Hankija vastus vaidlustusele

-866140 -147320 0 0 Lp Ulvi Reimets Riigihangete v aidlustuskomisjon [email protected] Teie: 02 .1 2 .2025 Meie: 05 . 1 2 .2025 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 [email protected] Esindaja : Mihkel Rääk r iigihangete talituse juhataja t el +372 5910 5124 e -post: [email protected] Teenuse tellija: Maa- ja Ruumiamet registrikood 70003098 Riigikantselei registrikood 70004809 Vaidlustaja: STACC OÜ registrikood: 11672027 REGIO OÜ registrikood: 12971967 Vaidlustaja esindaja d : Kadri Matteus | Merily Tamm v andeadvokaat | vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo Matteus OÜ registrikood: 16791280 e-post : [email protected] [email protected] Kolmas isik : MINDTITAN OÜ registrikood: 14131800 e-post: [email protected] [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE r iigihankes „ Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) “ (viitenumber 286764 ) Hankija taotlus ed : Jätta vaidlustus RHS § 197 lõige 1 punkti 4 alusel rahuldamata ning jätta jõusse hankija 21.11 .2025 otsus, millega tunnistati edukaks MINDTITAN OÜ pakkumus . Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. Jätta RHS § 198 lõi k e 3 alusel kõik vaidlustus menetlus e kulud, sh vaidlustus t elt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustaja kanda. ASJAOLUD Hankija viib läbi riigihanget „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet)“ (viitenumber 286764). Riigihangete vaidlustuskomisjon ( VAKO ) edastas hankijale 02 .1 2 .2025 teate 01.12.2025 esitatud vaidlustusest riigihanke s 286764 . VAKO palus hankijal esitada kirjalik vastus riigi hankes esitatud vaidlustuse kohta hiljemalt 05.12 . 2025 . Tallinna Halduskohus ( TlnHK ) tühistas 15.09.2025 otsusega nr 3-25- 2542 hankija otsuse, millega tunnistati edukaks vaidlustaja pakkumus. Sama otsusega tühistas TlnHK VAKO 22.07.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 150-25/286764. Vastavalt TlnHK otsuse punktile 15 tuli hindamiskomisjonil pakkumuste hindamine uuesti läbi viia. Vaidlustaja ei esitanud käesolevas punktis viidatud vaidlustus- ja kohtu asjas kordagi oma seisukohta. Riigihankes 286764 esitatud pakkumuste hulgast tunnistas hankija 21.11. 2025 otsusega edukaks kolmanda isiku pakkumuse. 06.06 .2025 o tsus, millega hankija tunnistas edukaks vaidlustaja pakkumuse ei kehti ja on tühistatud , kuna hindamiskomisjon eksis pakkumuste hindamise l enda seatud hindamismetoodika kohaldamise vastu . Seega on asjasse puutumatud kõik vaidlustaja viited sellele otsusele ning selle juurde kuuluvale hindamisprotokollile. Sellises olukorras on ainuõige hinnata pakkumusi uuesti lähtuvalt hindamismetoodikas seatud tingimustest. Pärast hindamiskomisjoni poolset pakkumuste hindamist tegi hankija uue otsuse ning tunnistas 21.11.2025 otsusega edukaks kolmanda isiku pakkumuse . Hankija 21.11.2025 otsus sh selle juurde kuuluv hindamiskomisjoni protokoll on kehtiv ning tegemist on asjasse puutuva otsusega. Hank ija hindamiskomisjon ei tuvastanud kolmanda isiku projektiplaanis puuduseid , mistõttu puudub lähtuvalt hindamismetoodikas t alus kolmanda isiku pakkumuse puhul projektiplaani osas punkte vähendada. Hankija praeguseks mittejõusoleva 06.06.202 5 otsus es koos selle juurde kuuluva hindamiskomisjoni protokolliga, millega hankija tunnistas ebaõigesti edukaks vaidlustaja pakkumuse , kohaldas hankija hindamiskomi sjon ebaõigesti riskianalüüsi ja proovitöö koodi alakriteerium eid . Hankija 21.11.2025 uue edukaks tunnistamise otsuse juures olevas hindamiskomisjoni protokollis kohaldas hindamiskomisjon õigesti mõlemaid alakriteerium eid ja kolmandale isikule omistati maksimum punktid. Hindamiskomisjon tõstis kolmanda isiku punkte mõlema alakriteeriumi osas. Alakriteeriumi projektiplaani kirjeldus ja alakriteeriumi riski analüüs punktid on kooskõlas hindamismetoodikas sätestatud tingimustega. P rojektiplaani kirjelduse alakriteeriumi raames andis hindami sk omisjon samuti õiguspäraselt maksimumpunktid ja tunnistas 21.11.2025 otsusega edukaks pakkujaks kolmanda isiku punktisummaga 85,02. Hankija ei ole kolmanda isiku pakkumuse hindamisel rikkunud riigihangete seaduse (RHS) § 117 lõiget 1 ega hindamismetoodikat. Hankija on tunnistanud põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kolmanda isiku majanduslikult soodsaima pakkumuse. K õik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dok umendid on VAKO-le kättesaadavad riigihangete registrist (RHR). T lnHK otsus nr 3-25-2542 on leitav vast u se lisast 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED H ankija ei tuvastanud 21.11.2025 otsuses ja selle juurde kuuluvas hindamiskomisjoni protokollis puuduse i d kolmanda isiku projektiplaanis . Hankija on hinnanud kõiki pakkumusi riigihanke alusdokumentides (RHAD) , sh hindamismetoodikas sätestatud tingimustel. H ankija pole eksinud RHAD- i s sätestatu d tingimuste vastu ega RHS § 117 l õike 1 ja § 3 riigihanke korraldamise üldpõhimõtete vastu. Hankija 06.06.2025 otsus koos selle juurde kuuluva hindamiskomisjoni protokolliga, millega hankija tunnistas ebaõigesti edukaks vaidlustaja pakkumuse ei ole jõus ning ei puutu asjasse. Hankija möönab, et oma varasemas otsuses, mis enam ei kehti, kohaldas hankija enda seatud hindamismetoodikat ebaõigesti ning tunnistas ekslikult edukaks pakkumuseks vaidlustaja esitatud pakkumuse. Kuna varasemas otsuses kohaldas hankija hindamiskomisjon hindamismetoodika t ebaõigesti , tuli lähtuvalt TlnHK otsusest 3-25-2542 hinnata pakkumusi uuesti. Hankija hindas pakkumusi uuesti, ko o stas uue põhjendatud hindamiskomisjoni protokolli ning tegi enda seatud hindamismetoodika alusel eduka pakkumuse osas 21.11.2025 uue otsuse . Uue otsuse tegemisel ei ole hankija teinud ilmseid vigu , vaid on õiguspärastel alustel tunnistanud kolmanda isiku pakkumus e kui majanduslikult soodsaima pakkumuse edukaks. Vaidlustaja heidab hankijale ette vaidlustuse punktis 2.1.1, et uues otsuses on muutunud üksnes hindamiskomisjoni põhjendused ning see p ole seotud kohtuotsuse täitmisega. Hankija selle väitega ei nõustu. H ankija pidi hinda ma pakkumusi sisuliselt uuesti ning selles pole midagi ebatavalist, et pakkumuste uue sisulise hindamise käigus hindamismetoodika alusel muutu vad mõneti hindamiskomisjoni põhjendused , seda enam kui hankija ka ise möönab, et kohaldas algselt hindamismetoodikat ebaõigesti. TlnHK tühistas hankija varasema edukaks tunnistamise otsuse , millega hankija tunnis tas edukaks vaidlustaja pak k umuse . K una varasem hankija otsus tühistati, siis arusaadavalt tuli hankijal TlnHK otsusest ja hinnata pakkumusi si su liselt uuesti ning koostada uu e hinda mise kohta uu s põhjendatud hindamiskomisjoni protokoll koos edukaks tunnistamise otsus ega . Hankij a ei nõustu vaidlustuse punktis 2.1.2 öelduga , sest see ei vasta tõele . Tõele vastab, et k olmanda isiku ehk eduka pakkuja pakkumuse s ja projektiplaanis on välja toodud konkreetsed etap id ja tegevus ed nende peamiste vastutajate ja läbiviijatega (projektiplaan lk 15, detailse info saamiseks viidatud GANTT tabelisse) , k ajastatud on kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid (projektiplaan lk 15, detailse info saamiseks viidatud meeskonnaliikmete vormile) , p rojektiplaani dokumendis on selgitatud kõikide meeskonna liikmete rolle ja panust erinevates etappides koos vastutusega (projektiplaan lk 15, detailse info saamiseks viidatud meeskonnaliikmete vormile) , p akutud ajakava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ning esitatud p rojekti eelarve on esitatud detailselt ja kajasta b hankijale selgelt esitatud kulude tekkimist tegevuste ja etappide kaupa (projektiplaan lk 15, detailse info saamiseks viidatud GANTT tabelisse) . Samuti on kolmanda isiku projektiplaanis märgitud etapid, mis on seotud eelarvega ja lähtuvad hankelepingu projektis ja tehnilises kirjelduses nõutud tingimustest ja on kooskõlas nii hankelepingu projekti kui ka tehnilise kirjelduse tingimustega . Hankelepingu projekti punktide 2.2.1 kuni 2.2.5 kohaselt toimub tasumine töövõtja esitatud arve alusel, kui töövõtja on üle andnud ja hankija vastu võtnud kõik vastava etapi lõpuks nõutud väljundid. Tehnilise kirjelduse punkti 5.2 kohaselt eeldab h ankija, et luuakse viis mudelit (lõppversiooni), st igale andmegrupile eraldi mudel. Samas võib mudeleid olla ka rohkem või vähem, eeldusel et saavutatakse soovitud sihttasemed iga andmegrupi kohta. Seega on hankija jaoks oluline sihttasemetele vastavalt tuvastatud andmegruppide arv ja mitte mudelite arv. Tehnilise kirjelduse punktis 6.2 on hankija ka selgitanud, et hankija loeb i ga andmegrupi tuvastamist, st vastava mudeli lõppversiooni valmimist etapi lõpuks . Olukorras, kus mitu andmegruppi tuvastatakse ühe mudeliga, on etapi lõpp koondmudeli valmimine ning näiteks kolmest andmegrupist koosneva mudeli lõppversiooni valmimisel saab hankija hankelepingu projekti punkt 2.2.3. alusel teha korraga väljamaksed 1-3. Alternatiivselt saab hankija väljamaksed I ja II teha varem, kui esimese kahe andmegrupi sihttasemed on saavutatavad, vahearuanded ja muud etapi väljundid valminud enne koondmudeli lõppversiooni valmimist. Kolmanda isiku projektiplaan vastab hankija ootusele ning on maksimumpunktide vääriline. Kõik hankija nõutu on kolmanda isiku pakkumuses olemas. Hankija on lähtunud pakkumuste hindamisel hindamismetoodikas sätestatud kirjeldustest sh kirjeldustest, mis vastavad pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaani kirjeldusele . Vaidlustuse punktis 2.2.6 toob vaidlustaja välja , kuidas hankija kirjeldas kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaani kirjeldust. Hankija kordab veel, et hankija 06.06.2025 otsus, millele vaidlustaja korduvalt viitab, ei kehti . Hankija 06.06.2025 otsus on tühistatud . Tegemist on mittejõusoleva otsusega ja see otsus ei puutu asjasse. Kehtiv ning asjasse puutuv hankeotsus on tehtud 21.11.2025 ning sellega tunnistas hankija edukaks kolmanda isiku pakkumuse. Samas vaidlustuse punktis 2.2.6 toob vaidlustaja tabelina välja mõlema hankeotsuse hindamis komisjoni protokollide kattuvad osad ja erinevused : 2.4.1. Hankija selgitab seonduvalt e emaldatud osa ga, et antud lause p olnud hindamismetoodika järgi asjakohane. Hankija ei pidanud hindama pakkujate loovat lähenemist, mistõttu otsustas hindamis komisjon antud osa eemaldada. TlnHK otsuse st nr 3-25-2542 ajendauna hinda s komisjon kolmanda isiku ajakava riske uuesti ning leidis, et kõhklused olid põhjendamatud. Seega ei olnud kõnealune osa uue s hindamise protokollis asjakohane . 