dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · 10. detsember 2025
Viit
12.2-10/25-267/332-11
Registreeritud
10. detsember 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Päästeamet
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-267
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎hankija.menetluskulud.2025-12-10.est..sorainen.asice213 KB
  • 📎hankija.seisukoht.2025-12-12.est.sorainen.asice232 KB
  • 📎Lisa 1 - arve 5804-25EE.pdf118 KB
  • 📎Lisa 2 - arve 6010-25EE.pdf26 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete Vaidlustuskomisjon 10.12.2025 Tartu mnt 85, Tallinn Edastatud e-posti teel [email protected] Digiallkirjastatud Riigihanke viitenumber: 301169 Hankija: Päästeamet Registrikood: 70000585 Raua tn 2, 10124, Tallinn E-post: [email protected] Hankija esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen AS Rotermanni 6, Tallinn 10111 Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] Vaidlustaja: Meridein Grupp OÜ Villardi tn 22, 10136, Tallinn E-post: [email protected] Vaidlustaja esindajad: vandeadvokaat Erki Fels advokaat Gregor Saluveer Advokaadibüroo TEGOS E-post: [email protected] Kolmas isik: Market Group OÜ Registrikood: 14989581 Rävala pst 6, 10143, Tallinn E-post: [email protected] HANKIJA MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI 1. TAOTLUSED Kokkuvõtlikult palub Päästeamet Riigihangete Vaidlustuskomisjonil määrata käesolevas vaidlustusasjas poolte menetluskulud kindlaks alljärgnevalt: 1. mõista vaidlustajalt hankija kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses kantud esindajakulud summas 4234,60 eurot (käibemaksuga); 2. jätta vaidlustaja menetluskulud tema enda kanda. Sorainen – 2/3 – 2. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni menetluses on Meridein Grupp OÜ vaidlustus riigihankes 301169. Vaidlustuskomisjoni 01.12.2025 kirjaliku menetluse teatega anti menetlusosalistele võimalus esitada menetluskulude taotlusi kuni 04.12.2025. Tulenevalt VaKo 05.12.2025 kirjast, pikendas VaKo seda tähtaega kuni 05.12.2025. Vaidlustaja täiendavalt esitatule võimaldas VaKo vastata kuni 10.12.2025. 2. Käesoleva dokumendiga esitab hankija menetluskulude nimekirja, mis sisaldab hankija kogu vaidlustusmenetluse kulusid. 3. Hankija õigusabikulud käesolevas vaidlustusmenetluses on summas 4234,6 eurot (käibemaksuga). Hankijale osutasid õigusabi: - vandeadvokaat Kadri Härginen 0,8 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 350 eurot (ilma käibemaksuta); - vandeadvokaat Mario Sõrm 11,4 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 275 eurot (ilma käibemaksuta). 4. Hankija menetluskulude nimekiri on järgmine: Arve Kuupäev Teenuse osutaja Teenuse kirjeldus Aeg (h) Vaidlustuse analüüs. Kirjavahetus 25.11.2025 Mario Sõrm kliendiga. 1 26.11.2025 Mario Sõrm Vaidlustusele vastuse koostamine. 2,9 27.11.2025 Mario Sõrm Vaidlustusele vastuse koostamine. 2,5 28.11.2025 Kadri Härginen Vaidlustusele vastuse koostamine. 0,4 28.11.2025 Mario Sõrm Vaidlustusele vastuse koostamine. 1,2 Arve 5804/25EE 01.12.2025 Kadri Härginen Kirjavahetus kliendiga. 0,1 Tutvumine kolmanda isiku seisukoha ja VaKo menetlusteatega. Nende 01.12.2025 Mario Sõrm kohta teabe edastamine kliendile. 0,2 Menetluskulude taotluse ja nimekirja 04.12.2025 Mario Sõrm koostamine. 0,5 Tutvumine vaidlustaja täiendava Arve seisukohaga. Selle kohta teabe 6010/25EE 08.12.2025 Mario Sõrm esitamine kliendile. 0,3 09.12.2025 Mario Sõrm Täiendava seisukoha koostamine. 1,9 09.12.2025 Kadri Härginen Täiendava seisukoha koostamine. 0,3 Täiendava seisukoha koostamine. 10.12.2025 Mario Sõrm Menetluskulude taotluse koostamine. 