lisa 7. Ettemaksed ei põhjusta Rahvusooper Estoniale rahalisi kohustisi ning kulu kaasneb rahvusooperi põhitegevuse – etenduste andmisega. Rahvusooper Estonia raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Rahvusooper Estonia tegevuse jätkumisest, sest juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne käibekapital seisuga 31. detsember 2023 Rahvusooper Estoniale majandusraskusi. Rahvusooper Estonia finantseerimine riigieelarvest toimub stabiilselt ja igakuiselt vastavalt Kultuuriministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingule (ei ole aruandes Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt nõudena kajastatud) ning lühiajaliste kohustiste täitmine tähtaegselt ei tekita probleeme. Sarnane käibekapitali struktuur on Rahvusooperil Estonia olnud läbi aastate. Tavapärase põhitegevusega seotud kulud suudab Rahvusooper katta omatuludega ja riigieelarvest saadud toetusega. 45 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Rahvusooperi Estonia nõukogule Meie arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Rahvusooperi Estonia (Teater) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Teatri raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • bilanssi seisuga 31. detsember 2023; • tulemiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Teatrist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Peadirektor vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab Rahvusooperi lühiiseloomustust, tegevusaruannet ja Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2023-le (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Teatrist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes ja muus informatsioonis, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Peadirektori ja nende, kelle ülesandeks on Teatri valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Peadirektor vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu peadirektor peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on peadirektor kohustatud hindama Teatri jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui peadirektor kavatseb Teatri likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Teatri finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Teatri sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; 2 • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning peadirektori poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas peadirektori poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Teatri jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Teatri tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Teatri valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Past Heili Ert Vandeaudiitor, litsents nr 567 Vandeaudiitor, litsents nr 630 28. mai 2024 Tallinn, Eesti 3 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Tegevjuhtkonna allkirjad 2023. a majandusaasta aruandele Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruande allkirjastamine 28. mai 2024: /allkirjastatud digitaalselt/ ________________________________ Peadirektor Ott Maaten 49 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Nõukogu allkirjad 2023. a majandusaasta aruandele Rahvusooperi Estonia nõukogu on 2023. a majandusaasta aruande kinnitanud 28. mai 2024. a /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ______________________ ______________________ Nõukogu esimees Nõukogu liige Ivari Ilja Mart Mikk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ______________________ ______________________ Nõukogu liige Nõukogu liige Signe Kivi Kadri Tali /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ______________________ ______________________ Nõukogu liige Nõukogu liige Kristiina Alliksaar Kerri Kotta /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ______________________ _____________________ Nõukogu liige Nõukogu liige Riina Viiding Kristi Vinter-Nemvalts /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ______________________ _____________________ Nõukogu liige Nõukogu liige Kalle Viks Rene Eespere /allkirjastatud digitaalselt/ ______________________ Nõukogu liige Aleksei Jevgrafov 50 Rahvusooper Estonia 2023. a majandusaasta aruanne Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2023-le EMTAK Tegevusala 2023 90011 Teatri- ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine 3 348 778 90021 Lavakunsti abitegevused 119 450 56211 Toitlustamine üritustel 1 419 626 68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitlus 463 305 68329 Muu kinnisvara haldus või haldusega seotud tegevused 77 357 73121 Reklaami vahendamine meedias 198 360 47991 Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge 80 726 55901 Muu majutus 10 326 Muu 129 131 Müügitulu kokku 5 847 059 51