2.4. 2 . Seoses a jakava ja eelarve ga märgime, et sisu jääb samaks. H indamis komisjon kohandas sõnastust selliselt, et see kattuks hindamismetoodikaga , s ee tähendab mh , et hindamiskomisjon saab punkte omistada üksnes hindamismetoodikas kirjeldatud alustel. Kõrgendatud riski kommentaari ei pidanud hindamis komisjon vajalikuks, kuna kolmanda isiku metoodika valikust ei tule kõrgendatud riski esimese aasta tegevuste ajakavale . 2.4.3. Seoses eelarve detailsusega lisas hindamiskomisjon selgituse, et tuua esile kolmanda isiku projektiplaani vastavust hindamismetoodikale ja 15 punkti k irjeldusele. 2.4.4. Seoses r iskide ja nende maandamismeetmete kirjeldusega märgib hankija, et TlnHK otsuse 3-25-2542 tulemusel hindas komisjon kolmanda isiku ajakava riske uuesti ja leidis, et kõhklused olid põhjendamatud. Seega ka see osa oli uue s hindamise protokollis ebavajalik. 2.4.6. Pakkumuste uuel hindamisel ei tuvastanud komisjon riskianalüüsis täiendavaid puudusi . Hindamiskomisjon hindas riskianalüüsi maksimumpunktide vääriliseks ja muutis vastavalt hindamismetoodikale ka põhjenduse kirjeldust hindamis protokollis. Hankija ei ole pelgalt „ ümber mõelnud “, vaid hinnanud uue pakkumuse hindamise käigus pakkumusi õigesti hindamismetoodika alusel ning eemaldanud mh hindamiskomisjoni protokollis t eba kohased põhjendused, mis ei tulenenud hindamismetoodikas kirjeldatud alustest. Hankija kordab taaskord, et TlnHK otsusega tühistati hankija esimene edukaks tunnistamise otsus sh selle juurde kuuluv hindmaiskomisjoni protokoll ning hankijal tuli viia läbi uus pakkumuste hindamine. Hankija 21.11.2025 tehtud uuest otsusest sh selle juurde kuuluvast hindamisprotokollist nähtub üheselt arusaadavalt, et hankija on hinnanud pakkumusi ja omistanud pakkumustele punkte hindamismetoodika kirjelduste alusel ja põhjendanud üksikajalikult hindamiskomisjoni protokollis edukaks tunnistamise otsust. Hankija kõrvalda s mh uue otsusega TlnHK otsusega tuvastatud proovitöö hindamisega seotud puudused ning hindas ja põhjendas projektiplaani alakriteeriumi osas pakkumusi hindamismetoodika alusel uuesti . Hankija nõustub kohtuvaidluses tuvastatud eksimustega kolmanda isiku pakkumuse hindamisel ning kohandas vastavalt kohtuotsusele ja hindmaismetoodikale kõikide pakkujate hindepunkte. Riskianalüüs on hindamismetoodika järgi projektiplaani üks alakriteerium, seega käsitleb hindamis komisjon mõlemas hindamisprotokollis neid sisuliselt ühes lahtris. Projektiplaani lahtrist on eemaldatud riskianalüüsiga seotud osad, mis vastasid esimesel hindamisel antud madalamatele hindepunktidele ning on asendatud uue sõnastusega, mis vastab teisel hindamisel antud maksimumpunktidele. Lisaks on eemaldatud kaks hindamismetoodika järgi asjassepuutumatut osa ning lisatud üks lause eelarve kohta, et rõhutada põhjendatult hindamismetoodika alusel projektiplaani vastavust maksimumpunktidele. Hindamisk omisjon ei ole kolmandaisiku projektiplaani teisel ehk uuel pakkumuste hindamisel sisuliselt paremaks hinnanud. Muutunud on põhjendatult hindamismetoodika alusel üksnes riskianalüüsi punktid ning see kirjeldus ja muudatused kajastuvad protokollis projektiplaani lahtris. Hankija otsus kolmanda isiku edukaks tunnistamise osas on põhjendatud. Hankija on kõiki pakkumusi uue hin damise k ä igus õigesti hinnanud RHAD- is teatavaks tehtud hind amiskriteeriumide kohaselt. Vaidlustaja möönab ka oma vaidlustuses ise , et VAKO ei pea hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega . Hankija on uue hindamise käigus hinnanud pakkumusi uuesti ning põhjendanud hindamispro tokollis pakkumustele omistatud punkte ja 21.11.2025 edukaks tunnistamise otsust. Hankija on hinnanud pakkumusi kvaliteedikriteeriumide alusel ja põhjendanud punktide andmist pakkujatele üksikasjalikult hindamismetoodikas sätestatud kirjelduse alusel. Hankija 21.11.2025 edukaks tunnistamise otsus ja selle juurde kuuluv hindamiskomisjoni protokoll on arusaadav ja sellest nähtub põhjendus, millest tulenevalt on pakkumustele konkreets ete hindamiskriteeriumi de eest antud vastav arv punkte. Hankija 21.11.2025 edukaks tunnistamise otsus ja selle juurde kuuluv hindamiskomi sjon protokoll on kooskõlas RHS § 117 l õike 1 teise alusega ja § 3 punkti ga 1 . Hankija viib r iigihan get 286764 läbi kontrollitavalt ja läbipaistvalt ning on tunnistanud 21.11.2025 põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel kolmanda isiku kui eduka pakkuja majanduslikult soodsaima pakkumuse. Uuel hindamisel ei ole hankija kunstlikult muutnud varasemalt tuvastatud puudusi. Esimese hindamise viis hankija hindamiskomisjon läbi ebaõigesti hindamismetoodika alusel. Uue pakkumuste hindamise viis hankija hind a miskomisjon läbi õigesti hindamismetoodika alusel. Hindamiskomisjon ei ole kunstlikult kopeerinud hindamismetoodikat hindamiskomisjoni protokolli ega määranud kunstlikult maksimaalseid hindepunkte . H indamiskomisjoni läbi viidud pakkumuste esmane hindamine ei olnud täiesulatuses ebaõige ning on ka igati mõistetav, kui hindamiskomisjon jõuab teis tkordsel pakkumuste hindamis el samale järeldusele, milles jõudis esimese hindamise käigus. Kunstlik ja kallutatud ning isegi mõeldamatu oleks see, kui hindamiskomisjon peaks kohustuslikult eirama esimese hindamise käigus tuvastatud õigeid järeldusi , milleni jõudis ka teise hindamise käigus. Vaidlustaja vaatest oleks igati õiguspärane, kui varasemalt hankija poolt ebaõigesti tuvastatud puudused hindamismetoodika kohaldamise käigus , oleksid juba ettemääratult teise hindamise käigus koostatud hindamiskomisjoni protokolli sisse jäänud. Hankija ei saa sellise väära lähenemisega nõustuda, kuna ebaõige hindamise korral on kohane läbi viia uus pakkumuste hindamine hindamismetoodika alusel ning asendada hindamiskomisjoni ebaõige põhjendus komisjoni õige põhjendusega hindamismetoodika alusel. Hankija ei nõustu, et hind a mismetoodika vastava hindamiskriteeriumi kirjeldused, mille alusel toimub punktide andmine on ülemäära subjektiivsed nagu seda üritab näidata vaidlustaja. Hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumide kirjeldused on üksikasjalikud, jälgitavad ning hindamismetoodika kirjelduste alusel pakkumustele omistat ud punktid võimaldav ad aru saada hankija otsustus käigust. Lisaks ei ole hindamiskriteeriumi vaidlustatud, mistõttu on need kehtivad ja järgimiseks kohustuslikud nii hankijale kui ka pakkujatele. Kolmanda isiku p rojektiplaani kirjeldus on loogiline, põhjendatud ning tellija vaates ratsionaalne ja realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud ( näiteks lk 1 mudelite jaotuse põhjendus, projekti tugineb lk 3 kirjeldatud andmeteaduse arendusmetoodikale, lk 6-14 selgitatakse iga mudeli puhul erinevat lähenemist ja põhjendatakse võimalike andmete ja arhitektuuride valikut ), sh välja on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused ( kirjeldatud väga detailselt projektiplaanis lk 15-28 ning ülevaatlikult GANTT tabelis ) ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d) ( peamise vastutajana on iga tegevuse puhul andmeteadlane, kes on välja toodud GANTT tabelis, lisaks on projek t iplaanis lk 15 selgitatud meeskonnaliikmete vastutuse loogikat ning meeskonnliikmete vormil täpsemalt rolle ja vastutusalasid ). Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud vastutajad ( projektiplaanis lk 15 on kõik meeskonnaliikmed välja toodud, lisaks on viidatud meeskonnaliikmete vormile, kus on nende rollid ja vastutused detailsemalt lahti seletatud) . Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud (projekti ajakava tegevused vastavad projektiplaanile, on piisava detailsusega lahti kirjutatud, loogilises järgnevuses ja pikkuses, projekti lõpus on ette nähtud puhveraeg ootamatusteks) . Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja etappide kaupa. P rojektiplaanis lk 15 on eelarve koostamise loogika lahti selgitatud ning esitatud tunnitasu alusel arvutused iga meeskonnaliikme kohta. Eelarve viitab GANTT tabelis esitatud andmeteadlase töömahule, mille alusel on võimalik aru saada ka eelarve kujunemisest etappide ja tegevuste lõikes . See kõik v astab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud hankija ootustele. Vaidlustaja etteheited, et hankija on pakkumuste hindamisel rikkunud RHS § 117 l õiget 1 ja RHAD-i osaks olevat hindamismetoodikat , on põhjendam ata ega vasta tõele. See, et h ankija on olnud pakkumuste hindamisel läbipaistev ja et pakkumuste hindamise tulemuste kujunemine on kontrollitav , nähtub üheselt 21.11.2025 edukaks tunnistamise otsuse juur de kuuluvast hindamiskomisjoni protokollis toodud komisjoni põhjendustest , mis on tehtud ka RHR-i vahendusel teatavaks . Hindamiskomisjonil on teatav vabadus hindamiskriteeriumi de kohaldamisel pakkumuste osas arvestusega, et hindamiskomisjon ei muuda hindamiskriteeriume. Hankija hindamiskomisjon pole hindamiskriteeriume muutnud. Hankija on riigihankes 286764 hindamiskriteeriu mide osas juhindunud enda seatud tingimustest ja omistanud pakkumustele punkte hindamismetoodika alusel , mis on eelnevalt pakkujatele teatavaks tehtud. Uue hindamise läbiviimisega ja 21.11.202 5 edukaks tunnistamise otsusega kõrvaldas hankija mh varasema ebaõige hindamise tulemuse. Kolmanda isiku pakkumus on projektiplaan i osas maksimumpunktide