0,9 Sorainen – 3/3 – Kokku 12,2 5. Hankija ei saa õigusabikuludelt sisendkäibemaksu maha arvata, kuivõrd õigusvaidlus ei seondu käibemaksukohustuslase ettevõtlusega (majandustegevusega) KMS § 2 lg 2 ja 3 lg 1 mõttes.1 Kinnitus käibemaksu osas on esitatud, kuna Riigikohus on ühtlustanud menetluskulude väljamõistmise praktikat tsiviil- ja haldusasjades. Riigikohtu hinnangul saab kohus kohtuasja lahendades otsustada, kas õigusabikulu tuleb välja mõista koos või ilma käibemaksuta.2 Sellest on hankijale teadaolevalt lähtunud ka VaKo. 6. Hankijal tekkinud õigusabikulusid tõendavad Advokaadibüroo Sorainen OÜ arved 5804/25EE (lisa 1) ja 6010/25EE (lisa 2). 7. Hankija kinnitab, et kõik käesolevas menetlusdokumendis nimetatud lepinguliste esindajate kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega ning on vaidluse keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. Lisad: 1. Advokaadibüroo Sorainen OÜ 04.12.2025 arve nr 5804/25EE. 2. Advokaadibüroo Sorainen OÜ 10.12.2025 arve nr 6010/25EE. Lugupidamisega Mario Sõrm vandeadvokaat 1 Vrd TrtHKo 3-25-2492, p 34-37. 2 Vt RKHKm 3-20-663, p 23. Riigihangete Vaidlustuskomisjon 10.12.2025 Tartu mnt 85, Tallinn Edastatud e-posti teel [email protected] Digiallkirjastatud Riigihanke viitenumber: 301169 Hankija: Päästeamet Registrikood: 70000585 Raua tn 2, 10124, Tallinn E-post: [email protected] Hankija esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen AS Rotermanni 6, Tallinn 10111 Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] Vaidlustaja: Meridein Grupp OÜ Villardi tn 22, 10136, Tallinn E-post: [email protected] Vaidlustaja esindajad: vandeadvokaat Erki Fels advokaat Gregor Saluveer Advokaadibüroo TEGOS E-post: [email protected] Kolmas isik: Market Group OÜ Registrikood: 14989581 Rävala pst 6, 10143, Tallinn E-post: [email protected] HANKIJA TÄIENDAV SEISUKOHT Sorainen – 2/4 – 1. VAIDLUSTAJA VÄITED ON AINETUD JA OTSITUD 1. Vaidlustaja esitas 05.12.2025 oma täiendava seisukoha, mis on sama põhjendamatu, nagu oli vaidlustus ise. 2. Vaidlustaja heidab täiendavas seisukohas hankijale ja kolmandale isikule ette, et tema vaidlustus saabki põhineda ainult kahtlustel seetõttu, et tal pole juurdepääsu kolmanda isiku pakkumusele. Hankijale jääb selline mõttelaad mõistetamatuks, kuivõrd kui võtta aluseks vaidlustaja lähenemine, mille korral ta peaks oma nõudeid põhjendama üksnes siis, kui tal oleks konkurendi pakkumus olemas, siis taandukski vaidlustusmenetlus sisuliselt sellele, et VaKo peaks asuma omal käel kolmanda isiku pakkumusest või kvalifikatsioonist „vigu otsima“. 3. Hankija on veendunud, et selliseks otstarbeks ei ole vaidlustusmenetlus mõeldud ja sellise vaidlustuse läbivaatamine toob edaspidi kaasa vaidlustuste esitamise, mis piirduvadki üksnes sedastusega, et kuna vaidlustajal on alust nt konkurendi pakkumuse vastavuses kahelda, siis peab VaKo hakkama seda tervikuna ja omal käel kontrollima. 4. Vaidlustaja viitab siinkohal vaidlustusasjale 77-25/282302, kuid jätab tähelepanuta selle, et viidatud vaidlustusasjas formuleeris vaidlustaja oma etteheited hankija tegevusele lähtudes VaKo asjaomasest praktikast.1 Mida vaidlustaja aga praeguses vaidluses on teinud, on lihtsalt loetlenud üles tõenäoliselt esimesed ettejuhtuvad tingimused ja lisanud neile täienduse, et tal on põhjus nendele tingimustele vastavuses kahelda. Iseäranis omapäraseks saab praegusel juhul pidada sedagi, et vaidlustaja pole isegi oma täiendavas seisukohas suutnud üldse või vähemasti hankijale arusaadavalt selgitada, milles see „põhjus kahelda“ üleüldse siis seisneb. Teisisõnu, mis on see sisuline vastuväide, mida hankija peaks hakkama ümber lükkama. 5. Tegelikult saavad kõik menetlusosalised aru, et vaidlustaja vaidlustus on täiesti ainetu ja esitatud üksnes lootuses, et äkki vaidlustusmenetluses „midagi tilgub“, millest vaidlustaja saaks kinni hakata. Selliseks kalastamiseks pole aga vaidlustusmenetlus mõeldud, mis tähendab, et ka praeguse vaidluse resultaat peab olema sama, mis sai osaks teisele vaidlustajale eespool juba viidatud vaidlustusasjas 77-25/282302. Kas see on vaidlustuse läbi vaatamata jätmine või „lihtsalt“ rahuldamata jätmine, ei oma hankija jaoks suures pildis erinevust. Kui vaidlustaja ei suuda selgitada oma subjektiivsete õiguste rikkumise sisu, mida VaKo saaks kontrollima asuda, siis puudub vaidlustajal tegelikult ka õigus vaidlustust esitada. 1.1. Kolmanda isiku pakkumuse sisu ja kvalifikatsiooni puudutav teave on ärisaladus 6. Siirdudes vaidlustaja väidete juurde sellest, kuidas kolmanda isiku pakkumuse sisu peaks talle olema kuidagi avalik, siis ei ole needki väited kooskõlas kehtiva õiguse ja praktikaga. 7. Vastupidiselt sellele, mida väidab vaidlustaja, on Andmekaitse Inspektsioon (AKI) näiteks riigihankega 247019 seotud avaliku teabe asjas asunud seisukohale, et EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes on pakkumuse sisu ärisaladus isegi pärast seda, kui pakutavad asjad on tarnitud ja kasutusele võetud. Tsiteerides siinkohal AKI otsust: Inspektsioonile arusaadavalt loeb pakkuja oma ärisaladuseks seda, et oma hangetes osalemise käigus on ta välja selgitanud tootjad ja mudelid, mis on osutunud hangetes edukateks. Sellise teabe väljastamine vaide esitajale kui konkurendile annaks vaide esitajale võimaluse edaspidistel pakkumistel kasutada saadud teavet paremate pakkumiste tegemiseks ning võtaks pakkujalt konkurentsieelise, mille ta on oma pakkumiste käigus välja töötanud. Samuti annaks see teavet tema tarnepartnerite kohta, mida saab käsitleda ärisaladusena. Seega ei saa välistada, et vaide esitaja poolt soovitud teabe 1 VaKo 115-19/203775, p 13. Sorainen – 3/4 – avaldamine võib kahjustada pakkuja ärihuve, mida ka pakkuja esindaja on põhjalikult selgitanud, millega inspektsioon nõustub ning ei pea siin seda vajalikuks korrata.2 8. Olukorras, milles vastava valdkonna järelevalve asutus peab põhjendatuks seda, et riigihanke alusel tarnitud asjade tootja ja mudel on ka pärast hankelepingu täitmist ärisaladus, mida hankija ei saa kolmandatele isikutele avaldada, siis on raske aru saada, miks peaks sama seaduse kohaldamisel olema kolmanda isiku pakkumus hankemenetluse kestel vähem kaitstud. 9. Sama lugu on ka vaidlustaja väidetega selle kohta, kuidas kolmanda isiku kvalifikatsiooni puudutavad andmed ei tohiks olla ärisaladus. Olukorras, milles vaidlustaja enda viidatud VaKo otsuses 77-25/282302 pidas VaKo ärisaladuseks isegi seda, kellele pakkuja kvalifikatsiooni nõuete täitmiseks tugines, oleks täiesti mõistetamatu, kui nüüd ühtäkki asuda seisukohale, et kolmanda isiku kvalifikatsiooni puudutav teave tuleks vastupidi vaidlustajale avaldada. 10. Vaidlustajale võib ju mitte meeldida asjaolu, et talle kolmanda isiku pakkumuse sisu ei avaldata, kuid hankija ei saa käsutada kolmanda isiku pakkumust vastupidiselt viimase tahtele. Kui kolmas isik on asunud seisukohale, et vaidlustaja nõutud teabe puhul on tegemist tema ärisaladusega, siis riskiks hankija selle teabe avaldamisel mh karistusõigusliku vastutusega. 1.2. Kolmanda isiku pakkumus on vastav 11. Siirdudes vaidlustaja väidete juurde kolmanda isiku pakkumuse vastavuse osas, siis ei vaidle vaidlustaja ka oma täiendavas seisukohas, et tegemist on tingimustega, mis on suunatud hankelepingu täitmise perioodi. Nagu hankija selgitas juba vastuses vaidlustusele, tuleb sellisel puhul lähtuda nõuetest, mida hankija oli RHAD-s vastava tingimuse kontrollimiseks ette näinud, milleks antud juhul oli kinnituse esitamine. Vaidlustaja väidab nüüd, et hankija ei tohtinud kinnitusega piirduda, vaid pidanuks „vaidlustaja kahtluste“ pinnalt asuma veenduma, kas kolmas isik ikkagi suudab TK p 1.9 ja 1.10 osas hankelepingut nõuetekohaselt täita. 12. Tegemist on intellektuaalselt huvitava teooriaga, mille üle võib kahtlemata mõnes muus foorumis ju mõtteid vahetada, kuid tõde peitub selles, et sellist kontrollikohustust pole hankijale teadaolevalt haldus- ja kohtupraktikas siiani põhjendatuks peetud. See tõsiasi on ilmne ainuüksi juba seetõttu, et vaidlustaja pole suutnud viidata mistahes normile ega õiguspraktikale, millel selline erandlik kontrollikohustus võiks siis põhineda või millest tuleneda. 13. Põhjus, miks VaKo ja kohtute praktikas sellise kohustuse olemasolu pole toetatud, peitub selles, et kui hankija peab iga pakkuja mistahes kinnituses või esitatud andmetes „kahtlema“ hakkama, siis pole võimalik riigihanke menetlusi mõistlikult läbi viia. Seetõttu polegi midagi imestada Riigikohtu tõdemuse üle, et riigihanke menetlused põhinevadki hankija õigusel ette näha, kas ja milliseid tõendeid või kinnitusi ta pakkujatelt saada soovib ja õiguses neid andmeid, st tõendeid või kinnitusi ka oma otsuste tegemisel usaldada. See, et vaidlustaja põhjendamatult arvab, et kolmas isik ei oleks suuteline TK p-s 1.9 ja 1.10 esitatud nõudeid täitma, seda ei väära. 14. Igal juhul saab ka VaKo vajadusel veenduda, et kolmas isik on nende TK punktide osas esitanud kogu teabe, mida hankija on RHAD-s soovinud. 15. Oma täiendavas seisukohas viitab vaidlustaja paljasõnaliselt sellele, kuidas kolmas isik ei suuda täita ka nt TK osas 2 ja 3 ning TK p-des 1.1-1.3 ja 1.7 seatud kohustusi ega TK p-des 2.1.7 ja 3.1.7 ning 2.1.6 ja 3.1.8 sätestatud nõudeid. Need nõuded ja asjaolud on vaidlustaja aga esitanud RHS § 191 lg-d 1 eirates, teisisõnu hilinenult. Vaidlustaja hilinenud nõuded ja asjaolud tuleb jätta seetõttu sootuks tähelepanuta. 2 Vt AKI vaideotsus ja ettekirjutuse hoiatus avaliku teabe asjas nr 2.1-3/22/2637, p 14. Sorainen – 4/4 – 1.3. Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses 16. Vaidlustaja on asunud oma täiendavas seisukohas väitma, et hankijal pidanuks esitatud pakkumuste hinnaerinevuse tõttu tekkima alapakkumuse kahtlus. 17. Esiteks on see väide vastuolus vaidlustuse p-s 2.11 esitatud tõdemusega, et: vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumuste maksumuse erinevus ei ole protsentuaalselt märgiline. Nõnda piirdus vaidlustaja vaidlustuses vaid asjaoludega, et „vaidlustaja ja kolmanda isiku algpunkt lepingu täitmisel pole mitte kuidagi võrreldav“ ning kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei kata sellega seotud otseseid kulusid.3 18. Täiendavas seisukohas näib vaidlustaja olema asunud aga seisukohale, et vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumuse maksumuse hinnaerinevus ise pidi tekitama hankijas kahtluse, kas kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud. Hankija hinnangul ei saa seda väidet pidada vaidlustuse nõude või aluse selgitamiseks õigusliku argumendiga, vaid täiesti uue asjaolu esitamiseks, mis on samamoodi RHS § 191 lg 1 mõttes hilinenult esitatud. 19. Isegi, kui see väide poleks hilinenult esitatud, siis poleks sellel väitel ainest olnud ka selle õigeaegse esitamise korral. Vaidlustaja on esitanud mitmesuguseid arvutusi põhinevalt nn edaspidiste tellimuste komplekthinnal, kuid RHS § 115 kohaldamine, sh viidatud sätte raames kahtluse teke, sellistel arvutustel ju ei põhine. 20. Hankija tõi juba vastuses vaidlustusele välja, et RHS § 115 kohaldamine on seotud pakkumuste kogumaksumustega ja kahtluse teke sellega, kas nende kogumaksumuste vahel on selline hinnaerinevus, mida saab pidada silmatorkavaks või märkimisväärseks. Praegusel juhul on aga kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus vaidlustaja pakkumuse kogumaksumusest 13,1 protsenti madalam. Tulenevalt VaKo ja kohtute pikaaegsest praktikast, ei ole sellist erinevust aga silmatorkavaks ega märkimisväärseks peetud. 21. Kuna kogumaksumuste hinnaerinevus ei ole ühegi mõõdupuu kohaselt silmatorkav, siis ei lasunud hankijal ka kohustust kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust RHS § 115 lg 1 alusel kontrollima asuda. Täiesti meelevaldne ja otsitud on ka vaidlustaja seisukoha p-s 2.29 esitatud väide, justkui oleks kolmas isik alapakkumuse esitamist möönnud. Tutvudes vaidlustaja viidatud punktiga on ilmne, et kolmas isik viitas siinkohal Riigikohtu seisukohale, milles selgitati seda, millist pakkumust saab üldse alapakkumuseks pidada. 1.4. Vaidlustaja esitas detailse kulude koosseisu hilinenult 22. Kuigi see küsimus on praeguses vaidluses tõenäoliselt pigem akadeemilist laadi, siis esitas vaidlustaja oma detailse kulude koosseisu RHS § 199 lg 1 mõttes hilinenult. Vaidlustaja küll esitas 05.12.2025 dokumendi, milles oli esitatud menetluskulude taotlus ja kogusumma, kuid selles viidatud lisa 1, milles sisaldus detailne kulude kooseis, esitati alles 08.12.2025. See tähendab, et vaidlustaja menetluskulude taotlus tuleks ka vaidlustuse rahuldamise puhul jätta esindajakulude osas rahuldamata. Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat 3 Vt vaidlustuse p 2.10-2.13. ARVE Nr. 6010/25EE Kuupäev 10-12-2025 Maksetähtpäev 24-12-2025 Päästeamet Kristi Orn Raua 2 10124 Tallinn Eesti KMKR: EE100310690 Reg. nr: 70000585 Ülesanne: 25-1775-0004 Esindamine vaidlustusmenetluses riigihankes 301169 Teenus ajavahemikul: 08-12-2025 - 10-12-2025 Neto Käibemaks KOKKU Aeg kokku 3,40 (EUR) 957,50 229,80 (24%) 1 187,30 KOKKU (EUR) 957,50 229,80 1 187,30 (EUR) Tasuda kokku 1 187,30 Tasumisel palume maksedokumendile märkida arve number 6010/25EE Lisainfo Pangainfo Arve on väljastatud elektrooniliselt ja kehtib ilma Ettevõte: Advokaadibüroo Sorainen OÜ allkirjata. Reg. nr: 10876331 Viivis 20% aastas KMKR: EE100777673 Pank: Swedbank AS Panga aadress: Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Eesti Konto: EE592200221019758083 SWIFT: HABAEE2X Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Meil on käsil üleminek uuele IT-süsteemile. Meie meeskond kontrollib kõiki arveid hoolikalt üle, et leida üles kõik võimalikud ebatäpsused, kuid kui peaksite siiski märkama, et midagi on valesti, palun andke sellest meile teada aadressil [email protected] ja me viime parandused kohe sisse. Täname mõistva suhtumise eest. Arve spetsifikatsioon 25-1775-0004 Esindamine vaidlustusmenetluses riigihankes 301169 Kuupäev Teenuse osutaja Ametinimetus Ülesande kirjeldus Tasustatud aeg Tutvumine vaidlustaja täiendava seisukohaga. Selle kohta teabe 08-12-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat 0,30h esitamine kliendile. Partner, 09-12-2025 Kadri Härginen Täiendava seisukoha koostamine. 0,30h vandeadvokaat 09-12-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Täiendava seisukoha koostamine. 1,90h Täiendava seisukoha koostamine. Menetluskulude taotluse ja nimekirja 10-12-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat 0,90h koostamine ning nende esitamine VaKo-le. Aeg Kokku Kokku 3,40h €957,50
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel