Vaidlustus

1/8 EDUKAKS TUNNISTAMISE OTSUS Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) (286764) Hankemenetluse liik: Avatud hankemenetlus Koostaja: KADRI JUURISTE Riigihangete seaduse § 52 lg 3, § 117 lõike 1 ning Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/22 kinnitatud Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra punkti 4.4.1 alusel: MAJANDUSLIKULT SOODSAIMA PAKKUMUSE VÄLJASELGITAMISEKS HINNATI PAKKUMUSI JÄRGMISTE HINDAMISKRITEERIUMITE ALUSEL Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Nr Kriteerium Tüüp ja hindamismeetod Osakaal 1 Pakkumuse maksumus Maksumus, vähim on parim 20 2 Projektiplaan Kvaliteet, hankija hinnatav 20 3 Projektimeeskonna kogemus Kvaliteet, hankija hinnatav 20 4 Proovitöö Kvaliteet, hankija hinnatav 40 Kokku 100 Hindamismetoodika kirjeldused 1. Pakkumuse maksumus Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". 2. Projektiplaan Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus". 3. Projektimeeskonna kogemus Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus". 4. Proovitöö Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus". HINDAMISE JA VÕRDLEMISE TULEMUSED Koostatud 05.06.2025 10:41:28 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info  2/8 Nr Pakkuja Pakkumus Punkte kokku Edukas 1 STACC OÜ (11672027) 548415 84,37 Jah REGIO OÜ (12971967) Põhjendus: RHS § 117 lõike 1 alusel tunnistab hankija edukaks ühispakkujate STACC OÜ (11672027) ja REGIO OÜ (12971967) esitatud ühispakkumuse, sest see kogus hindamiskriteeriumite alusel saadud väärtuspunktide summeerimisel kõige rohkem väärtuspunkte ning on seega majanduslikult soodsaim pakkumus. 2 AS CGI Eesti (10006966) 554627 81,53 Ei 3 MINDTITAN OÜ (14131800) 549647 80,27 Ei 4 Aktsiaselts Datel (10324057) 544337 72 Ei 5 LEANEST OÜ (14058380) 548907 66,95 Ei 6 Solita OÜ (14372426) 554880 64,54 Ei Pakkumustele omistatud punktisummade koondtabelit vaata lisadest 1-6. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras 10 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustumisest. Koostatud 05.06.2025 10:41:28 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info  3/8 LISA 1. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 548415 Pakkuja: STACC OÜ (11672027), REGIO OÜ (12971967) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Pakkumuse maksumus 20 14,3721 306680,000€ 2 Projektiplaan 20 20 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 15 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 5 punkti. 3 Proovitöö 40 30 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025). Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti 4 Projektimeeskonna kogemus 20 20 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Punktisumma 100 84,37 Koostatud 05.06.2025 10:41:28 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info  4/8 LISA 2. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 554627 Pakkuja: AS CGI Eesti (10006966) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Pakkumuse maksumus 20 13,5341 320825,000€ 2 Projektiplaan 20 18 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 15 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 3 punkti. 3 Proovitöö 40 30 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025). Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti 4 Projektimeeskonna kogemus 20 20 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Punktisumma 100 81,53 Koostatud 05.06.2025 10:41:28 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info  5/8 LISA 3. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 549647 Pakkuja: MINDTITAN OÜ (14131800) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Pakkumuse maksumus 20 15,2654 291600,000€ 2 Projektiplaan 20 18 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 15 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 3 punkti. 3 Proovitöö 40 27 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025). Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 7 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti 4 Projektimeeskonna kogemus 20 20 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Punktisumma 100 80,27 Koostatud 05.06.2025 10:41:28 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info  6/8 LISA 4. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 544337 Pakkuja: Aktsiaselts Datel (10324057) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Pakkumuse maksumus 20 20 211680,000€ 2 Projektiplaan 20 10 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 5 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 5 punkti. 3 Proovitöö 40 22 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Proovitöö tulem- 5 punkti Proovitöö kood - 7 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti 4 Projektimeeskonna kogemus 20 20 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Punktisumma 100 72,00 Koostatud 05.06.2025 10:41:28 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info  7/8 LISA 5. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 548907 Pakkuja: LEANEST OÜ (14058380) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Pakkumuse maksumus 20 13,9479 313840,000€ 2 Projektiplaan 20 6 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 5 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 1 punkti. 3 Proovitöö 40 27 Põhjendus: indamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025). Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 7 punkti 4 Projektimeeskonna kogemus 20 20 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Punktisumma 100 66,95 Koostatud 05.06.2025 10:41:28 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info  8/8 LISA 6. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 554880 Pakkuja: Solita OÜ (14372426) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Pakkumuse maksumus 20 12,5402 337602,000€ 2 Projektiplaan 20 15 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 10 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 5 punkti. 3 Proovitöö 40 27 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025). Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 7 punkti 4 Projektimeeskonna kogemus 20 10 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025). Punktisumma 100 64,54 Koostatud 05.06.2025 10:41:28 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info Visioon Aero-, satelliit- ja lidaripiltide pealt huvipakkuva tuvastamine on teema millega vähemal või suuremal määral tegelevad kõik maailma riigid. Eesti näitel ka mitmed riigiasutused korraga, masinõppe seisukohast lahendatakse samu ülesandeid paralleelselt. Siin on meeletu raisatud potentsiaal, kui kõik (riigid ja asutused) omaette nokitsevad neid lahendusi. Tulevikus võiks olla “geograafiline baasmudel”, mis on treenitud riikide üleselt. Näiteks kogu Euroopal võiks olla mõned baasmudelid, mis on treenitud ühise andmestiku pealt ühisel arvutusressursil. Selline lähenemine annaks selgelt kõige parema tulemuse. Küll aga selle organisatoorne pool on keerukam, mistõttu valdkonna algusaegadel kipub töö silodesse. Sellist ühist Euroopa baasmudeli visiooni silmas pidades ning selle poole nügides oleme ka käesoleva projekti visiooni loonud. Hetkel võib öelda, et Prantsuse Maaamet on selle visiooni eestvedajad ning plaanime ka ise siinkohal töö sobitada nende formaati. Eestil on seega hea võimalus “Euroopa baasmudelite” initsiatiivi kaas-vedada, minnes nõnda geoinformaatika ajalukku. Näeme, et ülesande 5 klassi tasub jaotada nõnda: Mudel 1 - Üldine segmentatsioonimudel mis ühildab endas teed, ehitised ja vooluveekogud​ Mudel 2 - Hoonete korrused​ Mudel 3 - Hoonete sissepääsud Selline jaotamise põhjendus: 1.​ Sisend, väljund, tunnused. Näiteks selleks, et pildilt tuvastada teid või ehitisi, nii inimene kui tehisintellekt vaatavad “sama asja” (pilti), “sama moodi” (visuaalsete sarnase abstraktsioonitasemega tunnuste alusel) ja väljundiks on “sama asi” (segmentatsioon). Küll aga näiteks hoonete korruste tuvastamine on fundamentaalselt erinev asi, kus pigem fookus kõrgusandmetel ning väljund pole segmentatsioon, vaid arv. Samuti sissepääsu loogikat võib väga erinevalt vaadata, aga sellest juba all konkreetse peatüki juures. 2.​ Kui võimalik ja põhjendatud, siis masinõppes kipub olema rohkem asju koos vaadata parem: a.​ Jagatud tunnused - madalama taseme tunnused nagu ääred, nurgad, tekstuurid jne on kasulikud üle kõigi klasside b.​ Kontekstuaalsed seosed - mudel on targem, kui ta saab lisaks õppida seoseid erinevate klasside vahel, mitte lihtsalt “silmaklappidega” otsida ühte konkreetset klassi ja mitte-klassi. mindtitan.com  c.​ Treeningandmete haldamine, mudeli treenimine/haldamine/ juurutamine on märgatavalt lihtsam. Seda nii juhtudel kui treeningandmeid tuleb juurde (see on kindlalt MaRu puhul nii), kui ka kui uusi klasse lisandub (tõenäoliselt leiab samuti aset MaRu puhul). d.​ Arvutuslik efektiivsus - ühe mitme klassiga, veidi suurema mudeli treenimine on palju ressursi-efektiivsem kui mitme binaarse mudeli treenimine. e.​ Tõenäoliselt lähevad üldisesse segmentatsioonimudelisse ka kõik alamklassid kokku, kuigi siin võib juhtuda et teatud juhtudel on hierarhiline lähenemine (alam-klassifikaator) põhjendatud. f.​ Masinõppe üldine trend on ikkagi end-to-end. Näideteks võib tuua mudelid nagu YOLO, Clip, sisuliselt kogu multimodaalsete fundamentaalmudelite teema (kogu suurte keele- ja pildimudelite valdkond). Ning ka baasmudelid mida siin kasutada plaanime võtavad sellise laiapõhjalise lähenemise ja eelduse. g.​ Soomlaste ATMU projekt on tähelepanuväärne ja panustas vastupidisele lähenemisele. Ühtpidi seda ei saa eirata, aga teist pidi tunneme, et suunis minna mitu-klassi-ühes-mudelis teed on siin kogu eelkirjeldatu põhjal liialt tugev. Meie soovitatud lähenemine on natuke keerukam, et alguses käima saada, näiteks klasside ebaühtlase jaotuse probleemiga tuleb rohkem tegeleda, aga ta on suures plaanis tõenäoliselt edukam. Metoodika Metoodika peatükis on järgmised teemad lahti mõtestatud: 1.​ Andmeteaduse arendusmetoodika - kirjeldame meie üldist andmeteaduse ja masinõppe arendusmetoodikat. Tegemist on meie poolt välja töötatud ja rafineeritud metoodikaga, mis on end palju aastaid hästi tõestanud. Metoodika on inspireeritud teaduslikust lähenemisest ja agiilsest tarkvaraarendusest. 2.​ Andmete eeltöötlus - käsitleme mõningaid olulisi nüansse andmete ja nende eeltöötluse teemal. 3.​ Testandmestike ja testprotseduuride defineerimine - rõhutame, et iga masinõppe projekti puhul on üks olulisemaid asju lähtuda kasutajate ja kasutusloogika poolelt, mis siin peegeldub testprotseduuride näol. Viimased on omakorda aluseks kogu masinõppe arendusele. 4.​ Ühine segmentatsioonimudel: hooned/teed/vooluveekogud - selgitame metoodikat ja visiooni antud mudeli loomiseks. 5.​ Hoone korruste mudel - selgitame metoodikat ja visiooni antud mudeli loomiseks.  6.​ Hoone sissepääsu mudel - selgitame metoodikat ja visiooni antud mudeli loomiseks. Siinkohal mainime ka, et käesolev on esmane visioon ning töö käigus lähevad ideed täpsemaks ja ülesande reaalsusega kooskõlla. Andmeteaduse arendusmetoodika Iteratiivne ja agiilne andmeteaduse/masinõppe arendusmetoodika on kirjeldatud järgneval joonisel. Joonisel esindatud komponendid: ●​ Algne hetkeolukorra uurimistöö - uuritakse probleemi olemust ja seda, kuidas seda praegu lahendatakse või on proovitud lahendada. Tuvastatakse praeguste lähenemiste pudelikaelad ja selgitatakse välja, kust on võimalik saavutada suurimaid võite. ●​ Algne algandmete uurimistöö - kaardistatakse, millised andmed on olemas, milliseid andmeid on võimalik juurde hankida/koguda, mis on andmete olukord. ●​ Lahenduste hüpoteeside püstitamine - toimub koostöös tellija ja pakkujaga. Tellija ja pakkuja pakuvad mõlemad välja ideid, mis võiksid olukorra lahendada. Kui tellija pakub lahenduse, hindab pakkuja, kas tegu on lähenemisega, mis kuulub masinõppe alla või on see lihtsamini tehtav. Kui hankija pakub lahendus, hindab tellija, kas selline lähenemine päriselt lahendaks probleemi ärilisest vaatepunktist ning kas selleks eksisteerib andmeid. ●​ Kõige suurema potentsiaaliga hüpoteeside valik - Ülesannet saab üldiselt lahendada rohkem kui ühte moodi ning piiratud ressursside korral on mõistlik neid ükshaaval testida. Arvestatakse ärilist mõju, tehnilist teostatavust, arendamiseks kuluvat aega, andmete olemasolu ning üheskoos valitakse kõige sobilikum lahenduse hüpotees, mida minna masinõppega lahendama ●​ Vajalike andmete ettevalmistamine - andmeinseneri ja andmeteadlase ühistöö, kus valmistatakse andmed ette, et nende pealt oleks võimalik õpetada masinõppe  mudelit. Võib sisaldada tööd, kus on tarvis andmete kvaliteeti parandada, neid juurde koguda või andmeallikaid lisada. ●​ Mudeli arendus - teostab andmeteadlane, kasutades andmeid ning üritades ehitada mudelit, mis optimeerib mõõdikut, mis on äripoolega varem kokku lepitud. ●​ Mudeli valideerimine ja hindamine - andmeteadlane selgitab ning visualiseerib tulemusi. Äripool hindab, kui hästi mudel on püstitatud ülesannet lahendanud. ●​ Uute hüpoteeside püstitamine - isegi, kui ei saavutatud arendustsüklis paremat tulemust, õpitakse paremini õppima andmeid ning probleemi olemust. Olles varustatud uute teadmiste, võib tellija ja pakkuja koostöös välja tulla uute lahenduse hüpoteesidega. ●​ Parimate mudelite valik - hinnatakse mudelite sooritust mõõdikute järgi, mudeli ennustuskiirust, vajalike andmete kogust, vajalike integratsioonide hulka ja keerukust. Loomulikult võib olla ka teisi ärile olulisi kriteeriumeid, kuid alati ei pruugi olla optimaalseim valida kõige parema sooritusega mudel, sest selle ülevalhoidmine võib kujuneda kulukaks. Iteratiivsus on kujutatud arendusprotsessi graafi tsüklilises osas. Üldisemas plaanis itereeritakse hüpoteeside prioriteedijärjekorra üle. Andmeteadlane ja projektijuht koostöös optimeerivad, et iga iteratsioon tegeletakse kõige optimaalsemate arendustga. Agiilsus väljendub selles, et iga tsükli läbimisel kogunenud teadmised muudavad järgmiste tsüklite kavandamist. Andmete eeltöötlus MaRu ortofotod on hea alguspunkt edasiseks analüüsiks, sest aerofotod on juba töödeldud sobivale kujule: ortorektifitseeritud, georeferentseeritud, jne. Kindlasti plaanime kasutusele võtta ka Lidari kõrgusandmed: a.​ ALS kõrguspunktid b.​ Maapinna kõrgusmudel (DTM) lahutusega 1m, GeoTIFF c.​ Maakatte kõrgusmudel (nDSM=DSM-DTM) lahutusega 1 m, GeoTIFF  d.​ Taimkatte kõrgusmudel (CHM) lahutusega 4-10 m, GeoTIFF Väga oluline aspekt on andmete sobivale kujule struktureerimine, ehk kui suurte alam-piltide peal treenida. Tegemist on väga arvutusmahuka ülesandega ning alam-piltide suurus määrab nii jõudluse kui soorituse tulemust. Sestap lahendatakse küsimus arvestades mõlemat nüanssi ning eksperimentaalselt. Ortofotode ja ALS integratsioon ALS andmete lisame toimub tõenäoliselt just nDSM profiili abil. See võiks olla väga kasulik segmenteerimise jaoks, sest hoonetel, teedel ja vooluveekogudel on kõigil selge kõrgusprofiil. Hoonete korruste määramise jaoks panustame põhiliselt kõrgusandmetele. Sissepääsu tuvastamisel on kõrgusandmete tõenäoliselt samuti olemas, kuna hoone ja ümbritsevate teede kuju joonistab teatava intuitiivse avause, ehk sissepääsu. Süvaõppe seisukohast on selline lisamine samuti igati hästi võimaldatud, sest erinevad konvolutsioonilised närvivõrgud (ja muud pilditöötluse meetodid) on võimalik peaaegu triviaalselt viia 3’lt sisendkanalilt (RGB) 4’le (RGB+nDSM). Käesolevas projektis saame selle osa tegemiseks kasutada meetodeid, mis praegu PRIA põllupiiride tuvastamise projektis teinud oleme. GIS tarkvara Erinevates andmete ettevalmistamise, eel- ja järeltöötluse etappides võib olla väga kasulik kasutada GIS tarkvara. Sarnastes projektides on seni kõige edukamaks valikuks osutunud QGis. Lisaks tuleb käsitleda GIS tarkvaraga liidstamise küsimusi, et sobituda lõplikesse töövoogudesse tulevikus. Testandmestike ja testprotseduuride defineerimine Käesoleva projekti fookus pole mitte ainult täpsel pildituvastusel, vaid konkreetse ajavõidu ja efektiivsuse saavutamisel erinevates andmehõive protsessides. Sellest lähtuvalt koostatakse hanke töö alguses konkreetne testandmestik ning sellele tuginevad testimise protseduurid. Need peavad näitlikustama reaalset tänast tööprotsessi ning ajavõitu. Kuna tegemist on eksperimentaalse uue töövooga ning samuti, et katsetuste iteratsiooni kiirust maksimeerida, siis seadistame lõpliku töövooga sisuliselt ekvivalentse testimise töövoo. See tähendab, et me tõenäoliselt ei asu liidestuma päris töövoogu, vaid teeme (näiteks notebooki, mõne mugavalt modifitseeritava märgendustööriista või isegi exceli põhiselt) testimise töövoo. Ühine segmentatsioonimudel: hooned/teed/vooluveekogud Sobivad arhitektuurid U-Net: Arhitektuur, mida iseloomustab ülekodeerimisühendusega (skip connections) kodeerija-dekodeerija struktuur. Tegemist on semantilise segmenteerimise standardiga, eriti muuhulgas kaugseire rakendustes. Kodeerija rada vähendab järk-järgult sisendpildi mõõtmeid, jäädvustades kõrgetasemelise kontekstiteabe. Dekodeerija rada suurendab seejärel neid tunnuseid, taastades järk-järgult ruumilise eraldusvõime. Ülekodeerimisühendused ühendavad otseselt kodeerijast pärit tunnuskaardid (feature maps) vastavate kihtidega dekodeerijas, võimaldades mudelil säilitada peeneid ruumilisi detaile, mis võivad allavalimise (downsampling) käigus kaduma minna. See muudab U-Net'i eriti tõhusaks erinevate suuruste ja kujudega objektide segmenteerimisel, mis on meid ootamas käesolevas projektis. DeepLabv3+: Arhitektuur põhineb DeepLabi perekonna mudelitel ning kaasab tühimikkonvolutsioone (atrous convolutions) (tuntud ka kui laiendatud (dilated) konvolutsioonid), et tajuda mitme erineva skaala (näiteks puu ja mets) kontekstuaalset teavet ilma tunnuskaardi eraldusvõimet vähendamata. Samuti rakendab see Tühimikkonvolutsioonidega Ruumilise Püramiidi Ühendamise (Atrous Spatial Pyramid Pooling, ASPP) moodulit, mis kasutab erineva laienduse (dilation) määraga tühimikkonvolutsioone, et eraldada tunnuseid mitmel skaalal. "+" versioon sisaldab dekoodrimoodulit, mis täpsustab segmenteerimise piire. DeepLabv3+ on näidanud tugevat sooritust erinevatel segmenteerimise näidisülesannetel (benchmark’idel)ning sobib hästi ortofotodel erineva suurused objektide käsitlemiseks. Feature Pyramid Networks (FPN): FPN-e iseloomustab samuti mitme-skaalaliste tunnuste utiliseerimine. tunnuste pildil toimuvast. Nad kombineerivad madala resolutsiooniga, semantiliselt tugevaid tunnuseid närvivõrgu sügavamatest kihtidest kõrge resolutsiooniga, ruumiliselt täpsete tunnustega madalamatest kihtidest. See võimaldab mudelil tõhusalt segmenteerida objekte erinevatel skaaladel, kuna tal on juurdepääs nii peenetele detailidele kui ka kõrgetasemelisele kontekstuaalsele teabele mitmel resolutsioonil. FPN-id on eriti kasulikud väikeste objektide segmenteerimise parandamiseks, mis võib olla oluline üksikute majade või kitsaste teede tuvastamisel. Erinevaid arhitektuure on veel palju, mis kas ehituvad eelnevalt kirjeldatule või on täiesti eriilmelised (näiteks SAM - Segment Anything Model). Hea ülevaade on näiteks siin. Lõplik valitud arhitektuur ilmneb eksperimentaalse töö käigus lähtuvalt sellest, mis annab MaRu ülesande tarbeks parima tulemuse. Lisaks, üks konkreetne kaardi segmenteerimise implementatsioon, mida kindlasti hea siin projektis aluseks võtta on Prantslaste loodud FLAIR-1 - olemas nii mudelid kui alusandmed. Muuhulgas suudab arvesse võtta ka kõrgusandmeid seega igati hea kandidaat eksperimentide tegemiseks. Mudeli treenimise nüansid Kaofunktsioonid Mitme klassiga semantilise segmenteerimise jaoks kasutatakse tavaliselt mitut kaofunktsiooni. Kategooriline ristentroopia (Categorical Cross-Entropy) on standardvalik mitme klassi klassifitseerimiseks, mõõtes erinevust klassidele (hooned, teed, vesi, taust) ennustatud tõenäosusjaotuse ja iga piksli tegeliku klassi märgenduse vahel. Dice'i kadu (Dice Loss) on eriti kasulik klasside ebaühtlase jaotuse (class imbalance) korral, kuna see mõõdab otseselt ennustatud ja tegelike segmenteerimismaskide kattuvust iga klassi jaoks, keskendudes ühisosa maksimeerimisele kogu ulatuses. Fokaalkadu (Focal Loss) on teine tõhus kaofunktsioon klasside ebaühtluse lahendamiseks, vähendades lihtsalt klassifitseeritavate pikslite mõju ja keskendudes rohkem raskesti klassifitseeritavatele näidetele, mis kuuluvad sageli vähemuse klassidesse. Praktikas võib kaofunktsioonide kombinatsioon, näiteks kategoorilise ristentroopia ja Dice'i kao kaalutud summa, viia mõnikord parema tulemuseni, kasutades ära mõlema tugevusi. Sobiv kaofunktsioon valitakse taaskord eksperimentaalselt lähtudes ülesandest. Klasside ebaühtlane jaotus Klasside ebaühtlane jaotus, kus ühe või mitme klassi pikslite arv on teistest oluliselt väiksem, võib pärssida semantilise segmenteerimise mudeli kvaliteeti. Näiteks võib uuritaval alal voolavaid veekogusid olla vähem kui hoonestust või teid. Siinkohal kasutame mitmeid strateegiaid. 1.​ Kaalutud kaofunktsioonid omistavad vähemusklassidele suuremad kaalud, sundides mudelit pöörama rohkem tähelepanu nende klasside õigele klassifitseerimisele. 2.​ Vähemusklasside ülevalimine (upsampling) hõlmab vähemusklasside treeningnäidiste arvu suurendamist, kas olemasolevate näidiste dubleerimise või andmete täiendamise tehnikate, nagu pööramise ja peegeldamise abil. 3.​ Enamusklasside alavalimine (undersampling) vähendab enamusklasside treeningnäidiste arvu, et luua tasakaalustatum klassijaotus, kuigi see võib põhjustada mõningate potentsiaalselt kasulike andmete kaotsiminekut. 4.​ Nagu varem mainitud, on fokaalkadu samuti tõhus tehnika klasside tasakaalutuse käsitlemiseks, keskendudes treenimisele raskesti klassifitseeritavatel näidetel. Klasside tasakaalutuse lahendamine on oluline tagamaks, et mudel õpib täpselt segmenteerima kõiki sihtklasse, sealhulgas neid, mis esinevad andmestikus harvemini. Andmete augmenteerimine Aitab parandada mudeli üldistusvõimet ja olemasolevast treeningandmete kogusest maksimumi välja võtta. Olemasolevaid pilte transformeeritakse, luues nendest uusi variatsioone, mis säilitavad originaali semantilise sisu, kuid esitavad seda erineval kujul. Ortofotode puhul võib selline andmete rikastamine hõlmata piltide pööramist erinevate nurkade all, peegeldamist, lõikamist, värvi muutmist, heleduse ja kontrasti reguleerimist ning müra lisamist. Näiteks võib sama hoonetega piirkonna pilt esineda treeningandmetes erinevate ilmastikutingimuste, valgustustasemete ja perspektiividega, aidates mudelil õppida tuvastama hooneid sõltumata nende konkreetsest esitusviisist. Eriti kasulik on see vähemusklasside puhul, suurendades nende klasside näidiste arvu ja parandades mudeli võimet neid objekte erinevates tingimustes ära tunda. Mõõdikud Põhiliseks mõõdikuks on klassipõhine F1-skoor. Tegemist on hea standardse mõõdikuga masinõppes üldiselt ning ka esile toodud hankija nõuetes, tõenäoliselt lähtudes hankija senistest kogemustes sobiliku mõõdiku valikul. F1-skoori definitsioon on ka hankijapoolsetes dokumentides esitatud, seega siinkohal me ei asu seda lahti defineerima. Treenitud mudeli hindamise strateegia Standardne hindamise trateegia hõlmab märgendatud andmete jagamist kolme eraldi komplekti: treeningkomplekt, valideerimiskomplekt ja testikomplekt. Treeningkomplekti kasutatakse süvõppe mudeli treenimiseks. Valideerimiskomplekti kasutatakse treenimisprotsessi ajal mudeli hüperparameetrite häälestamiseks ja jõudluse jälgimiseks nägemata andmetel, aidates ka vältida ületreenimist (overfitting). Lõpuks kasutatakse testikomplekti, mis on treenimis- ja valideerimisandmetest täiesti sõltumatu, mudeli üldistusvõime lõplikuks, erapooletuks hindamiseks täiesti nägemata andmetel. Mudeli sooritust tuleks hinnata testikomplektil eraldi iga kolme sihtklassi jaoks, kasutades käesolevas projektis valitud mõõdikuid Tihti on valikuks ka rist-valideerimine, kuid siinkohal on treenimine nõnda aja- ja ressursimahukas, et see poleks ajaliselt reaalne. Seda kompenseerime väga esindusliku testandmestikuga. Reaalne kasutusjuhu testimine Lähtuvalt andmestikust ja protseduurist mis sai tekitatud eelneva peatüki Testandmestike ja testprotseduuride defineerimine raames, toimub siin testimine. Tõenäoliselt leiab testimine aset ka iteratiivselt, ehk vähemalt ühe korra etapi keskel ja siis etapi lõpus. Muudatuste mõõtmine Muudatuste tuvastamine ja mõõtmine on oluline kahes aspektis. Esmalt, kuna sisuliselt on suur osa aastast-aastasse andmete kogumise ja andmehõive protsessi eesmärk tuvastada muudatusi. Teisalt, andmehõive protsessi saab lihtsustada (kiirendada) eriti, kui keskenduda muudatuste märgendamisele. Ehk edukalt tuvastada, kus muudatust aset leidnud ei ole - neid kohti pole vaja lasta andmesisestajatel üle vaadata. Piksli-põhise muudatuse mõõtmine Muutuste tuvastamine toimub eri aastate andmeteset genereeritud semantiliste segmenteerimismaskide pikslipõhiste klassimärgendite võrdlemise teel. Iga piksli asukoha jaoks võrreldakse antud aasta maskis olevat ennustatud klassimärgendit järgnevate aastate maskide klassimärgenditega (või pikema ajaseeria ulatuses). Kui piksli klassimärgend muutub kahe ajapunkti vahel, näitab see maakatte muutust selles asukohas. Siinkohal tuleb ka eksperimenteerida erinevate silumise ja ühtlustamise algoritmidega, et pisimuudatused ei tekitaks liialt valepositiivseid. Samuti on huvipakkuv mõte kasutada aastate lõikes teada-olevaid erinevusi treeningandmetes juba mudeli treenimise käigus, kuid selle mõttearenduse jätame juba projekti rüppe. Satelliidipiltide kaasamine muudatuste mõõtmisel Suuremate muudatuste korral mõõtmiseksvõibolla võimalik kasutada satelliidipilte, tuginedes nende laekumise tihedusele võrreldes aerofotodega. Kirjeldatud lahendus ei pruugi olla sobilik hetkel saada olevate satelliidifotode (Sentinel 1 ja 2) resolutsiooni tõttu, aga lähenemine on huvipakkuv arvestades võimalusega tulevikus saada ligipääsu kõrgema resolutsiooniga satelliidifotodele. Lahenduse tuumikosa moodustavad satelliidi fotod ning me plaanime neid kasutada stabiilse ja informeeritud ennustuse genereerimiseks pikkade aegridadena. Satelliidifotodele rakendatakse pilvemaski, et vähendada pilviste perioodide mõju ennustuskvaliteedile. Selline lähenemine võimaldab meil jälgida muutusi nii lühikeses perspektiivis kui ka aasta lõikes sesoonselt ja kogu seda pikka satelliitseire aegrida veel omakorda ristvalideerida MaRU teiste kaugseire andmetega. Kõige tõenäolisem andmejaotus on, et me kasutame ajas sarnasuskahanevat tihedust ehk mida rohkem aega tagasi seda hõredamalt me võrdluspilte võtame, aga aasta tagasi samast perioodist võtame jällegi tihedamalt pilte, et oleks olemas hästi võrreldav referentsperiood. Loogika on siin see, et kui me näiteks kontrollime muudatuste veebruaris, siis referents perioodina on detsember-jaanuar ja aastatagune detsember-jaanuar oluliselt väärtuslikumad kui näiteks vahepealsed kuud. Ja vastupidi suvekuudega. Seega oleks ideaalne sisend vaatlusperiood ennustushetkest kuni 14 kuud tagasi, aga seda peioodi on võimalik ka pikemaks venitada nii palju kui andmete ajalugu on. Sellise mudeli arhitektuuri koha pealt on tõenäoline, et kasutame modifitseeritud varianti FLAIR-2 ülevaates kirjeldatud arhitektuurist: Hoone korruste mudel Kasutades eelnevalt arvutatud normaliseeritud digitaalset pinnamudelit (nDSM), keskendub mudeli arendus ALS ja ostofotode põhjal täpsete korruste arvu ennustusele, kust saab edasi jälgida ka nende muutust ajas. Esimese sammuna tuvastame hooned: 1.​ Juba märgistatud hoonete piirjoonte vektorkihte kasutatakse otse ALS-i ja vastavate aerofotode lõikamiseks teadaolevate hoonete kohalt 2.​ Märgistama hoonete jaoks saame kasutada projektis arendatud hoonete segmentatsioonimudelit. Kui hooned on leitud, eraldatakse iga hoone kohta masinõppemudelisse sisestamiseks põhjalik tunnuste komplekt. Olulisimad on nDSM-ist tuletatud tunnused, mis kirjeldavad hoone vertikaalset mõõdet: maksimaalne kõrgus maapinnast, kõrguse protsentiilid (näiteks 90. või 95., et vähendada kõrvalekallete, nagu antennide mõju), keskmine kõrgus ja kõrguse standardhälve (mis viitab katuse iseloomule). Kõrgusandmeid täiendavad vastavast aerofoto lõigust saadud tunnused, mis annavad kontekstuaalset teavet, sealhulgas tekstuuriomadused (näiteks GLCM või LBP meetodeid), värviväärtuste (RGB) keskmine ja standardhälve ning erinevad muud klassikalise masinnägemise tunnused. Potentsiaalselt saaks kasutada ka kõrgetasemelised visuaalsed tunnused, mis on eraldatud eelnevalt treenitud konvolutsioonilise närvivõrgu (CNN), näiteks ResNet'i abil. Arvestades nende eraldatud tunnuste struktureeritud, tabelikujulist olemust, keskendub esmane modelleerimisviis klassikalistele masinõppe algoritmidele. Meetodid nagu gradientvõimendus (XGBoost, LightGBM) või juhumetsad (Random Forest) toimivad eeldatavasti hästi ning pakuvad selle ülesande jaoks sobivat tasakaalu täpsuse ja arenduse keerukuse vahel. Mudeleid treenitakse märgistatud andmestikuga, mis sisaldab eraldatud tunnuseid ja tegelikku korruste arvu. Kuigi need on tõhusad, võib esialgsete tulemuste parandamise vajadusel või ressursside olemasolul hinnata ka keerukamaid süvaõppe tehnikaid, nagu multimodaalsed fusioonvõrgud, mis suudavad ühiselt töödelda nii tooreid pildilõike kui ka LiDARi andmeid. Lõpuks liigub süsteem muutuste tuvastamise ja hindamise juurde. Oluline samm on vastavate hoonete usaldusväärne vastavusse viimine järjestikustel aastatel, mis tavaliselt saavutatakse hoonete piirjoonte tsentroidide asukohtade võrdlemise ja püsivate unikaalsete ID-de määramisega. Sarnast ülesannet võib olla vaja lahendada ka meie üldise segmentatsioonimudeli juures. Seejärel arvutatakse iga hoone korruste muutus lihtsalt kui erinevus selle ennustatud korruste arvu vahel praegusel aastal ja eelmisel aastal. Hooned, mille muutus ei ole null, tuuakse esile. Mudeli treenimiseks valitakse sobilik kaofunktsioon nagu keskmine absoluutviga (MAE) ja ruutkeskmine viga (RMSE). Lõplik hinnang tehakse hankija soovitusel F1 skooriga. Mudeli arenduse etapp on iteratiivne, kasutades vigade analüüsi nõrkuste tuvastamiseks (nt probleemid teatud tüüpi hoonetega, andmete kvaliteedi varieeruvus) ja suunates täiustusi tunnuste eraldamises, segmenteerimises või mudeli valikus. Hoone sissepääsu mudel Selle ülesande lahendamiseks on kõige sobivam lähenemine objektituvastus, mille eesmärk on tuvastada hoonete sissepääsupunktide asukohad aerofotodelt täpsete punktidena. Selleks plaanime kasutada süvaõppe objektituvastusmudeleid nagu näiteks Faster R-CNN, RetinaNet või EfficientDet, mis on näidanud häid tulemusi sarnaste ülesannete lahendamisel. Kuna eesmärk on ennustada punkti, mitte tüüpilist laiemat piiravat kasti, tuleb neid mudeleid veidi kohandada. Selleks on erinevaid võimalikke tehnikaid mis omakorda sõltub ka konkreetsest mudeli arhitektuurist. Näiteks Faster R-CNN puhul: ●​ mudel treenitud ennustama väga väikeseid piiravaid kaste, mille keskpunktid seejärel loetakse sissepääsupunktideks ●​ arhitektuuri saab kohandada sarnaselt võtmepunktide ennustamisele (nagu Mask R-CNN puhul kehahoiaku tuvastamisel) ●​ saab mudeli panna otse regresseerima sissepääsupunkti (x, y) koordinaate suhtes hoone enda piirava kastiga. Esialgne lähenemine keskendub puhtalt aerofotode kasutamisele, kuna see on lihtsam ja kuna visuaalselt tundub täitsa reaalne ja lihtne seda teatava täpsusega teha. Intuitiivselt tundub, et LiDAR andmete lisamine võiks 3D-konteksti pakkudes aidata, eriti keerulisemate varikatuste või maastikudetailide tuvastamisel sissepääsude läheduses. Siiski, LiDAR andmete integreerimine lisab märkimisväärset keerukust mudeli arhitektuuris. Seetõttu proovime LiDAR andmeid kaasata alles hilisemas faasis, kui ainult aerofotodel põhinev mudel ei anna piisavalt häid tulemusi ja projekti ajakava seda võimaldab. Mudeli hindamisel ja praktilisel rakendamisel mõtleme lõpliku kasutusjuhu peale, kelleks on päästjad, kellel vaja õige külje alt majale läheneda. Selle asemel, et püüda ennustada täpset sissepääsupunkti, võiksime treenida mudelit hoopis tuvastama hoone õiget külge või fassaadi, kus peamine sissepääs asub. Selline lähenemine võib anda oluliselt robustsemaid ja usaldusväärsemaid tulemusi, olles samal ajal päästjate jaoks praktiliselt sama kasulik, juhatades nad kiiresti õigesse hoone küljele. Projektiplaan ja ajakava Projektiplaani kestused, maht ja järgnevus on ära toodud GANTT tabelis, mis on lisatud hanke failide hulka. GANTTi on märgitud ka puhveraeg, mis on viimased 3 kuud projekti lõpus. Tulp C-s on välja toodud kogu tegevuse töömaht andmeteadlasele ning sinise taustaga märgitud kastid (näiteks D4, E4, F4 “Andmete täpsustav kaardistamine” osas) tähistavad, millistele nädalatele töömaht jaotub. Järgnevalt kirjeldame ja põhjendame ära tegevuste sisu, eeldused (sh hankija roll), tulemid, läbiviijad. Tegevused on jaotatud tegevusteks ja alategevusteks - need on siin kirjeldatud, kuid nad tuginevad väga suuresti metoodika peatükis kirjeldatule. Hankija soov on jaotada projekt 5’ks etapiks - iga mudeli kohta etapp. Meie soovitatud plaani järgi aga tuleks 3 mudelit. Kuna neist esimene on päris mahukas, siis teeme ettepaneku jagada projekti 4’ks etapiks. See asjaolu on kõige selgemini visuaalselt nähtav GANTT tabelis. Meeskonnaliikmete rollid on põhjalikumalt lahti seletatud meeskonnaliikmete vormis. Tegevuste all ei ole läbiviijana eraldi välja toodud projektijuhti, sest projektijuht on läbivalt kaasatud kõigis projekti tegevustes. Samuti ei ole välja toodud sidustööde tegijaid vaid ainult peamised rollid tegevuses, näiteks paljudes punktides osaleb ruumiandmete ekspert konsulteerivas rollis, osalevad ka hankija poolsed rollid, kuid seda tihti valideerivas või abistavas rollis, seega ei ole eraldi välja toodud. Samuti pole välja toodud korduvaid tehnilisi eeldusi, näiteks ligipääs ESTHub või LUMI infrale on välja toodud ainult esimese tegevuse all, milleks seda vaja on. Tegevuste eest vastutamise loogika on kõigil tegevustel sama, seega toome selle siinkohal esile, mitte iga tegevuse juures eraldi: 1.​ Läbiviija (andmeteadlane) vastutab tegevuse edu eest 2.​ Projektijuht vastutab, et: a.​ läbiviija panustab täies ulatuses b.​ läbiviija töö ei oleks pärsitud projekti-ülestest teguritest c.​ vajadusel kaasab lisatööjõudu 1. Andmestike kogumine 1.1 Andmete täpsustav kaardistamine Kirjeldus: Projekti alguses teostame olemasolevate andmeallikate põhjaliku kaardistamise, määratledes andmete kvaliteedi, kättesaadavuse ja sobivuse analüüsiks. Koostöös tellijaga määratleme, milliseid täiendavaid andmeallikaid oleks vaja kaasata parimate tulemuste saavutamiseks. Eeldused: Tellija esindajate kättesaadavus konsultatsioonideks ja ligipääs algsetele andmeallikatele. Samuti eeldame, et tellija saab pakkuda valdkondlikku ekspertiisi andmete konteksti mõistmiseks. Tulemid: Põhjalik ülevaade kõigist projektis kasutatavatest andmeallikatest, nende kvaliteedist ja piiratustest. Konkreetne kava, milliseid andmeid täpsemalt kasutame mudeli treenimiseks ja valideerimiseks. 1.2 Andmetorustike implementeerimine Kirjeldus: Loome automatiseeritud andmetorustikud kõikide asjakohaste andmeallikate jaoks, tagades andmete järjepideva ja ühtlase töötlemise. Andmetorustikud disainitakse nii, et need oleksid taaskasutatavad kogu projekti vältel ja ühilduksid lõpliku lahendusega. Eeldused: Ligipääs vajalikele süsteemidele (ESTHub vms) ja tellijapoolne tehniline tugi andmetele juurdepääsu küsimustes. Tulemid: Töökindlad andmetorustikud, mis suudavad automaatselt hankida ja töödelda värskeid andmeid. Esimene versioon ajalooliste andmete väljavõttest analüüsiks. 1.3 Andmete puhastamine ja ühtlustamine Kirjeldus: Teostame andmete kvaliteedikontrolli, tuvastades ja parandades puuduvaid väärtusi, ebakorrektseid andmeid ja muid probleeme, mis võivad mõjutada mudeli täpsust. Ühtlustame andmed nii, et need oleksid omavahel kooskõlas ja sobivas vormingus mudeli treenimiseks. Eeldused: Ligipääs valdkonna ekspertidele, kes saavad aidata andmete anomaaliate tõlgendamisel ja valdkondlike otsuste tegemisel. Tulemid: Puhastatud ja ühtlustatud andmekogum, mis on valmis masinõppe mudelite treenimiseks. Dokumentatsioon tehtud andmete puhastamise sammudest. 1.4 Testandmestike ja teststsenaarumite defineerimine Kirjeldus: Määratleme koos tellijaga selged testjuhud ja -stsenaariumid, mis kajastavad reaalset kasutuskonteksti. Need testid peavad katma erinevaid aastaaegu, piirkondi ja muid olulisi tegureid, et tagada mudeli üldistusvõime. Eeldused: Tellija suudab selgelt väljendada oma vajadusi ja ootusi mudeli käitumisele erinevates olukordades. Tulemid: Selgelt defineeritud testjuhtumid, hindamiskriteeriumid ja kvaliteedi lävendid, mis võimaldavad objektiivselt hinnata mudeli toimivust. 1.4 Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega) Kirjeldus: Teeme pidevat koostööd andmete ettevalmistaja(te)ga, et tagada treeningandmete kvaliteet ja ühtsus. Anname tagasisidet andmete kvaliteedi kohta ja teeme ettepanekuid protsessi parendamiseks. Eeldused: Toimiv koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega), kes on valmis koostööks ja tagasiside vastuvõtmiseks. Selged juhised andmete märgenduspõhimõtete kohta. Tulemid: Kvaliteetsed ja ühtlased andmete märgendused, mis toetavad mudeli edukat treenimist. Dokumenteeritud treeningandmete loomise protsess ja standardid. 1.5 Infrastruktuuri seadistamine Kirjeldus: Seadistame vajaliku tehnilise infrastruktuuri, mis võimaldab tõhusalt treenida ja jooksutada masinõppe mudeleid. See hõlmab arvutusressursside, vajalike teekide ja keskkonnamuutujate seadistamist. Eeldused: Juurdepääs piisavatele arvutusressurssidele (ESTHub, LUMI vms) ja vajalikele tarkvaralitsentsidele. Tulemid: Töötav infrastruktuur, mis võimaldab kogu projekti vältel sujuvalt mudeleid treenida, testida ja jooksutada. Dokumentatsioon infrastruktuuri seadistamise kohta, mis võimaldab selle taasesitamist. 2. Testprotseduuride defineerimine 2.1 MaRu andmehõive töövoo testimise protseduuri defineerimine Kirjeldus: Määratleme põhjaliku testimisprotseduuri Maa-ameti (MaRu) andmehõive töövoo jaoks. See hõlmab automatiseeritud ja manuaalsete testimisstsenaariumite loomist, mis simuleerivad reaalset andmevoogu ja töötlemisprotsessi. Testid peavad kontrollima lahenduse suutlikkust tuvastada ja töödelda erinevaid geograafilisi objekte (hooned, teed, vooluveekogud) erineva kvaliteediga ortofotodelt. Eeldused: Selge arusaam MaRu praegusest andmehõive töövoost ja nende konkreetsetest vajadustest. Ligipääs varasematele andmete töötlemise näidetele ja standarditele. MaRu esindaja kättesaadavus testimisprotseduuri valideerimiseks. Tulemid: Dokumenteeritud testimisprotseduur, mis sisaldab erinevaid teststsenaariume, oodatavaid tulemusi ja kvaliteedi lävendeid. Automatiseeritud testskriptid, mis võimaldavad tulemuste kiiret ja objektiivset hindamist. Ühiselt kokku lepitud hindamismeetrika, mis vastab MaRu ootustele ja tööprotsessidele. 2.2 Ehitisregistri kasutusjuhu testimise protseduur defineerimine Kirjeldus: Loome spetsiifilise testimisprotseduuri Ehitisregistri kasutusjuhu jaoks, keskendudes hoonete tuvastamisele, korruste arvu määramisele ja nende muutuste jälgimisele ajas. Testid peavad kontrollima mudeli täpsust ja usaldusväärsust erinevates linnakeskkondades ning hoonete tüüpide puhul. Eeldused: Põhjalik arusaam Ehitisregistri andmevajadustest ja andmekvaliteedi nõuetest. Juurdepääs olemasolevale Ehitisregistri andmestikule referentsina. Ehitisregistri esindaja osalemine testimisprotseduuri valideerimisel. Tulemid: Detailne testimisplaan, mis sisaldab erinevaid hoonete tüüpe, asukohti ja konfiguratsioone. Selged kriteeriumid hoonete korruste arvu määramise täpsuse hindamiseks. Valideeritud testimisprotseduur, mis on kooskõlas Ehitisregistri tegelike vajaduste ja tööprotsessidega. 2.3 Päästeameti kasutusjuhu testimise protseduur defineerimine Kirjeldus: Töötame välja testimisprotseduuri Päästeameti kasutusjuhu jaoks, keskendudes hoonete sissepääsude tuvastamisele ja täpsele lokaliseerimisele. Testprotseduur peab arvestama erinevate hoonetüüpide, ilmaolude ja ortofotode kvaliteediga, mis võivad mõjutada sissepääsude nähtavust. Eeldused: Hea arusaam Päästeameti operatiivsetest vajadustest ja nõuetest hoonete sissepääsuinfo täpsusele. Ligipääs Päästeameti ekspertidele, kes saavad valideerida testimisprotseduuri vastavust tegelikele operatiivvajadustele. Näidisandmestik, mis sisaldab erinevat tüüpi hooneid koos valideeritud sissepääsuinfoga. Tulemid: Põhjalik testimisprotseduur, mis katab erinevad hoonetüübid, keskkonnatingimused ja andmekvaliteedi varieeruvused. Selged kriteeriumid sissepääsude tuvastamise täpsuse hindamiseks, mis arvestavad Päästeameti operatiivseid vajadusi. Valideeritud ja dokumenteeritud testimisprotseduur, mis on kooskõlas Päästeameti tegelike tööprotsesside ja vajadustega. 3. Etapp 1 - Ühine segmentatsioonimudel - hooned/teed/vooluveekogud 3.1 Mudeli implementeerimine ja treenimine Kirjeldus: Implementeerime ja treenime masinõppe mudeli, mis on võimeline tuvastama ja segmenteerima hooned, teed ja vooluveekogud aero- ja lidaripiltidel (potentsiaalselt kasutusel ka satelliidipildid). Valime parima mudeli arhitektuuri vastavalt eelnevalt tehtud andmeanalüüsile ja teststsenaariumide vajadustele. Treenimisprotsess hõlmab hüperparameetrite optimeerimist ja mitme treeningiteratsiooni läbiviimist. Eeldused: Piisava mahuga kvaliteetsed ja märgendatud treeningandmed. Juurdepääs vajalikele arvutusressurssidele (arvutusklaser ESThub või LUMI) suurte mudelite treenimiseks. Selged mõõdikud mudeli soorituse hindamiseks. Tulemid: Treenitud segmentatsioonimudel, mis suudab tuvastada ja segmenteerida hooneid, teid ja vooluveekogusid erinevat tüüpi piltidelt. Mudeli konfiguratsiooni ja treenimisprotsessi põhjalik dokumentatsioon. Ülevaade mudeli sooritusest erinevate mõõdikute alusel. 3.2 Mudeli valideerimine ja täiustamine Kirjeldus: Viime läbi põhjaliku mudeli valideerimise erinevate testandmestikega, mis kajastavad reaalset kasutuskonteksti. Analüüsime mudeli sooritust erinevate objektiklasside lõikes. Identifitseerime probleemsed valdkonnad ja täiustame mudelit vastavalt, kasutades täiendavaid treeningandmeid või arhitektuurilisi kohandusi. Eeldused: Esialgsed treenitud mudelid on olemas. Kvaliteetsed valideerimisandmed, mis ei kattu treeningandmetega. Tellija valdkonna ekspertide kättesaadavus mudeli väljundite kvalitatiivseks hindamiseks. Tulemid: Valideeritud ja täiustatud segmentatsioonimudel. Detailne valideerimisraport, mis dokumenteerib mudeli sooritust erinevates tingimustes. Konkreetsed täiustused, mis on tehtud esialgse mudeli parendamiseks. 3.3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine Kirjeldus: Arendame välja meetodid muudatuste tuvastamiseks ajas, võimaldades jälgida hoonete, teede ja veekogude muutusi erinevate ajaperioodide piltide alusel. See hõlmab algoritmide loomist, mis võrdlevad erinevate ajahetkede segmentatsioone ja tuvastavad olulisi muutusi, eristades neid müra või hooajalistest muutustest. Eeldused: Töötav segmentatsioonimudel on olemas. Juurdepääs mitmele ajaperioodile samast piirkonnast. Selged kriteeriumid, mis määratlevad olulise muutuse valdkonna kontekstis. Tulemid: Toimiv muudatuste tuvastamise süsteem, mis suudab automaatselt identifitseerida ja klassifitseerida muutusi hoonestuses, teede võrgustikus ja voolaveekogu piirides. Algoritmi sooritus mõõdetuna täpsuse ja tundlikkuse näitajates. Dokumentatsioon, mis selgitab muudatuste tuvastamise metodoloogiat ja selle piiranguid. 3.4 MaRu andmehõive töövoo testimine Kirjeldus: Testime kogu lahendust integreeritud MaRu andmehõive töövooga, simuleerides tegelikku kasutuskonteksti. Hindame lahenduse suutlikkust töötada reaalajas, käsitleda erinevaid andmesisendeid ja toota väljundeid, mis vastavad MaRu kvaliteedinõuetele. Jälgime kogu protsessi jõudlust ja stabiilsust pikema aja jooksul. Eeldused: Valmis mudelid ja muudatuste tuvastamise süsteem on olemas. Juurdepääs MaRu andmehõive töövoole või selle simulatsioonile. MaRu esindajate kättesaadavus testimise tulemuste hindamiseks. Tulemid: Kinnitatud lahendus, mis on edukalt testitud MaRu andmehõive töövoos. Dokumenteeritud testi tulemused, sealhulgas jõudluse mõõdikud ja võimalikud kitsaskohad. Soovitused optimeerimiseks ja edasisteks täiustusteks, mis on tuvastatud testimisprotsessi käigus. 4. Etapp 2 - Ühine segmentatsioonimudel - teed/vooluveekogud/hooned 4.1 Mudeli implementeerimine ja treenimine Kirjeldus: Implementeerime ja treenime spetsialiseeritud segmentatsioonimudeli, mis on keskendatud hoonete, teede ja vooluveekogude tuvastamisele. Tuginedes eelmise etapi kogemustele, kohandame mudeli arhitektuuri ja treeningstrateegiat, et saavutada parem täpsus nende objektitüüpide puhul. Rakendame vajadusel täiendavaid tehnikaid nagu klasside kaalude tasakaalustamine või spetsiifilised andmerikastamise meetodid. Eeldused: Kvaliteetsed märgendatud andmed hoonete, teede ja vooluveekogude kohta. Eelmisest etapist saadud kogemused ja teadmised, mis aitavad vältida potentsiaalseid probleeme. Piisavad arvutusressursid mudeli treenimiseks. Tulemid: Optimeeritud segmentatsioonimudel Dokumenteeritud treenimisprotsess, sealhulgas valitud parameetrid ja arhitektuurilised otsused. 4.2 Mudeli valideerimine ja täiustamine Kirjeldus: Viime läbi põhjaliku valideerimisprotsessi. Tuvastame probleemsed stsenaariumid (näiteks varjud, sesoonsed muutused veekogudes) ja täiustame mudelit nende käsitlemiseks. Rakendame täiendavaid tehnikaid, mis parandavad segmentatsiooni kvaliteeti erinevates olukordades. Eeldused: Esialgne treenitud mudel 4.1 punktist. Mitmekesine valideerimisandmestik, mis sisaldab erinevaid keskkonnatingimusi ja maastikutüüpe. MaRu ekspertide kättesaadavus valideerimistulemuste hindamiseks. Tulemid: Täiustatud ja valideeritud segmentatsioonimudel. Detailne valideerimisraport, mis dokumenteerib mudeli sooritust erinevate stsenaariumide lõikes. Konkreetsed täiustused, mis on tehtud eelmise etapi kogemuste põhjal. 4.3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine Kirjeldus: Arendame edasi muudatuste tuvastamise meetodeid, mis on spetsiaalselt kohandatud hoonete, teede ja vooluveekogude dünaamika jälgimiseks. See hõlmab algoritmide loomist, mis suudavad eristada tegelikke muutusi (nagu tee-ehitus või voolusängi muutused) hooajalistest variatsioonidest või sensori erinevustest olenemata. Implementeerime meetodid muudatuste tuvastamiseks. Eeldused: Eelmises etapis arendatud muudatuste tuvastamise algmeetodid. Aegridade andmed samadest piirkondadest, mis võimaldavad jälgida hoonete, teede ja vooluveekogude muutusi. Selged kriteeriumid, mis määratlevad erinevad muudatuste tüübid ja nende olulisuse. Tulemid: Täiustatud muudatuste tuvastamise süsteem, mis on optimeeritud hoonete, teede ja vooluveekogude muutuste jälgimiseks. Muudatuste klassifitseerimise metoodika, mis eristab muutusi. Dokumentatsioon, mis selgitab täiustatud süsteemi toimimist ja selle rakendamist praktikas. 4.4 MaRu andmehõive töövoo testimine Kirjeldus: Testime spetsialiseeritud hoonete, teede ja vooluveekogude segmentatsioonimudeli ja muudatuste tuvastamise süsteemi integreeritust MaRu andmehõive töövooga. Hindame süsteemi suutlikkust automaatselt tuvastada ja raporteerida olulisi muutusi hoonete, teede ja vooluveekogude piirides. Analüüsime süsteemi jõudlust ja täpsust tegelikes töötingimustes. Eeldused: Täiustatud segmentatsioonimudel ja muudatuste tuvastamise süsteem on valmis. Defineeritud MaRu andmehõive töövoog, mis võimaldab lahenduse testimist. MaRu tiimi liikmete osalemine testimistulemuste hindamisel. Tulemid: Valideeritud lahendus, mis on tehtud MaRu tegelike andmete töötlemisel. Dokumenteeritud testi tulemused, mis kinnitavad süsteemi suutlikkust vastata MaRu vajadustele. Konkreetsed näited tuvastatud muutustest ja nende klassifikatsioonist, mis demonstreerivad süsteemi praktilist väärtust. 5. Etapp 3 - Hoone kõrguse mudel 5.1 Mudeli implementeerimine ja treenimine Kirjeldus: Implementeerime ja treenime spetsialiseeritud mudeli hoonete korruste arvu määramiseks, ühendades ortofotod ja LiDAR-põhised kõrgusandmed. Rakendame sobivat masinõppe algoritmi, mis suudab tuvastada hoonete kõrgust maapinnast ning konverteerida selle korruste arvuks. Mudel töötatakse välja nii, et see arvestaks erinevate hoonetüüpide arhitektuurilisi erinevusi. Eeldused: Ligipääs kvaliteetsetele LiDAR andmetele ja ortofotodele. Märgendatud treeningandmed, mis sisaldavad hoonete tegelikke korruste arve. Eelnevalt implementeeritud hoonete segmentatsioonimudel, mis võimaldab isoleerida hooned muust maastikust. Tulemid: Treenitud mudel, mis suudab ennustada hoonete korruste arvu kõrgusandmete ja ortofotode põhjal. Dokumenteeritud mudeli arhitektuur ja treenimisprotsess. Esmane hinnang mudeli täpsusele kokkulepitud mõõdikute alusel. 5.2 Mudeli valideerimine ja täiustamine Kirjeldus: Viime läbi põhjaliku valideerimisprotsessi, hinnates mudeli täpsust erinevate hoonetüüpide (kortermajad, eramajad, ärihoooned, tööstushooned) ja arhitektuuriliste eripärade lõikes. Tuvastame ja analüüsime süstemaatilisi vigu ning täiustame mudelit nende lahendamiseks. Katsetame alternatiivseid algoritmilisi lähenemisi ja parameetreid optimaalse konfiguratsiooni leidmiseks. Eeldused: Esialgne treenitud mudel punktist 5.1. Mitmekülgne valideerimisandmestik, mis sisaldab erinevaid hoonetüüpe ja ehitusstiilile. Ehitisregistri andmed hoonete korruste arvu kontrollimiseks. Valdkonna ekspertide kättesaadavus tulemuste kvalitatiivse hindamise jaoks. Tulemid: Täiustatud ja valideeritud mudel, mis demonstreerib kõrget täpsust hoonete korruste määramisel. Detailne valideerimisraport, mis dokumenteerib mudeli sooritust erinevate hoonetüüpide ja piirkondade lõikes. Selgelt määratletud täpsuspiirid ja piirangud erinevate stsenaariumide jaoks. 5.3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine Kirjeldus: Arendame spetsiifilised meetodid hoonete kõrguste ja korruste arvu muutuste tuvastamiseks ajas. Luuakse algoritmid, mis võrdlevad erinevatest ajaperioodidest pärit hoonete andmeid ning tuvastavad olulised muutused (näiteks juurdeehitused, lisakorrused). Implementeerime lahendused, mis suudavad eristada tegelikke strukturaalseid muutusi mõõtmistest või andmekvaliteedi variatsioonidest tingitud erinevustest. Projekti käigus vaatame üle, kas siin on üldse vaja muudatusi mõõta. Hetkel tundub, et mitte, vaid vaja on lihtsalt andmestikus puuduolevaid automaatselt märgendada. Eeldused: Täpne hoonete korruste määramise mudel punktist 5.2. Mitmete ajaperioodide andmed samadest piirkondadest, mis võimaldavad jälgida ehitiste muutusi. Selged kriteeriumid, mis määratlevad olulise muutuse hoonete kõrguses või korruste arvus. Tulemid: Toimiv muudatuste tuvastamise süsteem hoonete kõrguste ja korruste muutuste jälgimiseks. Algoritm, mis minimeerib valepositiivseid tulemusi. Dokumentatsioon, mis selgitab muudatuste tuvastamise metodoloogiat ja kriteeriumeid. 5.4 Ehitisregistri kasutusjuhu testimine Kirjeldus: Testime väljatöötatud lahendust Ehitisregistri reaalset kasutusjuhtu simuleerivas keskkonnas. Hindame, kuidas mudel suudab toetada Ehitisregistri tööprotsesse, pakkudes automaatset korruste arvu tuvastamist. Analüüsime lahenduse täpsust, töökindlust ja efektiivsust võrreldes praeguse manuaalse protsessiga. Eeldused: Töökorras mudel hoonete korruste määramiseks ja muutuste tuvastamiseks. Ligipääs Ehitisregistri andmetele mudeli valideerimiseks. Ehitisregistri esindajate osalemine testimisprotsessis, et hinnata lahenduse praktilisust ja kasutusmugavust. Tulemid: Valideeritud lahendus, mis on edukalt testitud Ehitisregistri kasutusjuhuga. Dokumenteeritud testitulemused, mis näitavad süsteemi täpsust võrreldes Ehitisregistri tegelike andmetega. Hinnang potentsiaalsele ajavõidule ja efektiivsuse tõusule, mida lahendus pakub võrreldes praeguse protsessiga. Soovitused lahenduse integreerimiseks Ehitisregistri tööprotsessidesse. 6. Etapp 4 - Hoone sissepääsu mudel 6.1 Mudeli implementeerimine ja treenimine Kirjeldus: Implementeerime ja treenime objektituvastuse mudeli hoonete sissepääsude tuvastamiseks aerofotodelt. Rakendame kaasaegseid süvaõppe arhitektuure (nagu Faster R-CNN, RetinaNet või EfficientDet), mis on kohandatud punktobjektide tuvastamiseks. Mudel on treenitud tuvastama erinevate hoonetüüpide peamisi sissepääse, arvestades nii visuaalseid tunnuseid ortofotodelt kui ka täiendavat konteksti (näiteks sissepääsude tüüpiline paiknemine hoone fassaadil ja seos ümbritseva taristuga). Eeldused: Piisav hulk märgendatud andmeid, kus on tähistatud hoonete sissepääsud. Toimiv hoonete segmentatsioonimudel eelmistest etappidest, mida saab kasutada huvi pakkuvate alade piiramiseks. Piisavad arvutusressursid konvolutsiooniliste närvivõrkude treenimiseks. Tulemid: Treenitud mudel, mis suudab aerofotodelt tuvastada hoonete sissepääsude asukohti. Dokumenteeritud treenimisprotsess ja valitud mudeli arhitektuur. Esmane hinnang mudeli täpsusele ja usaldusväärsusele. 6.2 Mudeli valideerimine ja täiustamine Kirjeldus: Viime läbi põhjaliku valideerimisprotsessi, testides mudeli võimekust tuvastada sissepääse erinevate hoonetüüpide, ilmastikutingimuste ja pildistamisnurkade puhul. Analüüsime mudeli vigu ja ebaselgeid juhtumeid, selgitades välja probleemsed stsenaariumid. Täiustame mudelit täiendavate treeningandmete või algoritmi kohandamistega, keskendudes eriti Päästeameti jaoks kriitiliste juhtumite täpsuse parandamisele. Eeldused: Esialgne treenitud mudel punktist 6.1. Mitmekesine valideerimisandmestik, mis sisaldab erinevaid hoonetüüpe ja keskkondi. Päästeameti ekspertide kaasamine, et hinnata tuvastatud sissepääsude praktilisust operatiivtöö kontekstis. Tulemid: Täiustatud ja valideeritud mudel, mis demonstreerib kõrget täpsust sissepääsude tuvastamisel. Detailne valideerimisraport, mis dokumenteerib mudeli sooritust erinevates tingimustes. Selgitused mudeli piirangute ja usaldusväärsuse kohta erinevates stsenaariumides. 6.3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine Kirjeldus: Arendame meetodid sissepääsude muutuste tuvastamiseks ajas, võimaldades jälgida muudatusi hoonete ligipääsetavuses. Loome algoritmid, mis võrdlevad eri ajaperioodide sissepääsuandmeid ning tuvastavad olulisi muutusi (uued sissepääsud, suletud sissepääsud, muudetud ligipääsuteed). Implementeerime lahendused, mis aitavad hoida Päästeameti andmeid ajakohasena ja operatiivselt relevantsena. Projekti käigus vaatame üle, kas siin on üldse vaja muudatusi mõõta. Hetkel tundub, et mitte, vaid vaja on lihtsalt andmestikus puuduolevaid automaatselt märgendada. Eeldused: Täpne sissepääsude tuvastamise mudel punktist 6.2. Erinevate ajaperioodide andmed samadest piirkondadest, mis võimaldavad jälgida sissepääsude muutusi. Selged kriteeriumid, mis määratlevad olulise muutuse Päästeameti operatiivtöö kontekstis. Tulemid: Toimiv muudatuste tuvastamise süsteem, mis suudab identifitseerida ja klassifitseerida sissepääsudega seotud muutusi. Automatiseeritud protsess, mis genereerib hoiatusi potentsiaalselt oluliste muutuste kohta. Dokumenteeritud metoodika, mis selgitab muudatuste tuvastamise algoritmi toimimist ja prioritiseerimist. 6.4 Päästeameti kasutusjuhu testimine Kirjeldus: Testime väljatöötatud lahendust Päästeameti operatiivtööd simuleerivas keskkonnas, keskendudes lahenduse praktilisele väärtusele kriisiolukordades. Hindame, kuidas mudel toetab Päästeameti tööprotsesse, pakkudes kriitilise tähtsusega informatsiooni hoonete ligipääsetavuse kohta. Analüüsime lahenduse töökindlust, täpsust ja kasutatavust operatiivtöö kontekstis. Eeldused: Töökorras mudel sissepääsude tuvastamiseks ja muutuste jälgimiseks. Päästeameti esindajate aktiivne osalus testimisprotsessis. Testimisstsenaariumid, mis peegeldavad tegelikke operatiivolukordi. Tulemid: Valideeritud lahendus, mis on edukalt testitud Päästeameti tegelikes töötingimustes. Dokumenteeritud testimistulemused, mis näitavad lahenduse praktilist väärtust. Hinnang lahenduse potentsiaalsele mõjule operatiivtöö efektiivsusele ja ohutusele. Soovitused lahenduse integreerimiseks Päästeameti infosüsteemidesse ja tööprotsessidesse. 7. Dokumentatsioon ja muud lõputegevused 7.1 Mudeli ja koodi dokumenteerimine Kirjeldus: Koostame põhjaliku tehnilise dokumentatsiooni kõigi projekti käigus loodud mudelite ja koodi kohta vastavalt hanke nõuetele. Dokumenteerime iga mudeli lõppversiooni spetsifikatsiooni, arhitektuuri, treenimisprotsessi, kasutatud andmeid ja nende kombineerimise põhimõtteid. Koodi varustame põhjalike kommentaaridega, mis selgitavad funktsioonide eesmärki, sisendit ja väljundit. Dokumentatsioon sisaldab ka iga mudeli täpsushinnangut ja vastavust sihttasemetele. Kõik dokumendid koostatakse struktureeritult ja selges eesti keeles, mis võimaldab Maa- ja Ruumiametil mudeleid iseseisvalt edasi kasutada, muuta ja arendada. Eeldused: Kõigi mudelite lõppversioonid on valmis ja töökindlad. Mudelite testimised on lõppenud ja vastavus sihttasemetele on kindlaks määratud. Tulemid: Iga mudeli lõppversiooni detailne kirjeldusdokument, mis sisaldab andmeallikate kirjeldust, metoodika spetsifikatsiooni, täpsushinnangut ja kasutusjuhiseid. Kommenteeritud lähtekood, mis võimaldab mudelite treenimist ja jooksutamist korrata. Mudelite töö tulemuste näited piltidena, mis illustreerivad süsteemi toimivust erinevates tingimustes. Dokumentatsioon, mis vastab täielikult hankes toodud nõuetele. 7.2 Lõpparuanne (vähemalt 4 nädalat enne projekti lõppu) Kirjeldus: Koostame põhjaliku lõpparuande, mis koondab kogu projekti käigus tehtud töö, saavutatud tulemused ja tähelepanekud. Aruanne sisaldab detailset ülevaadet kõigist kasutatud andmeallikatest, nende analüüsimise ja kombineerimise meetoditest koos viidetega. Kirjeldame mudelite huvipakkuvate vaheversioonide tulemusi koos põhjendusega, miks need valiti. Hindame iga mudeli vastavust hanke tehnilises kirjelduses sätestatud sihttasemetele. Lisame soovitused Maa- ja Ruumiametile tehnilise taristu arendamiseks ning võimalikeks jätkuprojektideks, mida käesoleva projekti skoobis polnud võimalik teostada. Eeldused: Kõik projektis määratletud tegevused on lõpetatud või lõppfaasis. Iga mudeli lõppversiooni kirjeldusdokument on valmis. Mudelite vaheversioonide tulemused on dokumenteeritud ja analüüsitud. Kõik projekti jooksul kogetud tehnilised väljakutsed on kaardistatud ja nende lahendused dokumenteeritud. Tulemid: Põhjalik lõpparuanne PDF formaadis, mis vastab hanke tehnilises kirjelduses toodud nõuetele. Aruanne sisaldab kõiki mudeli kirjeldusdokumente, vaheversioonide tulemusi, andmeallikate kirjeldusi, viiteid teadusartiklitele, projekti tegevuste ajagraafikut, soovitusi tehnilise taristu ja jätkuarenduste osas ning projekti järeldusi ja hinnanguid. Aruanne on koostatud selges ja arusaadavas eesti keeles. 7.3 Muu dokumentatsioon ja lõputegevused Kirjeldus: Lisaks põhilistele dokumentidele koostame ja anname üle kõik hanke tehnilises kirjelduses nõutud lisamaterjalid. Valmistame ette projekti tutvustava lühikokkuvõtte eesti ja inglise keeles. Koostame tulemusi tutvustavad esitlusslaidid ja esitleme neid. Viimistleme ja anname üle kõikide mudelite lõpp- ja huvipakkuvate vaheversioonide koodi. Lisaks teostame vajalikud lisamaterjalide koostamised, mis tagavad projekti tulemite lihtsa kasutusele võtmise ja jätkusuutlikkuse Maa- ja Ruumiametis. Eeldused: Kõik projekti põhilised tulemid on valmis ja dokumenteeritud. Mudelid on testitud ja nende toimimine on kinnitatud nii tehnilise võimekuse kui ka praktilise kasutatavuse seisukohast Maa- ja Ruumiameti, Päästeameti ja Ehitisregistri kasutusjuhtude raames. Kõigi loodud materjalide autoriõiguste küsimused on lahendatud vastavalt lepingule. Tulemid: Projekti tutvustav kokkuvõte (1 A4) eesti ja inglise keeles PDF formaadis. Tulemeid tutvustavad esitlusslaidid eesti keeles PPTX või PDF formaadis. Kõikide mudelite lõppversioonide ja huvipakkuvate vaheversioonide kommenteeritud treening- ja jooksutamiskood Pythoni keeles. Kõik materjalid vastavad hanke tehnilises kirjelduses peatükis 5.5 toodud nõuetele ja on üle antud kokkulepitud formaadis. 7.4 Projekti tulemusi tutvustav esitlus Kirjeldus: Valmistame ette ja viime läbi projekti tulemusi tutvustava esitluse juhtrühmale, töörühmale, laiendatud töörühmale ja teistele huvitatud osapooltele. Esitlusel tutvustame projekti eesmärke, metoodikat, saavutatud tulemusi ja nende potentsiaalset mõju Maa- ja Ruumiameti, Päästeameti ja Ehitisregistri tööle. Demonstreerime reaalajas iga mudeli toimivust, näidates näiteid tuvastatud teedest, vooluveekogudest, hoonetest, hoonete korrustest ja sissepääsudest. Toome esile projekti käigus tekkinud väljakutsed ja nende lahendused ning anname soovitusi jätkutegevusteks. Eeldused: Kõik projekti tulemid on valmis ja valideeritud. Esitlusmaterjalid on koostatud ja Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud. Esitluseks vajalik tehniline keskkond on ette valmistatud, võimaldades mudelite reaalajas demonstratsiooni. Kõik asjaosalised on esitlusele kutsutud. Tulemid: Professionaalne ja informatiivne esitlus, mis tutvustab projekti tulemusi selgelt ja arusaadavalt nii tehnilistele kui mittetehnilistele osapooltele. Esitlusmaterjalid, mis jäävad Maa- ja Ruumiametile kasutamiseks ka peale projekti lõppu. Arutelus tekkinud küsimustele vastused ja täiendavad selgitused projekti tulemite kohta. Soovitused edasisteks sammudeks süvaõppe rakendamisel ruumiandmete hõives. Riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed Projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat järgimist takistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja lahendusettepanekud on välja toodud eraldi dokumendis “Riskianalüüs.xlsx”. Projekti eelarve Projekti eelarve kujuneb vastavalt tunnihinnale 90 EUR/h. Projekti kestuseks on arvestatud 24 kuud, millest viimased 3 kuud on puhveraeg. Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmiseks (hõlmab ka kolme viimast puhverajaks mõeldud kuud) igakuiseks tundide mahuks hindame 20h. Seega saame projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi summaarseks tundide kuluks 2*24*20h=960h. Valemis tähistab “2” kahte meeskonnaliiget ning “24” kuude arvu. Tunnihinnaga 90 EUR/h teeb see eelarve 960h*90 EUR/h=86400 EUR. Andmeteadlase eeldatav tundide maht nädalates on välja loetav Ganttt-tabelist, kus on näidatud tegevused, millistel nädalatel need toimuvad ning milline on andmeteadlase töökoormus iga tegevuse all. Gantt-tabelist lähtuv andmeteadlase töönädalate maht on 57, mis teeb 57*40h/nädalas=2280h. Tunnihinnaga 90 EUR/h teeb see eelarve 2280h*90 EUR/h=205200 EUR. Sellest lähtuvalt on projekti kogueelarve 86400 EUR+205200 EUR= 291600 EUR. Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) Viitenumber: 286764 ANDMED MEESKONNALIIKMETE KOHTA (VORM)1 Pakkuja nimi: MINDTITAN OÜ Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks moodustama vähemalt 3-liikmelise meeskonna, kuhu kuuluvad vähemalt järgmised rollid: Meeskonnaliikm Meeskonnaliik Meeskonnaliikme tööülesanded Meeskonnaliikme e ees ja me roll vastutuse perekonnanimi kirjeldus 1. Kristel-Maria Projektijuht Järgib ja uuendab vajadusel Vastutab Jansons projektiplaani, selgitab projekti projekti ajakavas vältel kõikidele osapooltele püsimise eest, pakkuja vajadusi, vastutab tulemite ootusi ja probleemkohti, koostab õigeaegse projekti aruanded. Töö üleandmise eest planeerimine, jooksev juhtimine hankijale, ja tööga seotud nüansside vastutab projekti haldamine; projekti tulemite dokumentatsiooni loomine ja esitlemise eest haldamine, eelarve planeerimine hankijale ja ja jälgimine, sidusrühmade ja huvitatud meeskondade vahelise suhtluse osapooltele. koordineerimine. Tulemuste raporteerimine. Regulaarsete koosolekute korraldamine ja projekti edenemise jälgimine. Kvaliteedi tagamine ja tulemuste hindamine. Riskide haldamine ja vajadusel nende maandamismeetmete rakendamine. 2. Sander Tars Andmeteadlane Innovatsiooni ja tulemite looja, Vastutab pakkuja masinõppetehnikate ekspert. tehnoloogilise Valib sobivad andmestikud ja võimekuse ja metoodikad nende tulemite loomise kombineerimiseks, hindab eest. tulemusi ja nende vastavust hankija ootustele. Masinõppetöö kavandamine ja masinõppe mudelite arendamine. (Suur)andmetega töötamine, andmete analüüs, 1 Vajadusel lisada ridu tabelisse. Muu informatsioon palun lisada ainult asjassepuutuv.  operatsioonid andmetega, tulemuste visualiseerimine ning liidestused. 3. Ivo Sibul Ruumiandmete Andmete ettevalmistusel Andmete ekspert osalemine, tulemuste analüüs ja kvaliteedi järeltöötlus, tulemuste tagamine, õigete visualiseerimisega aitamine, tööriistade (nt ruumiandmete küsimustes GIS tööriistade) tehniline tugi. kasutamine Lisada tabelisse ridu vastavalt hankelepingu täitmisel osaleva meeskonna koosseisule. MEESKONNA KOOSSEISU VALIKUTE PÕHJENDUSED (vabas vormis) Selline meeskond on vajalik, kuna projekt ühendab endas mitmekülgseid teadmisi – ruumiandmete töötlemist, andmeteadust ja projektijuhtimist. Hankes vajaliku tuvastamine ei ole ainult tehniline ülesanne, vaid nõuab nii andmete korrektsust, algoritmilist täpsust kui ka sujuvat koostööd erinevate spetsialistide vahel. Projektijuhi, andmeteadlase ja ruumiandmete eksperdi koostöö tagab, et iga etapp – andmete ettevalmistus, mudeli arendus ning tulemuste tõlgendamine ja esitlemine– toimub asjatundlikult ning toetab projekti üldeesmärke. Just selline meeskond võimaldab ühendada praktilise juhtimise, tehnilise loovuse ja tulemuse täpsuse. Ilma ühegi neist spetsialistidest tekiks puudujääk kas andmekvaliteedis, mudeli täpsuses või projekti üldises koordineerituses, mis seaks ohtu kogu tulemuse. Välja toodud meeskond on varasemalt edukalt koos töötanud masinõppe projektides (sealhulgas sarnaseid kaugseire andmeid kasutavas projektis). Pakkuja kinnitab, et võtmeisikutele (projektijuht ja andmeteadlane) on valmidus tagada asendaja. Asendus-või lisaliikmete potentsiaalne vajadus tulenes ka riskianalüüsist ning pakkujal on valmidus asendus-või lisaliikmeid kaasata. 1)​ Roll hankelepingu täitmisel: PROJEKTIJUHT Ees- ja perekonnanimi: Kristel-Maria Jansons OMANDATUD TÖÖKOGEMUS Asjakohase töökogemuse kirjeldus. Peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul omama kokku vähemalt 12-kuulist töökogemust tarkvaraprojektide juhtimisel;  Seos nõutud Ajaperiood valdkondadega,* : alates Töö nimetus, lühikirjeldus Roll töö täitmisel (projektijuht) ja kui on (kuu/aasta) ja tellija/tööandja andmed täidetud ülesanded kuni (kuu/aasta) 1. 02.2024 Projektijuht - Projektijuht. Töö sisuks Pythoni keel ja - kestab tarkvaraprojektide arendusprojektide töö planeerimine, raamistikud, juhtimine arendustiimi jooksev juhtimine ja Süvaõppe tööga seotud nüansside haldamine; algoritmi MINDTITAN OÜ, projekti dokumentatsiooni loomine ja loomine Kristjan Jansons, 5668 haldamine, eelarve planeerimine ja 8239, jälgimine, sidusrühmade ja kristjan.jansons@mindtita meeskondade vahelise suhtluse n.com koordineerimine. Andmete kogumine, analüüs ja tulemuste raporteerimine. Otsuste toetamine andmepõhiste soovitustega. Regulaarsete koosolekute korraldamine ja projekti edenemise jälgimine. Probleemide ja kitsaskohtade tuvastamine ning lahenduste leidmine. Projekti dokumentatsiooni koostamine ja haldamine. Kvaliteedi tagamine ja tulemuste hindamine. 2.09.2015 - Juhatuse liige, tegevjuht, Projektijuht. Töö sisuks on olnud Pythoni keel ja 04.2024 projektijuht (nii projekti strateegia seadmine, projekti raamistikud disainiprojektidel kui ka eesmärkide ja skoobi määratlemine; tarkvaraprojektidel) eelarve planeerimine ja jälgimine; ressursside juhtimine ja jaotamine; NOPE OÜ, Kristel-Maria sidusrühmade ja meeskondade Jansons (iseenda tööandja, vahelise suhtluse koordineerimine. 56889141, Regulaarsete koosolekute kristelmkadajane@gmail. korraldamine ja projekti edenemise com) jälgimine. Probleemide ja kitsaskohtade tuvastamine ning lahenduste leidmine. Projekti dokumentatsiooni koostamine ja haldamine. Kvaliteedi tagamine ja tulemuste hindamine. Kasutajakogemuse testide planeerimine, läbiviimine ja raporteerimine. *Hankelepingu täitmisel osalev meeskond peab omama kogemusi järgmiste valdkondade projektidega: ●​ 1. Ruumiandmed ja kaarditarkvara; ●​ 2. Masinnägemine; ●​ 3. Pythoni keel ja raamistikud; ●​ 4. Süvaõppe algoritmi loomine.  ASJAKOHASED PROJEKTID Asjakohaste projektide loetelu, milles meeskonnaliige on osalenud. Projektijuhi rolli täitev meeskonnaliige peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema osalenud vähemalt ühe masinõppeprojekti täitmisel projektijuhina Seos nõutud Kas tellija Ajaperiood: valdkondadega*, on avaliku Projekti nimetus, projekti Roll töö täitmisel alates kui on sektori lühikirjeldus ja (projektijuht) ja (kuu/aasta) asutus? tellija/tööandja andmed täidetud ülesanded kuni Jah /Ei (kuu/aasta) 1. 07.2023 - Rahapesu andmebüroo Projektijuht - Pythoni keel ja Jah 05.2024 infosüsteemi arendused - Projektijuhtimisega raamistikud, (Kristel OCR ja tekstitöötlus seotud tegevused: Süvaõppe projektijuhin lahendus (viitenumber: toote algoritmi a 258618) - Rahapesu funktsionaalsuste loomine, 02.2024-05.2 andmebüroo keskse ning masinnägemine 024) infosüsteemi (RABIS) arendusülesannete edasiarendused OCR ja analüüs, kirjeldamine tekstitöötluse võimekuste ja töö lisamise näol. Masinõpe koordineerimine; on osa OCR-st ja jooksva suhtluse ja tekstitöötlusest. OCR on dokumentatsiooniga masinnägemise osa. seotud tegevused, Alusandmetes olid pildid, lahenduse testimine ja süvaõpet sai rakendatud sprintide koostamine objektituvastuseks ja koostöös tellijaga. klassifitseerimiseks (sümbolite tuvastamine, 2a), tulemus võeti tellija poolt kasutusele. Rahapesu Andmebüroo, Kerstin-Gertrud Kärblane kerstin-gertrud.karblane@ fiu.ee 2. SEE BRO ‘’Nutikas silm’’ Projektijuht - Pythoni keel ja Ei 07.2024-09.2 AI pilootprojekt projektitiimi raamistikud 024 LLM-il põhineva juhtimine, lahenduse kavandamine ja kliendikommunikatsi loomine oon, (kindlustusmaaklerite dokumentatsiooni digiassistent). Võimaldab haldamine. maakleritel pakkumisi Funktsionaalsuste efektiivsemalt võrrelda, analüüs, kirjeldamine kasutades AI-d info ja töö eraldamiseks erinevatest koordineerimine; kindlustuspakkumistest. jooksva suhtluse ja Masinõpe on osa dokumentatsiooniga tekstitöötlusest. seotud tegevused, lahenduse testimine. SEE Insurance Broker OÜ  Ivo Teedla [email protected] 2)​ Roll hankelepingu täitmisel: Andmeteadlane Ees- ja perekonnanimi: Sander Tars HARIDUS Omab vähemalt magistrikraadi või samaväärset kvalifikatsiooni. Õppeasutus ja ajaperiood: Omandatud kraad alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta); Tartu Ülikool, 08.2016-06.2018 Informaatika, Tehnikateaduste magister cum laude OMANDATUD TÖÖKOGEMUS Peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul omama vähemalt 24-kuulist töökogemust andmeteadlasena. NB! Andmebaasi päringute kogemust ei pea hankija andmeteaduseks. Seos nõutud Ajaperiood: valdkondadega,* Roll töö täitmisel alates Töö nimetus, lühikirjeldus ja kui on (andmeteadlane) ja (kuu/aasta) tellija/tööandja andmed täidetud ülesanded kuni (kuu/aasta) 1. Andmeteadlane - Masinõppe (juhtiv) andmeteadlane, Süvaõppe 10/2017-kesta mudelite arendamine, Masinõppe mudelite algoritmi b andmeteadus arendamine, andmeteadus. loomine, Andmeteaduslike projektide Pythoni keel ja MINDTITAN OÜ, Kristjan juhtimine/koordineerimine. raamistikud, Jansons, 5668 8239, Spetsiaalsete masinõppe ja Masinnägemine [email protected] andmekaeve lahenduste m loomine mitmete ja väga erinevate projektide jaoks. Samuti uudsete masinõppe lähenemiste katsetamine ebastandartsetes kasutusstsenaariumites. 2. ASJAKOHASED PROJEKTID  Asjakohaste projektide loetelu, milles meeskonnaliige on osalenud. Välja tuua ainult eelpool nimetatud valdkondadega seotud projektid, kui on. Üks projekt võib olla seotud mitme valdkonnaga. Andmeteadlase rolli täitev meeskonnaliige peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema osalenud andmeteadlasena vähemalt kahes projektis, kus on loodud süvaõppe algoritm**. Projekti nimetus, Seos nõutud Kas tellija lühikirjeldus valdkondadega* on avaliku Ajaperiood: (arvestades sektori Roll töö täitmisel alates vastavustingimuses asutus? (andmeteadlane) ja (kuu/aasta) sätestatud nõudeid Jah /Ei täidetud ülesanded kuni süvaõppe projektide (kuu/aasta) sisule)** ja tellija/tööandja andmed 1. Gscan Ruumide Andmeteadlane. Süvaõppe algoritmi Ei 09.2023-06. rekonstrueerimine Andmeteaduse töö juht; loomine, Pythoni teaduslike töövõtete analüüs keel ja raamistikud, 2024 3D-mudelitena ja valimine, töö sisuline Masinnägemine subatomaarsete osakeste koordineerimine teostaja trajektooride põhjal. poolelt. Süvaõppe mudelite Konvolutsiooniliste arendus, andmete eeltöötlemine, tulemuste närvivõrkude interpreteerimine. Kasutatud kasutamine, et sai Pythonit ja selle parandada raamistikke. Arendatud rekonstrueerimise mudelid põhinesid täpsust piiratud voo masinnägemisel. tingimustes. Masinõppemudeli loomine ja treenimisprotsess, kuidas piiratud voo tingimustes mudelit treenida, et ennustada pikemat voo algoritmilist väljundit. Alusandmeteks olid punktipilved, süvaõpet sai rakendatud objektituvastuseks ja segmenteerimiseks (2b), tulemus võeti tellija poolt kasutusele. Loomulikult toimub ka GScani enda poolt lahenduse edasiarendus. GScan Märt Mägi, [email protected] Kaarel Tark [email protected] 2. 10.2019 - Hepta droonituvastus - Andmeteadlane. Süvaõppe Süvaõppe algoritmi Ei 09.2021 Droonidega ülesvõetud mudelite arendus, andmete loomine, Pythoni eeltöötlemine, tulemuste keel ja raamistikud, kaadrite interpreteerimine. Kasutatud Masinnägemine masinnägemisvõimekus sai Pythonit ja selle raamistikke. Arendatud  energeetikasektori mudelid põhinesid tarbeks. Süsteem peab masinnägemisel. olema võimeline tuvastama mitut klassi objekte. Alusandmeteks olid pildid, süvaõpet sai rakendatud objektituvastuseks ja klassifitseerimiseks (2a), tulemus võeti tellija poolt kasutusele. Loomulikult toimub ka Hepta enda poolt lahenduse edasiarendus. Hepta Group Airborne OÜ, Siim Maripuu, 51969947, [email protected] 3. Foxway mobiiltelefonide Andmeteadlane. Süvaõppe algoritmi Ei 07.2022-12. automaatsete kahjustuste Süvaõppe mudelite loomine, Pythoni keel ja raamistikud, 2024 tuvastamise arendus, andmete Masinnägemine andmehaldus protsesside eeltöötlemine, kavandamine ja tulemuste esmaversiooni loomine. interpreteerimine. Masinnägemisel põhinev Kasutatud sai Pythonit mobiiltelefoni ja selle raamistikke. kahjustuste tuvastamise Arendatud mudelid lahenduse. Loodi ja põhinesid implementeeriti masinnägemisel. lahendus andmete märgendamiseks, andmete tarnimiseks masinõppe mudelitele ja nii sisend kui ka ennustatud andmete automaatseks tarnimiseks ja sidumiseks teiste äriprotsessidega. Tulem võeti kasutusele ja see on ka sisendiks suuremale projektile. Alusandmeteks olid pildid, süvaõpet sai rakendatud objektituvastuseks ja klassifitseerimiseks (2a). Margus Kukk, [email protected] om, 53322493 ** Tingimustele vastavaks süvaõppe projektiks loeb hankija järgmistele tingimustele üheaegselt vastavad projekte: 1. alusandmeteks on olnud pildid, videod või punktipilv; 2. milles on süvaõpet rakendatud kas: (a) objektituvastuseks ja klassifitseerimiseks või (b) objektituvastuseks ja segmenteerimiseks või (c) segmenteerimiseks ja klassifitseerimiseks või (d) ruumiandmetelt objektide tuvastamiseks või segmenteerimiseks või klassifitseerimiseks; 3. mis on riigihanke algamisele eelnevalt lõppenud (täidetud); 4. mille kohta on ilmunud teadusväljaandes artikkel või mille tulemus on tellija poolt kasutusele võetud. 3)​ Meeskonnaliige nr 3, roll hankelepingu täitmisel: Ruumiandmete ekspert Ees- ja perekonnanimi: Ivo Sibul OMANDATUD TÖÖKOGEMUS Seos nõutud Ajaperiood: valdkondadega* alates Töö nimetus, lühikirjeldus ja Roll töö täitmisel ja (kuu/aasta) tellija/tööandja andmed täidetud ülesanded kuni (kuu/aasta) 1. 03/2025- Andmehalduse koordinaator - Andmehalduse Ruumiandmed kestab Andmeid käsitlevate projektide koordinaator. Tallinna ja koordineerimine ja elluviimine taristu ja linnakeskkonna kaarditarkvara objektide kohta käivate Tööandja: Tallinna Keskkonna andmete kogumise, ja Kommunaalamet, Kontakt: haldamise ja jagamise Elari Udam, ameti juhataja kontseptsiooni asetäitja, tel. 53079786, väljatöötamine ning [email protected] ajakohasena hoidmine. 2. Nõunik - mitmesuguste Nõunik. Maa-ameti Ruumiandmed 02/2016-12/20 ülesannete täitmine, mis välja geoloogilised andmebaasid ja 24 toodud parempoolses tulbas ja -teenused: ruumiandmete kaarditarkvara haldamine ja levitamine, Maa-ameti geoloogia osakond, GIS-analüüsid, Reet Roosalu (mob: 5167750) äriprotsesside kirjeldamine ja IT-arendustes osalemine, andmekasutajate vajaduste väljaselgitamine, uute teenuste disainimine, kasutajate nõustamine, ebaseadusliku kaevandamise tuvastamine ja kirjeldamine ortofotode ja LiDAR andmete alusel jm GIS-analüüsid 3. Peaspetsialist - mitmesuguste Peaspetsialist. Geoloogilise Ruumiandmed 07/2005-01/20 ülesannete täitmine, mis välja kaardistamise korraldamine ja 16 toodud parempoolses tulbas (kaardistusmetoodika kaarditarkvara kirjeldamine, Maa-ameti geoloogia osakond, riigihanke dokumentide Reet Roosalu (mob: 5167750) koostamine ja hangete läbiviimine), kaardiandmete nõuetele vastavuse kontroll, ebaseadusliku kaevandamise tuvastamine ja kirjeldamine ortofotode ja LiDAR andmete alusel jm GIS-analüüsid, kasutajate nõustamine ASJAKOHASED PROJEKTID Asjakohaste projektide loetelu, milles meeskonnaliige on osalenud. Välja tuua ainult nimetatud valdkondadega* seotud projektid, kui on. Üks projekt võib olla seotud mitme valdkonnaga. Seos nõutud Kas Ajaperiood: valdkondadega* tellija on Projekti nimetus, projekti alates Roll töö täitmisel ja avaliku lühikirjeldus ja (kuu/aasta) täidetud ülesanded sektori tellija/tööandja andmed kuni asutus? (kuu/aasta) Jah/ei 1.​ 2009- Kaevandustegevuse Aerokontrolli Ruumiandmed Jah 12/20 aerokontroll - Ortofotode ja GIS-metoodika ja 24 Lidari kõrgusandmete alusel arendamine, kaarditarkvara karjääridest lennuki ruumianalüüsid ja ülelendude vahel toimunud aruandlus muutuste klassifitseerimine, kaevandatud maavara mahtude arvutamine, kaevanduslubade tingimustest kinnipidamise jälgimine Tellija/tööandja: Maaamet, Reet Roosalu (mob: 5167750) 2.​ 2005- Maapõueandmete Geoloogilise Ruumiandmed Jah 12/20 kogumine, haldamine, baaskaardi kvaliteedi ja 24 levitamine - Andmete parendamine, kaarditarkvara kogumine, kaardistusmetoodika kvaliteedikontroll, ja veebiteenuste haldamine ja levitamine, arendus GIS-analüüsid nii maa-aluste kui maapealsete ruumiandmetega,  arendustes osalemine, kasutajate nõustamine Tellija/tööandja: Maaamet, Reet Roosalu (mob: 5167750) Pakkuja lisab veel täiendavaid meeskonnaliikmeid koos omandatud töökogemuse ja asjassepuutuvate projektide kirjeldusega vastavalt hankelepingu täitmisel osaleva meeskonna koosseisule kopeerides Meeskonnaliige nr 3 tabelit. Kinnitus: Pakkuja kinnitab, et on tutvustanud meeskonnaliikmetele riigihanke tingimusi ning meeskonnaliikmed on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja osaleb hankelepingu täitmisel. Pakkuja kinnitab, et meeskonnaliikmed on andnud nõusoleku hankijale, teha vajadusel meeskonnaliikmete tööandjatele järelepärimisi töökogemuse kohta. Kinnitame, et meeskonnaliikmetel on võimekus suhelda tellijaga erialases eesti või inglise keeles. NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Meeskonnaliimete andmete esitamine on vajalik sõlmitava hankelepingu korrektseks täitmiseks ning hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes meeskonnaliikmete kohta andmete esitamist veendumaks meeskonnaliikmete vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses täita korrektselt sõlmitav hankeleping, mille vahetul täitmisel osalevad meeskonnaliikmed isiklikult. Hankija kasutab meeskonnaliikmete kohta käivaid andmeid üksnes riigihanke menetluses ning sõlmitavas hankelepingus. -866140 -147320 0 0 Lp Angelika Timusk Riigihangete v aidlustuskomisjon [email protected] Teie: 1 7 .0 6 .2025 Meie: 2 0 .0 6 .2025 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 [email protected] Esindaja : Mihkel Rääk r iigihangete talituse juhataja t el +372 5910 5124 e -post: [email protected] Teenuse tellija : Maa- ja Ruumiamet registrikood 70003098 e-post : [email protected] Riigikantselei r egistrikood 70004809 e-post: [email protected] Vaidlustaja: MINDTITAN OÜ registrikood 14131800 e-post : [email protected] Vaidlustaja esindaja d : Kristjan Jansons j uhatuse liige e-post : [email protected] Kolmas isik : STACC OÜ registrikood: 11672027 e-post: [email protected] REGIO OÜ registrikood: 12971967 e-post: [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE r iigihankes „ Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) “ (viitenumber 286764 ) Hankija taotlus ed : Jätta vaidlustus RHS § 197 lõige 1 punkti 4 alusel rahuldamata ning jätta jõusse hankija 06.06.2025 edukaks tunnistamise otsus , millega tunnistati edukaks ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumus . Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. Jätta kõik vaidlustus menetlus e kulud, sh vaidlustus t elt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustaja kanda. ASJAOLUD Riigihangete vaidlustuskomisjon ( VAKO ) edastas hankijale 1 7 .0 6 . 202 5 teate esitatud vaidlustusest riigihanke s „ Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) “ (viitenumber 286764 ) . VAKO palus hankijal esitada kirjalik vastus riigi hankes esitatud vaidlustuse kohta hiljemalt 2 0 .0 6 .2025 . Teabevahetus ja kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid on VAKO-le kättesaadavad riigihangete registrist ( RHR ) . Hankija 06.06.2025 edukaks tunnistamise otsus koos hindamiskomisjoni liikmete poolt allkirjastatud hindamise koondprotokolliga on leita v RHR-i tulemdokumentide lehe lt . Pakkujate teavitamine ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumuse edukaks tun n istamise otsusest on leitav RHR-i teabevahetuse lehe rubriigist „Sõnumi d ettevõtjale“ ( sõnum 973732 ). Samalt lehelt on ka leitavad väljavõttena hindamiskomisjoni protokollist igale vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale saadetud eduka pakkuja nimed ning hindamiskomisjoni põhjendused , mis andsid edukale pakkumusele eelise konkure eriva vastavaks tunni statud pakkumusega võrreldes (sõnumid 973735 ; 973736 ; 973738 ; 973740 ja 973741 ) . Vaidlustajale saadetud väljavõte hindamiskomisjoni protokollist on leitav sõnumist 973738 . Riigihanke alusdokumendid sh hindamismetoodika kirjeldus, treeningandmed ja nõuded proovitööle on kättesaadavad RHR-i alusdokumentide lehelt. Vaidlustaja taotleb hankija edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist , millega hankija tunnistas edukaks ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumuse. Vaidlustaja on seisukohal, et ta oleks pidanud saama proovitöö koodi eest 3 punkti rohkem ja riskianalüüsi eest 2 punkti rohkem ning hankija oleks pidanud tunnistama vaidlustaja pakkumuse edukaks. Hankija ei nõustu vaidlustuses esitatud seisukohtadega. Vaidlustuse teisel leheküljel alt kolmandas lõigus tõdeb vaidlustaja enda kui pakkuja kohta, et: „ Antud hankes on pakkuja mitmes punktis esitanud väiteid, mis on kas ebatõesed või ei ole vastavuses hankija enda sõnastatud hanke alusdokumentidega.“ . Hankija on seisukohal, et hankija 06.06.2025 edukaks tunnistamise otsus ja hindamiskomisjoni protokoll , millega tunnistati edukaks ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumus , vasta vad õigusaktides ettenähtud nõuetele , on õiguspära sed ja põhjendatud . Hankija on lähtunud pakkumuste hindamisel riigi hanke alusdokumentides sh hindamismetoodikas sätestatud reeglitest ega p ole muutnud hindamiskriteeriumeid pakkumuste hindamise käigus. RHS § 52 lõige 2 loetleb pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumisele järgnevad hankija kohustuslikud toimingud avatud hankemenetluses , § 52 l õige 3 sätestab hankijale avatud hankemenetluses pöördmenetlus e kasutamise võimaluse ning § 100 l õige 1 p unkt 4 sätestab aluse nõuda pakkujalt andmeid pakkuja majandustegevuse netokäibe kohta . Hanki ja ei ole ka eksinud RHS § 52 lõigete 2 ja 3 ning § 100 lõike 1 punkti 4 vastu nii nagu seda väidab vaidlustaja. Hankija on järginud kõiki enda seatud hanketingimusi avatud hankemen e tluses sh kontrollinud pakkuja te kõrvaldamise aluste puudumist , pakkujate vastavust seatud kvalifitseerimise tingimustele ning h innanud v astavaks tunnistatud pakkumusi enda sätestatud hindamismetoodika alusel ja e dukaks tunnista nud majanduslikult soodsaim a pakkumus e riigihanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule . Vaidlustaja e sitatud v aidlustus tuleb jätta rahuldamata. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED P roovi töö Hankija on kontrollinud kõikide pakkujate osas k õrvaldamise aluste puudumist ja vastavust kvalifitseerimise tingimustele lähtuvalt RHS-st ning riigihankes 286764 seatud hanketingimustest . Kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimus ele vastavuse kontrollimise etapp , pakkumuste vastavuse kontrollimise etapp ning vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamise etapp, on eraldiseisvad etapid . Hankija on hinnanud vastavaks tunnistatud pakkumusi järgides RHS-i s ning hindamismetoodikas sätestatud reegleid . Hankija on järginud pakkujate võrdse kohtlemise ja riigihanke läbipaistvuse põhimõtteid, lähtudes hankeotsuste tegemisel riigihankes 289474 sätestatud hanketingimustest ning teinud kõik hankeotsused sh edukaks tunnistamise otsuse koos põhjendustega teatavaks ja esitanud vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja tele edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise hindamismetoodika alusel . Vaidlustaja ei ole riigihanke 286 764 alusdokumente sh nõudeid proovitööle ega hindamismetoodikat vaidlustanud . Riigihanke alusdokumentides seatud tingimused on nii hankijale, kui vaidlustajale siduvad ning hankija on ka lähtunud hankeotsuste tegemisel enda seatud tingimus test. Hankija on edukaks tunnistamise otsust põhjendanud ning teinud selle ka pakkujatele teatavaks RHR-is. Hankija ei lisanud täiendavaid hindamiskriteeriume hindamise käigus ning ükski hindamiskriteerium ei olnud pakkujate jaoks salajane. V aidlustaja koodi jooksutamisel ilm nesid hankijale vaidlustaja koodi s tõrked . Kõikide teiste pakkuja te esitatud koodi jooksutamisel samalaadi tõrge puudus . Esmaste tõrgetega pöördus hankija vaidlustaja poole ja küsis selgitusi koodi jooksutamiseks. Pakkuja selgitas ning see lahendas koodi jooksutamise tõrked osaliselt ehk teisisõnu tõrked jätkusid. Kood ei jooksnud ja peamine veateade oli seotud tundmatu geomeetriaga. Veateade ei tuvastanud sisendandmete ebasobivust. Hankija hindamiskomisjon jätkas katsetega kood tööle saada, jagades koodi Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus e spetsialistiga, kuid veateade oli sama. Lõpuks, kui sisendiks võeti teine pilt, siis probleemid lahenesid. Hankija jagas seejärel koodi hindamiskomisjoni koosseisu kuuluva masinõppespetsialistiga, et koodi ka väljaspool haldusala jooksutada ja näha, kas viga võis olla tingitud hankija seadmetest, taristust või võrgusätetest. Väline ekspert sai piltidega 13 ja 14 samad tulemused , mis kinnitas hankijale, et probleem oli pakkuja koodis. Tingimus, et t estimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt suurusega kuni 0,5GB ning t estpilt edastatakse nii TIF kui ka PNG formaadis , puudutab nõudeid proovitööle ning antud nõuet on hankija ka järginud. Hankija ei ole eksinud proovitöö nõuete vastu ega neid eiranud. Proovitöö nõuded, sh testimise tingimused, on sätestatud proovitöö korraldusele. Proovitöö testimine ja pakkuja koodi hindamine on kaks eri nevat asja. P roovitöö nõuete kohaselt : "Proovitöö üks osa on mudeli testimine, mis toimub hankija poolt ette antud testandmetel piiratud aja jooksul. “ [...] . Proovitöö tulemusel valminud mudel pidi läbima testimise. Vastav a lt proovitöö nõuetele pidid ja viisid m udeli testimise läbi pakkujad enda taristul ning esita sid hankijale tulemuse, mis sisaldas mudeli tuvastatud aknad raster- või vektorkujul (formaadid proovitöö väljundite osas). Testimine toimu s 2 päeva enne pakkumuste esitamise tähtaega kell 10.00 – 13.00. Hankija a ndis kõikidele riigihanke juurde registreerunud huvitatud isikutele te a da testimise ajast ning ligipääsu treeningandmetele ning testpildile läbi RHR-i teabevahetuse (sõnumid 950974 ; 951224 ; 952258 ; 956274 ; 956277 ; 956284 ; 956297 ; 956302 ; 956305 ja 958159 ) . Pakkuja d esita sid allkirjastatud testimise tulemuse pakkumuse koosseisus. Proovitöö testimine toimus enne pakkumuse esitamist. Koos pakkumusega esitati ja proovitöö all hinnati kolme proovitöö tulemit: testimise tulemus, mudeli kood ja proovitöö kirjeldus. Vaidlustaja väidab ekslikult, et hankija on mudeli koodi hindamisel läinud vastuollu enda seatud nõuetega, jooksutades pakkujate koode muudel piltidel kui pakkujatega jagatud pildil nr 14. Koodi hindamisel on välja toodud, et kood peab olema kommenteeritud, hästi toimiv, loogiline ja Pythoni keeles ning seda vaadati nii vastavuskontrollis , kui ka hindamisel. Hankija ei ole üheski alusdokumendis väitnud, et pakkujate koodi hindamisel lähtutakse koodi toimimisest vaid pildil nr 14. Kuna kõikide lähteandmete puhul on tegemist samaväärsete andmetega, kasutas hankija koodide jooksutamisel teadlikult ka teisi pilte ning selline hankija tegevus on kooskõlas hankija riigihanke alusdokumentides sätestatud reeglitega. Hankija ei ole proovitöö tingimustes väljendanud seda, et lähteandmed oleksid ilma igasuguse eeltöötluseta. Lähteandmeteks olevad kaldpildid on toodetud kaameraga, mis pildistab neljas erinevas suunas. Need katavad suurt vaatesektorit ja on mahult suured. Pilti nr 13 on pööratud seetõttu, et see on tehtud nö tahavaatavast kaamerast, mis oma positsiooni tõttu pildistab tagurpidi. On ootuspärane, et kaldpilte on vaja eeltöödelda (nt pöörata). Pööramine on levinud eeltöötluse samm selliste masinõppeprojektide puhul, kus alusandmeteks on pildid. Ka pakkujatele edastatud treeningandmete seas oli pööratud pilte, mistõttu peaks kõik pakkujate koodid oskama arvestada ja jooksma pööratud piltidega. P iltide pööramine ei ole mõjutanud mudeli toimimist. P ilt nr 13 on pööratud rohkem, kui teised pildid 90 kraadi asemel 180 kraadi , kuid se da pole ebatavalisel või äärmuslikul viisil muudetud . Pakkujatel oli võimalus tutvuda lähteandmetega, sh pööratud piltidega, treenimise etapis kogu hanke testimisele eelneval ajal. Mudelid peaksid suutma objekte tuvastada pikslipõhiselt, olenemata, kas pikslid on pööratud või mitte. Kuigi pilt nr 13 on pööratud, on see samaväärne teiste lähteandmetega, kuna tuvastuse jaoks olulised aspektid nagu pildi sisu, suurus, piksli kuju, eraldusvõime, spektraalsed omadused ja objektistruktuur säilisid muutumatuna. Tehisarul põhinevate mudelite üks aluspõhimõtteid on, et mudel peab olema robustne, st mitte liiga tundlik sisendi osas. Pildi pööramine on rahvusvaheliselt aktsepteeritud praktika nt sisendandmete augmenteerimisel (juurde tootmisel) või mudeli robustsuse testimisel, mis aitab hinnata mudeli üldistusvõimet. Piltide pööramise praktikat kinnitab ka see, et pakkuja on ise lähteandmeid augmenteerides pööranud. Väljavõte pakkuja projektiplaanist: " A ndmete argumenteerimine A itab parandada mudeli üldistusvõimet ja olemasolevast treeningandmete kogusest maksimumi välja võtta. Olemasolevaid pilte transformeeritakse, luues nendest uusi variatsioone, mis säilitavad originaali semantilise sisu, kuid esitavad seda erineval kujul. Ortofotode puhul võib selline andmete rikastamine hõlmata piltide pööramist erinevate nurkade all, peegeldamist, lõikamist, värvi muutmist, heleduse ja kontrasti reguleerimist ning müra lisamist." Väljavõte vaidlustaja proovitöö kirjeldusest: „Kuna andmestik oli väike, kasutasime rohkem andmetäiendusvõtteid. Kasutatud augmentatsioonid: VerticalFlip HorizontalFlip RandomRotate90 RandomBrightnessContrast HueSaturationValue GaussianBlur GaussNoise Täiendavalt oleks olnud võimalik rakendada ka keerukamaid transformatsioone.“ T õele ei vasta vaidlustaja väide, et pildi pööramine on tehniliselt oluline nüanss. Vaidlustaja kood ei jooksnud pildil nr 13 , kuid samas andis tulemuse teisel pildi l. K una kood ei toiminud kõikidel piltidel tõrgeteta, tekitas see hindamiskomisjonis küsimusi , mistõttu polnud võimalik vaidlustaja pakkumusele maksimaalseid punkt e omistada . Hankija hindamiskomisjon püüd is leida koodi tõrgetele vastust , et mh omistada hindamismetoodika alusel vaidlustaja pakkumusele korrektsed punktid. Kokku jooksutas vaidlustaja koodi 3 inimest eraldiseisvalt ja veateated olid täpselt samad: probleem geomeetriaga. Veateatel puudub otsene viide pildile või selle pööramisele . V eateade ei tule pildi pööramisest. Tavapärane on hoida k ood nii lihtsana kui võimalik ja tuvastada vigade juurpõhjus . Selle on hankija välja toodud ka proovitöö nõuetes viidatud Clean Code üld põhimõtete punktis 2 ja 4 (General rules ). Proovitöö nõuetes on hankija ka selgesõnaliselt öelnud, et h ästi toimiv kood on kooskõlas koodi loomise hea tavaga ning, et aluseks võib võtta nt Robert C. Martini “Clean Code” põhimõtted ( Summary of 'Clean code' by Robert C. Martin · GitHub ). K ui vaidlustaja kood oleks hea tava kohaselt sisaldanud sisendi valideerimist (st juurpõhjuse tuvastamist ning teavitust selle kohta, kui sisendandmed on koodi jaoks ebasobivad), siis oleks olnud tekkinud tõrge paremini diagnoosi tav ning võimalik, et küsimusi koodiga p oleks hindamiskomisjonil tekkinud. Hankija hindamiskomisjon tegi omaltpoolt piisavalt koodi tööle saamiseks ja vea tuvastamiseks, kuid koodi valikuline toimimine ning ebamäärased veateated tekitasid hindamiskomisjonis põhjendatud küsimusi, mistõttu ei saa vaidlustajale koodi eest omistada maksimumpunkte. H ankija ei ole läinud vastuollu proovitöö reeglitega ega hindamismetoodikas sätestatud tingimustega . Hankija jooksutas koodide toimivuse hindamisel neid teadlikult mitmel pildil ja ei olnud piiratud üksnes testimisel kasutatud pildiga nr 14. Riskianalüüs projektiplaanis Hankija on hinnanud vaidlustaja vastavust kvalifitseerimise tingimusele vastavalt ha n kija seatud kvalifitseerimise tingimustele ning hankija on omistanud majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks punkte ja hinnanud pakkumusi hindamismetoodika alusel . Kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll ja pakkumuste hindamine hindamismetoodika alusel on kaks erinevat asja , mida vaidlustaja ekslikult samastab. Hindamiskomisjon ei ole võtnud punkte maha pakkuja likviidsuse tõttu vaid seetõttu, et pakkuja ei ole riskianalüüsis piisavalt selgitanud enda valitud metoodikast tulenevat ajakava riski ega sisuliselt selle ma a nd a mismeetmeid. Protokollis on viidatud potentsiaalsele rahavoo riskile , mille fookus on ajakava teostamise riskil. Hankijale jääb arusaamatuks, miks vaidlustaja omistab riskianalüüsis kaotatud punktid eelkõige majanduslikele näitajatele. Protokollis on selgelt fookuses metoodikast tulenev surve 1. aasta ajakavale ja rangele tähtajale, sealjuures peab hindamiskomisjon pakkuja võimekust töid teostada üldiselt heaks, aga mitte maksimumpunktide vääriliseks. Väljavõte hindamiskomisjoni protokollist: "Ajakava ja eelarve on üldiselt realistlikud (90€/h, lõpus 3 kuud puhvrit), samas on pakkumusel kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli puhul ei jõua pakkuja 1. aastaga nõutud osa (st 2 nähtuse tuvastamist) üle anda." Hankija h indmaiskomisjon on oma p rotokollis vaidlustajale 3 punkti omistamisega mh selgitanud, et r iskianalüüsis on määratud vastutajad ning r iskianalüüs tagab hankija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu nõuetekohase täitmise ja vastab seega üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud hankija ootustele. Hankija ei väida, et vaidlustaja ei oleks ajakavaga seotud riske hinnanud. Hindamiskomisjon peab vaidlustaja riskide hindamist üldiselt heaks, kuid toob välja, et vaidlustaja pole oma metoodikavalikust tulenevalt piisava detailsusega ajakava riske läbi mõelnud ja kirjeldanud. Hindamis p rotokolli sõnastus e kohaselt : "Ajakava ja eelarve on üldiselt realistlikud (90€/h, lõpus 3 kuud puhvrit), samas on pakkumusel kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli puhul ei jõua pakkuja 1. aastaga nõutud osa (st 2 nähtuse tuvastamist) üle anda. Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske maandada, kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik. Riskianalüüsis on kõrgendatud ajakava risk ja pakkuja potentsiaalne rahavoo risk (3 mudeli asemel on 1, st ka pikem aeg enne osamakset) välja toomata ja maandamata." . Siin on silmas peetud rõhuasetust sõnal kõrgendatud. Hindamiskomisjoni liikmed süüvisid põhjalikult riskianalüüsi. Ajakava muutustega seotud riske on analüüsis isegi mitu (nt ajakavast ei peeta kinni, hankija võtmeisiku kättesaamatus, andmete ettevalmistamine Ma a- ja Ru umiameti poolt viibib), aga puudulikuks pidas hindamiskomisjon just pakkuja metoodikast (kolmest mudelist koosnev integreeritud mudel esimese aasta jooksul) tuleneva ajasurve maandamist esimesel aastal (kus puhveraeg tähtajani on 0 nädalat). Tegemist on ambitsioonika ettevõtmisega teostada esimesel aastal vähemalt 1,5 kordne tööde maht. Sealjuures peavad integreeritud mudeli edukaks tunnistamise jaoks olema täidetud kõigi kolme andmegrupi (teed, vooluveekogud, hooned) sihttasemed, semantilised ja geomeetrilised ootused korraga. Hankijal peab olema aega kõigi andmegruppide jaoks toota treeni n gandmeid, vahetulemusi testida, tagasisidet anda ning kaardistajate töökiiruse muutusi mõõta. Vahe- ja lõpptulemusi valideeritakse ka lõppkasutajate peal (EHR, PÄA) ning pakkuja peab jõudma tööde üle andmiseks koostada ka kolme etapi dokumentatsioonid. Hankija ei väida, et 1,5-kordne töö maht esimesel aastal on võimatu, kuid olematu puhveraeg I aasta lõpus ja esimese aasta töömahu mitte adresseerimine riskianalüüsis tekitas hindamiskomisjonis kahtluse, et pakkuja arvab, et esimese kahe mudeli üleandmise tähtaeg on libisev, mida see aga ei ole . Hankelepingu projekti punkti 3.1.1 kohaselt I ja II etapi tööd (I ja II mudel) ja aruanded antakse üle hiljemalt 12 kuu jooksul, pärast hankelepingu sõlmimist. Sama hankelepingu projekti punkti 3.1.3 kohaselt lepingu punktis 3.1 ja 3.1.1. kehtestatud töö üleandmise tähtpäevad ning p unktis 2.1. esitatud tööde maksumus jääb muutmata , isegi kui on vajadus täpsustada aja- ja tegevuskava. Tempokas ajakava esimesel aastal võib realiseeruda hoopis kvaliteedi languses (nt kiirendatud projekti ettevalmistus või hankija/lõppkasutajate piiratud testimisvõimalus), et tähtajast kinni pidada. Hankija hindamiskomisjon jääb vaidlustaja osas protokollis toodud seisukohale, et „r iskianalüüs tagab tellija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu nõuetekohase täitmise ja vastab seega üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele" , kuid ei saa öelda, et hankijal oleks täis veend umus vaidlustaja korrektses lepingu nõuetekohase täitmise võimekuses, mistõttu ei saa omistada riskianalüüsi eest maksimumpunkte. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Rääk Riigihangete talituse juhataja Lisa 1 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord KÄSKKIRI 30.03.2023 nr 1-2/23/22 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra kinnitamine Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 20 lg 1 p 7 alusel: 1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra. 2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr 1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra kinnitamine“. 3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest. (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Teatavaks teha: RTK töötajad Koostaja: Helina Kudu  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12 Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine Protsessi omanik: RHO juhataja Versioon: 9 Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab: 1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1 2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9 7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus) riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel. 1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt. 1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO). Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse. 1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija. 1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi. 1  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12 1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise. 1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel. 1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega. 1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid puudutavates küsimustes. 1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:  lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;  RHO töötajale;  raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;  raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;  väikeostu korraldavale isikule;  väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule. 1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale. 1.13. Korra lisad Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.  K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;  K14 L2 – lähteülesande vorm;  K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;  K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;  K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm. 2. MÕISTED JA LÜHENDID  Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks, menetlemiseks ja hoidmiseks.  Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu või hankelepingu asutus. 2  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12  Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.  Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend riigihanke korraldamiseks.  Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste vahendite kasutamise üle.  Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/.  Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.  RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.  Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.  Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.  Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase korraldamise eest.  Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.  Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja finantseerimisallikate kirjeldus.  Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.  Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused. 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE 3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks 3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase (K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta. 3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO päringu igal aastal hiljemalt septembris. 3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud tähtajaks. 3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või 3  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12 riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased andmed hankeplaani sisendis. 3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:  riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;  kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja tarvikute eeldatav kulu;  asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse sisse. 3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted 3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad riigihanked. 3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu. 3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:  asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 30 000 eurost;  eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 300 000 eurost. 3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:  sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;  riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;  lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus; 4  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12  riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse riigihankena või ühishankena. 3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös asutustega. 3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu maksmise, avaldades need RTK veebilehel. 3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine 3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses. 3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani kinnitamisest. 3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan. 3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine 3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut kinnitamist. 3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel võimalusel. 3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus 3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani kinnitamist. 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT 4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus 4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 5  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12 4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt kooskõlastatud juhtudel. 4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes. 4.2. Lähteülesande koostamine 4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui lähteülesande valmistab ette RHO. 4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase teenuse tellimise või asja ostmise jaoks. 4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande esitamist. 4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine 4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid, alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. 4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused, juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused. 6  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12 4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse) RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse. Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid. 4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine 4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:  lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga (sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku tegemine);  keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi kogumine;  hankemenetluse liigi valimine;  riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  nõuetekohane kooskõlastamine;  riigihanke läbiviimine;  pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;  selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest vastutavalt isikult;  riigihanke otsuste tegemine;  taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine tehtud otsustest;  ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste täitmine. 4.5. Pakkumuste hindamine 4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12 4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik. 4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest. 4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt. Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta. 4.6. Riigihanke vaidlustamine 4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb RHO koostöös sisendi andjaga. 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE 5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga. 5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega. 5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest. Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks. 5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel lähtutakse järgmistest nõuetest:  võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust) või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;  pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS), välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris; 8  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12  koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile kooskõlastamiseks. 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE 6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad. 6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg 6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti. 6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga seotud muu isik. 6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus. 6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument. 6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori asetäitjale. 6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel, esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate. 6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või vastavalt asutuse töökorraldusele. 6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:  vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning lõpetamise õiguspärasuse eest;  kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe. 9  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12 RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise kohta;  esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;  esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või hankelepingu lõppemise kohta. 6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust. 6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud RHO töötaja. 6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt. 6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest. 6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm). 6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:  füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;  autoriõigusi kajastavad lepingud;  rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;  lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest. 6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja. 10  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12 6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid. 7. RAKENDUSSÄTTED 7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates. 7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud hankeplaani ei täiendata. 7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt. 7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik. 11 Maksekorraldus NR D8774 Maksja NIMI STACC OÜ ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD 11672027 KONTONUMBER EE107700771001288338 MAKSJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Saaja NIMI Rahandusministeerium ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD KONTONUMBER EE777700771003813400 SAAJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Makse KUUPÄEV 27.11.2025 SUMMA 1 280.00 EUR SUMMA SÕNADEGA üks tuhat kakssada kaheksakümmend EUR SELGITUS JA VIITENUMBER STACC OÜ ja REGIO OÜ vaidlustus riigihankes 286764 / 2900082126 PANGA KINNITUS TEENUSTASU 2025112797007812 Vastavalt hinnakirjale AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400 [email protected] LHV.EE Tallinna Halduskohus Pärnu mnt 7, 1 0143 Tallinn [email protected] e-toimik Lp kohtunik Janek Laidvee Haldusasi nr 3-2 5 -2 542 1 1 .0 8 .202 5 Vastustaja : Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 e-post [email protected] Esindaja ¹ : Mihkel Rääk Hanke talituse juh ataja tel +372 5 9105124 e-post [email protected] Kaebaja : MINDTITAN OÜ registrikood 14131800 Kaebaja volitatud vandeadvokaat Erki Fels esindajad: vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Kolma ndad isik ud : STACC OÜ r egistrikood 11672027 REGIO OÜ registrikood 12971967 Vastustaja taotlused : Jätta kaebaja esitatud kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihan k es „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet)“ (viitenumber 286764) rahuldamata . Jätta kõik menetluskulud (sh riigilõiv, õigusabikulud) kaebaja kanda. __________________________ Esindusõiguse aluseks on Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/22 kinnitatud Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra punkt 4.6.1 (lisa 1). VASTUS KAEBUSELE r iigihankes „ Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet)“ (viitenumber 2 8 6764 ) ASJAOLUD JA VASTUSTAJA SEISUKOHT Tallinna Halduskohtu 0 4 . 0 8 .202 5 kohtumääruseg a võttis kohus menetlusse kaebaja MINDTITAN OÜ kaebuse Riigi Tugiteenuste Keskuse ( edaspidi vastustaja ) riigihanke „ Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet)“ (viitenumber 2 86 764 ) (edaspidi riigihange) riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 2 2 .0 7 .202 5 otsuse vaidlustusasjas nr 150-25/286764 (edaspidi VAKO otsus) tühistamiseks ning vastustaja 06.06.2025 otsuse tühistamiseks. Kohus andis muuhulgas vastustajale tähtaja kaebusele vastuse ja menetluses tähtsust omavat dokumentide esitamiseks 7 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest . K aebaja on seisukohal, et riigihanke raames vastustaja poolt 06.06.2025 teh t ud edukaks tunnistamise otsus ei ole õiguspärane pakkumuste ebaõige hindamise tõttu ni ng vaidlustab VAKO otsuse. Vastustaja jääb vaidlustusasjas nr 150-25/286764 toodud seisukohtade juurde . Vastustaja l isab omapoolsed põhjendused kaebaja kaebuses toodud põhjendustele . Vaidlustusmenetluses VAKO-le saadetud vastus ning vastus MINDTITAN OÜ täiendavatele selgitustele on leitavad lisadest 2 ja 3. Vastustaja leiab lisaks juba vaidlustusasjas toodud seisukohta de le, et VAKO ei ole oma otsuses eksinud ning on õiguspäraselt leidnud , et vastustaja ei ole eksinud kaebaja pakkumuse hindamisel. Kaebaja väide, et tema pakkumust on „Mudeli kood“ kriteeriumis hinnatud ebaõigesti Kaebaja on kaebuses välja toonud, et kaebaja pakkumust on „Mudeli k ood “ kriteeriumis hinnatud ebaõigesti . Va stustaja ei nõustu sellega ning lei a b, et kaebaja tõlgen dus proovitöö tulemist kui testimise tulemist on põhjendamatu. Kaebaja lähtub eksitavalt eeldusest, et proovitöö tulemus ja testimise tulemus on samastatavad ning teeb sellest järelduse, et hindamine (sh koodi hindamine) tohtis toimuda vaid testpildi nr 14 alusel. Selline tõlgendus põhineb osalisel ja kontekstist väljarebitud käsitlusel hanke alusdokumentidest, eirates vastustaja selgitusi ning hindamiskriteeriumide loogilist struktuuri. Vastustaja on alusdokumentides öelnud: „Pakkuja esitab testimise tulemuse (proovitöö tulemi) pakkumuse koosseisus.“ See lause ei tähenda, et kogu proovitöö hindamine peab tuginema ainult testimise käigus (st testpildi nr 14 alusel) saadud tulemusele. Siin viidatakse proovitöö ühele osale, mis on seotud testimisega etteantud testpildil. Tegemist on ühe väljundiga kolmest (täpsemalt väljund 1: mudeli edukus akende tuvastamisel). Proovitööd hinnatakse kolmes eraldi kategoorias . Hanke alusdokumentides on selgelt ja detailselt eristatud kolm hinnatavat väljundit: Väljund 1: mudeli edukus akende tuvastamisel – hinnatakse F1-skoori põhjal, mille vastustaja arvutab testpildi alusel. Väljund 2: mudeli kood – hinnatakse koodi loogika, keelekasutuse, toimivuse ja kommenteerituse alusel. Väljund 3: proovitöö kirjeldus – hinnatakse dokumentatsiooni põhjal. Seega isegi juhul, kui aktsepteerida kaebaja väidet, et „proovitöö tulemus = testimise tulemus“, tähendaks see ainult üht hindamiskriteeriumi (väljund 1). Mudeli koodi (väljund 2) hindamisel ei olnud alusdokumentides seatud piirangut, et hindamine võib toimuda üksnes testpildi põhjal. Koodi hindamisel on selge eesmärk. Mudeli koodi hindamisel hinnatakse muuhulgas: Kas kood on Pythoni keeles; k as kood toimib (st ei sõltu kitsalt ühest testpildist või siis minimaalselt tuvastab sisendpildi ebasobivuse) ; kas see on loogiliselt üles ehitatud ning kas see on piisavalt kommenteeritud, et vastustajal ei tekiks vajadust täpsustavateks küsimusteks . Need hindamiskriteeriumid eeldavad, et vastustaja võib ja peabki jooksutama koodi rohkem kui ühel sisendil, et tuvastada selle stabiilsus ja üldistusvõime. Nõuded proovitööle ei keela sellist lähenemist, vaid vastupidi — koodi testimine lisatingimustes võimaldab hinnata kood i loogikat ja töökindlust , mis on koodi hindamiskriteeriumi olemuslik osa. Sellest lähtuvalt on põhjendatud, et vastustaja jooksutas koodi ka pildil nr 13, mille puhul kaebaja lahendus ei andnud üldse tulemust, samas kui pildil nr 14 töötas korrektselt. Kaebaja kood oli ainus, mis ei andnud pildil nr 13 tulemust. Teiste pakkujate koodide logid on esitatud Lisas 6 . Kaebaja jätab tähelepanuta selgitavad dokumendid ning oma kaebuses ignoreerib teadlikult dokument e „Nõuded proovitööle“ (Lisa 4) ja „Hindamismetoodika kirjeldus“ (Lisa 5) , mis on täpsustav ad ja siduv ad osa d riigihanke alusdokumentidest. Just nendes dokumen tides on selgelt kirjeldatud proovitöö struktuur, hinnatavad väljundid ja hindamismetoodika. Need anna vad vastustajale õiguse hinnata kõiki kolme väljundit nende sisu ja eesmärgi alusel, mitte piiratult ühe pildi kaudu. Kaebaja väide, et VAKO otsus on ebaõige V astustaja leiab ka, et V AKO ei ole tõlgendamisel eksinud . Oluline on mõista, et testimine, mille tulemusel allkirjastavad pakkujad proovitöö väljundi 1, ja mudeli kood i , st proovitöö väljund 2, ei ole hindamise protsessis omavahel seotud. Testimise ja koodi hindamise eristus on põhjendatud ning vastab hanke alusdoku me ntidele . VAKO otsus tugines osaliselt proovitöö nõuetes sisalduvale lausele: „ Proovitöö tulemusel valminud mudelit testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal.” VAKO hinnangul on vastustaja seega piisavalt selgelt RHAD-s öelnud, et mudeli testimisel ei kasutata täpselt samu pilte, mis on pakkujatele juba edastatud, vaid olemuselt samasuguseid. Tuleb tähele panna, et ka see punkt proovitöö nõuetes käib testimise ja mitte koodi hindamise kohta. Kaebaja väidab, et andmete samaväärsuse tingimuse all on mõeldud, et testpilt on samaväärne treeningandmetega. Seda eesmärgiga tagada pakkujatele kindlus, et kui mudel toimib treeningandmete peal – mis olid pakkujatele kättesaadavad enne testimist –, toimib see ka testpildil. See, kuidas testimine toimub, on detailselt kirjas teistes tingimustes: ühe pildi alusel.“ Vastustaja on kaebajaga antud punktis nõus ja kinnitab, et testimine toimuski nõuetekohaselt ühel pildil , k uid k aebaja tõlgendab ekslikult testimise nõuete tähendust, väites, et need rakenduvad kogu proovitöö hindamisele ning järeldab sellest, et VAKO eksis, kui leidis, et vastustajal oli õigus hinnata koodi ka muul kui testpildil. Tegelikult on see tõlgendus põhjendamatu, kuna: kaebaja räägib läbisegi testimisest ja hindamisest, noppides RHAD-st nõudeid eri protsesside kohta ja tõlgendades neid omakasupüüdlikult ja loogikavastaselt. Kaebaja arusaama järgi oleks proovitööl justkui üks väljund, millele kehtivad kõik testimise kohta toodud nõuded; testimine ja hindamine on kaks erinevat etappi: testimi se sooritavad pakkujad enne pakkumuse esitamist, hindami skomisjon seejärel hindab proovitöö kvaliteeti kolme väljundi alusel ; RHAD ei sätesta testimisele ja proovitöö hindamisele samu nõudeid. Testimise kirjeldus ja nõuded on välja toodud dokumendis „Nõuded proovitööle“ ja proovitöö väljundite hindamine on kirjeldatud dokumendis „Hindamismetoodika kirjeldus“. Seega ei ole VAKO eksinud, kui ta eristas testimist ja koodi hindamist ega piiranud koodi hindamist üksnes pakkujatele etteantud testpildiga nr 14 . Testimine viidi läbi nõuetekohaselt ja võrdselt kõigi pakkujate jaoks . Nagu oleme varem märkinud, toimus testimine pildil nr 14 . Samal pildil põhines ka väljundi 1 hindamine (F1-skoori alusel), mille osas ei ole vaidlust. Kogu testimise protsess viidi läbi kaks päeva enne tähtaega, testpilt edastati kõigile pakkujatele võrdselt ning tulemid koguti ajatempliga ja allkirjastatult pakkumuste koosseisus . See kinnitab, et testimise etapp oli läbipaistev ja korrektne. VAKO järeldus ei tähenda, et testimine toimus mitmel pildil, vaid et mudeli koodi hindamine (proovitöö väljund 2) võib põhineda ka teistel samaväärsetel sisenditel, mis on igati loogiline ja õiguspärane. Hindamine proovitöö väljundite alusel oli kooskõlas hanke alusdokumentidega. Proovitöö koosnes kolmest eraldiseisvast väljundist: Mudeli e dukus akende tuvastamisel – hinnati testpildi nr 14 alusel (testimise tulemus); Mudeli kood – hinnati esitatud koodi sisu, loetavust ja tehnilist töökindlust; Töötu l emuste kirjeldus ja põhjendus – hinnati pakkuja analüüsi ja arutlustulemusi. Kaebaja eksib, kui eeldab, et kogu hindamine peab piirduma testpildiga. Vastupidi – just väljundi 2 hindamisel on põhjendatud hinnata, kuidas kood töötab ka teistel samaväärsetel piltidel. See võimaldab tuvastada, kas kood suudab töödelda sisult sarnaseid, sisendeid. Vastustaja koodi hindamise praktika oli metoodiliselt põhjendatud: kui kood töötab ainult testpildil, kuid ebaõnnestub teise sarnase pildi (nt pilt nr 13) korral, võib see osutada liigselt kohandatud lahendusele. Koodi kvaliteedi hindamisele ei ole laialdaselt aktsepteeritud standardit, protokolli või praktikat. Kuna hindamiskriteeriumiks ei olnud pelgalt töötav kood ühel konkreetsel pildil, vaid usaldusväärne lahendus, on vastustaja lähenemine sisuliselt põhjendatud ja kooskõlas hindamismeetodiga. Kaebaja väidab, et pilt nr 13 on sisuliselt erinev võrreldes treening- ja testandmetega ning seetõttu ei saanud sellel põhinevat testimist koodi töökindluse kontrollina arvesse võtta. See väide ei ole põhjendatud. Vastustaja hinnangul on pilt nr 13 sisuliselt samaväärne , kuigi mitte täpselt identne teiste andmetega. Erinevused pildi orientatsioonis (telgede suund, nurga asetus) või metaandmetes ei muuda pildi sisu, kvaliteeti ega sobivust masinõppe mudeli sisendina. Masinõppes on tavaline ja aktsepteeritud praktika piltide flippimine (peegelpilti pööramine) , pööramine, lõikamine või muud tüüpi transformatsioon , et parandada mudeli üldistusvõimet. Selliseid samme kajastasid ka mitmed pakkujad oma proovitöö kirjeldustes, sealhulgas ka kaebaja ise. Pilt nr 13 vastab kõigis sisulistes aspektides testpildile nr 14: pildi spektraalsed omadused ja lahutusvõime on samad; pikslite mõõt ja kuju on samad; objektide struktuur (nt hooned, tänavad, varjud) on samaväärne; pildi formaat ja struktuur on kooskõlas nõutuga. Oluline on märkida, et vastustaja ei saanud pildi eeltöötluse valikul ega metaandmete kujundamisel ette teada, milline konkreetne tehniline tegur võib mõne pakkuja koodi jaoks probleemseks osutuda . Kõik pakkujad said kasutada samu lähteandmeid ja töötlesid neid oma äranägemisel. Hankija edastas pakkujatele kõik lähteandmed ka kahes erinevas formaadis, PNG ja TIFF, millest PNG on primitiivsem pildiformaat ilma koordinaatide infot ja seega ka vähem tundlik pööramisele. Kaebaja otsustas töötada tundlikuma TIFF formaadiga, aga ei maandanud riski sisendi valideerimisega. Kaebaja väidab, et ei ole võimalik tagantjärele veenduda, millist pildi versiooni vastustaja tegelikult hindamisel kasutas. See väide on ebaõige. Vastustaja kasutas hindamisel pilti nr 13 , mis vastab hiljem esitatud kirjeldusele ning on identifitseeritav vestluse väljavõtte (Lisa 6) alusel koodi testinud Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus e spetsialistiga, kus on : e smalt esitatud koodi logi – logifailist on näha, et sisendina kasutati pilti nr 13 ning töö lõppes veateatega ValueError: Unknown column geometry ERROR conda.cli.main_run:execute(125): conda run python -u segment.py failed ; sellele järgneb koodi jooksutamisel kasutatud pildi nr 13 metaandmete ( gdalinfo päring) kirjeldus. Lisatud gdalinfo metaandmete väljundist on näha, et tegemist on täpselt selle pildiga, millele kaebaja oma vaidlustuses viitab. Andmed nagu asukoht failistruktuuris, suurus, telgede suund ja muud tehnilised parameetrid vastavad täielikult kirjeldatule. Vestluse väljavõttest on näha, et kood ei suutnud töötada nimetatud sisendiga, testimisel tekkis veateade, mis on varasemalt kaebajale esitatud, ning et see veateade tekkis just pildiga nr 13, mis vastab vaides esitatud kirjeldusele. Vastustaja ei ole kasutanud hindamisel mingit varjatud ega alternatiivset versiooni pildist. Kogu hindamine on olnud läbipaistev ja võrdselt kohaldatav kõigile pakkujatele . Kaebaja väidab, et pildi pööramise kohta antud selgitus on hilinenud ja vale. Ka sellele väitele tuleb vastu vaielda. Vastustaja selgitas vaidlustusmenetluses, et pilt nr 13 oli pööratud teistpidi, kuna tegemist oli tagavaatepildiga , mis vastavalt kaamerapaigutusele ja pildistamisviisile oligi teistmoodi orienteeritud. See ei ole erandlik praktika, vaid tuleneb pildistamise loogikast. Oluline on rõhutada, et see selgitus puudutab üksnes pilti nr 13 . Väide, et iga neljas treeningpilt pidanuks olema samamoodi pööratud, ei ole asjakohane. Vastustaja ei koostanud andmestikku nii, et iga neljas pilt oleks pöördeline või konkreetne tagavaade. Treening- ja testandmete valik toimus hoopis teistel alustel , näiteks: et testandmetel ei oleks tundlikke alasid; et testand metel oleks esindatud eri tüüpi hoonestus; et pildid ei kattuks omavahel; et valitud piltidel ei oleks liiga palju varjulisi seinu . Seega ei saa eeldada, et iga tagavaatepilt leidnuks koha treeningandmestikus. Vastustaja leiab, et on taganud riigihanke 286764 menetluse läbipaistvuse , seadnud konkurentsi soodustavad hanketingimused ning kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt . Kaebaja väide, et tema pakkumust on „Riskianalüüsi“ alakriteeriumis hinnatud ebaõigesti Kohtule esitatud kaebuses vaidlustatakse vastustaja hinnang riskianalüüsi alakriteeriumile, mille eest hankekomisjon hindas kaebaja pakkumust 3 punktiga 5-st. Kaebaja leiab, et tema riskianalüüsi hindamine on olnud meelevaldne ja ebapiisavalt põhjendatud. Vastustaja ei nõustu selle seisukohaga ja esitab alljärgnevalt selgitused riskianalüüsi hindamise kohta. Väljavõt t e d hankija esin daja poolt allkirjastatud hindamiskomisjoni protokollist ja edukaks tun nistamise otsusest, mis on hankes osalejatele riigihangete registri vahendusel teatavaks tehtud, on leitavad Lisadest 7 ja 8. Hindamiskriteeriumi „Projektiplaani“ alakriteeriumi „Riskianalüüs“ sisuks on hinnata, millise kvaliteediga on pakkuja esitatud riskianalüüs, sh kas ja kuidas on kirjeldatud projekti elluviimisega seotud riske ning millised on kavandatud riskide maandamismeetmed. Hinnatav on see, kuivõrd usaldusväärselt suudab pakkuja lepingut täita, arvestades realiseeruda võivate takistustega. Hindamiskomisjon hindas iga pakkumuse riskianalüüsi eraldi ja hindamismetoodikas sätestatud punktiskaala alusel. Kaebaja riskianalüüsile anti 3 punkti, mis hindamismetoodika kohaselt tähendab, et pakkumus vastab üle keskmise hankedokumentides kirjeldatud vastustaja ootustele. Hindamiskomisjoni hinnang on kirjas hindamisprotokollis, millest tulenevalt: Projektiplaan vastab täielikult hanke alusdokumentides toodud ootustele, on hästi põhjendatud ning realistliku eelarve ja ajakavaga. Pakkuja metoodika on usaldusväärne, teaduspõhine ja korrektselt dokumenteeritud. Samas on hinnatud, et riskianalüüs ei ole täielik – seal ei ole piisavalt käsitletud metoodikavalikust tulenevaid ajakava riske ega nende maandamismeetmeid. Eriti toodi esile, et integreeritud mudeli puhul on olemas kõrgendatud risk, et pakkuja ei jõua esimese aastaga nõutud kahte nähtust tuvastavat mudelit üle anda. Samuti puudub riskianalüüsis selge käsitlus pakkuja potentsiaalsest rahavoo riskist, mis tuleneb asjaolust, et kolme mudeli asemel on esimesel aastal töös vaid üks, mistõttu lükkub edasi osamaksete maksmise alus. Vaidlustaja on ekslikult samastanud kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrolli ja pakkumuste hindamise hindamiskriteeriumite alusel. P akkumuste hindamine toimub kvalitatiivsete kriteeriumide alusel ja punktid omistatakse lähtuvalt hindamiskomisjoni professionaalsest hinnangust pakkumuses toodud info kvaliteedile. Hindamiskomisjon ei ole hinnanud vaidlustaja majanduslikku seisu ega vähendanud punkte pakkuja likviidsuse tõttu. Protokollis viidatud potentsiaalne rahavoo risk on seotud ajakava teostamisega ning metoodilise lähenemisega, mitte pakkuja üldise majandusliku olukorraga. Hankelepingu projekt näeb ette, et esimese ja teise mudeli tööde üleandmine peab toimuma hiljemalt 12 kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. Selle tähtaja ületamine ei ole lubatud, isegi kui tööde ajakava hiljem täpsustatakse. Seega on tegemist tähtajalise ja kokkuleppelise tööülesandega, mille täitmatajätmisel võivad kaasneda lepingu rikkumise tagajärjed. Hindamiskomisjonil oli õigustatud alus hinnata ajakava riski kõrgendatuks, kuivõrd pakkuja metoodika valik eeldab esimesel aastal nõutust 1,5 korda suuremat töökoormust ja riskianalüüs ei anna usaldusväärset maandusplaani metoodikast tulenevate võimalike viivituste puhuks. Lisaks ajakava täitmisele seondub risk ka töö kvaliteediga. Hindamiskomisjon tõi välja, et pingelise ajakava tingimustes võib kvaliteet kannatada – näiteks võib kannatada andmete testimise ulatus või dokumentatsiooni põhjalikkus, mis on vajalik lõppkasutajate (nt EHR, PÄA) otsustusprotsessis. Riskide maandamise mehhanismid peavad arvestama mitte ainult tähtaega, vaid ka sisulist kvaliteeti. Hindamiskomisjoni hinnang kaebaja riskianalüüsile põhineb sisulisel ja süsteemsel analüüsil. Riskianalüüs ei olnud puudulik määral, mis välistaks lepingulise usaldusväärsuse, kuid ei olnud piisav selleks, et hinnata seda maksimaalsele punktisummale. Hindamiskomisjon jäi seisukohale, et riskianalüüs „tagab tellija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu nõuetekohase täitmise ja vastab seega üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele“. Sellest tulenevalt anti alakriteeriumis „Riskianalüüs“ 3 punkti. Punktide andmine on toimunud vastavuses hindamismetoodikaga ning põhjendused on dokumenteeritud hindamiskomisjoni protokollis. Kaebaja väide hindamise meelevaldsuse kohta ei ole põhjendatud. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud materjalid on kättesaadavad riigihangete registrist , VAKO toimikust ja käesolevast vastusest . Vastustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Rääk Riigihangete talituse juhataja Lisa 1 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord Lisa 2 Vaidlustuse vastus RTK vs MINDTITAN OÜ Lisa 3 Vastus vaidlustaja täiendavatele selgitustele RTK vs MINDTITAN OÜ Lisa 4 Nõuded proovitööl e Lisa 5 Hindamismetoodika kirjeldus Lisa 6 Koodi logi ja metaandmed Lisa 7 Väljavõte komisjoni hindamiseprotokollist STACC ja REGIO vs Mindtitan Lisa 8 Edukaks tunnistamise otsus KÄSKKIRI 30.03.2023 nr 1-2/23/22 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra kinnitamine Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 20 lg 1 p 7 alusel: 1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra. 2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr 1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra kinnitamine“. 3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest. (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Teatavaks teha: RTK töötajad Koostaja: Helina Kudu  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12 Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine Protsessi omanik: RHO juhataja Versioon: 9 Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab: 1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1 2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9 7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus) riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel. 1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt. 1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO). Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse. 1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija. 1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi. 1  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12 1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise. 1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel. 1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega. 1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid puudutavates küsimustes. 1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:  lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;  RHO töötajale;  raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;  raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;  väikeostu korraldavale isikule;  väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule. 1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale. 1.13. Korra lisad Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.  K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;  K14 L2 – lähteülesande vorm;  K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;  K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;  K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm. 2. MÕISTED JA LÜHENDID  Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks, menetlemiseks ja hoidmiseks.  Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu või hankelepingu asutus. 2  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12  Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.  Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend riigihanke korraldamiseks.  Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste vahendite kasutamise üle.  Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/.  Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.  RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.  Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.  Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.  Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase korraldamise eest.  Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.  Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja finantseerimisallikate kirjeldus.  Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.  Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused. 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE 3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks 3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase (K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta. 3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO päringu igal aastal hiljemalt septembris. 3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud tähtajaks. 3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või 3  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12 riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased andmed hankeplaani sisendis. 3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:  riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;  kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja tarvikute eeldatav kulu;  asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse sisse. 3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted 3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad riigihanked. 3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu. 3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:  asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 30 000 eurost;  eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 300 000 eurost. 3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:  sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;  riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;  lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus; 4  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12  riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse riigihankena või ühishankena. 3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös asutustega. 3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu maksmise, avaldades need RTK veebilehel. 3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine 3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses. 3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani kinnitamisest. 3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan. 3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine 3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut kinnitamist. 3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel võimalusel. 3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus 3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani kinnitamist. 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT 4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus 4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 5  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12 4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt kooskõlastatud juhtudel. 4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes. 4.2. Lähteülesande koostamine 4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui lähteülesande valmistab ette RHO. 4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase teenuse tellimise või asja ostmise jaoks. 4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande esitamist. 4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine 4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid, alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. 4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused, juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused. 6  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12 4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse) RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse. Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid. 4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine 4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:  lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga (sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku tegemine);  keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi kogumine;  hankemenetluse liigi valimine;  riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  nõuetekohane kooskõlastamine;  riigihanke läbiviimine;  pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;  selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest vastutavalt isikult;  riigihanke otsuste tegemine;  taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine tehtud otsustest;  ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste täitmine. 4.5. Pakkumuste hindamine 4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12 4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik. 4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest. 4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt. Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta. 4.6. Riigihanke vaidlustamine 4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb RHO koostöös sisendi andjaga. 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE 5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga. 5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega. 5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest. Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks. 5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel lähtutakse järgmistest nõuetest:  võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust) või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;  pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS), välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris; 8  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12  koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile kooskõlastamiseks. 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE 6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad. 6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg 6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti. 6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga seotud muu isik. 6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus. 6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument. 6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori asetäitjale. 6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel, esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate. 6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või vastavalt asutuse töökorraldusele. 6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:  vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning lõpetamise õiguspärasuse eest;  kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe. 9  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12 RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise kohta;  esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;  esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või hankelepingu lõppemise kohta. 6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust. 6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud RHO töötaja. 6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt. 6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest. 6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm). 6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:  füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;  autoriõigusi kajastavad lepingud;  rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;  lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest. 6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja. 10  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12 6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid. 7. RAKENDUSSÄTTED 7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates. 7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud hankeplaani ei täiendata. 7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt. 7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik. 11  -866140 -147320 0 0 Lp Angelika Timusk Riigihangete v aidlustuskomisjon [email protected] Teie: 1 7 .0 6 .2025 Meie: 2 0 .0 6 .2025 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 [email protected] Esindaja : Mihkel Rääk r iigihangete talituse juhataja t el +372 5910 5124 e -post: [email protected] Teenuse tellija : Maa- ja Ruumiamet registrikood 70003098 e-post : [email protected] Riigikantselei r egistrikood 70004809 e-post: [email protected] Vaidlustaja: MINDTITAN OÜ registrikood 14131800 e-post : [email protected] Vaidlustaja esindaja d : Kristjan Jansons j uhatuse liige e-post : [email protected] Kolmas isik : STACC OÜ registrikood: 11672027 e-post: [email protected] REGIO OÜ registrikood: 12971967 e-post: [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE r iigihankes „ Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) “ (viitenumber 286764 ) Hankija taotlus ed : Jätta vaidlustus RHS § 197 lõige 1 punkti 4 alusel rahuldamata ning jätta jõusse hankija 06.06.2025 edukaks tunnistamise otsus , millega tunnistati edukaks ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumus . Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. Jätta kõik vaidlustus menetlus e kulud, sh vaidlustus t elt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustaja kanda. ASJAOLUD Riigihangete vaidlustuskomisjon ( VAKO ) edastas hankijale 1 7 .0 6 . 202 5 teate esitatud vaidlustusest riigihanke s „ Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) “ (viitenumber 286764 ) . VAKO palus hankijal esitada kirjalik vastus riigi hankes esitatud vaidlustuse kohta hiljemalt 2 0 .0 6 .2025 . Teabevahetus ja kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid on VAKO-le kättesaadavad riigihangete registrist ( RHR ) . Hankija 06.06.2025 edukaks tunnistamise otsus koos hindamiskomisjoni liikmete poolt allkirjastatud hindamise koondprotokolliga on leita v RHR-i tulemdokumentide lehe lt . Pakkujate teavitamine ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumuse edukaks tun n istamise otsusest on leitav RHR-i teabevahetuse lehe rubriigist „Sõnumi d ettevõtjale“ ( sõnum 973732 ). Samalt lehelt on ka leitavad väljavõttena hindamiskomisjoni protokollist igale vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale saadetud eduka pakkuja nimed ning hindamiskomisjoni põhjendused , mis andsid edukale pakkumusele eelise konkure eriva vastavaks tunni statud pakkumusega võrreldes (sõnumid 973735 ; 973736 ; 973738 ; 973740 ja 973741 ) . Vaidlustajale saadetud väljavõte hindamiskomisjoni protokollist on leitav sõnumist 973738 . Riigihanke alusdokumendid sh hindamismetoodika kirjeldus, treeningandmed ja nõuded proovitööle on kättesaadavad RHR-i alusdokumentide lehelt. Vaidlustaja taotleb hankija edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist , millega hankija tunnistas edukaks ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumuse. Vaidlustaja on seisukohal, et ta oleks pidanud saama proovitöö koodi eest 3 punkti rohkem ja riskianalüüsi eest 2 punkti rohkem ning hankija oleks pidanud tunnistama vaidlustaja pakkumuse edukaks. Hankija ei nõustu vaidlustuses esitatud seisukohtadega. Vaidlustuse teisel leheküljel alt kolmandas lõigus tõdeb vaidlustaja enda kui pakkuja kohta, et: „ Antud hankes on pakkuja mitmes punktis esitanud väiteid, mis on kas ebatõesed või ei ole vastavuses hankija enda sõnastatud hanke alusdokumentidega.“ . Hankija on seisukohal, et hankija 06.06.2025 edukaks tunnistamise otsus ja hindamiskomisjoni protokoll , millega tunnistati edukaks ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumus , vasta vad õigusaktides ettenähtud nõuetele , on õiguspära sed ja põhjendatud . Hankija on lähtunud pakkumuste hindamisel riigi hanke alusdokumentides sh hindamismetoodikas sätestatud reeglitest ega p ole muutnud hindamiskriteeriumeid pakkumuste hindamise käigus. RHS § 52 lõige 2 loetleb pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumisele järgnevad hankija kohustuslikud toimingud avatud hankemenetluses , § 52 l õige 3 sätestab hankijale avatud hankemenetluses pöördmenetlus e kasutamise võimaluse ning § 100 l õige 1 p unkt 4 sätestab aluse nõuda pakkujalt andmeid pakkuja majandustegevuse netokäibe kohta . Hanki ja ei ole ka eksinud RHS § 52 lõigete 2 ja 3 ning § 100 lõike 1 punkti 4 vastu nii nagu seda väidab vaidlustaja. Hankija on järginud kõiki enda seatud hanketingimusi avatud hankemen e tluses sh kontrollinud pakkuja te kõrvaldamise aluste puudumist , pakkujate vastavust seatud kvalifitseerimise tingimustele ning h innanud v astavaks tunnistatud pakkumusi enda sätestatud hindamismetoodika alusel ja e dukaks tunnista nud majanduslikult soodsaim a pakkumus e riigihanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule . Vaidlustaja e sitatud v aidlustus tuleb jätta rahuldamata. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED P roovi töö Hankija on kontrollinud kõikide pakkujate osas k õrvaldamise aluste puudumist ja vastavust kvalifitseerimise tingimustele lähtuvalt RHS-st ning riigihankes 286764 seatud hanketingimustest . Kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimus ele vastavuse kontrollimise etapp , pakkumuste vastavuse kontrollimise etapp ning vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamise etapp, on eraldiseisvad etapid . Hankija on hinnanud vastavaks tunnistatud pakkumusi järgides RHS-i s ning hindamismetoodikas sätestatud reegleid . Hankija on järginud pakkujate võrdse kohtlemise ja riigihanke läbipaistvuse põhimõtteid, lähtudes hankeotsuste tegemisel riigihankes 289474 sätestatud hanketingimustest ning teinud kõik hankeotsused sh edukaks tunnistamise otsuse koos põhjendustega teatavaks ja esitanud vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja tele edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise hindamismetoodika alusel . Vaidlustaja ei ole riigihanke 286 764 alusdokumente sh nõudeid proovitööle ega hindamismetoodikat vaidlustanud . Riigihanke alusdokumentides seatud tingimused on nii hankijale, kui vaidlustajale siduvad ning hankija on ka lähtunud hankeotsuste tegemisel enda seatud tingimus test. Hankija on edukaks tunnistamise otsust põhjendanud ning teinud selle ka pakkujatele teatavaks RHR-is. Hankija ei lisanud täiendavaid hindamiskriteeriume hindamise käigus ning ükski hindamiskriteerium ei olnud pakkujate jaoks salajane. V aidlustaja koodi jooksutamisel ilm nesid hankijale vaidlustaja koodi s tõrked . Kõikide teiste pakkuja te esitatud koodi jooksutamisel samalaadi tõrge puudus . Esmaste tõrgetega pöördus hankija vaidlustaja poole ja küsis selgitusi koodi jooksutamiseks. Pakkuja selgitas ning see lahendas koodi jooksutamise tõrked osaliselt ehk teisisõnu tõrked jätkusid. Kood ei jooksnud ja peamine veateade oli seotud tundmatu geomeetriaga. Veateade ei tuvastanud sisendandmete ebasobivust. Hankija hindamiskomisjon jätkas katsetega kood tööle saada, jagades koodi Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus e spetsialistiga, kuid veateade oli sama. Lõpuks, kui sisendiks võeti teine pilt, siis probleemid lahenesid. Hankija jagas seejärel koodi hindamiskomisjoni koosseisu kuuluva masinõppespetsialistiga, et koodi ka väljaspool haldusala jooksutada ja näha, kas viga võis olla tingitud hankija seadmetest, taristust või võrgusätetest. Väline ekspert sai piltidega 13 ja 14 samad tulemused , mis kinnitas hankijale, et probleem oli pakkuja koodis. Tingimus, et t estimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt suurusega kuni 0,5GB ning t estpilt edastatakse nii TIF kui ka PNG formaadis , puudutab nõudeid proovitööle ning antud nõuet on hankija ka järginud. Hankija ei ole eksinud proovitöö nõuete vastu ega neid eiranud. Proovitöö nõuded, sh testimise tingimused, on sätestatud proovitöö korraldusele. Proovitöö testimine ja pakkuja koodi hindamine on kaks eri nevat asja. P roovitöö nõuete kohaselt : "Proovitöö üks osa on mudeli testimine, mis toimub hankija poolt ette antud testandmetel piiratud aja jooksul. “ [...] . Proovitöö tulemusel valminud mudel pidi läbima testimise. Vastav a lt proovitöö nõuetele pidid ja viisid m udeli testimise läbi pakkujad enda taristul ning esita sid hankijale tulemuse, mis sisaldas mudeli tuvastatud aknad raster- või vektorkujul (formaadid proovitöö väljundite osas). Testimine toimu s 2 päeva enne pakkumuste esitamise tähtaega kell 10.00 – 13.00. Hankija a ndis kõikidele riigihanke juurde registreerunud huvitatud isikutele te a da testimise ajast ning ligipääsu treeningandmetele ning testpildile läbi RHR-i teabevahetuse (sõnumid 950974 ; 951224 ; 952258 ; 956274 ; 956277 ; 956284 ; 956297 ; 956302 ; 956305 ja 958159 ) . Pakkuja d esita sid allkirjastatud testimise tulemuse pakkumuse koosseisus. Proovitöö testimine toimus enne pakkumuse esitamist. Koos pakkumusega esitati ja proovitöö all hinnati kolme proovitöö tulemit: testimise tulemus, mudeli kood ja proovitöö kirjeldus. Vaidlustaja väidab ekslikult, et hankija on mudeli koodi hindamisel läinud vastuollu enda seatud nõuetega, jooksutades pakkujate koode muudel piltidel kui pakkujatega jagatud pildil nr 14. Koodi hindamisel on välja toodud, et kood peab olema kommenteeritud, hästi toimiv, loogiline ja Pythoni keeles ning seda vaadati nii vastavuskontrollis , kui ka hindamisel. Hankija ei ole üheski alusdokumendis väitnud, et pakkujate koodi hindamisel lähtutakse koodi toimimisest vaid pildil nr 14. Kuna kõikide lähteandmete puhul on tegemist samaväärsete andmetega, kasutas hankija koodide jooksutamisel teadlikult ka teisi pilte ning selline hankija tegevus on kooskõlas hankija riigihanke alusdokumentides sätestatud reeglitega. Hankija ei ole proovitöö tingimustes väljendanud seda, et lähteandmed oleksid ilma igasuguse eeltöötluseta. Lähteandmeteks olevad kaldpildid on toodetud kaameraga, mis pildistab neljas erinevas suunas. Need katavad suurt vaatesektorit ja on mahult suured. Pilti nr 13 on pööratud seetõttu, et see on tehtud nö tahavaatavast kaamerast, mis oma positsiooni tõttu pildistab tagurpidi. On ootuspärane, et kaldpilte on vaja eeltöödelda (nt pöörata). Pööramine on levinud eeltöötluse samm selliste masinõppeprojektide puhul, kus alusandmeteks on pildid. Ka pakkujatele edastatud treeningandmete seas oli pööratud pilte, mistõttu peaks kõik pakkujate koodid oskama arvestada ja jooksma pööratud piltidega. P iltide pööramine ei ole mõjutanud mudeli toimimist. P ilt nr 13 on pööratud rohkem, kui teised pildid 90 kraadi asemel 180 kraadi , kuid se da pole ebatavalisel või äärmuslikul viisil muudetud . Pakkujatel oli võimalus tutvuda lähteandmetega, sh pööratud piltidega, treenimise etapis kogu hanke testimisele eelneval ajal. Mudelid peaksid suutma objekte tuvastada pikslipõhiselt, olenemata, kas pikslid on pööratud või mitte. Kuigi pilt nr 13 on pööratud, on see samaväärne teiste lähteandmetega, kuna tuvastuse jaoks olulised aspektid nagu pildi sisu, suurus, piksli kuju, eraldusvõime, spektraalsed omadused ja objektistruktuur säilisid muutumatuna. Tehisarul põhinevate mudelite üks aluspõhimõtteid on, et mudel peab olema robustne, st mitte liiga tundlik sisendi osas. Pildi pööramine on rahvusvaheliselt aktsepteeritud praktika nt sisendandmete augmenteerimisel (juurde tootmisel) või mudeli robustsuse testimisel, mis aitab hinnata mudeli üldistusvõimet. Piltide pööramise praktikat kinnitab ka see, et pakkuja on ise lähteandmeid augmenteerides pööranud. Väljavõte pakkuja projektiplaanist: " A ndmete argumenteerimine A itab parandada mudeli üldistusvõimet ja olemasolevast treeningandmete kogusest maksimumi välja võtta. Olemasolevaid pilte transformeeritakse, luues nendest uusi variatsioone, mis säilitavad originaali semantilise sisu, kuid esitavad seda erineval kujul. Ortofotode puhul võib selline andmete rikastamine hõlmata piltide pööramist erinevate nurkade all, peegeldamist, lõikamist, värvi muutmist, heleduse ja kontrasti reguleerimist ning müra lisamist." Väljavõte vaidlustaja proovitöö kirjeldusest: „Kuna andmestik oli väike, kasutasime rohkem andmetäiendusvõtteid. Kasutatud augmentatsioonid: VerticalFlip HorizontalFlip RandomRotate90 RandomBrightnessContrast HueSaturationValue GaussianBlur GaussNoise Täiendavalt oleks olnud võimalik rakendada ka keerukamaid transformatsioone.“ T õele ei vasta vaidlustaja väide, et pildi pööramine on tehniliselt oluline nüanss. Vaidlustaja kood ei jooksnud pildil nr 13 , kuid samas andis tulemuse teisel pildi l. K una kood ei toiminud kõikidel piltidel tõrgeteta, tekitas see hindamiskomisjonis küsimusi , mistõttu polnud võimalik vaidlustaja pakkumusele maksimaalseid punkt e omistada . Hankija hindamiskomisjon püüd is leida koodi tõrgetele vastust , et mh omistada hindamismetoodika alusel vaidlustaja pakkumusele korrektsed punktid. Kokku jooksutas vaidlustaja koodi 3 inimest eraldiseisvalt ja veateated olid täpselt samad: probleem geomeetriaga. Veateatel puudub otsene viide pildile või selle pööramisele . V eateade ei tule pildi pööramisest. Tavapärane on hoida k ood nii lihtsana kui võimalik ja tuvastada vigade juurpõhjus . Selle on hankija välja toodud ka proovitöö nõuetes viidatud Clean Code üld põhimõtete punktis 2 ja 4 (General rules ). Proovitöö nõuetes on hankija ka selgesõnaliselt öelnud, et h ästi toimiv kood on kooskõlas koodi loomise hea tavaga ning, et aluseks võib võtta nt Robert C. Martini “Clean Code” põhimõtted ( Summary of 'Clean code' by Robert C. Martin · GitHub ). K ui vaidlustaja kood oleks hea tava kohaselt sisaldanud sisendi valideerimist (st juurpõhjuse tuvastamist ning teavitust selle kohta, kui sisendandmed on koodi jaoks ebasobivad), siis oleks olnud tekkinud tõrge paremini diagnoosi tav ning võimalik, et küsimusi koodiga p oleks hindamiskomisjonil tekkinud. Hankija hindamiskomisjon tegi omaltpoolt piisavalt koodi tööle saamiseks ja vea tuvastamiseks, kuid koodi valikuline toimimine ning ebamäärased veateated tekitasid hindamiskomisjonis põhjendatud küsimusi, mistõttu ei saa vaidlustajale koodi eest omistada maksimumpunkte. H ankija ei ole läinud vastuollu proovitöö reeglitega ega hindamismetoodikas sätestatud tingimustega . Hankija jooksutas koodide toimivuse hindamisel neid teadlikult mitmel pildil ja ei olnud piiratud üksnes testimisel kasutatud pildiga nr 14. Riskianalüüs projektiplaanis Hankija on hinnanud vaidlustaja vastavust kvalifitseerimise tingimusele vastavalt ha n kija seatud kvalifitseerimise tingimustele ning hankija on omistanud majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks punkte ja hinnanud pakkumusi hindamismetoodika alusel . Kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll ja pakkumuste hindamine hindamismetoodika alusel on kaks erinevat asja , mida vaidlustaja ekslikult samastab. Hindamiskomisjon ei ole võtnud punkte maha pakkuja likviidsuse tõttu vaid seetõttu, et pakkuja ei ole riskianalüüsis piisavalt selgitanud enda valitud metoodikast tulenevat ajakava riski ega sisuliselt selle ma a nd a mismeetmeid. Protokollis on viidatud potentsiaalsele rahavoo riskile , mille fookus on ajakava teostamise riskil. Hankijale jääb arusaamatuks, miks vaidlustaja omistab riskianalüüsis kaotatud punktid eelkõige majanduslikele näitajatele. Protokollis on selgelt fookuses metoodikast tulenev surve 1. aasta ajakavale ja rangele tähtajale, sealjuures peab hindamiskomisjon pakkuja võimekust töid teostada üldiselt heaks, aga mitte maksimumpunktide vääriliseks. Väljavõte hindamiskomisjoni protokollist: "Ajakava ja eelarve on üldiselt realistlikud (90€/h, lõpus 3 kuud puhvrit), samas on pakkumusel kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli puhul ei jõua pakkuja 1. aastaga nõutud osa (st 2 nähtuse tuvastamist) üle anda." Hankija h indmaiskomisjon on oma p rotokollis vaidlustajale 3 punkti omistamisega mh selgitanud, et r iskianalüüsis on määratud vastutajad ning r iskianalüüs tagab hankija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu nõuetekohase täitmise ja vastab seega üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud hankija ootustele. Hankija ei väida, et vaidlustaja ei oleks ajakavaga seotud riske hinnanud. Hindamiskomisjon peab vaidlustaja riskide hindamist üldiselt heaks, kuid toob välja, et vaidlustaja pole oma metoodikavalikust tulenevalt piisava detailsusega ajakava riske läbi mõelnud ja kirjeldanud. Hindamis p rotokolli sõnastus e kohaselt : "Ajakava ja eelarve on üldiselt realistlikud (90€/h, lõpus 3 kuud puhvrit), samas on pakkumusel kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli puhul ei jõua pakkuja 1. aastaga nõutud osa (st 2 nähtuse tuvastamist) üle anda. Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske maandada, kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik. Riskianalüüsis on kõrgendatud ajakava risk ja pakkuja potentsiaalne rahavoo risk (3 mudeli asemel on 1, st ka pikem aeg enne osamakset) välja toomata ja maandamata." . Siin on silmas peetud rõhuasetust sõnal kõrgendatud. Hindamiskomisjoni liikmed süüvisid põhjalikult riskianalüüsi. Ajakava muutustega seotud riske on analüüsis isegi mitu (nt ajakavast ei peeta kinni, hankija võtmeisiku kättesaamatus, andmete ettevalmistamine Ma a- ja Ru umiameti poolt viibib), aga puudulikuks pidas hindamiskomisjon just pakkuja metoodikast (kolmest mudelist koosnev integreeritud mudel esimese aasta jooksul) tuleneva ajasurve maandamist esimesel aastal (kus puhveraeg tähtajani on 0 nädalat). Tegemist on ambitsioonika ettevõtmisega teostada esimesel aastal vähemalt 1,5 kordne tööde maht. Sealjuures peavad integreeritud mudeli edukaks tunnistamise jaoks olema täidetud kõigi kolme andmegrupi (teed, vooluveekogud, hooned) sihttasemed, semantilised ja geomeetrilised ootused korraga. Hankijal peab olema aega kõigi andmegruppide jaoks toota treeni n gandmeid, vahetulemusi testida, tagasisidet anda ning kaardistajate töökiiruse muutusi mõõta. Vahe- ja lõpptulemusi valideeritakse ka lõppkasutajate peal (EHR, PÄA) ning pakkuja peab jõudma tööde üle andmiseks koostada ka kolme etapi dokumentatsioonid. Hankija ei väida, et 1,5-kordne töö maht esimesel aastal on võimatu, kuid olematu puhveraeg I aasta lõpus ja esimese aasta töömahu mitte adresseerimine riskianalüüsis tekitas hindamiskomisjonis kahtluse, et pakkuja arvab, et esimese kahe mudeli üleandmise tähtaeg on libisev, mida see aga ei ole . Hankelepingu projekti punkti 3.1.1 kohaselt I ja II etapi tööd (I ja II mudel) ja aruanded antakse üle hiljemalt 12 kuu jooksul, pärast hankelepingu sõlmimist. Sama hankelepingu projekti punkti 3.1.3 kohaselt lepingu punktis 3.1 ja 3.1.1. kehtestatud töö üleandmise tähtpäevad ning p unktis 2.1. esitatud tööde maksumus jääb muutmata , isegi kui on vajadus täpsustada aja- ja tegevuskava. Tempokas ajakava esimesel aastal võib realiseeruda hoopis kvaliteedi languses (nt kiirendatud projekti ettevalmistus või hankija/lõppkasutajate piiratud testimisvõimalus), et tähtajast kinni pidada. Hankija hindamiskomisjon jääb vaidlustaja osas protokollis toodud seisukohale, et „r iskianalüüs tagab tellija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu nõuetekohase täitmise ja vastab seega üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele" , kuid ei saa öelda, et hankijal oleks täis veend umus vaidlustaja korrektses lepingu nõuetekohase täitmise võimekuses, mistõttu ei saa omistada riskianalüüsi eest maksimumpunkte. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Rääk Riigihangete talituse juhataja Lisa 1 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord KÄSKKIRI 30.03.2023 nr 1-2/23/22 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra kinnitamine Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 20 lg 1 p 7 alusel: 1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra. 2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr 1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra kinnitamine“. 3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest. (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Teatavaks teha: RTK töötajad Koostaja: Helina Kudu  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12 Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine Protsessi omanik: RHO juhataja Versioon: 9 Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab: 1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1 2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9 7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus) riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel. 1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt. 1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO). Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse. 1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija. 1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi. 1  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12 1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise. 1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel. 1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega. 1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid puudutavates küsimustes. 1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:  lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;  RHO töötajale;  raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;  raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;  väikeostu korraldavale isikule;  väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule. 1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale. 1.13. Korra lisad Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.  K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;  K14 L2 – lähteülesande vorm;  K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;  K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;  K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm. 2. MÕISTED JA LÜHENDID  Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks, menetlemiseks ja hoidmiseks.  Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu või hankelepingu asutus. 2  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12  Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.  Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend riigihanke korraldamiseks.  Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste vahendite kasutamise üle.  Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/.  Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.  RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.  Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.  Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.  Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase korraldamise eest.  Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.  Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja finantseerimisallikate kirjeldus.  Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.  Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused. 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE 3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks 3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase (K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta. 3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO päringu igal aastal hiljemalt septembris. 3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud tähtajaks. 3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või 3  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12 riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased andmed hankeplaani sisendis. 3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:  riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;  kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja tarvikute eeldatav kulu;  asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse sisse. 3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted 3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad riigihanked. 3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu. 3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:  asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 30 000 eurost;  eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 300 000 eurost. 3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:  sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;  riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;  lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus; 4  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12  riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse riigihankena või ühishankena. 3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös asutustega. 3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu maksmise, avaldades need RTK veebilehel. 3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine 3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses. 3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani kinnitamisest. 3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan. 3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine 3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut kinnitamist. 3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel võimalusel. 3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus 3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani kinnitamist. 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT 4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus 4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 5  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12 4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt kooskõlastatud juhtudel. 4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes. 4.2. Lähteülesande koostamine 4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui lähteülesande valmistab ette RHO. 4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase teenuse tellimise või asja ostmise jaoks. 4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande esitamist. 4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine 4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid, alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. 4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused, juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused. 6  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12 4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse) RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse. Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid. 4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine 4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:  lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga (sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku tegemine);  keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi kogumine;  hankemenetluse liigi valimine;  riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  nõuetekohane kooskõlastamine;  riigihanke läbiviimine;  pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;  selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest vastutavalt isikult;  riigihanke otsuste tegemine;  taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine tehtud otsustest;  ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste täitmine. 4.5. Pakkumuste hindamine 4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12 4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik. 4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest. 4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt. Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta. 4.6. Riigihanke vaidlustamine 4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb RHO koostöös sisendi andjaga. 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE 5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga. 5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega. 5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest. Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks. 5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel lähtutakse järgmistest nõuetest:  võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust) või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;  pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS), välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris; 8  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12  koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile kooskõlastamiseks. 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE 6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad. 6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg 6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti. 6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga seotud muu isik. 6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus. 6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument. 6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori asetäitjale. 6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel, esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate. 6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või vastavalt asutuse töökorraldusele. 6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:  vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning lõpetamise õiguspärasuse eest;  kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe. 9  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12 RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise kohta;  esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;  esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või hankelepingu lõppemise kohta. 6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust. 6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud RHO töötaja. 6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt. 6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest. 6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm). 6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:  füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;  autoriõigusi kajastavad lepingud;  rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;  lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest. 6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja. 10  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12 6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid. 7. RAKENDUSSÄTTED 7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates. 7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud hankeplaani ei täiendata. 7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt. 7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik. 11  -866140 -147320 0 0 Lp Riigihangete v aidlustuskomisjon [email protected] Teie: 25 .0 6 .2025 Meie: 03 .0 7 .2025 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 [email protected] Esindaja : Mihkel Rääk r iigihangete talituse juhataja t el +372 5910 5124 e -post: [email protected] Teenuse tellija : Maa- ja Ruumiamet registrikood 70003098 e-post : [email protected] Riigikantselei r egistrikood 70004809 e-post: [email protected] Vaidlustaja: MINDTITAN OÜ registrikood 14131800 e-post : [email protected] Vaidlustaja esindaja d : Kristjan Jansons j uhatuse liige e-post : [email protected] Kolmas isik : STACC OÜ registrikood: 11672027 e-post: [email protected] REGIO OÜ registrikood: 12971967 e-post: [email protected] VASTUS VAIDL USTAJA TÄIEND A VATELE SELGITUSTELE r iigihankes „ Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) “ (viitenumber 286764 ) Hankija taotlus ed : Jätta vaidlustus RHS § 197 lõige 1 punkti 4 alusel rahuldamata ning jätta jõusse hankija 06.06.2025 edukaks tunnistamise otsus , millega tunnistati edukaks ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumus . Jätta kõik vaidlustus menetlus e kulud, sh vaidlustus t elt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustaja kanda. ASJAOLUD Riigihangete vaidlustuskomisjon ( VAKO ) edastas hankijale 25 .0 6 . 202 5 kirjaliku menetluse teate riigihanke s „ Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) “ (viitenumber 286764 ) . Samas teates informeeris VAKO , et menetlusosalistel on võimalik esitada VAKO- le täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi kuni 30.06.2025 ning laekunud seisukohtadele on menetlusosalistel võimalik vastata kuni 03.07.2025. Hankija on vaidlustajale selgitanud , mida hankija täpselt tegi, et koodi jooksutada ning milliseid vead tekkisid . Vastav teabevahetus on muuhulgas leitav ka näiteks riigihangete registri (RHR) lehelt „Sõnum hankijale “ sõnumi nr 974314 alt. Vaidlustaja p oleks pidanud saama proovitöö koodi eest 3 punkti ega riskianalüüsi eest 2 punkti rohkem . Vaidlustaja eksitab VAKO-t, jättes VAKO-le mulje nagu nõuded proovitööle on sama asi, mis nõuded koodi hindamisele. Proovitöö on tervik, mille ühe väljundina pidid pakkujad sh vaidlustaja esitama hankijale enda treenitud mudeli koodi. Vaidlustaja kasutab läbivalt segamini termineid „proovitöö“, „kood“ ja „testimine“, kuigi proovitöö osas on vaidlustatud ainult ühe hindamiskriteeriumi – mudeli kood – punktid. Vaidlustus baseerub suures osas proovitöö teiste hindamiskriteeriumite metoodikal või proovitöö nõuetel, mis ei kohaldu koodi hindamisele. On kohatu rääkida testimisest või nõuetest proovitööle, kui vaidlustatud on mudeli koodi eest antud punktid. Vaidlustaja püüab kas menetlust võimalikult segaseks ajada või ei ole ise aru saanud hanke hindamismetoodikast. Hankija ei ole läinud vastuollu proovitöö nõuetega ega hindamismetoodikas sätestatud tingimustega. Hankija hindas kood e, jooksutades neid teadlikult mitmel pildil ja ei olnud piiratud üksnes testimisel kasutatud pildiga nr 14. Proovitöö nõuetes sätestatud tingimus, et testimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt suurusega kuni 0,5GB ning testpilt edastatakse nii TIF kui ka PNG formaadis, puudutab üksnes testimist ning antud nõuet on hankija ka järginud. Hankija h indamiskomisjon võttis riskianalüüsi osas vaidlustajalt punkte maha , kuna vaidlustaja p ole riskianalüüsis piisavalt selgitanud enda valitud metoodikast tulenevat ajakava riski ega sisuliselt selle maandamismeetmeid. Hankija on vaidlustajale ka riskianalüüsiga seonduvat selgitanud ning on muuhulgas p rotokollis viidatud potentsiaalsele rahavoo riskile, mille fookus on ajakava teostamise riskil. Hankija ei nõustu vaidlustaja täiendavate selgitustega ning vaidleb nendele vastu. Hankija on järginud kõiki enda seatud hanketingimusi jõudmaks õiguspärase edukaks tunnistamise otsuseni. VASTUS P roovi töö Nõuded proovitööle on dokument, mis sätestab eelkõige seda, mida pakkujad sh vaidlustaja proovitöö osana peavad esitama, millistel andmetel pakkujad mudelit peavad treenima ning kuidas on korraldatud proovitöö testimine. Kood on proovitöö üks väljund, sisuliselt mudeli kirjapilt Pythoni keeles, ning koodi hindamine on proovitöö üks alakriteeriume. Teised kaks proovitöö alakriteeriumit on proovitöö kirjeldus ja mudeli edukus, mida hinnati 7. aprillil korraldatud testimisega. Vaidlustaja räägib läbisegi koodi alamkriteeriumi eest maha võetud punktidest, mudeli testimisest (mis on tegelikult seotud mudeli edukuse alamkriteeriumiga) ja nõuetest proovitööle (täpsemalt, testimise korraldusest). Vaidlustatud on üksnes koodi alamkriteeriumi osa, mitte mudeli edukus, mida testimisega hinnati. Koodi puhul hinnatakse seda, kas kood toimib, on loogiline, on Pythoni keeles või tekitab küsimusi. Kui kood tekitab hindamiskomisjonis küsimusi, ei saa hindamismetoodika alusel selle eest anda maksimumpunkte. Mudeli edukust aga hinnat i 7. aprillil toimunud testimise põhjal, mis on sisuliselt proovitöö „eksam“. Testimise sooritasid pakkujad pilt nr 14 peal ning edastasid hankijale tulemused, millelt arvutati numbriline vääring (F-skoor) ning mis oli aluseks mudeli edukuse eest antavatele punktidele. Vaidlustaja väide, et : „V aidlustaja tõestas, et suudab seda teha maksimumpunktide vääriliselt (hankija ise tõdeb, et kood töötab selle pildiga, mis pakkujatele edastati).“ , on väär . V aidlustaja ei oleks mingil juhul saanud proovitöö eest maksimumpunkte isegi kui koodi eest omistataks maksimumpunktid, sest mudeli edukuse eest ei saanud vaidlustaja maksimumpunkte. Koodi jooksmine ühel valitud pildil ei anna proovitöö eest maksimumpunkte. Vale on ka vaidlustaja väide , mille kohaselt vaidlustaja sõnab : „Leiame, et oleme proovitöö täitnud maksimumpunktide vääriliselt.“ Vaidlustaja mõtleb siin ilmselt koodi alamkriteeriumit, kuid näitab suutmatust mõista hindamismetoodikat, viidates kogu proovitöö punktidele. Tõele ei vasta ka vaidlustaja väide, milles vaidlustaja väidab, et „Hankija ütleb, et testimisel kasutatud piltide arv ei olnud piiratud, kuid proovitöö nõuded ütlevad selgelt, et “Testimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt” . Hankija ei ole mitte üheski riigihanke alusdokumendis öelnud, et testimisel kasutatud piltide arv ei ole piiratud. Vastupidi, testimise nõuded, mh see, et pakkujatele sh vaidlustajale antakse ette proovitöö puhul üks testpilt, on selgelt kirjas riigihanke alusdokumendis „Nõuded proovitööle“. Vaidlustaja ei oska vahet teha proovitöö alamkriteeriumitel ja nende hindamisel. Hankija ei ole eksinud ei testimise ega ka teiste hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuete vastu. 12.06.2025 RHR-i vahendusel sõnumis nr 974314 selgitas hankija vaidlustajale, et h ankija jooksutas pakkujate koode kahel testpildil: img_14 ja img_13. Pilt number 14 oli proovitöö testimise käigus pakkujatele edastatud pilt. Pilti nr 13 pakkujatele ei edastatud, seda kasutas hankija koodi hindamiseks. Kahe pildi erinevus on see, et pilti nr 13 on keeratud 180 kraadi. Hankija jooksutas k õigi pakkujate koode kahel pildil ning üksnes vaidlustaja koodil esines pildiga nr 13 tõrkeid. Hankijal puudub täpne arusaam, mis tõrkeid põhjustas, aga kuna teise pildiga vaidlustaja kood toimis, siis võib põhjust seostada pildi pööramisega. Käsuga "gdalinfo" tuvastatud erinevused kahe pildi vahel: Origin point: img_13.tif: Starts at (14204, 0) img_14.tif: Starts at (0, 10652) – pööramata pilt Pixel Size: img_13.tif: (1, 1) img_14.tif: (1, -1) – negatiivne Y väärtus on tavapärane Corner Coordinates: img_13.tif: pööratud piltidel ei ole ükski nurga koordinaat Y-teljel img_14.tif: pööramata piltidel on mõlema vasaku nurga koordinaat Y-teljel . Kuna hankija alustas vaidlustaja koodi hindamisel pildist nr 13, siis olid küsimused peamiselt seotud tõrkega, et koodi jooksutamisel ei suudetud leida geomeetria veergu. Pildi vahetamine lõpuks aitas. Hankija tõi hindamiskomisjoni p rotokollis koodi hinde selgituseks koodi mittetoimivus pildil nr 13, mis tekitas hankijas küsimusi, kuna ühegi teise pakkumuse kood ei andnud sarnast tõrget. Hankija hinnangul viita s see kõrgendatud tundlikkusele alusandmete parameetrites, st eeldatakse liiga perfektset sisendit. Alusandmete augmenteerimise käigus on nt tavapärane piltide pööramine ja muul viisil manipuleerimine, mis ei tohiks koodi toimimist takistada. Kuna vaidlustaja kood ei jooksnud tõrgeteta kõigil testpiltidel, siis leidis hankija hindamiskomisjon, et koodi kohta tekkis 1 kuni 2 küsimust, mistõttu ei saanud vaidlustaja koodile ka omistada maksimumpunkte läht u valt hankija seatud hindamismetoodikast . 12.06.2025 RHR-i sõnumi ga nr 974314 edastas hankija vaidlustajale lisaks sõnumis toodud sisulisele selgitusele ka lingi https://transit.envir.ee/message/c8dGO2FQ38pdhf6ZxYjenJ , millelt sai vaid l ustaja alla laadida pildi nr 13, eesmärgiga, et vaidlustaja saaks koodi jooksutada ka ise. V aidlustusmenetluse käigus sai hankijale teadlikuks, et hankija on ekslikult RHR-i sõnumis nr 974314 edastatud lingiga kaasa pannud pildi, mi s ei vasta sõnumis nr 974314 toodud kirjeldusele. 12.06.2025 s õnumis nr 974314 toodud s isuline olukorra kirjeldus ehk hankija selgitus vaidlustajale on tõene ning samal seisukohal on hankija jätkuvalt ka käesoleval ajal. Erinevus vaidlustajale lingiga edastatud pildi ja sama sõnumiga nr 974314 edastatud olukorra sisulise põhjenduse parameetrite vahel ei saanud jääda märka ma ta vaidlustaja le kui valdkonnas tegutsev ale ettevõtja le. A sjaolu, et hankija edastas ekslikult sõnumi ga nr 974314 pildi , mis ei vasta sõnumis toodud tegelik ule olukorra kirjeldusele , ei muuda ega mõjuta olukorda, kuna sõnumi ga vaidlustajale saadetud sisuline olukorra kirjeldus ehk selgitus koos sõnumis toodud parameetritega on kõik õiged . Sisult sama selgituse on hankija üle korranud ka oma vastuse punktis 2.1 ning tegemist on tõese selgitusega. Pilt, mis sõnum iga nr 974314 kaasa läks, on pilt nr 13 teine versioon, mis ei vasta tegelikult sõnumis toodud kirjeldusele (or igin point, pixel size, corner coordinates ). Hankija hindamiskomisjon kasutas vaidlustaja koodi jooksutamisel 180 kraadi pööratud pilti , mis vastab sõnumis nr 974314 toodud kirjeldusele . Kõik 12.06.2025 s õnumi nr 974314 olukorra kirjelduses toodud parameetrid on hetkel kehtivad ning kooskõlas pildi digimisel ja vaidlustaja koodi jooksutamisel kasutatu d 180 kraadi pööratud pildiga . V aidlustaja on sõnumiga nr 974314 edastatud tõese olukorra kirjelduse ja parameetrid 12.06.2025 kätte saanud . Hankija oleks väga tänulik olnud, kui vaidlustaja oleks andnud hankijale märku, et hankija on edastanud vaidlustajale pildi, mis ei vasta sõnumi s nr 974314 toodud õigele olukorra kirjeldusele sh õigetele parameetritele. Käesolevaga edastab hankija vaidlustajale ise pööratud pildi testimiseks , mille põhjal on võimalik veenduda hankija poolt sõnumiga nr 974314 vaidlus tajale edastatud olukorra kirjelduse ja parameetrite tõesuses. Sõnumi nr 974314 olukorra kirjeldusele vastav pilt ( s.t jäi sõnumiga nr 974314 edastamata ) ja olukorra kirjeldusele mittevastav pilt ( s.t. edastati sõnumiga nr 974314) on kättesaada vad transiti vahendusel lingilt : https://transit.envir.ee/message/8f4P2lpFEM8UnOUYNVyBnD ( 03.07.2025). Vt palun faile „ img_13_VASTAB KIRJELDUSELE.tif “ ja „ img_13_EI VASTA KIRJELDUSELE_saadetud 12.06.tif “. K irjeldusele vastavast failist nähtub, et sisult selle sama info on vaidlustaja hankijalt saanud RHR-is 12.06.2025 sõnumiga nr 974314 . Hankija ei ole modifitseeritud „ salapiltidel “ vaidlustaja koodi jooksutanud pahatahtliku eesmärgiga leida vaidlustaja koodis vigu. Hankija on 12.06.2025 sõnumiga nr 974314 vaidlustajale selgitanud sisuliselt , et vaidlustaja kood ei jooksnud pildil nr 13 ning hankija kirjeldas koodi veateadet vaidlustajale. Sõnumiga nr 974314 saatis hankija vaidlustajale selgituse, veateate ja pildi nr 13, et vaidlustaja saaks ka ise jooksutada koodi ja viga korrata . Saadetud sõnumi juurde manustas hankija ekslikul t sõnumi kirjeldusele mittevastava p ildi , e n t seejuures esitas vaidlustajale saadetud sõnumi kirjelduses õiged parameetrid ja järelduse, et vaidlustaja kood pildil 13 ei toiminud. Hankija ei ole vaidlustaja koodi jooksutamise veateadet välja mõelnud . Hindamismetoodika alusel ei saanud hankija hinda m iskomisjon omistada vaidlustajale maksimumpunkte. Kui vaidlustaja kood oleks jooksnud kirjeldatud parameetritega pildil , siis ei oleks hindamiskomisjonil tekkinud küsimusi ja oleks saanud koodile omistada maksimumpunktid. Hankija jääb seisukohale, et pildi pööramine on tavapärane eeltöötluse viis, mida kasutas nii hankija hanke alguses pakkujatega jagatud treeningandmete paketis , kui ka pakkuja te proovitöö lahendamise käigus. Hankija mainib ääremärkusena, et indikatsiooni pööramise ja koodi omavahelisest toimimisest annab ka see, et kõikide teiste pakkujate koodid jooksid edukalt kõnealusel pildil. Hankija ei pööranud pilte pahatahtlikkusest nagu vaidlustaja püüab olukorda VAKO-le kirjeldada. Hankija pööras pilte tavapärase töötluse osana. Tahavaate kaamerapildi 180 kraadi keeramine oli vajalik selleks, et hankija hindamiskomisjon ei peaks pildi digimise käigus kaela nihestama. Sarnaselt pööras hankija küljevaate pilte 90 kraad i ühele või teisele poole. Pööramata piltide digimine eeldaks tööd ebainimlikus asendis. See, et treeningandmete komplektis ei olnud ühtki 180 kraadi pööratud pilti, oli juhus ja mitte hankija soov pakkujate koode hilisemas faasis katki teha. Kõnealune pilt nr 13 oli esimene pilt, millega koodi toimivust katsetati, koodi katki tegemise viise ei ole otsi tud. Ka koodi toimivuse testimisel p ole sellist eesmärki seatud , et kontrollida koodi vastupidavus t katki tegemisele – tegemist on vaidlustaja paljasõnalise oletusega. Proovitöö nõuetes sätestatud tingimus, et testimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt suurusega kuni 0,5GB ning testpilt edastatakse nii TIF kui ka PNG formaadis, käib üksnes proovitöö nõuete kohta ja vastavat nõuet on hankija ka järginud. T estimine on protsess, mille viisid läbi pakkujad ise, nö proovitöö eksam. Testimise jaoks oli hankija igaks juhuks ette valmistanud kaks testpilti, millest üks läks kasutusse (pilt 14). Juhul, kui testimise ajal oleks pildiga 14 olnud probleem, siis oleks hankija saanud jagada selle asemel pilti nr 13. Testimine sujus ja pilti nr 13 vaja ei läinud, mistõttu oli seda hea kasutada hilisemas etapis koodide jooksutamiseks ja hindamiseks. Hankija ei eksinud enda proovitöö nõuete vastu, sh ei jaganud pakkujatega rohkem kui üht pilti ega hinnanud proovitöö tulemusi (F-skoor) ühelgi muul pildil kui pilt 14, mida oli pakkujatega jaganud. Koodide hindamise etapis (erineb testimisest) jooksutas hankija pakkujate koode teadlikult mitmel pildil ja ei olnud piiratud üksnes testimisel kasutatud pildiga nr 14. Vaidlustaja poolt ei ole viisakas ega õige esitada VAKO-le olukorda selliselt, justkui oleks hankija eksinud enda kehtestatud testimise nõuete vastu. Koodi hindamine ja proovitöö on kaks sisuliselt erinevat asja. Riskianalüüs projektiplaanis Hankija ei ole kaldunud teemast kõrvale vaid põhjendab, miks hindamiskomisjon 1. aasta ajakava puhul kõrgendatud riski nägi. Hankija selgitab veelkord riskianalüüsi hindamiskriteeriumi maksimumpunktide ja vaidlustajale omistatud kolme punkti erinevust. Esimese puhul on hindamismetoodika kohaselt tellija "pakkumuse põhjal veendunud pakkujapoolses võimekuses tagada hankelepingu nõuetekohane täitmine" . Teise puhul aga tagab riskianalüüs "tellija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu nõuetekohase täitmise" , kusjuures kolme punkti omistamise kirjelduses on hindamismetoodikas eraldi välja toodud , et : " Projektiplaani ajakava ja tegevuskavaga seotud riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske maandada, kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik või vastuoluline või pakkuja poolt põhjendamata." , mistõttu on vaidlustaja riskianalüüs kolme punkti vääriline . Hindamiskomisjon lähtus punktide andmisel hindamismetoodikast ja leidis, et vaidlustaja p ole riskianalüüsis käsitlenud kõiki projektis ette tulla võivaid probleeme (projekti 1. aasta ajakava libisemine üle lubatud tähtaja), seega on vaidlustaja riskianalüüs kolme punkti vääriline. Kuna riskianalüüs on kolme punkti vääriline , siis p ole hankijal veendumust vaidlustaja võimekuses hankelepingut nõuetekohaselt täita, vaid see on tagatud mõningate mööndustega. Projektiplaani maksimumpunktid ja riskianalüüsi madalamad punktid ei ole teineteist välistavad. Pakkumuse projektiplaani eest omistas hindamiskomisjon maksimumpunktid (sh ka ajakava eest), sest projektiplaani tegevused on detailselt ära kirjeldatud ning valikud põhjendatud. Tegevuste järgnevus ajakavas on realistlik ja põhjendatud ning metoodikast tulenev ettepanek jaotada projekt neljaks etapiks tundub hankija jaoks mõistlik. Ajakavas on üldiselt arvestatud puhverajaga - projekti lõpus, kuid mitte esimese aasta lõpus. Kiire tempo hoidmine projekti esimesel aastal on riske maandades saavutatav (realistlik), mistõttu ei pidanud hindamiskomisjon vajalikuks võtta maha 5 punkti projektiplaani hindamiskriteeriumi eest. Kuna riskide maandamine ajakava osas oli riskianalüüsis puudulik (s.t kolme punkti vääriline) , võeti punkte siiski riskianalüüsi hindamiskriteeriumi all maha. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Rääk Riigihangete talituse juhataja Lisa 1 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord KÄSKKIRI 30.03.2023 nr 1-2/23/22 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra kinnitamine Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 20 lg 1 p 7 alusel: 1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra. 2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr 1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra kinnitamine“. 3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest. (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Teatavaks teha: RTK töötajad Koostaja: Helina Kudu  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12 Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine Protsessi omanik: RHO juhataja Versioon: 9 Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab: 1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1 2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9 7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus) riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel. 1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt. 1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO). Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse. 1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija. 1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi. 1  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12 1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise. 1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel. 1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega. 1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid puudutavates küsimustes. 1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:  lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;  RHO töötajale;  raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;  raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;  väikeostu korraldavale isikule;  väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule. 1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale. 1.13. Korra lisad Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.  K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;  K14 L2 – lähteülesande vorm;  K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;  K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;  K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm. 2. MÕISTED JA LÜHENDID  Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks, menetlemiseks ja hoidmiseks.  Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu või hankelepingu asutus. 2  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12  Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.  Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend riigihanke korraldamiseks.  Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste vahendite kasutamise üle.  Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/.  Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.  RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.  Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.  Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.  Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase korraldamise eest.  Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.  Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja finantseerimisallikate kirjeldus.  Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.  Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused. 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE 3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks 3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase (K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta. 3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO päringu igal aastal hiljemalt septembris. 3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud tähtajaks. 3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või 3  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12 riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased andmed hankeplaani sisendis. 3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:  riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;  kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja tarvikute eeldatav kulu;  asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse sisse. 3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted 3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad riigihanked. 3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu. 3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:  asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 30 000 eurost;  eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 300 000 eurost. 3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:  sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;  riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;  lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus; 4  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12  riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse riigihankena või ühishankena. 3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös asutustega. 3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu maksmise, avaldades need RTK veebilehel. 3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine 3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses. 3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani kinnitamisest. 3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan. 3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine 3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut kinnitamist. 3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel võimalusel. 3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus 3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani kinnitamist. 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT 4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus 4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 5  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12 4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt kooskõlastatud juhtudel. 4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes. 4.2. Lähteülesande koostamine 4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui lähteülesande valmistab ette RHO. 4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase teenuse tellimise või asja ostmise jaoks. 4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande esitamist. 4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine 4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid, alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. 4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused, juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused. 6  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12 4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse) RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse. Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid. 4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine 4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:  lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga (sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku tegemine);  keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi kogumine;  hankemenetluse liigi valimine;  riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  nõuetekohane kooskõlastamine;  riigihanke läbiviimine;  pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;  selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest vastutavalt isikult;  riigihanke otsuste tegemine;  taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine tehtud otsustest;  ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste täitmine. 4.5. Pakkumuste hindamine 4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12 4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik. 4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest. 4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt. Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta. 4.6. Riigihanke vaidlustamine 4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb RHO koostöös sisendi andjaga. 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE 5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga. 5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega. 5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest. Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks. 5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel lähtutakse järgmistest nõuetest:  võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust) või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;  pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS), välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris; 8  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12  koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile kooskõlastamiseks. 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE 6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad. 6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg 6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti. 6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga seotud muu isik. 6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus. 6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument. 6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori asetäitjale. 6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel, esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate. 6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või vastavalt asutuse töökorraldusele. 6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:  vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning lõpetamise õiguspärasuse eest;  kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe. 9  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12 RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise kohta;  esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;  esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või hankelepingu lõppemise kohta. 6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust. 6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud RHO töötaja. 6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt. 6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest. 6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm). 6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:  füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;  autoriõigusi kajastavad lepingud;  rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;  lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest. 6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja. 10  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12 6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid. 7. RAKENDUSSÄTTED 7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates. 7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud hankeplaani ei täiendata. 7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt. 7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik. 11  Nõuded proovitööle Proovitöö eeldab pakkujalt hankija poolt ette antud suuniste ja andmete põhjal soovitud tulemus(t)e saavutamist. Pakkuja võib ülesande lahendada hankija poolt ette antud lähteandmete põhjal, aga võib lisaks kasutada teisi ava andmeid vabal valikul ning toota ise juurde treeningandmeid. Proovitöö eesmärk on välja selgitada, kas p akkuja suudab luua aknaid tuvastava süvaõppe mudeli. Proovitöö ülesanne on luua mudel, mis tuvastab hankija etteantud andmetelt akende pind geomeetria ja esitab tulemused kas raster- või vektorkujul (formaadid proovitöö väljundite osas) . Lisaks mudeli tulemustele esitab pakkuja hankijale proovitöö käigus loodud mudeli koodi ja tehnilise toimimise kirjelduse. Proovitöö üks osa on mudeli testimine, mis toimub h ankija poolt ette antud testandmetel piiratud aja jooksul. Lähteandmed Lähteandmed (nii treeningandmed kui ka testandmed) tulevad Hankijalt. Lähteandmed on pildid (rasterandmed), mis on duublis tif ja jpeg formaadis. Pakkuja võib valida, kumba formaati eelistab kasutada. Treeningandmed on hanke alusdokumentidena kättesaadavad alates hanke avalikustamisest ning nendel piltidel on aknad märgendatud Hankija poolt. Testandmed tehakse pakkujatele kättesaadavaks testimise alguses ning nendel peavad Pakkujad jooksutama enda loodud mudelit akende tuvastamiseks. Hankija võrdleb pakkujate tulemust enda märgendatud akendega ( ground truth , seda pakkujatega ei jagata) ning arvutab selle põhjal F-skoori, kasutades tingimustes kirjeldatud tööriistasid ja metoodikat. Kõik lähteandmed on loodud, st aknad märgendatud, sama loogika alusel: Akendeks loetakse aknaraamidega aknad. Pildil peab olema nähtav akna klaasitud osa ja aknaraam. Aknaks loeme ka avatud akna, kui on näha akna raami. Aknaks ei loe talveaedu, klaasitud fassaade (täisulatuses klaasitud seinad), joonistatud aknaid ja paigaldamata aknaid (nt aknatootmise alal ladustatud kaubad). Lähteandmed on loodud parima teadmise kohaselt, kuid Hankija ei saa anda garantiid, et neis ei esine ühtki viga. Üksikud inimlikud eksimused on ootuspärased ja ei avalda F-skoorile olulist mõju, mistõttu ei saa lähteandmeid üksikute märgendamisvigade tõttu pidada kasutuskõlb m atuks. Proovitöö tingimused Hankija annab ette märgendatud treeningandmed ning testpildi ( l ähteandmed) . Pakkuja võib enda soovil mistahes avaandmetelt treeningandmeid juurde luua. Loodav lahendus peab põhinema Pythoni keelel ning kood peab olema toimiv, loogiline ning selgelt kommenteeritud. Proovitöö peab olema sooritatud h ankija etteantud andmete pealt. Proovitöö tulemusel valminud mudelit testitakse l ähteandmetega sama väärsete andmete peal. Proovitöö tulemusel valminud mudel peab läbima testimise . Mudeli testimise viivad pakkujad läbi enda taristul ning esitavad h ankijale tulemuse, st mudeli tuvastatud aknad raster- või vektor kujul (formaadid proovitöö väljundite osas) . Testimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt suurusega kuni 0,5GB. Testpilt edastatakse nii TIF kui ka PNG formaadis. Testimine toimub 2 töö päev a enne pakkumuste esitamise tähtaega kell 10.00 – 13.00. Hankija annab kõikidele riigihanke juurde registreerunud huvitatud isikutele teda testimise ajast ning ligipääsu treeningandmetele ning testpildile läbi riigihangete registri teabevahetuse . Pakkuja esitab allkirjastatud testimise tulemuse pakkumuse koosseisus. NB! Pakkumuses esitatav proovitöö tulem peab olema koheselt digiallkirjastatud proovitöö t eostamise järgselt , et tagada proovitöö teostamine ja pakkujate võrdne kohtlemine hankija poolt sätestatud ajaraamistikus (st testimine toimub ning tulem peab olema allkirjastatud 3 tunni jooksul pärast testimise algust). Hankija arvutab kõigi vastavaks tunnistatud p akkumuste testimise tulemuste põhjal mudeli te F1-skoori d (pikslipõhiselt) . See skoor on üks mudeli hindamiskriteeriume . F1 skoori arvutamisel kasutatakse Arcgis Pro " Compute accuracy for object detection " tööriista . Mudelite edukust akende pindgeomeetria tuvastamisel hinnatakse F-skoori alusel. F-skoorid arvutatakse pikslipõhiselt. Täpsuse hindamine toimub IoU lävendiga 0,5. Proovitöö hindamise metoodika on esitatud riigihanke alusdokumendis „Hindamismetoodika kirjeldus“. Proovitöö väljundid on eesti- või ingliskeelsed. Proovitöö väljundid Mudeli tehnilise toimimise kirjeldus, mis sisaldab Mudeli arhitektuuri põhjendus M udeli treenimise metoodika selgitus ja põhjendus H innang edukusele Kommenteeritud hästi toimiv kood Python keeles Mudeli tulemused akende tuvastamisel TIFF , PNG, SHP või GPKG formaadis. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumide alusel. Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad: Kriteerium Maksimaalsed väärtuspunktid Pakkumuse kogumaksumus 2 0 Projektiplaan 2 0 Projektimeeskonna kogemus 2 0 Proovitöö 40 KOKKU 100 . Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe), mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamiskriteeriumide alusel. Nelja hindamiskriteeriumi lõikes omistatud väärtuspunktid summeeritakse. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Pakkumusi hinnatakse hankija poolt valitud vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt konsensuslikult. Hindajad lähtuvad hindamisel antud riigihanke alusdokumendis esitatud hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud . Hankija tunnistab edukaks kõikide hindamiskriteeriumite summana enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „ Proovitöö “ k riteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „ Projektiplaan “ kriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „ Projektimeeskonna kogemus “ kriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui väärtuspunktid on võrdsed ka peale seda, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida . Kui riigihankes on vastavaks tunnistatud ainult üks pakkumus, võib hankija omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ning pakkumuse sisulist hindamist ei toimu . Pakkumuste kogumaksumus e hindamine toimub järgmiselt: Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte, järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste pakkumuste punktisummad arvutatakse valemiga: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte ( 2 0 punkti). Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * " 2 0". Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 6. Projektiplaani (maksimaalselt 2 0 punkti) kvaliteeti hinnatakse ja väärtuspunkte antakse järgmiselt : Projektiplaani hinnatakse kahe alakriteeriumi alusel ning kahe alakriteeriumi alusel omistatud väärtuspunktid liidetakse. H indamiskriteeriumi Projektiplaan eest on võimalik kahe alakriteeriumi lõikes saada kokku maksimaalselt 2 0 punkti. Projektiplaani kirjeldus Peab sisaldama : ⦁ pakkuja visiooni, metoodika ja tegevuste kirjeldust; ⦁ projekti ajakava nädala täpsusega, koos etappide ja vastutajatega; ⦁ meeskonnaliikmete rollide kirjeldust; ⦁ projekti eelarvet, mis selgitab kulude tekkimist tegevuste või etappide kaupa Maksimaalselt 1 5 punkti Projekti riskianalüüs M aksimaalselt 5 punkti Hindamiskritee ri umi P rojektiplaani eest antakse väärtuspunkte järgnevalt : 6.1. Alakriteerium: Projektiplaani kirjeldus Hindamismetoodika kirjeldus Väärtus - punktide arv Projektiplaan i kirjeldus on loogiline, põhjendatud ning tellija vaates ratsionaalne ja realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud, sh: välja on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d). Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud vastutajad Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa. Vastab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. 15 Projektiplaan on tellija vaates üldiselt ratsionaalne ja realistlik ning olulises osas läbi mõeldud ja kirjeldatud . Projektiplaani t egevus- ja ajakavas võib esindada väheolulisi, mittesisulisi puudusi või küsitavusi konkreetsete etappide ja (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses või meeskonnaliikmete panuses erinevates etappides. Pakutud aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Aja- ja tegevuskavas esinevad pisidetailide osas üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused , kuid need ei ole sisulised. Projekti eelarve on esitatud selgelt või olulises osas selgelt ning annab ülevaate kulude tekkimisest tegevuste/ja/või etappide kaupa. Vastab üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. 1 0 Projektiplaan on mitmes olulises osas ebaratsionaalne või ebarealistlik või ebapiisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud, sh - esineb vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja/või läbiviija(te) kirjelduses; - ja/või pole kajastatud kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid ning meeskonnaliikmete panust erinevates arenduse etappides. -aja- ja tegevuskavas on ebakõlasid, nt mõne töö jaoks on planeeritud kas põhjendamatult pikk või väga lühike periood. P rojekti eelarve on esitatud tegevuste ja/või etappide kaupa, kuid selles esineb puudusi sh see on esitatud liiga üldiselt või vajaks rohkem liigendatust, et tagada hankijale selge arusaam projekti raames kulude tekkimisest tegevuste/ja/või etappide kaupa . Vastab alla keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. 5 6.2. Alakriteerium: Riskianalüüs (maksimaalselt 5 punkti) Riskianalüüs Väärtus-punktide arv Välja on toodud võimalikud projektiga seotud riskid ja tõenäolised tegevuste käigus ette tulla võivad probleemid. Riskide kirjeldus on põhjalik ja arusaadav (st argumenteeritud), hinnatud on riskide esinemise tõenäosust. On leitud viisid, kuidas riske maandada ning nende valik on põhjendatud, lisatud on vastutavad isikud . Tellija on pakkumuse põhjal veendunud pakkujapoolses võimekuses tagada hankelepingu nõuetekohane täitmine. Vastab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. 5 Välja on toodud võimalikud projektiga seotud riskid ja tõenäolised tegevuste käigus esineda võivad probleemid. Hinnatud on riskide esinemise tõenäosust. Välja on toodud riskide maandamise meetmed koos põhjendustega ja vastutavad isikud.. Projektiplaani aja kava ja tegevuskavaga seotud riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske maandada, kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik või vastuoluline või pakkuja poolt põhjendamata . Riskianalüüs tagab tellija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu nõuetekohase täitmise. Vastab üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. 3 Projekti aja- ja tegevuskavaga kaasnevad võimalikud riskid on välja toodud, kuid hankija hinnangul ei hõlma kirjeldus ammendavat loetelu . Riskide maandamise meetmeid on kirjeldatud üldiselt või puudulikult ja/või ei ole hinnatud riski esinemise tõenäosust. Kõikide tegevuste juurde ei ole lisatud vastutavaid isikuid . Projektiplaani ajakava ja tegevuskavaga seotud riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus on mitmes olulises osas ebaratsionaalne või ebarealistlik või ebapiisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud. Riskianalüüs ei pruugi tellija hinnangul tagada hankelepingu nõuetekohast täitmist. Vastab alla keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. 1 P rojektimeeskonna kogemus (maksimaalselt 20 punkti) Hindamiskriteeriumi Projektimeeskonna kogemus omistatakse punkte järgnevalt : Projektimeeskonna kogemuse kirjeldus Väärtus-punktide arv Projekti meeskonnaliikmete kombineeritud töökogemus hõlmab üheaegselt vähemalt üht projekti avaliku sektoriga ja vähemalt kaht e projekti ruumiandmete ga ja vähemalt kolme süvaõppeprojekti. 20 Projekti meeskonnaliikmete kombineeritud töökogemus hõlmab : vähemalt üht projekti avaliku sektoriga JA kaht projekti ruumiandmetega ; VÕI vähemalt kolme süvaõppeprojekti JA vähemalt kaht projekti ruumiandmetega vähemalt kolme süvaõppeprojekti JA vähemalt üht projekti avaliku sektoriga. 10 Projekti meeskonnaliikmete töökogemus vastab riigihanke alusdokumentides sätestatud miinimumnõuetele ( s h vähemalt 2 süvaõppeprojekti ja vähemalt 1 projekt ruumiandmetega) . 0 Proovitöö - maksimaalselt 40 punkti Proovitööd hinnatakse iga väljundi alusel, st kolmes kategoorias. Väljundite hindamise kirjeldused ja kaalud on allolevas tabelis. Proovitöö kvaliteeti hindavad hankija hankekomisjoni liikmed kollektiivselt. Kõik alamkriteeriumile antud väärtuspunktid liidetakse, et saada proovitöö koondhinne. Väljund 1: Mudeli edukus akende tuvastamisel * Maksimaalselt 20 punkti Väljund 2: Mudeli kood Maksimaalselt 10 punkti Väljund 3: Proovitöö kirjeldus maksimaalselt 10 punkti Mudeli eest omistatakse 20 punkti, kui mudel suudab kontrollalal akende pind geomeetriat tuvastada ja mudeli F1-skoor 1 kontrollalal on kõrgem kui 0, 8 . Mudeli koodi eest omistatakse 10 punkti, kui kood toimib, on Pythoni keeles loogiliselt üles ehitatud ning on kommenteeritud selliselt, et hankijal ei teki küsimusi. Proovitöö kirjelduse eest omistatakse 10 punkti, kui kirjeldus sisaldab kõiki väljundi kirjelduses nimetatud osi ning on arusaadav ja piisavalt põhjendatud, st hankijal ei teki täpsustavaid küsimusi. Mudeli eest omistatakse 10 punkti, kui mudel suudab kontrollalal akende pind geomeetriat tuvastada ja mudeli F1-skoor 2 kontrollalal on vahemikus 0,6-0,8 . Mudeli koodi eest omistatakse 7 punkti, kui kood, toimib, on Pythoni keeles ja kommenteeritud selliselt, et hankijal tekib 1-2 küsimust. Proovitöö kirjelduse eest omistatakse 7 punkti, kui kirjeldus sisaldab kõiki väljundi kirjelduses nimetatud osi, kuid pole piisavalt põhjendatud või on kohati ebaselge, st hankijal tekib 1-2 küsimust. Mudeli eest omistatakse 5 punkt i , kui mudel suudab kontrollalal akende pind geomeetriat tuvastada ja mudeli tulemuste F1-skoor 3 kontrollalal on vahemikus 0,4-0,6 . Mudeli koodi eest omistatakse 3 punkti, kui kood, toimib, on Pythoni keeles ja kommenteeritud ebaselgelt, st hankijal tekib rohkem kui 2 küsimust. Proovitöö kirjelduse eest omistatakse 3 punkt i , kui kirjeldus sisaldab kõiki väljundi kirjelduses nimetatud osi, kuid on napp või segane, st hankijal tekib enam kui 2 küsimust. Mudel, mille F1 - skoor on alla 0, 4 VÕI mis suudab tuvastada aknaid üksnes punktgeomeetriana, loetakse ebaõnnestunuks ning sellise mudeli eest omistatakse 0 punkti. Mudeli koodi eest omistatakse 0 punkti, kui kood ei toimi VÕI kui kood ei ole Pythoni keeles. Proovitöö kirjelduse eest omistatakse 0 punkti, kui mõni väljundi kirjelduses nimetatud osa on puudu. Mudelite edukust akende pindgeomeetria tuvastamisel hinnatakse F-skoori alusel. F-skoorid arvutatakse pikslipõhiselt. Täpsuse hindamine toimub IoU lävendiga 0,5. Koodi logi Jooksutatud Kemitis 25.04.2025 . Kollasega on märgitud sisendfailina kasutatud pilt nr 13 ja koodi jooksutamise tulemus ehk veateade . Pilt nr 13 metaandmed Gdalinfo päring koodi jooksutamisel kasutatud pildist nr 13, kus on näha , et kasutatud pilt on just see, mis vastab varasemalt kirjeldatud veateadetele . Kollasega on märgitud metaandmetes pildi asukoht ( sama , mis koodi jooksutamisel sisendpildil ) , suurus , alguspunkt ja piksli väärtus . Teiste pakkujate koodide logid (5) Kõikide teiste pakkumuste koosseisus olnud koodid jooksid edukalt ka kõnealusel pööratud pildil nr 13. Lisamaterjalina esitame kuvatõmmised teiste koodide logidest . Piltidel on varjatud pakkuja id identifitseerivad osad koodist . Kuna koodid olid erinevates formaatides ja neid jooksutati erinevatest keskkondades , siis ei ole logide pildid identsed . Hankija jooksutas kõiki koode vastavalt pakkuja juhistele . Piltidel on esile tõstetud tulemus , mis kinnitab , et kood jooksis pildil nr 13 edukalt . left 276078 0 Pakkuja A koodi logi Pakkuja B koodi logi -899258 586 right 365760 Pakkuja C koodi logi -295422 239444 Pakkuja D koodi logi center 256687 Pakkuja E koodi logi 1/8 EDUKAKS TUNNISTAMISE OTSUS Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) (286764) Hankemenetluse liik: Avatud hankemenetlus Koostaja: KADRI JUURISTE Riigihangete seaduse § 52 lg 3, § 117 lõike 1 ning Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/22 kinnitatud Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra punkti 4.4.1 alusel: MAJANDUSLIKULT SOODSAIMA PAKKUMUSE VÄLJASELGITAMISEKS HINNATI PAKKUMUSI JÄRGMISTE HINDAMISKRITEERIUMITE ALUSEL Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Nr Kriteerium Tüüp ja hindamismeetod Osakaal 1 Pakkumuse maksumus Maksumus, vähim on parim 20 2 Projektiplaan Kvaliteet, hankija hinnatav 20 3 Projektimeeskonna kogemus Kvaliteet, hankija hinnatav 20 4 Proovitöö Kvaliteet, hankija hinnatav 40 Kokku 100 Hindamismetoodika kirjeldused 1. Pakkumuse maksumus Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". 2. Projektiplaan Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus". 3. Projektimeeskonna kogemus Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus". 4. Proovitöö Hindamismetoodika kirjeldus on lisatud hanke alusdokumentide hulka eraldi failina "Hindamismetoodika kirjeldus". HINDAMISE JA VÕRDLEMISE TULEMUSED Koostatud 05.06.2025 10:41:28 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info  2/8 Nr Pakkuja Pakkumus Punkte kokku Edukas 1 STACC OÜ (11672027) 548415 84,37 Jah REGIO OÜ (12971967) Põhjendus: RHS § 117 lõike 1 alusel tunnistab hankija edukaks ühispakkujate STACC OÜ (11672027) ja REGIO OÜ (12971967) esitatud ühispakkumuse, sest see kogus hindamiskriteeriumite alusel saadud väärtuspunktide summeerimisel kõige rohkem väärtuspunkte ning on seega majanduslikult soodsaim pakkumus. 2 AS CGI Eesti (10006966) 554627 81,53 Ei 3 MINDTITAN OÜ (14131800) 549647 80,27 Ei 4 Aktsiaselts Datel (10324057) 544337 72 Ei 5 LEANEST OÜ (14058380) 548907 66,95 Ei 6 Solita OÜ (14372426) 554880 64,54 Ei Pakkumustele omistatud punktisummade koondtabelit vaata lisadest 1-6. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras 10 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustumisest. Koostatud 05.06.2025 10:41:28 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info  3/8 LISA 1. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 548415 Pakkuja: STACC OÜ (11672027), REGIO OÜ (12971967) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Pakkumuse maksumus 20 14,3721 306680,000€ 2 Projektiplaan 20 20 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 15 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 5 punkti. 3 Proovitöö 40 30 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025). Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti 4 Projektimeeskonna kogemus 20 20 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Punktisumma 100 84,37 Koostatud 05.06.2025 10:41:28 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info  4/8 LISA 2. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 554627 Pakkuja: AS CGI Eesti (10006966) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Pakkumuse maksumus 20 13,5341 320825,000€ 2 Projektiplaan 20 18 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 15 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 3 punkti. 3 Proovitöö 40 30 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025). Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti 4 Projektimeeskonna kogemus 20 20 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Punktisumma 100 81,53 Koostatud 05.06.2025 10:41:28 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info  5/8 LISA 3. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 549647 Pakkuja: MINDTITAN OÜ (14131800) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Pakkumuse maksumus 20 15,2654 291600,000€ 2 Projektiplaan 20 18 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 15 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 3 punkti. 3 Proovitöö 40 27 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025). Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 7 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti 4 Projektimeeskonna kogemus 20 20 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Punktisumma 100 80,27 Koostatud 05.06.2025 10:41:28 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info  6/8 LISA 4. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 544337 Pakkuja: Aktsiaselts Datel (10324057) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Pakkumuse maksumus 20 20 211680,000€ 2 Projektiplaan 20 10 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 5 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 5 punkti. 3 Proovitöö 40 22 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Proovitöö tulem- 5 punkti Proovitöö kood - 7 punkti Proovitöö kirjeldus - 10 punkti 4 Projektimeeskonna kogemus 20 20 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Punktisumma 100 72,00 Koostatud 05.06.2025 10:41:28 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info  7/8 LISA 5. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 548907 Pakkuja: LEANEST OÜ (14058380) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Pakkumuse maksumus 20 13,9479 313840,000€ 2 Projektiplaan 20 6 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 5 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 1 punkti. 3 Proovitöö 40 27 Põhjendus: indamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025). Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 7 punkti 4 Projektimeeskonna kogemus 20 20 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Punktisumma 100 66,95 Koostatud 05.06.2025 10:41:28 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info  8/8 LISA 6. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 554880 Pakkuja: Solita OÜ (14372426) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Pakkumuse maksumus 20 12,5402 337602,000€ 2 Projektiplaan 20 15 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokollis (04.06.2025). Projektiplaani kirjeldus - 10 punkti, Projektiplaani riskianalüüs - 5 punkti. 3 Proovitöö 40 27 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025). Proovitöö tulem- 10 punkti Proovitöö kood - 10 punkti Proovitöö kirjeldus - 7 punkti 4 Projektimeeskonna kogemus 20 10 Põhjendus: Hindamiskomisjoni põhjendused on esitatud hindamiskomisjoni koondprotokolli (04.06.2025). Punktisumma 100 64,54 Koostatud 05.06.2025 10:41:28 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/general-info Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 01.12.2025 Esitatud e-kirja teel STACC OÜ JA REGIO OÜ VAIDLUSTUS Riigihange: Riigihange „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet)“ (viitenumber 286764) Vaidlustaja (ühispakkujad): STACC OÜ Registrikood 11672027 Aadress Narva mnt 20, 51009 Tartu REGIO OÜ Registrikood 12971967 Aadress Väike-Tähe tn 20, 51010 Tartu Lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kadri Matteus vandeadvokaadi abi Merily Tamm Advokaadibüroo Matteus Aadress Maakri 30, Tallinn 10145 E-post: [email protected], [email protected] Telefon 53419810, 55590736 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood 70007340 Aadress Lõkke tn 4, 10122 Tallinn E-post [email protected] Kolmas isik: MINDTITAN OÜ Registrikood 14131800 Aadress Võru tn 154b, 50111 Tartu E-post [email protected] TAOTLUSED: 1 Tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 21.11.2025 otsus osas, millega tunnistati MINDTITAN OÜ pakkumus edukaks. 2 Vaadata vaidlustus läbi kirjalikult. 3 Jätta menetluskulud tervikuna Riigi Tugiteenuste Keskuse kanda ja mõista ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ menetluskulud välja Riigi Tugiteenuste Keskuselt.  ASJAOLUD 1.1 Riigi Tugiteenuste Keskus (hankija) avaldas 21.02.2025 avatud hankemenetlusena riigihanke „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet)” (riigihange). Riigihanke tulemusel soovib hankija sõlmida ühe pakkujaga hankelepingu riigihankes kirjeldatud eesmärkide täitmiseks. 1.2 Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse seitse pakkujat, nende hulgas MINDTITAN OÜ (kolmas isik) ning ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ (vaidlustaja). 1.3 Hankija 06.06.2025 otsusega tunnistati vaidlustaja pakkumus edukaks (lisa 1 ja protokoll lisas 2). 16.06.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) kolmanda isiku vaidlustus vaidlustajate pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele kolmanda isiku pakkumuse ebaõige hindamise põhjusel. VAKO jättis vaidlustuse 22.07.2025 asjas nr 150-25/2867641 rahuldamata, kuid Tallinna Halduskohus tühistas VAKO ja hankija otsused 15.09.2025 otsusega asjas 3-25- 2542.2 Viidatud otsus jõustus 26.09.2025. 1.4 Eelnevas vaidluses tuvastati hankija tegevuse õigusvastasus kolmanda isiku pakkumuse hindamisel seoses proovitöö kriteeriumiga, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kuna proovitöö hindamisel tuvastas VAKO hankija õige toimimise, siis ei analüüsinud VAKO projektiplaani hindamist üleüldse. Kohus siiski märkis, et kui hankija tuvastas puudused projektiplaanis, pidanuks hankija hindamisel punkte vähendama ka vastavas alakriteeriumis, mitte riskianalüüsi alakriteeriumis (3-25-2542 p 13). 1.5 Seejärel teavitas hankija 21.11.2025 uuest edukaks tunnistamise otsusest, millega tunnistati edukaks pakkujaks kolmas isik hindepunktidega 85.02 ja vaidlustaja jäi teisele kohale hindepunktidega 84.08 (lisas 3). Hankija avaldas ka kolmanda isiku ja vaidlustaja pakkumuste koondprotokolli, millest selgub, et pakkumusi eristab omavahel üksnes maksumus, st kvaliteedi poolest on justkui tegemist võrdsete pakkumustega (lisas 4). 1.6 Vaidlustaja on seisukohal, et hankija on kolmanda isiku pakkumuse hindamisel rikkunud riigihangete seaduse (RHS) § 117 lg 1 ja riigihanke alusdokumentide osaks olevat hindamismetoodikat. 1.7 Hankija saatis edukaks tunnistamise otsuse vaidlustajale 21.11.2025. Seega on vaidlustus esitatud tähtaegselt (RHS § 189 lg 5). ÕIGUSLIK PÕHJENDUS 2.1 Ülevaade 2.1.1 Ülevaatlikult on hankija tegelikkuses tuvastanud hankemenetluse käigus mitmed puudused kolmanda isiku projektiplaanis, kuid on esmalt 06.06 otsuses nende välja toomisele järgnenud kohtumenetluse mõjul ilmselt needki tähelepanekud 21.11 otsusest eemaldanud. Küll aga ei ole puudused kadunud pakkumusest endast ning puuduste tähelepanuta ja hindamata jätmine ei olnud jõustunud halduskohtu otsuse resultaati. Seega on hankija eksinud nii RHAD-s sätestatu vastu kui ka RHS § 117 lg 1 ja RHS § 3 osas, tehes hindamisel ilmsed vead, mis tõid omakorda kaasa sellise pakkumuse edukaks tunnistamise, mis ei ole majanduslikult soodsaim ehk eduka pakkujaga ei tohiks hanketingimuste korrektsel kohaldamisel lepingut sõlmida. Pakkumus ei ole kahe otsuse (06.06 ja 21.11) vahel muutunud – muutunud on üksnes hindamiskomisjoni põhjendused ning see ei ole seotud kohtuotsuse täitmisega. 1 Otsus leitav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/disputes/271732/result 2 Otsus leitav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=418972000 2 2.1.2 Pakkumuses esinevad puudused, mida hankekomisjon pidanuks tuvastama ja hindama 5 hindepunkti vääriliselt: 2.1.2.1 Projektiplaanis ei ole välja toodud konkreetseid etappe ja (ala)tegevusi nende peamiste vastutajate ja läbiviijatega; 2.1.2.2 Kajastatud ei ole kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid; 2.1.2.3 Projektiplaani dokumendis ei ole selgitatud kõikide meeskonna liikmete rolle ja panust erinevates etappides koos vastutusega; 2.1.2.4 Pakutud ajakava ei ole hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik; 2.1.2.5 Projekti eelarve ei ole esitatud detailselt ega kajasta selgelt esitatud kulude tekkimist tegevuste ja/või etappide kaupa; 2.1.2.6 Projektiplaanis on märgitud justkui etapid, kuid need ei ole seotud eelarvega ega lähtu ka hankelepingus märgitud loogikast, mistõttu ei saa projektiplaan vastata hankija ootusele. 2.1.3 Esitatud projektiplaan vastab seega 5 hindepunkti kirjeldusele, kuna seda iseloomustab ebarealistlik projektiplaan, kus esineb vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja/või läbiviija(te) kirjelduses. Samuti ei ole kajastatud kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid ning meeskonnaliikmete panust erinevates arenduse etappides. Aja- ja tegevuskavas on ebakõlasid, nt mõne töö jaoks on planeeritud kas põhjendamatult pikk või väga lühike periood (esimese aasta tiheda ajagraafiku küsimused ja alamehitatus). Projekti eelarve ei ole esitatud tegevuste ega etappide kaupa, vajades selgelt liigendamist, et tagada hankijale selge arusaam projekti raames kulude tekkimisest tegevuste/ja/või etappide kaupa. Esitatud projektiplaan vastab alla keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. Juhul, kui mõne puuduse olulise üle saab hankija kaalutlusotsuse raames ka kõrgemat hindamist lubada, siis igal juhul ei ole võimalik esitatud projektiplaani alakriteeriumi eest omistada kolmanda isiku pakkumusele enam kui 10 hindepunkti. 2.2 Hindamismetoodika 2.2.1 Hindamismetoodika p 6.1 sätestab projektiplaani kirjelduse hindamise.3 Projektiplaani kirjelduses kuulus kuni 15 hindepunkti vääriliselt hindamisele projektiplaani kirjeldus ning kuni 5 hindepunkti vääriliselt riskianalüüs. Vaidlustaja vaidlustab üksnes alakriteeriumi „projektiplaani kirjeldus“ eest omistatud hindepunkte. 2.2.2 Hindamismetoodika kohaselt iseloomustab 15 hindepunkti väärilist projektiplaani kirjeldust järgnev: „Projektiplaani kirjeldus on loogiline, põhjendatud ning tellija vaates ratsionaalne ja realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud, sh: välja on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d). Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud vastutajad Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa. Vastab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.“ 2.2.3 Sama hindamismetoodika juures on kirjeldatud ka 10 hindepunkti väärilist tööd: „Projektiplaan on tellija vaates üldiselt ratsionaalne ja realistlik ning olulises osas läbi mõeldud ja kirjeldatud. Projektiplaani tegevus- ja ajakavas võib esindada väheolulisi, mittesisulisi puudusi või küsitavusi konkreetsete etappide ja (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses või meeskonnaliikmete panuses erinevates etappides. Pakutud aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Aja- ja 3 Leitav RHR-ist: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/documents/source- document?group=B&documentOldId=18038660 3  tegevuskavas esinevad pisidetailide osas üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused, kuid need ei ole sisulised. Projekti eelarve on esitatud selgelt või olulises osas selgelt ning annab ülevaate kulude tekkimisest tegevuste/ja/või etappide kaupa. Vastab üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.“ See tähendab, et 15 ja 10 hindepunkti eristavad väga pisikesed erinevused, mis on väheolulist ja mittesisulist laadi puudused või küsitavused. 2.2.4 5 hindepunkti ehk kõige madalamal skaalal oleva töö kirjeldus on järgmine: „Projektiplaan on mitmes olulises osas ebaratsionaalne või ebarealistlik või ebapiisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud, sh - esineb vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja/või läbiviija(te) kirjelduses; - ja/või pole kajastatud kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid ning meeskonnaliikmete panust erinevates arenduse etappides. -aja- ja tegevuskavas on ebakõlasid, nt mõne töö jaoks on planeeritud kas põhjendamatult pikk või väga lühike periood. Projekti eelarve on esitatud tegevuste ja/või etappide kaupa, kuid selles esineb puudusi sh see on esitatud liiga üldiselt või vajaks rohkem liigendatust, et tagada hankijale selge arusaam projekti raames kulude tekkimisest tegevuste/ja/või etappide kaupa. Vastab alla keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.“ 2.2.5 Lisaks reguleeris projektiplaani sisu ka vastavustingimus 4, mille kohaselt: „Tehnilisele kirjeldusele vastav pakutava teenuse projektiplaani kirjeldus peab sisaldama selgelt eristatavaid osi, mis on aluseks pakkumuse vastavuse kontrollimisel, pakkumuse hindamisel vastavalt hindamismetoodika kirjeldusele: 1. Pakkuja visiooni ja metoodika kirjeldust. Lähtuvalt hanke eesmärgist ja objektist, kirjeldab pakkuja planeeritavat metoodikat ja tegevusi projekti ellu viimiseks. 2. Projekti ajakava. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. Projektiplaan ei tohi olla tingimuslikult ja muutmatult seotud konkreetsete kuupäevadega, st projektiplaan peab olema muudetav vastavalt tegelikele lepingu täitmise kuupäevadele. 3. Projekti eelarvet, kus on lahti selgitatud kulude tekkimine tegevuste või etappide kaupa; 4. Meeskonnaliikmete rollide kirjeldused projektiplaani täitmisel; 5. Projekti riskianalüüsi. Projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat järgimist takistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja lahendusettepanekud.“ 2.2.6 Seega pidi hankija lähtuma pakkumuste hindamisel kirjeldustest, mis vastavad pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaani kirjeldusele täpsemalt. Hankija kirjeldas kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaani kirjeldust (lisas 5) järgmiselt: 06.06.2025 otsus (protokolli väljavõte lisas 2), 21.11.2025 otsus (protokolli väljavõte lisas 4), hankija omistas 15 hindepunkti (kuid võttis 2 hankija omistas 15 hindepunkti (jättis maha hindepunkti maha riskianalüüsi puhul) võtmata 2 hindepunkti riskianalüüsi puhul) Kattuvad osad Projektiplaan vastab täielikult hanke Projektiplaan vastab täielikult hanke alusdokumentides toodud ootustele, on hästi alusdokumentides toodud ootustele, on hästi põhjendatud ja realistliku eelarve ja ajakavaga. põhjendatud ja realistliku eelarve ja ajakavaga. Hindamiskomisjon leiab, et pakkuja on metoodika Hindamiskomisjon leiab, et pakkuja on metoodika väga hästi lahti seletanud, arvestab võimalike väga hästi lahti seletanud, arvestab võimalike tõrgetega ning on läbi mõelnud metoodika tõrgetega ning on läbi mõelnud metoodika muutmise vajadusest tingitud võimalikud muutmise vajadusest tingitud võimalikud alternatiivsed suunad (nt valmidus iga mudeli puhul alternatiivsed suunad (nt valmidus iga mudeli puhul erinevaid arhitektuure katsetada, testida erinevaid arhitektuure katsetada, testida kommertssatelliidiandmeid). kommertssatelliidiandmeid). 4 Leitav RHR-ist, vastavustingimus nr 5: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/8036504/qualification-conditions 4  Metoodika on usaldusväärne, teaduspõhine ja Metoodika on usaldusväärne, teaduspõhine ja korrektselt dokumenteeritud. korrektselt dokumenteeritud. Pakkuja lähenemine on katsetava iseloomuga, mis Pakkuja lähenemine on katsetava iseloomuga, mis toetab innovatsiooniprojekti ellu viimist. toetab innovatsiooniprojekti ellu viimist. Hindamiskomisjon pidas tähelepanuväärseks Hindamiskomisjon pidas tähelepanuväärseks seda, et pakkuja paneb rõhku andmete seda, et pakkuja paneb rõhku andmete ühilduvusele rahvusvahelisel tasandil ning omab ühilduvusele rahvusvahelisel tasandil ning omab head tunnetust ruumiandmete valdkonnahead tunnetust ruumiandmete valdkonna tulevikusuundadest. tulevikusuundadest. Pakkuja demonstreerib eeskujulikke võtteid Pakkuja demonstreerib eeskujulikke võtteid masinõppeprojekti juhtimisest (nt välja toodud igas masinõppeprojekti juhtimisest (nt välja toodud igas etapis ka kasutusjuhu testimine (EHR, PÄA), etapis ka kasutusjuhu testimine (Ehitisregister, reaalse kasu mõõtmise töövoo loomine). Päästeamet), reaalse kasu mõõtmise töövoo loomine). Risikianalüüsis on määratud vastutajad. Risikianalüüsis on määratud vastutajad. Erinevused Samuti hindas komisjon kõrgelt pakkumuse loovat *See osa on eemaldatud uuest otsusest lähenemist (üks segmentatsioonimudel teede, veekogude ja hoonete tuvastamiseks - väidetavalt targem ja mitte silmaklappidega), kuigi lähenemine tekitab hankijas kõhklusi ajakava täitmise osas ja mudeli rakendamise etapis (edasi treenimise ja täiendamise keerukus pärast projekti lõppu). Ajakava ja eelarve on üldiselt realistlikud (90€/h, Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on lõpus 3 kuud puhvrit), samas on pakkumusel hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli puhul ja objektiivselt põhjendatud (projekti lõpus 3 kuud ei jõua pakkuja 1. aastaga nõutud osa (st 2 puhvrit). nähtuse tuvastamist) üle anda. *Eelarve detailsuse kohta puudus esimeses otsuses Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab kommentaar selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa ning on realistlik. Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske maandada, kuid mõne teguri osas on maandada. riskianalüüs puudulik. Riskianalüüsis on kõrgendatud ajakava risk ja *Selles küsimuses kommentaari uues otsuses ei sisaldunud pakkuja potentsiaalne rahavoo risk (3 mudeli asemel on 1, st ka pikem aeg enne osamakset) välja toomata ja maandamata. Riskianalüüs tagab tellija hinnangul mõningate Riskianalüüs vastab täielikult riigihanke mööndustega hankelepingu nõuetekohase alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. täitmise ja vastab seega üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. 2.2.7 Sisuliselt on hankija seega kahe hindamise ja kolmanda isikuga pika peetud vaidluse vahel ümber mõelnud ning eemaldanud otsusest esialgu avastatud (ja ka kohtu poolt asja 3-25-2542 punktis 13 viidatud) puudused leides, et tegemist on maksimaalseid hindepunkte väärt pakkumisega. Seega ei kõrvaldanud hankija uue otsusega mitte üksnes halduskohtu poolt tuvastatud proovitöö hindamisega seotud puuduseid, vaid eemaldas uuest otsusest ka projektiplaaniga seotud puudused, mille puhul halduskohus märkis, et neid pidanuks hindama teise alakriteeriumi alusel. 5 2.3 Õiguslikud põhjendused 2.3.1 VAKO peab kontrollima, kas hankija hindas kolmanda isiku pakkumust kooskõlas etteantud hindamiskriteeriumitega ja arvestas asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid. 2.3.2 Pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise otsus on hindamisotsus ning VAKO peab kontrollima sisuliselt kolmanda isiku pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ega kohus ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi5, kuid kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised kahtlused ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest. 6 Halduse hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. HKMS § 158 lg 3 kolmanda lausega sarnanevat üldist keeldu hindamisotsuste puhul pole, sest õigusmõistete sisustamine ja faktiliste olukordade hindamine on kohtuvõimu põhifunktsioon, mitte täidesaatva riigivõimu monopol. 7 PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Sellest tulenevalt ei ole kohus õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel, sh õigusliku tähendusega faktiliste asjaolude tuvastamisel seotud ühegi teise instantsi ega isiku seisukohtadega. 8 Ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testist tuleb minna kaugemale, kui õiguste riive on intensiivne ning tegemist on tiheda õigusliku raamistikuga. 9 2.3.3 Olukorras, kus hankija on hinnanud pakkumusi kvaliteedikriteeriumi alusel, kuid põhjendused hindepunktide andmise osas on väga lakoonilised ega võimalda aru saada, millest lähtuvalt on üks või teine pakkumus konkreetses hindamiskategoorias vastava arvu hindepunkte saanud, on otsus vastuolus RHS § 117 lg 1 teise lausega ning § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Hankija hinded on sellisel juhul jälgimatud ja meelevaldsed ega võimalda jälgida hankija otsustuskäiku, mis tingib hindamise protsessi ja edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse.10 Käesoleval juhul on hankija muutnud hindamisel varasemalt tuvastatud puudusi ning kopeerinud tegelikult hindamismetoodika lihtsalt protokolli ja määranud maksimaalsed hindepunktid. Sisuliste põhjenduste asemel on lakoonilised kinnitused hindamismetoodikale vastavuse kohta. Kohtupraktika kohaselt mida subjektiivsem hindamiskriteerium, seda suurem on ka hankija põhjendamiskohustus.11 2.4 Hankija otsuste õigusvastasus 2.4.1 Vaidlustaja on seisukohal, et hankija on pakkumuste hindamisel rikkunud riigihangete seaduse § 117 lg 1 ja riigihanke alusdokumentide osaks olevat hindamismetoodikat. Hankija ei ole olnud hindamisel läbipaistev ja hindamise tulemuste kujunemine ei ole kontrollitav. Kohtuotsuse järel muudetud 21.11 otsusega eemaldas hankija kolmanda isiku pakkumuse hindamise protokolliga 06.06 otsuses märgitud viited ajakava ebarealistlikkusele ning leidis, et kõik esitatu on tegelikult korrektne ja vastav maksimaalsete hindepunktide kirjeldusele. Nii see aga ei ole ja selles on võimalik veenduda kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaaniga tutvudes. 2.4.2 Esiti tuvastas hankija 06.06 otsusega mitmed olulised puudused, kuid arvestas nende eest hindepunktide maha vale alakriteeriumi all. Kohtuotsuse järel muutus ka projektiplaanile algselt antud tagasiside12 üllatavalt lakooniliseks ja positiivseks, kuigi esitatud pakkumuses on mitmeid 5 Vt ka RKHK otsus nr 3-20-718/28, p 18 6 RKHKo 3-20-1198 p 17: 3-20-924/24, p 31; 3-3-1-50-15, p 23 7 RKHKo nr 3-20-924/24, p 32; 3-17-1545/81, p 26 8 RKHKo 3-20-1198, p 14, VAKOo 283-20/227164, p 16 9 RKHKo 3-20-2474, p 20 10 VAKOo 140-18/197708, p 23-28 11 Vt nt EÜKo T-57/09, p 38-42; RKHKo 3-20-1198, p 21; TlnHKo 3-21-2474, p 40. 12 Mis ei olnud eelmise kohtuotsuse vaidluse esemeks otseselt käesoleva vaidluse alakriteeriumi mõttes 6  silmatorkavaid puudusi, mille adresseerimise hankija poolt oleks olnud minimaalselt vajalik. Käesoleval juhul aga tundub, et hankija ei tuvastanud teisel hindamisel üldse puudusi, ei hinnanud nende mõju hindamismetoodika alusel ega vähendanud selle tulemusel ka kolmanda isiku hindepunkte. 2.4.3 Tallinna Halduskohus tuvastas asja 3-25-2542 punktis 13 järgmist: „/…/ Kohus märgib, et Hindamismetoodika kohaselt projekti aja- ja tegevuskava mõistlikkust ja objektiivsust hinnati alakriteeriumi „projektiplaani kirjeldus“ all (kaebaja sai maksimumpunktid ‒ 15), mistõttu alakriteeriumi „riskianalüüs“ raames pole võimalik kaebajalt maha võtta punkte põhjendusel, et ajakava ei ole (teatud osas realistlik). Riskianalüüsi tingimuse raames tuli pakkujal esitada projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat järgimist takistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja lahendusettepanekud. Kaebaja on välja toonud ja selles ei ole ka vaidlust, et kaebaja esitatud pakkumuses riskianalüüsi osas on kajastatud risk „Ajakavast ei peeta kinni“ kõige esimesena, mistõttu selles osas ei saa väita, et riskianalüüs oleks ajakava riski osas puudulik. Vastava riski osas on kaebaja esitanud nii mõjuhinnangu, esinemise tõenäosuse kui ka maandamismeetmed. Kui Hankija pidas kaebaja esitatud ajakava ebarealistlikuks, tulnuks punkte maha võtta „projektiplaani kirjelduse“ alakriteeriumi raames, kuid seal andis Hankija maksimumpunktid. /…/.“ 2.4.4 Esimene tõsine puudus esitatud projektiplaanis puudutab eelarvet. Nimelt ei ole kolmanda isiku pakkumusest võimalik tuvastada eelarvet selliselt, et see selgitaks selgelt kulude tekkimist tegevuste või etappide kaupa. Seda aga eeldab 15 hindepunkti saamiseks hindamismetoodika: „Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa.“ Hankija põhjendus otsuse väljavõttes on hindamismetoodika kopeerimise tulemusel järgnev: „Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa ning on realistlik.“ Kolmanda isiku projekti eelarve on järgnev (lk 28 dokumendist „Projektiplaan“ lisas 5): 2.4.4.1 Sellest eelarvest ei ole võimalik tuvastada selget kulude tekkimist tegevuste ja/või etappide kaupa. Projektiplaanis puuduvad selgelt struktureeritud etapid ja verstapostid, mis on iga mahukama projekti elementaarne osa. Ehk sellega seoses pole välja toodud ka projekti detailset eelarvet projekti etappide või tegevuste kaupa. Nt projektiplaani tekstis öeldakse, et etappe on neli (4), kuid Ganttilt nähtub, et neid on pigem seitse (lisa 6). On ilmne, et selline segadus ei võimaldanud tegelikult kolmandal isikul nõutud viisil eelarve esitamist ja seeläbi ka hankijal selle usutavuse kontrollimist. 2.4.4.2 Tegemist on üksnes tunnihinna korrutamisega kuude ja töötundidega vastavalt meeskonnaliikmete arvule ja Gantt-tabelile. Seda aga hankija ei küsinud ei vastavustingimuse raames ega pidanud piisavaks ka maksimaalsete hindepunktide 7  saamiseks hindamisel. Oluline on ka tähele panna, et riigihanke alusdokumentide 13 kohaselt oli vajalik komplekteerida 3-liikmeline meeskond, kuid kolmanda isiku projektiplaanis on kirjeldatud kahe meeskonnaliikme töö, mis on vastavalt ka eelarve korrutises märgitud. Seega pidanuks hankija juba ainuüksi selle eest hindepunkte vähendama. Kusjuures, isegi 10 hindepunkti saamiseks pidanud projekti eelarvet iseloomustama järgnev: „Projekti eelarve on esitatud selgelt või olulises osas selgelt ning annab ülevaate kulude tekkimisest tegevuste/ja/või etappide kaupa.“ Ehk tegelikult väärinuks selline lakooniline eelarve lausa 5 hindepunkti: „Projekti eelarve on esitatud tegevuste ja/või etappide kaupa, kuid selles esineb puudusi sh see on esitatud liiga üldiselt või vajaks rohkem liigendatust, et tagada hankijale selge arusaam projekti raames kulude tekkimisest tegevuste/ja/või etappide kaupa.“ Tegemist on eelarvega, mis ei ole esitatud üleüldse mistahes tegevuste või etappide kaupa ehk väärinuks parimal juhul 5 hindepunkti. Eelarve esitati osade rollide kaupa, kuid selliselt ei ole eelarve esitamist nõudnud ei vastavustingimus ega hindamiskriteerium. 2.4.4.3 Etappide puhul on oluline ka märkida, et projektiplaani lk 15 on kolmas isik selgitanud: „Hankija soov on jaotada projekt 5’ks etapiks - iga mudeli kohta etapp. Meie soovitatud plaani järgi aga tuleks 3 mudelit. Kuna neist esimene on päris mahukas, siis teeme ettepaneku jagada projekti 4’ks etapiks. See asjaolu on kõige selgemini visuaalselt nähtav GANTT tabelis.“ Hankija on aga hankelepingus14 muutmatuna ette näinud (p 2.2 ja 3.1) viies etapis tasumise. Tegemist ei olnud millegagi, mille muutmise õigus oleks pakkumuse koosseisus pakkujal. Seega ei ole projektiplaan ka juba ainuüksi sellest hankelepingu tingimusest tulenevalt täidetav etappide osas. 2.4.5 Teine puudus on seotud sellega, et kolmanda isiku projektiplaani kirjeldus ja Gantt ei kirjelda detailselt, milline ekspert millise tegevuse eest vastutab. Gantt (lisas 6) kajastab ainult ühe andmeteadlase tegevusi ja ruumiandmete eksperdi puhul pole näidatud konkreetselt, milliste ülesannete täitmisel ta osaleb. Samuti puudub igasugune informatsioon andmeinseneri kohta (mainitud lisas 5 oleva projektiplaani lk 3 „vajalike andmete ettevalmistamine“ alajaotuses), sh mis on tema roll ja ülesanded, millal ja mille eest projektis vastutab ning kes ta isiklikult on. Niisiis ei selgu üheselt ja iga projekti meeskonna liikme kohta eraldi, millise tegevuse eest ta vastutab ja millal tegevusi ellu viib (lisas 5 oleva projektiplaani lk 15 käsitleb seda osa projektiplaanist pinnapealselt): 2.4.5.1 Vastavaid andmeid ei selgu ka lisatud Gantt tabelist: 13 Leitav RHR-ist: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/documents/source- document?group=B&documentOldId=18038663 14 Leitav RHR-ist: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8036504/documents/source- document?group=B&documentOldId=18038656 8  2.4.5.2 Punktis 2.4.5 nimetatud asjaolu mõjutab ka juba eelpool märgitud eelarvet ja sellega seotud probleemistikku, kuna pole üheselt selge, kes ja mida tegevuste või etappide kaupa teeb. Ehk sisuliselt on jäänud kolmandal isikul esitamata osade meeskonnaliikmete puhul nende tegevus. 2.4.5.3 Protokollis selles küsimuses tagasiside puudub, kuid on ilmne, et tegemist ei saa olla 15 hindepunktile vastava osaga projektiplaanist: „/…/ sh: välja on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d). Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud vastutajad /…/“ 2.4.5.4 Pigem võiks tegemist olla 5 hindepunktile vastava projektiplaaniga selles küsimuses: „/…/ esineb vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja/või läbiviija(te) kirjelduses; - ja/või pole kajastatud kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid ning meeskonnaliikmete panust erinevates arenduse etappides /…/“ On ilmne, et kui meeskonda kuuluva ruumiandmete eksperdi tegevusi ei kajasta ei projektiplaan ega Gantt, siis faktiliselt on tegemist vähemasti puudusega, kui mitte olulise puudusega. Ühtlasi on hankija kohustanud ka projektiplaanis meeskonnaliikmete rolle kajastama, seega üksnes viide sellele, et see info sisaldub kuskil muus dokumendis, ei ole hindamismetoodika kohaselt sobilik. 2.4.6 Kolmas puudus seisneb ajakava ebarealistlikkuses, mille hankija ka esimesel hindamisel korrektselt tuvastas, kuid arusaamatutel põhjustel uuel hindamisel enam mitte. Vaidlustaja hinnangul on ajakavas vähemalt järgmised puudused ja olulised riskid projekti elluviimisele: 2.4.6.1 Kõigi andmestike kogumine ja töötlemine viiakse läbi ühekordselt enne “esimese [arendus]etapi” algust (Gantt, nädalad 11-20), mis pole optimaalne arvestades, (1) värskemate andmete kättesaadavaks muutumist pika kestusega projekti jooksul (24 kuud) ja (2) erinevate ülesannete tegelikku ajalist jaotumist pikemale ajaperioodile. Kõigi andmehõive ja eeltöötluse tegevuste koondamine projekti alguse mõne kuulisse perioodi seab projekti täiendava ajakavalise riski alla, kuna (3) sellistes andmemahukates projektides on viivitamine ligipääsude andmise ja/või andmete ettevalmistamise ja üleandmisega pigem reegliks. Liiatigi, selle kriitilise tegevuse planeerimine kitsasse ajaperioodi (4) paneb hankija meeskonna täiendavalt suure ühekordse koormuse alla. 9 2.4.6.2 Ajakava realistlikkuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et (5) kõikide sisuliste ülesannete täitmise eest on vastutav üks ja seesama andmeteadlane (S. Tars), kes peab samaaegselt täitma geoinformaatiku, andmeteadlase ja andmeinseneri/ tarkvaraarendaja ülesandeid. Kui see inimene nt haigestub, ei piisa riskianalüüsi (lisa 7) tabelis vaid „puhkusegraafiku kokkuleppimisest“ või geneerilisest lubadusest „Pooled tagavad vajalike kompetentsidega meeskonna olemasolu ja stabiilsuse läbi asendajate määramise ja reservressursi olemasolu terve projekti vältel.“ 2.4.6.3 Vormil “andmed meeskonnaliikmete kohta” (lisa 8) on ruumiandmete eksperdina esitatud I. Sibul, kelle tööülesannetena on toodud “Andmete ettevalmistusel osalemine, tulemuste analüüs ja järeltöötlus, tulemuste visualiseerimisega aitamine, ruumiandmete küsimustes tehniline tugi” ja tema vastutuse kirjeldusena “Andmete kvaliteedi tagamine, õigete tööriistade (nt GIS tööriistade) kasutamine”. Ruumiandmete eksperdi töökoormuse kohta saab järeldusi teha vaid projektiplaani “Projekti eelarve” peatükis (viimane lehekülg). Selle järgi on (6) ruumiandmete eksperdi koormus 20 tundi kuus, so ca 1 tund päevas või 5 tundi nädalas. See pole vaidlustaja kui valdkonna spetsialisti hinnangul piisav, kuivõrd S. Tarsil, kes on projekti meeskonna kirjelduses esitatud andmeteadlase rollis, puudub ruumiandmete töötlemise sügavam ekspertiis (vt ANDMED MEESKONNALIIKMETE KOHTA). Gantti ja tema rolli järgi peaks ruumiandmete eksperdi koormus olema eriti intensiivne just projekti algfaasis, kui andmeid koondatakse ja eeltöödeldakse – jällegi (7) tekib täiendav ajakava risk, kui see isik töötab täna täiskohaga mujal (Tallinna Keskkonna ja Kommunaalamet). Kuna sellele isikule ei ole määratud projektiplaanis ühtegi konkreetset tegevust, on vaidlustaja arvamusel, et I. Sibul kaasati projekti meeskonda pelgalt vastavustingimuste täitmise eesmärgil. Seda selleks, et esitada tema referentsidele tuginedes vastav pakkumus hanke vastavustingimustes toodud meeskonna “Ruumiandmete ja kaarditarkvara kogemuse” tingimusele. 2.4.6.4 Projektiplaan pidi olema ellu viidav 24 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Seejuures oli esimese 12 kuu jooksul vaja teha ära oluline osa kõikidest töödest ning see oli muutumatuna sätestatud. Arvestades, et projekti abikõlblikkuse periood lõpeb teadaolevalt 2027.a, ei ole realistlikult võimalik ka vaidluse lõppemisel VAKO-s projektiplaani elluviimine pakkumuse koosseisus märgitud viisil. 2.4.6.5 Hankija on märkinud eelneva vaidlustuse raames esitatud seisukohas (lisa 9, p 2.10) järgmist: „Hindamiskomisjon ei ole võtnud punkte maha pakkuja likviidsuse tõttu vaid seetõttu, et pakkuja ei ole riskianalüüsis piisavalt selgitanud enda valitud metoodikast tulenevat ajakava riski ega sisuliselt selle maandamismeetmeid. Protokollis on viidatud potentsiaalsele rahavoo riskile, mille fookus on ajakava teostamise riskil. Hankijale jääb arusaamatuks, miks vaidlustaja omistab riskianalüüsis kaotatud punktid eelkõige majanduslikele näitajatele. Protokollis on selgelt fookuses metoodikast tulenev surve 1. aasta ajakavale ja rangele tähtajale, sealjuures peab hindamiskomisjon pakkuja võimekust töid teostada üldiselt heaks, aga mitte maksimumpunktide vääriliseks.“ Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks hankija sellest seisukohast teistkordsel hindamisel on loobunud. Isegi juhul, kui hankija ekslikult võttis selle puuduse eest punkte maha riskianalüüsi alakriteeriumis, siis selle kohtu poolse tuvastamise järel ei kadunud puudus ära. 2.4.6.6 Seejuures on hankija samuti varasemas menetluses märkinud (lisa 9, p 2.12) järgmist: „Hankija ei väida, et vaidlustaja [käesolevas menetluses kolmas isik] ei oleks ajakavaga seotud riske hinnanud. Hindamiskomisjon peab vaidlustaja [käesolevas menetluses kolmas isik] riskide hindamist üldiselt heaks, kuid toob välja, et vaidlustaja [käesolevas menetluses kolmas isik] pole oma metoodikavalikust tulenevalt piisava detailsusega ajakava riske läbi mõelnud ja kirjeldanud. /…/ Hindamiskomisjoni liikmed süüvisid põhjalikult riskianalüüsi. Ajakava muutustega seotud riske on analüüsis isegi mitu (nt ajakavast ei peeta kinni, hankija võtmeisiku kättesaamatus, andmete ettevalmistamine 10  Maa- ja Ruumiameti poolt viibib), aga puudulikuks pidas hindamiskomisjon just pakkuja metoodikast (kolmest mudelist koosnev integreeritud mudel esimese aasta jooksul) tuleneva ajasurve maandamist esimesel aastal (kus puhveraeg tähtajani on 0 nädalat). Tegemist on ambitsioonika ettevõtmisega teostada esimesel aastal vähemalt 1,5 kordne tööde maht. Sealjuures peavad integreeritud mudeli edukaks tunnistamise jaoks olema täidetud kõigi kolme andmegrupi (teed, vooluveekogud, hooned) sihttasemed, semantilised ja geomeetrilised ootused korraga.“ Ka selles küsimuses on hindamiskomisjon meelt muutnud leides, et projektiplaan on ideaalne hankija seatud tingimuste valguses. 2.4.6.7 Hankija on aga kõige tähtsama tähelepaneku esitanud (lisa 9, p 2.14) VAKO-le varasemas asjas, leides igati õigesti, et „Tempokas ajakava esimesel aastal võib realiseeruda hoopis kvaliteedi languses (nt kiirendatud projekti ettevalmistus või hankija/lõppkasutajate piiratud testimisvõimalus), et tähtajast kinni pidada.“ 21.11 otsuses ei ole hankija seda nüanssi isegi mitte analüüsinud, kuigi ajakava on muutunud eelneva vaidlustuse ja ligi 2 kuu pikkuse uue hindamise tõttu veelgi lühemaks. 2.4.6.8 On märkimisväärne, et hankija on ka Halduskohtule esitatud kaebuse vastuse p-s 1.21 (lisa 10), selgitanud, et „Hindamiskomisjoni hinnang kaebaja riskianalüüsile põhineb sisulisel ja süsteemsel analüüsil. Riskianalüüs ei olnud puudulik määral, mis välistaks lepingulise usaldusväärsuse, kuid ei olnud piisav selleks, et hinnata seda maksimaalsele punktisummale.“ 21.11 otsuse tegemisel aga sellist süsteemset ja sisulist hindamist ei toimunud, vastasel juhul oleks komisjon vähemasti pidanud (taas)avastama puudused projektiplaanis ja neid siis vastavalt kaalutlusotsusele hindama. Sellist tegevust aga protokolli väljavõttes (lisa 4) ei nähtu. 2.4.7 Viimaks on oluline märkida ka seda, et projektiplaani kirjelduse dokument iseenesest on puudulikult vormistatud. Näiteks puudub dokumendil tiitelleht ja sisukord, mis on 28 lk pikkuse dokumendi hoomamiseks hädavajalik. Samuti puuduvad peatükkide ja isegi lehekülgede numeratsioon, mis hõlbustaks dokumendi läbi töötamist. Vaidlustaja hinnangul ei ole esitatu põhjalik ega tekita veendumust, et kõik vajalikud tööd saavad nõutud ajaraamis tehtud. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1 Vaidlustamise õigus. Õiguspärase hindamise korral tuleb riigihankes edukaks tunnistada vaidlustaja pakkumus, mistõttu on vaidlustajal ka vaidlustamise õigus RHS § 185 lg 1 mõttes. Vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumuste vahe on vaid 0.94 punkti. Vaidlustaja on seisukohal, et kolmanda isiku pakkumusele on omistatud põhjendamatult kõrged hindepunktid alakriteeriumis „Projektiplaani kirjeldus“ ning juhul, kui hankija hinnanuks seda alakriteeriumi õiguspäraselt, oleks kolmas isik pidanud saama vähemalt 5 hindepunkti vähem, kuid vaidlustaja hinnangul isegi 10 hindepunkti vähem ehk 15 hindepunkti asemel 5 hindepunkti (või vähemasti 10 hindepunkti). See oleks tähendanud, et üldises arvestuses pidanuks kolmas isik saama 75.02 või maksimaalselt 80.02 hindepunkti. Seega on vaidlustajal reaalne võimalus vaidluse eduka lahenemise korral osutuda riigihankes edukaks pakkujaks 84.08 hindepunktiga. 3.2 Esindus. Vaidlustaja nimel esitavad vaidlustuse Advokaadibüroo Matteus vandeadvokaat Kadri Matteus ja vandeadvokaadi abi Merily Tamm, kes kinnitavad enda esindusõigust. 3.3 Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikult. 3.4 Riigilõiv. RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 2 koosmõjust tuleneb, et käesoleva vaidlustuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 1280 eurot. Vaidlustaja on riigilõivu tasunud enne vaidlustuse esitamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorralduse väljatrükk on lisatud vaidlustusele (lisa 11). 3.5 Vaidlustuse tähtaegsus. Hankija saatis otsuse vaidlustajale 21.11.2025. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 5). 11 3.6 Ärisaladus. Vaidlustusele ei ole lisatud vaidlustaja ärisaladuseks olevaid asjaolusid, sest need ei ole vaidluse esemeks. Küll aga märgib vaidlustaja, et kogu pakkumus, v.a hinnatavad näitajad, on vaidlustaja ärisaladusega kaetud. Sellest tulenevalt palub vaidlustaja hankijal hoiduda vaidlustaja ärisaladuse avaldamisest käesoleva menetluse raames mistahes viisil. Kolmas isik on vaidlustaja konkurent, mille tõttu ei saa kolmandale isikule ühelgi viisil vaidlustaja pakkumuse sisu väljastada. Võttes arvesse, et vaidluse esemeks ei olegi vaidlustaja pakkumus, vaid kolmanda isiku pakkumus, siis ei ole mistahes sisulist vajadust ka vaidlustaja pakkumust või sellega seonduvat teavet avaldada. Ärisaladus on EKTÄKS § 5 lg 2 järgi teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. 3.7 Teadete ja dokumentide edastamine. Vaidlustaja palub kõik käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms edastada enda volitatud esindajate e-posti aadressile [email protected] ja [email protected]. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus Merily Tamm Vandeadvokaat Vandeadvokaadi abi STACC OÜ ja REGIO OÜ volitatud esindaja STACC OÜ ja REGIO OÜ volitatud esindaja LISAD: 1 Lisa 1 - 06.06 edukaks tunnistamise otsuse väljavõte; 2 Lisa 2 - Hindamise protokoll 06.06 otsuse juurde; 3 Lisa 3 - 21.11 edukaks tunnistamise otsuse väljavõte; 4 Lisa 4 - Hindamise protokoll 21.11 otsuse juurde; 5 Lisa 5 - Kolmanda isiku pakkumus olev Projektiplaan; 6 Lisa 6 - Kolmanda isiku pakkumus olev Gantt tabel; 7 Lisa 7 - Kolmanda isiku pakkumus olev riskianalüüs; 8 Lisa 8 - Kolmanda isiku pakkumuse meeskonnaliikmete VORM; 9 Lisa 9 - Vaidlustuse vastus RTK vs MINDTITAN OÜ; 10 Lisa 10 - Vastus kaebusele_286764_2025_08_11; 11 Lisa 11 - Maksekorraldus. 12 nädal 1 5 9 13 17 21 25 29 33 37 41 45 49 53 57 61 65 69 73 77 81 85 89 93 97 101 Andmestike kogumine töö maht nädalates puver Andmete täpsustav kaardistamine 1 Infrastruktuuri seadistamine 2 Andmetorustike implementeerimine 4 Andmete puhastamine ja ühtlustamine 5 Testandmestike ja teststsenaarumite defineerimine 1 Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega) 2 Testprotseduuride defineerimine MaRu andmehõive töövoo testimise protseduuri defineerimine 1 Ehitisregistri kasutusjuhu testimise protseduur defineerimine 1 Päästeameti kasutusjuhu testimise protseduur defineerimine 1 Etapp 1 - Ühine segmentatsioonimudel - hooned/teed/vooluveekogud Mudeli implementeerimine ja treenimine 4 Mudeli valideerimine ja täiustamine 3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine 2 MaRu andmehõive töövoo testimine 1 Etapp 2 - Ühine segmentatsioonimudel - teed/vooluveekogud/hooned Mudeli implementeerimine ja treenimine 4 Mudeli valideerimine ja täiustamine 3 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine 1 MaRu andmehõive töövoo testimine 1 Etapp 3 - Hoone kõrguse mudel Mudeli implementeerimine ja treenimine 4 Mudeli valideerimine ja täiustamine 2 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine 1 Ehitisregistri kasutusjuhu testimine 1 Etapp 4 - Hoone sisspääsu mudel Mudeli implementeerimine ja treenimine 4 Mudeli valideerimine ja täiustamine 2 Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine 1 Päästeameti kasutusjuhu testimine 1 Dokumentatsioon ja muud lõputegevused Mudeli ja koodi dokumenteerimine 1 Lõpparuanne (vähemalt 4 nädalat enne projekti lõppu) 1 Muu dokumentatsioon ja lõputegevused 1 Projekti tulemusi tutvustav esitlus 1 Kokku andmeteaduse töö-nädalaid 57