vääriline . Hankija ei ole rikkunud RHS § 117 lõiget 1 ega enda seatud hindamismetoodikat. Hankija hindamiskomisjon on hinnanud pakkumusi vastavalt hindamiskriteeriumidele ja osakaaludele ning teinud 21.11.2025 edukaks tunnistamise otsuse hindamismetoodika alusel majanduslikult soodsaima pakkumuse osas . Vaidlustaja pelgalt mainib, et hankija on pakkumuste hindamisel toime pannud rikkumise, kuid ei selgita üksikasjalikult , mis osa hankija on täpselt rikkunu d ehk et kui vaidlustaja soovib vaidlustada konkreetset hindamiskriteeriumit, siis seejuures pole vaidlustaja süviti suutnud põhjendada, mis lause täpselt konkreetsest kriteeriumist ei vasta kolmanda isiku projektiplaanile. Vaidlustaja esitatud vaidlustus on sisuliselt põhjendamata ning tugineb paljuski asjasse puutumatute le asjaolude le nagu näiteks hankeotsus, mis on tühistatud ja enam ei kehti , samuti vaidlustaja poolt mittejõusolevast hankeotsusest kallutatult välja nopitud hankija ebaõige te hindamis tulemuste omistamine üksnes vaidlustaja enda kasuks vaatamata asjaolule, et ebaõige hindamistulemus ei sobitu kehtiva hindamismetoodikaga jm . Vaidlustaja heidab lakooniliselt ja enda kasuks kallutatult hankijale ette, et h ankija p ole olnud hindamisel läbipaistev ja hindamise tulemuste kujunemine ei ole kontrollitav. Hankija kordab veelkord, et eemaldas mh hindamiskomisjoni protokollist ka sellised ebaõiged seis u k o had , mis p olnud hindamismetoodika alusel pakkumuste hindamisel asjakohased . Vaidlustaja heidab hankijale ette, et kolmanda isiku pakkumus pole projektiplaani osas maksimumpunktide vääriline. Vastupidi , ajakava risk sai mh ka kohtuvaidluses riskianalüüsi osas läbi vaieldud ning arusaadavalt tuli hankijal arvestada TlnHK otsuses toodud seisukohtadega pakkumuste teisel hindamisel. Vastavalt hanki ja seatud hindamismetoodikale pole kolmanda isiku ajakava ebarealistlik , kuna teise hindamise käigus veendus hindamiskomisjon, et kõik kolmanda isiku pakkumuses esitatu on korrektne ja vastav maksimaalsetele hindepunktide kirjeldusele . H ankija ei pea kolmanda isiku esitatud ajakava ebarealistlikuks ning põhjendus selle kohta nähtub ka kehtivast hindamiskomisjoni protokollist. Pakkumuste teistkordsel hindamisel hindamiskomisjon ei võtnudki enam riskianalüüsis punkte maha , kuna kolmanda isiku riskianalüüs vastas hindamismetoodika alusel maksimumpunktidele sh on projektiplaani ja riskianalüüsi kirjeldused eelarve ja ajakava osas vastavuses. Projektiplaanis hindamis komisjon puudusi ei tuvastanud ja vastuolu p uudub. Kolmanda isiku projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimi st tegevuste ja etappide kaupa. Selgelt on hindamiskomisjonile tuvastatav, et projektiplaanis on tehtud arvutused viitega GANTT tabelile ja ilmselgelt on nõutud andmed olemas ja hõlpsasti leitavad. Esitatud on nii eelarve, kui ka GANTT tabel ning kui nendega tutvuda, siis on hindamiskomisjonil hõlpsasti võimalik tutvuda, mis tegevuste ja etappide juurde kulud lähevad. Samuti ei teki küsimusi p rojektijuhi ning andmeteadlase osas ning samuti on lahti kirjutatud arvutus hinnanguli s e keskmi s e projektijuhi ja GIS spetsialisti töötundide arv u kohta nädalas. Kolmanda isiku projektiplaanis on selgelt olemas struktureeritud etapid . Eelarve on koostatud tunnipõhiselt ja sisaldab kõikide meeskonnaliikmete töötasusid ning hinnangulist töömahtu tundides. Eelarve viitab GANTT tabelile, kus on loetletud projekti tegevused ning iga tegevuse kohta välja toodud töömaht. Tegevused on koondatud etappideks nii GANTT tabelis kui ka projektiplaanis tegevuste detailses kirjelduses (Projektiplaani ja ajakava peatükis). Tunnihinna alusel on pakkumuses võimalik kulude tekkimist hinnata nii etappide kui ka tegevuste kaupa. Projektiplaanis tuleb selgelt välja, et andmeteadlase roll meeskonnas on keskne, projektijuht ja ruumiandmete ekspert on kaasatud pidevalt, kuid nende töö projektis on pigem andmeteadlast toetav. Kolmas isik selgitab ka projektiplaanis meeskonna töökorraldust: „Tegevuste all ei ole läbiviijana eraldi välja toodud projektijuhti, sest projektijuht on läbivalt kaasatud kõigis projekti tegevustes. Samuti ei ole välja toodud sidustööde tegijaid vaid ainult peamised rollid tegevuses, näiteks paljudes punktides osaleb ruumiandmete ekspert konsulteerivas rollis, osalevad ka hankija poolsed rollid, kuid seda tihti valideerivas või abistavas rollis, seega ei ole eraldi välja toodud.“ GANTT tabelis on kolmas isik seega välja toonud andmeteadlase töömahu ning teise kahe rolli töömaht on arusaadavalt välja toodud keskmistatult ja arvutatud kokku kogu projekti peale ning puudu b vajadus nende töömaht GANTT tabelis etapiviisiliselt välja tuua. Vastavustingimus es „Projektiplaan“ nõudis hankija mh p rojekti eelarvet, kus on lahti selgitatud kulude tekkimine tegevuste või etappide kaupa . Hindamismetoodika s 15 väärtuspunkti juures on hankija sätestanud, et p rojekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa. H indamiskomisjoni hinnangul oli kolmanda isiku tunnipõhine eelarve, mis viitas tabelis esitatud tegevustele ja etappidele ning nende töömahule arusaadavalt ja detailselt lahti selgitatud nii tegevuste kui ka etappide kaupa. Tegevuste ja etappide üleselt on eelarves projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi töötasu välja toodud . RHAD- is polnud nõutud, et iga projektimeeskonna liikme töömaht peab olema tegevuste või etappide juures välja toodud. Hindamiskomisjon ile nähtub üheselt ja arusaadavalt , et kolmanda isiku eelarve on esitatud detailselt ja kajastab selgelt esitatud kulude tekkim ist tegevuste ja etappide kaupa. Kolmanda isiku eelarve ja projektiplaan tegevuste ja etappide kaupa on leitav kolmanda isiku pakkumusest projektiplaani leheküljelt 15 ning asjaomasest viitest GANTT tabelile. GANTT tabelis on tegevused ja ajakulu nädalates, mis on taandatav tundidele . K una tunnihind on teada, siis on eelarve hindamiskomisjonile üheselt arusaadavalt eristatav tegevuste lõikes . Kolmas isik on projektiplaanis l eheküljel 28 esitanud tunnihinna ja selgitanud seost GANTT tabelis toodud ajakulule tehetega, kus on selgelt välja toodud ka asjaolu, et ühes nädalas on 40 töötundi. Selliselt on GANTT tabelis toodud tegevuste ajakulu teisendatav rahaliseks kuluks nii tegevuste kui ka etappide kaupa. Täiendavalt tuleb eelarves arvestada projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi töökuluga, mis on keskmistatud kogu projekti perioodi peale. Kolmas isik on moodustanud RHAD- is nõutud vähemalt 3-liikmelise meeskonna ning see nähtub kolmanda isiku esitatud pakkumusest. Vaidlustaja kirjutab vaidlustuse punktis 2.4.4.3, et h ankija on hankelepingu punktides 2.2 ja 3.1 muutmatuna ette näinud viies etapis tasumise ning t egemist ei olnud millegagi, mille muutmise õigus oleks pakkumuse koosseisus kolmandal isikul . Vaidlustaja sõnul pole projektiplaan ka juba ainuüksi sellest hankelepingu tingimusest tulenevalt täidetav etappide osas. Vaidlustaja märgib, et projektiplaani lk 15 on kolmas isik selgitanud: „Hankija soov on jaotada projekt 5’ks etapiks - iga mudeli kohta etapp. Meie soovitatud plaani järgi aga tuleks 3 mudelit. Kuna neist esimene on päris mahukas, siis teeme ettepaneku jagada projekti 4’ks etapiks. See asjaolu on kõige selgemini visuaalselt nähtav GANTT tabelis.“ . Tööde üleandmine ja tööde eest tasumine toimub hankelepingu projektis sätestatud tingimustel. Hankija tasub töö eest 5 osas töövõtja arve alusel pärast vastava etapi väljundite vastuvõtmist. Seoses mudelite loomisega on hankija tehnilise kirjelduse punkt 5.2 leheküljel 7 selgitanud: „ Hankija eeldab, et luuakse viis mudelit (lõppversiooni), st igale andmegrupile eraldi mudel. Samas võib mudeleid olla ka rohkem/vähem, eeldusel et saavutatakse soovitud sihttasemed iga andmegrupi kohta. Mudelite väljundiks on kaardikiht tuvastatud objektidega vektorkujul, koos nõutava tärkinfoga (nt tüüp või seotud objekti identifikaator). Pikaajaline eesmärk on, et mudelid tuvastaksid objektide ruumikuju koos võimalikult detailse tärkinfoga. Tabelis 2 ja 3 on kirjeldatud Hankija ootused Projekti tulemitele nii semantilises kui ka geograafilises määratluses. Minimaalsed tasemed märgitud rohelisega, kusjuures tasemed on üksteist täiendavad (nt tase 2 puhul peab mudel saavutama tasemed 1 ja 2). “ . Selle sama tehnilise kirjelduse punkt 6.2 leheküljel 10 on hankija ka selgitanud : „Iga mudeli lõppversiooni valmimist loetakse etapi lõpuks ning projekti esimese 12 kuu jooksul peab olema lõpetatud vähemalt kaks etappi (kaks esimest mudelit).“ . Viie mudeli loomine tugines eeldusele, et iga andmegrupi kohta on eraldi mudel. Eelpool kirjeldatust tulenevalt on võimalik olukord, kus üks mudel katab mitme andmegrupi osa. Sel juhul on korraga täidetud ka mitu etappi. Kolmas isik on esitanud pakkumuse koosseisus projektiplaani kirjeldus e ja G ANTT tabeli . Kolmas isik kirjelda b pakkumuses detailselt, milline ekspert millise tegevuse eest vastutab . Kolmas isik on esitanud pakkumuse kolmeliikmelise meeskonnaga. Iga meeskonnaliikme roll ja ka vastutusalad on lahti kirjutatud meeskonnaliikmete vormil, millele viitab projektiplaan. Lisaks on vastutuse kohta kolmas isik projektiplaanis andnud järgmise selgituse: „Tegevuste eest vastutamise loogika on kõigil tegevustel sama, seega toome selle siinkohal esile, mitte iga tegevuse juures eraldi: 1. Läbiviija (andmeteadlane) vastutab tegevuse edu eest 2. Projektijuht vastutab, et: a. läbiviija panustab täies ulatuses b. läbiviija töö ei oleks pärsitud projekti-ülestest teguritest c. vajadusel kaasab lisatööjõudu“ Meeskonnaliikmete vastutusalad on täiendavalt kirjeldatud ka riskianalüüsis erinevate r is kistsenaariumite realiseerumise l . Hindamiskomisjonile oli seega vastutuse jaotus projektis selge. Vaidlustaja heidab kolmanda isiku pakkumuse osas ka ette, et k õigi andmestike kogumine ja töötlemine viiakse läbi ühekordselt enne “esimese [arendus]etapi” algust ( Gantt , nädalad 11-20), mis pole optimaalne . Hankija antud vaidlustaja väitega ei nõustu. Esiteks pole tegemist nädalatega 11-20. GANTT tabelist on näha , et 12-24 nädalad on esmaseks andmete ülevaatamiseks, andmete puhastamise protseduuride tekitamise jaoks ning on selgelt kirjas et tegemist on esmase andmete väljavõttega. Lisaks GANTT tabelis on 6-76 nädalatel "Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja( tega ) ", mis eeldab et selle aja jooksul hankija poolt toodetakse andmeid juurde koostöös pakkujaga . Hankija vaidleb vastu ka vaidlustuse punktile 2.4.6.2. Vaidlustaja väidab, et k ui inimene nt haigestub, ei piisa riskianalüüsi tabelis vaid „puhkusegraafiku kokkuleppimisest“ või geneerilisest lubadusest . Hankija selgitab, et m eeskonnaliikmeid puudutavad riskid on kolmas isik riskianalüüsis välja toonud ja maandamistegevused kirjeldanud. Sellest piisab hankijale, et olla veendunud kolmanda isiku võimekuses projekti tegevusi hankelepingu alusel ellu viia. Kolmas isik ka rõhutab projekti meeskonnaliikmete kirjelduses täi endavalt, et : „Pakkuja kinnitab, et võtmeisikutele (projektijuht ja andmeteadlane) on valmidus tagada asendaja. Asendus-või lisaliikmete potentsiaalne vajadus tulenes ka riskianalüüsist ning pakkujal on valmidus asendus-või lisaliikmeid kaasata.“ . Vaidlustaja eksib ka vaidlustuse punktis 2.4.6.4 toodud väitega, et projekti abikõlblikkuse periood lõpeb teadaolevalt 2027. a a stal , siis ei ole realistlikult võimalik ka vaidluse lõppemisel VAKO-s projektiplaani elluviimine pakkumuse koosseisus märgitud viisil. Hankija täpsustab, et kõnealune periood lõppeb detsembris 2029 . aastal , see tähendab kulusid saab veel teha kuni 2029. aasta lõpuni. Rahastusotsuste tegemise (s.o uute projektide vastuvõtmi s e) periood lõppeb 2027. aastal. Vaidlustuse punktis 2.4.6.5 heidab vaidlustaja hankijale ette uuel pakkumuste hindamisel loobumist seoses metoodikavalik uga kaasnevast survest 1. aasta ajakavale. Kolmas isik on põhjendanud, et metoodikavalik on optimaalne ka ajakulu osas, mistõttu ei pidanud komisjon pakkumuste uuel hindamisel metoodikast tulenevat survet 1. aasta ajakavale enam kriitiliseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Rääk Riigihangete talituse juhataja Lisa 1 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord Lisa 2 Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-25-2542 KÄSKKIRI 30.03.2023 nr 1-2/23/22 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra kinnitamine Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 20 lg 1 p 7 alusel: 1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra. 2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr 1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra kinnitamine“. 3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest. (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Teatavaks teha: RTK töötajad Koostaja: Helina Kudu  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12 Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine Protsessi omanik: RHO juhataja Versioon: 9 Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab: 1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1 2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9 7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus) riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel. 1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt. 1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO). Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse. 1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija. 1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi. 1  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12 1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise. 1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel. 1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega. 1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid puudutavates küsimustes. 1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:  lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;  RHO töötajale;  raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;  raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;  väikeostu korraldavale isikule;  väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule. 1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale. 1.13. Korra lisad Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.  K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;  K14 L2 – lähteülesande vorm;  K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;  K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;  K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm. 2. MÕISTED JA LÜHENDID  Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks, menetlemiseks ja hoidmiseks.  Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu või hankelepingu asutus. 2  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12  Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.  Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend riigihanke korraldamiseks.  Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste vahendite kasutamise üle.  Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/.  Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.  RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.  Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.  Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.  Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase korraldamise eest.  Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.  Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja finantseerimisallikate kirjeldus.  Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.  Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused. 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE 3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks 3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase (K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta. 3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO päringu igal aastal hiljemalt septembris. 3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud tähtajaks. 3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või 3  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12 riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased andmed hankeplaani sisendis. 3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:  riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;  kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja tarvikute eeldatav kulu;  asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse sisse. 3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted 3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad riigihanked. 3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu. 3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:  asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 30 000 eurost;  eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 300 000 eurost. 3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:  sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;  riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;  lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus; 4  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12  riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse riigihankena või ühishankena. 3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös asutustega. 3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu maksmise, avaldades need RTK veebilehel. 3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine 3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses. 3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani kinnitamisest. 3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan. 3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine 3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut kinnitamist. 3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel võimalusel. 3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus 3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani kinnitamist. 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT 4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus 4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 5  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12 4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt kooskõlastatud juhtudel. 4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes. 4.2. Lähteülesande koostamine 4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui lähteülesande valmistab ette RHO. 4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase teenuse tellimise või asja ostmise jaoks. 4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande esitamist. 4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine 4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid, alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. 4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused, juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused. 6  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12 4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse) RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse. Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid. 4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine 4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:  lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga (sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku tegemine);  keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi kogumine;  hankemenetluse liigi valimine;  riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  nõuetekohane kooskõlastamine;  riigihanke läbiviimine;  pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;  selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest vastutavalt isikult;  riigihanke otsuste tegemine;  taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine tehtud otsustest;  ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste täitmine. 4.5. Pakkumuste hindamine 4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12 4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik. 4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest. 4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt. Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta. 4.6. Riigihanke vaidlustamine 4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb RHO koostöös sisendi andjaga. 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE 5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga. 5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega. 5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest. Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks. 5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel lähtutakse järgmistest nõuetest:  võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust) või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;  pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS), välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris; 8  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12  koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile kooskõlastamiseks. 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE 6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad. 6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg 6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti. 6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga seotud muu isik. 6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus. 6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument. 6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori asetäitjale. 6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel, esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate. 6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või vastavalt asutuse töökorraldusele. 6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:  vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning lõpetamise õiguspärasuse eest;  kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe. 9  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12 RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise kohta;  esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;  esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või hankelepingu lõppemise kohta. 6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust. 6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud RHO töötaja. 6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt. 6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest. 6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm). 6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:  füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;  autoriõigusi kajastavad lepingud;  rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;  lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest. 6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja. 10  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12 6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid. 7. RAKENDUSSÄTTED 7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates. 7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud hankeplaani ei täiendata. 7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt. 7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik. 11  Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2025 , Tallinn Haldusasja number 3-25-2542 Haldusasi MINDTITAN OÜ kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 06.06.2025 otsuse tühistamiseks ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.07.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 150-25/286764 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja ( vaidlustaja ) ‒ MINDTITAN OÜ, volitatud esindajad v .adv Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Vastustaja (hankija) – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Mihkel Rääk Kolmandad isikud – ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada kaebus ja tühista da : 1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse 16.05.2025 otsus, millega tunnistati edukaks ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumus ; 1.2. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.07.2025 otsus vaidlustusasjas nr 150-25/286764. 2. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt MINDTITAN OÜ kasuks välja menetluskulud summas 7356 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 25.09.2025) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 278 lg 1). Vastuapella tsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Riigi Tugiteenuste Keskus ( R TK , H ankija) avaldas 21.02.2025 riigihangete registris avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet)“ viitenumbriga 286764 hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 09.04.2025 esitasid pakkumuse seitse pakkujat, nende hulgas MINDTITAN OÜ ning ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ. Hankija tunnistas 06.06.2025 otsusega edukaks ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumuse. MINDTITAN OÜ esitas 16.06.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele MINDTITAN OÜ pakkumuse ebaõige hindamise põhjusel. VAKO jättis 22.07.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 150-25/286764 vaidlustuse rahuldamata. VAKO seisukoht on kokkuvõtvalt järgmised. Vaidlus seisneb kaebaja pakkumuse hindamises järgmistes riigihangete alusdokumenti d es (RHAD) sätestatud kriteeriumides: a) hindamise kriteeriumi „Proovitöö“ alakriteeriumis „Mudeli kood“ (Koodi kriteerium) sai kaebaja pakkumus 10-st punktist 7; ja b) hindamise kriteeriumi „Projektiplaan“ alakriteeriumis „Riskianalüüs“ (Riskianalüüsi kriteerium) sai kaebaja pakkumus 5-st punktist 3 . 1) Vaidlustaja koodi jooksutamine pildil 13 on kooskõlas RHAD-iga; 2) Hankijal tekkisid koodi jooksutamisel pildil 13 tõrked , tõrgete tekkimine võis Hankijas tekitada Koodi kriteeriumis märgitud küsimuse(d) ja pakkumuste hindamise p rotokollist nähtuvalt küsimused Hankijal ka tekkisid; 3) küsimuste tekkimisel oli Hankija õigustatud v aidlustaja pakkumuse hindamisel Koodi kriteeriumi alusel hindepunkte vähendama . Hankija ei ole eksinud v aidlustaja pakkumuse hindamisel Koodi kriteeriumi alusel ja Hankija ei pidanud omistama Vaidlustaja pakkumusele Koodi kriteeriumi alusel maksimaalseid väärtuspunkte . Olukorras, kus Hankija ei ole eksinud Koodi kriteeriumi alusel v aidlustaja pakkumuse hindamisel, ei oleks v aidlustajal võimalik saavutada oma pakkumuse edukaks tunnistamist isegi juhul, kui Hankija oleks tema pakkumust Riskianalüüsi kriteeriumi alusel valesti hinnanud , mistõttu ei ole tarvilik seda v aidlustaja väidet analüüsida . MINDTITAN OÜ (kaebaja) esitas 01.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub R TK 16.05.2025 otsuse, millega tunnistati edukaks ühispakkujate pakkumus, tühistamist ning VAKO 22.07.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 150-25/286764 tühistamist. MENETLUSOSA LISTE SEISUKOHAD 6 . MINDTITAN OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vastustaja andis kaebaja pakkumuse le Koodi kriteeriumi osas 7 punkti järgmise põhjendusega: „Kuna pakkuja kood ei jooksnud tõrgeteta kõigil testpiltidel, siis leidis hindamiskomisjon, et koodi kohta tekkis 1-2 küsimust, mistõttu ei saanud koodile omistada maksimumpunkte.“ Teabevahetuses selgitas vastustaja, et proovitöö tegemiseks edastatud testpildil (pilt nr 14) kood küll töötas, kuid vastustaja tuvastas tõrked koodi töötamisel n-ö lisapildil (pilt nr 13). Seda lisapilti pakkujatele testpäeval ei edastatud ega tehtud muul viisil varem kättesaadavaks. VAKO jaoks taandus vaidlus sellele, kas vastustajal oli õigus testida koodi ka pildil nr 13 või pidi hankija piirduma proovitöö tegemiseks pakkujatele edastatud testpildiga nr 14. Kuna VAKO asus seisukohale, et vastustaja võis tugineda hindamisel ka pildile nr 13, pidas VAKO vastustaja põhjendust õiguspäraseks. VAKO otsus on ebaõige kahel põhjusel. Esiteks, hanketingimused ei võimaldanud testida mudelit muul kui testpildil. Teiseks, isegi kui võimaldaksid, ei saanud vastustaja tugineda pildile nr 13, kuna see pole samaväärne pildiga nr 14. RHAD viita b läbivalt sellele, et pakkujate loodud mudelit testitakse ühe pildi alusel. Eeltoodust järeldub, et „testimine“ antud riigihanke kontekstis tähendab testpäeval mudeli testimist ühe konkreetse pildi vastu. Selleks pildiks oli pilt nr 14, mitte pilt nr 13. Proovitöö kriteerium ei võimalda võtta hindamisel aluseks midagi muud kui proovitööd. „Proovitöö tulem“ oli omakorda võrdsustatud „testimise tulemiga“. Kui testimine sai toimuda ainult ühe pildi alusel, saab testimise tulem ehk proovitöö tulem olla samuti vaid ühe pildi alusel. Ja kuna proovitöö tulem oli aluseks hindamisele, sai ka hindamine toimuda vaid ühe pildi alusel. Hankija ei või hinnata pakkumusi viisil, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei ole teinud. Kui hankija on eksinud oma tahte väljendamisega ning koostanud hanketingimused ebapiisaval või ebaselgel viisil, ei saa selle eest karistada pakkujat . 2 ) VAKO on otsuses järeldanud, et vastustajal oli õigus testida mudelit muul , kui testpildil tulenevalt järgmisest lausest proovitöö nõuetes: „Proovitöö tulemusel valminud mudelit testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal.“ VAKO järeldus on ebaõige. Selle tingimuse all on mõeldud, et testpilt on samaväärne treeningandmetega. Seda eesmärgiga tagada pakkujatele kindlus, et kui mudel toimib treeningandmete peal – mis olid pakkujatele kättesaadavad enne testimist –, toimib see ka testpildil. See, kuidas testimine toimub, on detailselt kirjas teistes tingimustes: ühe pildi alusel. VAKO tõlgendus on nende tingimustega vastuolus. Kuigi kaebaja hinnangul pole hanketingimused mitmeti mõistetavad, tuleb juurdunud vaidlustus- ja kohtupraktika kohaselt tingimuste mitmeti mõistetavuse korral tõlgendada tingimusi ettevõtjale soodsamal viisil; konkurentsi laiendavalt, mitte kitsendavalt. Konkurentsi laiendav (ja õige) tõlgendus on see, et testimist sai läbi viia üksnes testpildi alusel 3) Isegi , kui vastaks tõele VAKO tõlgendus, et vastustajal oli õigus viia testimist läbi ka testpildiga samaväärse pildiga, ei ole vastustaja otsus õige. Pilt nr 13 ei ole pildiga nr 14 ega treeningpiltidega samaväärne. Pilt nr 13 – see versioon, millega õnnestus koodi jooksutamisel viga tekitada, joonisel nimega „img_13_VASTAB_KIRJELDUSELE“ – ei asetse vasaku alumise nurgaga nullpunktis ja Y-telg on inverteeritud (väheneb alla, mitte üles). Pilt nr 13 on seega kõikide treeningpiltidega kui ka testpildiga („img_14“) võrreldes teistsugune. Kui pilt nr 13 lähtub samast indeksist ja teljed suurenevad sama suunas, mis teistel piltidel, siis kood töötab. Sellise pildi vastustaja teabevahetuses kaebajale saatiski. Sellest tekkis kaebajal segadus, kuna kood töötas (algne pilt nr 13 on koos testpildiga kategoorias „C“). Alles vaidlustusmenetluse täiendava seisukohaga saatis vastustaja selle versiooni pildist nr 13 (joonisel nimega „img_13_VASTAB_KIRJELDUSELE“), millel kood ei tööta. Isegi , kui vastustaja saanuks sellele pildile hindamisel tugineda – ei saanud –, pole tagantjärele võimalik veenduda, et vastustaja lähtus hindamisotsuse tegemisel sellest pildist, mille hiljem saatis ja millel kood ei toiminud. Vaidlustusmenetluses selgitas vastustaja, et erisus on seetõttu, et pilti nr 14 on teiste piltidega võrreldes eeltöötlemisel teistmoodi pööratud. Vastustaja väitel on see vajalik, kuna kaamera pildistab neljas erinevas suunas ja n-ö tagavaates pilt tuleb teistpidi pöörata. See põhjendus on asjakohatu. Vaidlustusmenetlus oli esimene koht, kus vastustaja midagi sellist väitis. Kui vastustaja põhjendus oleks tõene, siis pidanuks iga neljas treeningpilt olema pildiga nr 14 samaväärselt pööratud. Nii ei olnud. 4) Vastustaja andis kaebaja pakkumusele Koodi kriteeriumis 7 punkti. Sellele punktiarvule vastab järgmine põhjendus hindamismetoodikast: „Mudeli koodi eest omistatakse 7 punkti, kui kood toimib, on Pythoni keeles ja kommenteeritud selliselt, et hankijal tekib 1-2 küsimust.“ Ehk siis 7 punkti andmiseks pidi kood olema kommenteeritud selliselt, et hankijal tekib 1 või 2 küsimust. Vastustaja ei tee aga hindamisotsuses ühtegi etteheidet koodi kommentaaridele. Vastustaja pole lähtunud hindamisel hindamismetoodikast. 7 punkti andmise aluseks ei olnud see, et „koodi kohta tekib küsimus“, vaid see, et kood on kommenteeritud viisil, et tekitab hankijas küsimusi. 5 ) Projektiplaani kriteeriumis on vastustaja kaebaja pakkumuselt punkte maha võtnud riskianalüüsi eest. Vastustaja heidab ette, et kajastamata on rahavoo risk ja kõrgendatud ajakava risk . Vastustaja hinnangul esineb kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli puhul ei jõua pakkuja 1. aastaga nõutud osa (st 2 nähtuse tuvastamist) üle anda. /…/ Riskianalüüsis on kõrgendatud ajakava risk ja pakkuja potentsiaalne rahavoo risk (3 mudeli asemel on 1, st ka pikem aeg enne osamakset) vastustaja väitel välja toomata ja maandamata . Sellega ei saa nõustuda. a) Rahavoo risk ei seostu pakkumusega, vaid pakkujaga. Vastustaja on sisuliselt hakanud hindamise etapis andma hinnanguid pakkuja võimekusele. Samas on vastustaja pakkujate piisava majandusliku ja finantsseisundi teinud kindlaks juba kvalifitseerimise etapis (RHS § 100 lg 1 p 4). Kui vastustaja soovis kontrollida rahavoo olemasolu, saanuks ta seda teha kvalifitseerimise etapis. Vastustaja ei saa asuda hindamise etapis sisuliselt kvalifitseerimise tingimusi juurde mõtlema. H indamismetoodikast nähtub , et riskianalüüs peab olema seotud just projektiplaaniga seotud riskidega, mitte pakkuja isikuga. Hankija ei või hinnata pakkumusi viisil, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei ole teinud. Vastustaja ei näinud hanketingimustes ette, et riskianalüüs peab kajastama pakkuja finantsvõimekusest tulenevaid riske. Vastustaja etteheide, kuigi asjakohatu, on ka sisuliselt ebaõige. Rahavoogude juhtimine arvestab pikemate projektide ning sellest tulenevate sissetulekute hajutamisega pikemate perioodide vahele. Sisuline risk hankelepingu nõuetekohasele täitmisele puudub. b) Nn ajakava riski kajastamata jätmise etteheide ei võimalda punkte maha võtta juba seetõttu, et kui rahavoo risk langeb ära, jääb otsuses alles üksnes üks etteheide. Hindamismetoodika kõneleb „mõne teguri puudulikkusest“ ja „mõningatest mööndustest“. Sõnakasutus „mõningate mööndustega“ viitab mitmusele. Kuna hanketingimused kõnelevad mitmest puudusest, ei piisa 3 punkti andmiseks ühest puudusest. Vastustaja etteheide on siiski ka sisuliselt ebaõige. Vastustaja heidab ette, et valitud tehnilise lahenduse (integreeritud mudel) puhul on risk, et pakkuja ei suuda 1. aastaga 2 nähtuse tuvastamist üle anda. Vastustaja sõnul on see risk justkui kajastamata. See etteheide on asjakohatu, kuna riskianalüüsis on kajastatud risk „Ajakavast ei peeta kinni“ kõige esimesena. Vastustaja ette heidetav risk on igal juhul alusetu, kuna integreeritud mudeli lähenemine on ajalise ressursi ja arvutusliku ressursi osas soodsam. Vaidlustusmenetluses asus vastustaja väitma, et risk ei ole mitte täielikult puudu, vaid analüüs on ebapiisav: esimesel aastal on suur ajasurve ja kaebaja näinud ette vähe puhvrit, mistõttu peaks lepingu tähtaegse täitmise risk olema eriti põhjalikult kajastatud. Hankija otsuse õiguspärasust on võimalik hinnata üksnes põhjenduste alusel, mis tehti teatavaks otsuse vastuvõtmisel. segi kui vaidlustusmenetluses esitatud põhjendusest oleks võimalik otsuse õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda, ei vasta see tõele. Vastustaja etteheide ei ole sisuliselt riskianalüüsile, vaid projektiplaanile. Kaebaja on aga projektiplaani eest saanud maksimumpunktid, mis mh tähendab järgmist: „Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Vastustaja etteheide puhvri puudumise kohta ei ole ka sisuliselt õige. Tõsi: täielik puhver, kus ei toimu mitte midagi, on jäetud tõesti projekti täielikku lõppu. See aga ei tähenda, et jooksev puhver puudub. Nt nädalal 52 on kaebajal tööd arvestatud tööd ainult vähem kui päev, kui ajakavasse süveneda. Nädalatel 48—51 on ainult 20h/nädalas koormust. Ka sellele eelnevalt on palju nädalaid, kuhu on palju puhvrit jäetud. Vastustaja ei ole sisuliselt kaebaja ajakavasse süvenenud. 7 . Riigi Tugiteenuste Keskus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. R TK seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Kaebaja pakkumust ei ole Koodi kriteeriumi osas hinnatud ebaõigesti. Kaebaja lähtub eksitavalt eeldusest, et proovitöö tulemus ja testimise tulemus on samastatavad ning teeb sellest järelduse, et hindamine (sh koodi hindamine) tohtis toimuda vaid testpildi nr 14 alusel. Selline tõlgendus põhineb osalisel ja kontekstist väljarebitud käsitlusel hanke alusdokumentidest, eirates vastustaja selgitusi ning hindamiskriteeriumide loogilist struktuuri. RHAD-i lause „Pakkuja esitab testimise tulemuse (proovitöö tulemi) pakkumuse koosseisus.“ See e i tähenda, et kogu proovitöö hindamine peab tuginema ainult testimise käigus (st testpildi nr 14 alusel) saadud tulemusele. Siin viidatakse proovitöö ühele osale, mis on seotud testimisega etteantud testpildil. Tegemist on ühe väljundiga kolmest (täpsemalt väljund 1: mudeli edukus akende tuvastamisel). Proovitööd hinnatakse kolmes eraldi kategoorias. Hanke alusdokumentides on selgelt ja detailselt eristatud kolm hinnatavat väljundit: Väljund 1: mudeli edukus akende tuvastamisel – hinnatakse F1-skoori põhjal, mille vastustaja arvutab testpildi alusel. Väljund 2: mudeli kood – hinnatakse koodi loogika, keelekasutuse, toimivuse ja kommenteerituse alusel. Väljund 3: proovitöö kirjeldus – hinnatakse dokumentatsiooni põhjal. Seega isegi juhul, kui aktsepteerida kaebaja väidet, et „proovitöö tulemus = testimise tulemus“, tähendaks see ainult üht hindamiskriteeriumi (väljund 1 ). Mudeli koodi (väljund 2) hindamisel ei olnud alusdokumentides seatud piirangut, et hindamine võib toimuda üksnes testpildi põhjal. 2) Koodi hindamisel on selge eesmärk. Mudeli koodi hindamisel hinnatakse muuhulgas: kas kood on Pythoni keeles; kas kood toimib (st ei sõltu kitsalt ühest testpildist või siis minimaalselt tuvastab sisendpildi ebasobivuse); kas see on loogiliselt üles ehitatud ning kas see on piisavalt kommenteeritud, et vastustajal ei tekiks vajadust täpsustavateks küsimusteks. Need hindamiskriteeriumid eeldavad, et vastustaja võib ja peabki jooksutama koodi rohkem kui ühel sisendil, et tuvastada selle stabiilsus ja üldistusvõime. Nõuded proovitööle ei keela sellist lähenemist, vaid vastupidi — koodi testimine lisatingimustes võimaldab hinnata koodi loogikat ja töökindlust, mis on koodi hindamiskriteeriumi olemuslik osa. Sellest lähtuvalt on põhjendatud, et vastustaja jooksutas koodi ka pildil nr 13, mille puhul kaebaja lahendus ei andnud üldse tulemust, samas kui pildil nr 14 töötas korrektselt. Kaebaja kood oli ainus, mis ei andnud pildil nr 13 tulemust . Kaebaja jätab tähelepanuta selgitavad dokumendid ning oma kaebuses ignoreerib teadlikult dokumente „Nõuded proovitööle“ ja „Hindamismetoodika kirjeldus“, mis on täpsustavad ja siduvad osad RHAD-st . Just nendes dokumentides on selgelt kirjeldatud proovitöö struktuur, hinnatavad väljundid ja hindamismetoodika. Need annavad vastustajale õiguse hinnata kõiki kolme väljundit nende sisu ja eesmärgi alusel, mitte piiratult ühe pildi kaudu. 3) VAKO ei ole tõlgendamisel eksinud. Oluline on mõista, et testimine, mille tulemusel allkirjastavad pakkujad proovitöö väljundi 1, ja mudeli koodi, st proovitöö väljund 2, ei ole hindamise protsessis omavahel seotud. Testimise ja koodi hindamise eristus on põhjendatud ning vastab hanke alusdokumentidele. VAKO otsus tugines osaliselt proovitöö nõuetes sisalduvale lausele: „ Proovitöö tulemusel valminud mudelit testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal.” VAKO hinnangul on vastustaja seega piisavalt selgelt RHAD-s öelnud, et mudeli testimisel ei kasutata täpselt samu pilte, mis on pakkujatele juba edastatud, vaid olemuselt samasuguseid. Tuleb tähele panna, et ka see punkt proovitöö nõuetes käib testimise ja mitte koodi hindamise kohta. Vastustaja kinnitab, et testimine toimuski nõuetekohaselt ühel pildil, kuid kaebaja tõlgendab ekslikult testimise nõuete tähendust, väites, et need rakenduvad kogu proovitöö hindamisele ning järeldab sellest, et VAKO eksis, kui leidis, et vastustajal oli õigus hinnata koodi ka muul kui testpildil. Tegelikult on see tõlgendus põhjendamatu, kuna: a) kaebaja räägib läbisegi testimisest ja hindamisest, noppides RHAD-st nõudeid eri protsesside kohta ja tõlgendades neid omakasupüüdlikult ja loogikavastaselt; b) testimine ja hindamine on kaks erinevat etappi: testimise sooritavad pakkujad enne pakkumuse esitamist, hindamiskomisjon seejärel hindab proovitöö kvaliteeti kolme väljundi alusel ; c) RHAD ei sätesta testimisele ja proovitöö hindamisele samu nõudeid. Testimise kirjeldus ja nõuded on välja toodud dokumendis „Nõuded proovitööle“ ja proovitöö väljundite hindamine on kirjeldatud dokumendis „Hindamismetoodika kirjeldus “. Seega ei ole VAKO eksinud, kui ta eristas testimist ja koodi hindamist ega piiranud koodi hindamist üksnes pakkujatele etteantud testpildiga nr 14. 4) Testimine viidi läbi nõuetekohaselt ja võrdselt kõigi pakkujate jaoks. Nagu oleme varem märkinud, toimus testimine pildil nr 14. Samal pildil põhines ka väljundi 1 hindamine (F1-skoori alusel), mille osas ei ole vaidlust. Kogu testimise protsess viidi läbi kaks päeva enne pakkumuste esitamise tähtaega, testpilt edastati kõigile pakkujatele võrdselt ning tulemid koguti ajatempliga ja allkirjastatult pakkumuste koosseisus. See kinnitab, et testimise etapp oli läbipaistev ja korrektne . VAKO järeldus ei tähenda, et testimine toimus mitmel pildil, vaid et mudeli koodi hindamine (proovitöö väljund 2) võib põhineda ka teistel samaväärsetel sisenditel, mis on igati loogiline ja õiguspärane. 5) Hindamine proovitöö väljundite alusel oli kooskõlas RHAD- ga . Proovitöö koosnes kolmest eraldiseisvast väljundist: a) mudeli edukus akende tuvastamisel – hinnati testpildi nr 14 alusel (testimise tulemus); b) mudeli kood – hinnati esitatud koodi sisu, loetavust ja tehnilist töökindlust; c) töötulemuste kirjeldus ja põhjendus – hinnati pakkuja analüüsi ja arutlustulemusi. Kaebaja eksib, kui eeldab, et kogu hindamine peab piirduma testpildiga. Vastupidi – just väljundi 2 hindamisel on põhjendatud hinnata, kuidas kood töötab ka teistel samaväärsetel piltidel. See võimaldab tuvastada, kas kood suudab töödelda sisult sarnaseid, sisendeid. Vastustaja koodi hindamise praktika oli metoodiliselt põhjendatud: kui kood töötab ainult testpildil, kuid ebaõnnestub teise sarnase pildi (nt pilt nr 13) korral, võib see osutada liigselt kohandatud lahendusele. Koodi kvaliteedi hindamisele ei ole laialdaselt aktsepteeritud standardit, protokolli või praktikat. Kuna hindamiskriteeriumiks ei olnud pelgalt töötav kood ühel konkreetsel pildil, vaid usaldusväärne lahendus, on vastustaja lähenemine sisuliselt põhjendatud ja kooskõlas hindamismeetodiga. 6) Kaebaja väidab, et pilt nr 13 on sisuliselt erinev võrreldes treening- ja testandmetega ning seetõttu ei saanud sellel põhinevat testimist koodi töökindluse kontrollina arvesse võtta. See väide ei ole põhjendatud. P ilt nr 13 sisuliselt samaväärne, kuigi mitte täpselt identne teiste andmetega. Erinevused pildi orientatsioonis (telgede suund, nurga asetus) või metaandmetes ei muuda pildi sisu, kvaliteeti ega sobivust masinõppe mudeli sisendina. Masinõppes on tavaline ja aktsepteeritud praktika piltide flippimine (peegelpilti pööramine), pööramine, lõikamine või muud tüüpi transformatsioon , et parandada mudeli üldistusvõimet. Selliseid samme kajastasid ka mitmed pakkujad oma proovitöö kirjeldustes, sealhulgas ka kaebaja ise. 7) Kaebaja väidab, et ei ole võimalik tagantjärele veenduda, millist pildi versiooni vastustaja tegelikult hindamisel kasutas. See väide on ebaõige. Vastustaja kasutas hindamisel pilti nr 13, mis vastab hiljem esitatud kirjeldusele ning on identifitseeritav vestluse väljavõtte (Lisa 6) alusel koodi testinud Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse spetsialistiga. Vastustaja ei ole kasutanud hindamisel mingit varjatud ega alternatiivset versiooni pildist. Kogu hindamine on olnud läbipaistev ja võrdselt kohaldatav kõigile pakkujatele . 8) Kaebaja väidab, et pildi pööramise kohta antud selgitus on hilinenud ja vale. Ka sellele väitele tuleb vastu vaielda. Vastustaja selgitas vaidlustusmenetluses, et pilt nr 13 oli pööratud teistpidi, kuna tegemist oli tagavaatepildiga, mis vastavalt kaamerapaigutusele ja pildistamisviisile oligi teistmoodi orienteeritud. See ei ole erandlik praktika, vaid tuleneb pildistamise loogikast. Oluline on rõhutada, et see selgitus puudutab üksnes pilti nr 13. Väide, et iga neljas treeningpilt pidanuks olema samamoodi pööratud, ei ole asjakohane. Vastustaja ei koostanud andmestikku nii, et iga neljas pilt oleks pöördeline või konkreetne tagavaade. Treening- ja testandmete valik toimus hoopis teistel alustel , näiteks: et testandmetel ei oleks tundlikke alasid; et testandmetel oleks esindatud eri tüüpi hoonestus; et pildid ei kattuks omavahel; et valitud piltidel ei oleks liiga palju varjulisi seinu. Seega ei saa eeldada, et iga tagavaatepilt leidnuks koha treeningandmestikus. 9) Hindamiskomisjon ei ole hinnanud vaidlustaja majanduslikku seisu ega vähendanud punkte pakkuja likviidsuse tõttu. Protokollis viidatud potentsiaalne rahavoo risk on seotud ajakava teostamisega ning metoodilise lähenemisega, mitte pakkuja üldise majandusliku olukorraga. Hankelepingu projekt näeb ette, et esimese ja teise mudeli tööde üleandmine peab toimuma hiljemalt 12 kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. Selle tähtaja ületamine ei ole lubatud, isegi kui tööde ajakava hiljem täpsustatakse. Seega on tegemist tähtajalise ja kokkuleppelise tööülesandega, mille täitmatajätmisel võivad kaasneda lepingu rikkumise tagajärjed. Hindamiskomisjonil oli õigus lik alus hinnata ajakava riski kõrgendatuks, kuivõrd pakkuja metoodika valik eeldab esimesel aastal nõutust 1,5 korda suuremat töökoormust ja riskianalüüs ei anna usaldusväärset maandusplaani metoodikast tulenevate võimalike viivituste puhuks. Lisaks ajakava täitmisele seondub risk ka töö kvaliteediga. Hindamiskomisjon tõi välja, et pingelise ajakava tingimustes võib kvaliteet kannatada – näiteks võib kannatada andmete testimise ulatus või dokumentatsiooni põhjalikkus, mis on vajalik lõppkasutajate (nt EHR, PÄA) otsustusprotsessis. Riskide maandamise mehhanismid peavad arvestama mitte ainult tähtaega, vaid ka sisulist kvaliteeti. Hindamiskomisjoni hinnang kaebaja riskianalüüsile põhineb sisulisel ja süsteemsel analüüsil. Riskianalüüs ei olnud puudulik määral, mis välistaks lepingulise usaldusväärsuse, kuid ei olnud piisav selleks, et hinnata seda maksimaalsele punktisummale. 8. Kolmandad isikud seisukohta ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED 9 . Riigihankes oli 4 hindamiskriteeriumi, millest vaidlus puudutab kahte: „ projektiplaan “ ja „ proovitöö “ . Mõlemad nimetatud hindamiskriteeriumid jagunevad omakorda kolmeks alakriteeriumiks, millest kaebaja on kummaski vaidlustanud hindamist ühe alakriteeriumi alusel: - „ proovitöö “ hindamiskriteeriumis alakriteeriumi väljund 2: „ Mudeli kood “ (Koodi kriteerium) ning projektiplaani hindamiskriteeriumis alakriteeriumi „ riskianalüüs “ (Riskianalüüsi kriteerium) . Esimesel juhul o li maksimaalne võimalik väärtuspunktide arv 10, millest kaebaja pakkumusele omistat i 7 punkti ja teisel juhul o li maksimaalne võimalik väärtuspunktide arv 5, millest kaebaja pakkumusele o li antud 3 punkti . Kuna Koodi kriteerium i hindamisel VAKO hankija tegevuses vigu ei tuvastanud, ei pidanud ta vajalikuks Riskianalüüsi kriteeriumi osas antud hankija hinnangut kontrollida , kuna hanke võitjate ks tunnistatud kolmandate isikute punktisummat (84,37) ei oleks olnud kaebajal (punktisumma 80,27 ) võimalik ületada . 10 . Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub kaebaja argumentidega. 1 1 . Kohtu hinnangul on H ankija RHAD tingimusi tõlgendanud ja kohaldanud meelevaldselt. Kaebajal on õigus selles, et Koodi kriteerium ei võimaldanud hankijal hindamisel aluseks võtta muid andmeid, kui neid, mida pakkujatele oli eelnevalt lähteandmetena teatavaks tehtud (treeningandmed ja testpilt) . Hankija tõlgendust ei toeta RHAD sõnastus (grammatiline aspekt ), hanketingimus ed koostoimes (süsteemne aspekt) ega riigihanke üldpõhimõtted. Dokumendis t „Nõuded proovitööle“ tuleneb kohtu hinnangul selgelt, et hindamise aluseks saab olla üksnes hankija lähteandmet el e tuginev töö. Dokumendis on kajastatud: „Proovitöö ülesanne on luua mudel, mis tuvastab hankija etteantud andmetelt akende pindgeomeetria/…/“ Alajaotuses „Proovitöö tingimused“ on välja toodud : „Hankija annab ette märgendatud treeningandmed ning testipildi (lähteandmed ) “ ning „Proovitöö peab olema sooritatud hankija etteantud andmete pealt. Proovitöö tulemusel valminud mudelit testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal “ Järgnevates punktides on selg itatud, et: „Proovitöö tulemusel valminud mudel peab läbima testimise“ ning „Testimisel antakse pakkujale ette 1 testpilt suurusega kuni 0, 5 GB“ Et proovitööd testitakse veel mingite muude, varem teavitamata parameetrite le vastavate piltide alusel, Hindamismetoodikast ei tulene . Kohtu hinnangul väljendit: „Proovitöö tulemusel valminud mudelit testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal“ tekita b küsimuse, et mida tähendab „testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal“ , kuid järgnevatest punktidest selgub, et testimise aluseks on ikkagi testpilt, mis „antakse pakkujatele ette“, mitte ei otsita tagantjärele ming eid teisi pilte vas tavalt hankija vajadustele “. K ohus nõustub kaebajaga, et kui vastustaja sooviks oli veen d uda koodi toimivus ka teistsugustele parameetritele vastavatel piltidel , tulnuks see selgesõnaliselt RHAD-s kajastada. Käesoleval juhul see RHAD-st välja ei tule, sh toetab RHAD sõnastus – nii „Nõuded proovitööle“ kui ka „Hindamismetoodika kirjeldus“ ‒ koostoimes järeldust, et hindamise aluseks on pakkujatele „ette antud“ testpilt. Ebaloogiline on „Hindamismetoodikat“ tõlgendada selliselt, et väljundi l 1 ja 3 on erinev kohaldamisala väljundist 2 , st väljund 1 ja 3 hinnatakse etteantud testpildi alusel, kuid väljundit 2 miskipärast hoopis teistsuguste, varasemalt teavitamata parameetrite le vastavate piltide põhjal. Sellist tõlgendust ei toeta „Hindamis metoodika Kirjeldus“ vormistus ega ülesehitus. R iigihangete seaduse (RHS) põhimõtetega oleks vastuolus, kui hindamismetoodika selguks koostoimes muude hankedokumentide tingimustega, mis on pealegi mitmeti mõistetavad. V äljundi 2 sõnastus ei toeta h ankija lähenemist . Olukorras, kus kood (vastustaja hinnangul) legitiimsel testpildil annab veateate, siis see kood ikkagi kohtu arvates ei toimi , mitte ei „tekita 1-2 küsimust“. Sellisel juhul tulnuks pakkumusele omistada Hindamismetoodika kohaselt „0“ punkti. Pakkuja lähenemi ne , et hindamine o n testimisest eraldiseisev protsess , ei saa Hankija tegevust legitimeerida ‒ sellisel juhul on ka Hankija enda sõnak a sutus eksitav , kuna ka Hindamiskomisjon i protokollis on ette hei detud , et „pakkuja kood ei jooksnud tõrgeteta kõigil testpiltidel“. Oma väitega kinnitab Hankija ju tegelikult, et „Nõuded proovitööle“ ja seal kajastatud „samaväärsuse“ kriteerium hindamisele üldse ei kohaldugi. See muudab aga hindamise täiesti prognoosimatuks ning tekitab pakkujate vahel ebavõrdse kohtlemise , premeerides neid pakkujaid, kes suudavad ära arvata , millistele parameetritele vastavaid pilte Hankija hindamisel kasutab. Selline hindamise läbiviimine, mis ei tugine käesoleval juhul ka RHAD- le , on vastuolus RH S- s aluspõhimõtetega, täpsemalt pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Õige on seega kaebaja seisukoht, et kui vastustaja soov oli kontrollida, kas kood toimib ka piltide peal, mida ta pakkujatele ette ei an dn ud , pidi ta hanketingimused nõnda koostama. 1 2 . Isegi, kui nõustuda VAKO tõlgenduse ga (mida isegi Hankija ei jaga) , et RHAD tingimus „proovitöö tulemusel valminud mudelit testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal“ tähendab hankija õigust testida mudeli toimivust ka teiste var asemalt mitte avaldatud testpiltide peal, puudub alus sedastada, et testpildid 13 ja 14 olid „samaväärsed“. Kaebaja on välja toonud, et , treeningpildid ja testpilt järgisid ühte kolmest templiidist , mille nullpunkt on all vasakul (0,0) ja Xtelg suureneb paremas ning Y-telg üles suunas. Pildil nr 13 puhul see aga nii pol nud , mistõttu on see kaebaja väitel kõikide treeningpiltidega , samuti ka testpildiga võrreldes teistsugune. Kaebaja väitel, k ui pilt nr 13 on samaväärne ehk lähtub samast loogikast, mis teised pildid (nullpunkt all vasakul ja Y-telg üles), siis kood sellel toimib . Kaebaja on kohtu hinnangul usutavalt põhistanud , et testpilt 13 ei olnud „samaväärne“ teiste piltidega. V astustaja on väitnud , et koodi peabki jooksutama rohkem kui ühel sisendil, et tuvastada selle stabiilsus, üldistusvõime ja töökindlus. Kohus nõustub kaebajaga, et „ Hindamismetoodika kirjeldus“ ei võimalda hinnata koodi töökindlust vm s ning jääb ka ebaselgeks, mida selle all on mõ eldud . Proovitöö ülesanne oli koostada mudel, mis toimib vastustaja ette antud andmetel ning k ood kas toimib või ei toimi sellel . Vaidlus puudub, et kaebaja kood testpildi l nr 14 toimi s . Proovitöö hindamise eesmärk oli see, et kui hästi on pakkuja proovitööga hakkama saanud. Proovitöö nõudis testpildil akende tuvastamist ja seda tegi kaebaja mudel edukalt . Kohus nõustub kaebajaga, et a sjassepuutumatu on, kas teiste pakkujate mudelid jooksid lisapildil nr 13 edukalt või mitte . See, et kaebaja kood ei toimi lisapildil, ei tähenda, et ta pole võimeline looma laiema kasutusotstarbega koodi. Kaebaja on selgitanud, et lähtu s kitsalt sellest, et proovitöö raames pidi ta looma üksnes sellise mudeli koodi, mis toimib hankija etteantud andmetel ning et l ähteülesande raamides püsimine ei tohiks olla pakkujale etteheide tav. Kohus nõustub kaebajaga. 1 3 . Riskianalüüsi kriteerium i osas on H indamiskomisjon punktisumma 3 andmi st (maksimum oli 5 punkti) põhjendanud: „Ajakava ja eelarve on üldiselt realistlikud (90 €/h, lõpus 3 kuud puhvrit), samas on pakkumusel kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli põhjal ei jõua pakkuja 1. aastaga nõutud osa (st 2 nähtuse tuvastamist) üle anda. Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimelust riske maandada, kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik. Riskianalüüsis on kõrgendatud ajakava risk ja pakkuja poten t siaalse rahavoo risk (3 mudeli asemel on 1, st ka pikem aeg enne osamakset) välja toomata ja maandamata.“ Kohus märgib, et Hindamismetoodika kohaselt projekti aja- ja tegevuskava mõistlikkust ja objektiivsust hinnati alakriteeriumi „projektiplaani kirjeldus“ all (kaebaja sai maksimumpunktid ‒ 15) , mistõttu alakriteeriumi „riskianalüüs“ raames pole võimalik kaebajalt maha võtta punkte põhjendusel, et ajakava ei ole (teatud osas realistlik). Riskiana lüüsi tingimuse raames tuli pakkujal esitada projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat järgimist takistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja lahendusettepanekud. Kaebaja on välja toonud ja selles ei ole ka vaidlust, et kaebaja esitatud pakkumuses riskianalüüsi osas on kajastatud risk „Ajakavast ei peeta kinni“ kõige esimesena , mistõttu selles osas ei saa väita, et riskianalüüs oleks ajakava riski osas puudulik . V as t ava riski osas on kaebaja esitanud nii mõjuhinnangu, esinemise tõenäosuse kui ka maandamismeetmed. Kui Hankija pidas kaebaja esitatud ajakava ebarea listlikuks , tulnuks punkte maha võtta „projektiplaani kirjelduse“ alakriteeriumi raames , kuid seal andis Hankija maksimumpunktid. Rahavoo risk i maandamata jätm ise etteheide on mõnevõrra ebaselge . Kohus märgib, et p rojekti eelarvet tuli kajastada ja hinnata alakriteeriumi „Projektiplaani kirjeldus“ all, milles nõuti maksimumpunktide saamiseks, et projekti eelarve on esitatud detai lselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja /või etappide kaupa“. Kuna seda on kaebaja teinud pakkuja hinnangul maksimump unktide vääriliselt, siis ei nähtu ka kohtule , et kaebaja oleks jätnud riskianalüüsis kajastamata aspektid, mis takistaksid hankelepingu nõuetekohast täitmist. Ha nkija poolt on markeerimata ja kohtule pole äratuntav, mil moel oleks kaebaja pidanud nn rahavoo riski eraldise isvalt kajastama ning milliseid meetmeid selle maandamiseks ette nägema. Kolme punkti andmise õiguspärasuses pole vastustaja antud põhjenduste valguses võimalik veenduda. Õiguspärane ei ole Hankijal asuda vaidlustus- ja kohtumenetluses tooma välja täiendavaid põhjuseid, mida Hindamiskomisjoni põhjendustes ei esine , nt võimalik töö kvaliteedi langemine . Vastavad Hankija põhjendused tuleb jätta tähelepanuta. 1 4 . Kui kaebajale oleks omistatud 10 punkti Koodi kriteeriumi alusel ning 5 punkti Riskianalüüsi kriteeriumi aluse, oleks kaebaja punktide kogusummaks 85,27, st rohkem, kui oli edukaks tunnistatud kolmandate isikute pakkumuse punktiskoor. Seega vead pakkumuste hindamisel mõjutasid hanke tulemust. 1 5 . Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Kohus tühistab R TK 16.05.2025 otsuse, millega tunnistati edukaks ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumus, samuti tuleb tühista da VAKO 22.07.2025 otsus vaidlustusasjas nr 150-25/286764 . Hankijal tuleb pakkumuste hindamine uuesti läbi viia. 1 6 . HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti vastustaja kahjuks , tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda kaebaja menetluskulud . Kaebaja on 04.09.2025 menetlusdokumendi kohaselt kandnud kohtumenetluses kuludena riigilõivu summas 1280 eurot ning õigusabikulu summas 4796 eurot (käibema ksuta). Kokku on kaebaja menetluskulud kohtus 1280+4796= 6076 eurot. Vastustaja palub 05 .09.2025 menetlusdokumendis kohtul hinnata kaebaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust, kuivõrd tegemist ei ole hanke ülesehituse ja hankemenetluse mõttes keerulise riigihankega, eriti võttes arvesse kaebaja valdkonnas tegutsemise kogemust, millega peaks mh kaasnema ka pakkumuste hindamisega seonduvate valdkondlike eriteadmiste olemasolu ja realistlik arusaam valdkondliku sisu puudutavatest hindamiskriteeriumidest. Kaebus ega täiendavad seisukohad ei ole oma ülesehituselt keerukad ning neis mõlemas esineb läbivalt korduvaid mõtteid ning samu seisukohti. Kohtu hinnangul on tegemist keskmise mahu ja keerukusega hankevaidlusega. Seda arvestades ei ole kaebaja menetluskulud ülepaisutatud , need on põhjendatud ulatuses ja mõistliku maksumusega. VAKO toimikust nähtuvalt ei ole kaebaja taotlenud VAKO-s õigusabikulude hüvitamist , küll on kaebaja tasunud VAKO menetluses riigilõivu 1280 eurot , mis tuleb vastustajalt välja mõista. Seega on vastustajalt väljamõistetav menetlus kulu 6076+ 1280=7356 eurot (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee