Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 kinnitamine

Additional explanation on assurance on the ERF Financing Not Linked to Cost scheme in broadband Additional information Lisainfo Eeltingimused rakenduskavas: Prerequisite conditions in OP: 1. Eesti lairiba plaan 2030 võeti vastu jaanuaris 2023. Tegemist on 1. The Estonian National Broadband Plan 2030 strateegilise poliitikadokumendiga, was adopted in January 2023. The plan is a mis määratleb Eesti eesmärgid ja strategic policy document that sets out Estonia’s tegevuskava digitaalse ühenduvuse goals and action plan to improve digital parandamiseks nii kaabel- kui ka connectivity using fixed and wireless traadita tehnoloogiate abil. technologies. 2. Investeeringute piirmäära hindamine viidi läbi 2024. aastal uuringu raames. 2. An assessment of the investment cap was 1a. Väga suure läbilaskevõimega carried out in 2024 with a study. juurdepääsuvõrkude (VHCN) üksikasjaliku kaardistuse viis läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise 1a. Detailed mapping of VHCN was carried out Järelevalve Amet (TTJA) 2024. aastal. by the NRA in 2024. 1b. TTJA viib praegu läbi konsultatsiooni VHCN kavandatavate investeeringute osas, 1b. Consultation on planned investments to mis lõpeb veebruaris. Pärast seda on kõik OP- VHCN is currently being carried out by the NRA s sätestatud eeltingimused VHCN-iga seoses and will end in February. After this all prerequisite täidetud. conditions in OP regarding VHCN are fulfilled. Põhimõisted: Main definitions: Tulemusnäitaja "aadressobjekt" – katastriüksus, millel on aadressiobjekt Result indicator address is cadastral parcel with vastavalt ruumiandmete seadusele. an address object according to Spatial Data Act. Aadressiobjekt on: Address object is a building (residential or non- residential building, buildings containing hoone (eluruum või mitteeluruum), dwellings, i.e. apartments, buildings of registered elamud, mis sisaldavad eluruume (nt offices of legal persons). korterelamud), Apartment building will be considered as one juriidiliste isikute registreeritud asukoha address (similarly to private household). hooned. Korterelamu käsitletakse ühe Address with broadband access of very high aadressobjektina, sarnaselt capacity means, that the possibility to join the eramajapidamisega. access network has been created next to the Aadressobjekt väga suure läbilaskevõimega private property or in the joint room of a lairibaühendusega tähendab, et ühenduse apartment building. If the owner of a private loomise võimalus on loodud: building or an apartment wants to join the eraomandi piiril (nt kaabel on toodud krundi network, the owner needs to allow a cable to be piirini), korterelamu ühisesse ruumi. installed inside the private house or an apartment. Kui eramaja või korteri omanik soovib liituda Market failure area (according to Article 52 of võrguga, peab omanik võimaldama kaabli the Commission Regulation 651/2014) - A paigaldamist hoonesse või korterisse. collection of addresses where there is no fixed connection with a speed of at least 100 Mbit/s or 1 the possibility to connect to one, and where there Turutõrkega piirkond (vastavalt Komisjoni are no plans to establish such a connection using määruse (EL) 651/2014 artiklile 52) – existing support measures or private investments. aadresside kogum, kus: For the purposes of this support measure, market failure areas include only rural and small-town puudub püsiühendus vähemalt 100 Mbit/s settlement units as defined by Statistics Estonia's allalaadimiskiirusega või võimalus sellise methodology for determining "Urban, small- ühenduse loomiseks, town, and rural settlement types and clusters." puuduvad plaanid sellise ühenduse rajamiseks olemasolevate toetuste või erainvesteeringute Very high-capacity access networks (VHCN) - abil. According to Directive (EU) 2018/1972 article 2 paragraph 2 ‘very high capacity network’ means Toetuse mõistes kuuluvad turupuudusega either an electronic communications network piirkondade hulka ainult maapiirkondade ja which consists wholly of optical fibre elements at väikelinnade asulad, nagu on määratletud least up to the distribution point at the serving Statistikaameti linnade, väikelinnade ja location, or an electronic communications maapiirkondade tüübi ja klastrite metoodikas. network which is capable of delivering, under usual peak-time conditions, similar network Väga suure läbilaskevõimega performance in terms of available downlink and juurdepääsuvõrgud (VHCN) – vastavalt EL uplink bandwidth, resilience, error-related direktiivile 2018/1972 artikkel 2 lõige 2 parameters, and latency and its variation; network tähendab "väga suure läbilaskevõimega võrk": performance can be considered similar regardless of whether the end-user experience varies due to elektroonilise side võrku, mis koosneb the inherently different characteristics of the täielikult fiiberoptilistest elementidest medium by which the network ultimately vähemalt jaotuskohani teeninduskohas, connects with the network termination point. või võrku, mis on võimeline pakkuma tavapärastel tipptundide tingimustel sarnast A finalised project: võrgu jõudlust allalaadimis- ja To finalise a project, the following documents üleslaadimiskiiruse, töökindluse, vigade määra will be presented to the Intermediate Body: list of ja latentsuse osas, sõltumata lõppkasutaja address objects with broadband connectivity, kogemusest, mis võib erineda võrgu lõpuks feasibility drawings owner's supervision acts, kasutatava meediumi füüsikaliste omaduste costing documents and final project report. The tõttu. construction drawings are checked by the NRA. Once the documents have been checked, the Lõpetatud projekt: report is approved by the SSSC and the costs are Projekti loetakse lõpetatuks, kui järgmised paid. The project is marked as completed in dokumendid on esitatud rakendusüksusele? SFOS. (RTK):  Lairibaühendusega aadressiobjektide nimekiri,  Teostusjoonised ,  Omanikujärelevalve aktid,  Lõplik projektiaruanne. Teostusjoonised kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Kui dokumendid on üle vaadatud ja kinnitatud, annab Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) loa maksete tegemiseks ning projekt märgitakse SFOS-süsteemis lõpetatuks. 2 The budget: Eelarve: The FNLC budget 4,500 €/address is calculated FNLC eelarve 4 500 €/aadressobjekti kohta on based on consultations with telecommunication arvutatud telekommunikatsiooniettevõtetega companies, experience from the support measures peetud konsultatsioonide, seni rakendatud implemented so far (RRF) and the study of 2024. toetusskeemide (RRF) kogemuse ning 2024. The target is calculated based on the assumption aasta uuringu põhjal. that the support necessary for creating high - capacity access network connection for one Sihttase põhineb eeldusel, et väga suure address requires support in the approximate läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ühenduse amount of 4,500 €/address. loomiseks ühe aadressi jaoks on vajalik toetus One address can contain multiple dwellings. ligikaudu 4 500 €/aadressobjekt. The required support per address includes the construction of the passive infrastructure from the Üks aadressobjekt võib sisaldada mitut existing backhaul to the cadastral parcel. eluruumi. The calculations include the following: Aadressobjekti kohta vajalik toetus hõlmab - Microducts; passiivse infrastruktuuri ehitamist - Cabinets and splice closures; olemasolevast magistraalvõrgust kuni - Fibreoptic micro- and nanocables; katastriüksuseni. - Terminal boxes; - Construction costs (digging, installing Arvutused sisaldavad järgmisi komponente: etc)  Mikrokanalisatsioon (microducts);  Kapid ja kaablikilbid (splice closures);  Fiiberoptilised mikro- ja nanokaablid;  Terminalikarbid;  Ehitus- ja paigalduskulud (kaevetööd, paigaldus jms). Avoidance of double funding: Topeltrahastamise vältimine: Principles for the use of databases and Põhimõtted andmebaaside ja info jagamise information sharing to avoid double financing. kasutamiseks topeltrahastamise vältimiseks. Aspects related to double financing have been Topeltfinantseerimisega seotud aspekte on analyzed during the development of measures, analüüsitud meetmete väljatöötamisel ja and where risks are present, the scope of control riskide olemasolul kirjeldatud kontrolli ulatus. has been described. Domestically, the E-Support Register is in use, Siseriiklikult on kasutusel E-toetuste register, containing information on external grants state- kus on olemas info välistoetuste osas riigi funded projects, covering a significant portion of rahastusel olevate projektide osas, hõlmates EU grants. For data in SFOS, automated invoice- väga suurt osa EL toetustest. Andmed, mis on based cross-checks can be performed. SFOS-is, siis nende osas saab teha arve põhiselt automatiseeritud rist-kontrolli. 3 Prevention of fraud, corruption, and Pettuste, huvide konflikti ja korruptsiooni avoidance of conflicts of interest: vältimine: Rules of SSSC: Avoiding corruption and conflict of interest; Best practice of accepting gifts and RTK reeglid: Korruptsiooni ja huvide preferences; Informing employer about other jobs etc. konflikti vältimine; Parimad tavad kingituste ja soodustuste vastuvõtmisel; Tööandja https://confluence.rmit.ee/pages/viewpage.action teavitamine muudest töökohtadest jne. ?pageId=184686931 Link reeglitele Toetustega seotud pettusekahtlustest on Suspicions of fraud connected to EU support/funds võimalik teavitada ka RTK kodulehel, kus on can be reported via the SSSC homepage calling +372 järgmine info: 612 1500 or emailing [email protected]. rikkumistest teavitamine telefonil 612 1500 või e-posti teel [email protected]. Additional info is on the homepage of MoFA: https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja- Lisainfo on toodud RM kodulehel: maksud/valistoetused/eli-finantshuvide-kaitse https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja- . maksud/valistoetused/eli-finantshuvide-kaitse . 4  Additional explanation on assurance on the ERF Financing Not Linked to Cost scheme in renovation of apartment buildings Additional information Lisainfo Grant eligible activities (as listed in Article Toetatavad tegevused (vastavalt toetuse 6 in the Grant Regulation): määruse paragrahvis 6 toodule):  Reconstruction and insulation of the  Fassaadi rekonstrueerimine ja facade, including the design, soojustamine, sealhulgas eeltoodetud manufacture and installation of elementide projekteerimine, prefabricated elements and related valmistamine ja paigaldamine, ning works. nendega kaasnevad tööd.  Reconstruction and replacement of  Rõdude ja lodžade rekonstrueerimine balconies and loggias, installation of ja asendamine, klaasi paigaldamine glass and related works. ning nendega kaasnevad tööd.  Reconstruction and insulation of the  Katuse ja katuslae rekonstrueerimine roof and roof ceiling, including the ja soojustamine, sealhulgas design, manufacture and installation eeltoodetud elementide of prefabricated elements and related projekteerimine, valmistamine ja works. paigaldamine, ning nendega  Replacement or renovation of kaasnevad tööd. windows and exterior and fire doors  Akende ning välis- ja tuletõkkeuste and related works. vahetamine või renoveerimine ning  Basement reconstruction and nendega kaasnevad tööd. insulation and related works.  Keldri rekonstrueerimine ja  Foundation reconstruction and soojustamine ning nendega insulation and related works. kaasnevad tööd.  Replacement, reconstruction and  Vundamendi rekonstrueerimine ja balancing of the heating system, soojustamine ning nendega replacement of the heating unit, kaasnevad tööd. preparation of the protocol for  Küttesüsteemi asendamine, balancing the heating system and rekonstrueerimine ja related works. tasakaalustamine, soojussõlme  Installation, replacement or asendamine, küttesüsteemi reconstruction of the water and tasakaalustamise protokolli sewage system, including the koostamine ning nendega kaasnevad construction and reconstruction of tööd. systems necessary for the soaking,  Veesüsteemi hoone vee sisendist kuni use or drainage delay of rainwater, korteri veearvestini ja and related works. kanalisatsioonisüsteemi korteri  Construction of a ventilation system ühendusetest kanalisatsiooni with heat recovery or reconstruction püstikutega kuni esimese välise of a ventilation system, preparation of kogumiskaevuni paigaldamine, a measurement protocol for the asendamine või rekonstrueerimine, ventilation system and related works. sealhulgas sadevee immutamiseks,  Building a cooling system or kasutuselevõtuks või äravoolu viibe integrating a cooling unit into a tekitamiseks vajalike süsteemide central ventilation system. rajamine ja rekonstrueerimine, ning  Acquisition and installation of nendega kaasnevad tööd. equipment necessary for the use of 1  local renewable energy and related  Soojustagastusega works. ventilatsioonisüsteemi ehitamine või  Partial or complete reconstruction of ventilatsioonisüsteemi the lift control system and drive or rekonstrueerimine, replacement of the lift and related ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise works. protokolli koostamine ning nendega  Replacement or reconstruction of the kaasnevad tööd. electrical system located in public  Jahutussüsteemi ehitamine või areas, including the installation of an jahutusseadme integreerimine electric car charging infrastructure tsentraalsesse ventilatsioonisüsteemi. within the meaning of the Building  Lokaalse taastuvenergia Code and the creation of the kasutamiseks vajalike seadmete possibility to switch the heating unit soetamine ja paigaldamine ja sellega to external electrical power and kaasnevad tööd. related works.  Lifti juhtimissüsteemi ja ajami  Installation of the levelled insulation osaline või täielik rekonstrueerimine for windows of the common areas and või lifti asendamine ning nendega apartments and the restoration of the kaasnevad tööd. interior finish resulting from the  Üldkasutatavatel pindadel asuva construction of the heating and elektrisüsteemi hoone liitumiskilbist ventilation system. kuni korterite elektriarvestini  Construction or installation of a ramp asendamine või rekonstrueerimine, to provide an entrance and exit for the sealhulgas ehitusseadustiku building, reconstruction of the porch, tähenduses elektriauto laadimistaristu installation of handrails, installation paigaldamine ja soojussõlme välisele of a lift for the disabled and elektritoitele ümberlülitamise construction of a lift that complies võimaluse loomine, ning nendega with the standard EVS-EN 81-70 or kaasnevad tööd. equivalent requirements and related  Üldkasutatavatel pindadel ja korterite works. akende soojustuse tasapinda  The works related to connecting the paigaldamine ning kütte- ning building to the district heating ventilatsioonisüsteemi network within the boundaries of the väljaehitamisest tuleneva property. siseviimistluse taastamine.  Construction or reconstruction of a  Hoonesse sisse- ja väljapääsu waste building or acquisition and tagamiseks panduse ehitamine või installation of a deep collection paigaldamine, tuulekoja container. rekonstrueerimine, käsipuude  Construction or reconstruction of a paigaldamine, invatõstuki bicycle parking area. paigaldamine ning standardile EVS-  Acquisition and installation of EN 81-70 või samaväärsetele necessary equipment to ensure energy nõuetele vastava lifti ehitamine ja supply security and fire safety and nendega kaasnevad tööd. related works.  Hoone kaugküttevõrguga liitumisega  Preparation of the construction kaasnevad tööd kinnistu piirides. project necessary for the execution of  Jäätmemaja ehitamine või the works in the above-mentioned rekonstrueerimine või sections, including the construction süvakogumismahuti soetamine ja survey and building audit that form paigaldamine. the basis of the construction project. 2   Using the service of a technical  Rattaparkla ehitamine või consultant. rekonstrueerimine.  Carrying out owner supervision.  Mänguväljaku ehitamine või rekonstrueerimine.  Välimööbli, sealhulgas pinkide, soetamine ja paigaldamine.  Haljastuse taastamine.  Energia varustuskindluse ja tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ning sellega seotud tööd.  Eelpool punktides nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine, sealhulgas ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemine.  Tehnilise konsultandi teenuse Replacement of a gas or electric heating kasutamine vastavalt § 9 lõikele 1. device in the heating system of an apartment  Omanikujärelevalve teostamine. building with a heating device using renewable energy sources or connecting said Üksiku toetatava tegevusena on lubatud apartment building to a district heating gaasi- või elektriküttel korterelamu network is allowed as a single grant eligible küttesüsteemis kütteseadme asendamine activity. When giving grants for the taastuvaid energiaallikaid kasutava mentioned activity, no time limit is applied to kütteseadmega või nimetatud korterelamu the apartment building being taken into use. ühendamine kaugküttevõrguga, nimetatud tegevusele toetuse andmisel ei kohaldata ajalist piirangut korterelamu kasutusse võtmisele. Deep renovation: Terviklik rekonstrueerimine: Deep renovation refers to the reconstruction Terviklik rekonstrueerimine tähendab hoone of a building or its part, during which või selle osa ümberehitust, mille käigus technical systems and structures are renewed, uuendatakse tehnosüsteemid ja ensuring compliance with the minimum konstruktsioonid, tagades vastavuse energy performance requirements and minimaalsetele energiatõhususe nõuetele improving the building's usability, safety, ning parandades hoone kasutusmugavust, and sustainability. ohutust ja kestlikkust. As a result of the deep renovation, the Tervikliku rekonstrueerimise tulemusel peab building must achieve an energy hoone saavutama vähemalt performance class of at least C (energy energiatõhususarvu klassi C performance indicator ETA ≤150 (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a)). kWh/(m²*a)). The budget: Eelarve: We propose a 50/50 division between results Pakume välja 50/50 jaotuse tulemuste ja and conditions. This approach takes into tingimuste vahel. See lähenemine arvestab account the actual cash flow needs. The tegelikke rahavoogude vajadusi. Meede on 3 measure is under the implementation, with rakendamisel, korraldatud on kaks two calls for proposals organized (€80 taotlusvooru (vastavalt 80 miljonit ja 170 million and €170 million, respectively). miljonit eurot). Esimesest voorust on From the first call, €53 million has already korteriühistutele juba välja makstud 53 been disbursed to apartment associations. As miljonit eurot. Kuna teine taotlusvoor algas the second call was launched last autumn eelmisel sügisel (2024) ja täitus kiiresti (2024) and quickly filled with applications, taotlustega, ootame maksete kiiret we anticipate a rapid increase in payments. suurenemist. Selline tempo seab This pace places a significant burden on the riigieelarvele märkimisväärse koormuse, state budget, highlighting the need for the ning soovime, et FNLC mudel ja FNLC model to also support the needs of väljamaksed toetaksid liikmesriigi tegelikke Member States. vajadusi ja jooksvalt tekkivaid kulusid. Payment in 2025: €82.725 million, covering 2025.a makse 82,725 mln katab I the first application round of 2023 (budget of taotlusvooru, mis korraldati 2023 (vooru the call €80 million). eelarve 80 mln). Payment in 2026: €39.708 million, partially 2026. a makse 39,708 mln katab osaliselt covering the first payments of the second 2024. aastal avatud II taotlusvooru esimesi application round of 2024 (budget of the call makseid väheses ulatuses (vooru eelarve 170 €170 million). mln). Explanation on total budgeting: Koondeelarve kujunemine:  The budget of €325 million includes  Eelarve €325 mln sisaldab vaid only the eligible costs related to otseseid korterelamute poolt tehtud renovations carried out by apartment renoveerimisega seotud abikõlblikke buildings, as listed in paragraph 6 of kulusid, mis on loetletud määruse the regulation. The budget does not paragrahvis 6. Eelarve ei sisalda muid include other costs (e.g., kulusid (nt rakendamisega seoses implementation-related costs such as EIS-i kulud jms). EIS expenses and similar).  2023. aasta taotlusvoorus on  In the 2023 application round, määratud 157 korterelamu €84,798,092 has been allocated for terviklikuks rekonstrueerimiseks grants to fully renovate 157 toetusteks 84 798 092 eurot ja apartment buildings, with the total rekonstrueerimiste kogumaksumus renovation cost amounting to on 180 666 000 eurot. Selle arvestuse €180,666,000. Based on this põhjal oli ühe korterelamu calculation, the average grant per rekonstrueerimise keskmine toetus apartment building was ligikaudu 540 000 eurot ja keskmine approximately €540,000, and the korterelamu rekonstrueerimise average renovation cost per maksumus 1 150 000 €. apartment building was €1,150,000.  Igas rekonstrueeritud korterelamus Each renovated apartment building on keskmiselt 28 korterit. Eeldades, contains an average of 28 apartments. et ühe korterelamu rekonstrueerimise Assuming the average grant per keskmine toetus jääb 540 000 euro apartment building remains at juurde, saab 325 026 140 euro €540,000, a budget of €325,026,140 suuruse eelarvega toetust pakkuda would allow grants to be provided for umbes 600 korterelamule. Kui 4  approximately 600 apartment arvestada hinnatõusuga (näiteks 5% buildings. However, considering aastas), suureneb ühe korterelamu price increases (e.g., 5% per year), the rekonstrueerimise toetuse suurus average grant per apartment building kolme aasta pärast ligikaudu 625 000 would rise to approximately euroni, mis tähendab, et sama €625,000 in three years, meaning that eelarvega saab toetada väiksemat fewer apartment buildings could be arvu korterelamuid. Arvestades, et supported with the same budget. uuemad taotlusvoorud toetavad Taking into account that newer suurema korterite arvuga application rounds support apartment korterelamuid, võib korterelamutele buldings with higher number of antavate toetuste arv väheneda. apartments the number of grants  FNLC skeemis on arvestatud, et provided to apartment buildings may 325 026 140 euro eest saab toetust decrease. pakkuda 500 korterelamu  In the FNLC scheme, the deep terviklikuks rekonstrueerimiseks. renovation of 500 apartment buildings is planned within the  2023. aasta taotlusvooru 157 available budget (€325,026,140). korterelamu andmete alusel on  Based on the data from the 2023 keskmine kasvuhoonegaaside application round for 157 apartment heitkoguse algväärtus 2,8 tonni CO2 buildings, the average initial ekv/a korteri kohta ja sihtväärtus 2,2 greenhouse gas emissions value is 2.8 tonni CO2 ekv/a korteri kohta. Alg- ja tons of CO2 equivalent per year per sihtväärtused on arvutatud 14 000 apartment, and the target value per korteriga, eeldusel, et sihiks seatud apartment is 2.2 tons of CO2 500 renoveeritud kortermajas on equivalent per year. The initial and hinnanguliselt 14 000 korterit. target values have been calculated for 14,000 apartments, since it is expected that the target 500 apartment buildings contain approximately 14,000 apartments. Calculation of CO2 emissions CO2 heitkoguste arvutus The calculation of CO2 emissions is based on CO2 heitkoguste arvutus põhineb elektri ja the energy consumption for electricity and soojuse erikasutuse ning hoone köetava heat, as well as the heated area of the pinna andmete alusel. Nimetatud andmed on building. This information is presented on the toodud energiamärgisel. Energy Performance Certificate (EPC). Energiamärgiste koostamise metoodika on The methodology used to calculate EPCs is kehtestatud energiamärgiste andmise established by national regulations1, and all määrusega 1 ja kõik energiamärgised EPCs are issued through the Building väljastatakse riiklikus Ehitisregistris2. Register2. Arvutuste teostamiseks vajalikud andmed: Data needed for performing calculations:  Elektri erikasutus, kWh/(m2a)  Electricity consumption, kWh/(m2a) andmed energiamärgisel data on the EPC  Soojusenergia erikasutus, kWh/(m2a)  Heat energy consumption, andmed energiamärgisel 2 kWh/(m a) data on the EPC 1 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele1“ https://www.riigiteataja.ee/akt/106052015002?leiaKehtiv 2 Ehitisregister https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1 5   Heated area, m2  Köetav pind, m2 data on the EPC andmed energiamärgisel  CO2 emission factor of electricity  Elektri eriheitetegur 0,674 0.674 tCO2/MWh tCO2/MWh  CO2 emission factor of heat  Soojuse eriheitetegur 0,127 0.127 tCO2/MWh tCO2/MWh The CO2 emission factors of electricity and heat are based on the data published on Elektri ja soojuse eriheitetegur põhinevad https://kasvuhoonegaasid.ee/: https://kasvuhoonegaasid.ee/ lehel avaldatud  Emission factor of electricity in 2022: andmetel: https://kasvuhoonegaasid.ee/#/emissi  Elektri eriheitetegur aastal 2022 on-factors/inventory-emission- https://kasvuhoonegaasid.ee/#/emissi factors/i_electricity_EF on-factors/inventory-emission-  Emission factor of heat energy in factors/i_electricity_EF 2022:  Soojuse eriheitetegur aastal 2022 https://kasvuhoonegaasid.ee/#/emissi https://kasvuhoonegaasid.ee/#/emissi on-factors/inventory-emission- on-factors/inventory-emission- factors/i_electricity_EF factors/i_heat_EF Calculation of CO2 emissions from building energy consumption = electricity CO2 heitkoguste arvutuskäik = elektri 2 consumption kWh/(m a) /1000 x heated area erikasutus kWh/(m2a) /1000 x köetav pind m2 m2 x CO2 emission factor of electricity + heat x elektri eriheitetegur + soojuse erikasutus energy consumption kWh/(m2a) /1000 x kWh/(m2a) /1000 x köetav pind m2 x soojuse heated area m2 x CO2 emission factor of heat. eriheitetegur. The procurement process: Ostumenetluse protsess: The procurement process for renovation Toetuse saaja poolt rekonstrueerimistööde works by the grant recipient is conducted ostumenetluse protsess toimub läbi through the Public Procurement Register Riigihangete Registri (RHR). (RHR). These works must comply with Rekonstrueerimistööde tellimine peab Annex 1 of the Regulation No. 13 issued by vastama majandus- ja taristuministri määruse the Minister of Economy and Infrastructure, nr 13 lisa 1 toodule. Lisas on välja toodud which sets the conditions for renovation ostumenetluse nõuded, mida toetuse saajad grants. The annex outlines the procurement peavad järgima. procedures that grant recipients must follow when managing the process. The conditions for the procurement Täpsustatud on toetuse saaja ostumenetluse procedures applicable to the beneficiary have tingimusi selliselt, et ei oleks üleliigset been clarified to minimize interpretation. tõlgendamisruumi. Määruse lisas 1 on Measure regulation Annex 1 specifies the täpsustatud ostumenetluses toetuse saajale general requirements for procurement kohalduvaid üldnõudeid, sh tegutsemist procedures applicable to the beneficiary, olukordades kus pakkumusega koos ei ole including actions in situations where not all koheselt esitatud kõiki nõutud dokumente. required documents are immediately Lisaks on täpsustatud submitted with the proposal. Additionally, kvalifitseerimistingimusi. qualification criteria have been further clarified. 6 The wording of Section 1.15 in Annex 1 of Määruse Lisa 1 p 1.15 järgnevas sõnastuses: the Regulation is as follows: „Eduka pakkujaga sõlmitakse leping samadel "The contract with the successful bidder shall tingimustel, mis on avaldatud toetuse saaja be concluded under the same terms as those ostus. Toetuse saaja peab kontrollima ja published in the beneficiary's procurement tagama kogu lepingu täitmise perioodi, et process. The beneficiary must monitor and ostumenetluses edukale pakkujale ettenähtud ensure throughout the contract kohustuste täitmine oleks tähtaegne ja implementation period that the obligations vastaks ostumenetluses ja lepingus avaldatud specified for the successful bidder in the ning sätestatud tingimustele. Lepingu procurement procedure are fulfilled on time muutmine on lubatav üksnes juhul, kui and in accordance with the conditions selleks esineb õigusaktides toodud alus.“ published and stipulated in the procurement process and the contract. Amendments to the contract are permitted only if they are based on grounds provided by legislation." Furthermore, a unit cost price methodology Lisaks on välja töötatud tehnilise konsultandi has been developed for technical consultancy teenuse osas ühikuhinna metoodika, services to ensure a fair volume of funds paid tagamaks toetusest makstavate vahendite from the grant and to eliminate the possibility õiglast mahtu ning elimineerida võimalus of inflated pricing when applying for the hinna ülepaisutamiseks toetuse taotlemisel. grant. The procurement is conducted electronically Ostumenetluse viib läbi elektrooniliselt through the RHR by the grant recipient, their RHR-i kaudu toetuse saaja, nende volitatud authorized technical consultant, or the EIS as tehniline konsultant või EIS. a central contracting authority. Using RHR to find construction company RHR-i kasutamine korterelamu which carries out reconstruction works for rekonstrueerimistöid teostava ehitusettevõtte apartment building (parties of the contract are leidmiseks (lepingu osalised on toetust always apartment association (that has signed saanud korteriühistu ja ehitusettevõte) tagab the grant agreement with EIS) and läbipaistvuse ja toetuse tingimustele construction company) ensures transparency vastavuse, andes selge raamistiku and compliance with the support conditions, rekonstrueerimistööde hankimiseks ja providing a clear framework for the teostamiseks toimingu raames. procurement and execution of reconstruction works within the scope of the operation. Enhancing the (pre-) and post-monitoring of Ostumenetluste eel- ja järelkontrollide purchases by non-contracting authorities. tõhustamine. EIS rakendab praktikat, kus EIS already applies a practice where ostumenetluste kontrolli viivad läbi procurement procedure monitoring is kvalifitseeritud eksperdid Järelevalve ja conducted by qualified staff from the vastavusosakonnast. Jälgimine toimub Supervision and Compliance Unit (SCU). pidevalt ja info lisatakse SFOS süsteemi. Monitoring is carried out on an ongoing basis, and project- and procurement-specific information is added to the SFOS system. Avoidance of double funding: Topeltrahastamise vältimine: 7  Principles for the use of databases and Põhimõtted andmebaaside ja info jagamise information sharing to avoid double kasutamiseks topeltrahastamise vältimiseks. financing. In addition, aspects related to double Lisaks on analüüsitud financing have been analyzed during the topeltfinantseerimisega seotud aspekte development of measures, and where risks meetmete väljatöötamisel ja riskide are present, the scope of control has been olemasolul kirjeldatud kontrolli ulatus. described. Apartment associations are not beneficiaries Korteriühistud ei ole toetuse saajad SF 2021- in other measures or activities supported 2027 perioodi rakenduskavas muudes under the SF 2021-2027 programme (their meetmetes, ainus kokkupuude on RRF-iga, only connection is with the RRF/JTF) and ning nad ei saa toetust taotleda teistele they cannot apply for support for similar sarnastele tegevustele muudest EL allikatest. activities from other EU sources. PO5 võib hõlmata mõningaid samu tegevusi, PO5 may cover some similar activities listed mis on suunatud avalikele in appendix 2 for public organizations and on organisatsioonidele avalikus ruumis, kuid public properties, but not for apartment mitte korteriühistutele ega investeeringuteks association nor its property. nende kinnistutel. Siseriiklikult on kasutusel E-toetuste register, Domestically, the E-Support Register is in kus on olemas info välistoetuste ja riigi use, containing information on external rahastusel olevate projektide osas, hõlmates grants and state-funded projects, covering a väga suurt osa EL toetustest. Andmed, mis on significant portion of EU grants. For data in SFOS-is, siis nende osas saab teha arve SFOS, automated invoice-based cross- põhiselt automatiseeritud rist-kontrolli. checks can be performed. Konkureerivate taotlusvoorude vältimine: - Avoiding Overlapping calls for proposals: - Avatud taotlusvoorud ei toimu üldjuhul üheaegselt. Hetkel on avatud taotlusvoor Ida- - Open calls for applications generally do not Virumaal Taaste- ja Vastupidavusrahastu occur simultaneously. Currently, there is an (RRF) raames, mis suletakse varsti eelarve open call under the Recovery and Resilience ammendumise tõttu. Samuti on avatud Ida- Facility (RRF) for Ida-Virumaa, which will Virumaal Õiglase Ülemineku Fondi (JTF) soon close due to budget exhaustion. An taotlusvoor ning seejärel avaneb Euroopa application round for the Just Transition Fund Regionaalarengu Fondi (ERDF) kolmas (JTF) is also open in Ida-Virumaa, and then taotlusvoor. Selline järjestikune lähenemine aitab vältida rahastamisvõimaluste kattumist. the European Regional Development Fund Juhtudel, kus taotlusvoorud siiski kattuvad, (ERDF) third open call round will open. This vähendab topeltrahastuse riski asjaolu, et sequential approach helps prevent renoveerimistoetusi rakendab üks keskne overlapping funding opportunities. In cases asutus – EIS. EIS-il on juurdepääs piisavalt where application rounds do overlap, the risk detailsele teabele toetuse saaja, projektide of double funding is mitigated by the fact that osas, mida erinevatest allikatest rahastatakse, renovation support is provided through a tagades täpse järelevalve. single implementing body—EIS. EIS has 8 access to sufficiently detailed information about beneficiaries and their projects from multiple sources, ensuring accurate oversight. JTF-i kõrgemad toetusmäärad (70-80%) The higher grant rates offered by the JTF (70- võrreldes ERDF-i toetusmääraga (30-50%, 80%) compared to the ERDF’s support rate üksikutel juhtudel kuni 70%) muudavad of 30-50% (with few cases reaching 70%) tõenäoliseks, et JTF on Ida-Virumaa make it likely that the JTF will be more rahastamisel eelistatum. Selle tulemusel on preferred for funding in Ida-Virumaa. As a topeltrahastuse risk nende kahe result, the risk of double funding between rahastusallika vahel minimaalne, kuna taotlejad eelistavad tõenäoliselt JTF-i these two sources is minimized since soodsamate tingimuste tõttu. applicants are more likely to prioritize the JTF due to its more favorable grant conditions. Prevention of fraud, corruption, and Pettuste, huvide konflikti ja korruptsiooni avoidance of conflicts of interest: vältimine: Prevention of corruption, fraud and EISi sisemised tööprotseduurid reguleerivad avoidance of conflict of interest (incl korruptsiooni ennetamist, sh huvide konflikti acceptance of gifts etc) is regulated by the vältimist, kingituste vastuvõtmist jms. EIS internal work procedures. 1. Horisontaalsel tasandil 1. At horizontal level the prevention ennetusmehhanism: mechanism: Lähtutakse ametniku eetikakoodeksist, mille The following documents are taken into ühetaolise rakendamise eest vastutab ja jagab account: the Ethical Code of Conduct of selgitusi Ametnikueetika nõukogu. public servants (Ametnike eetikakoodeks), for which the Public Servant Ethics Council (Ametnikueetika nõukogu) is responsible for and provides clarifications on the uniform implementation. Prevention of corruption is guided by the Korruptsiooni ennetamisel juhindutakse Anti-Corruption Action Plan 2021-2025 korruptsioonivastaset tegevuskavast (Korruptsioonivastane tegevuskava 2021- Korruptsioonivastane tegevuskava 2021- 2025) The implementation of the Action Plan 2025 Tegevuskava täitmist koordineerib is coordinated by the Ministry of Justice justiitsministeerium läbi through the Anti-Corruption Network, in korruptsiooniennetuse võrgustiku, kuhu iga which each ministry and the body responsible ministeerium ja tegevuskava täitmise eest for the implementation of the Action Plan vastutav asutus määrab oma esindaja. Iga appoints a representative. Each authority is asutus vastutab tegevuskavas toodud temale responsible for the implementation of the pandud tegevuste täitmise eest. activities assigned to it in the Action Plan. Declaration of other economic activities of Kõrvaltegevustest teavitamine RTIP-is public sector employees in the Civil Servant (Riigitöötaja iseteenindusportaal) on üheks Self-Service Portal (Riigitöötaja tööriistaks, mis võimaldab ennetada avalikus 9 iseteenindusportaal) is one of the tools to sektoris huvide konflikti ja sellest prevent conflicts of interest and the potentsiaalset tekkida võivat corruption that can arise from them. korruptsioonijuhtumeid. Suspicions of fraud connected to EU Toetustega seotud pettusekahtlustest on support/funds can be reported via the EIS võimalik teavitada läbi EIS kodulehe. website. 2. Enterprice Estonia in-house system for 2. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutsue corruption, and avoidance of conflicts of majasisene süsteem vältimaks ja interest ennetamaks korruptsiooni ja huvide konflikti Whistleblowing system Vilepuhumise süsteem Regarding whistleblowing, an anonymous tip Vilepuhumise osas on olemas anonüümne system is in place, including an internal vihje süsteem - (sisemine süsteem, sh. system (with the option of an automated Automaatvastaja võimalus) ja anonüümne answering service) and an anonymous kontakti vorm kirjaliku teate sisestamiseks contact form for submitting written reports (väline). Seega on kasutusel nii välimine- kui (external). Thus, both external and internal sisemine vihjete süsteem. Reguleeritud tip systems are operational. These are Eetikakoodeksiga ning kõik, kellel on regulated by the Code of Ethics, and kahtlusi eetikakoodeksi põhimõtete everyone who suspects a violation of the mittejärgimise osas, on kohustatud sellest teada andma: principles of the Code of Ethics is obliged to report it: 1. Pöördudes otsese juhi poole. 2. Kontakteerudes järelevalve üksuse 1. By contacting their direct supervisor. valdkonnajuhiga. 2. By reaching out to the respective field 3. Edastades teate läbi sihtasutuse vihjeliini. manager of the supervisory unit. 3. By submitting a report through the Sihtasutus ei rakenda mingisuguseid foundation's whistleblowing hotline. sanktsioone isikute vastu, kes on heas usus The foundation does not impose any teatanud eetikanormide rikkumisest või sanctions against individuals who report sellekohasest kahtlusest. Sihtasutus võib violations or suspicions of ethical norms in informeerida õiguskaitseasutusi töötaja good faith. However, the foundation may ebaseaduslikust tegevusest või sellekohastest inform law enforcement authorities about kahtlustest. any illegal activities or suspicions of such activities by an employee. 10 Information received regarding Vilepuhumise osas saadud info liigub whistleblowing is directed to the Internal Siseauditi üksusesse. Sihtasutuse Audit Unit. The foundation's website(s) koduleh(te)delt leitav võimalus anonüümse provide an option to submit anonymous tips. vihje esitamiseks. The possibility of submitting tips Vihjete anonüümselt esitamise võimalus on anonymously is clearly in place and fully selgelt olemas ja toimib. Vihjeliinile tulevad functional. Reports received through the teateid kontrollitakse ja seiratakse whistleblowing e.mail are regularly regulaarselt. monitored and reviewed. Code of Ethics Eetikakoodeks The purpose of the EIS Code of Ethics is to Sihtasutuse eetikakoodeksi eesmärgiks on establish workplace behavior rules, and it tööalaste käitumisreeglite applies to all employees (internal regulation kindlaksmääramine ja see kehtib kõikidele T7J1, version 17.02.2022). töötajatele (sisekord T7J1, ver. 17.02.2022). Management-level awareness and oversight Juhtkonna tasandi ja informeeritus olemas, are ensured, as evidenced by regular reviews mida tõendavad regulaarsed ülevaated, mis presented to the board. Continuous juhatusele esitatakse. Juhtkonna pidev management awareness and ongoing informeeritus tagatud ja pidev tagasiside feedback from the chain of command are juhtimisliinidest maintained. Risk management Riskide hindamine Risk identification and assessment are Riskide määratlemine ja hindamine on routine aspects of the EIS management. The tavapärane osa asutuse juhtimisest. risk assessment system encompasses Riskihindamise süsteem on nii operational risks, credit risks, and the operatsiooniriskide tasandil, krediidiriski kui evaluation of (external) funding risks. It is (välis)toetuse riskide hindamise essential to ensure the following: läbiviimisega. Sealjuures on oluline tagada:  regularity,  regulaarsus,  assessment expertise at the required  hindamisekspertiis vajalikul tasemel level,  teemade hõlmatus: pettus, huvide  coverage of topics such as fraud, konflikt, korruptsioon, conflicts of interest, corruption, and topeltrahastamine double funding,  metoodika (riskiastmed, jääkriski  methodology (risk levels, residual hindamine) risk assessment). Lisaks on kasutusel iga-aastane riskide Additionally, an annual risk assessment hindamise süsteem (osa system is in place (as part of the operational operatsiooniriskijuhtimise süsteemist), kus risk management system), which evaluates hinnatakse ka pettuse/ korruptsiooni riske fraud and corruption risks (considering both (seda nii sisemiste kui väliste tegurite mõju internal and external factors) and determines arvestades) ja määratakse (järel-)tegevused follow-up actions to manage these risks. An selliste riskide haldamiseks. Nii overview of operational risks and risks operatsiooniriskidest kui ka välisvahendite related to the use of external funds is rakendamisega seotud riskidest antakse provided to the EIS board, council, and Audit ülevaade asutuse juhatusele, nõukogule kui Committee as part of reporting obligations. aruandluskohustus läbi Auditikomitee. 11 Policies: Korrad: 1. Operational Risk Management Policy 1. Operatsiooniriskijuhtimise poliitika (internal regulation J10) (sisekord J10) 2. Determination of Operational Risk 2. Operatsiooniriski riskivalmiduse ja Appetite and Risk Tolerance (internal riskitaluvuse määramine (sisekord J11) regulation J11) 3. Operatsiooniriski enesehindamise 3. Procedure for Conducting Operational läbiviimise kord (sisekord J3) Risk Self-Assessments (internal regulation 4. Operatsiooniriski intsidentide J3) registreerimise kord (sisekord J4) 4. Procedure for Recording Operational Risk Incidents (internal regulation J4) Risk assessment is a regular cyclical process Riskide hindamine on regulaarne tsükliline and an ongoing activity over time. protsess ja tegevus ajas pidev. Lepinguliste partnerite tegelike Verification of beneficial ownership and kasusaajate info kontrollimine contractual partners Lepingute info on olemas riiklikus registris. Contract information is available in the Juhul kui on tegemist hankega, siis on info ka national registry. If the matter involves a riigihangete registris. Tegelike kasusaajate procurement, the information is also info on olemas Äriregistris. available in the Public Procurement Register. Beneficial ownership information is recorded in the Business Register. Reeglina on kontrollid igapäevased ja Controls are generally performed daily and hõlmatud kulude kontrolliga, mille aluseks are incorporated into expense monitoring, on hanke- ja ostulepingud. which is based on procurement and purchase Vajadusel riskivalimist lähtuvalt tehakse contracts. sisemisi kontrolle II tasandis. If necessary, internal controls at level II are conducted based on risk sampling. Korrad: Policies: 1. Tehingute tegemise ja dokumentide 1. Procedure for Executing Transactions and viseerimise kord (sisekord T16) Document Endorsement (internal regulation 2. Finantsarvustusega seotud korrad T16) (sisekord T10) 2. Procedures Related to Financial Reporting 3. Majanduskulude aruande esitamise kord (internal regulation T10) (sisekord J2) 3. Procedure for submitting an economic 4. Hangete teostamise kord (sisekord T3) expenditure report (internal regulation J2) 4. Procedure for Conducting Procurements (internal regulation T3) Risk based controls and function of Riskipõhised kontrollid ja siseauditi Internal Audit funktsioon In addition to established procedures, the Sihtasutuses on lisaks kordadele kasutusel foundation utilizes a risk control work plan riskikontrollide tööplaan (senini olnud siis (previously implemented within both EAS nii EASi poolel kui KredExis, sidusus olemas and KredEx), which also integrates follow-up ka follow-up tegevuste osas), millega 12 activities. This plan encompasses actions hõlmatakse sisekontrollisüsteemi vaates requiring internal control measures from an tegevused, kus on vajalik teha sisemisi internal control system perspective, kontrollitoiminguid, mis annavad täiendava providing additional assurance of the kindluse asutuse toimivusest. institution’s functionality. The foundation also operates an Internal Asutuses töötab ka siseauditi üksus Audit Unit, which adheres to international (rahvusvaheliste standardite osas töö) standards. Siseauditi osakonna eesmärk on The primary goal of the Internal Audit kindlustandvate ja nõuandvate tööde Department is to perform assurance and läbiviimine, et aidata Sihtasutusel tegevusi advisory tasks to help the foundation enhance täiustada ja seeläbi eesmärke saavutada. its operations and achieve its objectives. The Siseauditi osakond (SAO) on Sihtasutuse Internal Audit Department (IAD) is a struktuuriüksus, mis allub funktsionaalselt structural unit of the foundation, reporting Sihtasutuse nõukogule ja administratiivselt functionally to the foundation’s supervisory Sihtasutuse juhatusele. board and administratively to the management board. Additionally, an Audit Committee has been Lisaks loodud Auditikomitee, mis on established. It serves as an advisory body to nõukogule nõuandev organ the supervisory board on matters related to raamatupidamise, audiitorkontrolli, accounting, auditing, risk management, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, internal control and auditing, supervision, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise budget preparation, and legal compliance. valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. 13  Additional explanations of the Financing Not Linked to Cost schemes in Defence Additional information Lisainfo  Owner supervision is the process of ensuring that construction work is Omanikujärelevalve on protsess, mille carried out according to the design, eesmärk on tagada, et ehitustöid tehakse with proper quality, and in vastavalt projektile, nõuetekohase compliance with the construction kvaliteediga ning kooskõlas contract. It is the owner's ehituslepinguga. Seaduse järgi on omanikul responsibility according to law to hire an independent consultant, to kohustus kaasata sõltumatu konsultant, kes oversee the project, check for teostab projekti järelevalvet, kontrollib deficiencies, and ensure that puudusi ning veendub, et kõik tehnilised technical documents are correctly dokumendid on korrektselt koostatud ja prepared and completed before the lõpule viidud enne hoonele kasutusloa building receives an authorization for andmist. use.  Operation costs: Estonian Centre Tegevuskulud: Kaitseinvesteeringute for Defence Investments (ECDI), as the landlord and the park manager, Keskus (RKIK) tegutseb maaomaniku ja will commission technical design and pargi haldajana ning tellib baastaristu construction of the basic tehnilise projekteerimise ja ehituse. infrastructure and manufacturing Tootmisettevõtted (välja valitud 5 ettevõtet, companies will organise design and kellega sõlmitakse teenusleping) construction of their own production korraldavad oma tootmishoonete facilities. Construction works of the basic infrastructure and projekteerimise ja ehituse ise. Baastaristu manufacturing facilities will at least ning tootmisrajatiste ehitustööd toimuvad partly run in parallel. Manufacturing vähemalt osaliselt paralleelselt. facilities are common use buildings Tootmisrajatised hõlmavad ühiskasutusega (guard house, pump station, hooneid (valvehoone, pumpla, laod, warehouses, boiler house). The katlamaja). Tootmishoonete ehituse kulusid actual production buildings are not covered by the operation but by the ei kaeta FNLC eelarvest, need rajatakse companies. ettevõtete enda vahenditest.  Defence park FNLC operation covers only the construction of the basic Kaitsetööstuspargi FNLC skeemist infrastructure. The cost of technical rahastatakse ainult baasinfrastruktuuri. design is excluded because the Tehnilist projekteerimist ei rahastata antud eligible period has not started yet, but FNLC skeemist, kuna selle hankimine on we already started the design juba alanud, aga FNLC skeem ei ole veel procurement. kinnitatud.  Land ownership and intended use has been changed: All Estonian Maa omandiõigus ja sihtotstarbe immovables are entered into the muutmine: Kõik Eesti kinnistud on kantud national E-Land Register, which riiklikku e-Maa-ameti registrisse, mis contains all the data of the properties sisaldab andmeid kõigi kinnisasjade kohta (cadastral identification and name, (katastritunnus ja nimetus, asukoht, pindala, location, area, ownership, purpose, restrictions, etc.). For example, if the omand, sihtotstarve, kitsendused jms). owner of the property changes or the Näiteks juhul, kui kinnisasja omanik vahetub  land use purpose needs to be või kui maa sihtotstarve tuleb muuta, on changed, it is mandatory to make a kohustuslik teha vastav kanne registrisse. change in the register entry. The Ametlik muudatus on registris nähtav mõne official change will be visible in the päeva jooksul. register after a few days. Tehnilise projekteerimise dokumendid:  Documents of technical design: Estonian Building Code provides Ehitusseadustik sätestab kohustuslikud mandatory technical documents, and tehnilised dokumendid ning ehitusprojektile the Regulation of Requirements for esitatavate nõuete määrus määratleb Building Projects determines a list of tehnilise projekti dokumentide loetelu. technical design documents. The Ehitusprojekti etapid on eelprojekt, stages of a construction project are põhiprojekt ja tööprojekt. Nendes etappides preliminary design, main design, and detailed design. The documents koostatud dokumentideks on tööjoonised, created in these stages are detailed põhiprojekti joonised ning teostusjoonised. design plan, construction design plan Kõik dokumendid esitatakse tellijale and as-built drawings. All those kinnitamiseks ja arhiveeritakse ECDI documents are submitted to the client dokumendihaldussüsteemis. for approval and stored in the document management system of Mis on TTJA (Tarbijakaitse ja Tehnilise ECDI. Järelevalve Amet)?  What is TTJA (Consumer Majandus- ja Protection and Technical Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas Regulatory Authority): tegutsev amet, mis vastutab An agency of the Ministry of Economics, in ohutusjärelevalve, tururegulatsiooni ja charge of safety regulation, market õigusnõuete täitmise kontrolli eest regulation and compliance with legal järgmistes valdkondades: obligations in the following areas:  elektrooniline side, sagedushaldus ja  electronic communications, meediateenused; spectrum management and media services;  raudteevaldkond ning EL  rail transport and implementation of struktuurivahendite rakendamine; EU structural instruments;  tööohutuse, seadmete ja toodete  the safety of specific work, ohutus; equipment and products;  ehitised, taristu ja energiatõhusus.  buildings, infrastructure and energy efficiency. Amet täidab oma ülesandeid pakkudes It offers the offer the following services in järgmisi teenuseid: the fulfillment of its tasks:  tegevuslubade väljastamine tööstus-  granting of operating rights in the fields of industrial, construction and , ehitus- ja raudteeohutuse, railway safety, electronic elektroonilise side ja raadioteenuste communications and radio valdkondades; communications;  riiklik järelevalve tööohutuse,  national monitoring occupational ehituse, energiatõhususe, safety, construction, energy raudteeohutuse, elektroonilise side efficiency, railway safety, electronic communications and media ja meediateenuste, raadiosageduste  services, use of radio spectrum, kasutamise ning tarbijakaitse consumer rights. valdkondades. Kõik Eesti kinnistud on kantud riiklikku E- All real estate in Estonia is entered in the kinnistu registrisse, kus kirjas kõik kinnistu national E-Land Register, which includes andmed (katastri tunnus ja nimi, asukoht, comprehensive information about each pindala, omanik, otstarve, piirangud jms). Kui property (cadastral number and name, näiteks kinnistu omanik muutub või on vaja location, size, owner, intended use, vahetada maakasutuse otstarvet, on restrictions and so on). Whenever a kohustuslik teha muudatus ka registrikandes. property changes ownership or its land use Ametlik muudatus on registris nähtav paari purpose must be modified, an update to the päeva möödudes. register entry is required by law. The updated information will appear in the Ehitusseadustik (EhS) § 13 — „§ 13. register within a few days. Ehitusprojektile esitatavad nõuded (1) Ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, The Building Code (EhS) § 13 — “§ 13. sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, Requirements for a Building Design kasutatavust ja korrashoiu vajadust. Documentation” (2) Ehitusprojekti kohaselt peab olema (1) The building design documentation must võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise be such that the building constructed on its nõuetele vastavust kontrollida ning basis complies with all requirements, asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja including the suitability, usability and korras hoida. maintenance needs of the building. (3) Valdkonna eest vastutav minister (2) The building design documentation must kehtestab määrusega ehitusprojektile enable the construction of the building, the esitatavad nõuded. -> siit tuleb viide MKmi verification of the building’s and construction määrusele: Nõuded ehitusprojektile1 works’ compliance with the requirements, and, where appropriate, also the use and Ehitusprojekti staadiumite (eelprojekt, maintenance of the building. põhiprojekt, tööprojekt) täpsemad (3) The minister responsible for the field määratlused on sätestatud Nõuded shall establish, by a regulation, the ehitusprojektile (MKM määrus) § 8-10. requirements for the building design Nõuded ehitusprojektile–Riigi Teataja documentation. → This refers to the Ministry  § 8 – „Üldised nõuded eelprojektile“ of Economic Affairs and Communications  § 9 – „Üldised nõuded põhiprojektile“ regulation “Requirements for Building Design Documentation” (Nõuded  § 10 – „Üldised nõuded tööprojektile“ ehitusprojektile). The detailed definitions of the stages of building design documentation (preliminary design, main design, detailed design) are set out in §§ 8–10 of the regulation Requirements for Building Design Documentation (Regulation of the Ministry of Economic Affairs and Communications).  § 8 – “General requirements for the preliminary design”   § 9 – “General requirements for the main design”  § 10 – “General requirements for the detailed design” PP procedures: Hangete läbiviimine: ECDI PP plan: RKIK hangete plaan: Defence park: Kaitsetööstuspark: RKIK is currently conducting a defence and Käimas on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna security exemption procurement titled erandhange „Lääne piirkonna laokompleksi “Construction Works of the Western Region ehitustööd“, kus riigihangete seaduse Warehouse Complex”, to which the sätteid ei kohaldata. Jälgitakse siiski provisions of the Public Procurement Act üldpõhimõtteid ja konkurents on tagatud. (PPA) do not apply. Nevertheless, PPA Hankesse on ka sisse viidud general principles are followed, and competition is ensured. It has been toetusmeetmete viited, alltöövõtjate kontrolli incorporated, to the extent possible, lisatingimused ja teavitusmeetmete references to support measures, additional rakendamise lihtsustatud punkti (kuna requirements for subcontractor control and tegemist on erandiga, siis avalikku suuremat a simplified provision regarding meediasündmust ei tehta, vaid communication measures (since this is an paigaldatakse infotahvel). exemption, no major public media event will be organised; instead, information board will be installed). RS maht hankest ca 5%, ülejäänud 95% on tavapärane ehitus. Ehitusehange The part of state secret from the PP is about (läbirääkimistega avalik hange) kuulutatakse 5%, the rest is usual building PP. The välja 2025. a lõpus, plaan on 2026. a maiks procurement is planned to be announced in sõlmida hankeleping. the end of 2025 and agreement is planned Narva sõjaväelinnak: to be concluded in May 2026. Teine hange, mida valmistatakse ette. on Narva military campus: Narva linnaku projekteerimis ja ehitustööde hange ja seal kasutatakse kaitse- ja Another procurement under preparation is the “Design and Construction Works of the julgeolekuvaldkonna konkurentsipõhist Narva Campus”, where defence and läbirääkimistega hankemenetlust. security competitive negotiated procurement procedure will be used. Mõlema objekti puhul on RS kaetud For the both projects, there is a separate PP moonaladude (laskemoona) osa, nende for the building of ammunition warehouses, ehitus on kaetud eraldi hankega (EE which is a state secrecy object. suurem raamhange). This is an exempt procurement procedure Tegemist on erandhankega, mille resulting in the conclusion of a works tulemusena sõlmitakse ehitustööde contract for construction services. The teostamiseks töövõtuleping. Erandhange ei ole RHR-is läbi viidud, sest tegemist on exemption procurement has not been erandiga riigihangete seaduse § 169 lõike 1 carried out in the Public Procurement punkti 4, § 170 lõike 1 punkti 3, Vabariigi Register (RHR), as it falls under the Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 exemption provided in § 169(1)(4) and § “Riigisaladuse ja salastatud välisteabe 170(1)(3) of the Public Procurement Act, as kaitse kord” § 5 lõike 4 punktide 1 ja 3, § 8 well as § 5(4)(1) and (3), and § 8(1)(1), lõike 1 punkti 1, lõike 5 punktide 1 ja 2 (5)(1) and (2) of Government Regulation alusel. No. 262 of 20 December 2007 “Procedure for the Protection of State Secrets and Classified Foreign Information”. Compliance with applicable law (incl. Vastavuse tagamine kehtiva õigusega PP): (sh RH): In the case of public procurement, MoD as RH puhul on KaM ja RKIK kui hankijad the beneficiary and ECDI as the contracting kohustatud järgima RHS ja vastavaid authority are obliged to follow Public hangete protseduure/kordasid. Procurement Law (RHS) and their own procurement procedures. RKIKil hangete plaan on leitav siit: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/en/proj The Centre of Defence Investments has a ektid/. procurement plan which data are shown at page RKIK viib lõviosa hankeid läbi RHRis, ainult https://www.kaitseinvesteeringud.ee/en/proj väike osa on salastatud ehk piiratud ektid/. ligipääsuga ja pole seetõttu avalikud. ECDI executes PP in the PP registry - Mitteavalikud hanked on registreeritud majority of procurements are inserted in the RKIKi dokumendihaldussüsteemis ja Register, only minority is classified and ligipääsetavad ametlikele, kellele on therefore not public. Not public PP are riigisaladuse luba. registered in ECDI document systems and RKIKi siseaudit kontrollib also available for officers of MoD who have hankeprotseduuridest kinnipidamist maja state secret permit. sees ja KaMi siseaudit kinnitab RKIKi hankeprotseduurid. RKIKi The procedures of procurements are hankeprotseduure kontrolliti hiljuti siseauditi verified by internal auditor of ECDI. The poolt seoses RRFi tegevustega. internal auditor of MoD verifies ECDI procedures. Recently the ECDI auditor checked their procurement regulations RKIKi valdkonnajuhtidel on kohustus down the details in the case of RRF project. kirjeldada, miks üks või teine hankeviis valiti ning viidata ka vastavale paragrahvile RHS- ECDI field managers are obliged to describe is, mille alusel see valik tehti. Ilma sisuka ja why one or another procurement method pädeva põhjenduseta ei ole võimalik hanget was chosen and also refer to the relevant algatada/avaldada. section of the public procurement law on the basis of which this choice was made. It is not possible to initiate/publish a procurement without a meaningful and competent justification. The procurements are initiated in data system. These justifications are randomly verified by internal audit. Additional explanations on MA Täiendav selgitus korraldusasutuse verifications (including PP) hankekontrollide kohta The PP checks of the MA (RTK) are risk RTK hankekontrollid on riskipõhised. based. At first with the high risk Algselt, tegevust alustades ja FNLC skeemi assessment, all PP are checked 100%, rakendama asudes on risk kõrg ja seega later, if the risk assessment lowers, a more kontrollitakse hankeid 100%, hilisemalt, kui sample-based approach will be utilised. kontrolli käigus ei ole puudusi tuvastatud, riskitase langeb ja hangete kontroll muutub valimipõhiseks. Additional explanation of how MA will Lisaselgitused kuidas KA kontrollib check the control system of the kasusaaja kontrollisüsteeme beneficiary. KA kontrollib regulaarselt, kas toetusesaaja MA will regularly verify that verifications poolt rakendatavad kontrollid on piisavad, et carried by the beneficiary are adequate to tagada meetme nõuetekohane provide the necessary assurance on the rakendamine. proper implementation of the measure.  Lisa 2 selgitused Meede „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumine „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ Riigikantselei täidab Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusest lähtuvalt järgmisi ülesandeid: 1) koordineerib ministeeriumite üleselt innovatsioonitegevusi avalikus sektoris, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest; 2) kavandab ja viib ellu oma ülesannete täitmiseks vajalikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni. Kuludega sidumata rahastusskeemi puhul on Riigikantselei on vastutav asutus. Sekkumist kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond prioriteetse suuna 1 raames. Sekkumine on seotud erieesmärgiga 1.1 Teadus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamine ning kõrgtehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine. Projektid on kooskõlas riigi pikaajalise strateegiaga Eesti 2035 ning Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavaga (TAIE) 2021–2035. Kuludega sidumata rahastamise (edaspidi FNLC) mudel toetab üleminekut kulupõhiselt tulemuspõhisele lähenemisele, millega väheneb administratiivne koormus kõigi osapoolte jaoks. Analüüsi alusena on arvesse võetud meetme “Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine”. perioodil 2023-2025 elluviimise kogemust ja andmeid. Kuni 2025. aasta jaanuarini on heaks kiidetud 25 projekti (22 on elluviimisel, 2 tühistati ja 1 projekt on lõpule viidud), 19 innovatsiooniprojekti valmistati ette, kuid need lükati hindamise etapis ekspertide poolt tagasi. 2025. aasta kevadel on esitatud veel 11 projekti, millest 7 on heaks kiidetud ning jõudnud tegevuste käivitamise faasi. Vahetingimuste ja tulemuste eelarvestamisel on arvesse võetud tegevuste erinevaid etappe: 1) innovatsiooniprojektide ettevalmistamise ning esitamise ajaraami; 2) positiivse hindamisotsuse saanud projektide tegevuste käivitamise ajakava (sh lepingute ettevalmistamine); 3) hangete ettevalmistamise, läbiviimise, lepingute sõlmimise ning tööde teostamise kestust; 4) toetuse osamaksete ajakava Meetme 21.1.1.3 "Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine" kogueelarve on 58 709 714 (millest ERF moodustab 41 096 800 ja riiklik kaasrahastus on 17 612 914 eurot). FNLC hõlmab kogu meedet (kokku 40 projekti, millest vähemalt 36 lõpetatakse). Ka juba praeguseks elluviidavad tegevused lisatakse FNLC sekkumisse. Rahastatud ja katkestatud projektid Ellu viidavate ja katkestatud projektide määr tugineb juba elluviidavate projektide andmetele ning uuringutele, mis näitavad, et 40–90% innovatsiooniprojektidest ebaõnnestub, kas täielikult või osaliselt, olenevalt innovatsiooni spetsiifikast (Rhaiem ja Amara, 2021). Seega on oluline uudsete lahenduste tekkeks ideede ja projektide paljusus. McKinsey sõnul peaks ettevõtte innovatsiooniportfell sisaldama vähemalt: 35–45 arendusfaasis olevat ideed, et käivitada neist 5– 10. Uute ideede pidev tekkimine on muutuste esile kutsumiseks hädavajalik, sest paljud neist ideedest ei jõua realiseerumiseni ning projektide lõpetamise määr jääb sageli vahemikku 70–90%. Sarnast trendi peegeldab ka meie kogemus Innovatsioonifondi rakendamisel (2023 – jaanuar 2025) Esmane ideede faas Innovatsiooni edendavate formaatide raames on arendusfaasis olnud keskmiselt 250 ideed, mis on tekkinud ideesprintidelt, innosprintidelt, häkatonidelt, eelkonsultatsioonidelt jms Innovatsiooniprojekti taotlusteks vormistatud 44 ideede arv Heaks kiidetud innovatsiooniprojektide arv 25 Elluviidud või elluviimisel olevate 23 innovatsiooniprojektide arv Katkestatud projektide arv 2 Seni (2023–2025) on projektide katkestamise määr olnud 9%. See võib suureneda, kuna paljud projektid on alles hangete ettevalmistamise faasis ja tegevused alles käivitunud. Lõplik katkestamise määr võib ulatuda 10–15 protsendini. FNLC eelarvestamine Innovatsiooniprojektide keskmine maksumus (kevad 2023–2025) on olnud 1 036 000 eurot, mis sisaldab ainult innovatsioonihangete otseseid kulusid ega sisalda kõiki muid projekti elluviimiseks vajalikke kulusid (näiteks innovatsiooniprojekti ja hangete ettevalmistamise kulud, projekti elluviimisega seotud organisatsiooni töötajate ekspertiisikulud ning muud kaudsed kulud). Kui arvutada personali ekspertiisi kulud ja kaudsed kulud kindla määraga 20% otsestest kuludest, on keskmine kulu 1 243 200 eurot. Võttes arvesse keskmist inflatsioonimäära 3–4 %, on sellise projekti kogumaksumus kolme aasta pärast, inflatsiooniga korrigeerituna, hinnanguliselt ligikaudu 1 358 000–1 400 000 eurot. Lisaks näitavad analüüsid, et suurema mahulised ning keerukad projektid kestavad kauem ning on eelarveliselt suurema mahuga. Väiksemamahulised projektid ei ole rahastamisest välja jäetud, kuid on näha, et projekti keskmine maksumus ja kestus on aja jooksul pikenenud. Seega kogueelarve, milleks on €58 709 714 EUR toetatakse innovatsiooniprojektide elluviimist (sh arvestusega, et lõpetatakse 36 projekti). Eesmärgiks on rahastada vähemalt 40 projekti võttes arvesse võimalikku katkestamise määra (10%). Näiteks võidakse projekti ellu viia etapiviisiliselt ning tegevuste elluviimisel esimese etappi lõppedes või alusuuringust selgub, et katsetamisega ei tasu jätkata. Katkestamise põhjuseid võib olla mitmeid: nt tehnoloogia on vahepeal kiiresti muutunud, peamised huvirühmad ei ole valmis pilootprojektis osalema, projekt ei ole tehniliselt teostatav või tekivad nt andmekaitse takistused. Samal ajal peame arvestama ka asjaoluga, et kõik projektid võivad jõuda katsetuse läbiviimise või prototüübi valmimiseni.  Avaliku sektori innovatsiooniprojektide elluviimine 52 209 714 89% (40 projekti, millest 36 viiakse ellu. Eelarve sisaldab kõiki otseseid kulusid ning kuni 20 % otsesteks personalikuludeks. Arendus ja tugitegevused, mida viiakse ellu 6 500 000 11% Riigikantselei poolt (nimetatud lisas 2, sisaldab avaliku sektori innovatsioonivõrgustike tegevusi, uudsete metoodiliste lähenemiste kasutuselevõttu innovatsiooni edendamiseks (nt missioonipõhine lähenemine, innovatsioonihangete ekspertiisi kulud, intellektuaalomandi lahendamisega soetud küsimused, kommunikatsioonitegevused jne). Kokku 58 709 714 100% Kogumaht on €58 709 714 (ERF ja riiklik kaasfinantseering). Maksed toimuvad vastavalt saavutatud tingimustele ning tulemustele. Tingimus1: Riigisekretäri käskkirjad innovatsiooniprojektide elluviimiseks (23 projekti). Tingimus 2: Riigikantselei poolt innovatsiooniprojektide elluviimiseks sõlmitud lepingute arv või riigisekretäri käskkirjad innovatsiooniprojektide elluviimiseks (17). Tulemus: 36 innovatsiooniprojekti elluviimine. Vahetulemused Kavandatud Summad kuupäev (eurodes) Tingimus nr 1 = Riigisekretäri 30.06.2026 12 393 400 käskkirjad 23 innovatsiooniprojekti elluviimise toetamiseks Tingimus nr 2 = 7 allkirjastatud 30.06.2026 3 380 600 lepingut või Riigisekretäri käskkirja innovatsiooniprojektide elluviimiseks Tingimus nr 2 = 5 allkirjastatud 31.12.2026 3 129 000 lepingut või Riigisekretäri käskkirja innovatsiooniprojektide elluviimiseks Tulemus nr 1 = 5 ellu viidud 31.12.2026 innovatsiooniprojekti 4 086 000 Tulemus nr 1 = 5 ellu viidud 31.12.2027 innovatsiooniprojekti 5 129 000 Tingimus nr 2 = 4 allkirjastatud 31.12.2027 1 503 200 lepingut või Riigisekretäri  käskkirja innovatsiooniprojektide elluviimiseks Tingimus nr 2 = 1 allkirjastatud 30.06.2028 613 000 leping või Riigisekretäri käskkiri innovatsiooniprojektide elluviimiseks Tulemus nr 1 = 8 ellu viidud 30.06.2028 3 337 600 innovatsiooniprojekti Tulemus nr 1 = 6 ellu viidud 31.01.2029 2 503 200 innovatsiooniprojekti Tulemus nr 1 = 10 ellu viidud 31.09.2029 4 172 000 innovatsiooniprojekti Tulemus nr 1 = 2 ellu viidud 31.12.2029 849 800 innovatsiooniprojekti Eelarve on jaotatud suhtega 51/49 tingimuste täitmise ja tulemuste saavutamise vahel. See tähendab, et tingimuste täitmisega seotud vahetulemuste saavutamine (nt sõlmitud partnerluslepingud) käivitab kokku 21 019 200 euro suurused väljamaksed ning tulemuste saavutamine (ellu viidud projektid) 20 077 600 euro suurused väljamaksed. FNLC skeemi toetuse saajaks on Riigikantselei, kes koostöös avaliku sektori asutustega viib innovatsiooniprojekte ellu. FNLC skeemi rakendamine on jagatud kahte etappi: Esimene etapp on seotud tingimuse 1 täitmisega (2021. aasta I kvartalist kuni 2025. aasta II kvartalini tehtud otsused). Selle raames kinnitatakse innovatsiooniprojektide valik riigisekretäri käskkirjadega ning see hõlmab 23 innovatsiooniprojekti. Projektid panustavad „Eesti 2035“ eesmärkidesse ning on kooskõlas teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegia fookusvaldkondadega. Teine etapp on seotud tingimuse 2 täitmisega, mille raames sõlmib Riigikantselei lepingud 17 innovatsiooniprojekti elluviimiseks või kui tegevuse elluviijaks on Riigikantselei, siis toimub tegevuse elluviimine riigisekretäri käskkirja kohaselt (alates 2025. aasta III kvartal). Projektitaotluste vastuvõtmine võidakse korraldada ka prioriteetsete teemade lõikes. Projektid panustavad „Eesti 2035“ eesmärkidesse ning on kooskõlas teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegia fookusvaldkondadega. Mõlemad etapid panustavad tulemusindikaatori täitmisse – 36 lõpule viidud innovatsiooniprojekti. Projektide valik on toimunud vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 40 lõike 2 punktist lähtuvalt kehtestatud valiku metoodikale ja kriteeriumidele, mille on heaks kiitnud seirekomisjon. Innovatsiooniprojektide ideekavandite valikuprotsess toimub ekspertide hinnangutest lähtuvalt ning kantslerid annavad arvamuse innovatsiooniprojekti panuse kohta valitsuse prioriteetide saavutamisse. FNLC Tulemus: Lõpetatud innovatsiooniprojektide (36) hulka arvestatakse need projektid, mille puhul katse on läbi viidud või prototüüp välja töötatud ning lõpparuanne esitatud (36). Projekti loetakse katkestatud projektiks, kui lõpparuanne on esitatud, kuid projektis ei ole katsetamist läbi viidud või prototüüpi ei ole valminud. Kõik käskkirjad, lepingud ja projekti tulemused dokumenteeritakse digitaalselt ja säilitatakse Riigikantselei dokumendihaldussüsteemis. Topeltfinantseerimise vältimine Topeltfinantseerimise vältimiseks on välja töötatud meetmed, mis hõlmavad nii valimipõhiseid kontrolle kui ka automatiseeritud kontrolle. RK vastutab FNLC skeemi rahastamistingimuste täitmise eest. Esmane kontroll viiakse läbi ideekavandite heakskiitmise etapis. Toetuse saaja on kohustatud teavitama RK-d, kui ta on taotlenud või saanud samale tegevusele või investeeringule toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu vahenditest, muudest välisallikatest või on saanud muud tagastamatut riigiabi. Projekti tasandi kontroll Kui projekti elluviija on avaliku sektori üksus, siis kasutab ta riiklikku e-arvete süsteemi (nt integreeritud riigi kesksesse raamatupidamiskeskkonda), millega on süsteemselt välistatud arvete topelt tasumine. Süsteem tuvastab ja blokeerib automaatselt dubleerivad arved unikaalsete identifikaatorite põhjal. Automatiseeritud kontroll tagab, et sama arvet ei saa tasuda kaks korda, olenemata rahastamisallikast. E-arvete süsteem on integreeritud riiklike raamatupidamissüsteemidega ja vastab Eesti avaliku sektori raamatupidamisstandarditele, tagades täieliku jälgitavuse ja auditeeritavuse. Seega ka FNLC puhul raamatupidamises kajastatud kulud on seotud arvetega ning e-arvete süsteem iseenesest tagab topeltrahastamise vältimise riigi raamatupidamises. Toetuse saajad peavad endiselt järgima raamatupidamiseeskirju, sealhulgas kohustust säilitada finantsandmeid 7 aastat (lepingud isegi 10 aastat). Kui kahtlustatakse pettust, korruptsiooni vms rikkumist, on võimalik dokumente kontrollida riigi raamatupidamisandmetele tuginedes. Kokkuvõttes, isegi kui kulusid ei auditeerita, siis Eesti e- arvete süsteemi kaudu on tagatud, et ühte ja sama arvet ei saa hüvitada mitmest erinevast allikast. Kui projekti elluviija ei kasuta riiklikku e-arvete süsteemi, võib riskipõhiseid kohapealseid kontrolle teha RK. Projekti tegevuste kohapealne kontroll aitab jälgida võimalikku topeltrahastamist (sealhulgas kontrollida toetusesaaja/partnerite samaaegset kaasatust ja tegevuste kattumist teiste projektidega). Lisaks viiakse avaliku sektori asutustes läbi siseauditeid, et tagada nõuetele vastavus ja aruandekohustus. Kui elluviija ei kasuta riiklikku e-arvete süsteemi, tuleb raamatupidamisseadusest lähtuvalt projektiga seotud kulusid eristada muudest tegevuskuludest. Kui kahtlustatakse pettust, korruptsiooni või mõnda muud juhtumit, mis võib kaasa tuua kriminaalmenetluse, pääsevad õiguskaitseorganid juurde organisatsiooni raamatupidamisandmetele ja algdokumentidele. Vastavus riigihangete seadusele Kõik riigihanke menetlused viiakse läbi kooskõlas ELi riigihangete direktiividega ning Eesti riigihangete seadusega. Riigihangete seadus kohustab hankijaid järgima läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja konkurentsipõhiseid hankemenetlusi, avaldama hankeid asjakohastel platvormidel (sealhulgas Riigihangete registris) ning kasutama objektiivseid ja eelnevalt avalikustatud hindamiskriteeriume. Hankijad dokumenteerivad kogu hankemenetluse tagades, et kõik otsused on jälgitavad. Riigihanke dokumentatsioon, sealhulgas hanketeated, otsused ja lepingud, tehakse kättesaadavaks Riigihangete registris, mis on peamine vahend avalikkuse juurdepääsu, läbipaistvuse ja järelevalve tagamiseks. Kesksete hankijate roll Eesti avaliku sektori asutused võivad kasutada kesksete hankijate teenuseid. Need on avaliku sektori asutused (nt Riigi Tugiteenuste Keskus ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus), kellel on õigus korraldada hankeid avaliku sektori hankija nimel. Riigihangete seaduse (§ 12) kohaselt on keskne hankija valitsuse määratud või seadusega asutatud üksus, kes viib läbi hankeid teiste hankijate nimel või sõlmib lepinguid teistele hankijatele. 1. Keskne hankija (Riigi Tugiteenuste Keskus – RTK)  Volitatud valitsuse otsusega keskseks hankijaks ning tegu on Rahandusministeeriumi haldusala asutusega.  Viib läbi riigihankeid riigiasutuste nimel ja teatud juhtudel ka kohalikele omavalitsustele, eelkõige horisontaalsetele kaupadele ja teenustele.  On üks suurimaid hankijaid, mistõttu on võimalik saavutada, mastaabisäästu, vähendada administratiivset koormust, tagada tõhusamalt riigihangete seadusele vastavus ning ekspertiisi hangete läbiviimiseks. RTK kui korraldusasutus on analüüsinud RTK-d kui vabatahtlikku keskse hankija (hangete kompetentsikeskus) juhtimissüsteemi ja tegevusmudelit, eesmärgiga kontrollida pakutavate teenuste kvaliteeti. Analüüsi põhjal võib öelda, et tõhusad protsessid on suures osas paigas, neid jälgitakse ja et teavet jälgitakse pidevalt, et pakkuda kiiresti koolitust, protsesside täiustamist jne. RTK kui keskse hankija poolt korraldatud riigihangetel on seni olnud väga vähe kõrvalekaldeid hankereeglistiku järgimisest, mis lubab öelda, et keskse hankija teenus on kvaliteetne ja usaldusväärne. 2. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus – EISA  Valitsuse otsusega on EISA määratud keskseks hankijaks, kelle kaasabil saavad avaliku sektori asutused innovatsioonihankeid korralda.  EIS on pikaajalise kogemusega innovaatiliste riigihangete valdkonna edendaja, toetades sellega innovatsioonipoliitika strateegilisi eesmärke. vabatahtliku keskse hankija ülesanded innovatsioonihangete korraldamisel, et avaliku sektori asutused saaksid kasutada nende teadmisi ja kogemusi oma hangete korraldamisel.  Omab ekspertiisi, et toetada turu-uuringute läbiviimist ja innovatiivseid riigihankeid. Hangete kontroll 1. Sisemised kontrolli mehhanismid – Hankijad rakendavad riigihangete ettevalmistamisel, läbiviimisel ja otsuste tegemisel oma sisemisi hankereegleid ja -menetlusi. Asutuste hangete ja lepingute korrad on kehtestatud, et tagada riigihangete seaduses sätestatud põhimõtete rakendumine. 2. Keskne koordineerimine- Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond on keskne kompetentsikeskus, mis täidab nii poliitikakujundamise, järelevalve kui ka nõustamise rolli. Osakond kujundab poliitikat, jälgib reeglite täitmist ja toetab hankijaid ning abi andjaid, et tagada EL-i ja Eesti normidega kooskõlas olev, läbipaistev ja õiguspärane praktika 3. Hanke õiguspärasuse hindamine - Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) on kohtuväline vaidluste lahendamise organ, mis viib läbi riigihangete seaduses sätestatud vaidlustusmenetlust seaduses ettenähtud alustel ja korras. Vaidlustuskomisjoni põhiülesanne on vaidlustusmenetluse läbiviimine, sh vaidlustuste ja kahju hüvitamise taotluste läbi vaatamine seaduses sätestatud korras. VAKO otsused avalikustatakse. Pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja (edaspidi vaidlustaja) võib vaidlustada hankija tegevuse, esitades vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, kui ta leiab, et riigihangete seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. 4. Kohtumenetlus – kui osapool ei ole nõus VAKO otsusega, on tal õigus pöörduda kohtusse. 5. Siseaudit Lisaks välisele kontrollil rakendavad Eesti avaliku sektori asutused sisekontrollimehhanisme, et tagada hankemenetluste seaduslikkus, tõhusus ja läbipaistvus. Seda rolli täidab peamiselt siseaudit. Siseauditi võib hinnata riigihangete vastavust seadusele ja asutuse sisemistele reeglitele, tuvastada hangete läbiviimisega soetud riske ning teha ettepanekuid hankekorralduse ja kontrollimehhanismide täiustamiseks, et tagada läbipaistvus ja õiguspärasus. 6. Auditeerivad asutused – Hankemenetluste seaduslikkust võivad hinnata sõltumatud riiklikud auditeerimisasutused, sealhulgas Riigikontroll. Riigiabi Rahastatavate innovatsiooniprojektide puhul viiakse läbi riigiabi analüüs. Riigikantselei võib vajadusel kaasata riigiabi analüüsi tegemiseks välise lepingupartneri. Kui tegemist on riigiabiga, antakse abi vastavalt kehtivatele regulatsioonidele andes abi vastavuses grupierandi määrusega, vähese tähtsusega abi määrusega või muude kohaldatavate ELi õigusaktidega. Riigikantselei võib konsulteerida riigiabi osas seisukoha kujundamiseks ka Riigi Tugiteenuste Keskuse või Rahandusministeeriumi riigiabi ekspertidega. Analüüsi raames kontrollitakse, kas täidetakse abikõlblikkuse piirmäärasid, kulusid ja abi andmise tingimusi. Kui abi antakse riigiabina kantakse abimeetmed riigiabi registrisse ning täidetakse teavitamiskohustus. Läbipaistvus ja riskide maandamine Riigihangete puhul kasutatakse erinevaid lähenemisi, et tagada ausus, läbipaistvus ja tõhusus: hankeinfo avalikustamine, ühishangete võimalus, sisekontroll, väliskontroll, kesksete hankijate kasutamine ning õigus läbiviidud hankeid vaidlustada. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) tegutseb sõltumatu vaidlustusorganina ja aitab tagada, et hankeid tehakse vastavalt seadusele. Need meetmed koos riigiabi nõuetele vastavuse kontrolliga vähendavad rikkumiste ohtu, kaitsevad avalikke vahendeid ning aitavad tagada, et riigihanked ja toetusmeetmed täidavad oma eesmärki.  CCI 2021EE16FFPR001 Nimetus inglise keeles Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027, EESTI Nimetus liikmesriigi keeles Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 Versioon 5.0 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates Rahastamiskõlblik kuni Komisjoni otsuse number Komisjoni otsuse kuupäev Selle programmiga hõlmatud Estonia, EE00 NUTS piirkonnad Asjaomased fondid ERF Ühtekuuluvusfond ESF+ JTF EMFAF 1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED LAHENDUSED....... 5 1.1. TÖÖHÕIVESSE JA MAJANDUSKASVU INVESTEERIMISE EESMÄRGI JAOKS: .......................................................................... 11 2. PRIORITEEDID ...................................................................................................................................................29 2.1 MUUD PRIORITEEDID KUI TEHNILINE ABI........................................................................................................................... 29 2.1.1. Prioriteet: Nutikam Eesti ...................................................................................................................... 29 2.1.1.1. Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine ................................................................................................................................................29 2.1.1.2 Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks ........................................................................................................................................................................34 2.1.1.3 Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu ...........................................................................................................38 2.1.1.4 Erieesmärk: (iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine ..........41 2.1.1.5 Erieesmärk: (vii) tööstuslikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed ................................................................................................................................................................45 2.1.2. Prioriteet: Digitaalse ühenduvuse arendamine .................................................................................... 48 2.1.2.1 Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine ..............................................................................................49 2.1.3. Prioriteet: Rohelisem Eesti ................................................................................................................... 51 2.1.3.1. Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine .....................51 2.1.3.2. Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega ...............................................................................................................................56 2.1.3.3. Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise.......................................................................................59 2.1.3.4. Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine ..............................................64 2.1.4. Prioriteet: Säästev linnaline liikumine .................................................................................................. 68 2.1.4.1. Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2- neutraalsele majandusele ......................................................................................................................................................68 2.1.5. Prioriteet: Ühendatum Eesti ................................................................................................................. 71 2.1.5.1. Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine ...........................................................................................................72 2.1.5.2. Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine ...........................................................................................................................................................75 2.1.5.3 Erieesmärk: (iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine ...................................................................................77 2.1.6. Prioriteet: Sotsiaalsem Eesti ................................................................................................................. 80 2.1.6.1. Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja 2  aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu...................................................80 2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske ...................................84 2.1.6.3. Erieesmärk (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu .....................................................................................................................................................................87 2.1.6.4. Erieesmärk (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks ...........................................................92 2.1.6.5. Erieesmärk: (g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust ...........................95 2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet ...........99 2.1.6.7. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet .........................................104 2.1.6.8. Erieesmärk (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega ............................................................................................................................................108 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu .......................................................................................................................112 2.1.7. Prioriteet: Innovaatilised kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes....................................... 115 2.1.7.1. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet .........................................115 2.1.8. Prioriteet: Materiaalse puuduse vähendamine .................................................................................. 118 2.1.8.1. Erieesmärk: (m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist 118 2.1.9. Prioriteet: Inimestele lähedasem Eesti ............................................................................................... 121 2.1.9.1. Erieesmärk: (i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades ..................................................................121 2.1.9.2. Erieesmärk: (ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades ..................................................125 2.1.10. Prioriteet: Õiglane üleminek .............................................................................................................. 130 3  2.1.10.1. Erieesmärk: võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega ........................................................................................................131 3. RAHASTAMISKAVA .........................................................................................................................................135 3.1. ÜMBERPAIGUTUSED JA PANUSED ......................................................................................................................... 135 3.2. JTF: ERALDISED PROGRAMMIS JA ÜMBERPAIGUTAMISED .......................................................................................... 137 3.3. RAHALISED ASSIGNEERINGUD AASTATE KAUPA ........................................................................................................ 138 3.4. KÕIK RAHALISED ASSIGNEERINGUD FONDIDE JA RIIKLIKE KAASRAHASTAMISTE KAUPA....................................................... 141 3.5. TEMAATILISED EELTINGIMUSED ERF, ESF+ JA ÜF KASUTAMISELE............................................................................... 143 4. EELTINGIMUSED .............................................................................................................................................168 4.1. HORISONTAALSED EELTINGIMUSED .................................................................................................................. 168 5. PROGRAMMI HALDAVAD ASUTUSED .............................................................................................................174 6. PARTNERLUS ..................................................................................................................................................174 7. TEABEVAHETUS JA NÄHTAVUS .......................................................................................................................176 8. ÜHIKUHINDADE, KINDLASUMMALISTE MAKSETE, ÜHTSETE MÄÄRADE JA KULUDEGA SIDUMATA RAHASTAMISE KASUTAMINE ...................................................................................................................................178 LISA 1. KAVANDATUD STRATEEGILISELT OLULISTE TEGEVUSTE LOETELU JA AJAKAVA .............................................179 LISA 2. ÕIGLASE ÜLEMINEKU TERRITORIAALNE KAVA (ERALDI FAILINA) ..................................................................179 4 1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED LAHENDUSED Makromajanduslik keskkond Valitsemissektori kulud Eestis (2021.a 41,3% SKPst) on alla ELi keskmise (ELi keskmine 51,5% SKPst). Samuti on valitsemissektori kulud, millest on maha arvatud investeeringud (35,8% SKPst 2021.a) alla ELi keskmise (49,6% SKPst 2020.a). Eesti makromajanduslikku keskkonda mõjutavad lähikümnenditel enim vähenev ja vananev rahvastik. Rahandusministeeriumi pikaajalises majandusprognoosis eeldatakse, et tööviljakuse reaalkasv käib palga reaalkasvuga ühte sammu. Prognoosist lähtudes väheneb hõive 2035. a 3% võrra ning trend jätkub järgnevatel aastakümnetel. Töötajate arv väheneb 2070. a 20%, mis on 100 000 inimest vähem. Kui suundumused jätkuvad, prognoositakse Eesti majanduskasvuks järgmise 15a jooksul keskmiselt 2,4% aastas. Pikemas perspektiivis prognoositakse majanduskasvu aeglustumist, mis jõuab 2050. a-ks 1,2%ni, misjärel toimub 2070. a-ks rahvastikudünaamikast tulenev kasvu kiirenemine 1,5%ni. Eesti esmane arenguvajaduse analüüs koostati riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kavandamise käigus, arvestades ülemaailmseid suundumusi, riigi rahanduse väljavaateid ja olukorda Eestis. Programmi strateegia adresseerib läbivalt ÜRO säästva arengu eesmärke. Nutikas valitsemine Teadusuuringuid ja eksperdiarvamusi kasutatakse poliitika kujundamiseks vähe. Teadlastel puuduvad vahendid ja motivatsioon poliitika kujundamisse panustada. OECD hinnangul on poliitika mõju hindamise süsteemi rakendamine Eestis problemaatiline. Valitsusasutustevaheline teabevahetus on ebatõhus. Ava- ja suurandmeid ei ole lisaväärtuse loomiseks piisavalt kasutatud. Avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus on ministeeriumide ja piirkondade lõikes erinev. E-teenuste arendamisel tuleb keskenduda olemasolevate teenuste parandamisele ning kohalike omavalitsuste (KOV) pakutavatele e- teenustele. Teenuste kvaliteet on erinev, mõned ei ole veebis kättesaadavad ja on raskesti leitavad. IMD World Talent Ranking asetab Eesti 64 arenenud riigi seas 19. kohale. Vaja on lisainvesteeringuid, mis toovad Eestisse talente ja välisinvesteeringuid. Eesti on tööjõukulude ning energia- ja toorainehindade tõusu tõttu muutunud välisinvestorite jaoks vähem atraktiivseks. Õigussüsteem ja maksukeskkond ei ole piisavalt paindlikud, et võimaldada muudatusi, mida nõuavad uued ärimudelid ja innovatsioon. Strateegilisel juhtimisel tuleb seada prioriteedid avaliku sektori vahendite võimalikult tõhusaks haldamiseks. Oluline on suurendada eri poolte (teadusasutused, riik, ettevõtted) koosloomevõimet riigi arenguvajaduste nutikaks ja teaduspõhiseks lahendamiseks. Piirkondliku arengu suunamiseks ja elluviimiseks tuleks parandada koostööd riigi, KOV-ide ning kogukondade vahel. Tuleks välja töötada kasutajakeskse disainiga, paremini integreeritud lahendused, et võrdsustada avalike teenuste taset ja kättesaadavust. Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuühiskonna tugevdamiseks on vaja investeerida toetussüsteemidesse. Eesti rahvusvahelise positsiooni parandamiseks on vaja investeeringuid mainekujundusse ning olemasolevate lahenduste kasutamist majanduse jm valdkondade edendamiseks. Nutikam Eesti Nutika majanduskasvu ja ettevõtluse eeltingimuste loomine 2021.a oli Eesti tööviljakus 86,7% ELi keskmisest, 2020.a eesmärk (80%) täideti edukalt ning nüüd liigutakse 110% poole, mis on 2035 a eesmärgiks. 2021.a andmetel moodustab tööstussektor 20% töökohtadest ja 20% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 56% ELi keskmisest. See näitab madalat positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja sektori vähest teadmusmahukust. Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade arv ja investeeringute kaasamisvõime on suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on endiselt puudulik. Vaid väike osa ettevõtjatest investeerib T&A-sse (287 ettevõtjat 2020.a), investeeritud summad ei ole suured – 2019.a kokku 264 mln eurot. Põhjused, miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri, on T&A-sse investeerimise universaalsed turutõrked nagu pikad tasuvusperioodid, investeeringute tasuvuse risk ja sellega kaasnev riskikartlikkus. Eesti erasektori T&A kulud (2020.a 0,98% SKPst) jäävad ELi keskmisest maha. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega võrreldes väike (2020.a ELis 0,86% kogu tööjõust ja Eestis 0,41%). Teadussüsteem on tugevalt orienteeritud akadeemilistele tulemustele. T&A teenuste turg on väike ja killustunud. Kohalike ressursside väärindamine on piiratud, neid eksporditakse väikese lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui Eesti on digitaalsete avalike teenuste valdkonnas ELis juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia integreerimine 5  erasektorisse (20. koht ELis). Tootlikkust saab parandada hästi kavandatud investeerimistoetustega VKE-dele, et vähendada riske ning parandada positsiooni üleilmses väärtusahelas. Digitehnoloogia ja automatiseerimise toetamine aitab toime tulla suureneva tööjõupuudusega. Et soodustada erasektori T&A mahtu ning edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtjate võimekust arendada T&A-le tuginevaid ärimudeleid ja toetada suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtjate investeeringuid. Erasektori ja teadusasutuste koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte teadustöötajate ja ettevõtjate vahel. Kestliku (kliimaneutraalse) tarbija kuvandi loomiseks tuleks kujundada teadlikkust ja hoiakuid koolitus- ja teavitustegevuse kaudu. Kuna ettevõtlus ja ettevõtte asutamine on väljaspool suuremaid linnu raskem (kapitali- ja tööjõupuudus), tuleks nõustada uusi ja väljakujunenud piirkondlikke ettevõtteid. Uuenduslikud idufirmad peavad kiiresti kasvama, selleks vajavad nad eelseemne- ja seemnefaasi investeeringuid. See arenguvajadus on seotud ELi Nõukogu 2019. a. riigipõhise soovitusega: ettepanekuga edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni, arvestades piirkondlikke erinevusi. Erasektori innovatsiooni ning T&A edendamine nõuab asjakohast ning paindlikku, nõudlusest lähtuvat T&A ning innovatsiooni pakkumist. See nõuab pädevate teadlaste (sh doktorantide) ja tipptasemel uurimisrühmade tagamist. Vaatamata Eesti teadustöö heale kvaliteedile on teadussüsteemi ning majanduse ja ühiskonna vajaduste vahel puudusi. Teadusasutuste T&A arvestab liiga vähe Eesti arenguvajaduste ja riikliku nutika spetsialiseerumise strateegiaga.1 Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirde võimekust on vaja tõsta, arendada tuleb teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalikke oskusi, kasvatada teadus- ja kõrgharidusasutuste võimekust leida koostöös erasektoriga toimivaid lahendusi, suurendada ettevõtjate teadmusmahukust ja lisandväärtust. Analüüside kohaselt esineb puudusi T&A ning innovatsiooni juhtimises, koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides, eriti arvestades missioonipõhise innovatsioonipoliitika rakendamist ja avaliku sektori aktiivsema rolli võtmist struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses. Tuleb kasvatada osapoolte koosloomevõimekust. Tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis osalejate võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste ringkondade koostöö tugevdamisele. Eelnimetatud probleeme käsitleb uus riiklik teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. Nutika spetsialiseerumise riiklik juhtimine lõimitakse riikliku T&A, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üldisesse juhtimissüsteemi. Teadussüsteemi, ühiskonna ning majanduse arengu vajaduste vaheliste ebakõlade vähendamiseks on vaja süsteemseimaid muutusi, sh sektoritevahelist koostööd. Rohelisem ja ühendatum Eesti Mitmekesise looduskeskkonna säilitamine Eestis on ELi tasandil määratletud 60 ohustatud elupaigatüüpi ja 100 looduse direktiivi lisades loetletud liiki. Pool elupaikadest ja kolmandik liikidest on ohustatud ning nende ellujäämine Eestis ei ole tagatud. Eesti majandus tekitab kolm korda enam kasvuhoonegaase ühe euro kohta SKPst (2019.a) kui ELis keskmiselt. 2020. a oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide 12,8 mln tonni kt CO 2 ekvivalenti koos maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoriga. Samal ajal kui suured energiatootjad vähendavad oma heitkoguseid, on tööstuse ja põllumajanduse heitkogused suurenemas. Inimeste keskkonnateadlikkus on tõusuteel, kuid keskkonnahoidlikumad hoiakud ei ole tarbijakäitumist mõjutanud. Võrreldes 2000. a on jäätmeteke Eestis suurenenud kaks korda. Kuigi jäätmete taaskasutamine tõuseb, ei ole see endiselt piisav (2000. a 13% vrd 63%ga 2020. a). Madal ringlussevõtt suurendab keskkonnakoormust. Punkt- ja hajareostus mõjutavad veeökosüsteeme. Saastatust süvendab üha intensiivsem põllumajandus, mis mõjutab pinnase ja vee elurikkust. Eestis on 47,4% pinnaveekogumitest (2020. a) ja 26% põhjaveekogumitest (2020.a) vähem kui heas seisukorras, rannikuvetest ei ole ükski heas või suurepärases seisundis. Seisundit mõjutavad tegurid on peamiselt invasiivsed liigid, ülepüük, eutrofeerumine, saasteained ja mereprügi. Läänemeri on tiheda liiklusega piirkond, seega on mere- ja kaldapuhastusvõime säilitamine eluliselt tähtis. Linnastumine, transport ja tootmine mõjutavad õhukvaliteeti ja kasvuhoonegaaside heidet Eesti eri paigus. Paljudes linnapiirkondades ületab kütteperioodil peenosakeste ja benso(a)püreeni tase sageli piirväärtusi. Õhusaaste mõjutab tervist ja tekitab hingamisteede haigusi, põhjustades Eestis krooniliste haiguste suurenemisest tingitud kulude kasvu ja u 600 varajast surma aastas. 1 Eesti nutika spetsialiseerumise (NS) valdkondi käsitleb TAIE arengukava 2021–2035. NSi valdkondade kohta tehakse regulaarselt seiret järgides ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid ja hinnates valdkondade panust TAIE arengukava eesmärkide täitmisesse. Olenevalt tulemustest täiendatakse ja muudetakse vajaduse korral ka NS valdkondi. 6 Keskkonnateadliku käitumise edendamiseks tuleks inimesi teavitada ja parandada keskkonnaandmete kättesaadavust. Loodusvarade kasutamisel tuleb eelistada keskkonnasäästlikke alternatiive, võttes arvesse võimalikke keskkonnamõjusid ja tehes keskkonnamõju hindamisi. Toetada tuleb uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate väljatöötamist ja rakendamist. Ringmajanduse edendamiseks ja prügilasse ladestamise vähendamiseks on vaja integreeritud planeerimist kõigil ringmajandusega seotud tasanditel. Otsuste tegemisel tuleb arvestada ELi ja ülemaailmseid suundumusi, mis on seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise ja kliimaneutraalsuse saavutamisega. Koos teiste Läänemere-äärsete riikidega tuleb teha jõupingutusi mere keskkonnaseisundi parandamiseks. Nõukogu 2019. a riigipõhises soovituses rõhutatakse, et Eesti peab keskenduma säästvale transpordi- ja energiataristule, sh ressursi- ja energiatõhususele, mis on seotud õhus levivate heitkoguste vähendamise ja keskkonnasäästlike meetmete rakendamisega. Alates 01.01.2022 on kohustuslik keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber). Lisaks julgustatakse läbi viima keskkonnahoidlikke riigihankeid. Ühiskonna vajadustele vastavate kvaliteetsete ruumide ja taristute arendamine Kui suundumused ei muutu, on Eesti rahvaarv rahvastikuprognooside kohaselt vähenemas. Koos vananemise ja linnastumisega toob see kaasa elamuarenduste kasvu suurte keskustega piirnevatel aladel. Eesti on üks kiiremini linnastuvaid OECD riike, 2020.a elas 69,2% Eesti elanikkonnast linnades. Linnastuvatest aladest väljaspool kinnisvara hind ja nõudlus valdavalt langeb ja investeeringud eluasemete konkurentsivõime suurendamiseks on raskendatud. Investeerimiskavade kooskõlastamine riigi ja KOVide vahel on puudulik. Ehitus- ja taristuarendajad ei ole vananeva elanikkonna jaoks olulist ligipääsetavuse põhimõtet ega kliimamuutustega seotud riske enamasti arvesse võtnud. Hoonetes tarbitav energia moodustab üle 50% energia kogutarbimisest, kodumajapidamiste energiakasutus moodustab üle 40% Eesti energia kogutarbimisest. Eesti kohalike transiidivõrkude ühendamine üleeuroopalise transpordivõrguga TEN-T on järk- järgult paranenud, kuid täiendav investeerimisvajadus säilib. Arendatud on Tallinna lennujaama ja sellega ühenduvust (trammiliini pikendamine lennujaamani), kavandamisel on Rail Baltic (sh Ülemiste mitmeliigiline rongijaam lennujaama lähedusse), parandatud on ühendust Vanasadamaga (RRFi toel rajatakse 2026.a trammiühendus Tallinna sadamaga) ning tegeletud on maanteekaubaveo pudelikaelaga (Tallinna ringtee). Rahvusvahelistumine ja konkurentsivõime sõltuvad ühendustest teiste Euroopa keskustega. Ettevõtted vajavad häid ühendusi ja konkurentsivõimelisi logistikaahelaid (kiirus, hind ja vastastikune seotus). Eesti riigiteede võrk hõlmab ligikaudu 17 000 km üldkasutatavaid teid, millest 18% on 2021.a andmete kohaselt halvas või väga halvas seisukorras. Hajaasustusega piirkondades kasutab enamik inimesi igapäevasteks sõitudeks isiklikku autot. Ühistranspordi kasutajate osakaal on vähenenud (tööl käimiseks kasutas 2020.a ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga 36,9% inimestest). 76%-l maa- ja linnaelanikest on ligipääs ühistranspordile, kuid ajalised ja ruumilised vahemaad ning transpordiliikide nõrk omavaheline ühendatus ei soodusta selle kasutamist. Investeerida tuleb ühistranspordi ja rattakasutuse ühendamisse. Energia-, veevarustus- ja internetitaristud on problemaatilised. Eesti energiavarustuse kindlus väheneb ja energiatootmine põhineb suurel määral ühel ressursil, erinevate energiaallikate kasutamine ei ole piisav energiajulgeoleku tagamiseks. Energiaallikate mitmekesistamist piiravad võrgu võimsus ja taristu seisund. Väljaspool linnapiirkondi puudub endiselt juurdepääs kiire interneti püsiühendusele. Teisalt kasvab nõudlus suure kiirusega internetitaristu järele, mis on vajalik uutele ettevõtjatele kaugtöö tegemiseks. Laiaulatuslik ruumiline planeerimine nõuab üldist planeerimise ja riiklike arengukavade süsteemi, milles võetaks arvesse ühiskonna vajadusi ja kliimamuutusi. ELi 2030.a kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleks kodumajapidamiste, põllumajanduse, jäätmekäitluse ja transpordi (v.a lennundus) CO2 heidet vähendada 13%. Kuna isikliku auto kasutamine on üks peamisi saasteallikaid, on vaja arendada ühist piletisüsteemi ja nõudetransporti maapiirkondades. Transpordiühenduste parandamine nõuab mh TEN-T väljaehitamist. Kliimaeesmärke toetab ka alternatiivkütuste taristu loomine transpordile ja taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine. See panustab energiajulgeolekusse, mis nõuab lisaks elektrivõrgu arendamist, ELi tasandi koostööd ja alternatiivsete energiaallikate kasutamise toetamist, et vähendada elektrienergia tootmise ja tarbimise ökoloogilist jalajälge. Elukeskkonna planeerimisel tuleb eelistada tervislikke keskkondi ning kestlikke ja uudseid lahendusi – kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamist, bioloogilist mitmekesistamist, vihmavee taaskasutamist, veetaristu väljaehitamist, jalgratta- ja jalakäijateede ehitamist, pakiroboteid, autonoomseid sõidukeid. Universaalse disaini kohaldamine tagab, et teenused, ruumid ja hooned on ligipääsetavad. Lisaks on vaja rajada väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgud ning arendada 5G-taristut, et parandada e-teenuste kättesaadavust ja toetada ettevõtjaid hõredalt asustatud 7  piirkondades. Seda arenguvajadust on nimetatud ka nõukogu 2019.a riigipõhistes soovitustes – tuleks keskenduda investeeringutele järgmistes valdkondades: säästev transpordi- ja energiataristu ning ressursi- ja energiatõhusus, võttes samal ajal arvesse piirkondlikke erinevusi. Ohutus ja turvalisus KOVid, riigi- ja maakondlikud asutused ei ole kriisideks, sh kliimamuutustest tulenevateks, piisavalt ette valmistatud. Kriisiolukorraks valmisolek on puudulik, kalduvus kriise alahinnata võib põhjustada suurt kahju. Hõredalt asustatud piirkondades võib turvalisuse tagamine olla keeruline. Eestis on endiselt suur sotsiaalmajanduslik ja piirkondlik ebavõrdsus, mistõttu ei pruugi kogukonna toetus olla hädaolukorras usaldusväärne ega tõhus. Linnades on ühiskonnaelus osalevate inimeste osakaal väiksem ning ühiskonna süvenev polariseerumine võib kaasa tuua väärtuskonflikte, sh piirialade destabiliseerimise. Tehnoloogia areng, digiüleminek, e-teenuste arvu kasv ja küberohud nõuavad suuremaid investeeringuid küberkaitsevõimesse, e-teenustesse (elutähtsad süsteemid ja teenused) ja kaitsevõimekuse tõstmisesse. Eesti piirkondlike iseärasuste tõttu tuleks kogukondi julgeoleku tagamise eest suurema vastutuse võtmisel toetada. Sisejulgeoleku tagamiseks on vaja paremini valmistuda välistegurite, nt ilmastikunähtuste või võimaliku rändesurve leevendamiseks. Vajadust parandada kogukondade integratsiooni turvalisuse suurendamiseks on nimetatud nõukogu 2019.a riigipõhistes soovitustes, milles rõhutatakse sotsiaalse turvavõrgu ja sotsiaalteenustele juurdepääsu olulisust. Sotsiaalsem Eesti Edukas kohanemine rahvastikudünaamikaga STATi hinnangul väheneb Eesti rahvaarv 2035.a ligi 1,3 mln elanikuni. Eakate osakaal suureneb 25%ni, tööealine elanikkond väheneb 100 000 inimese võrra. 2035.a rahvastikuprognoosi kohaselt langeb 14- a ja nooremate inimeste osakaal 14,6%-le (2022.a 16,4%). Linnastumine mõjutab märgatavalt piirkondliku tööturu potentsiaali. Kui Tartu maakond säilitab oma vanuseprofiili järgmise 10 a jooksul, siis Ida-Viru ja Hiiu maakonnas on 10 uue pensionäri kohta alla 6 tööealise inimese. Rahvastikumuutused mõjutavad enim Ida-Viru maakonda, Kagu- ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemal asuvaid maapiirkondi. Vähenev ja vananev elanikkond mõjutab otseselt majanduse konkurentsivõimet. Eesti tööturgu iseloomustab nii struktuurne töötus kui struktuurne tööjõupuudus, mis ei tulene üksnes piirkondlikest erinevustest, vaid ka tööotsijate kvalifikatsioonist, mis ei vasta tööandjate vajadustele. Suurenev tööjõupuudus on probleem nii era- (eelkõige tootmissektoris ja digivaldkonnas) kui avalikus sektoris (nt haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, õiguskaitse). Töötuse (sh pikaajalise töötuse) määr on madal (2021.a vastavalt 6,2% 2 ja 1,7%), kuid piirkondlikult eristub Ida-Viru maakond selgelt suurema töötusega (2021.a 10,5%). Tööturu probleemide jätkusuutlikuks lahendamiseks on vaja arendada nii tööhõivesse jõudmise kui seal aktiivsena püsimise meetmeid, vähendada tööturu soolist segregatsiooni ja palgalõhet, edendada haridus-, sotsiaal- ja terviseteenuseid ning -süsteeme, samuti toetada ühiskonda lõimumist ja üldist heaolu. Tööealise elanikkonna vähenemise tõttu tuleb töötutel või mitteaktiivsetel rühmadel (vähenenud töövõime ja terviseprobleemidega inimesed, mittetöötavad ja -õppivad noored, hoolduskoormusega inimesed (peamiselt naised) aidata tööturule siseneda. Oluline on võimestada ja kaasata noori, toetades nende arengut ning võimaldades neil kujundada oma elu, aidates nii vältida sotsiaalset tõrjutust. Eraldi tuleb tegeleda mitte-eestlaste tööturule toomise ning keeleoskuse ja lõimumise toetamisega. Töö- ja pereelu ühitamiseks, laste ja noorte sotsiaalse kaasatuse tagamiseks ning laste vaesuse ennetamiseks on vaja arendada peredele mõeldud tugiteenuseid ning positiivsete lapsevanemaks olemise põhimõtteid. Kavandatavate sekkumiste õnnestumiseks on oluline kaasata sotsiaalpartnereid ja edendada sotsiaaldialoogi ning avaliku sektori ja kodanikuühiskonna tegevust. Elanikkonna vananemise tõttu tuleb keskenduda eakatele võimaluste pakkumisele (nt elukestev õpe). Põlvkondadevahelise koostöö edendamine ja eakate suurem kaasamine aitab kasu saada nende elukogemusest. Vaja on investeerida paindlikesse sotsiaalteenustesse, keskendudes toetatud iseseisvat elu võimaldava keskkonna loomisse ja ühiskonnaelu osalemise võimaldamisse (nt kodupõhiste sotsiaalteenuste ja ligipääsetavuse suurendamine), kooskõlas deinstitutsionaliseerimise (DI), desegregatsiooni ja mittediskrimineerimise põhimõtetega. Paindlikud teenused, sotsiaal- ja tervishoiuinvesteeringud vanussurve leevendamiseks võivad aidata edendada pensionäride tööhõivet. Oluline on parandada tervist (eriti keskealiste ja eakate meeste hulgas), et vähendada enneaegset haigestumist, suremust ja töövõimetust. Töötajate arvu prognoositavat vähenemist 2035.a-ks saab 2 Statistika andmebaas: NH21. 8 leevendada ühelt poolt uute põlvkondade võrdse ligipääsu toetamine haridusele ning teisalt pensioniea tõstmine. Tööturul aktiivsete inimeste arvu aitab suurendada ka mitte-eestlaste aktiivsem osalemine ja Eestisse tagasipöördujate aktiivne lõimimine. Tehnoloogia areng ja muutuvad ärimudelid pakuvad võimalusi kasutada erinevaid digilahendusi ja uusi töötamisviise (nt kaugtöö, nn digitaalne ränne). Digilahenduste laiem rakendamine aitab edendada tööhõivet maapiirkondades, tuua tööturule erivajadustega inimesi ning arendada sotsiaalset ettevõtlust, mis omakorda aitab edendada sotsiaalmajandust. See arenguvajadus on seotud nõukogu 2019.a riigipõhise soovitusega eelkõige oskuste nappuse ja tööturu nõudlusele mittevastavusega ning tööturu suundumuste ja tööealise elanikkonna vähenemisega, mis kujutavad endast haridussüsteemile pikaajalisi väljakutseid. Ebavõrdsuse vähendamine 2020.a oli suhtelise vaesuse määr Eestis 20,6% (u 295 000 inimest), nendest 40,6% olid eakad, 43% töötud, 15,5% lapsed. Harjumaal oli suhtelise vaesuse määr 15,8%, Ida-Virumaal 35%. 2020.a oli Eestis 155 587 puudega inimest, kellest 42,3% elas suhtelises vaesuses. Sama näitaja puuduva ja osalise töövõime kaotusega inimeste hulgas oli 27,1%. 2019.a elas 30 500 inimest absoluutses vaesuses. Tervisenäitajad erinevad piirkonniti, sugude ja haridustasemete vahel. 2021.a pikenesid naistel, võrreldes meestega, nii oodatav eluiga kui ka tervena elada jäänud eluaastad, mistõttu erinevused suurenesid ja olid vastavalt 8,6 ja 3,1 aastat. Piirkondlikult oli pikim oodatav eluiga Hiiu (79,5) ja Tartu maakonnas (79,4) ja lühim Ida-Viru (75) ja Võru maakonnas (75,6 aastat). Algharidusega isikute keskmine oodatav eluiga on üle 10 aasta lühem kui kõrgharidusega inimestel. Suurim lõhe tööturul on eestlaste ja mitte-eestlaste vahel viimaste ebapiisava eesti keele oskuse tõttu. 2021.a oli kodakondsusel põhinev tööhõive määra erinevus meestel 43,7pp ja naistel 13,2pp. Eestlaste töötus oli eesti keelt kõnelevatest mitte-eestlastest peaaegu kaks korda madalam (vastavalt 4,7% ja 8,6%) ja pea kolm korda madalam eesti keelt mittekõnelevatest mitte-eestlastest, kelle tööpuudus oli 12,5%. Elukestvas õppes osalemises (25-64-a) on sarnased erinevused: 2021.a õppis 20,8% eestlastest ja 13,3% mitte-eestlastest. Eestis on suur sooline palgalõhe (2021.a 14,9%), millel on erinevaid põhjuseid (sh haridus- ja tööturuvalikute sooline segregatsioon, ebavõrdne esindatus otsustustasanditel ja hoolduskoormuse jagamisel, diskrimineerivad tavad tööl jne). Mõnevõrra on palgalõhe viimaste aastate jooksul vähenenud. Piirkondlikul tasandil on sooline palgalõhe suurim Ida-Viru maakonnas (27,9%), sektorites suurim rahanduse ja kindlustuse valdkonnas. Probleemiks on ka ealine diskrimineerimine, üle 50-aastased inimesed teenivad keskmiselt 20% vähem kui nooremad töötajad. Puudega inimeste puhul on ilmajäetuse määr (2021.a 14,7%) peaaegu kolm korda suurem kui ülejäänud elanikkonnal. Viimastel aastatel tehtud uuringud näitavad, et erivajadustega inimestel ei ole piisavat ligipääsu avalikele teenustele (nt sotsiaaltransport, tööle ligipääs, tugiisikud, perekonnale mõeldud toetusmeetmed). 2021.a valminud uuringu andmetel hooldab või abistab 16+ aastastest elanikest 22% ehk u 230 000 inimest mõnda pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiiranguga inimest, kelleks kõige sagedamini on koduseks toimetulekuks abi vajav eakas lähedane. Üle 30 000 inimese panustab selleks nädalas üle 40 h. Pereliikmeid hooldavate isikute hoolduskoormus on suur nii oma jõupingutuste kui ka õendus- või isikuhooldusteenuste tasumise näol. KOVid pakuvad abivajajatele vajalikku abi ja sotsiaalteenuseid, kuid teenuste tase ja kättesaadavus on piirkonniti erinev. Sotsiaalteenuste osutamise, täiustamise ja vajaliku taristusse investeerimise toetamine on tähtis mitte ainult mitteametlike hooldajate, vaid ka laiema elanikkonna ja tasakaalustatud piirkondliku arengu jaoks. Töötuse ja sellega seotud probleemide leevendamiseks tuleb stimuleerida piirkondlikku ja kohalikku ettevõtlust ning arendada pädevus- ja/või tootearendus- ning inkubatsioonikeskusi, et elavdada uute ettevõtjate ja töökohtade loomist. Ettevõtjatele mõeldud tugi- ja nõustamisteenused motiveerivad ja aitavad asutada maapiirkondades uusi ettevõtteid. Kaugtöö võimaluste loomine hõredalt asustatud piirkondades, digiplatvormidel jne aitab vähendada piirkondlikke erinevusi. Oluline on võimestada töötuid ja majanduslikult mitteaktiivseid inimesi. Tööhõive määra suurendamise ja piirkondliku tasakaalustamatuse vähendamise meetmed hõlmavad rahalisi stiimuleid töökohtade loomiseks, koolitusprogramme ja mitmesuguseid mobiilsusmeetmeid. Toetamaks eakate osalemist tööturul, tuleks välja töötada meetmed tööandjate hoiakute muutmiseks ja sotsiaalpartnerite võimekuse suurendamiseks. Soolise ebavõrdsuse vähendamiseks on vaja paremat teadlikkust soolise ebavõrdsuse olemusest, selle põhjustest ja kaasnevatest probleemidest ning vajadusest edendada soolist võrdõiguslikkust tööandjate seas, aga ka valitsuse ja KOVide poliitikakujundajate hulgas ning haridusasutustes ja meedias. Soolise tasakaalu parandamiseks ja soolise segregatsiooni vähendamiseks (nt teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika, hariduse, tervise ja heaolu valdkonnas) on vaja haridus- ja tööhõiveasutuste ning tööandjate vahelist teadmistepõhist koostööd. Ebapiisava eesti keele oskusega isikud peaksid saama lisatuge, nt töökohapõhist keeleõpet, mentorlust ja nõustamisteenuseid. 9 Erivajadustega inimeste toetamisel tuleks keskenduda lahendustele, mis toetavad nende aktiivset osalemist ühiskonnaelus ja majanduslikku iseseisvust (nt tööturuteenused), neid tuleks eelistatult pakkuda nii isiklikul kui kogukonna tasandil. Integreeritud lähenemisviis, milles kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi ja universaaldisaini, aitab positiivset mõju suurendada. Halduskoormuse vähendamine ja ennetamine nõuab kogukonna võimestamist ja hooldajate teadlikkuse suurendamist ning investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja lahendustesse. Need meetmed aitaksid parandada hooldusteenuste kvaliteeti ja teenuseid deinstitutsionaliseerida. Hooldajate tugisüsteem ja nõustamine aitaks neid tööturule tagasi tuua. See arenguvajadus on seotud nõukogu 2019.a riigipõhise soovitusega, eelkõige ettepanekuga parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele, kus esineb suuri piirkondlikke erinevusi. Edasine arenguvajadus puudutab soolist ja vanuselist diskrimineerimist, sh soolist palgalõhet, mis on seotud riigipõhise soovitusega vähendada palgalõhet ja parandada palkade läbipaistvust. Tervise parandamine ja tervena elatud eluea pikendamine Eesti elanike tervena elada jäänud aastate arv on märkimisväärselt Euroopa keskmisest kehvem ja tervisenäitajates on Eestis Euroopa üks suurimaid sooliseid erinevusi. Piirkondlikud erinevused on suured: Põlva maakonnas elavad inimesed tervena üle 10 aasta vähem kui Hiiu ja Harju maakonnas. Haridustase mõjutab märgatavalt tervisekäitumist: 2021. a oli algharidusega meeste oodatav eluiga 9,6 a lühem kui kõrgharidusega meestel; naiste puhul oli erinevus 8,4 aastat. Enneaegse suremuse ja haigestumuse peamised põhjused on vereringeelundite haigused (37%) ja kasvajad (19%), meestel lisaks vigastused ja mürgistused (9%) ning naistel lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%). Üle poole Eesti elanikkonnast, sh veerand 1. klassi õpilastest, on ülekaalulised. Halb terviseteadlikkus paneb lisakoormuse nii Eesti tervishoiu- kui sotsiaalhoolekandesüsteemile. Võrreldes ülejäänud Euroopaga esineb Eestis palju vaimse tervise häireid nii lastel kui täiskasvanutel. Tööõnnetuste arv on viimasel viiel aastal suurenenud 25%. Haridussüsteemil, noortepoliitikal ning spordil ja kultuuril on märkimisväärne mõju inimeste teadlikkusele ja väärtustele, millel on oluline roll ebatervisliku käitumise vähendamisel. Vaimset tervist ja heaolu tuleks edendada nii koolis kui tööl. Ebatervislike valikute ennetamine, haiguste varajane avastamine ja ebatervisliku käitumise peatamine nõuab integreeritud ja tõhusat multidistsiplinaarset lähenemisviisi, juhtumipõhist toetust, eraldi koordineeritud teenuseid, ennetust toetavaid õigusakte ja uuenduslikke lahendusi, et aidata inimestel elada pikka ja tervislikku elu. Peale isiklike käitumis- ja tarbimisvalikute on peamised tervisetegurid loodus- ja tehiskeskkond. Oluline on arvesse võtta ümbritsevat keskkonda (sh vee ja õhu kvaliteeti), samuti kliimamuutuste võimalikku mõju tervisele. Tuleks luua taristu, et toetada tervislikku eluviisi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vähenenud töövõime ja puude ennetamisele, pakkudes ohutut töökeskkonda ja tõhusaid töötervishoiuteenuseid. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ei ole piisavalt integreeritud ning nende kättesaadavus ja kvaliteet on piirkonniti erinev. Hooldusteenuste omaosalus ja puudega pereliikmete eest hoolitsevate inimeste töökoormus on ebaproportsionaalselt suur. Lisaks seisab tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektor silmitsi kvalifitseeritud töötajate puudusega. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning laste ja noorte puhul haridusalased tugiteenused on vaja paremini lõimida. Tervishoiusüsteemi eri tasandite vahelise koostöö suurendamine aitab parandada meditsiiniteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Tervishoiutaristu võrgustik vajab täiendavat kohandamist demograafiliste muutustega, et pakkuda kvaliteetseid meditsiiniteenuseid. On vaja investeerida erinevate terviseteabesüsteemide integreerimisse ja andmete kvaliteedi parandamisse, et suurendada tervishoiusüsteemide haldamise tõhusust. Seda arenguvajadust on nimetatud ka 2019.a riigipõhistes soovitustes, kus rõhutatakse vajadust parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele. Paindlike ja vajadustel põhinevate elukestva õppe võimaluste loomine Eestis on palju eri- või kutsehariduseta inimesi ning 18–24-aastasi noori, kellel on madal haridustase ja kes ei õpi. Eesti ühiskonna jaoks toob haridussüsteemist väljalangemise kõrge määr kaasa pikaajalised sotsiaalsed riskid. See viitab probleemile, et õpilasi ei toetata sisuliste valikute tegemisel ja haridustasemete vahelistel üleminekutel. Haridussüsteem ei ole piisavalt paindlik ja õppijakeskne ning kesk-, kutse- ja kõrghariduse õpiteede valikul on suured piirkondlikud ja soolised erinevused. Oluline on keskenduda õppijakesksele ja individuaalset paindlikkust võimaldavale haridussüsteemile ning personaliseeritud haridusele. Hea haridus- ja õppekavavälise tegevuse süsteem koos haaravate noorsootöö tegevustega arendab järgmise põlvkonna sotsiaalset kapitali ja konkurentsivõimet. Oluline on aktiivselt kaasata noori ühiskonda, suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja edendada nende seotust Eestiga. Kuigi paljud Eesti haridusnäitajad on teiste riikidega võrreldes üldiselt suurepärased, on nii piirkonniti kui ka eesti ja vene õppekeelega koolide vahel suuri erinevusi. Polariseerumise 10 vähendamiseks on tähtis, et praegune haridussüsteem kujundataks ümber ühisõppe kooliks, mis edendab integratsiooni ja ühtekuuluvust alates varasest lapsepõlvest. Tööandjate sõnul on erasektoris puudu kvalifitseeritud tööjõust, mis on osaliselt piirkondlik probleem. Ühelt poolt on see tingitud jäigast haridussüsteemist, mis ei vasta kiiresti muutuvale nõudlusele tööturul. Teisest küljest on väiksemates linnades ja maapiirkondades raske leida oskustöölisi. Kõrg- ja kutsehariduse omandanute oskused ei vasta jätkuvalt tööandjate ootustele ning väljalangemise määr on endiselt kõrge, eriti kutsehariduses ja -koolituses (kõrghariduses on õpingute katkestamise õpingute esimesel aastal 18,4%; kutsehariduses 19,2%). Lisaks osalevad õppes vähem sotsiaaldemograafilised rühmad, kes vajavad elukestvat õpet enim ehk madalama haridustasemega ja vanemad inimesed. Paindliku elukestva õppe rakendamine samaaegselt jätkuva tööhõivega on hariduse oluline tugisammas. Kuigi elukestvas õppes osalemine on Eestis oluliselt suurenenud, tuleb tähelepanu pöörata erinevate paindlike lahenduste pakkumisele kõrg- ja kutsehariduses ning töökohapõhise õppe võimalustele. Töökohapõhise õppe ja ümberõppe edendamine ning ulatuslik laiendamine aitavad vähendada töötuse riski ning sotsiaalset, piirkondlikku ja soolist ebavõrdsust. ELi liikumine ressursitõhusa, ringluspõhise, digiteeritud ja kliimaneutraalse majanduse poole ning tehisintellekti ja robootika laialdane kasutuselevõtt eeldavad muudatusi kõigil haridustasemetel ning täiskasvanute koolituse toetamist. Seega vajavad inimesed juurdepääsu nüüdisaegsete oskuste parandamiseks, kombineerides digioskusi erialaspetsiifiliste rohe- ja ülekantavate oskustega. Selleks on vaja pidevaid elukestva oskuste täiendamise võimalusi ja elukestva õppe väärtustamist. Kõrghariduses tuleb tõsta suutlikkust valdkondades, kus tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi andmeil tekib lähiajal tööjõupuudus. Peale koolitusmahu ja -suutlikkuse suurendamise on vaja parandada õppekavade paindlikkust ja vastavust tööturu vajadustele. Kõrgema taseme oskuste ja doktoriõppe puhul peaksid nii teadusuuringud kui õppekavad olema paremini kooskõlas majanduse ja ühiskonna vajadustega. Doktoriõppe kavade eesmärk peaks olema nii avaliku kui erasektori teadlaste, õppejõudude ja tippekspertide uue põlvkonna ettevalmistamine. Seni on väljaspool teadusasutusi olnud vähe nõudlust doktorikraadiga spetsialistide järele. Doktoriõppekavade ja teadusuuringute parem lõimimine erasektori vajadustega nõuab paremat valdkondadevahelist koostööd, liikuvust ja suuremaid stiimuleid. Seda arenguvajadust on nimetatud nõukogu 2019.a riigipõhises soovituses, milles rõhutatakse vajadust tegeleda oskuste nappusega ning parandada haridussüsteemi suutlikkust ja vastavust tööturu vajadustele. 1.1. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi jaoks: Tabel 1 Poliitikaeesmärk Erieesmärk või Põhjendus või JTF spetsiaalne prioriteet erieesmärk Nutikam Eesti (i) teadus- ja Sekkumised toetavad TA ning innovatsiooni tulemuste (PO1) innovatsioonivõimekuse kasutamise suurendamist; teadus- ja arendustegevuse, ning kõrgetasemeliste innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava ja „Eesti 2035“ tehnoloogiate eesmärkide elluviimist kooskõlas nutika spetsialiseerumise kasutuselevõtu strateegiaga. Probleemid: arendamine ja 1. Erasektori innovatsioonivõimekus ja nõudlus teadus- ja suurendamine arendustegevuse ning innovatsiooni järele - Ettevõtjate suutlikkus rakendada uusi teadmisi ja tehnoloogiaid on madal, sh TA-mahukus ettevõtjates väike. - Erasektori tootlikkus ja positsioon globaalsetes väärtusahelates on madal. 2. Asjakohase ja paindliku nõudlusest lähtuva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumise tagamine - Teadus- ja arendus ning kõrgharidusasutuste suutlikkus pakkuda ühiskonna ja ettevõtjate vajadustele vastavaid lahendusi on väike. 11  - „Eesti 2035“ ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud probleemid ja nutikas spetsialiseerumine tuleb paremini siduda TA- ja innovatsioonisüsteemi. - Teadus- ja arendusteenuste turg on killustunud. Teadus- ja arendustegevuse ja teadustaristu teenuste kasutamine väljaspool akadeemilisi ringkondi on piiratud. 3. Hästi toimiv teadmussiirde süsteem - Akadeemilise, era- ja avaliku sektori vaheline koostöö on piiratud, kohalikud „teadmusvõrgustikud“ ja koostööplatvormid on vähearenenud, rahvusvahelisel „teadmiste turul“ osalemine madal. - Avaliku sektori suutlikkus integreerida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni riiklikku poliitikasse on piiratud. - Suuremahulisi arendusprojekte, teadmistepõhiseid eksperimente jm innovatsioonipoliitika instrumente kasutatakse vähe. Sekkumiste mõjul: – kasvab erasektori teadusmahukus ja teadusasutuste võimekus teha nõudlusega kooskõlas olevat teadus- ja arendustööd, paraneb uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, tagatakse teadus- ja arendustöötajate juurde- ja järelkasv, hoogustub uuenduslike äri- ja teenusemudelite kasutuselevõtt; - avaliku sektori nõudlus teadus- ja tehnoloogiamahukate toodete ja teenuste järele hoogustab teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni erasektoris. Nutikam Eesti (ii) digitaliseerimisest Riigiaruande lisa D kohaselt on Eesti avaliku sektori e-teenuste kasu toomine kodanike, kasutajasõbralikkus ning andmete kasutamine ja kvaliteet (PO1) ettevõtjate, endiselt puudulik. Esile on tõstetud valitsusasutuste digitaristu teadusasutuste ja ja -süsteemide tehnilise kestlikkuse probleeme (Riigikontrolli avaliku sektori asutuste iga-aastane ülevaade 2019). jaoks Samuti tekitavad muret järgmised kitsaskohad: - Valitsusasutuste ja avalike e-teenuste kasutajate vajadused muutuvad üha kiiremini, sh iga poliitika- või õigusreformi puhul. Digilahendusi tuleb pidevalt ümber ehitada, ümber kujundada või võtta kasutusele uusi lahendusi, sh erasektoris. - Erasektori avaandmete kasutus, e-arvete, tehisintellekti jt uute tehnoloogiate rakendamine on vähene. - Tehnoloogia areneb edasi, luues uusi võimalusi avalike teenuste ja halduse paremaks osutamiseks. Nende eeliste kasutamiseks on vaja kiiret innovatsioonisuutlikkust (katsetamine, teadus- ja arendustegevus jne). - Küberriskide skaala ja ulatus kasvab ning neid on keerulisem hallata, uued lahendused tekitavad uusi riske. Digiteerimise süvendamiseks tuleb tõsta küberturvalisuse võimekust. - Omavalitsuste tasandil on digitaalse arengu ja digitaalteenuste tase ebaühtlane ja enamasti madal. Valitsusvälised organisatsioonid ei paku ka lahendusi – digiteerimine ei ole veel jõudnud kolmandasse sektorisse. Oluline probleem kohalikele 12  omavalitsustele on küberturvalisus (mida on rõhutanud ka Riigikontroll). Valdkonna reform muudaks (digitaalsed) avalikud teenused kogu riigis võrdselt kättesaadavaks. - OECD 2020. aasta digitaalse valitsemise indeks näitas, et Eesti digitaalne valitsemine ei ole olnud piisavalt küps digitaalse koordineerimise, oskuste ja hoobade osas. Seega on vaja asjakohast suutlikkust suurendada. Samas näitavad eGovernment Benchmarki 2022.a tulemused, et avalike teenuste osutamise edukuselt oleme Euroopas teisel kohal, kõige enam vajab järele aitamist teenuste läbipaistvuse ja piiriülese kättesaadavuse suurendamine. Peame tagama, et Eesti digiriik vastaks kasutajate vajadustele ja oleks tehnoloogiliselt uuenduslik, olles samal ajal turvaline. Digiriigi arendamine on osa ELi digitaalarengu tegevuskavast, nagu on sätestatud Euroopa digistrateegias. Kavandatud sekkumised ja vajadus nende järele tulenevad uuest riiklikust digiühiskonna arengukavast aastani 20303. Nutikam Eesti (iii) VKEde kestliku Kõigist uutest ettevõtjatest on vaid vähesed majanduskasvu ja uuendusmeelsed, teadmistepõhised ja keskenduvad suure (PO1) konkurentsivõime lisaväärtuse andmisele. Selliste ettevõtjate osakaalu tõhustamine ning suurendamine eeldab teadmisi ja oskusi, kuid ka ökosüsteemi, VKEdes töökohtade mis soodustab paindlikku ettevõtlust ning pakub asjakohaseid loomine, muu hulgas ja kättesaadavaid teenuseid. Kavandatud teenused annaksid tootlike investeeringute VKEdele konkurentsivõimelised pädevused ning oleksid kaudu keskselt hallatavaks koostööplatvormiks nii sektorite sees kui ka nende vahel. Eritoetust on vaja ka idufirmadele, et nad saaksid kasvada, ja idufirmade ökosüsteemile. Eesti võib olla digitaalmajanduse teerajaja, kuid digiteenuste kasutamise ja rakendamise poolest on Eesti ettevõtted ELis 19. kohal. See lõhe on osaliselt tingitud sellest, et ettevõtjatel puuduvad teadmised digiteerimise juhtimise kohta ja et digipädevus on madal. VKEde tootlikkus ja positsioon ülemaailmsetes väärtusahelates, sh loomemajanduses ja turismis, on madal. Tegeleda tuleb VKEde konkurentsivõime ja tootlikkuse piirkondlike erinevustega väljaspool arenenumat pealinnapiirkonda. 69% Eesti ettevõtjate investeeringutest kulutatakse materiaalsele põhivarale ja vähem kui kolmandik immateriaalsele varale. Tegeleda tuleb uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga ja VKEde tehnoloogia ajakohastamise investeeringutega, pidades eelkõige silmas tööstuslikku üleminekut. Eesti majandust iseloomustab ka suure lisandväärtusega toodete ja teenuste vähene eksport, vähene rahvusvaheline tunnustus ja marginaalne positsioon ülemaailmses kaubanduses. Eesti kaupade ekspordihinnad ei ole Euroopa keskmisega võrreldes piisavalt tõusnud. Ligikaudu 98% Eesti ettevõtjatest on VKEd. Seetõttu on enamikul neist piiratud ressursid ekspordi strateegiliseks arendamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks. Oluline on pakkuda strateegilist ja ennetavat tuge rahvusvahelistele turgudele sisenevatele ettevõtjatele. Juurdepääs kapitalile on problemaatiline, eriti väljaspool suuri linnu. 3 https://mkm.ee/sites/default/files/mkm_arengukava_digiuhiskond_26-10-2021.pdf 13 Nutikam Eesti (iv) nutika Innovatsiooni leviku eelduseks on vastavate teadmiste ja spetsialiseerumise, oskustega inimesed. Selleks on vaja kasvatada teadmussiirde, (PO1) tööstusliku ülemineku ja kommertsialiseerimise ja innovatsioonialast pädevust ettevõtluse oskuste teadmussiirde protsessidega seotud inimeste seas. Sekkumised arendamine lahendavad järgmisi probleeme: - Eesti ettevõtjate innovatsioonivõimekus ja teadusmahukus on madal ning oskused teadustulemusi oma ärile sobivaks kohandada ja kasutusele võtta on puudulikud. – Ettevõtjatel ja avalikul sektoril napib teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni ning tootearenduse oskuste ja kogemustega töötajaid. – Teadmust ja tehnoloogiaid vahendavate üksuste ja organisatsioonide töötajatel napib oskusi ja kogemusi teadustulemuste kasutamiseks ärilistel eesmärkidel, nt intellektuaalomandi, litsentseerimise alaseid oskusi. – Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirdealane võimekus, sh töötajate kogemused ja oskused on madalad. Napib teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalikke oskusi ning osalemine ettevõtlikus avastusprotsessis on madal. – Et avalik sektor saaks võtta juhirolli struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses ning rakendada ettevõtlikku avastusprotsessi, napib avaliku sektori töötajatel vajalikku kompetentsi ja kogemust. Avaliku sektori juhtide oskused tellida ja integreerida teadus- ja arendustegevuse tulemusi riiklikku poliitikakujundamisse on madalad. Koostöö teadusasutustega ei ole piisav ning vastastikuste vajaduste mõistmine on vähene. – Nutika spetsialiseerumise ja rohepöörde teemad on komplekssed. Et tellida vastavasisulisi uuringuid ja algatada projekte vajavad nii juhid kui ka spetsialistid teadmisi. Sekkumiste tulemus: Nutikat spetsialiseerumist, innovatsiooni levikut, teadmus- ja tehnoloogiasiiret kui ka ettevõtluskoostööd toetava kompetentsi paranemine era– ja avalikus sektoris ning teadusasutustes. See hõlmab nii innovatsiooni-, juhtimis-, koostöö- kui ka muid oskusi, mis toetavad nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut, digi– ja rohepööret jne. Nutikam Eesti (vii) tööstussuutlikkuse Eesti peab äärmiselt oluliseks, et EL eelarve panustaks senisest suurendamine enam liikmesriikide kaitsevalmiduse tõstmisesse ja (PO1) kaitsevõime tugevdamisse. Kavandatavad meetmed on kooskõlas edendamiseks, seades riigipõhiste soovitustega ning 2025. aasta riigiaruandega, kus esikohale kahesuguse rõhutatakse kasvavat vajadust edendada innovatsiooni ning kasutusega võimed suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, eelkõige kaitsevaldkonnas. Kaitsekulude suurendamisel on oluline rolli Eesti majanduse elavdamisel.  Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine. Eestis puudub taristu kõrgenergeetiliste materjalide, nagu lõhkeained ja raketikütused, testimiseks. Samuti puudub mobiilne testimiskeskkond militaar- ja kahese kasutusega tehnoloogiate teadusuuringuteks. Loodav teadustaristu toetab teadus- ja arendustööd, 14  kaitsetööstuse arengut ja tooteinnovatsiooni, pakkudes katsete, analüüside ja ekspertteadmiste tuge. Mobiilne taristu võimaldab väliuuringuid vastavalt ISO ja NATO standarditele, lihtsustades Eesti ettevõtjate toodete eksporti.  Riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine. Eestis on vaja luua riigikaitselise tehisaru arendamise taristu. Praegu puuduvad vajalikud andmeladude ja treeningmoodulite võimekused. Loodav taristu tehakse kättesaadavaks kaitsetööstusele ja teadusasutustele ning see toetab ka küberharjutusväljal testimist ja valideerimist. Arendus toimub kooskõlas EL ja NATO standarditega, et tagada koostöövõime liitlastega.  Kaitseettevõtja tootearendusprogramm. Edendatakse kaitsevaldkonda, fokuseerides kaitsetööstuse suutlikkuse arendamisele teadus- ja arendustegevuse toetamise kaudu.  Kaitsetööstuspargi baastaristu. Praegune Eesti kaitsetööstus on keskendunud sensoorika, küberkaitse ja robootika valdkonda, kuid vajadus on ka laskemoona ja relvade tootmiseks vajaliku taristu järele. Selleks, et iga ettevõtja ei peaks ise tootmisala leidma, ehitama ja erinevatele nõuetele vastavalt kooskõlastama, rajab riik esimese kaitsetööstuspargi. Tegemist on ettevõtjatele tootmiseks vajaliku taristu ja tingimuste ettevalmistamisega. Nutikam Eesti (v) digitaalse Eesti üleüldine lairibaühenduvuse tase on hea, kuid digilõhe on ühenduvuse linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel nii katvuse kui ka (PO1) suurendamine kasutuselevõtu osas endiselt olemas. Väga suure läbilaskevõimega võrkude (VHCN) kaetus on maapiirkondades hetkel 21,1%. Vaatamata võrkude kättesaadavusele on kiire (48%) ja ülikiire (20%) lairibaühenduse kasutuselevõtt alla ELi keskmise (vastavalt 50% ja 32%). 5G-võrkude tõhus kasutuselevõtt aitab samuti kaasa usaldusväärse ja kiire ühenduvuse tagamisele. Investeerimisvajaduste kaardistamise kohaselt on Eesti maapiirkondades ikka veel ligikaudu 75 000 aastaringses kasutuses olevat elu- või töökohta nn valgetes turutõrgetega piirkondades, kus puudub juurdepääs väga suure läbilaskevõimega lairibataristule ja neist u 17% asub Kagu- Eestis. Väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ja 5G leviala puudumine avaldab negatiivset mõju piirkondlike erinevuste vähendamisele ja häirib nüüdisaegsete teenuste kättesaadavust. Uued lairibatehnoloogiad piirkondades võimaldavad elanikele ja ettevõtjatele uuendusi kommunikatsiooni- ja infosisuteenustes. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti investeerinud maapiirkondade baasvõrkude arendamisse üle 80 miljoni euro. Selle tulemusena on rajatud ligikaudu 7000 km pikkune kiudoptiline võrk, mis hõlmab Eesti peamisi transporditeid ja on 5G arendamiseks kindel alus. Täiendavaid investeeringuid on vaja turutõrgetega seotud valdkondades: väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ehitamine; 5G-tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine ning 5G leviala suurtes transpordikoridorides. Kavandatud investeeringud aitavad vähendada digilõhet linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel ning luua ettevõtjatele 15  ja inimestele võimalusi uute teenuste väljatöötamiseks ja kasutamiseks. Rohelisem Eesti (i) energiatõhususe Eestis moodustavad hooned umbes 50% kogu edendamine ja energiatarbimisest (ELi keskmine on 40%) ja aastas (PO2) kasvuhoonegaaside rekonstrueeritakse alla 1% (hoonete energiatõhususe heitkoguste direktiivis soovitatakse 3%) elamufondist. Enamik hooneid vähendamine (umbes 80%) on ehitatud enne 1990. aastat. Eluasemesektori peamised probleemid tulenevad hoonete vanusest ja piirkondlikest erinevustest: elamute halb kvaliteet, rekonstrueerimise väiksem kestlikkus ja vähene energiatõhusus; energiatõhusate ja hea sisekliimaga eluasemete piiratud kättesaadavus; eluasemeturu piiratud areng väljaspool suuremaid keskusi ja aktiivseid kinnisvarapiirkondi. Seetõttu on oluline energiatõhususe eesmärgi kõrval arvestada ka „Uue Euroopa Bauhausi“ väärtusi, et korterelamute rekonstrueerimisega parandada ligipääsu tänapäevastele ja kohalikele oludele vastavatele eluasemetele. Kaugkütte ettevõtjate ja eramajade omanike motivatsioon aidata kaasa energiatõhususele ja taastuvenergia kasutuselevõtule on väike, sest sellised investeeringud ei ole tavaliselt majanduslikult tasuvad. See kehtib ka sotsiaalse taristu, näiteks tervishoiuasutuste energiatõhususe kohta. Erieesmärgi meetmed on suunatud (lisa D kohaselt) energiatõhususe edendamisele, et soodustada rekonstrueerimist ja üleminekut taastuvatele kütustele kooskõlas riikliku energiamajanduse arengukavaga aastani 20304, riikliku energia- ja kliimakavaga aastani 20305, hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia 6, Euroopa rohelise kokkuleppe ning Euroopa Komisjoni renoveerimislaine strateegiaga. Selleks et leevendada negatiivset mõju keskkonnale ja vähendada olulisi terviseriske, on väga tähtis vähendada õhusaasteaineid, kasvuhoonegaase (nagu CH4 kehvast põlemisprotsessist) ja lühiajalise kliimamõjuga saasteaineid. Välisõhu puhul on teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030 kokku lepitud meetmed kõigi seotud sektorite (energia, elamu- ja kaugküte jne) jaoks. Õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside hindamine linna- ja tööstuspiirkondades on vahend, mille abil hinnata meetmete tulemuslikkust ja tegelikku mõju ning keskkonnapoliitika tõhusust, samuti suurendada üldsuse teadlikkust. Rohelisem Eesti (ii) taastuvenergia Taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt on riigil edendamine kooskõlas kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu. Sama näeb ette (PO2) direktiiviga (EL) taastuvenergia uus 2023a. 18. oktoobril vastu võetud direktiiv 2018/2001, sealhulgas (EL) 2023/2413, mille Eesti plaanib üle võtta 2025 a. esimeses selles sätestatud pooles. Siseriikliku taastuvenergia eesmärgi kohaselt aastaks säästlikkuse 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti kriteeriumidega riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Seatud eesmärgi täitmise edukust tagab valdkondade ülene dekarboniseerimine rakendades kõiki säästlikkuse kriteeriumitele vastavaid lahendusi. Biometaan on lokaalne keskkonnasäästlik kütus, sest selle tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse biomassi ja 4 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 5 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 6 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 16  põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri eralduv metaan ning CO2 püütakse kinni ning puhastatakse ära. Biometaani kasutamise osas on täiendav positiivne mõju KHG heitme minimaliseerimine läbi kogu ahela. Taastuvenergia eesmärkide täitmise taustal ei saa ära unustada energia julgeoleku aspekti. Eestis on hästi arenenud gaasitaristu, mille dekarboniseerimisel on suur mõju täiendava energia julgeoleku tekitamisel. Seetõttu on oluline tagada, et olemasolevas gaasitaristus, mida on suures osas EL toetustega rajatud, kasutatakse maksimaalselt keskkonnasõbralikke taastuvaid gaase. Eesti ei ole veel enda biometaani potentsiaali rakendanud maksimaalses mahus. Sekkumise tulemusena rajatakse Eestis biometaani sisestusjaam, mis saab teenindada kõiki regioonis juba olevaid ja uusi biometaani tehaseid. Rohelisem Eesti (iv) kliimamuutustega 2019. aasta riigiaruande lisa D kohaselt, milles käsitletakse kohanemise ja kliimamuutustega seotud riske, kannatab Eesti (PO2) katastroofiriski rannikuerosiooni ja üleujutuste all, mis kahjustavad taristut. ennetamise ning Vaja on investeerida kliimamuutustega kohanemisse, riskide vastupanuvõime ennetamisse ja katastroofidele vastupanu võimesse. edendamine, võttes Riskihindamise ja suutlikkuse analüüsi põhjal on äärmiselt arvesse oluline parandada tormide, üleujutuste ja metsatulekahjude ökosüsteemipõhiseid põhjustatud hädaolukordadele reageerimisele kuluvat aega lähenemisviise ning tagada üleujutusriski parem maandamine ja sadeveesüsteemide toimimine sagedasemate vihmade tingimustes. Üleujutusriskiga on tegemist siis, kui vihmavee pinnasesse imbumist on märkimisväärselt vähendanud halvasti või mittejuhtivad pinnakatendid. Seetõttu on oluline kliimamuutustest tingitud hüdraulilise lisakoormuse vastu luua tänapäevased sademeveesüsteemid, et vältida sademevee põhjustatud üleujutusi ja leevendada kuumalaine tõttu tekkivat soojussaare efekti. Investeeringud meteoroloogia-, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks tagavad, et asjakohastel institutsioonidel oleks täpne ja õigeaegne info päästetööde jaoks ning ennetusmeetmete väljatöötamiseks. Tormised jäävabad talved on osutunud kiiresti kasvavaks ohuks sadamarajatistele ja eri laevade ohutule teenindamisele. Sadama kaitserajatiste puudumine viib sadamarajatiste kasuliku tööea kiire lühenemiseni. Elurikkuse säilitamine on ökosüsteemipõhise lähenemise aluseks ja seetõttu oluline vahend kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Toimivad ökosüsteemid on kliimamuutuste kahjulikule mõjule vastupidavamad ja tähtsad süsinikuvaru säilitamiseks. Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb parandada kliimatundlike märgalade seisundit. Eestlaste teadlikkus kliimamuutustest (2021. aastal 47%) jääb alla ELi keskmisest teadlikkusest kliimamuutustest, mis oli 2021 aastal 64%. Kuna EL keskmine vähenes 2023 aasta (oli 63%), siis me ei planeeri ka Eestis väga suurt teadlikkuse hüppelist kasvu. Siseturvalisuse arengukava eesmärk on suurendada 2030. aastaks inimeste teadlikkust häda- ja kriisiolukordadest. Üldsus vajab hästi väljaarendatud vahendeid, et mõista võimalikke ohte, tagajärgi ja enesekaitse meetmeid. 17 Rohelisem Eesti (vi) ring- ja Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ressursitõhusale ja üleilmsete suundumuste vältimatu eeltingimus. Kavandatud (PO2) majandusele ülemineku meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega suunatud edendamine järgmistele teemadele: i) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses, ii) väike ressursitootlikkus ning iii) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet. Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks on eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia. Eesti peab märgatavalt parandama ressursitootlikkust (0,64 €/kg, EL 2,33 €/kg). Ringmajandusele üleminekuks on vaja põhjalikke muudatusi, eelkõige ressursside kasutamise ahela esimestes etappides, et jätkata ressursitõhususe parandamist ja rakendada jäätmekäitluses täielikku ringmajandusele üleminekut. Peamised valdkonnad on ringmajanduspõhised tootmis- ja tarbimismudelid, ökodisaini edendamine ning ettevõtjate energia- ja ressursitõhususe suurendamine. Meil on juba eelmise perioodi hindamistulemused, kogemused ja uuringud ressursitõhususe ja jäätmekäitluse meetmetes. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks juurdunud ringmajandusel põhineva ettevõtlusmudelini. Jäätmekäitlusse sekkumised põhinevad riigi jäätmekava ja jäätmete raamdirektiivi eesmärkidel. Jäätmetekke ja pakendamise vähendamine toob kaasa kulude ja keskkonnamõju vähenemise kogu tooteahelas. Mis puudutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve, siis Eesti on kaugele maha jäänud: 2020. a võeti Eestis ringlusse 29% jäätmetest (eesmärk on 2025. aastaks 55%). Selleks tuleb arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh kõrget liigiti kogumise määra ja sobivate ringlussevõtu võimsuste olemasolu. Rohelisem Eesti (viii) säästva Eesti elanikkond on koondunud linnapiirkondadesse. See mitmeliigilise linnalise põhjustab probleeme seoses juurdepääsetavuse, (PO2) liikumiskeskkonna liiklusummikute ja heidetega. Igapäevaste pendelrändajate arv edendamine osana avaldab suurt survet olemasolevale taristule ning suurendab üleminekust CO2- vajadust arendada edasi inimmõõtmelist ja kestlikku neutraalsele linnatranspordisüsteemi. Kavandatud meetmed on suunatud majandusele järgmiste oluliste probleemide lahendamisele:  sõiduaja ja -kulu suurenemine;  suurenev sõltuvus isiklikust autost ja sellest tulenev ebavõrdsus;  säästlike liikumisviiside osakaalu vähenemine (ebaatraktiivsed tänavad, laste iseseisva liikumise vähenemine, killustatud ühistransporditeenused);  transpordiga seotud energiatarbimise ja CO2 heite suurenemine;  kasvav negatiivne mõju tervisele;  maakasutust ja transpordi planeerimist ei ole piisavalt integreeritud. Suurimat mõju on võimalik saavutada Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades. Tallinna piirkonnas elab pool Eesti elanikkonnast ning seal on suurim transpordikoormus ja kõige 18  ulatuslikum pendelrändeliiklus. Pool Eesti CO2 heitest tuleb Tallinna piirkonnast – 1 400 000 t CO2 heidet aastas (eesmärk 2030. aastaks 930 000 t). Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkonnas ei ole jalgratta kasutamine igapäevase liikumisviisina kaugeltki oma potentsiaali saavutanud. Jalgrattateede pikkus ja võrkude terviklikkus nendes linnades on ebapiisav, jalgrattamarsruudid ei ole sageli omavahel ühendatud ning on sagedaste katkestustega või ohtlikud, samuti on puudulikud hoiustamis- ja parkimisvõimalused. Nendes piirkondades tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka ühistranspordi tõhususele ja kiirusele, võrgustiku ja teenuse terviklikkusele ning konkurentsivõimele seoses eraautodega. See rõhutab vajadust arendada mitmeliigilisi liikuvuse sõlmpunkte, mis soodustaksid erinevate liikumisviiside kombineerimist. Tallinna piirkonnas on väga oluline arendada uusi trammiühendusi, mis on väärtuslik suure läbilaskevõimega ja keskkonnasäästlik ühistranspordiliik. Kavandatud meetmed on kooskõlas riikliku transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–2035. Ühendatum Eesti (i) kliimamuutuste Hõredalt asustatud riigina sõltub Eesti toimivast suhtes transpordisüsteemist. Paraku on Eesti TEN-T põhivõrgu (PO3) vastupanuvõimelise, väljaehitamisel saavutanud vaid vähest edu. Transpordisektori intelligentse, turvalise, investeerimisvajadused on suured. On vaja ajakohastada kestliku ja mitmeliigilise põhimaanteid, et need vastaksid määruse (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise nõuetele. Liiklusohutust tuleb suurendada, sest Eesti on transpordivõrgu (TEN- maanteede ohutuse poolest alla ELi keskmise. Jalakäijate ja T) arendamine jalgratturite ohutust parandatakse kõnniteede ja tunnelite abil. Lisaks on vaja rohkem investeeringuid keskkonnaga seotud leevendusmeetmetesse. Kõik direktiivi 2014/94/EL kohased kohustused on täidetud, teede laadimistaristut täiustatakse pidevalt. Eesti sisetranspordi väliskulud kokku on hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot aastas, mis vastab 5,3%-le Eesti SKPst, millest 51% moodustavad keskkonnakulud (ELi keskmine on 44%). Uues transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 võetakse arvesse keskkonnamõju ning keskendutakse säästva liikuvuse ja selle taristu arendamisele. Pidades silmas 2020. aasta Euroopa poolaasta riigiaruannet, on kavandatud raudteemeede, mis keskendub säästva transpordi arendamisele: raudteede elektrifitseerimine, kurvide õgvendamine, mis peaks tulevikus suurendama rongide kiirust, keskonnasäästlikkust ja rongireisijate arvu. Kavandatud meetmed aitavad kaasa ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegia eesmärkide saavutamisele. Selleks et kiirem andmeside võimaldaks intelligentsete transpordisüsteemide sektoril arendada, luua ja katsetada uusi juhtimis-, teabe- ning liikuvusteenuseid, peab digitaalne taristu saama liikuvusteenuse ja -taristu osaks. Ühendatum Eesti (ii) säästva, Regionaalarengu edendamiseks on vaja leida lahendus kliimamuutuste suhtes liiklusohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgsi ja (PO3) vastupanuvõimelise, jalgrattaga liikumist. Meede aitab luua ohutuid ja säästvaid intelligentse ja liikuvusvõrgustikke, toetades jalgratta- ja/või jalgteede mitmeliigilise riigi, arendamist väljaspool suurimaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu piirkondliku ja kohaliku ja Pärnu). Jalgratta- ja/või jalgteede ehitamine koos sellega 19  tasandi liikuvuse kaasneva toetava taristuga (nt valgustus, rattaparkimiskohad, arendamine ja pingid) peaks tagama parema ja kestlikuma juurdepääsu edendamine, sealhulgas teenustele, ühistranspordile (sh Rail Balticu kohalikele TEN-T võrgule peatustele) ja töökohtadele. Sellistel paremini välja arendatud juurdepääsu ja piiriülese jalgratta- ja/või jalgteede võrgustikel on potentsiaal liikuvuse parandamine märkimisväärselt suurendada ka ühistranspordi, sh raudtee, kasutamist ja kestlikkust tervikuna ning vähendada sõltuvust eraautodest, panustades sellega kasvuhoonegaaside heidete vähendamisse. Eeldatakse, et investeeringud soodustavad kliimamuutuste vähendamist. Ühendatum Eesti (iii) kaitsetaristu Eesti julgeoleku ja tsiviilvalmiduse tugevdamine eeldab arendamine, seades strateegiliste taristuinvesteeringute suunamist kahesuguse (PO3) esikohale kahesuguse kasutusega objektidesse, mis teenivad nii kaitse- kui ka kasutuse, sealhulgas tsiviilvajadusi. sõjaväelise liikuvuse Kriitilise taristu vastupanuvõime ning tsiviil- kui ka edendamiseks liidus, kaitsevaldkonna kestlikkuse tagamiseks tuleb nõuetekohaselt ning tsiviilvalmisoleku välja ehitada kahese kasutusega transporditaristu. Riigiteed on suurendamine koos Rail Baltica raudteega strateegiliselt vajalikud nii riigi julgeoleku, majandusliku konkurentsivõime kui ka laiemate ühenduvuse eesmärkide saavutamiseks. Trassid on osa üleeuroopalisest põhivõrgustikust (TEN-T), mille nõuetekohane väljaehitamine tagab kiire, ohutu ja tõrgeteta ühenduse Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel. Lisaks tsiviilkasutusele on need trassid olulised ka sõjalise liikuvuse tagamiseks, toetades NATO ja EL-i kollektiivkaitse põhimõtteid. Teede ja raudteede vastavusse viimine sõjalise liikuvuse nõuetega võimaldab liitlaste rasketehnika ning strateegiliste kaupade kiiret ja turvalist liikumist, aga vajadusel ka suuremahulist elanike evakuatsiooni, tugevdades seeläbi Eesti kaitsevõimet ja piirkondlikku julgeolekut. Eesti investeeringud sõjaväelise liikuvuse edendamisse, sealhulgas liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristusse, on otseselt seotud NATO uute kaitseplaanide rakendamisega. Eesti peab olema valmis vastu võtma liitlasvägesid senisest oluliselt suuremas mahus, mis eeldab vastuvõtuvõimekuse ning toetavate teenuste arendamist, et tagada liitlasüksuste kiire saabumine, majutamine ja siirmine operatsioonialale. Olulise sõjaväelist liikuvust toetava taristuarendusena rajatakse sõjaväelinnak. Linnaku asukoht vastab piirkondlikule vajadusele tugevdada sõjalist kohalolekut. Sõjaväelinnaku üksused saavad vajadusel toetada Politsei- ja Piirivalveametit ning piirkondlikku juhtimiskeskust. Selleks et COVID-19 kriisi mõjust majandusele ja tööturule Sotsiaalsem Eesti (a) parandada kõigi kiiresti taastuda ning toetada majanduses toimuvaid tööotsijate, eelkõige (PO4) struktuurimuutusi, vajavad tööotsijad, sh töötud, noorte ja pikaajaliste mitteaktiivsed ja töötavad tööotsijad, aktiivsete töötute ning tööturult tööturumeetmete sihipärast paketti. Eri rühmad seisavad eemalejäänud ja tööturul silmitsi erinevate probleemidega tööturule sisenemisel, ebasoodsas olukorras tööturule naasmisel ja seal püsimisel või üleminekul eri oskusi olevatesse rühmadesse vajavatele töökohtadele. Tööturg on horisontaalselt ja kuuluvate isikute vertikaalselt eraldatud soo, vanuse, töövõime ja kodakondsuse töölesaamise võimalusi alusel. Endiselt teevad muret stereotüübid. Need probleemid ei ja aktiveerimismeetmete takista mitte ainult soolist võrdõiguslikkust ja edusamme kättesaadavust nende soolise palgalõhe kaotamisel, vaid takistavad ka oskustel ja jaoks, tehes seda noorte vajadustel põhinevat tööjõu liikuvust. puhul eelkõige noortegarantii Kuigi eestlased, eelkõige naised, on hästi haritud, töötavad rakendamise kaudu, inimesed sageli töökohtadel, mis jäävad allapoole nende 20  ning füüsilisest isikust omandatud haridus- või oskuste taset. 2016. aasta andmete ettevõtjana tegutsemise kohaselt (PIAAC) töötab 36,1% töötajatest – ligikaudu 200 000 ja sotsiaalmajanduse – töökohal, mis nõuab madalamat haridustaset. Eurostat edendamise kaudu andmetel moodustab töötaja töötunni tootlikkus umbes 85% EL 27 keskmisest töötajast, mille põhjus on madal haridustase ning aegunud haridus ja oskused. Vananenud oskuste või madala haridustasemega inimestel on vähe vahendeid oskuste uuendamiseks ja nad on tööturul haavatavamas olukorras. Ka tööandjate huvi nendesse investeerimise vastu on väiksem. Noorte töötuse määr on kõrgem kui üldine töötuse määr, eriti kriisiolukorras (kasv 6,9%-lt 2019. aastal 12,6%-le 2020. aasta II kvartalis). Noored vajavad töökogemuse puudumise, madalama hariduse, piirkondlike erinevuste, keelebarjääride või muude takistuste tõttu intensiivsemat toetust. Esineb erinevaid sotsiaal-majanduslikke ja piirkondlikke erinevusi, mis põhjustavad täiendavaid struktuurseid erinevusi. Takistuseks on endiselt ka (eelkõige naiste) hoolduskoormus ja terviseprobleemid. Tööturul esineb märkimisväärne kodakondsusel põhinev segregatsioon, mis väljendub eelkõige palgalõhe ja töötuse (2019. aastal 1,5-kordne erinevus töötuse määras) ning tööhõive (eestlased 69,6% vs mitte-eestlased 66%) näitajates. Selle kõige tõttu ei ole märkimisväärset osa elanikkonna tööturupotentsiaalist endiselt piisavalt ära kasutatud. Järgmisel kümnendil on Eesti üks tähtsaim ülesanne leida viis, Sotsiaalsem Eesti (d) edendada töötajate, kuidas hoida inimesi tööturul tervena ning nii kaua kui ettevõtete ja ettevõtjate (PO4) võimalik. Tuleb parandada töötervishoidu ja tööohutust. kohanemist muutustega Tööõnnetuste arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud 25%, ning aktiivse ja tervena suurendades töötajate, tööandjate ja riigi kulusid. Töösuhted vananemist ning ja -vormid mitmekesistuvad, tuues kaasa uued riskid ja tervislikku ja hästi töötajate suurema vastutuse. Tööõnnetuste vältimiseks ja kohandatud töötajate töövõime säilitamiseks on vaja suurendada töökeskkonda, kus teadlikkust töökeskkonna ohtudest ja riskidest. Töövõimet ohjatakse terviseriske mõjutavad ka uute tööviiside, sh kaugtöö ja muu paindliku korra kasutuselevõtt. Parandada tuleb füüsiliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide kindlakstegemise ja mõõtmise süsteemi töökohal. Vähene järelevalve töökeskkonna üle ning töötervishoiusüsteemi kvaliteedi probleemkohad ja kestlikkus takistavad tööga seotud terviseprobleemide ennetamist ja nende varajast avastamist. Ajutise töövõimetuse korral ei sekkuta töövõime, tööalase konkurentsivõime ega oskuste säilitamisse. Selle perioodi toetussüsteem ei ole tõhus ja võib põhjustada osalise või püsiva töövõimekaotuse. Inimesed lahkuvad ka seetõttu, et pensionisüsteem tagab soodsatel tingimustel vanaduspensioni, mis kipub motiveerima ennetähtaegset pensionile jäämist. Samuti lahkutakse tööandjate suhtumise ja terviseprobleemide tõttu. Tervisekaotuse peamised põhjused on südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad ja vigastused, mida mõjutavad suuresti elustiil ja keskkond. Tervist mõjutavate tegurite (alkohol, tubakas, uimastid, toitumine, kehaline aktiivsus) peamisi riskitegureid ei ole tõhusalt ennetatud. Lisaks on nõustamis- ja raviteenused killustatud, halvasti integreeritud esmatasandi arstiabi teenustega ning neid ei pakuta piisavalt. Samuti ei leevendata piisavalt vaimse tervisega seotud riske. Vajaka on koostööst eri sektorite (tervis, haridus, sotsiaalvaldkond, õigus, sisejulgeolek jne) ja eri tasanditel (riik, kohalik tasand, kolmas ja erasektor) vahel. 21  Probleemide jätkusuutlikuks lahendamiseks on oluline sekkumiste kavandamisse ja elluviimisesse kaasata sotsiaalpartnerid ja edendada sotsiaaldialoogi. Eesti haridussüsteem ei vasta piisavalt tööturu vajadustele ning Sotsiaalsem Eesti (e) muuta haridus- ja oskuste nappus ja mittevastavus nõudlusele süveneb. Tööjõu ja koolitussüsteemid (PO4) oskuste suur puudus mitmes sektoris (sh IKT, inseneriteadus, kvaliteetsemaks, haridus-, sotsiaal- ja tervishoiusektor ning muud kaasavamaks, kasvuvaldkonnad, sh teadus, tehnoloogia, inseneeria ja tõhusamaks ja tööturule matemaatika) on tõusuteel, ning see takistab edasist vastavamaks, muu majandusarengut. 18–24-aastaste vanuserühmas on hulgas mitteformaalse ja mitteõppivate noorte osakaal endiselt liiga suur, samuti informaalse õppimise keskhariduseta noorte osakaal. Sidusus ja järjepidevus eri valideerimise kaudu, haridustasemete ja -liikide vahel ei ole piisav ning kaasava toetamaks hariduse põhimõtteid ei ole piisavalt rakendatud. Õpingud ei ole võtmepädevuste, piisavalt seotud tulevase karjääri ja tööga. Üldine teadlikkus sealhulgas ettevõtlus- ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamisest digioskuste omandamist, on kehv. Õpetajate ja koolijuhtide oskused õppeprotsessi ja - ning edendades keskkonna kujundamisel on ebaühtlased. Õppijate duaalkoolitussüsteemide õpitulemuste ning haridusasutuste sise- ja välishindamise ja õpipoisiõppe tulemuste tagasisidestamine ei ole piisav. Õpetajaskond kasutuselevõttu vananeb (piirkonniti on 55-aastaseid ja vanemaid õpetajaid kõige rohkem Lääne (48%), Hiiu (47%), Saare ja Jõgeva maakonnas (mõlemas 45%), vajalik on tagada uute õpetajate järelkasv. 60%-l noorsootöötajatel ei ole erialast haridust või noorsootöötaja kvalifikatsiooni. Õppimisvõimalused ja üliõpilaste valikud ei ole piisavalt kooskõlas ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega. Eesti peab parandama hariduse ja koolituse kvaliteeti ja tõhusust ning vastavust tööturu vajadustele ja toetama võtmepädevusi, sh digi- ja valdkonnaüleseid oskusi ning innovatsiooni juhtimist kõikidel haridustasemetel. Selleks, et vähendada soolist palgalõhet on vaja ületada soostereotüüpe poiste ja tüdrukute õppekavade valikul. Oskuste tööturule vastavuse tagamiseks on vajalik piirkonnapõhine lähenemine. VKEde motivatsioon ja suutlikkus pakkuda õppimisvõimalusi ning kaasata õppesse kuni 25- aastasi noori (ilma töökogemuseta) ja hariduslike erivajadustega õppijaid töökohapõhises õppes on vähene. Keerulisemates oludes kasvavad lapsed ja mitteaktiivsed Sotsiaalsem Eesti (f) edendada eelkõige noored, nende kõrvalejäämine hariduse omandamisest, ebasoodsas olukorras (PO4) tööturult ja noorsootöö pakutavatest võimalustest on tõsine olevate rühmade võrdset sotsiaalne probleem. Kuna tööturul suureneb kvalifitseeritud juurdepääsu tööjõu puudus, on väga oluline kaasata noori tööturule või kvaliteetsele ja parandada nende kvalifikatsiooni edasiõppimise kaudu. kaasavale haridusele ja koolitusele alates 2021. aastal oli Eestis 15–29-aastaste vanuserühmas alusharidusest ja 22 200 noort, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel (nn NEET- lapsehoiust läbi üld- ja noored), s.o 11,2% vanuserühmast (suurim on NEET-noorte kutsehariduse ja -õppe osakaal Kirde-Eestis – 14%). Võrreldes 2019. aastaga on kuni kolmanda taseme mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arv suurenenud ning hariduseni, samuti tõusnud tasemele, kus see püsis aastatel 2016–2018 (ehk 9,8% täiskasvanuharidusele ja aastal 2021). Peame keskenduma ennetavatele sekkumistele -koolitusele, ning sellise noorsootöö ja formaalhariduse kaudu ning töötama välja hariduse ja koolituse tõhusamaid meetmeid ja laiemat teavitustegevust läbimist, sealhulgas mittetöötavate ja mitteõppivate noorte jaoks tugevama hõlbustada õpirännet partnerluse kaudu (riigi, kohalikul ja perekonna tasandil), et kõigile ja ligipääsetavust tugevdada noortegarantiid koos tööturumeetmetega. puuetega inimeste jaoks Noorte vajadustele vastavate teenuste mõju ja kvaliteedi kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks on vaja edasi arendada noortepoliitika seire- ja analüüsisüsteemi. 22  Koolist väljalangemise ja tõrjutuse ohu vähendamiseks peavad lastele ja noortele olema kättesaadavad kvaliteetsed haridus- ning tugiteenused, olenemata nende elukohapiirkonnast, emakeelest või võimalikest erivajadustest. Sotsiaalsem Eesti (g) edendada elukestvat Inimesed vajavad juurdepääsu paljudele oskustele, õpet, eelkõige kõigile kombineerides digioskusi tööspetsiifiliste ja valdkonnaüleste (PO4) kättesaadavaid oskustega. Eesti ettevõtjate arengut takistav peamine tegur on paindlikke oskuste oskustööjõu puudus. Selleks et COVID-19 kriisi mõjust täiendamise ja majandusele ja tööturule taastuda ning kohaneda muutuvas ümberõppe võimalusi, majanduskeskkonnas, on vaja toetada inimeste ümber- ja võttes arvesse täiendusõpet. Oskuste arendamine toob kasu majanduse ettevõtlus- ja digioskusi, taastamisel kestlikule kasvule, et säilitada ja edendada paremini prognoosida uuenduslikku ja konkurentsivõimelist majandust ning heaolu. muutusi ja uusi vajalikke Eurostati andmed näitavad, et Eesti töötaja tootlikkus oskusi tööturu vajaduste moodustab u 85% EL 27 töötaja keskmisest töötunni põhjal, hõlbustada tootlikkusest. Lõhe peamine põhjus on aegunud haridus ja karjäärialaseid oskused. Suure osa inimeste haridustase on endiselt madal. üleminekuid ning Viiendik kõigist üle 15-aastastest on põhi- või madalama soodustada ametialast haridusega ja paljudel puudub erialane haridus (2021. a liikuvust 26,5%). Hoolimata elukestvas õppes osalemise üldisest kasvust (2021.a 18,4%) on see eakate, madalama haridustaseme ja kehvemate oskustega inimeste, eesti keelt mittekõnelevate inimeste ja meeste hulgas endiselt tagasihoidlik. Piirkondlikult oli madalaim elukestvas õppes osalemise määr 2020. a Kirde- ning Kesk-Eestis (vastavalt 13,8% ja 13%). Koolitusturu killustatus ja kvaliteedihindamissüsteemi puudused muudavad mitteformaalse koolituse pakkumise keeruliseks. Üliõpilaste heterogeensus ja vajadus tasakaalustada õpinguid töötamisega suurendavad vajadust paindlike ja kvaliteetsete õppimisvõimaluste järele. Puudub teave mitteformaalse õppe võimaluste kohta ning kasutajasõbralik viis teabele juurdepääsuks. Oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA on edukalt käivitatud, kuid kutsekvalifikatsioonisüsteemi reformimiseks on vaja lisareforme ja koostööd. Stiimulid ja koostöövormid haridusasutuste ning tööandjate koostöö korraldamiseks ja sisu ajakohastamiseks peaksid olema tõhusamad. Oskuste hindamise ja valideerimise võimalused on ebapiisavad ja ebaühtlase kvaliteediga ega toeta üksikisikuid õpingute ja karjääri kavandamisel. Oskuste kirjeldused, klassifikatsioonid ja andmebaasid ei sobi kokku ega anna võrreldavat ülevaadet elanikkonna vajaminevatest oskustest. Kutsestandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda tõhusalt tööturu vajadustele reageerida. Sotsiaalsem Eesti (h) soodustada aktiivset Lapsed ja noored on täiskasvanutest palju vastuvõtlikumad kaasamist, et edendada erinevatele keskkonnateguritele ja sekkumistele: (PO4) võrdseid võimalusi, ebarahuldavates tingimustes kasvamine vähendab lapse diskrimineerimiskeeldu arengupotentsiaali, soodustab riskikäitumist ja vaimse tervise ja aktiivset osalemist, probleeme. Absoluutses vaesuse elas 2020.a 2,7% lastest. ning parandada eelkõige Praegu ei pakuta abivajavatele lastele kvaliteetseid ja ebasoodsas olukorras ligipääsetavaid teenuseid. Kitsaskohtadeks on abivajaduse olevate rühmade hiline kindlakstegemine, vajaduste hindamise killustatus ning tööalast toetuse andmine eri süsteemide – sotsiaal- ja tervishoiu-, konkurentsivõimet haridus- ja õiguskaitsesüsteem – vahel. Tegevused, mille eesmärk on parandada laste ja noorte heaolu ning arengut, sh kodanikuhariduse edendamine ja aktiivse osalemise 23  hõlbustamine, aitavad ennetada sotsiaalset tõrjutust ning toetada laste ja noorte täiskasvanueluks ettevalmistamist. Rakendatakse meetmeid, mis toetavad Euroopa lastegarantii rakendamist. See hõlmab tervikliku lastekaitsesüsteemi loomist, eri tasandite ja sektorite vahelise koostöö edendamist, meetmeid laste ja noorte riskikäitumise ja sotsiaalse tõrjutuse ohu ennetamiseks, kriminaalõigussüsteemiga seotud laste ja noorte toetamist jne. Ligi 30% Eesti elanikkonnast on mõne muu etnilise rühma esindajad ega räägi eesti keelt esimese keelena, viimase 10 aasta jooksul on ränne suurenenud (2020.a on lisaks tagasipöördujatele asunud Eestisse elama 4710 inimest kolmandatest riikidest ja 3724 ELi kodanikku). Mis puudutab keeleoskust, vanust ja tervisenäitajaid, siis valitsevad silmanähtavad sotsiaal-majanduslikud lüngad ning tugev sooline ja rahvuslik segregatsioon tööturul. Ida-Virumaal on kõige halvemad integratsiooninäitajad võrreldes teiste piirkondadega, kus elab samuti etnilisi vähemusi. Koostöö kohalike omavalitsuste suutlikkuse tõstmiseks lõimumisprobleemide lahendamiseks kohalikul tasandil on väga oluline. Teisest rahvusest püsielanikud, uussisserändajad (sh ajutise kaitse saajad) ja Eestisse tagasipöördujad võivad jääda ebapiisavast eesti keele oskusest tingitud probleemide tõttu Eestis isoleerituks ning nende osalemine tööturul, elukestvas õppes jne on takistatud. Eesti vajab rohkem lõimumist, sh kohanemist toetavaid teenuseid, et elanikud oskaksid eesti keelt hariduse omandamiseks, tööturul ja ühiskonnas tervikuna osalemiseks vajalikul tasemel. Sotsiaalsem Eesti (k) parandada võrdset ja Pikaajalise hoolduse süsteem on killustatud valitsemistasandite õigeaegset juurdepääsu ja sektorite vahel. Kuna kohalike omavalitsuste suutlikkus (PO4) kvaliteetsetele, investeerida kodu- ja institutsioonipõhistesse pikaajalise kestlikele ja hoolduse teenustesse on ebavõrdne, sõltub ligipääs nendele taskukohastele teenustele suuresti isiku elukohast. Vaatamata Eesti teenustele, sealhulgas hoolekandepoliitika üldisele eesmärgile pakkuda teenuseid, teenustele, millega mis toetavad iseseisvat toimetulekut kodus nii kaua kui parandatakse eluaseme võimalik, on koduteenused kättesaadavad vaid 15% ulatuses ja isikukeskse hoolduse, kogunõudlusest. Samas on institutsionaalsete teenuste osakaal sealhulgas tervishoiu suurenenud. Uuringud näitavad, et 16–23% hooldust vajavatest kättesaadavust; eakatest vajab oma igapäevaelus rohkem abi, kui praegune ajakohastada süsteem suudab pakkuda. Dementsus on tugevalt sotsiaalkaitsesüsteeme, aladiagnoositud, olles ligikaudu 12 korda madalam kui eeldatav sealhulgas parandada 7% tase üle 60-aastaste vanuserühmas. Umbes 45% juurdepääsu üldhooldusteenuste saajatest kannatavad ka dementsuse all. sotsiaalkaitsele, Teenuseid, mis toetavad iseseisvat elamist kodus, pakutakse pöörates erilist märkimisväärselt harvem kui vaja. Seetõttu on perekondadel nii tähelepanu lastele ja hoolduse kui ka teenuste eest maksmise seisukohast suur ebasoodsas olukorras koormus. Umbes 60 000 inimesel on hoolduskohustused, sh üle olevatele rühmadele; 8100 inimese ei tee selle tõttu tasustatavat tööd, ja umbes 6500 parandada inimest on olnud sunnitud tegema osalise tööajaga tööd. tervishoiusüsteemide ja Elanikkonna vananemine suurendab veelgi abi ja hoolduse pikaajalise hoolduse vajadust. teenuste kättesaadavust Suurema hooldusvajadusega inimesed on sagedamini (sealhulgas puuetega ühiskonnast ja perekonnast füüsiliselt eraldatud. See piirab inimeste jaoks), tõhusust nende sõltumatust ja võimet olla kogukonna täisliige. Hoolduse ja vastupanuvõimet pakkumisel on vaja rakendada uusi tehnoloogialahendusi, teenusemudeleid ja mentaliteeti, mis võiksid toetada inimeste 24  võimet kodus toime tulla ning aidata suurendada nende ohutust ja elukvaliteeti. Pikaajalise hoolduse süsteemi parandamine peab käima käsikäes tööjõu arenguga. Hinnangud näitavad, et Eestis puuduvad tänapäevaste ja inimkesksete teenuste arendamiseks ja pakkumiseks vajalikud oskused (sh digioskused). Pikaajalise hoolduse ümberkorraldamine toob kaasa vajaduse uute pädevuste järele ja suurendab sotsiaalkaitsesektori tööjõuvajadust. Demograafilised muutused ja linnastumine nõuavad Sotsiaalsem Eesti (ii) hariduse, koolituse ja koolivõrgustiku ümberkorraldamist ning kaasavale ja elukestva õppe (PO4) kvaliteetsele haridusele juurdepääsu parandamist. valdkonna kaasavatele ja Esmatähtsad investeerimisvajadused taristusse ja kvaliteetsetele innovatsiooni juhtimisse peaksid edendama koostööd teenustele võrdse haridusasutuste vahel, ja vähendama piirkondlikke erinevusi juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele juurdepääsul. parandamine, arendades juurdepääsetavat Koolikohustuslike õpilaste arv väheneb järgmise 10 aasta taristut, sealhulgas jooksul 4%. Õpilaste arvu kasvutendents on ainult Tallinnas, tugevdades Harjumaal ja osal Tartumaast, teistes maakondades langeb vastupidavust seoses õpilaste arv 5–25%, suurim langus toimub Ida-Viru- ja kaug- ja e-õppe ja - Valgamaal. Kuna haridusvaldkonna töötajaskond vananeb, koolitusega tekib probleem kvaliteetse ja kaasava hariduse kestliku pakkumisega piirkondades, kus elanikkond väheneb ja vananeb. Venekeelsetes piirkondades ja madala tihedusega piirkondades on õpilaste tulemused halvemad, sõltumata õpilase sotsiaal-majanduslikust taustast. Samuti esineb piirkondlikke erinevusi nii põhiharidusest keskharidusse ülemineku kui ka keskhariduse omandamise edukuse määras ning hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele tuleb parandada. Eri haridusvormide koostöö ning ressursside ja teenuste taristu ristkasutus ei ole optimaalne. Õpikeskkonna sidusus ei ole piisav. Tehnoloogiasse, digitaalruumi ja noorsootöö juurdepääsetavusesse, sh hobiõppesse tehtud investeeringud võivad jääda täies mahus realiseerimata. Sageli ei toeta õpikeskkond hariduspoliitikaga seotud eesmärkide saavutamist, nt õppele ja õpetamisele koostööl põhineva lähenemisviisi kasutuselevõtmine, suurem keskendumine tööturul vajalikele oskustele ja pädevustele jne. Erivajadustega õpilaste kaasava hariduse edendamiseks tuleb jätkata füüsilise ruumiga seotud programme, parandada juurdepääsu koolirajatistele, hankida asjakohased seadmed, varustus ning õpetamis- ja õppevahendid. Kohalike omavalitsuste haldus- ja haridusasutuste peamine edutegur on tõhus innovatsioon ja kvaliteedijuhtimine, mis loob raamistiku muutuste juhtimiseks ja õppeprotsessi täiustamiseks. Tuleb välja töötada paindlik ja tõhus positiivse sekkumise ja innovatsiooni juhtimise mudel, mis võtaks arvesse konkreetse kooli eripära ja aitaks luua kestlikult toimivat haridusprotsessi, eriti raskustes või hiljuti loodud koolides. 2040. aastaks suureneb eakate ja puuetega inimeste osakaal Sotsiaalsem Eesti (iii) tõrjutud vastavalt 19,8%-lt 25,6%-le ja 11,9%-lt 17%-le. Umbes1/3 üle kogukondade, madala (PO4) 65-aastastest on hinnanud, et nende igapäevane tegevus on sissetulekuga terviseprobleemide tõttu piiratud ning nad vajavad igapäevases leibkondade ja tegevuses ja enesehoolduses abi. Samal ajal on 8000 inimest ebasoodsas olukorras tööturult eemal hoolduskoormuse tõttu. Kvaliteetsete ja olevate rühmade, taskukohaste sotsiaalteenuste osutamine on paranenud, kuid sealhulgas erinevused kohalike omavalitsuste vahel on säilinud. Kuigi erivajadustega inimeste astutakse samme tugevama silla loomiseks sotsiaal- ja sotsiaal-majandusliku tervishoiusüsteemi vahel, on sujuv lõimimine endiselt 25  kaasamise edendamine probleem, mida ei ole võimalik lahendada üksnes teenuste integreeritud meetmete, osutamise mudeli parandamisega, vaid vaja on investeerida ka muu hulgas eluaseme- ja taristusse. sotsiaalteenuste kaudu Sotsiaalsüsteemi arendamine põhineb deinstitutsionaliseerimise põhimõttel. Praegu on 80 000 pikaajalist hooldust saavat inimest, kuid tegelik vajadus on hinnanguliselt vähemalt 132 000 inimesel. Vaja on investeerida kogukonnapõhistesse teenuste üksustesse, teenusekeskustesse, päevahoidu ja muude teenuste arendamisse, mis vähendaks hoolduskoormust ja toetaks inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut. Hooldussektor peab sammu pidama ka tehnoloogilise ja digitaalse arenguga, suurendama oma innovatsioonisuutlikkust ja toetama tehnoloogia kasutuselevõttu. Investeeringuid on vaja ka tervishoidu, eriti väiksemates maakondades ja äärealadel. Maakondades asuvate suurte haiglate taristu ei toimi integreeritud hoolduse eesmärgil ega ole ressursikasutuse seisukohast tõhus. Pikaajalise hoolduse reformi edukaks rakendamiseks ning tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimiseks tehtavad investeeringud peavad tuginema deinstitutsionaliseerimise põhimõttel ning toetama täielikult inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut. Sotsiaalkaitse ja tervishoiusüsteemide kestlikkuse tagamiseks ja inimestele igakülgse abi osutamiseks on vaja üleminekut tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektoris institutsioonipõhiselt lähenemiselt integreeritud koostööle ja koordineerimisele. Sotsiaalsem Eesti (m) vähendada Vaesuse mõõtmisel kasutatakse Eestis erinevaid näitajaid. materiaalset puudust, Majanduslike toimetulekuraskuste ulatust ühiskonnas (PO4) andes toidu- ja/või kirjeldatakse vaesuse, eeskätt absoluutse vaesuse ning laiemalt esmast materiaalset abi materiaalse ilmajäetuse (puuduse) näitajate kaudu. enim puudust Eesti Statistikaameti andmetel elas 2020. a. absoluutses kannatavatele isikutele, vaesuses 2,2% ja suhtelises vaesuses 20,6% Eesti sealhulgas lastele, ning elanikkonnast. Võrreldes 2019. aastaga vähenes nii suhtelises võtta kaasnevaid kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 meetmeid, mis toetavad protsendipunkti võrra. nende isikute sotsiaalset kaasamist Suhteline vaesus oli suurim üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusegrupis, 41,4%. Absoluutse vaesuse määr on kõrgeim töötute hulgas, 13,9%. Eelnevate aastatega võrreldes on nii absoluutne vaesus kui vaesuse oht märgatavalt kasvanud üksikvanemate hulgas. Alla 18-aastaste laste hulgas on vaesuse riskis 15,6% ja absoluutses vaesuses 2,5% lastest, see näitaja on lähiaastatega võrreldes veidi tõusnud. „Eesti 2035“ strateegia eesmärgiks seati, et püsivalt suhtelises vaesuses elavate elanike osatähtsus ei ületa 15,6% aastal 2035 (2018.a. oli näitaja 16,7%). Vaesuse vähendamine on ka üks „Heaolu arengukava 2023–2030“ eesmärkidest. 2020. aastal oli suhtelise vaesuse piir üheliikmelisel leibkonnal 631 eurot kuus (2019. a 611 eurot kuus). Absoluutse vaesuse piiriks on Eestis arvestuslik elatusmiinimum ehk inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema peamised igapäevased vajadused. 2020. aastal oli üheliikmelise leibkonna absoluutse vaesuse piir 220,48 eurot kuus. Sotsiaalsiirded, st riiklikud hüvitised ja pensionid, aitasid ära hoida vaesusesse sattumist. Neid sissetulekuid arvesse võtmata oleks 39,6% elanikkonnast olnud vaesuse ohus ja 22,6% absoluutses vaesuses. 26  Seetõttu jagatakse enim abivajavatele inimestele lihtsalt kättesaadavat toiduabi ning esmast materiaalset abi. Koos abiga pakutakse inimestele ka neile sobivaid sotsiaalse kaasatuse meetmeid. Inimestele (i) tervikliku ja kaasava Linnapiirkondade arendamisel on oluline roll riigi majanduse sotsiaalse, majandusliku arengus. See on prioriteetne valdkond, millele EK on tähelepanu lähedasem Eesti ja keskkonnaalase juhtinud ja mille jaoks tuleb eraldada vähemalt 8% ERF (PO5) arengu, kultuuri, vahenditest. Suurematel linnapiirkondadel on hulk probleeme, looduspärandi, säästva mis tulenevad ebaühtlasest kasvust, nt valglinnastumisega turismi ja julgeoleku kaasnev soovimatu keskkonnamõju, ebaratsionaalne soodustamine maakasutus, ebapiisav teenuste taristu, suurenenud linnapiirkondades pendelrändest põhjustatud liiklussageduse kasv ja õhusaaste, elurikkuse vähenemine, avaliku linnaruumi ebaühtlane kvaliteet jne. Linnapiirkonna jaoks valitud sekkumised kajastavad piirkondlikes ja kohalikes arengukavades kirjeldatud probleeme ja eesmärke, kuna kohaliku elukeskkonna kvaliteet on linnapiirkondade jaoks läbivalt tähtis. Linnapiirkondade üha olulisem väljakutse seisneb keskkonna- ja kliimaküsimustes. Pärnu linnapiirkond ja Ida-Virumaa linnapiirkonnad seisavad koos maapiirkondadega silmitsi sarnaste probleemidega nagu kirjeldatud poliitikaeesmärk nr 5 SO2. Tähelepanu tuleb pöörata elukeskkonna vähesele atraktiivsusele Ida-Viru linnapiirkondades. Suur alakasutatud linnapiirkondade osakaal, tänapäevastele vajadustele mittevastav kinnisvara, vähene rahulolu kohalike omavalitsuste teenustega on valdkonnad, millega tuleb poliitikaeesmärgi raames tegeleda. Linnaruumi arenduste toetamisel arvestatakse Uue Euroopa Bauhausi väärtustega. Poliitikaeesmärgi nr 5 raames kavandatud sekkumised täiendavad teiste poliitikaeesmärkide, eelkõige poliitikaeesmärgi nr 2 tegevusi, mis keskenduvad säästva linnatranspordi arendamisele ja kliimamuutustega seotud küsimustele linnapiirkondades. Probleemide lahendamiseks tuleb arendada arukate ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu. Poliitikaeesmärkide 2 ja 5 raames linnapiirkondades kavandatud meetmete ühine eesmärk on parandada elukeskkonna kvaliteeti, suurendades konkurentsivõimet ja vähendades CO2 heidet. Ida-Viru linnapiirkonna kestliku elukeskkonna toetamine täiendab teiste poliitikaeesmärkide ja ÕÜF sekkumisi, mis on suunatud peamiselt sotsiaalsele ja majanduslikule üleminekule järgmistel aastatel. Vähemalt 8% ERF vahenditest suunatakse kestlikule linnaarengule poliitikaeesmärkides nr 2 (SO8) ja nr 5 (SO1) ning neid rakendatakse „muu territoriaalse vahendi“ vormis. 2020. aasta riigiaruandes rõhutatakse mitut Eesti Inimestele (ii) tervikliku ja kaasava regionaalarengu probleemi, mis on samuti PO5 raames sotsiaalse, majandusliku lähedasem Eesti kavandatud sekkumiste fookuses. ja keskkonnaalase (PO5) kohaliku arengu,  Sotsiaal- ja majandusnäitajate vahe pealinnapiirkonna kultuuri, looduspärandi, ja riigi ülejäänud osa vahel on suurenenud. säästva turismi ja  Erinevused SKPs elaniku kohta kajastuvad ka julgeoleku soodustamine piirkonniti erinevas tööviljakuses. SKP (ostujõu mujal kui pariteedi alusel) oli 2019. aastal üle ELi keskmise linnapiirkondades taseme pealinnapiirkonnas Harjumaal (120% ELi keskmisest) ning kõrgem veel Tartumaal (76%), ülejäänud maakondades ulatus see aga kõigest 32– 56 %ni. 27   Praegune riiklik toetus innovatsioonitegevusele ei vasta piirkondlikele ega ettevõtjate vajadustele, mistõttu tuleb suurendada toetust mahajäänud piirkondadele.  Muudest piirkondadest pealinna kolivate inimeste arv on vähenenud, kuid pendelrändajate arv on suurenenud. Toimub intensiivne riigisisene liikumine suuremate funktsionaalsete linnapiirkondade suunas. Eesti rahvastik väheneb kõikjal, välja arvatud kahes suuremas linnapiirkonnas. Lisaks majanduslikule järelejõudmisele paneb see proovile ka kohaliku tasandi teenuste osutamise, tugevate kogukondade säilitamise, atraktiivse elukeskkonna ja üldise ruumi kasutamise. Praegune teenuste osutamise mudel ja vajalik taristu on välja töötatud suurema arvu elanike jaoks, kui rahvastikuprognoosid ette näevad, kohaliku tasandi teenuste nõudluse struktuuri muudavad ka demograafilised protsessid. Elanike lahkumisel kaovad ka teenused ja hooned jäävad tühjaks, väheneb ettevõtlus ning seetõttu ka töövõimalused. Vajadust rahvastikumuutustega edukalt kohaneda kirjeldatakse ka kui pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ üht arenguvajadust. Kuna poliitikaeesmärgi nr 5 puhul algatavad projektide valimise piirkonnad ning kavandatud projektid põhinevad integreeritud piirkondlikel strateegiatel, tuleb toetada ja tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust töötada välja asjakohased piirkondlikud strateegiad ning hinnata ja valida projekte. Sealjuures arvestatakse Uue Euroopa Bauhausi väärtusi, mis on jätkusuutlikkus, kaasatus ja esteetika. 2019. a liitus Eesti ühiseesmärgiga saavutada 2050.a-ks Õiglane Üleminek Võimaldada kliimaneutraalne Euroopa ning 2020. a EK 2030.a piirkondadel ja inimestel (JTF) kliimaeesmärgi kavaga, milles tehakse ettepanek vähendada tegeleda liidu 2030. kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. a vähemalt 55% võrra aasta energia- ja ja kus määratletakse Euroopa vastutustundlik tegevuskava kliimaeesmärkide 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks. saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. 2019. a detsembris esitas Eesti EK-le oma riikliku energia- ja aastaks liidu kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), milles seatakse kliimaneutraalsele eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja majandusele ülemineku primaarenergia tarbimist ning suurendada taastuvenergia sotsiaalsete, osakaalu, säilitades samal ajal energiavarustuskindluse. tööhõivealaste, Enamiku Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest toodab majanduslike ja energeetikasektor. Märkimisväärse osa energeetikaga seotud keskkonnamõjudega heitkogustest põhjustab fossiilkütuste ulatuslik tarbimine elektrienergia ja soojuse tootmiseks. Seetõttu mõjutab Eesti edusamme kliimaneutraalsuse poole kõige rohkem energeetikasektori, eriti põlevkivisektori ümberkujundamine. Põlevkivisektor on suurel määral koondunud Ida-Viru maakonda, mistõttu seal asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted toodavad üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Seetõttu avaldab kliimaneutraalsusele üleminek suurimat mõju just Ida-Viru maakonnale ning seda nii praegu kui ka tulevikus. Põlevkivisektor on märkimisväärselt mõjutanud Ida-Viru maakonna sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnatingimusi. Põlevkivisektori töötajad moodustavad 13% kõigist piirkonnas tegutsevatest ettevõtjate töötajatest, kuid nende eest makstavad tööjõumaksud moodustavad 1/4 piirkonna tööjõumaksudest. Põlevkivisektorit iseloomustab märkimisväärselt kõrgem keskmine palk kui maakonna ja Eesti keskmine palk. Põlevkivisektori ettevõtted on Ida-Viru 28  maakonna majanduse nurgakiviks nii käibe kui ka suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtjatele. 2021 a mais kiitis Riigikogu heaks Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, kus on selgelt väljendatud Eesti ambitsioon saavutada 2050. a-ks kliimaneutraalsus. See eesmärk eeldab põlevkivi kasutamisest loobumist energeetikas. Et energiatootmist põlevkivist saaks õiglaselt järkjärguliselt lõpetada, on üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust Ida-Virumaale põlevkivist loobumise sotsiaal-majanduslike ja keskkonnamõjude vähendamiseks. 2. PRIORITEEDID 2.1 Muud prioriteedid kui tehniline abi 2.1.1. PRIORITEET: NUTIKAM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.1.1. Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine 2.1.1.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel 7 ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel8. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist järgmiselt: 1. Erasektori innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni nõudluse suurendamine Toetatakse TA ning innovatsiooni suurendamist ettevõtjate ärimudelites ning innovatsiooni toetavat juhtimiskultuuri, suurendades ettevõtjate teadlikkust TA ning innovatsiooni eelistest, samuti töötajate arendamist ja (välis-)tippspetsialistide ligimeelitamist. Rakendusuuringute ja tootearenduse programmis lähtutakse ettevõtjate vajadustest. Toetatakse suurema lisaväärtusega investeeringuid, mis põhinevad TA ning innovatsiooni suutlikkusel, pakkudes nt teadus- ja arendustegevuse vautšereid ja kasutades tehnoloogia 7 https://www.hm.ee/sites/default/files/pr_estonia_-_final_report_.pdf 8 https://pilv.rtk.ee/s/YW8z9T8w6Epn8D4?dir=undefined&openfile=34499 29  arenduskeskuste potentsiaali. Sekkumised hõlmavad ettevõtjate osalemise toetamist rahvusvahelistes TA ja väärtusahelates strateegilist ühist huvi pakkuvates valdkondades ning toetuste ja rahastamisvahendite pakkumist uue teenuse või tehnoloogia väljaarendamiseks ja turule viimiseks. 2. Nõudlusest lähtuva asjakohase ja paindliku teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni pakkumise tagamine 2.1. Teadus- ja arendusteenuste ning institutsioonaalse teadmussiirde võimekuse suurendamine teadus- ja arendusasutustes ning kõrgkoolides Sekkumised hõlmavad paketti teadus- ja arendusasutustele ning kõrgkoolidele institutsionaalse teadmus- ja tehnosiirde võimekuse ning teenuste kvaliteedi ja pakkumise arendamiseks, et vastata ühiskonna ja ettevõtjate nõudlusele ning toetada teadustulemuste kiiremat kasutuselevõttu väljaspool akadeemilist sektorit. Toetatakse tõhusa teadushalduse ja teadmussiirde teenuste arendamist (sh hargettevõtluse mudelite ja/või partnerlusprogrammide arendamist teadusasutuste ja ettevõtjate ühisprojektideks), teadlaste ja ettevõtjate koosloomeplatvorme, kiirendeid, intellektuaalomandi ja ärivormide alast nõustamist, teadustulemuste ja teenuste tutvustamist jms. Panustatakse teenuste pakkumiseks vajalike test- ja demokeskkondade, laborite jms arendamisesse. Samuti suure potentsiaaliga teadustulemuste arendamisse nt eksperimentaalarendusgrantide (proof-of-concept) ja teiste tugimeetmete kaudu. Soodustatakse teadusasutuste ning kõrgkoolide ühistegevusi (Adapter-tüüpi tegevused, ühislaborid jms). Sekkumised hõlmavad ka kasutajakesksete, avatud teaduse põhimõtteid järgivate lahenduste väljatöötamist Eesti teadusinfosüsteemis (ETIS) ning avatud teaduse põhimõtete rakendamist, et tagada era- ja avaliku sektori kasutajatele parem juurdepääs teadusressurssidele, sh teadusandmetele ja -infole. 2.2. Nõudluspõhiste temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide rakendamine Keskendutakse kvaliteetse teadus- ja arendustegevuse ning teadlaste hulga, kvaliteedi ja järelkasvu tagamisele ennekõike erasektori vajadusi silmas pidades, et suurendada uurimisrühmade suutlikkust käsitleda ettevõtjate nõudlusest lähtuvaid uurimisküsimusi ning pakkuda turule orienteeritud teaduslahendusi. Toetatakse rakendus- ning vajadusel asjakohaseid ja nõudlusest lähtuvaid alusuuringuid 9, uute uurimissuundade väljaarendamist, teadus- ja arendustöötajate järel – ja juurdekasvu, arendatakse teadus- ja arendustööks vajalikku labori- ja uurimistaristut, koostööd, tipptasemel teadlaste värbamist, valdkonna teadustulemuste kommertsialiseerimist jms. Uurimissuunad, -eesmärgid ja -küsimused ning tegevused kavandatakse temaatilistes programmides koostöös ettevõtlussektoriga, järgides ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid. 3. Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni nõudluse ja pakkumise poole ühendamine teadmussiirde mehhanismidega 3.1. Teadmusvõrgustike ning äri- ja akadeemiliste ringkondade vaheliste sidemete arendamine teadus- ja arendustöötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel Toetatakse võrgustike arendamist akadeemilise, era- ja avaliku sekotri vahel. Sekkumised hõlmavad eri liiki TA ja innovatsioonivaldkonna töötajate liikumise toetamist eri sektorite vahel, sh teadlaste ning teiste teadus-, arendus- ja innovatsioonivaldkonna spetsialistide liikumise toetamist nii erasektorisse kui ka erasektorist akadeemiasse, teadmussiirde doktorantuuri toetamist ettevõtetes ja avalikus sektoris, koostöö- ja võrgustikutegevusi jne. 3.2. Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamine: osalemine Euroopa Teadusruumis Toetatakse teadus- ja kõrgharidusasutuste, ettevõtjate ning avaliku sektori asutuste osalemist Euroopa Teadusruumis, sh teadmiste ja teadlaste vabasse ringlusse, teadustaristu ühisarendustesse ja -kasutusse. Tegevus hõlmab Eesti osalemist raamprogrammis, partnerlustes, missioonides, „Teaming“ tegevustes jm Euroopa Teadusruumi algatustes. Rahastamisel rakendatakse võimalusel EL raamprogrammi kvaliteedimärgist. 3.3. Riigi kui targa tellija ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eestvedaja võimekuse arendamine Sekkumised toetavad avaliku sektori nõudlust TA ja innovatsiooni järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks. Riigi võimekust toimida innovatsiooniliidrina arendatakse järgmiselt: 1) toetatakse Eesti arenguvajadustele lahendusi loovaid sektorite ülesed rakendusuuringuid; 2) toetatakse TA-l tuginevaid innovatsiooniprojekte, uute meetodite arendamist, et suurendada avaliku sektori TAI nõudlust (nt juhtumianalüüsid, erinevate koostöövormide katsetamine jne); 3) arendatakse ministeeriumide ja haruliitude teadus-, arendus- ja innovatsiooninõunike võrgustikke ja ühistegevusi. Toetatakse tegevusi, mis tugevdavad riigi rolli TA kasutajana ja innovatsiooninõudluse eestvedajana, sh uuenduslikud riigihanked, avalikust sektorist lähtuv arendustegevus ettevõtjatele, näidisprojektid, vajalikud taristu- ja IT-lahendused jne. 9 Alusuuringuid toetatakse juhul, kui need on kantud ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest ja vajadustest, neil on selge rakenduslik potentsiaal või väljund ja need on ettevõtliku avastusprotsessi koosloome käigus defineeritud vajadusena. 30  Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Toetused nii ettevõtjatele kui ka teistele projektides ja tegevustes osalejatele on tõhusaim viis panustada nii nutika spetsialiseerumise kui ka TAI eesmärkidesse laiemalt. Toetused panustavad ettevõtjate, teadus- ja arendusasutuste, kõrgharidusasutuste, avaliku sektori asutuste jt osapoolte projektide sellistesse arenguetappidesse, mis reeglina veel tulu ei tooda ning seetõttu ei ole elluviijatel võimalik ka näiteks laenu vormis antud toetust tagasi maksta. . Peamised sihtrühmad Uued ja olemasolevad ettevõtted, kes on a) huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; b) mis juba tegelevad TA ning innovatsiooniga, kuid vajavad eesmärkide saavutamiseks lisaressursse ja -teadmisi; c) mis praegu rakendusuuringute ja tootearenduse abil oma majandustulemusi veel ei paranda; d) on potentsiaali suurendada oma äritegevusega seotud TA ning innovatsiooni mahtu. Ekspordiettevõtted, kellel on ambitsioonid ja suutlikkus ülemaailmsetes väärtusahelates tõusta; energiamahukad tööstusharud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, teadlased, uurimisrühmad, doktorandid/noored teadlased, akadeemiline ja toetav personal, teadmussiirde üksused teadus- ja arendustegevuse ning kõrgharidusasutustes, ettevõtjate ja erasektori ühendused, ministeeriumid jm TA ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused), tippkeskused, teadustaristute omanikud, valitsusvälised organisatsioonid, kesk- ja kohaliku omavalitsuse asutused, EIS. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevahelisi meetmeid rahastatakse peamiselt kahe meetmega: – temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide rakendamine, et edendada akadeemilise, era- ja avaliku sektori koostööd ja koosloomet nutika spetsialiseerumise valdkondades, kus muude tegevuste hulgas toetatakse rahvusvahelist koostööd, osalemist projektides, programmides ja partnerlustes jms tegevusi, mis on vajalikud valdkondade arendamiseks; – teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamise meede on täielikult pühendatud rahvusvahelisele koostööle, eelkõige osalemisele Euroopa teadusruumis, rahvusvahelistes teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni võrgustikes, partnerlustes, EIT teadmis- ja innovaatikakogukondades, ühisprogrammides, Euroopa raamprogrammis „Euroopa Horisont“ jne. Rahvusvahelise koostöö osa on aga kaasatud ka muudesse sekkumistesse, näiteks teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde võimekuse kasvatamise meetmesse, toetades mh osalemist rahvusvahelistes teadmussiirde- ja koostöövõrgustikes, õppekülastusi ja töökogemuse omandamist välismaal asuvates kõrgetasemelistes teadmussiirdekeskustes jne. Sekkumised panustavad ELi Läänemere strateegia eesmärkide elluviimisse ning katavad Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas määratletud fookusvaldkondade (nutika spetsialiseerumise valdkondade) kaudu erinevaid poliitikavaldkondi. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Innovatsioonimahukate ja uudseid tehnoloogiaid arendavate ettevõtete rahastamiseks rakendatakse rahastamisvahendeid laenude ja garantiide vormis. Peamine eesmärk on leevendada innovatsioonimahukate ja uute tehnoloogiate arendamisega seotud riske ning tagada ettevõtjatele parem kapitali kättesaadavus. 31  2.1.1.1.2 Näitajad Tabel 2: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID 1 (i) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad Ettevõ 580 1930 ettevõtjad (millest: tjad mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 1 (i) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega Ettevõ 90 440 toetatavad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku RCO03 Rahastamisvahendi Ettevõ 0 12 test toetatavad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist Ettevõ 550 1755 toetust saavad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku RCO07 Ühistes Teadu 6 18 teadusprojektides sasutu osalevad sed teadusasutused 1 (i) ERF Ülemineku RCO10 Teadusasutustega Ettevõ 70 295 koostööd tegevad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku PSO01 Toetust saanud Innova 8 36 innovatiivsed tiivsed projektid projek tid 1 (i) ERF Ülemineku PSO02 Mobiilsusskeemide Osalej 280 800 s osalejate arv ad 1 (i) ERF Ülemineku PSO03 Euroopa Liidu Organi 100 350 raamprogrammide satsioo tegevustes nid osalevate organisatsioonide arv Tabel 3: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) [200] Fond ID 32  1 (i) ERF Ülemineku PSR01 Ettevõtetega Euro 0 2020 18 000 Baas- sõlmitud teadus- 000 finantse ja arendusalaste erimist lepingute maht saavate asutuste andmed 1 (i) ERF Ülemineku RCR02 Erasektori Euro 0 2021 56 516 SFOS, investeeringud, 444 taotluse mis täiendavad rahulda- mise avaliku sektori otsused toetust (sellest: toetused, rahastamisvahen did) 1 (i) ERF Ülemineku RCR05 Ettevõttesisese Ettevõt 0 2021 54 SFOS, innovatsiooniga jad projekti- tegelevad VKEd aruanded 1 (i) ERF Ülemineku RCR08 Toetatud Publik 0 2020 800 SFOS, projektidest atsioon projekti- tulenevad id aruanded, publikatsioonid veebialli kad 1 (i) ERF Ülemineku PSR04 Uued, kasutusele Uued 0 2020 14 SFOS, võetud lahend projekti- lahendused ja used aruanded algatused Eesti arenguvajaduste lahendamiseks 1 (i) ERF Ülemineku RCR25 VKEd, kellel on Ettevõt 0 2021 570 SFOS, suurem jad Äriregist lisandväärtus er töötaja kohta 1 (i) ERF Ülemineku RCR10 Toetatavates Täistö 0 2020 50 SFOS, 2 üksustes loodud öaja projekti- teadusuuringute ekvival aruanded valdkonna enti töökohad aastas 1 (i) ERF Ülemineku PSR02 Toetatud Projekt 0 2020 15 SFOS, innovatsioonipro projekti- jektide arv aruande d 1 (i) ERF Ülemineku PSR05 Eesti osalemine Eurot 0 2020 44 Horizon Euroopa elaniku Europe teadusruumi kohta andmed: tegevustes: elaniku e-Corda; panus kohta Eurostat rahvusvaheliselt koordineeritud TA-tegevustesse 2.1.1.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 4: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 010 41 876 062 1 ERF Ülemineku i 011 4 443 615 1 ERF Ülemineku i 012 139 085 371 33 1 ERF Ülemineku i 027 1 968 000 1 ERF Ülemineku i 028 48 640 000 1 ERF Ülemineku i 029 63 511 460 Tabel 5: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 01 289 524 508 1 ERF Ülemineku iii 03 4 000 000 1 ERF Ülemineku iii 04 6 000 000 Tabel 6: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 33 299 524 508 Tabel 7: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 03 299 524 508 2.1.1.2 Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks 2.1.1.2.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumiste teravik on suunatud Eesti avaliku sektori digimuutuste süvendamisele, investeerides Eestile, konkreetsele valdkonnale või organisatsioonile uuenduslike lahenduste väljatöötamisse ja kasutuselevõttu viisil, mis märkimisväärselt uuendab olemasolevaid digiteenuseid ja digiriiki Eestis. Sekkumisega toetatakse ka erasektorit, et erasektoris oleks piisav digitaalne võimekus, millega muu hulgas saab kasutusele võtta digiriigi lahendusi. Näiteks võimaldada digitaalset andmeedastust nii riigi kui koostööpartneritega, et digiriigis ehitatud võimalused kanduksid ettevõtjatesse, kes soovivad digiriigis loodud avaandmeid võimestada, olemasolevaid koode kasutada või nt digiriigi lahendustega liidestusi teha. Ettevõtted saaksid seeläbi pakkuda innovatiivsemaid teenuseid, mis oleksid digiriigi võimaluste pealt edasi arendatud. Ettevõtjatele loovad lihtsasti rakendatavad digiriigi komponendid (eesti keeles, kohalik tugi on olemas) lisamotivatsiooni võtta ette digitaliseerimise teekond, eriti VKEde jaoks kaob digilahenduste rakendamise keerukuse barjäär. Ühtlasi toetatakse muid ettevõtete digitaalset mahajäämust oluliselt vähendavaid tegevusi. Erilist tähelepanu pööratakse valdkondlikele digimuutustele ja reformiprogrammidele poliitikakujundamise, avalike teenuste ja avaliku halduse alal, eelkõige valdkondades, kus digitaalne küpsus või n-ö ärimudeli ümberkujundamine on seni olnud väiksem (nt kohtusüsteemi elutsükli digiteerimine, digitaalne tervishoid, integreeritud sotsiaalteenused, digitaalne kultuuripärand jne). Meetmete eesmärgid: • suurendada avalike teenuste kättesaadavust, turvalisust ja kasutusmugavust ning vähendada kodanike ja eelkõige ettevõtjate halduskoormust kõigil valitsustasanditel; 34  • suurendada riigiasutustes andmepõhist poliitikakujundamist ja teenuste osutamise suutlikkust, sh andmeteaduse (sh suurandmete) kasutamist, andmete kvaliteedi parandamist ja avatud andmete kättesaadavust; • soodustada uudsete lahenduste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate katsetamist ja laiemat kasutuselevõttu (alustades tehisintellektist), sh edendades rakenduslikku teadus- ja arendustegevust ja suutlikkust digiriigi ja küberturvalisuse valdkonnas ning tõhustades innovatsioonikoostööd; • arendada ja võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega digitaristu ja platvormiteenused, mis toetavad avaliku sektori digilahendusi (sh pilvandmetöötlus, ühised küberturvalisuse platvormid jne); • suurendada küberturvalisuse võimekust asutustes ja kogu riigis; • arendada juurutust, koostööd, koordineerimist ning teadlikkuse suurendamist digiriigi valitsemise, küberturvalisuse ja digitaalteenuste arendamise valdkonnas, et viia digiriigi juhtimise küpsus uuele tasemele; • hoogustada kohalike omavalitsuste digiteerimist ja valitsusvälistes organisatsioonides digilahenduste kasutuselevõttu, pöörates erilist tähelepanu nende teenuste osutamise uuendamisele, tõugates tagant kohaliku tasandi IT-korralduse reformi ja suurendades küberturvalisust; • võimestada digiriigi lahendusi ja võimalusi läbi erasektori ning edendada ettevõtete digitaliseerumist. • ergutada ettevõtteid oma andmeid digitaliseerima. Et riiklikud andmekogud saaksid efektiivselt toimida, on vajalik, et ka erasektori andmed oleks digitaliseeritud ning seeläbi tekitatud automatiseeritud andmeedastusvõimekus. Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks toetatakse peamiselt erinevaid digilahenduste ja uuenduste väljatöötamisega seotud ettevalmistavaid tegevusi, nt ettevõtete digitaliseerimise taseme hindamist koos tegevuskavaga ettevõtte digitaliseerimise taseme tõstmiseks, analüüse, probleemide kaardistamistegevusi, uuringuid; katseprojekte digilahenduste ja uuenduste väljatöötamiseks ning arendamiseks; digilahenduste ja uuenduste väljatöötamisega seotud vajaliku taristu soetamist, sh tulevikutehnoloogiate investeeringud ning arendustegevused; asjakohaste raamistike ja juhendite välja töötamist, et tõhustada digilahenduste ja uuenduste arendamist, planeerimist ja kasutuselevõttu; juurutuse, koostöö, koordineerimise ning teadlikkuse suurendamisega seotud tegevusi, et tõhustada digilahenduste ja uuenduste kasutuselevõttu, sh ettevõtjate hulgas, tarkvarade kasutuselevõttu ja väljatöötamist, mis on eelduseks digiriigi lahendustega liidestamisele ning andmete automatiseeritult riigile edastamiseks. Lisaks toetatakse kõikides eelnevates punktides nimetatud tegevustes kübervõimekuse parandamisega seotud tegevusi. Digiriigi lahenduste kasutuselevõtuks erasektoris aidatakse tõsta erasektori digitaliseerituse taset, et see vastaks Eesti riigi digitaliseerituse tasemele. Toetatakse ettevõtete digilahenduste ja uuenduste kasutuselevõttu ning seda ettevalmistavaid ja võimendavaid tegevusi, sealhulgas ettevõtete digitaliseerimise taseme hetkeseisu kaardistust ning digitaliseerimise tegevuskava koostamist ja selle elluviimist. Sekkumistega toetatakse 2017. a Tallinna (ministrite) e-riigi deklaratsioonis kokku lepitud suuniseid ja võetud kohustusi, toetades ka teenuste piiriülest osutamist ja tugevdades koosvõimet ning vajaduse korral Euroopa ühiste digitaristute kasutuselevõttu või kohandamist. Sekkumised täiendavad riikliku taaste- ja vastupidavuskava digiriigi investeeringuid, mis on suunatud prioriteetsetele digiteenuste kvaliteedi arenguhüppe programmidele ja digivalitsuse taristu reformile. Peamine eraldusjoon on see, et riikliku taaste- ja vastupidavuskava kaudu rahastatavaid tegevusi ei rakendata ÜKP fondidega samaaegselt. Vajaduse korral võib pärast riikliku taaste- ja vastupidavuskava perioodi ja rahaliste vahendite lõppemist rakenduskava vahendeid kasutada lisauuendusteks ning riikliku taaste- ja vastupidavuskava reformivaldkondade jätkuvaks arendamiseks. Programm ”Digitaalne Euroopa” ja Euroopa ühendamise rahastu täiendavad riigile oluliste arengute toetamist. Eesti on juba taotlenud mõlemast toetust ja seda on plaanis teha ka edaspidi. Taotlemisel jälgitakse, et eelnevalt nimetatud allikatest ei küsitaks toetust tegevustele, mida rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast. Eespool nimetatud sekkumiste tulemusena paraneb avalike (digitaalsete) teenuste kvaliteet: kasutajate rahulolu suureneb, teenuseprotsesside kulutasuvus paraneb, protsesside kestus lüheneb, kasutajad säästavad rohkem aega teenuste kasutamisel ja avalik sektor pakub tõhusamalt (digitaalseid) teenuseid. Samuti suureneb avalike (digitaalsete) teenuste turvalisus: suuri küberriske ei realiseeru ja vahejuhtumeid esineb harvem. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. 35  Tegevused on suunatud peamiselt avaliku teenuse osutamiseks, mistõttu rahastamisvahendeid ei kavandata ja meetmeid rakendatakse toetuse vormis Peamised sihtrühmad Avalike teenuste osutajad, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiits- ja Digiministeerium ning nende allüksused, muud kohalikud ja avaliku sektori asutused, kelle suhtes kohaldatakse küberturvalisuse seadust – teenuseosutajad; ettevõtjad, mis soovivad automatiseeritud andevahetust riigiga ja teiste ettevõtetega ning samuti digiriigi lahendusi ja võimalusi kasutada ettevõtluses uue väärtuse loomiseks. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti (piirkonnapõhist lähenemisviisi ei ole kavandatud, sest Eesti suuruses riigis ei ole see digitaalsete valitsuslahenduste puhul praktiline ega vajalik). Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil konkreetselt kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana nimetatud Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu jne. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.1.2.2 Näitajad Tabel 8: Väljundnäitajad Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 1 (ii) ERF Ülemineku RCO14 Avaliku sektori Avaliku 20 50 asutused, keda sektori toetatakse asutused digiteenuste, - toodete ja - protsesside väljatöötamiseks 1 (ii) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad Ettevõtjad 15 230 ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 36 1 (ii) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega Ettevõtjad 15 230 toetatavad ettevõtjad 1 (ii) ERF Ülemineku PSO04 Uued või uuendatud Arv 20 300 digiteenused, -tooted ja -protsessid Tabel 9: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (ii) ERF Üle- RCR11 Uute ja uuendatud Kasuta 0 2020 10 SFOS, minek avalike digiteenuste, jaid/ 000 projekti- u -toodete ja - aastas 000 aruanded protsesside kasutajad 2.1.1.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 10: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 016 122 183 111 1 ERF Ülemineku ii 013 20 000 000 Tabel 11: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 1 ERF Ülemineku ii 01 142 183 111 Tabel 12: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 33 142 183 111 Tabel 13: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 03 142 183 111 37 2.1.1.3 Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu 2.1.1.3.1 Fondide sekkumine Seonduvate meetmete liigid Sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel 10 ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel11. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtjate loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile ning investeeringutele Eesti kõikidesse piirkondadesse. Sekkumised aitavad kaasa nutika spetsialiseerumise valdkondadele (IKT, tervishoiutehnoloogiad ja -teenused; ressursside väärindamine; arukad ja säästvad energialahendused). Sekkumisloogika hõlmab kolme suunda: 1. ettevõtluse kasvu toetamine, ettevõtluse alustamine, idufirmade ökosüsteemi arendamine ning ettevõtluse toetamise süsteemi ja võrgustike arendamine Eesti eri piirkondades; 2. VKEde konkurentsivõime ning suurema lisandväärtuse ja ekspordi loomise suutlikkuse suurendamine; 3. VKEde juurdepääsu parandamine rahastamisele (kapitalile), sh piirkondades. Sekkumised hõlmavad ettevõtluse toetamist ja ettevõtte loomist. Toetatakse uute ärimudelite, sh ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist; tugiteenuseid tehnoloogilise innovatsiooni, parimate olemasolevate tehnoloogiate kasutamise, parema juhtimise ja põlvkondade vahetuse soodustamiseks. Toetatakse digitaalkaubanduse (e-kaubandus, platvormimajandus, koostöömajandus) kasutuselevõttu, et parandada Eesti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet ning reaalajalise majanduse arendamist ja rakendamist. Ettevõtjates tuleks rohkem kohaldada automatiseerimise, sh digiteerimise, standardimise, tehisintellekti- ja robootikatehnoloogiaid. Sekkumisega toetatakse ka idufirmade ökosüsteemi suuremat konkurentsivõimet ning teadus- ja arendustegevuse mahukaid idufirmasid. Eesmärk on muuta Eesti atraktiivsemaks üleilmse ulatusega kasvavate ettevõtete asutamiseks. Tehnoloogiaettevõtjate arendamiseks sobiva keskkonna loomist soodustatakse avaliku ja erasektori partnerlusena, mis põhineb idufirmade ökosüsteemi praegustel väljakutsetel ja ülemaailmsel arengul selles valdkonnas. Suurendatakse idufirmade konkurentsivõimet, et säilitada ja arendada talente pikas perspektiivis ning edendada mitmekesisust (sooline ja ealine mitmekesisus, erineva haridustasemega inimeste kaasamine). Meetmed, millega suurendatakse VKEde konkurentsivõimet ning suutlikkust luua suuremat lisandväärtust ja eksporti, hõlmavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu toetamist, parandades nende paigutamist üleilmsetesse väärtusahelatesse. Sekkumine keskendub teenuste osutamisele, mis jagunevad kolme põhikategooriasse: turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks teave ja kontaktid, mis on kõige olulisemad); turuteadlikkus (kasvuprogrammid ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks) ning turu nähtavus (ühised kaubandusstendid, B2B kaubandusmissioonid, sektoripõhine turundustoetus). Sellised teenused võimaldavad jõuda suurema osa rahvusvahelistumise toetust vajavate ettevõtjateni ja pakuvad erinevaid koostöövorme (nt kaubandusmesside või -missioonide kulude jagamine, rahvusvahelistumisega seotud tegevuste hanked, mida ettevõtjad viivad ellu ühiselt). Kirjeldatud lähenemisviis on seega suunatud kahe turutõrke kõrvaldamisele: a) ebatäiuslik ja ebaühtlane teave, mis on tingitud turgudeüleselt kättesaadava teabe rohkusest ja keerukusest, ning b) koordineerimine ja võrgustiku puudulik sisenemine turgudele ühiselt, kulutõhusalt ja hästi ettevalmistatud pakkumisega. Investeeritakse väärtusahelapõhiste koostöömudelite väljatöötamisse ning luuakse vahendid teadmiste ja tehnoloogia tõhusaks ülekandmiseks teadusasutustelt ettevõtjatele. Toetatakse ettevõtjate olemasolevate ja uute tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamist ning turuleviimist. Soositakse uute ärimudelite, sh ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris, mh teavitustöö ja koolitustegevuse kaudu. Toetust antakse ka inkubatsiooni- ja kiirendusprogrammide, koolituste, meistrikursuste, mentorlus- ja arenguprogrammide, konsultatsioonide ning rahvusvahelise ja sektoritevahelise koostöö arendamise edendamise kaudu. Toetatakse tehnoloogia- ja arendusmahukaid investeeringuid eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades. Lisaks toetatakse teenuseid, mis on vajalikud VKEde innovatsioonivõime suurendamiseks. Eespool nimetatud meetmete rakendamiseks käivitatakse VKEde 10 https://www.hm.ee/sites/default/files/pr_estonia_-_final_report_.pdf 11 2020 Lõpparuanne ENG (ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine).pdf - Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee) 38  arenguprogramm, mh selleks, et toetada tööstuslikku üleminekut ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, investeeringuid tehnoloogiasse ja tootearendusse (sh prototüüpide loomisse). Täiendavalt toetatakse RRFi kaudu ettevõtjate digiteerimist ja automatiseerimist ning soodustatakse ettevõtjate ärimudelite rohepööret. Samuti hõlbustatakse ja toetatakse VKEde koostööd olemasolevate klastrialgatuste ja uute võrgustike tegevustega. Toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sh vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, konsultatsioonide, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada ja turustada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, nt seminaride, koolituste ning kasvu- ja arenguprogrammide kaudu. Pööratakse rõhku Eesti ettevõtjate rahvusvahelise nähtavuse suurendamisele, sh äridiplomaatia ning sihipärase reklaami ja turunduse kaudu. Eesti ettevõtjate konkurentsivõime on piirkonniti endiselt väga erinev. Piirkondlikud erinevused on suured lisandväärtuse, ekspordi, teadus- ja arendustegevuse rakendamise suutlikkuse ning ettevõtluse valdkonnas. Toetus VKEde juurdepääsu parandamiseks rahastamisele (kapitalile) hõlmab tegevusi konkurentsivõimelise ja paindliku investeerimiskeskkonna loomiseks kõigis Eesti piirkondades, sh sobivate rahastamisvõimaluste tagamise kaudu. Peamiselt arendatakse välja rahastamisvahendeid, mis on suunatud VKEdele vastavalt eelhindamisel välja toodud turutõrgetele (sh regionaalsed erinevused ja alustavate ettevõtjate vajadused). Samuti on eesmärk tagada eelnevate perioodide rahastamisvahendite jätkuv kasutamine VKEde kapitali kättesaadavuse võimaldamisel. Kagu-Eesti VKEsid toetatakse lisaks tootlike investeeringute tegemisel, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Ambitsioonikad ja majanduskasvu soodustavad VKEd mitmesugustes sektorites, näiteks loovmajandus ja turism; idufirmad, sh tehnoloogiamahukad ettevõtted, ning uued ja väljakujunenud piirkondlikud ettevõtted, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Piirkondliku ettevõtluse arendamise meetme puhul vaid Kagu-Eesti, ülejäänud meetmete puhul terve Eesti. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Põhjamaades ja Balti riikides töötatakse välja reaalaja majanduse tegevuskavasid ja projekte Eestiga samal ajal. Seetõttu on oluline, et Eesti teeks Balti riikide ja Põhjamaadega aktiivselt koostööd, et sünkroniseerida meetmed ühiste standardite ja majandustehingute andmete semantika väljatöötamiseks. Koostöö nimetatud riikidega aitab Eesti ettevõtjatel teha piiriüleseid tehinguid lihtsamalt ja tõhusamalt. Kavandatud sekkumised aitavad saavutada ELi Läänemere piirkonna strateegia eesmärke ning hõlmavad mitut kindlaksmääratud poliitikavaldkonda, nagu innovatsioon, aga ka turism ja kultuur. Piirialad teevad koostööd naaberpiirkondadega (nt sõpruslinnad Valga-Valka), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega piiriülestes programmides, nagu Läänemere keskosa programm, Läänemere piirkonna programm, Eesti-Läti programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine VKEde kapitali kättesaadavuse tagamiseks rakendatakse rahastamisvahendeid laenude ja tagatiste vormis, teisi meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Rahastamisvahendite eelhindamine (ex-ante) koos detailsete 39 ettepanekutega valmib 2022 sügisel, kuid peamine eesmärk on tagada finantseerimise pakkumine ettevõtluse alustamiseks ja kasvu toetamiseks, sh arvestades regionaalseid erisusi. 2.1.1.3.2 Näitajad Tabel 14: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- ID [5] [255] kate- Fond Siht- Piir- Eri- k 1 (iii) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad Ettevõtjad 1950 9840 ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 1 (iii) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega Ettevõtjad 80 800 toetatavad ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO03 Rahastamisvahen Ettevõtjad 50 300 ditest toetatavad ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist Ettevõtjad 1870 9450 toetust saavad ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO05 Toetatavad uued Ettevõtjad 210 1090 ettevõtjad Tabel 15: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (iii) ERF Ülemineku RCR17 Uued ettevõtjad, Ettev 0 2021 SFOS, mis endiselt õtjad 325 Äriregister tegutsevad 1 (iii) ERF Ülemineku RCR25 Töötaja kohta Ettev 0 2021 4300 SFOS, kasvanud õtjad Äriregister lisandväärtusega VKEde arv 2.1.1.3.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 16: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 010 4 991 802 1 ERF Ülemineku iii 013 11 440 700 1 ERF Ülemineku iii 021 122338084 1 ERF Ülemineku iii 023 613 900 1 ERF Ülemineku iii 024 11 586 124 1 ERF Ülemineku iii 025 7 016 000 40  1 ERF Ülemineku iii 026 770 000 1 ERF Ülemineku iii 027 6 490 570 1 ERF Ülemineku iii 029 5 000 000 Tabel 17: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 01 152 707 180 1 ERF Ülemineku iii 03 7 016 000 1 ERF Ülemineku iii 04 10 524 000 Tabel 18: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 28 6 490 570 1 ERF Ülemineku iii 33 163 756 610 Tabel 19: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 03 170 247 180 2.1.1.4 Erieesmärk: (iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine 2.1.1.4.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumisloogika järgib riigiaruande lisa D ja Euroopa poolaasta investeerimissuuniseid ning Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise tulemusi. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (2021–2035)12 ja Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“13 rakendamist. Sekkumised keskenduvad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste kasutamise ja mõju suurendamisele ning innovatsiooni levitamisele ühiskonnas kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegiaga. Sekkumisloogika toetab erieesmärgi „(i) teadus- ja innovatsioonivõimekuse arendamise ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu suurendamine“ saavutamist. Sekkumised on suunatud vajalike kompetentside, oskuste ja kogemuste kasvatamisele, et suurendada teadus- ja innovatsioonivõimekust ning eesliinitehnoloogiate kasutuselevõttu. See hõlmab nii innovatsiooni-, juhtimis- ja administratiivseid, ettevõtlus-, koostöö- ja koosloome- (sh osalemine ettevõtlikus avastusprotsessis) kui ka muid oskusi, mis toetavad nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut, innovatsiooni-, digi- ja rohepööret ning ettevõtlust. Innovatsiooni levikuks, ettevõtluse ja nutika spetsialiseerumise toetamiseks ja süsteemsete muutuste toimumise vältimatuks eelduseks on asjakohaste oskuste, teadmiste ja inimressursi ning kompetentside olemasolu. Seetõttu keskenduvad sekkumised nutika spetsialiseerumise, teadmussiirde- ja innovatsiooni- ning ettevõtlusoskuste, sh teadustulemuste kommertsialiseerimiseks ja kasutuselevõtuks vajalike oskuste 12 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 13 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 41 parandamisele teadmussiirde protsessidega seotud võtmeisikute seas: ettevõtjad, teadusasutuste ja kõrgkoolide akadeemiline ja tugipersonal, avaliku sektori juhid ja spetsialistid. 1. Erasektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud pädevused Sekkumised hõlmavad toetust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rolli suurendamiseks ettevõtjate ärimudelites ning innovatsiooni edendava ettevõttejuhtimise kultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused). Samuti hõlmavad sekkumised töötajate pädevuste arendamise toetamist, sh (välis-)tippspetsialistide kogemuse ja kompetentside kaasamise kaudu. Suurendatakse ettevõtjate TAI võimekust, sh innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise kaudu. Pakutakse tuge ettevõtlikkuse kasvatamiseks ja ettevõtlusega alustamiseks. Suurendatakse ettevõtjate ja töötajate oskusi ja teadlikkust, mis on vajalikud nutika spetsialiseerumise valdkondade arendamiseks. Samuti arendatakse digi- ja rohepöörde ning ettevõtjate üleminekuga seotud oskusi ning pakutakse tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist, parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist, juhtimiskvaliteedi paranemist ja põlvkondade vahetust. 2. Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide innovatsioonivõimekuse, ettevõtluskoostöö ja nutika spetsialiseerumise valdkondade arendamiseks vajalikud pädevused Teadmussiirde- ja innovatsioonivõimekuse ning ettevõtluse ja nutika spetsialiseerumise toetamiseks luuakse teadusasutuste ja kõrgkoolide olemasolevale akadeemilisele ja tugipersonalile (sh teadmussiirdeüksuste ja arendusosakondade töötajad) võimalused oma teadmussiirdealaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks. Selle tulemusel paraneb teadus- ja arendusalaste ning teadmussiirdega seotud teenuste (sh teadushalduse ja tugiteenuste) kvaliteet, suutlikkus kujundada ja juhtida ettevõtluskoostööd ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid järgides ja seda rakendada oma asutuse teadmussiirde võimekuse laiendamisel. Sekkumised hõlmavad mh enesetäiendamise võimalusi spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamiseks ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamiseks, teadustulemuste kommertsialiseerimiseks, kvaliteetsete teadushalduse ja tugiteenuste arendamiseks, koostöö juhtimiseks ettevõtliku avastusprotsessi vaimus, teadusandmete ja -info paremaks kasutamiseks jne. Samuti toetatakse akadeemilise ja tugitöötajate vajalike oskuste ja kogemuse omandamist ettevõtluskoostöö ja kommertsialiseerimisoskuste arendamisega seotud võrgustikes ja kogemusõppe kaudu maailma tipptasemel teadmussiirdekeskustes. Kompetentside arendamiseks kasutatakse erinevaid formaate: koolitused, seminarid, õppekäigud, stažeerimine, mentorlus, töövarjutamine jms, arvestades seejuures ka rahvusvahelise kogemuse ja kompetentsi kaasamise mõõdet (nt oskuste täiendamine teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide jt tipptasemel teadusuuringute kommertsialiseerimisasutuste ja teadusorganisatsioonidega koostöös, väliskoolitustel osalemine, välisekspertide koolitused jms). Toetatakse nii asutusepõhiseid kui ka asutuste ühistegevusi. 3. Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud pädevused Sekkumiste kaudu suurendatakse avaliku sektori juhtide pädevust ja rolli uuenduste elluviijana ning sektoriteülese koostöö loojatena. Sekkumiste tulemusena kasvab sihtrühma kompetentsus nutika spetsialiseerumise, rohepöörde ja digitaalsete teenuste valdkonnas. Samuti paraneb nende suutlikkus tellida nendes valdkondades teadusmahukaid uuringuid ja projekte ning võimekus neid edukalt ellu viia. Sekkumised keskenduvad avaliku sektori juhtide innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri ja selleks vajalike kompetentside arendamisele. Juhtidele luuakse võimalused täiendada oma teadmisi ja kogemusi nutika spetsialiseerumise, rohepöörde ja digitaliseerumise valdkondades nii individuaalsete kui ka rühmaviisiliste arendustegevuste kaudu (arenguprogrammide, õppekäikude, stažeerimiste, konsultatsioonide, nõustamiste jmt vormis). Sektoriteüleste koostööformaatide kaudu parandatakse koostööd teadus- ja arendusasutuste, ettevõtjate ja avaliku sektori vahel, luues sel moel eeldused tõhusate lahenduste leidmiseks ja rakendamiseks. Temaatilistes ühisprojektides töötatakse välja lahenduste või avalike teenuste prototüüpe. Võrgustike arendamise, konverentside ja seminaridega luuakse eeldused ja võimalused kogemuste jagamiseks ja vastastikuseks õppimiseks. Vajaduse korral kaasatakse arendustegevuste sihtrühma kohalike omavalitsuste ja erasektori juhte. Tegevused viiakse ellu kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate digi- ja roheoskuste meetmetega. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest kavandatav tegevus tulu ei too, mistõttu ei ole finantsinstrumentide kasutamine põhjendatud. Peamised sihtrühmad 42  Ettevõtjad (sh VKE-d), teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide akadeemiline ja tugipersonal, sh doktorandid/noorteadlased, teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde üksused, ministeeriumid ja muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused) Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse toetamiseks vajalike oskuste täiendamine hõlmab mh koolitustel, seminaridel, õppevisiitidel, mentorluses, töövarjutamisel, praktikal vms osalemist, arvestades seejuures rahvusvahelist mõõdet (nt täiendamine välismaal, välisekspertide ja koostööpartnerite kogemuse kaasamine, koostöö rahvusvaheliste teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide teadmussiirdeüksuste jt partneritega, võrgustikutegevused, kogemuste jagamine ja parimate tavade vahetamine jms). Sekkumised panustavad ELi Läänemere strateegia eesmärkide elluviimisse ning katavad Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas määratletud fookusvaldkondade (nutika spetsialiseerumise valdkondade) kaudu erinevaid poliitikavaldkondi. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.1.4.2 Näitajad Tabel 20: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- ID [5] [255] kate- Fond Siht- Piir- Eri- k 1 (iv) ERF Ülemineku RCO101 VKEd, kes Ettevõtjad 2250 7900 investeerivad aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskustesse 1 (iv) ERF Ülemineku PSO05 Nutikat Organisatsioonid 35 70 spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavatesse oskustesse investeerivad organisatsioonid 43 Tabel 21: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (iv) ERF Ülemineku RCR98 VKEde töötajad, kes Osalejad 0 2021 SFOS, läbivad koolituse 9 480 projekti- aruka aruanded spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks (oskuste liigiti: tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, keskkonnahoidlikud jm oskused) 1 (iv) ERF Ülemineku PSR06 Nutikat Töötajad 0 2020 680 SFOS, spetsialiseerumist, projekti- tööstuslikku aruanded üleminekut ja ettevõtlust toetavate oskuste (tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, rohepööret toetavad jm) omandamisele suunatud tegevuses osalenud töötajad 2.1.1.4.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 22: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 023 5 603 200 1 ERF Ülemineku iv 028 4 900 000 Tabel 23: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 01 10 503 200 Tabel 24: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 33 10 503 200 44  Tabel 25: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 03 10 503 200 2.1.1.5 Erieesmärk: (vii) tööstuslikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed 2.1.1.5.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine Sekkumise eesmärk on arendada välja teadus- ja testimistaristu, mis võimaldab toetada Eesti kaitse-, julgeoleku- ja kahesuguse kasutusega (dual-use) tehnoloogiate arendust ning katsetamist. Arendus jaguneb kaheks peamiseks suunaks: a) kõrgenergeetiliste materjalide teaduspõhiseks uurimiseks ja arendamiseks loodav infrastruktuur, sealhulgas testimisseadmete ja sertifitseerimisvõimekuse arendamine. Taristu baasil töötatakse välja teenused ettevõtetele, teadus- ja arendusasutustele, Kaitseväele, Kaitseliidule jt asutustele. b) kaitsevaldkonna mobiilne testimistaristu, mis võimaldab toodete katsetamist välitingimustes lähtuvalt rahvusvahelistest standarditest ning toetab kaitsetööstuse suutlikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteedi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi i „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetmed on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Analoogse tegevusena on ka planeeritav kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas. Riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine Sekkumise raames arendatakse välja andmelao taristu, mis võimaldab tehisintellekti põhiste tehnoloogiate ja eksperimentide elluviimist riigikaitse kontekstis. Luuakse tehisaru treenimiseks vajaminev andmekogude taristu ja tehisaru genereerimise võimekus. Andmelao taristu tehakse kättesaadavaks ettevõtetele, teadus- ja arendusasutustele, Kaitseväele, Kaitseliidule, Välisluureametile jt asutustele. Taristu arendamisel lähtutakse EL ja NATO andmestandarditest, et tagada koostalitlusvõime liitlastega. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteedi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi ii „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetmed on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Analoogse tegevusena on ka planeeritav tehisaru võimekuse arendamine „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas. Kaitsetööstuse innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse suurendamine Sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel 14 ning perioodi 2014-2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse ja mõju hindamistel 15. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist järgmiselt: Kaitseettevõtja tootearendusprogrammis edendatakse kaitsevaldkonda, fokuseerides kaitsetööstuse suutlikkuse arendamisele teadus- ja arendustegevuse toetamise kaudu. Teadus- ja tehnoloogiamahukat kaitsetööstust iseloomustavad kiired tootearenduse tsüklid, mis tagavad toodete ja teenuste sihipärasuse ja konkurentsivõime. Turulähedase tootearenduse toetuse abil saavad kaitsetööstuse ettevõtjad arendada välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise uue või oluliselt muudetud toote (sh kahese kasutusega tehnoloogia) või teenuse. 14 pr_estonia_-_final_report_.pdf 15 Riigi Tugiteenuste Keskus, Files - Riigi Tugiteenuste Keskus 45  Toetus on tõhusaim viis panustada kaitsevaldkonda ja TAI eesmärkidesse laiemalt. Toetus panustab ettevõtjate projektide sellistesse arenguetappidesse, mis reeglina veel tulu ei tooda ning seetõttu ei ole elluviijatel võimalik ka näiteks laenu vormis antud toetust tagasi maksta. Paljud Eesti kaitsetööstuse ettevõtted on uued kiires arengufaasis ettevõtted. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteedi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi i „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetmed on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Analoogselt on ka planeeritavad tegevused kaitseettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamiseks „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas. Kaitsetööstuspargi baastaristu Lähtudes riigikaitse arengukava eesmärgist „Arendada iseseisvat kaitsevõimet ning uuendada riigi sõjalise kaitse toetuseks kasutatava tsiviilressursi vajadust, täiendada ning kontrollida nende kasutamise protseduure ja reegleid.”, märtsis 2025 koostatud Euroopa kaitsevõimet tugevdavast plaanist ReArm ja Euroopa Komisjoni soovitustest aprillis 2025, kus Euroopa Regionaalarengu Fondi reeglistikku muudetakse kaitsevaldkonda toetavaks, hakatakse Tõstamaa lähedale Ermistusse ehitama kaitsetööstuspargi baastaristut (hõlmab nt ligipääsuteid, elektriühendusi, piirdeaeda, veevärki, katseplatsi, hävitamisplatsi ja hoidlaid jm). Tootmishooned ehitavad tööstusparki tegutsema valitud ettevõtted enda jaoks ise. Tööstuspark on suunatud nt laskemoona, lahingumoona ja lõhkeaine tootmiseks. Riik ei toeta ega korralda moona tootmist, vaid loob ettevõtjatele võimaluse kasutada nõuetele vastavat tootmiskeskkonda. Ettevõtete huvi pargi vastu on olnud suur – tootmistegevusega liitumiseks esitati pakkumisi rohkem, kui park mahutab. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava meetmest „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ toetatakse Narva tööstusinkubaatori rajamist. Projekti DNSH hinnangus järeldatakse, et tegevus on kooskõlas "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga. Analoogselt on ka planeeritav kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas. Kaitsetööstuse võimekuse suurendamise meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Peamised sihtrühmad Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine- evalveeritud teadus- ja arendusasutused, ministeerium, ministeeriumi allasutused, kaitsetööstuse ettevõtted. Riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine- ministeeriumid ja nende allasutused, teadus- ja arendusasutused. Kaitsetööstuse innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse suurendamine - uued ja olemasolevad ettevõtted, kes a) on huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; b) juba tegelevad TA ning innovatsiooniga, kuid vajavad eesmärkide saavutamiseks lisaressursse ja -teadmisi; c) praegu rakendusuuringute ja tootearenduse abil oma majandustulemusi veel ei paranda; d) on potentsiaali suurendada oma äritegevusega seotud TA ning innovatsiooni mahtu. Kaitsetööstuspark- kaitsetööstusega tegelevad ettevõtted. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondade vahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. 46 Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.1.5.2 Näitajad Tabel 26 : Väljundnäitajad Näitaja [255] Eri-eesmärk Siht-väärtus kate-gooria Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk (2024) (2029) Vahe- ID [5] Fond 11 (vii) ERF Ülemineku PSO47 Teadus- ja Arv 0 2 arendusasutused, milles on välja arendatud kaitseotstarbeliste tehnoloogiate testimise võimekus 11 (vii) ERF Ülemineku PSO48 Kaitseotstarbelise Arv 0 5 tehisaru valdkondliku andmelao baasil välja arendatud tooted, teenused ja rakendused 11 (vii) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad Ettevõtjad 0 30 ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 11 (vii) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega Ettevõtjad 0 25 toetatavad ettevõtjad 11 (vii) ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist Ettevõtjad 0 5 toetust saavad ettevõtjad 11 (vii) ERF Ülemineku RCO128 Toetatavad Ettevõtjad 0 30 ettevõtjad, kes on peamiselt seotud kahesuguse kasutuse ja kaitsevõime edendamisega Tabel 27: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 47 11 (vii) ERF Ülemineku PSR46 Kaitsetehnoloogia Arv 0 2024 12 SFOS, testimistaristu baasil projektiar loodud teenused uanded 11 (vii) ERF Ülemineku PSR47 Kasutusele võetud Arv 0 2024 3 SFOS, teenused, tooted ja projektiar rakendused uanded 11 (vii) ERF Ülemineku RCR02 Erasektori Eur 0 2024 19 SFOS, investeeringud, mis o 674 projektiar täiendavad avaliku 667 uanded sektori toetust 11 (vii) ERF Ülemineku RCR01 Toetatavates Töö 0 2024 200 SFOS, ettevõtetes loodud koh projekti- töökohad t aruanded, Äriregister 11 (vii) ERF Ülemineku RCR25 VKEd, kellel on Töö 0 2024 20 SFOS, suurem lisandväärtus koh projekti- töötaja kohta t aruanded 2.1.1.5.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 28: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 11 ERF Ülemineku vii 012 14 900 000 11 ERF Ülemineku vii 194 5 950 001 11 ERF Ülemineku vii 195 17 850 000 11 ERF Ülemineku vii 198 52 000 000 Tabel 29: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 11 ERF Ülemineku vii 01 90 700 000 Tabel 30: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 11 ERF Ülemineku vii 33 90 700 000 Tabel 31: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 11 ERF Ülemineku vii 03 90 700 000 2.1.2. PRIORITEET: DIGITAALSE ÜHENDUVUSE ARENDAMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m 48 See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.2.1 Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine 2.1.2.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid 1) Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamine Toetust väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamiseks antakse hõredalt asustatud piirkondades, kus ettevõtted ei suuda või ei soovi ise investeerida, sh Eesti kirde- ja kagupiirkondades. Eesti on investeerinud 7000 km baasvõrkude ehitamisse hõredalt asustatud piirkondades, mis on väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude loomise eeltingimus. Siiski on nn valgetes turutõrgete piirkondades ligikaudu 75 000 aastaringses kasutuses olevat aadressi (elu- ja töökohad). Aadressid või nn valged piirkonnad kaardistatakse üksikasjalikult enne toetuse andmist (2021–2022). Prioriteediks seatakse piirkonnad, mis on kõige mahajäänumad ja eeldavad nõudluse kasvu, et tagada lairibateenuste tõhusus ja kasutuselevõtt. 2) 5G leviala arendamine 5G leviala jaoks vajaliku taristu arendamist toetatakse suuremates transpordikoridorides. 5G-võrkude laialdane kasutuselevõtt nõuab erasektorilt märkimisväärseid investeeringuid mitte ainult 5G-spetsiifilisse taristusse, vaid ka tugijaamade katvuse suurendamisse. 5G-tehnoloogia potentsiaali vallandamiseks on oluline, et teenus oleks kättesaadav mitte ainult katseprojektina, vaid ka suuremas ulatuses, kui erasektori investeeringud ei ole kasumlikud. 7000 km pikkune baasvõrk annab hea võimaluse investeerida 5G arengut toetavasse taristusse. 5G-koridorid ja turutõrkega alad määratakse kindlaks enne riigiabi andmist (2022– 2023). Mõlemad meetmed aitavad vähendada digilõhet linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel ning luua ettevõtjatele ja inimestele võimalusi uute teenuste väljatöötamiseks ja kasutamiseks. Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamisse on RRFist kavas aastatel 2022‒2023 investeerida 24,29 mln eurot. 5G-taristu arendamiseks TEN-T transpordikoridoridel on kavas taotleda Via Baltica Eesti-Läti piiriülese lõigu katmiseks toetust Euroopa Ühendamise Rahastu digitaliseerimise programmist (CEF Digital). Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust toetatakse maapiirkondades, mis on ühtlasi turutõrkepiirkonnad, kus puudub mõistlik tasuvusaeg investeeringute tagasi teenimiseks ning millest tulenevalt ettevõtted konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee. Transpordikoridoridel tuleb tagada katkematu 5G leviala aastaks 2025 (EL eesmärgid), mis nõuab täiendavate mastide paigaldamist kindla tihedusega. Väheste kasutusjuhtude tõttu ei ole mobiilsideettevõtjad valmis kandma kogu investeeringuga seotud majanduslikku riski, mille tõttu ei sobi finantsinstrumendid taoliste projektide rahastamiseks. Toetusmeetme abil rajatakse sidemaste koridoride valgetesse aladesse, luues sellega valmiduse katkematu 5G ühendusega transpordikoridorideks. Peamised sihtrühmad Peamine sihtrühm on kiire lairibaühenduse ja 5G-teenuse võimalik lõppkasutaja – kodumajapidamised (elanikud), ettevõtted või avaliku sektori organisatsioon, kellel puudub juurdepääs väga suure läbilaskevõimega juurdepääsulairiba- ja 5G-võrkudele või kes asuvad nõrga ühendusega piirkonnas. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. 49 Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Sekkumisi valmistatakse ette koostöös erasektori turuteenuste osutajate ja kohalike omavalitsustega. Turutõrgete piirkonnad määratakse kindlaks sekkumiste käigus enne toetuse andmist. Piirkondlike erinevuste vähendamisel eelistatakse mahajäänud regioone. Sihtpiirkond on kogu riik, kuid rohkem tähelepanu on kavas pöörata mahajäänud piirkondadele nagu Kagu- ja Kirde-Eesti. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei kohaldu (5G piiriülesed koridorid Läti ja Leeduga tehakse aga mitte ERF vahenditest). Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.2.1.2 Näitajad Tabel 32: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID k 2 (v) ERF Ülemineku RCO41 Lisandunud eluruumid, Eluruumid 3 000 9 600 millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele 2 (v) ERF Ülemineku RCO42 Lisandunud ettevõtjad, Ettevõtjad 200 400 kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele 2 (v) ERF Ülemineku PSO06 Rajatud 5G mastid Mastid 0 40 Tabel 33: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete Näitaja (2029) allikas Fond ID 2 (v) ERF Ülemineku RCR53 Eluruumid, kuhu Elu- 0 2020 1 900 SFOS, on tellitud ruumid projekti- lairibaühendus aruanded väga suure läbilaskevõimega võrku 2 (v) ERF Ülemineku RCR54 Ettevõtjad, kes on Ette- 0 2020 160 SFOS, tellinud võtjad projekti- lairibaühenduse aruanded väga suure läbilaskevõimega võrku 2 (v) ERF Ülemineku PSR48 5G levialaga kaetud Km 0 2021 160 SFO, valged alad projekti- transpordikoridori aruanded del 50  2.1.2.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 34: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 032 9 370 001 2 ERF Ülemineku v 034 45 000 000 Tabel 35: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 01 54 370 001 Tabel 36: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 31 45 000 000 2 ERF Ülemineku v 33 9 370 001 Tabel 37: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 03 54 370 001 2.1.3. PRIORITEET: ROHELISEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.3.1. Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine 2.1.3.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid 51 Erieesmärgi sekkumised on suunatud riigipõhiste soovituste lisa D kohaselt energiatõhususe meetmete ja taastuvatele kütustele ülemineku edendamisele, sh sekkumistele hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate kasutamiseks energiatarbimises ja -tootmises. 1. Toetus korterelamute rekonstrueerimiseks Eestis elab 70% elanikkonnast korterelamutes. Kui korterelamute rekonstrueerimine ei hoogustu, elab ligikaudu 200 000 elanikku eluruumides, mis on jõudnud 2030. aastaks oma eeldatava eluea lõpuni. Rekonstrueerimise toetamisel toetuste ja rahastamisvahendite kaudu on vahetu positiivne mõju elanikele. Elamute põhjalik rekonstrueerimine tähendab, et hoone energiatarbimine väheneb märgatavalt ning elutingimused paranevad tänu paremale sisekliimale ja eluasemete üldisele kvaliteedile. Rekonstrueerimisel on oluline mõju ka maapiirkondades, kus esinevad turutõrked, sest rekonstrueerimise toetamine loob konkurentsivõimelisi ja kvaliteetseid eluasemeid, vähendades linna- ja maapiirkondade vahelist lõhet. Meedet rakendatakse kõikides piirkondades, kuid toetusi diferentseeritakse nii, et suuremad toetussummad suunatakse madalamate kinnisvarahindadega ehk turutõrgetega piirkondadesse. Senine rekonstrueerimise toetusmeetme statistika näitab, et Ida-Viru maakonnas, Valga maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on taotluste esitamine olnud tagasihoidlik. Korterelamute rekonstrueerimist ergutatakse toetuste, käenduste ja laenudega. See võimaldab saavutada eluasemete energiatõhususe ja sisekliima parandamisega seotud eesmärke. Laene antakse olukorras, kus krediidiasutused ei paku korteriühistutele laene või annavad laene turu keskmisega võrreldes ebamõistlikel tingimustel. Laenuvõimalus on mõjus turutõrke piirkondades, kus kinnisvaratehingute keskmised hinnad on madalad ja krediidiandjad peavad riske liiga suureks. Üksikasjalikumad tingimused on väljatöötamisel, sh eluaseme investeeringute fondi kontseptsioon kombineeritud toetusmeetmete rakendamiseks. Ühtlasi toetatakse korterelamute energiatõhususe eesmärgil rekonstrueerimist ka Taasterahastust (RRF), et tagada rekonstrueerimisturul üleminekul struktuurivahenditest avanevatele uutele toetusskeemidele (st RRFi vahendid võetakse kasutusele varem) stabiilne rahastus. 3. Kaugküttetorustiku ja katelseadmete renoveerimine Üleminek säästvamale energiatarbimisele soojuse tootmisel ja jaotamisel katelde kaudu ning soojustorustiku renoveerimine on oluline meede energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks. See aitab kaasa ka õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele energiasektoris. Samuti võimaldab see vähendada õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heidet ning parandada välisõhu kvaliteeti linnades ja vähendada selle mõju inimeste tervisele. Fossiilkütusel töötavad katlad renoveeritakse taastuvatel energiaallikatel töötavateks katlamajadeks maksimaalselt 21 MW ulatuses, kaugküttetorustik renoveeritakse maksimaalselt 55 km ulatuses. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid. Kui renoveerimise tulemusena võetakse uue kütusena kasutusele biomass, peab biomass taastuvenergia allikana arvesse võtmiseks vastama biomassi säästlikkuse kriteeriumitele direktiivi (EL) 2018/2001 mõistes. Üleminek fossiilkütuste kasutamiselt kaugkütteks taastuvate energiaallikate kasutamisele ja vanade kaugküttetorude asendamine uute energiatõhusate torudega aitab kaugküttesüsteeme tulevikukindlamaks muuta, tehes need vastupidavamaks tulevastele muutustele, nagu fossiilkütuse hinnatõus ning kliimamuutustest (nt üleujutustest või tormidest) tulenevad riskid. Samuti aitab see saavutada Eesti energia- ja kliimaeesmärke. 4. Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine Lokaalkütte puhul on oluline edendada uusi tehnoloogiaid ja võimaluse korral toetada eramajade ühendamist kaugküttevõrguga või asendada olemasolevad kodumajapidamises kasutatavad kütteseadmed uute taastuvenergial töötavate kütteseadmetega, mis vastavad rangematele heite piirnormidele. Sellise meetme rakendamine aitab otseselt kaasa õhusaaste vähendamisele linnades ning seda tuleks esmalt rakendada piirkondades, kus õhukvaliteedi piir- ja/või sihtväärtused on ületatud. Tihedalt asustatud piirkondades toetatakse ligikaudu 1350 eramajas vananenud tahkekütuse-kütteseadme välja vahetamist või selle ühendamist kaugküttevõrku. Kütteseadmed peavad vastama Komisjoni määrusele (EL) 2015/1189 ja muudele säästvuse nõuetele, sh ökodisaini ja energiamärgistuse standarditele. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid. 5. Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine Peamine vahend, kuidas õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks rakendatud meetmete tõhusust ja üldist keskkonnapoliitikat kontrollida, on õhukvaliteedi hindamine. Oluline on hinnata selliste ainete mõju nii ökosüsteemile kui ka inimeste tervisele. Sekkumise tulemusena võimaldab ajakohastatud riiklik seirevõrgustik hinnata õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside, näiteks metaani ja lühiajalise kliimamõjuga saasteainete (nt must süsinik) taset. Mõõtevõrgu ja modelleerimissüsteemi kombineerimine võimaldab piisava ruumilise 52  lahutusvõimega hinnata asjaomaste ühendite sisaldust kogu Eesti territooriumil. Integreeritud hindamine võimaldab rakendatud meetmete asjakohasust ühiskonnale selgelt põhjendada ning seostab õhusaasteainetega kokkupuutumist inimeste terviseriskidega. Kohtkütte sektori kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heitkogused on otseselt seotud iga üksikisiku ja kodumajapidamise isiklike valikutega. Ülevaatlikuma seireinfo abil on võimalik mõjutada elanikkonna käitumist (nt muutes nende kütmisharjumusi), et vähendada eramajade kütmisel tekkivaid heitkoguseid ja kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada energiatõhusust. Selle sekkumise raames toetatakse: 1) õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside seirevõrgu arendamist ning seireandmete paremat jaotamist, et hinnata rakendatud meetmete tõhusust ja teavitada elanikkonda; 2) asukohapõhise terviseriski hindamise süsteemi loomist ja elanikkonna teavitamist õhukvaliteedist tulenevatest terviseriskidest. 5. Tervishoiusektori taristu energiatõhusus COVID-19 kriis on toonud teravama rõhuasetuse tervishoiutaristule. Eesti maakonnahaiglate taristu on aegunud. Maakonnahaiglad ehitati 1950. ja 1970. aastatel, mitmes maakonnas isegi varem (nt 1906. ja 1938. aastal). Hooned on sageli liiga suured, neid kasutatakse ebatõhusalt ja see suurendab püsikulusid. Maakonnahaiglate taristu energiatõhususe suurendamine aitab parandada energiatõhusust ja suurendada ruumikasutuse efektiivsust. Selle kaudu on võimalik saavutada suuremat kulutõhusust, säästa halduskulusid ja mõjutada tervishoiusektori jätkusuutlikkust. Energiatõhususe arendamine maakonnahaiglates käib käsikäes tervishoiu- ja sotsiaalsfääri integreerimiseks vajalike investeeringutega ning maakonna heaolukeskuste loomisega, mida toetatakse ERFi vahenditest poliitikaeesmärgi nr 4 raames. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Korteriühistud, kohalikud omavalitsused, tihedalt asustatud piirkondades asuvad eramajad/kortermajad, kus kasutatakse tahkekütuse kütteseadmeid, kaugkütteettevõtted, integreeritud heaolukeskused, poliitikakujundajad, linnaõhu saasteainetega kokkupuutuvad elanikud. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Eluasemesektori energiatõhususe meetmete puhul keskendutakse eluasemete parandamiseks tasakaalustatud meetmete pakkumisele kõigis piirkondades, et vältida ebavõrdsust, sh energiaostuvõimetust. Maapiirkondadesse ehitatakse või on ehitatud uusi ligipääsetavaid korterelamuid vähe ning seetõttu suureneb korterelamute rekonstrueerimise tulemusel ka kergemini ligipääsetavate eluruumide arv. Ligipääsetavus on eriti oluline seetõttu, et ühiskonnas kasvab eakate ja erivajadustega inimeste osakaal. Hoonete rekonstrueerimise riikliku pikaajalise strateegia väljatöötamisse kaasati asjaomased sidusrühmad, et kaaluda ettepanekuid, mis tagaksid laiema kasu energiatõhususe, ligipääsetavuse, ohutuse ja piirkondade tühjenemise seisukohast. Meetmed taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks kaugküttes ja -jahutuses töötatakse välja asjaomaseid sektoreid (nt kaugkütteettevõtteid) kaasates. Meetmed tehakse kõigile turuosalistele avalikult kättesaadavaks. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eestis pööratakse erilist tähelepanu suure piirkondliku/maapiirkonna kasu tagamisele. Kuna seni on üle 60% toetustest jaotatud Tallinnas ja Tartus ning nende naaberpiirkondades, keskendutakse järgmisel eelarveperioodil rohkem piirkondlikule mõõtmele ja suurendatakse toetuste ja finantsinstrumentide pakkumist madalama kinnisvarahinnaga turutõrke piirkondadesse. See saavutatakse läbi teavitustegevuse tõhustamise piirkondades ning energiatõhususe valdkonna nõustajate ja spetsialistide arvu suurendamise. Elamute kaugküttevõrkudega ühendamise või tahkekütuse kütteseadme renoveerimise toetused on suunatud tihedalt asustatud piirkondadesse suurtes linnades. 53  Kaugküttesüsteemide ja katlamajade renoveerimise ja ehitamise toetamise (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse) sihtpiirkond on kogu Eesti. Õhuseirevõrgu ja õhusaasteainete modelleerimise süsteemi täiustamine ja ajakohastamine hõlmab kogu Eestit. Sotsiaalsesse taristusse investeerimine ja konkreetsed investeerimisobjektid valitakse piirkondlike ja sotsiaal- majanduslike profiilide alusel, eelistades kõige ebasoodsamas olukorras asuvaid objekte. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Tegevuste iseloomust ja sihtrühmast tulenevalt on elluviijad eelkõige siseriiklikud organisatsioonid ja taotlejad. Selle erieesmärgi all plaanitakse teha rahvusvahelist koostööd terviseriski hinnangute süsteemi loomisel. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu). Antud erieesmärgi all panustavad eesmärki ,,Kaitsta Läänemerd’’ õhukvaliteedi parendamise meetmed. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Eluasemesektori energiatõhususe parandamiseks rakendatakse lisaks toetusele ka rahastamisvahendeid käenduste ja laenude vormis, teisi erieesmärgi meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Rahastamisvahendeid laenude vormis kasutatakse piirkondlike erinevuste vähendamiseks ja finantsinstrumentide pakkumiseks turutõrke piirkondades, nt piirkondades, kus kinnisvaratehingute keskmised hinnad on madalad ja krediidiandjad peavad riske liiga suureks. Laenuvõimaluse rakendamiseks töötatakse välja elamute rekonstrueerimise rahastu, mis pakub eluasemete rekonstrueerimiseks sobivaid intressimäärasid ja tagasimaksetähtaegu. Üksikasjalikumad tingimused on väljatöötamisel, rahastamisvahendite eelhindamine (ex-ante) valmib 2022 sügisel. 2.1.3.1.2. Näitajad Tabel 38: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- ID [5] [255] Fond Siht- Eri- 3 i ERF Üle- RCO18 Suurema energiatõhususega Eluruumid 460 14 000 mineku eluruumid 3 i ERF Üle- RCO22 Lisandunud võimsus MW 7 21 mineku taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia) 54 3 i ERF Üle- RCO20 Äsja ehitatud või täiustatud Km 15 55 mineku kaugkütte- või kaugjahutusvõrgud 3 i ERF Üle- PSO08 Paranenud küttesüsteemiga Elamud 750 1 350 mineku elamud 3 i ERF Üle- PSO09 Õhukvaliteedi hindamiseks Arv 4 16 mineku kasutatavad hindamis- ja seiresüsteemid 3 i ÜF - PSO44 Suurema energiatõhususega Ruut- 0 26 935 tervishoiusektori taristu meetrid Tabel 39: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] allikas [200] Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete (2029) ID [5] Fond 3 i ERF Üle- RCR26 Primaarenergia MWh/aa 210 000 2023 130 000 SFOS, mineku aastane tarbimine stas projekt (sellest: elamud, iaruan üldkasutatavad ded hooned, ettevõtted, muu) 3 i ERF Üle- RCR29 Hinnangulised Tonni 1 740 000 2018, 1 718 730 SFOS, mineku kasvuhoonegaasid CO2 2023 projekt e heitkogused ekv/a iaruan ded 3 I ÜF - RCR26 MWh/aa 7 876 2020 5 654 Projekt stas - ide 2022 järelar aasta uande Aastane te d, primaarenergia kesk energi tarbimine mine aauditi tarbi d mine ühe aasta kohta 3 I ÜF - RCR29 tonni 2 672 2020 1 918 Projekt CO2 - iaruan ekvivale 2022 nete nt/aasta aasta alusel Hinnangulised s te kasvuhoonegaasid kesk e heitkogused mine tarbi mine ühe aasta kohta 55  2.1.3.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 40: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 041 24 851 374 3 ERF Ülemineku i 042 325 026 140 3 ERF Ülemineku i 044 16 200 000 3 ERF Ülemineku i 045 6 300 000 3 ERF Ülemineku i 077 10 000 000 3 ÜF - i 044 30 000 000 Tabel 41: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 01 367 277 514 3 ERF Ülemineku i 03 10 000 000 3 ERF Ülemineku i 04 5 100 000 3 ÜF - i 01 30 000 000 Tabel 42: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 33 367 377 514 3 ERF Ülemineku i 32 15 000 000 3 ÜF - i 22 30 000 000 Tabel 43: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 03 382 377 514 3 ÜF - i 03 30 000 000 2.1.3.2. Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega 2.1.3.2.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt on riigil kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu. Sama näeb ette taastuvenergia uus 2023a. 18. oktoobril vastu võetud direktiiv (EL) 2023/2413, mille Eesti plaanib üle võtta 2025 a. esimeses pooles. Siseriikliku taastuvenergia eesmärgi kohaselt aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Seatud eesmärgi täitmise edukust tagab valdkondade ülene dekarboniseerimine rakendades kõiki säästlikkuse kriteeriumitele vastavaid lahendusi. Biometaan on kodumaine keskkonnasäästlik kütus, sest selle tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse biomassi ja põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri eralduv metaan ja CO2 püütakse kinni ning puhastatakse. Biometaani kasutamise osas on täiendav positiivne mõju KHG heitme minimaliseerimine läbi kogu ahela. 56  Taastuvenergia eesmärkide täitmise taustal ei saa ära unustada energia julgeoleku aspekti. Eestis on hästi arenenud gaasitaristu, mille dekarboniseerimisel on suur mõju täiendava energia julgeoleku tekitamisel. Seetõttu on oluline tagada, et olemasolevas gaasitaristus, mida on suures osas EL toetustega rajatud, kasutatakse maksimaalselt keskkonnasõbralikke taastuvaid gaase. Eesti ei ole veel enda biometaani potentsiaali rakendanud maksimaalses mahus. Eesti eestvedamisel uuriti regionaalse gaasitaristu (kolm Balti riiki ja Soome) võimalikke dekarboniseerimise võimalusi. Uuring valmis Euroopa Tehnilise toe instrumendi toel (TSI Instrument). Biometaani ressursi kasutamine olemasolevas gaasivõrgus on kõige kiirem võimalus ning väikseima kuluga ühiskonnale tagamaks rohegaaside kasutuse suurendamist16. Olemasolev gaasitaristu on hästi arendatud tarbijate vaatest (näiteks tööstus), kuid potentsiaalsed uued biometaani tehased asuvad olemasolevast gaasitrassist eemal ning seal puudub vajalik tehniline lahendus biometaani võrku sisestamiseks. Lisanduva kodumaise biometaani jõudmine tarbijateni on oluline energiajulgeolekut parandav lähenemine. Seni on tagatud gaasitaristu tarbijatele vajalik energia regionaalse gaasitaristu kaudu, kasutades selleks fossiilset maagaasi. Seatud ambitsioonika taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks on vajalik suurendada rohegaaside mahtu olemasolevas gaasitaristus. Toetuse kaudu on mõistlik rajada rohegaaside sisestamiseks vajalik gaasitaristu selliselt, et loodav jaam on erinevatele tootjatele avatud. Selline arendus motiveerib uute tootjate turule tulekut, kuna biometaani on võimalik kestlikult suunata tarbimisse läbi olemasoleva taristu. Sekkumise tulemusena luuakse Eestis biometaani sisestusjaam, mis saab teenindada kõiki regioonis juba olevaid ja uusi biometaani tehaseid. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Biometaani võrku sisestavad ettevõtted Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumise ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Meedet välja töötades kaasatakse huvitatud pooli, turuosalisi ning seotud ministeeriume. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Biometaani osakaalu suurendamine gaasitaristus saab toimuda väljaspool tiheasustuspiirkondasid ning olemasoleva gaasitaristu läheduses Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu). 16 https://energiatalgud.ee/node/8941 57 Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.3.2.2 Näitajad Tabel 44: Väljundnäitajad Eri-eesmärk Siht-väärtus kate-gooria Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk Näitaja (2024) (2029) Vahe- ID [5] [255] Fond 3 (ii) ERF Ülemineku PSO45 Biometaani Arv 0 1 sisestuspunktid Tabel 45: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] Erieesmärk kategooria Sihtväärtus Piirkonna Prioriteet Mõõtühik ID [5] (2029) [200] Fond 3 (ii) ERF Üle- PSR44 Gaasivõrku GWh 0 2021 33 SFOS, mine sisestatud / projekti- ku biometaan aasta aruanded s 2.1.3.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 46: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERDF Ülemineku ii 049 2 000 000 Tabel 47: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERDF Ülemineku ii 01 2 000 000 Tabel 48: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 58 3 ERF Ülemineku ii 28 2000 000 Tabel 49: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERF Ülemineku ii 03 2000 000 2.1.3.3.Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise 2.1.3.3.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Erieesmärgi raames toetatavad tegevused: 1) Üleujutusriskide maandamiskava meetmete toetamine, millega vähendatakse üleujutuste mõju määratletud riskipiirkondades ja hoitakse ära uute üleujutustega seotud riskipiirkondade tekkimist. Riskide maandamine hõlmab kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatamise süsteeme. Toetusi antakse investeeringuteks, mis vähendavad rannikualade erosiooni, üleujutuste ja veepuuduse ohtu, keskendudes ennetusele Eesti rannikualadel ja jõekallastel. Üleujutusriski maandamise meetmete toetamine aitab vähendada kliimamuutuste mõju majandusele ja looduskeskkonnale. 2) Märgalade, sh halvas seisukorras veekogude taastamine, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial, kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030, Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskaval (PAF) aastateks 2021–2027 ja „ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi“. CO2 sidumine märgalade taastamise kaudu leevendab kliimamuutusi (nt ühe hektari soo taastamine neelab umbes 800 kg süsinikku aastas), samuti vähendab soode taastamine tuleohtu ja aitab säilitada puhta vee varusid. Jõgede elupaikade ja märgade metsade taastamine vähendab soovimatute üleujutuste mõju. Jõgede ja järvede hüdromorfoloogia taastamine vähendab põua ajal veepuuduse probleemi ja parandab veekogude ökoloogilist seisundit. Mitteheas seisundis veekogumite seisundi parandamise tegevustega on plaanis hõlmata 300 ha suurust territooriumit ja need sisaldavad: a) mitteheas seisundis järvede setetest puhastamist ja sette kasutuselevõtu toetamist, sh järvemuda väärindamise tehnoloogiate väljatöötamise toetamist; b) mitteheas seisundis olevate vooluveekogude loodusliku hüdromorfoloogia taastamist olenevalt hüdromorfoloogilisest koormusest, sh jõgede looduslike sängide taastamist, sootide avamist ja muid maastikukujundusega seotud tegevusi; c) veevahetuse parandamist veekogudes, biomanipulatsiooni jm tehnilisi tegevusi, mille tulemuseks on veekogumi hea seisund. Mitteheas seisukorras veekogude taastamine on sünergias Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) meetmetega, kuna loob eelduseid kalavarude loodusliku taastootmisvõime suurendamiseks ning seekaudu kalapüügi kestlikkuse tagamiseks. 3) Linnade elurikkuse suurendamine, et aidata kaasa kliimamuutustega kohanemisele. ELi elurikkuse strateegia 2030 kohaselt on loodus väga tähtis liitlane kliimamuutustega võitlemise vastu. Linnade elurikkuse suurendamine aitab jahutada linnapiirkondi ja leevendada loodusõnnetuste mõju. Rohealad vähendavad õhu-, vee- ja mürasaastet; kaitsevad üleujutuste; põua ja kuumalainete eest ning säilitavad seose inimeste ja looduse vahel. Linnade elurikkuse suurendamise raames toetatakse linnade rohestamisekavade koostamist ja nende ellurakendamist pilootaladel. Sihtrühmaks on üle 10 000 elanikuga linnad kui asustusüksused ja linnaökosüsteemi alad EL looduse taastamise määruse tähenduses 4) Kombineeritud sadeveelahenduste toetamine, et lahendada sadeveeprobleeme tiheasustusaladel. Kombineeritud sademeveelahendustena toetatakse nii looduslähedasi sademeveesüsteeme (SUDS) kui 59 lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist. Looduslähedased sademeveesüsteemid vähendavad ja ühtlustavad sademevee vooluhulkasid. Kombineeritud sadeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite koormust, mis aitab vähendada veeteenuste hinda lõppkasutajale. Looduslähedaste sademeveesüsteemide ja lahkvoolsete kanalisatsioonisüsteemide rajamine aitab leevendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel. Looduslähedaste sadeveesüsteemide toetamine on sünergias ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava (ÜPP) sekkumistega, sest sadevee pinnasesse immutamisega vähendatakse põuariske, sh põhjavee tarbimist põuaperioodidel. 5) Päästevõimekuse suutlikkuse ja valmisoleku suurendamine äärmuslike ilmastikuoludega toimetulekuks. See hõlmab järgmist: inimeste teadlikkuse suurendamine, merepäästevõimekus, metsatulekahjude kustutamine, otsingu- ja päästetööd, kriisiohjesuutlikkus ja päästekeskuste valmisolek üldisteks päästeoperatsioonideks, mis põhinevad Päästeameti riskianalüüsil. Päästeteenistused peavad olema valmis hädaolukordadele igal ajal reageerima, mistõttu tuleb tagada ka päästesuutlikkuseks vajalikud tingimused, nagu hooned ja side. Sekkumine põhineb siseturvalisuse arengukaval aastateks 2020–2030 ja riiklikul kohanemisstrateegia alleesmärgil 1 (täiustatud päästevõimekus ning inimeste võime kaitsta oma tervist ja vara on vähendanud kliimamuutuste negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile), ning päästevõime suurendamisega seotud meetmel 1.2. 6) Sadamate akvatooriumide kaitsmine, et tagada avalik parvlaevaliiklus. Sadamate akvatooriumeid on vaja kaitsta kliimamuutuste mõju tõttu. Tormide sagenemine, tugevate rannikutuule suundade muutumine ja pikemad tormiperioodid jäävabade talvede tõttu, millega kaasnevad kiired muutused merevee tasemes ja üleujutused, nõuavad lainemurdjate ehitamist sadamatesse. Need tagavad regionaalse liikuvuse ja regulaarse ühistranspordi Eesti saartele. Äärmuslike tuulte ja üleujutuste sagenemise tõttu on oluline ajakohastada avalikke sadamaid, et need oleksid kliimamuutustele vastupanuvõimelised. Kõige enam kliimamuutustest mõjutatud piirkond on Eesti läänerannik ja saarestik. Rohuküla ja Heltermaa sadamates on vahetu vajadus lainemurdjate järele, et tagada avalik tõrgeteta parvlaevaliiklus Eesti suuruselt teisele saarele Hiiumaale. Väikestel kaugetel saartel on sadamatesse vaja täiendavaid lainemurdjaid, mis tagavad ühenduse Ruhnu (Ringsu sadam) ja Kihnuga (Kihnu sadam). Saartele ühistranspordi tagamine ja avaliku parvlaevaliikluse häirete vältimine on oluline, et säilitada ja soodustada saartel püsivat elamist ja toimivaid teenuseid. 7) Investeeringud meteoroloogia, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku, nende tugisüsteemide ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks. Et vähendada negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile, on vaja investeerida ka keskkonnaseiresüsteemidesse (nii kohapealsesse kui ka kaugseiresse (meteoroloogilised radarid)), et koostada/tagada usaldusväärsed ilmaprognoosid ja varajased hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta. Ilmaprognooside ja hoiatuste aluseks on meteoroloogia ja hüdroloogilise seire võrgustikult saadud andmed. Lisaks saab meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi andmeid kasutada teadusuuringuteks või muudeks uuteks digitaalteenusteks. 8) Kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori kliimavõimekuse ning elanike teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Tegevusega soovitakse suurendada riigi- ja kohaliku tasandi kliimamuutuste alast teadlikkust läbi kohanemist ja leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste, teabepäevade ja haridusprogrammide, andmete kättesaadavuseparandamise, kliima- ja keskkonnahariduse arendamise ning kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise teadlikkuse ja võimekuse parandamisel. Kohanemismeetmete rakendamise peamine väljund on üldsuse suurem teadlikkus ning kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamine. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest tegevused ei ole üldjuhul majanduslikult tuluteenivad või on suunatud avaliku teenuse osutamiseks ja rahastamisvahendite kasutamine pole asjakohane. Peamised sihtrühmad Kohaliku omavalitsuse üksused, kohalik elanikkond, ülikoolid ja teadlased, ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid, avalik sektor, äriühingud, sh vee-ettevõtted, kes kuuluvad 100% kohalikule omavalitsusele, Päästeamet, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liit, haridusasutused, turistid, kogu Eesti elanikkond. Märgalade taastamise ja veekogude seisundi parandamise geograafiline ulatus on Eesti väikese ja tiheda pinnaveevõrgu tõttu kogu Eesti territoorium. 60 Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Üleujutusmeede: sihtrühmaks on võimalikud üleujutusohuga ja 2025 a kinnitatud riskipiirkonnad: Kabli küla,Treimani küla, Võiste alevik, Häädemeeste alevik, Pärnu linn, Lindi ja Liu küla, Sindi linn, Tammiste küla, Virtsu alevik, Kuresaare linn ja Nasva alevik, Käina alevik, Kõrgessaare alevik, Kärdla linn, Haapsalu linn, Kloogaranna küla, Vääna Jõesuu küla, Haabersti linnaosa ja Tabasalu alevik (Tiskre), Tallinna linn (Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita), Viimsi vald (Haabneeme alevik, Leppneeme küla, Miiduranna küla, Pringi küla, Püünsi küla, Randvere küla, Rohuneeme küla, Tammneeme küla), Kiisa alevik ja Maidla küla, Raasiku alevik, Maardu linn, Paide linn, Neeme ja Ihasalu küla, Kaberneeme küla, Tartu linn, Aardlapalu küla, Võru linn, Kirumpää küla, Käsmu küla, Võsu alevik, Vergi alevik, Kunda linn, Narva-Jõesuu linn. Sadamate akvatooriumialade rekonstrueerimine: saared ja rannikualad. Muu tegevus: kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Rahvusvahelisel tasandil püüame tugevdada koordineerimist ja paremat teadmiste vahetamist Balti riikide vahel seoses kliimamuutustega seotud katastroofide ennetamise valmisoleku ja neile reageerimisega. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027.Samuti toetame pidevalt Eesti ülikoolide osalemist ELi Läänemere piirkonna strateegia projektides. Erieesmärgi all on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): halvas seisundis veekogumite tervendamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.3.3.2. Näitajad Tabel 50: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmäk väärtus eesmärk (2024) (2029) Vahe- Siht- Näitaja gooria konna kate- Fond Piir- Eri- ID 3 iv ERF Üle- RCO25 Uued või tugevdatud km 0,7 7 mineku rajatised üleujutuste vastu kindlustamiseks rannikuribal, jõe- ja järvekallastel 61 3 iv ERF Üle- RCO24 Investeeringud uutesse või Euro 50 000 10 mineku uuendatud 293 020 looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse 3 iv ÜF - PSO13 Seisundi parandamiseks hektarid 500 11 400 toetust saanud elupaikade pindala 3 iv ÜF - RCO26 Kliimamuutustega hektarid 120 410 kohanemiseks rajatud uus või uuendatud roheline taristu 3 iv ÜF - PSO11 Kohalike omavalitsuste Kohalikud 7 60 arv, kus on toimunud oma- koolitused, seminarid ja valitsused infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise ja leevendamise meetmeid. 3 iv ÜF - RCO24 Investeeringud uutesse või Euro 3 500 000 6 141 uuendatud 176 looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse 3 iv ÜF - PSO12 Veekogumi hektarid 0 300 tervendamiseks rakendatud tegevustega hõivatud pindala 3 iv ÜF - RCO28 Ala, mis on hõlmatud hektarid 720 000 1 200 kaitsemeetmetega metsa- 000 või maastikutulekahjude ennetamiseks 3 iv ÜF - PSO14 Sadamate arv, kus on Sadamad 2 4 rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid Tabel 51: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] allikas [200] Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete (2029) Fond ID 3 iv ERF Üle- RCR35 Üleujutuste vastu Isikute arv 0 2021 30 000 SFOS, mineku kindlustamiseks rahvastiku- võetud register meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - RCR35 Üleujutuste vastu Isikute arv 0 2021 73 000 SFOS, kindlustamiseks rahvastiku- võetud register 62  meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - PSR09 Osakaal % 47 2021 67 Euro- inimestest, kes on baromeeter kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad. 3 iv ÜF - RCR96 Muude kui Isikute arv 0 2021 200 000 SFOS, kliimaga seotud projekti- loodusriskide ja aruanded inimtegevusega seotud riskide vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - PSR10 Mitteheast heasse hektarid 0 2021 200 SFOS, seisundisse projekti- paranenud aruanded veekogumite pindala 3 iv ÜF - PSR11 Alade arv, kus Alad 0 2020 60 SFOS, elupaikade ja projekti- liikide seisund on aruanded toetuse abil paranenud 3 iv ÜF - RCR36 Metsa- või Isikute arv 0 2020 400 000 SFOS, maastikutule- rahvas- kahjude vastu tikuregister kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - PSR12 Liinivedusid kasulik 25 2020 50 SFOS, teenindavate eluiga projekti- sadamate aastates aruanded pikaajaline toimekindlus 2.1.3.3.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 52: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku iv 058 12 686 647 3 ÜF - iv 058 34 626 236 3 ÜF - iv 059 27 925 440 3 ÜF - iv 060 12 750 000 3 ÜF - iv 064 4 612 000 3 ÜF - iv 078 16 000 000 3 ÜF - iv 079 1 275 000 Tabel 53: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 63 3 ERF Ülemineku iv 01 12 686 647 3 ÜF - iv 01 97 188 676 Tabel 54: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku iv 33 12 686 647 3 ÜF - iv 30 9 500 000 3 ÜF - iv 33 87 688 676 Tabel 55: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - iv 3 97 188 676 3 ERF Ülemineku iv 3 12 686 645 2.1.3.4.Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine 2.1.3.4.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumiste peamine eesmärk on edendada üleminekut ringmajandusele ja käsitleda jäätmehierarhia kõiki tasandeid, et vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikke kavandamispõhimõtteid. Kattuvuse vältimine erinevate meetmete vahel tagatakse meetmete juhtrühmade kaudu. Sekkumisi on viis: 1. Toetus jäätmetekke ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks ning korduskasutuseks Tegevused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kuna vähendavad vajadust toota uusi materjale ja tooteid. Sihtrühm on pakendamise vähendamist ja muud jäätmetekke vältimist praktiseerivad ettevõtted ning need, kes soovivad oma lahendusi katsetada või kasutamist laiendada. Eelkõige vajab tähelepanu toidujäätmete teke, toidutootmine suure negatiivse keskkonnamõjuga tegevus, seetõttu on tähtis leida mh lahendusi toidujäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks sh läbi digitaalsete lahenduste. Samuti on pakendite kasutamine suurenevas trendis, selle pidurdamiseks ning pakendite keskkonnamõju vähendamiseks on vajalik teha investeeringuid nii pakendite disaini ja tootmisse, sh parandada pakendite ringlussevõetavust, kui ka korduskasutussüsteemidesse. 2. Toetus ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite rakendamiseks, ekspertide koolitamiseks, tööstussümbioosiks ja tooraine hankimisest tulenevate kahjude vähendamiseks Suurem rõhuasetus seatakse tarbijale ning soodustatakse ärimudeleid, mis toetavad kestlikumat tootepoliitika rakendamist. Sihtrühmadeks on näiteks korduskasutusettevõtted ning ka ettevõtjad, kes pakuvad toodet teenusena, edenevad jagamismajandust või rakendavad uudseid biomajandusel põhinevaid lahendusi. Samuti on oluline, et rohkem ettevõtted järgiksid kõrgeid keskkonnastandardeid, seetõttu toetatakse ka vabatahtlike keskkonnameetmeid, sh keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamist ja ökomärgiseid. Samuti on vaja suurendada teiseste toorainete osakaalu, luues ringmajanduse koostööprojekte, et rakendada tõhusamalt ettevõtjatevahelise koostööd ning tööstussümbioosi. Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust ning sellega seotud kahjusid tulevikus. Üks osa teisese toorme kasutamise soodustamisest on varem kasutatud ja praeguseks hüljatud toormeallikate korrastamine (nt stabiliseerimine, alade täitmine) rakendades ringmajanduse põhimõtteid (vajadusel koostatakse eelnevad analüüsid). 64 Ringmajanduse mudelite tõhusaks rakendamiseks on oluline läbi viia asjakohaseid riiklikke koordineerivaid ja praktilisi tegevusi, näiteks uuringuid, pilootprojekte ning juhiste loomist, investeeringuid riigi järelevalve võimekuse suurendamiseks ning suurendada teadlikkust ning edendada innovatsiooni digitaliseerimise abil. Näiteks käivitatakse reaalajal põhineva andmekogumissüsteem, mis võimaldab ettevõtetel masinliidese abil saata oma infosüsteemidest otse andmeid erinevatele andmete haldajatele. Samuti võib olla vajalik olemasolevate andmesüsteemide, näiteks pakendiregistri, arendamine või uute digitaalsete lahenduste loomine, näiteks materjalipank. Paremad andmed ja informatsiooni süsteemid jäätmete- ja materjalivoogude kohta annavad võimaluse edendada ringmajandust efektiivsemalt. Lisaks on oluline analüüsida andmeid, et saada parem ülevaade olulistest materjalivoogudest ning nende ringlussevõtu takistavate tegurite kohta. Vajalik on uurida, kui palju erinevates ahelates, sh piirkonniti ja mahuliselt, tekib biolagunevaid jäätmeid, näiteks toidujäätmeid, reoveesetteid ja kompostijäätmeid, ning nende käitlusviiside ja materjalivoogude ümbersuunamise potentsiaali kohta. Ringsete ärimudelite rakendamiseks on vajalik saada ülevaade kui palju kasutatakse erinevates valdkondades ühekordseid tooteid, mida on võimalik asenda korduskasutatavate toodetega. Samuti võivad kaevandamis- ja tööstusjäätmed olla toormeteks uutele toodetele, seepärast on oluline kaardistada nende koostis, kvaliteet ja kogus ning töötada välja vastavate taasvarade ringlussevõtu mudelid, mis tagaks ringlussevõtu sujuva laiendamise. Seejuures on vaja tegeleda jäätmevoogude jäätmeksoleku lakkamise ja jäätmeprobleemide lahendamisega kogu toote tootmise väärtusahela lõikes. Lisaks on oluline suurendada teadlikkust kestlikest tootmis- ja tarbimistavadest ning käitumisest. Ringmajanduse edendamiseks on vajalik ka asjakohaste õppematerjalide ja juhendite koostamine, et edendada oluliste materjalivoogude ringsemat majandamist. Samuti on vaja kaasata asjakohased eksperdid, kes pakuksid osapooltele lisatuge, et pakkuda piisavat oskusteavet. Ringmajandus on integreeritud materjaliringluse kontseptsioon, mis ühendab erinevaid tegevusvaldkondi, ning selle terviklik rakendamine nõuab ekspertide suuremat pädevust ringmajandusega hõlmatud valdkondades, seetõttu on vaja läbi viia ka asjakohased koolitused ekspertidele. 3. Toetus tööstus- ja teenindussektori energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks ning ressursitõhususe auditite tegemiseks Jätkatakse ressursitõhususe parendamist. Majandusliku konkurentsivõime tõstmiseks tuleks keskenduda laiemalt ringmajandusele. Sekkumise tagajärjel on suurenenud ettevõtjate ressursitõhususe alane teadlikkus. Investeeringud põhinevad ressursiaudititel. Ettevõtjad on eelnevalt meetme vastu üles näidanud suurt huvi ning seda arendatakse edasi ja sihtrühma laiendatakse lisaks tööstusele ka teenindussektorile. Samuti on lähenemine rohkem seotud energiatõhususe, digiteerimise ja automatiseerimisega. Selline kombineerimine suurendab toetusmeetmete omavahelist seotust ja tõhusust. Sekkumine aitab kaasa Eesti kasvuhoonegaaside vähendamise kohustuse täitmisele ja ressursitootlikkuse suurendamisele. Meetmete kavandamisel on oluline, et see põhineks keskkonnaga seotud kasudel ja oleks kooskõlas seatud erieesmärgiga. 4. Toetus liigiti kogumise taristule Uute ärimudelite jaoks on vaja kvaliteetset teisest tooret ning see nõuab materjalide liigiti kogumise ja käitlemise kõrget määra. Toimiv ja tõhus ühtne jäätmete kogumine on tõhusa jäätmekäitlussüsteemi eeltingimus. Olmejäätmete valdkonnas on riigi peamised partnerid kohalikud omavalitsused. Tagasisidest lähtudes on endiselt suur vajadus olmejäätmete (sh bio-, pakendi- ja tekstiilijäätmed) käitluskohtade ja arukate kogumislahenduste järele, mida püsikuludest katta ei saa. Investeeringute tõhusaks suunamiseks on vajalik jäätmemudeli loomine ja arendamine ning jäätmete liigiti kogumise lahenduste analüüsimine ja omavalitsuste suutlikkuse tõstmine. Samuti on vajalik hinnata liigiti kogumise tasemeid, sealhulgas viia läbi sortimisuuringuid ja sellega seonduva süsteemse lahenduse väljatöötamine ja arendamine. Otstarbekas on arendada liigiti kogumise taristut sh võimaldada digitaalseid lahendusi ja korduskasutust ning ringlussevõttu. 5. Toetus jäätmete ringlussevõtuks ja ohutuks materjaliringluseks Erilist tähelepanu pööratakse jäätmekäitluslahenduste ja valdkondliku innovatsiooni toetamisele, sh digitaliseerimisele. Jäätmekäitlussuutlikkuse puudumise tõttu raisatud teisesed materjalid tekitavad probleemi kogu ELis. Ringlussevõtu eelduseks on jäätmete kogumise taristu ning ohtlike ainete tuvastamine ja käitlemisvõimekuse toetamine. Ohutu materjaliringluse tagamiseks tuleb edendada tootearendust ohtlike ainete asendamiseks tootmisprotsessides ja toodetes. Meetmed toetavad käitlemistehaseid liigiti kogutud jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks piisava võimekuse loomisel. 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendite eelhindamine näitab, et ettevõtetele, eriti keskkonnakaalutlustel või ringmajanduse valdkonnas investeerides, võib tekkida suurem rahastusvajadus. Eesti peab keskkonna valdkonnas tegema suurema hüppe ja toetusmeetmed aitavad ületada sellega seotud takistusi võrreldes teiste EL riikidega. 65 Peamised sihtrühmad VKEd, suurettevõtted (peamiselt väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad), valitsusvälised organisatsioonid, korduskasutuskeskused, ringmajanduse ja ressursitõhususe eksperdid, kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste ühendused, riigiasutused, jäätmekäitlusettevõtted, tootmisettevõtted, kes kasutavad tootmises rohkem jäätmeid ja vähem kemikaale. Ringmajandusele üleminek nõuab panust kõigilt sidusrühmadelt. Seepärast on kavas toetada ka suuri ettevõtteid, peamiselt väikeseid keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, kellel oleks suurem mõju teiste osaliste mõjutamisele ja kes seaksid kestliku tootmise normiks. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, keskendudes tasakaalustatud piirkondlikule arengule ja pidades silmas vajadust tagada meetmed erineva suutlikkusega piirkondade toetamiseks. Vajaduse korral eelistatakse projekte pigem piirkondades, mis ei asu tõmbekeskustes (Tallinn, Tartu). Ringmajandusel põhinevate tootmis- ja tarbimismudelite rakendamine, sh parandamine ja korduskasutus, jäätmete liigiti kogumine, kohalikud jäätmekäitluslahendused (nt kompostimine) ja varasemast saastest tuleneva kahju vähendamine või keskkonnaseisundi halvenemise mõju leevendamine, sh kaevandamine. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Eestil ja Lätil on Interregi projekt PACKGDEPO (2021–2022), et soodustada pandipakendi süsteemide täiustamist ja piiriülest koostööd. Arutatud on võimalikku koostööprojekti Läti, Leedu ja Eesti vahel ohtlike jäätmete piiriülese liikumise ja aruandluse ühtlustamiseks. Ringmajandus ja selle lahendused on uuel perioodil erinevate Interregi programmide oluline osa. Erieesmärgi meetmed panustavad Läänemere strateegia eesmärki "Kaitsta Läänemerd", kuna nende tulemusena vähendatakse survet keskkonnale, sh väheneb jäätmeteke ja Läänemerre sattuva mereprügi osa ning ohtlike ainete sisaldus. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.3.4.2. Näitajad Tabel 56: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID 3 vi ÜF - PSO15 Ringmajanduses toetatavad Ettevõtjad 20 150 ettevõtjad 3 vi ÜF - RCO107 Investeeringud jäätmete liigiti Euro 15 500 34 953 846 kogumise rajatistesse 000 66 Tabel 57: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) [200] Fond ID 3 vi ÜF - RCR103 Liigiti kogutud Tonni/ 0 2021 45 000 SFOS, jäätmed aastas projekti- aruanded 3 vi ÜF - PSR13 Esmase toorme Tonni/ 0 2021 80 000 SFOS, sääst aastas projekti- projektidega aruanded 3 vi ÜF - RCR48 Toorainena Tonni/ 0 2021 400 SFOS, kasutatud aastas projekti- jäätmed aruanded 2.1.3.4.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 58: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 067 28 703 847 3 ÜF - vi 069 17 500 000 3 ÜF - vi 071 4 936 925 3 ÜF - vi 075 19 500 000 3 ÜF - vi 076 5 000 000 Tabel 59: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 01 75 640 772 Tabel 60: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 33 75 640 772 Tabel 61: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 3 75 640 772 67  2.1.4. PRIORITEET: SÄÄSTEV LINNALINE LIIKUMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.4.1. Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele 2.1.4.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Investeeringuid säästvasse linnalisse liikuvuskeskkonda toetatakse kolme liiki meetmetega: jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine, mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede ja trammiliikluse arendamine. Tegevused on rahastamiskõlblikud Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsetes linnapiirkondades (trammiliiklus ainult Tallinnas), sest kitsaskohtade kõrvaldamisel nendes piirkondades on kõige suurem mõju (kõige probleemsemad piirkonnad). Lisaks on rattateede arendamine Ida-Viru linnapiirkondades poliitikaeesmärgi nr 5 raames samuti rahastamiskõlblik. 1) Toetatakse terviklike jalgrattateede põhivõrkude ehitamist kesklinna piirkondades, sh rattaparkimisvõimaluste parandamist, et edendada säästvate liikumisviiside mugavat ja turvalist kasutamist linnapiirkondades. Aastatel 2021–2027 ehitatavate jalgrattateede pikkus sõltub suurel määral taristu ümberkorraldamisega kaasnevatest vajadustest, millest oleneb ka jalgrattatee 1 km arendamise maksumus. Näiteks on kavandatud jalgrattateede põhivõrgu hinnanguline kogupikkus Tallinnas 165 km, Tartus umbes 40 km jne ning vajadus uute jalgrattateede järele neis kolmes (sh Pärnu) linnapiirkonnas kokku kuni 150 km. Terviklike jalgrattateede põhivõrkude välja arendamine ja uute rattatee lõikude ühendamine olemasolevate jalgrattateedega (sh üsna hästi arendatud ühendused naaberomavalitsustest linnapiirini) on tervikliku piirkondliku jalgrattateede võrgustiku loomisel otsustava tähtsusega. Tallinnas ja Tartus on hiljuti välja töötatud jalgrattastrateegiad (Tallinna rattastrateegia 2018–202817, Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2019–204018) mida võetakse sekkumiste kavandamisel arvesse Pärnu strateegiline dokument on koostamisel. 2) Toetatakse eri transpordiliike ja liikumisviise ühendavate mitmeliigiliste ühistranspordi sõlmpunktide (liikuvuskeskuste) arendamist, sh on tähelepanu turvalistel jalgrattaparklatel, reaalajainfoga platvormidel ja ka teenusel ,,Pargi ja reisi’’. Nn esimese ja viimase kilomeetri liikuvusele heade lahenduste pakkumine aitab suurendada ühistranspordi teeninduspiirkonda ning parandada linnakeskuste ja ümbritsevate piirkondade vahelisi ühendusi. Tulemuseks on ohutumad ja kiiremad teekonnad ning tõhusam inimeste kodude ja töökohtade ühendamine. Seeläbi paraneb keskkonnahoidlike transpordiliikide konkurentsivõime ja väheneb autosõltuvus. Mitmeliigiliste sõlmpunktide arendamine on vajalik eri transpordiliikide ja liikumisviiside sujuvaks ühildumiseks. Ühistranspordi arenguga (sh trammiliiklus) muutuvad linnas liikuvatele inimestele mugavaid ümberistumise võimalusi pakkuvad lahendused (rööbastransport, buss, rendi- ja tõukeratas jms) atraktiivsemaks ja sobilikumaks ka kasutajatele väljastpoolt keskuslinna. 17 https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-Rattastrateegia-2018-2028 18https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/SECAP/Tartu%20jalgrattaliikluse%20strateegiline%20tegevuskava_Final_22042 019.pdf 68  3) Tallinna trammiliikluse arengut toetatakse ühistranspordikasutuse osakaalu suurendamiseks (autokasutuse vähendamine, sh pendelrändes), laiendades trammiteede võrku. Marsruutide valik põhineb kergrööbastranspordi teostatavuse ja tasuvuse analüüsidel Tallinnas ja Harju maakonnas. Tervikliku trammivõrgu arendamine eeldab rahastamise kombineerimist. Võimalikud ehitatavad lõigud on järgmised: Põhja-Tallinn (Kalaranna, Pelguranna), Rae/Peetri, kesklinn (Liivalaia), Tondi- Järve. Pärast ettevalmistamist võib olenevalt marsruudist projekti realiseerumiseks kuluda kuni viis aastat. Linn peab välja pakkuma kõige elujõulisemad marsruudid, võttes samal ajal arvesse nii ühistranspordi kasutajate osakaalu tõstmise eesmärki kui ka fiskaalseid, ajakava (st vahendite kasutamise ajakava) ja muid piiranguid. RRFi toel rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin, mis ühendab Vanasadama ja Rail Balticu rahvusvahelise terminali Ülemistel. Kavandatavad meetmed peavad olema kooskõlas riigi transpordi ja liikuvuse arengukavaga aastateks 2021– 203519 ja kohaliku liikuvuse strateegiatega, mida täpsustatakse üksikasjalikumate valdkondlike arengukavadega (näiteks Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035 20“ ja Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia 203521, Tartu linna arengukava 2018–202522 ja Tartu linna üldplaneering 2030+23). Kavandatud meetmed on osa üleminekust CO2 heite vabale majandusele, millel on positiivne mõju juurdepääsetavuse, liiklusummikute ja heidetega seotud probleemide lahendamisele. Eraldatud jalgrattateede arendamine, uute trammiühenduste loomine ja mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede rajamine on kõik säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuskeskkonna edendamise olulised osad, mis aitavad parandada aktiivsete liikumisviiside kasutamist ning ühistranspordi tõhusust ja kiirust ning selle konkurentsivõimet võrreldes sõiduautodega. Selle tulemusena on nendel sekkumistel positiivne mõju sõiduaegade ja -kulude vähenemisele, sõltuvusele isiklikest autodest ja sellest tulenevale ebavõrdsusele, säästvate liikumisviiside kasutamisele, transpordiga seotud energiatarbimise ja CO2 heite vähenemisele, samuti negatiivsete tervisemõjude vähendamisele ning maakasutuse ja transpordi planeerimise paremale integreerimisele. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Erieesmärgi all kavandatud tegevused ei ole majanduslikult tuluteenivad, mistõttu pole rahastamisvahendite kasutamine asjakohane ning meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Peamised sihtrühmad Sihtpiirkondade (Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade) elanikud, turistid, ettevõtjad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdõiguslikkusele, kaasatusele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse kaitsemeetmeid. Üleminek säästvamale transpordile võib tuua märkimisväärset kokkuhoidu, eriti väikese sissetulekuga leibkondadele, parandades samal ajal liikuvust (sh transporditeenuse kättesaadavust) ja turvalisust ühiskonna kui terviku jaoks (sh haavatavamate rühmade, näiteks eakate, laste, puudega inimeste jt jaoks). Näiteks moodustavad iga-aastased kulud, mis on seotud jalgratta omamise ja kasutamisega, vaid umbes 5% või 10% (elektrijalgrataste puhul) auto omamise ja kasutamisega seotud kuludest. Pakkudes soodsaid transpordivõimalusi ja alternatiive autosõidule (jalgrattasõit, ühistransport, kõndimine), saame parandada ebasoodsas olukorras olevate elanike rühmade juurdepääsu töökohtadele ja ühiskonnaelus osalemisele. Säästvate liikumisvõimaluste arendamine toob kasu ka soolisele võrdõiguslikkusele (teadusuuringud näitavad, et naised kasutavad rohkem ühistransporti või kalduvad rohkem kasu saama suuremast jalgrattasõidu osakaalust). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsed linnapiirkonnad. 20 https://strateegia.tallinn.ee/ 21 https://www.tallinn.ee/est/liikuvuskava2035/ 22 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Arengukavad/AK2025_dets2020.pdf 23 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/Tartu_yldplaneering_2017.pdf 69 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu). Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.4.1.2. Näitajad Tabel 62: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID k 4 viii ERF Ülemineku RCO55 Uute trammi- ja Km 0 3 metrooliinide pikkus 4 viii ERF Ülemineku RCO54 Uued või ajakohastatud Mitmeliigilised 0 1 mitmeliigilised ühendused ühendused 4 viii ERF Ülemineku RCO58 Toetatav sihtotstarbeline Km 0 40 jalgrattataristu 4 viii ERF Ülemineku RCO75 Toetatavad integreeritud Panused 0 3 territoriaalse arengu strateegiatesse strateegiad Tabel 63: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja [200] Fond ID 4 viii ERF Üle- PSR14 Uute või Kasutajaid 0 2020 540 000 SFOS, mineku ajakohastatud /aastas projekti- mitmeliigiliste aruanded ühenduste kasutajate arv aastas 4 viii ERF Üle- RCR64 Sihtotstarbelise Kasutajaid 0 2020 720 000 SFOS, mineku jalgrattataristu /aastas projekti- kasutajate arv aruanded aastas 70  4 viii ERF Üle- RCR63 Uute või Kasutajaid 0 2020 720 000 SFOS, mineku ajakohastatud /aastas projekti- trammi- ja aruanded metrooliinide kasutajate arv aastas 2.1.4.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 64: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 4 ERF Ülemineku viii 081 45 654 12 4 ERF Ülemineku viii 083 41 945 876 Tabel 65: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 01 87 600 001 Tabel 66: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 19 87 600 001 Tabel 67: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 03 87 600 001 2.1.5. PRIORITEET: ÜHENDATUM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 71 2.1.5.1. Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine 2.1.5.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Raudteetaristu arendamine, rongide sõidukiiruse suurendamine ja reisirongiliikluse tihendamine on oluline raudteetaristu kasutuse kasvatamiseks ning reisi- ja kaubaliikluse suunamiseks maanteelt raudteele. Investeeringud raudteesse aitavad vähendada vajadust investeerida tulevikus maanteedesse, suunates nõudlust säästvale ja ohutumale liikumisviisile. Prioriteetsed projektid raudteetaristu arendamiseks on nimetatud Eesti Vabariigi Valitsuse kinnitatud avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavas tegevuskavas24. Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva lõikude elektrifitseerimine Ettevalmistused raudtee elektrifitseerimiseks algasid 2019. aastal. Praegu saab sõita elektrirongiga Tallinnast Turbasse, Paldiskisse ja Aegviitu. 2029. aasta lõpuks laiendatakse elektrivõrku Narva ja Tartusse. Elektrifitseerimise käigus ehitatakse Tallinnast ida- ja kagusuunda uus 25 kV õhuliin ning uued veoalajaamad. Tallinnast lääne suunas jääb kasutusele olemasolev 3 kV elektrisüsteem. Projekti eesmärk on viia raudteetransport uuele kvaliteeditasemele ja märkimisväärselt vähendada transpordisektori keskkonnamõju, kasutades raudteetranspordis taastuvenergiat (see aitab saavutada kliimaeesmärke), ning luua raudteetaristu, mis võimaldab rongidel saavutada kiiruse kuni 160 km/h. Kuna Eesti tegutseb Põhjamaade avatud elektriturul, toodavad taastuvelektrit kõik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad riigid, seda ostetakse vastavalt pakkumise ja nõudluse suhtele ning see on vajaduse korral kättesaadav. See annab võimaluse kasutada raudteetranspordisüsteemis taastuvenergiat ja vähendada keskkonnamõju. Raudtee elektrifitseerimine avaldab otsest mõju CO2 heite vähendamisele. Et suurendada raudtee reisijateveo ohutust ja tõsta kiirus 160 km/h Tallinnast Narva ja Tartusse ning 135 km/h teistesse suundadesse, uuendatakse liikluskorraldussüsteemi (seda ei tehta Ühtekuuluvusfondist). Raudtee õgvendamine Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva lõikudel Tallinna-Tartu linnadevaheliste rongide ühendusaja märkimisväärseks lühendamiseks 1 tunni ja 36 minutini on vaja raudteeliin õgvendada ja kohandada rööbastee geomeetriat kooskõlas kiirusepiirangu suurenemisest tulenevate nõuetega. Raudteeliini õgvendatakse projektijärgse kiiruse 160 km/h alusel ligikaudu 28 kohas. Tallinna-Tartu, Tapa-Narva, Tartu-Koidula ja Tartu-Valga lõikude rekonstrueerimine Raudtee ja rajatiste rekonstrueerimise eesmärk on suurendada probleemsete raudteelõikude liiklusohutust ja toimivust, et need vastaksid projektkiirusele kuni 160 km/h. Tallinna-Tapa-Tartu raudteeliini investeerimisprojekti alustati 2018. aastal ja seda rahastati riigieelarvest. Projekti teise etapi eesmärk on rekonstrueerida need lõigud, mida esimene etapp ei hõlmanud. Investeeringud maantee transporditaristusse on olulised majanduskasvu ja tööhõive hoogustamise võimaldajad. Peamised eelised on liiklusohutuse 25 parandamine, sõiduaja vähendamine ning inimeste ja ettevõtjate ühenduvuse edendamine. Samuti aitab see parandada maakasutuse tõhusust, kaasata piirkondadesse nii era- kui ka avaliku sektori investeeringuid (logistikaparkide arendamine, elamuehitusprojektid ja muud kinnisvarainvesteeringud), vähendada keskkonnakulusid (müra, CO 2, looduslike liikide rändetingimuste parandamine jne), arendada intelligentseid transpordisüsteeme ning sellel on nii otsene kui ka kaudne mõju tööhõivele. Prioriteetsed projektid maanteetaristu arendamiseks on nimetatud Eesti Vabariigi Valitsuse kinnitatud teehoiukavas26. TEN-T maantee transpordiühenduste arendamine TEN-T maantee transpordiühendused on endiselt ebapiisavad ja takistavad reisimist (bussireisid) või kaupade transporti hõlmavate sektorite arengut, samuti on vajakajäämisi liiklusohutuse tagamisel. Seetõttu on tehtavad investeeringud peamiselt seotud liiklusohutusega (sh intelligentsete transpordisüsteemidega), sõiduaja vähendamisega, teekasutajate kuludega ja keskkonnaalaste leevendusmeetmete väljatöötamisega. Teedevõrku 24 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/raudtee 25https://www.transpordiamet.ee/liiklusohutusprogramm 26 https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-2030.pdf 72  on vaja intensiivselt arendada ka seoses TEN-T põhivõrgu välja ehitamise kohustusega 2030. aastaks. TEN-T põhivõrgu E263 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest on valmis ehitatud 22% (hõlmab 64 km 2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 283 km). 2019. aasta lõpuks vastas 19% TEN-T põhimaanteest E67 Tallinna-Pärnu-Ikla (hõlmab 34 km 2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 179 km) määruses (EL) nr 1315/2013 sätestatud liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele. TEN-T E20 Tallinna-Narva maanteest on nõuetele vastavalt välja ehitatud 38% (80 km 2+2 maanteelõigust, kokku 209 km). Liiklusohutuse tagamiseks ehitatakse ohtlikud ühetasandilised ristmikud eritasandiliseks, paigaldatakse nõuetekohane valgustus ning rajatakse ohutud parkimisalad. Olemasolevad maanteed läbivad paljusid asulaid ning tänu rajatavatele ümbersõiduteedele suureneb liiklusohutus, paraneb asulate elu- ja liikluskeskkond ning paranevad ka jalakäijate ja jalgratturite tingimused ohutuks liiklemiseks. Keskkonnanõuete tagamiseks paigaldatakse müratõkked ning loomadele rajatakse piirdeaiad ning ökoduktid ja -tunnelid (ja muud alternatiivsed nutikad lahendused). Negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmeks kasutatakse haljastamist. Teelõikude projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kliimamuutuste mõjuga. Toetust kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 17 lõike 3 punkti b ja artikli 39 lõike 2 punktiga c ning need aitavad kaasa TEN-T põhivõrgu ja selle juurdepääsude valmimisele, ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike, et täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Tegevused on suunatud peamiselt avaliku teenuse osutamiseks, mistõttu rahastamisvahendeid ei kavandata ja meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Peamised sihtrühmad Rahvusvaheline transport, ettevõtjad, kohalikud elanikud, turistid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Need võivad olla kohandused taristu loomisel 8–80-põhimõtte kohaselt. See tähendab, et taristu, teabevahetus, e-teenused jne peavad olema mugavad nii 8- kui ka 80-aastastele kasutajatele. See sisaldab üksikasju, et parandada nähtavust ja kasutatavust kõigi kasutajate jaoks, kellel on erinevad vajadused, ning peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/882, mis käsitleb toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõudeid. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tallinna-Narva raudteelõigu elektrifitseerimine ja Tapa-Narva raudteelõigu tugevdamine vähendavad Narva ja pealinna Tallinna aegruumilist vahemaad. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed hõlmavad Pärnu-Ikla (Via Baltica) piiriala avalike teede rekonstrueerimist. Samuti hõlmavad need Tartu-Koidula ja Tartu-Valga lõikude raudteede rekonstrueerimist. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.5.1.2. Näitajad 73 Tabel 68: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID k 5 i ÜF - RCO45 Rekonstrueeritud või km 16 17 ajakohastatud teede pikkus – TEN-T 5 i ÜF - RCO49 Rekonstrueeritud või km 20 82 ajakohastatud rööbaste pikkus – TEN-T 5 i ÜF - PSO16 Elektrifitseeritud km 50 450 raudteede pikkus – TEN-T Tabel 69: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 5 i ÜF - RCR56 Täiustatud inimpäeva / 0 2021 7 680 SFOS, maanteetaristust aastas projekti- tulenev ajasääst aruanded, Transpordi- amet 5 i ÜF - PSR15 Hukkunute arv hukkunut/ 0,49 2019 0,34 SFOS, uutel ja aastas projekti- rekonstrueeritud aruanded, maanteelõikudel Transpordi- amet 5 i ÜF - PSR16 Raudteede mln reisijat/ 6,08 2021 11,4 Statistika- kasutajate arv aastas amet aastas 2.1.5.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 70: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 087 36 652 560 5 ÜF - i 088 25 000 000 5 ÜF - i 096 129 697 000 5 ÜF - i 097 15 774 000 5 ÜF - i 100 113 124 000 5 ÜF - i 101 12 712 500 Tabel 71: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 74 5 ÜF - i 01 332 960 060 Tabel 72: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 33 332 960 060 Tabel 73: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 03 332 960 060 2.1.5.2. Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine 2.1.5.2.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Paremad ühendused väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi Väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi toetatakse omavalitsuste investeeringuid aktiivsete liikumisviiside taristusse, mis tagab ohutu ja mugava juurdepääsu avalikele teenustele, töökohtadele ja ühistranspordile (sh Rail Balticule). Investeeringud aitavad kaasa regionaalarengule ja vähendavad CO 2 heidet, võimaldades teha igapäevaseid käike jalgsi või jalgrattaga. Paremad ühendused ühistranspordiga aitavad samuti suurendada säästvate transpordiliikide, sh kombineeritud liikumisviiside üldist kasutamist. Projektivaliku aluseks on kohalikele omavalitsustele mõeldud avatud taotlusvoorud. Investeeringud suurendavad ohutust, vähendavad ruumilisi vahemaid, muudavad tööle ja kooli mineku lihtsamaks ning vähendavad pendelrännet ja sõidule kuluvat aega. Investeeringute toetus antakse tagastamatu abi vormis. Eesti liikuvuspoliitika keskne eesmärk on vähendada inimeste sõltuvust isikliku auto kasutamisest. Omavalitsused saavad anda oma panuse jalgrattasõidu ja jalgsikäimise edendamisega, sh jalgratta- ja/või jalgteede ehitamisega, et tagada parem ja ohutu juurdepääs teenustele ning transpordile. Meetme eesmärk on suurendada omavalitsuste motivatsiooni leida lahendusi ohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast liikuvust (jalgrattasõit või kõndimine), et tagada parem juurdepääs teenustele, ühistranspordile (sh Rail Balticu kohalikesse peatustesse) ja töökohtadele väljaspool suurimaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu ja Pärnu). Rail Balticu projekti raames ehitatakse ühendused kohalikest peatustest ainult lähima avaliku maanteeni. Meede aitab omavalitsustel ühendada jalgratta- ja/või jalgteed Rail Balticu kohaliku peatuse lähimast üldkasutatavast maanteest ülejäänud jalgrattavõrgustikuga omavalitsusüksustes. Seega võimendab meede ka keskkonnasäästliku ühistranspordi positiivset mõju, sh kiiret ja ohutut raudteeühendust Eestis ning Eesti ühendamist Kesk-Euroopa, Lääne-Euroopa ja naaberriikidega. Meetme peamine tegevusala on jalgratta- ja/või jalgteede ehitamine koos tugitaristuga (valgustus, jalgrattaparklad, pingid ja väikevormid). Poliitikaeesmärgi nr 2 meetme eesmärk on jalgratta- ja/või jalgteede arendamine suurimates linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu). Taaste- ja vastupidavusrahastu meetmel on sama eesmärk kui poliitikaeesmärgi nr 3 meetmel, kuid see algab varem. Taaste- ja vastupidavusrahastu (5 miljonit eurot) ja Ühtekuuluvusfondi poliitika eesmärgi nr 3 (ligikaudu 17,7 miljonit eurot) investeeringute kasutamine annab omavalitsustele võimaluse luua ulatuslikumad jalgratta- ja jalgteede võrgustikud. 75  Erieesmärgi ja projekti tasandil on välistatud topeltrahastamine ja näitajate topeltarvestus: toetust sama jalgratta- ja/või jalgtee ehitamiseks antakse ainult ühe meetme alusel ja seda võetakse näitajana arvesse ainult üks kord. Taaskäivituskava 5 miljoni euro suurune avatud taotlusvoor viiakse läbi varem kui Ühtekuuluvusfondi poliitikaeesmärgi nr 3 kohane ligikaudu 17,7 miljoni euro suurune taotlusvoor. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Peamised sihtrühmad Elanikud, turistid, ettevõtjad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Need võivad olla kohandused taristu loomisel 8–80-põhimõtte kohaselt. See tähendab, et taristu, teabevahetus, e-teenused jne peavad olema mugavad nii 8- kui ka 80-aastastele kasutajatele. See sisaldab üksikasju, et parandada nähtavust ja kasutatavust kõigi kasutajate jaoks, kellel on erinevad vajadused, ning peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/882, mis käsitleb toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõudeid. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu riik (v.a Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad). Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete olemasolu ja ulatus kohalike omavalitsuste jalgratta- ja jalgteedesse tehtavate investeeringute mõõtmisel sõltub kohalike omavalitsuste arengustrateegiatest ja valitud tegevustest. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.5.2.2. Näitajad Tabel 74: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 5 ii ÜF - PSO17 Toetatud jalgratta- ja/või jalgteede km 10 76 infrastruktuur Tabel 75: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 5 ii ÜF - PSR17 Toetatud jalgratta- Kasutajaid 0 2020 600 000 SFOS, ja/või jalgteede aastas projekti- infrastruktuuri aruanded kasutajate arv aastas 76  2.1.5.2.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 76: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 083 17 696 733 Tabel 77: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 01 17 696 733 Tabel 78: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 32 17 696 733 Tabel 79: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 03 17 696 733 2.1.5.3 Erieesmärk: (iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine 2.1.5.3.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sõjaväelise liikuvuse investeeringud Meetme eesmärk on Eesti strateegiliste maanteede sõlmlõikude kaasajastamine, kahese kasutusega raudteetaristu liikuvuse parandamine ja sõjaväelise ning tsiviilliikluse liikuvuse ja operatiivse reageerimisvõime tõhustamine kooskõlas Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevajaduste lähtudes regulatsioonist (EL) 2021/1328. Need investeeringud hõlmavad sõjalise liikuvuse koridore ja prioriteetseid sõlmpunkte nendes koridorides. Meetme raames kavandatakse 2+2 sõidurajaga teelõikude projekteerimist ja rajamist, sh liiklusvoo sujuvuse parandamist tiheda asustusega keskuste ümbruses ning sõjalise ja tsiviilliikluse ummikute vältimist, sildade tugevdamist ja liiklusohutuse suurendamist. Eesmärk on tagada rasketehnika läbilaskevõime ning hajutada liiklusvoog strateegilistel ristmikel, et tagada kriitilise marsruudi sõjaline valmisolek. Raudteetaristu investeeringud hõlmavad depoo rajamist, mis toetab veeremi operatiivset valmisolekut, tehnilist kontrolli ja hooldust. Depoo võimaldab vajadusel ka sõjalisteks operatsioonideks sobivate rongide ettevalmistamist ning toetab veeremi kiiret ümberseadistamist ja teenindamist. Rail Balticu (RB) tõhususe maksimeerimiseks ning Euroopa ühendamise rahastu (CEF), Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) ja Ühtekuuluvusfondi (ÜF) vahelise koostoime tagamiseks ehitatakse vajalikud rahvusvahelised reisiterminalid ning kohalikud peatused. Investeering aitab kaasa piirkondlikule arengule ja vähendab CO2 heidet, võimaldades igapäevast pendelrännet elektrikiirrongiga. Kohalike peatuste asukohad on osalusprotsessi raames määratud maakonnaplaneeringutes. Kohalikud peatused ühendavad sisemaad linnakeskustega ning aitavad vähendada liikluskoormust maanteedel. Kohalikest peatustest saavad väikesed mitmeliigilised reisiterminalid. Peatustel on hea ligipääs ka olemasolevale teede- ja jalgratta- ning kõnniteetaristule, need varustatakse jalgrataste ja autode parkimiskohtade (sh elektrisõidukite laadimisvõimalustega), bussipeatuse ja muude vajalike rajatistega. Kohalike peatuste rajamine RB 77  raudteemarsruudile täiendab poliitikaeesmärgi nr 2 raames kavandatud investeeringuid, mis on mõeldud isiklike autode kasutuse suurenemisest ning säästvate transpordiliikide kasutamise vähenemisest tekkinud probleemide lahendamiseks. Balti riikide suurimal uuel raudteel Rail Balticul on Eesti territooriumil kaks rahvusvahelist reisiterminali. Rahvusvahelised reisiterminalid ja nende ümbrus moodustavad peamise multimodaalse transpordisõlme, ühendades erinevad transpordiliigid ning aidates kaasa ühistranspordi kasutamise suurendamisele piirkonnas. Investeeringuga parandatakse ka jaamade ligipääsetavust. Meetme rakendamisega paraneb ühenduvus EL ja NATO vägede liikumiseks Balti regioonis, suureneb logistiline valmisolek (sh kriisiolukorras tõhusam kaupade ja ressursside liikumine ja ümbertõstmine maanteelt raudteele ja vastupidi), tõhusam maanteetaristu TEN-T võrgustiku ja regionaalse arengu toetamiseks ning sujuvam liiklus ja väiksem CO₂ emissioon, aga ka ühistranspordi võimaluste paranemine läbi taristule parema juurdepääsetavuse. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud) Lähtudes märtsis 2025 koostatud Euroopa kaitsevõimet tugevdavast plaanist ReArm ja Euroopa Komisjoni soovitustest aprillis 2025, kus reeglistiku muudetakse kaitsevaldkonda toetavaks, lisaks NATO kaitseplaneerimise protsessi raames kinnitatud planeerimiseesmärkidele, NATO kerksuse baasnõuetele ning NATO kollektiivkaitse tõhustamise initsiatiividele ehitatakse NATO liitlaste kohalolu suurendamiseks sõjaväelinnak, mis mahutab kuni 1000 sõjaväelast. Sõjaväelise liikuvuse investeeringute tegevused on suunatud peamiselt avaliku teenuse osutamiseks, mistõttu rahastamisvahendeid ei kavandata ja meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Peamised sihtrühmad Sõjaväelise liikuvuse investeeringud- rahvusvaheline transport, ettevõtjad, kohalikud elanikud, turistid, sõjalise otstarbega transport. Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)- kaitsevägi. Eestis paiknevad liitlasväed, linnakut teenindavad ettevõtted. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Sõjaväelise liikuvuse investeeringud- kogu riik. Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)- piirkondlik taristu Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Sõjaväelise liikuvuse investeeringud- piirkondade vahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed hõlmavad riigiteede ümberehitamist, mis on samas ka TEN-T põhivõrgustiku maanteede osad. Samuti hõlmavad meetmed Balti riikide vahelise suurima uue raudteetrassi, Rail Baltica rajamist. Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)- toetab meetme tegevust sõjaväelise liikuvuse investeeringud EL-i ülestel prioriteetsetel koridoridel. 78 Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.5.3.2 Näitajad Tabel 80: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- ID [5] [255] kate- Fond Siht- Piir- Eri- k 12 (iii) ÜF - RCO45 Rekonstrueeritud või km 35 ajakohastatud teede pikkus – TEN-T 12 (iii) ÜF - RCO53 Uued või Jaamad ja 13 ajakohastatud peatused raudteejaamad ja peatused 12 (iii) ÜF - RCO129 Sõjaväelise liikuvuse Projektid 7 nõuetele kohandatud taristu Tabel 81: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 iii ÜF - RCR56 Täiustatud inimpäe 0 2021 17 524 SFOS, 2 maanteetaristust va / proje tulenev ajasääst aastas kti- arua nded, Tran spor di- amet 1 iii ÜF - PSR15 Hukkunute arv uutel hukkunu 0,4 2019 0,15 SFOS, 2 ja rekonstrueeritud t/ aastas proje maanteelõikudel kti- arua nded, Tran spor di- amet 2.1.5.3.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 82: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 12 ÜF - iii 087 177 603 604 12 ÜF - iii 097 97 930 000 79  12 ÜF - iii 198 19 650 000 Tabel 83: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 12 ÜF - iii 01 295 183 604 Tabel 84: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 12 ÜF iii 33 295 183 604 Tabel 85: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 12 ÜF iii 03 295 183 604 2.1.6. PRIORITEET: SOTSIAALSEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.6.1. Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu 2.1.6.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid 80 Erinevad suundumused – automatiseerimine, digiteerimine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, üleminek kliimaneutraalsusele, pikaajaline eeldatav eluiga, vananev elanikkond jm – muudavad üha olulisemaks mitmekülgsemate ja aktiivsemate tööturumeetmete pakkumise kõikidele sihtrühmadele. Sealhulgas: 1) haavatavamad rühmad, kelle seas on vähenenud töövõime ja terviseprobleemidega inimesed, madalama kvalifikatsiooni või aegunud oskustega inimesed, suure töötuse või kliimaeesmärkide tõttu suurema töötuse riskiga piirkondades elavad inimesed, kelle hulgas omakorda on ka mitte-eestlaste suur osakaal; 2) noored (eelkõige mittetöötavad ja mitteõppivad noored), aga ka 3) inimesed, kellel on kõrge kvalifikatsioon, mis ei vasta aga tööturu vajadustele. Selleks et tuua riskirühmi tööturule ja aidata neil seal püsida ning vähendada soolist palgalõhet ja tööalast soolist segregatsiooni, toetatakse käesolevast programmist täiendavalt sekkumisi, mis on suunatud oskuste uuendamisele, töötajate töövõime toetamisele, pikaajalise hoolduse ümberkorraldamisele (et leevendada eelkõige naiste hoolduskoormust) ja erivajadustega lastele kvaliteetsete kaasava hariduse teenuste pakkumisele. Noortegarantiid toetatakse ka RRFist (palgatoetus tööandjatele ja värvatud noorte oskuste arendamiseks vajalike koolituste hüvitamine). Sekkumised käsitlevad takistusi ja puudusi parema positsiooni saavutamisel tööturul, sujuvamat tööalast liikuvust või konkurentsivõimelisust tööturul. Sekkumised:  Töötatakse välja paindlikud ja mitmekesised tööturumeetmed ning tugiteenused, et kõrvaldada tööturutõkked töötute ja tööturult eemalejäänud isikutele ning suure töötuse riskiga rühmadele (sh NEET-nooretele).  Vähendatakse naiste ja meeste ning eestlaste ja mitte-eestlaste koondumist erinevatesse valdkondadesse nii hariduses kui ka tööturul, edendades mitmekülgsemaid kutse- ja haridusvalikuid ning kasutades seeläbi paremini ära tööjõu potentsiaali. Soodustatakse mitmekesisemaid karjäärivalikuid naiste ja meeste seas. Pööratakse tähelepanu ka soolise, geograafilise ja keelepõhise tööjõu liikuvuse takistuste kõrvaldamisele ning arvestatakse piirkondliku spetsialiseerumise potentsiaali.  Piirkondlike ja sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamiseks töötatakse välja ja pakutakse suure tööpuudusega piirkondades tööturumeetmeid, milles võetakse arvesse kohalikke ja piirkondlikke olusid ning kliimaeesmärke.  Rändetaustaga noorte, eelkõige vene keelt kõnelevatest piirkondadest pärit noorte karjäärivõimaluste parandamiseks töötatakse välja lisategevusi, et suurendada nende võimalusi sobiva töökoha leidmiseks (sh teabe- ja motivatsiooniüritused). Rändetaustaga täiskasvanutele, eriti neile, kelle seotus tööturuga on nõrk, pakutakse sihipärast lisatoetust, milles on ühendatud erinevad elemendid, nt teavitustegevus, nõustamine, koolitused ja jätkutugi tööl püsimiseks.  Valmistatakse ette ja töötatakse välja tööturumeetmed (sh meetmed tööoskuste omandamise toetamiseks), et toetada terviseprobleemidega isikute (sh piiratud töövõimega isikud) jätkuvat aktiivset töötamist ja tööturule siirdumist.  Tagamaks, et tööjõu oskused oleksid kooskõlas COVID-19-järgse kriisi ja majanduse elavdamise ning tööturu vajadustega, pakutakse oskuste täiendamist ja toetust paindlike täiendus- ja ümberõppe koolitusprogrammide ning piirkondlike meetmete kaudu. Nende kaudu pakutakse töötuse ohus olevatele rühmadele juurdepääsu õppimisvõimalustele, rahalist toetust (nt kraadiõppetoetus, stipendium, transpordi- ja majutustoetus jne) ning muid tugiteenuseid. See hõlmab ka aktiivse tööturupoliitika täiustamiseks vajalikke süsteemiarendusi.  Kaalutakse individuaalsete õppekontode (ILA) süsteemi rakendamist tööturumeetmete pakkumisel. Sekkumised kavandatakse koostöös tööandjate ja sidusrühmadega, võttes arvesse tööjõunõudlusega sektorite vajadusi ning pidades silmas piirkondlike erinevuste ja segregatsiooni vähendamise eesmärki. Samuti käsitletakse takistusi või tõkkeid, mis pidurdavad sihtrühmade osalemist (takistuste näideteks on hoolduskoormus, tervisega seotud piirangud, keelebarjäärid ja digioskuste madal tase, NEET-noorte olukord, vanusest tingitud madalam konkurentsivõime). Eesmärk on tõhus ja sujuv üleminek uutele töökohtadele, tööjõu mittevastavuse leevendamine ning piirkondlike ja sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamine. Sekkumiste raames on planeeritud spetsiifilised soolist võrdõiguslikkust suurendavad tegevused, mille eesmärgiks on vähendada soolist segregatsiooni tööturul, toetada noorte sooneutraalseid karjäärivalikuid, vähendada soolisi stereotüüpe jne. 81  Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Tööealine elanikkond, tööandjad, töötajad, (sh kõrge töötuse määraga piirkondade elavad töötajad), töötud, mitteaktiivsed inimesed, eakad, vähenenud töövõimega inimesed, värbamis- ja karjäärispetsialistid, poliitikakujundajad, õpilased ja üliõpilased, haridustöötajad, ühiskond tervikuna, haavatavamad- ja riskirühmad (sh NEET-noored, ebapiisava eesti keele oskusega isikud, vähenenud töövõimega madala haridustaseme või aegunud kvalifikatsiooniga inimesed, vanemaealised), sotsiaalpartnerid (ametiühingud, tööandjad), valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, sidusrühmad, ettevõtted (sh piirkonnas töökohtade loomisest huvitatud ja tööturu arengust mõjutatud ettevõtted, riigiasutused, haridusasutused, tööturuteenuseid osutavad organisatsioonid, Eesti Töötukassa, ja vähenenud töövõimega inimestele teenuseid osutavad organisatsioonid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Vähendatakse naiste ja meeste ning eestlaste ja mitte-eestlaste koondumist erinevatesse valdkondadesse nii hariduses kui ka tööturul, edendades mitmekülgsemaid kutse- ja haridusvalikuid ning kasutades seeläbi paremini ära tööjõu potentsiaali. Soodustatakse mitmekesisemaid karjäärivalikuid naiste ja meeste seas. Pööratakse tähelepanu ka soolise, geograafilise ja keelepõhise tööjõu liikuvuse takistuste kõrvaldamisele ning arvestatakse piirkondliku spetsialiseerumise potentsiaali Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, piirkondlike eripärasid arvestades. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine 82  Ei kohaldu. 2.1.6.1.2. Näitajad Tabel 86: Väljundnäitajad eesmärk Piirkonna Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 a ESF+ Ülemineku PSO20 Osaluskordade arv Number 8901 20 256 Tabel 87: Tulemusnäitajad Andmete allikas Sihtväärtus võrdlusväärtus (2029) Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 a ESF+ Ülemineku PSR19 Peale teenuse % 36% 2020 38% SFOS, saamist tööhõives projektide olev tööealine aruanded elanikkond 2.1.6.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 88: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 134 47 021 605 Tabel 89: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 01 47 021 605 Tabel 90: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 33 47 021 605 Tabel 91: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 05 47 021 605 83 Tabel 92: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 02 47 021 605 2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske 2.1.6.2.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Pikaajalise ja tervisliku tööelu säilitamiseks ning töövõimereformi edasiseks rakendamiseks töötatakse välja töötervishoiu ja tööohutuse meetmed, võttes arvesse ka ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegia. See hõlmab meetmeid järelevalve tõhustamiseks ja nõustamisteenuse kättesaadavamaks muutmiseks. Koolitatakse töökeskkonna ja -suhetega tegelevaid töötajaid, nende esindajaid, valdkonna spetsialiste ning huvigruppe ja sotsiaalpartneid. Valdkonna arendamiseks koostatakse uuringuid. See sekkumine on seotud teiste erieesmärkide sekkumismeetmetega, mille eesmärk on vähendada tööturu struktuurseid probleeme, töötada välja pikaajalise hoolduse süsteem ja investeerida integreeritud heaolukeskuste loomisesse, ning sekkumisega, mis on suunatud lastele ja noortele. Samuti mõjutab see sekkumist, mis on suunatud enim puudust kannatavatele isikutele. Töötatakse välja meetmed, et varakult avastada ja ennetada töövõime kaotust ja tervise halvenemist, toetades ohutu ja tervist säilitava töökeskkonna arendamist ning selliste teenuste väljatöötamist, mis edendavad tervislikke eluviise kogu elu jooksul. Kavas on töötada välja meetmed tööga seotud tervisekahjustuste varajaseks avastamiseks ja diagnoosimiseks, sh töötervishoiuteenuste reformimine. Samuti on fookuses meetmed, mille eesmärk on parandada institutsionaalset suutlikkust jälgida töötingimuste täitmist; paindlike töömeetodite edendamine, töö korraldamise uuenduslike viiside edendamine ning ametiasutuste, sh sotsiaalpartnerite ja muude töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimustega tegelevate esindusorganisatsioonide pädevuse suurendamine. Töökeskkonna kõrval võetakse fookusesse ka elukeskkond ning selle füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide kindlakstegemise ning mõõtmisega seotud süsteemi vajakajäämiste kaardistamine, selle põhjal süsteemi parandamiseks meetodite ning vajalike vahendite ja mudelite väljatöötamine, katsetamine ning Eestis asjakohase pädevuse ja suutlikkuse suurendamine. Eraldi tähelepanu pööratakse ajutise töövõimetusega inimestele ja nende töövõime säilimiseks selliste meetmete väljatöötamisele, katsetamisele ja rakendamisele, mis aitaksid neil säilitada oma töökohta ja vältida püsiva töövõimetuse tekkimist. Terviseedendamiseks analüüsitakse praegu eri sektorites (tervishoid, haridus, sisejulgeolek, tööturg, sotsiaalkaitse) ja eri tasanditel pakutavaid killustatud teenuseid, töötatakse välja täiustatud integreeritud mudelid ning peamiste töövõimekaotust põhjustavate terviseriskide (südame-veresoonkonna haigused, vaimse tervise probleemid, sh sõltuvusainete kuritarvitamine, luu- ja lihaskonna haigused, vähktõbi jne) maandamise ja tegelemisega seotud meetmed. Samuti tegeletakse sekkumise raames krooniliselt haigete isikute ja sõltlaste konkurentsivõime parandamiseks vajaliku toe tagamisega. Terviseedendamisega seotud meetmed hõlmavad terviseriskide varajast avastamist ja sekkumist, nõustamist, ravi ja eri asutuste pakutavat rehabilitatsiooni (sh töötervishoiu ja esmatasandi tervishoiusüsteemis). Analüüsitakse ka teenuste vajaduse hindamist, teenuse pakkumisega seotud poolte praeguseid oskusi, huvi ja valmisolekut uusi meetmeid ja mudeleid rakendada. Sekkumise raames panustatakse ka tööturu osaliste ja tööandjate teadlikkuse suurendamisse tööohutusnõuete täitmisel ning toetatakse sotsiaalpartnerite ja teiste huvirühmade pädevuse tõstmist. Sekkumise raames võetakse fookusesse soodustingimustel vanaduspensionisüsteemi ja töötatud aastatel põhinevate pensionite süsteemi reformimine, võttes arvesse teiste riikide häid tavasid. Töötatakse välja tugistruktuur süsteemi ümberkorraldamiseks ja parandamiseks; kavandatakse ja pakutakse sihtrühmale teenuseid, mis hõlmavad teabevahetust, mitmesuguseid tööturuteenuseid, ümberõpet ja koolitusprogramme. 84  Tööalalase ohutuskultuuri edendamise, nõustamise ja teiste teenuste arendamise ning pakkumise juures võetakse arvesse sihtrühma vajadusi ning panustatakse järelevalve parandamisse. Teenuste osutamine ja kättesaadavus kavandatakse piirkondlikul või kohalikul tasandil, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. Asjakohasema tulemuse saavutamiseks kaasatakse meetmete väljatöötamisse kohalikud omavalitsused ja kogukonna esindajad, aga ka kõik teised asjaomased sotsiaalpartnerid. Meetmete detailsemal kavandamisel kaalutakse sotsiaalsete ettevõtjate suuremat kaasamist. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad – Töötajad ja tööandjad, sh VKEd (ka sotsiaalsed ettevõtted), spetsialistid ja organisatsioonid, kes tegelevad töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimustega, sh sotsiaalpartnerid ja muud esindusorganisatsioonide töötajad, tervishoiuteenuste osutajad, arendajad ja tööjõuga seotud õigusraamistiku rakendajad; – töötajad ja tööandjad, partnerorganisatsioonid, poliitikakujundajad ja rakendajad tööjõu valdkonnas; – tervise edendamise eest vastutavad isikud, esmatasandi tervishoius ja töötervishoiusüsteemis töötavad tervishoiutöötajad; – terviseriskide ja riskikäitumisega inimesed ja nende pereliikmed, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad, ennetamise, nõustamise, ravi, rehabilitatsiooni ja tugiteenuste osutajatega seotud riigiasutused, elanikkond, töötajad, tervishoiupoliitika kujundajad ja rakendajad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Eesti, piirkondlik tasand ja siseriiklik sihtrühm. 85 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.2.2. Näitajad Tabel 93: Väljundnäitajad kate-gooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 6 d ESF+ Ülemineku PSO21 Töötingimuste, töötervishoiu- Nr 6 12 ja ohutuse alaste arendatud lahenduste arv 6 d ESF+ Ülemineku PSO22 Püsiva töövõimekao arv 1 1 väljakujunemise ennetamise ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi loomine 6 d ESF+ Ülemineku PSO23 Püsiva töövõimekao Kasutajate 0 37 700 väljakujunemise ennetamise ja arv ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi kasutajate arv Tabel 94: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 86  6 d ESF+ Ülemineku PSR20 Tervislikel põhjustel % 12 2019 12 SFOS, tööhõivest väljalangenute projektide osakaal (15 – 74) aruanded 6 d ESF+ Ülemineku PSR21 Uute osalise ja puuduva % 1,12 2019 1,11 SFOS, töövõimega inimeste projektide osakaal tööealisest aruanded rahvastikust 2.1.6.2.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 95: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 144 31 340 447 Tabel 96: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 01 31 340 447 Tabel 97: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 33 31 340 447 Tabel 98: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 05 31 340 447 Tabel 99: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 02 31 340 447 2.1.6.3. Erieesmärk (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu 2.1.6.3.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Kiiresti muutuvas maailmas peavad õppimisvõimalused olema mitmekesised, kättesaadavad, tulevikku suunatud ning vastama õppija võimetele ja huvidele ning aitama viia õppimisvõimalusi vastavusse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega ning parandama võrdseid võimalusi. Sekkumisloogika põhineb järgmistel vajadustel: 87 • toetada nüüdisaegset õpikäsitust formaalhariduse kõikidel haridustasemetel, võtta kasutusele teadusuuringutel põhinev ja tänapäevane lähenemisviis õpetamise ja õppimise individualiseerimisele ning õpimotivatsiooni ja õppija õpioskuste arendamisele; • tagada kvalifitseeritud haridustöötajate olemasolu ning toetada nende kutsealast arengut; • luua kättesaadavad ja valikurohked õpivõimalused, mis võimaldavad sujuvat üleminekut formaalhariduse ühelt tasemelt teisele; • luua tingimused õppekavade kaasavaks ja teaduspõhiseks väljatöötamiseks ning rakendamiseks formaalhariduse eri tasemetel, et viia need vastavusse tööturu ja ühiskondlike vajadustega, edendades õppekavade sidusust haridustasemete ja -liikide arvestuses, sh võimaldades võtta formaalhariduses arvesse mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud teadmisi ja oskusi; • tagada hariduse ja koolituse vastavus tööturu vajadustele, sh regionaalseid erinevusi arvestades; • suurendada majanduse rohe- ja digimuutusega seotud õppesuundade atraktiivsust ning nende alast teadlikkust. 1. Meetmed õppekavade arendamiseks, õpingute korraldamiseks ning haridustöötajate kvalifikatsiooni ja juurdekasvu tagamiseks Õppijakesksete õppekavade väljatöötamine ja rakendamine on paremini seotud õpetajakoolitusega, õpitulemuste hindamise ja jälgimisega ning õppematerjalidega. Eri haridustasemete ja -liikide puhul toetatakse võtmepädevusi, tulevikuoskusi ja olulisi valdkondi (võõrkeeled; teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika; digioskused; ettevõtlus; karjäärivõimalused, kestlik areng; sotsiaalsed oskused ja suhtlemisoskused) koostöös haridusväliste huvirühmadega. Ettevõtlus- ja karjääriõppe toetamine ning ettevõtlikkuse arendamine üld-, kutse- ja kõrghariduses ning noorsootöös aitab suurendada õppijate teadlikkust oma annetest ja võimalusi neid arendada Toetatakse erinevate võimete ja võimalustega õppijate tipptasemel oskuste (sh digioskuste) arendamist. Tagatakse, et õppekavad toetaksid õppijakeskset lähenemisviisi ja praktiliste oskuste omandamist ning et õpingute sisu vastaks paremini ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Haridustöötajatele suunatud meetmed aitavad suurendada didaktikaalast pädevust, et rakendada õppijakeskset lähenemisviisi, sh toetada erineva emakeele ja hariduslike erivajadustega õppureid. Toetatakse uuenduslike õpimeetodite rakendamist, töötatakse välja õppematerjalid ja tagatakse nende kättesaadavus. Samuti lõimitakse õppesse paremini digitaalpedagoogika, toetatakse uuenduslike õppematerjalide loomist, sh hariduslike erivajadustega lastele. Õppematerjalide koostamisel võetakse arvesse eri vanuses ja eri vajadustega õppijate, sh erineva emakeelega õppijate põhipädevusi ja tulevikuoskusi. Toetatakse mitteformaalsete ja informaalsete õpikeskkondade (sh e-õppe keskkondade) kasutamist formaalhariduses. Toetatakse teadusuuringutel ja tõenditel põhineva kvaliteedihindamise ja arenguvajaduste seire kasutuselevõttu ning pikemaajalisi ja ulatuslikumaid haridusteadusuuringuid, võttes arvesse piirkonna arenguvajadusi. Õppekavade väljatöötamise ja riiklike õpieesmärkide saavutamise toetamiseks tagatakse haridusasutustele toetus nüüdisaegse õpikäsituse rakendamise ja aineülese didaktika valdkonnas. Nüüdisaegsete õppekavade rakendamiseks luuakse seiresüsteem ja -vahendid. Õpitulemuste hindamisel luuakse lisaks ainespetsiifiliste teadmiste hindamisele ka võimalusi anda tagasisidet tulevikuoskuste ja võtmepädevuste kujunemise kohta. Kehtestatakse tingimused, mille alusel hinnatakse haridusasutuste tegevuse tõhusust ja kvaliteeti, sh õpianalüütikat, et toetada õppe personaliseerimist. Meetmed on kavandatud hariduse kvaliteedi ja teadmistepõhise arengu soodustamiseks teadushariduse ja - kommunikatsiooni kaudu, populariseerides õppijate seas vajalikke valdkondi (sh teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika), toetades spetsialiste jõudmist tööturule eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimahukate ettevõtjate jaoks. Meetmed hõlmavad eri vanuserühmadele ja haridustasemele mõeldud teadusalgatusi ning teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatusi, samuti teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna algatusi. Toetatakse kutsehariduse ajakohastatud kvaliteedihindamise rakendamist, et hindamistulemusi saaks kasutada kvaliteedikultuuri arendamiseks ja strateegiliseks juhtimiseks, samuti selleks, et teavitada huvirühmi kutsehariduse vastavusest riiklikele nõuetele, arengukavade eesmärkidele, tööturu vajadustele ja õppijate ootustele. Selleks et tagada tööjõud hariduse valdkonnas, luuakse paindlikud võimalused tööleasumiseks, toetus alustavatele haridustöötajatele ja kutsealase arengu võimalused kogu karjääri jooksul. Töötatakse välja meetmed nii valdkonnasisese kui ka -välise liikuvuse suurendamiseks ning õpetajakutse populariseerimiseks. 88 Toetatakse haridusasutuste juhtide ja kohalike omavalitsuste ametnike poolt innovatsiooni rakendamist ning koostööl põhineva koolikultuuri loomist. Noorsootöö kvaliteedi parandamiseks tuleb suurendada erialase haridusega noorsootöötajate arvu ning levitada parimaid tavasid. Noorsootöötajatele pakutakse täienduskoolitust prioriteetsetel teemadel (nt nutikas noorsootöö, noorte vaimne tervis, erivajadustega noorte osalemise toetamine, 19–26-aastaste noorte kaasamine), luuakse platvorm parimate tavade jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks. Lisaks pakutakse töönõustamist. 2. Kõrgkoolide õpetamissuutlikkuse ja -paindlikkuse parandamiseks ning õppevalikute suunamiseks kutse- ja kõrghariduses toetatakse õppekorralduse ajakohastamist ja parendamist. Toetatakse digiõpet, ja digipädevuste kaasamist eri õppevaldkondadesse. Doktoriõppes toetatakse ülikoolidevahelist koostööd, et parandada kvaliteeti. Valitud valdkondades pööratakse tähelepanu kõrghariduse õpetamise suutlikkuse suurendamisele, sh akadeemiliste töötajate liikuvuse toetamisele ja täiendavate õppejõudude palkamisele. Käivitatakse meetmed, et viia kutse- ja kõrgharidus paremini vastavusse tööturu vajadustega ning suurendada nõutava kvalifikatsiooniga lõpetajate arvu. Toetatakse kutseühingute või tööandjate katusorganisatsioonide ja haridusasutuste koostööd, õppekavade ajakohastamist ja õpingute, sh doktoriõppe kvaliteedi parandamist. Keskendutakse valdkondadele, kus tööturul esineb lünki, sh IKT-oskustele, sh õpingute ajakohastamisele, ning digipädevuse kasutuselevõtule kõrg- ja kutsehariduses (IT ja mehhatroonika/tööstusinformaatika), haridus-, sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele. Toetatakse ka haridusasutustevahelist koostööd, et hõlbustada üleminekut ühelt haridustasemelt teisele. Stipendiumide pakkumine majanduskasvu valdkonnas motiveerib õppureid valima nende valdkondade õppekavu ja toetab õpingute edukat lõpuleviimist. Antakse eritoetust IKT-oskuste arendamiseks kõigil formaalhariduse tasemetel. 3. Kutse- ja kõrghariduse kohandamine tööturu vajadustega (nn PRÕM+) Sekkumisega laiendatakse töökohapõhist õpet prioriteetsetele valdkondadele ja sihtrühmadele (eelkõige noored). Tagatakse praktika ja töökohapõhise õppe protsessi kvaliteet ning juurdepääsetavus, sh ettevõtjate ja koolide juhendajate koolitamine, koolide ja ettevõtjate koostöö praktika ja töökohapõhise õppe arendamisel ja rakendamisel, teaduspõhine ja koostöine õpe (võrdlev õppimine), arendustegevus. Katsetatakse erinevaid töökohapõhise õppe mudeleid, korraldatakse riiklikke kutsemeistrivõistlusi, samuti arendusprogramme võistlejatele ja koolitajatele, ning suurendatakse juhendajate ringi, et tagada edukamad tulemused rahvusvahelises konkurentsis. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad - Haridusasutuste meeskonnad (õpetajad, sh kutseõpetajad, lektorid, juhid, tugispetsialistid), noorsootöötajad, praktikajuhendajad, ülikoolid (sh õppejõud ja teadlased), haridusametnikud, poliitikakujundajad, kvaliteedihindamist korraldav asutus, hindajad, ettevõtted, tööandjad, potentsiaalsed õpetajad, spetsialistid ja juhid, kõrgkoolis õppijad, kes õpivad asjaomase sektori õppekavade alusel, haridus- ja noorsootöötajad, õppijad, haridus- ja noortevaldkonna siht- ja sidusrühmad, üldsus; - teadusalase teabevahetuse ja teadusharidusega seotud asutused ja sidusrühmad, eri haridustasemete õpilased, üldsus; - kõrgkoolid, kutseharidusasutused, õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjate organisatsioonid ja kutseliidud; - õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjad, sh VKEd, kutseharidusasutused, kõrgharidusasutused. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Sekkumised aitavad viia õppimisvõimalused vastavusse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega ning parandada võrdseid võimalusi. Nn õppijakeskne lähenemisviis hõlmab kõiki õpilasi, eelkõige kõige haavatavamaid õpilasi, kellel on erinev emakeel ja kehvem sotsiaal-majanduslik taust. Vajaduse korral võetakse meetmeid, et toetada konkreetseid rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele rühmadele või ebasoodsamas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Haridustöötajatele suunatud meetmed aitavad arendada nende metoodika ja didaktika alast 89  pädevust, et rakendada õppijakeskset lähenemisviisi, toetada hariduslike erivajadustega õppijaid, erineva emakeelega õppijaid jne. Meetmetes käsitletakse võrdõiguslikkust, kaasamist ja mittediskrimineerimist, kehtestades osalejatele nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/komiteede koosseis (nt sooline tasakaal asutuste/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikuprotseduurid (projektide hindamise ja valiku mittediskrimineerivad põhimõtted ning menetlused). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, sh arvestades regionaalseid erinevusi. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.3.2. Näitajad Tabel 100: Väljundnäitajad Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 6 e ESF+ Ülemineku PSO24 Koolitustel (maht vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridus- ja osalemiskord noortevaldkonna töötajate arv 500 16 750 6 e ESF+ Ülemineku PSO25 õppesuundade 2 3 Toetatud prioriteetsete arv (ISCED õppesuundade arv 2013) 6 e ESF+ Ülemineku PSO26 Õppe kvaliteedi arendamise 13 15 õppeasutuste projektides osalenud arv kõrgharidusasutuste arv 6 e ESF+ Ülemineku PSO27 Töökohapõhises õppes osalejate 800 3000 osalemiskord arv Tabel 101: Tulemusnäitajad 90  võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete Näitaja (2029) allikas Fond ID 6 e ESF+ Üle- PSR22 Koolituse lõppedes osaluskord 70% 2020 75% SFOS, mineku kvalifikatsiooni projektide saanud haridus- ja aru- noortevaldkonna anded töötajad 6 e ESF+ Üle- PSR23 Prioriteetsetes % kõigist 22,5% 2020 24% SFOS, mineku õppesuundades õppijatest projektide õppivate õppijate aru- osakaal anded 6 e ESF+ Üle- PSR24 Õppe kvaliteedi õppeasutuste 0 2020 15 SFOS, mineku arendamise arv projektide projektid lõpetanud aru- kõrgharidusasutuste anded arv 6 e ESF+ Üle- PSR25 Töökohapõhises Osaluskord 69% 2020 75% SFOS, mineku õppes osalejad, kes projektide said tegevuse aru- lõppedes anded kvalifikatsiooni 2.1.6.3.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 102: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 6 ESF+ Ülemineku e 145 15 690 673 6 ESF+ Ülemineku e 148 9 628 666 6 ESF+ Ülemineku e 149 60 522 672 6 ESF+ Ülemineku e 150 41 892 805 Tabel 103: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 01 127 734 816 Tabel 104: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 33 127 734 816 Tabel 105: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 02 15 690 673 6 ESF+ Ülemineku e 10 112 044 143 91 Tabel 106: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 02 127 734 816 2.1.6.4. Erieesmärk (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks 2.1.6.4.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumise eesmärk on järgida Eestile esitatud riigipõhiseid soovitusi (2019)  Rahvastik väheneb ja vananeb. Demograafiliste muutuste tõttu suureneb surve tööturule, tervishoiule ja sotsiaalsüsteemile. Väikese sündimuse ja tööealise elanikkonna vähenemise kontekstis on inimressursi kvaliteet Eesti konkurentsivõime ja kestlikkuse seisukohast võtmetähtsusega. Olukorras, kus tööturule on sisenemas väikesearvulised põlvkonnad, on vaja tagada, et nad saaksid ühiskonna- ja tööelus maksimaalselt osaleda.  Koolist väljalangemise ennetamine ning puuetega laste ja noorte kaasava hariduse toetamine ning sellega seotud teenustele võrdse ja õigeaegse juurdepääsu parandamine.  Osalemise suurendamine aktiivsetes ja ennetavates tööturumeetmetes. Tegevused hõlmavad märkimisväärset osa Eesti elanikkonnast: 2019. aasta jaanuari seisuga oli Eestis 374 811 last ja noort (0–26-aastased), mis moodustab 28,3% kogu elanikkonnast. Sekkumine on seotud laste ja noorte sotsiaalse kaasatusega, mida käsitletakse erieesmärgis h. Võttes arvesse ESF+ prioriteete, Euroopa lastegarantii eesmärke, riiklikke arengusuundi ning laste ja noorte ees seisvaid probleeme, kavandatakse meetmeid järgmistes valdkondades: 1. Noorsootöö meetmed tööturule sisenemise toetamiseks koostoimes noortegarantiiga Selleks et vähendada noorte riskikäitumist ja ennetada tõrjutuse ohtu, toetatakse piirkondliku juurdepääsu parandamist noorsootööle ja noorte kaasamist noorsootöösse. 1. Toetatakse kohalikke omavalitsusi noorsootööteenuste ühisel kavandamisel, sh kohalike omavalitsuste strateegilise planeerimise suutlikkuse parandamisel, rakendusmudelite loomisel ning parimate tavade jagamisel, võrgustike loomisel ja ühisteenuste pakkumisel. 2. Noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete teenuste kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks toetatakse noorteseire- ja analüüsisüsteemi toimimist ja edasiarendamist. 2. Toetusmeetmete pakkumine mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele Noorsootöö asutustele lisatoe pakkumine mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-staatuses noored) abistamiseks. Tugiteenuse eesmärk on leida üles mittetöötavad ja mitteõppivad noored, motiveerida ja aktiveerida neid, pakkudes individuaalseid tugiteenuseid. Lisavahendid eraldatakse mobiilseks noorsootööks (st tänavatöö), mille raames luuakse esmane kontakt noortega ja millest sõltub noorte esialgne kaasamine programmi tegevustesse. Ka see meede panustab koostoimes teiste noortele suunatud sekkumistega noortegarantiisse. 3. Hariduse tugiteenused Hariduse tugiteenuste süsteemi edasiarendamine. Riik toetab kohalikke omavalitsusi hariduse tugiteenuste korraldamisel ja tagab Rajaleidja keskuste võrgustiku toimimise. Rajaleidja võrgustiku eesmärk on toetada kõigi laste (alates lasteaiast, s.o vanusest 1,5 a) ja noorte arengut ja õppimist ning edendada kaasava hariduse põhimõtteid. Rajaleidja võrgustik pakub teenuseid lastele, õppijatele, nende vanematele, õpetajatele, tugispetsialistidele jne. Teenused põhinevad ühtsetel standarditel, nende osutamine on kooskõlas 2035. aastaks seatud haridus- ja oskustealaste eesmärkidega ning kohandatud piirkondlike ja kohalike vajadustega. 92  Ülalnimetatud lastele ja noortele suunatud sekkumismeetmed, mis aitavad võidelda koolist väljalangemisega ja seega vältida sotsiaalset tõrjutust, toetavad Euroopa lastegarantii eesmärke ja põhimõtteid, milleks on ennetada sotsiaalset tõrjutust, tagades lasetele ligipääsu selleks vajalikele põhiteenustele. Lapsi ja noori, kes on haridusest ja tööturult kõrvale jäänud ning kes soovivad teha teadlikke valikuid tulevikuks, tuleb toetada ja võimestada. Lastele ja noortele suunatud meetmed töötatakse välja koostöös kohaliku tasandi ja sidusrühmadega (kohalikud omavalitsused, avalikud tööturuasutused, valitsusvälised organisatsioonid jne). Rakendades asjakohaseid sekkumisi: 1) kõikide piirkondade noortele pakutakse mitmekülgseid, arendavaid ja huvitavaid tegevusi (sh noorsootöö võimalusi), mis toetavad nende osalemist hariduses või tööturul ning valmistavad neid paremini eluks ette; 2) aidatakse mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel naasta kooli või tööturule, et nad saaksid parimal võimalikul viisil ellu astuda; 3) tegeletakse võimalikult vara laste ja noorte tõrjutusega, keskendudes tõrjutuse ja koolist väljalangemise riski varajasele avastamisele, ennetamisele ja sellele reageerimisele; parandatakse ligipääsu hariduse tugiteenustele nii lastel kui ka nende vanematel. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad - 1,5–7-aastased lapsed; formaalõppes osalevad õppijad, koolist väljalangemise ohus olevad õpilased; vanemad; haridusasutuste juhid; õpetajad; tugispetsialistid; noorsootöötajad ja muud kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja juhid. - 10–19-aastased noored (sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored), üldhariduskoolides õppivad lapsed ja noored, ebasoodsamas olukorras olevad lapsed ja noored, vanemad, õpetajad; 10–14-aastased noored, kõik laste ja noortega tegelevad kohalikud omavalitsused, kohalike asutuste esindajad, ettevõtjate ja organisatsioonide esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ja kogukonnad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumised aitavad otseselt edendada võrdseid võimalusi, tagades juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja toetatud õppele, et vähendada koolist väljalangemist ja maksimeerida iga inimese potentsiaali. Erieesmärgi alt toetatavate teenustega luuakse võrdsemad tingimused ebasoodsas seisundis olevatele lastele ja noortele, panustades niiviisi Euroopa sotsiaalõiguste sambasse ning Euroopa lastegarantiisse. Sekkumiste tulemusena on noortele tagatud kõikides Eesti piirkondades võrdsemad võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ning vajaliku toetuse ja teenuste saamiseks. Edendatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse riski, et noored jäävad kõrvale ja üksi. Konkreetsete olukordade analüüsi põhjal võetakse vajaduse korral erimeetmeid spetsiifiliste rühmade toetamiseks (nt meetmed ja tegevused, mis on suunatud haavatavatele rühmadele või riskipiirkondadele). Peale spetsiifiliste meetmete käsitletakse võrdõiguslikkust, kaasatust ja mittediskrimineerimist horisontaalselt, kehtestades nt osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused teenustele juurdepääsul, projektide hindamis- ja valikumenetlustes lähtutakse mittediskrimineerivatest põhimõtetest jne. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Terve Eesti, arvestades piirkondlikke ja kohalikke vajadusi. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 93  2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.4.2. Näitajad Tabel 107: Väljundnäitajad Piirkonna eesmärk Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 f ESF+ Ülemineku PSO30 Õppenõustamisteenuse Nõustamis- 7500 30 000 nõustamisjuhtumite arv juhtum 6 f ESF+ Ülemineku PSO28 Noorsootöö teenustes 0 84 000 osalemiskord osalenute arv 6 f ESF+ Ülemineku PSO29 Noorsootöö teenustes 2100 10 000 osalemiskord osalenud NEET noorte arv Tabel 108: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 f ESF+ Üle- PSR27 Õppenõustamist soovitusind 75% 2019 75% SFOS, mineku eenuse eks (%) projek- klienditagasiside tide aru- anded 6 f ESF+ Üle- PSR26 Tugimeetmetes % 68% (2016- 65% SFOS, mineku osalenud NEET osalejatest 2020) projek- noored, kes 6 tide kuud peale aru- tegevusest anded lahkumist on väljunud NEET noore staatusest 2.1.6.4.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi 94 Tabel 109: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 136 8 846 597 6 ESF+ Ülemineku f 152 20 642 061 Tabel 110: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 01 29 488 658 Tabel 111: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 33 29 488 658 Tabel 112: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 10 29 488 658 Tabel 113: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 02 29 488 658 2.1.6.5. Erieesmärk: (g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust 2.1.6.5.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Selleks et COVID-19 ja muude võimalike kriiside mõjust majandusele ja tööturule kiiresti taastuda, on vaja toetada inimeste ümber- ja täiendusõpet. Oskuste arendamine aitab taastada kestliku majandus ning säilitada ja edendada tehniliselt uuenduslikku ja konkurentsivõimelist majandust ning heaolu. ELi liikumine ressursitõhusa, ringluspõhise, digiteeritud ja kliimaneutraalse majanduse poole ning tehisintellekti ja robootika laialdane kasutuselevõtt eeldavad inimeste oskuste uuendamist ning täiskasvanute koolituse märkimisväärset toetamist. Inimesed vajavad võimalusi mitmekesiste oskuste omandamiseks. Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on kasvanud. Arvestades tööturu suundumusi ja tulevikus vajaminevaid oskusi, ei pakuta täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet aga paindlikult ja vajalikus mahus. Samuti on koolitustes osalemises suur sooline ja piirkondlik ebavõrdsus ning vanemaealised on elukestvast õppest vähem huvitatud. Seetõttu on esmatähtis arendada ja pakkuda kvaliteetseid ning paindlikke elukestva õppe võimalusi. Koolitusturu killustatus, teabe puudumine mitteformaalsete õppimisvõimaluste kohta, kasutajasõbralike võimaluste puudumine koolitusteabele juurdepääsuks ning puudused kvaliteedi hindamise süsteemis on peamised probleemid kvaliteetse mitteformaalse koolituse pakkumisel. Täiskasvanud õppijate sihtrühm on 95 heterogeenne. Vajadus leida tasakaal õppimise ja töö vahel suurendab vajadust paindlike ja kvaliteetsete õppimisvõimaluste järele. Oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA kutsekvalifikatsioonisüsteemi osana on edukalt käivitunud, kuid kutsesüsteemi ümberkujundamiseks on vaja lisareforme ning arendus- ja koostööd. Oskuste kirjeldused ja kvalifitseerimine on riiklikes andmebaasides erinev ega anna võrreldavat ülevaadet elanikkonna vajaminevatest oskustest. Tööstandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda tõhusalt tööturu vajadustele reageerida. Haridus- ja koolitusasutuste ning tööandjate koostöövormid peaks arenema ning oskusprofiilide ja kutsestandardite sisu peaks olema märkimisväärselt tõhusam. Omandatud oskuste (enese)hindamise ja valideerimise võimalused on endiselt ebapiisavad ja ebaühtlase kvaliteediga ega toeta üksikisikuid õpingute ja karjääri kavandamisel, samuti ei ole mikrokvalifikatsioone (mikrokraade) veel välja arendatud. Uuendusliku tehnoloogia, automatiseerimise, digiteerimise ja oodatava eluea pikenemise tõttu on üha tähtsam pakkuda täiskasvanutele rohkem täiendus- ja ümberõppe võimalusi ning mittestatsionaarset formaalharidust. Sekkumisega toetatakse haridus- ja koolitussüsteemi suutlikkuse arendamist, tööturu vajadustega kooskõlas oleva kvaliteetse mitteformaalse koolituse pakkumist ning tagatakse, et koolitused oleksid tänapäevased, kvaliteetsed ja paindlikud. Täiskasvanuhariduses tuleb arvesse võtta piirkondlikke erinevusi ning käsitleda eri vanuserühmade ja ka mitte-eestlastest elanikkonna vajadusi. Kavandatud meetmed peavad tagama, et täiskasvanud elanikkonna oskused vastaksid koroonajärgse ühiskonna vajadustele, elavdades majandust ning tööturu lühi- ja pikaajalist arengut. Oluline on, et kavandatavad meetmed täiendavad ja on sünergias Erasmus+ programmi täiskasvanutele suunatud tegevustega nt täiskasvanuhariduses õppijate ja valdkonna töötajate õpirändega ja/või rahvusvahelise virtuaalõppega.. Osalemine PIAACi kordusuuringus võimaldab hinnata viimase kümne aasta jooksul täiskasvanuhariduses tehtud otsuste ja investeeringute tulemuslikkust ning teha plaane edasisteks tegevussuundadeks. Rakendatakse täiskasvanutele suunatud teadlikkuse suurendamise, teavitus- ja populariseerimismeetmeid, et suurendada osalemist elukestvas õppes, parandada õppimisega seotud hoiakuid ning suurendada teadlikkust elukestvast õppest ja enesetäiendamise tähtsusest. Parandatakse täiendus- ja ümberõppe võimalusi käsitleva teabe kättesaadavust. Töötavatele täiskasvanutele, kelle oskusi on vaja ajakohastada või kelle oskused on aegunud, pakutakse tänapäevast kvaliteetset paindlikku mitteformaalset täiendus- ja ümberõpet, milles võetakse arvesse OSKA süsteemi prognoositud oskuste nõudlust ning mis on kooskõlas majanduse ja tööturu vajadustega, arvestades piirkondlikke ja riskirühmade vajadusi. Tulenevalt OSKA hinnangutest vajab IKT-sektor ja kõik teised majandussektorid igal aastal vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti ehk seitsme aasta vaates kokku üle 18 000 inimese. Seega on vajalik tagada IKT valdkonna oskuste edendamisele suunatud täiendkoolitusi nii ESF+st kui ka RRFst. Roheoskuste arendamisel suunatakse RRFst fookus rohepöördest enim mõjutatud valdkondadesse, struktuurivahenditest aga teistes valdkondades ja õppekavades roheoskuste arendamisele. Rahvastiku vananemise trend suurendab vajadust kvalifitseeritud sotsiaaltöötajate järele, kes on üks oluline sihtrühm täiskasvanute mitteformaalses õppes. Oskuste täiendamise peamised sihtrühmad on eelkõige tööealine elanikkond, sh ilma erialase hariduseta, väheste või aegunud oskustega töötavad täiskasvanud ning täiskasvanud, kes vajavad oma töö lisaväärtuse suurendamiseks erioskusi, samuti täiskasvanute koolitajad. Toetatakse madala haridustaseme ja väheste oskustega täiskasvanuid, et nad jätkaksid õpinguid mittestatsionaarses formaalhariduses, tagamaks, et nende oskused vastaksid edasiste karjääri- ja õppimisvõimaluste nõuetele. Meetmete eesmärk on arendada ka haridusasutuste suutlikkust pakkuda kvaliteetset koolitust (sh uute õppekavade väljatöötamine, mikrokvalifikatsioonide (mikrokraadide) ja koolitajate oskuste arendamine). 1. Käivitatakse meetmed mitteformaalõppe kvaliteediraamistiku edendamiseks. Hinnatakse mitteformaalõppe pakkujate kvaliteeti. Töötatakse välja ja rakendatakse mikrokvalifikatsioonide (mikrokraadide) põhimõtteid ja nõudeid, et viia täiendus- ja ümberõpe paremini vastavusse praegu ja tulevikus vajaminevate oskustega. 2. Paindlike õppeviiside toetamiseks suurendatakse võimalusi mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise süsteemi (VÕTA) kohaldamiseks haridus- ja kutsekvalifikatsioonide süsteemis. Õppenõustamise suutlikkust parandatakse täiskasvanute õppe nõustajatele ja hindajatele koolituse pakkumisega. Kaasatakse sotsiaalpartnereid ja tööandjaid, luues ja rakendades kaasamistavasid mitteformaalsete ja informaalsete õpingute tunnustamisel ja valideerimisel. Arendatakse mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist ning asjakohaste juhendamis- ja hindamismaterjalide ning muude vahendite väljatöötamist. Toetatakse digilahenduste väljatöötamist elukestva õppe ja koolitusajaloo dokumenteerimisel. 96  3. Käivitatakse kutsekvalifikatsioonisüsteemi reform, et majanduse oskusnõudeid paremini kvalifikatsioonides kajastada. Oskuste klassifikatsiooni ajakohastatakse, oskuste kirjeldused ühtlustatakse kutsekvalifikatsioonide andmebaasides ja eespool nimetatu sidustatakse oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga (ESCO). Arendatakse edasi oskuste prognoosimise ja seire süsteemi OSKA, et paremini jälgida, analüüsida ja prognoosida oskuste nõudlust ja tööjõu pakkumist tööturul, sh arvestades regionaalseid vajadusi. OSKA jälgib ka oskuste ja tööjõu kättesaadavuse parandamiseks tehtud ettepanekute rakendamist. OSKA meetodid hõlmavad täiendavate andmeallikate kasutamist (suurandmed ja andmekaeve). Laiendatakse ja parandatakse OSKA tulemuste, oskuste nõudluse ja pakkumisega seotud teabe esitlemist ja jagamist eri sihtrühmadele. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Tööandjad, eri- ja kutsealase hariduseta inimesed, vananenud oskustega inimesed, täiskasvanud õppijad, koolitusasutused, täiskasvanud õppijate õpetajad ja koolitajad, kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Vajaduse korral võetakse kasutusele konkreetseid meetmeid, et toetada spetsiifilisi rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele sihtrühmadele või ebasoodsas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Meetmete rakendamisel lähtutakse võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest, kehtestades osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/-komisjonide koosseis (nt sooline tasakaal organite/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikumenetlused (mittediskrimineerivad põhimõtted projektide hindamisel ja valikul). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, erinevad piirkonnad olenevalt regionaalsetest tööturu nõudluse ja pakkumise eripäradest. 97 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.5.2. Näitajad Tabel 114: Väljundnäitajad Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 6 g ESF+ Ülemineku PSO31 Täiskasvanute 16 000 55 731 mitteformaalõppes osalemiskord osalenute arv 6 g ESF+ Ülemineku PSO32 Täiskasvanute 500 1869 mitteformaalõppes osalemiskord osalenute arv sotsiaalvaldkonnas 6 g ESF+ Ülemineku PSO33 Täiskasvanute 1250 3200 tasemeharidusse tagasitoomise osaleja tegevustes osalejate arv Tabel 115: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 98  6 g ESF+ Ülemineku PSR28 Mitteformaal- % 93% 2020 85% SFOS, õppes osalejad, projektide kes said aruanded koolituse lõppedes kvalifikatsiooni 2.1.6.5.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 116: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 151 68 256 453 6 ESF+ Ülemineku g 161 2 000 000 Tabel 117: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 01 70 256 453 Tabel 118: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 33 70 256 453 Tabel 119: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 10 70 256 453 Tabel 120: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 02 70 256 453 2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet 2.1.6.6.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Laste ja noorte sotsiaalsed, tööturu ja tervishoiuga seotud probleemid ning õiguskaitseprobleemid on omavahel seotud ja neid on võimalik ennetada. Lastesse ja noortesse investeerimine on kulutõhusaim viis, kuidas ennetada ja lahendada Eesti riigi majanduse, tööhõive, sotsiaalkaitse, õiguskaitse ja tervishoiuga seotud probleeme. Need valdkonnad on seotud ka hariduse, selle tugiteenuste ja noorsootööga, mida käsitletakse erieesmärgis f. Laste ja noortega seotud sekkumismeetmed keskenduvad võrdsete ja õigeaegsete juurdepääsuteenuste edendamisele, toetades aktiivse kaasamise integreeritud meetmeid ning ennetades riskikäitumist kohalike 99 kogukondade ja kodanikuühiskonna kaasamise abil. Lastega seotud meetmete kujundamisel on aluseks Euroopa lastegarantii. Meetmeid kavandatakse järgmises valdkonnas: 1) Lastele ja noortele suunatud sotsiaalset tõrjutust ennetavad sekkumised. Oluline on pakkuda lastele ja noortele ning nende vanematele kvaliteetseid teenuseid, mis põhinevad sihtrühmade vajadustel, parandades ka vastavate spetsialistide pädevust. Laste ja noorte sihtrühmas on olulised vaimse tervisega seotud teemad. Meetmed töötatakse välja ning neid rakendatakse koostöös kohalike omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonidega jne. Noorte võrgustikupõhine kaasamine ning kogukondade mõjuvõimu suurendamine nõuab kodanikualgatuse arendamist ja rakendamist. 2) Tervikliku lastekaitsesüsteemi loomine, sh koostöö eri tasandite ja sektorite vahel. Lastele ja noortele mõeldud teenuste korraldamine ja integreerimine, võrgustike ja juhtumite haldamise mudelite ning teenuste korraldamise süsteemide väljatöötamine laste ja noorte toetamiseks, sh kohalike omavalitsuste toetamine teenuste korraldamisel. Asjakohaste meetmete rakendamisega toetame Euroopa lastegarantii rakendamist: 1) ennetame vaimse tervise probleemide ja riskikäitumise põhjuseid noortel, sh neil, kes osalevad pidevates õigusrikkumistes; 2) pakume noortele mitmekülgseid, arendavaid ja huvitavaid tegevusi (mh noorsootöö võimalusi), mis toetavad nende osalemist hariduses või tööturul ning valmistavad neid paremini eluks ette; 3) tagame lastele ja noortele sobivad teenused ning piisava toetuse nende füüsilisele ja vaimsele tervisele ning intellektuaalsele ja sotsiaalsele arengule; 4) loome aluse kodanikuühiskonnas osalemiseks järgmisele põlvkonnale; 5) arendame lastekaitse valdkonnas ja toetame erivajadustega laste toetussüsteemi uuendamist. Kohalike omavalitsustega seotud tegevusi kavandatakse kolme ministeeriumi koostöös. Kohalikke omavalitsusi võimestatakse lastele ja noortele mõeldud teenuste pakkumiseks (rahaline toetus, KOV spetsialistide nõustamine, juhendmaterjalide ja hindamisvahendite väljatöötamine, koolitus, järelevalve, võrgustike loomine). Edukas lõimumine, sh kohanemine, tööturule integreerimine ning uussisserändajate, teisest rahvusest püsielanike ja tagasipöördujate osalemine ühiskonnaelus toetab nende heaolu, Eesti ühiskonna turvalisust ning majandusarengut. Väheneb sotsiaalsüsteemi koormus ning julgeoleku, sotsiaalse tõrjutuse, etniliste konfliktide, radikaliseerumisega jne seotud riskid. Enamik Eesti rahvusvähemuste hulka kuuluvatest inimestest elab Ida-Virumaal ja Harjumaal, sh Tallinnas (26% Eesti kogurahvastikust). Planeeritakse järgmisi integreeritud meetmeid, kaasates kohalikke kogukondi ja kodanikuühiskonda: 1. Strateegiline kommunikatsioon lõimumis- ja kodakondsusteemade valdkonnas, et mõista rändeprotsesse ja kujundada välja objektiivne arvamus. Strateegilise kommunikatsioonita võivad tekkida rahvuste ja kogukondade vahelised konfliktid. Lisaks takistavad kallutatud teave ja väärarusaamad sihtrühmade edukat tööhõivet ja tööturule integreerumist. 2. Piirkondliku võimekuse arendamine kohalike omavalitsuste, avaliku ja erasektori organisatsioonide, kultuuri ja spordiga seotud institutsioonide ning valitsusväliste organisatsioonide seas lõimumise, sh kohanemise ja kodakondsuse valdkonnas. Kohalikud omavalitsused osutavad sisserändajatele oma pädevuse piires teenuseid, kuid neil puudub strateegiline arusaam oma rollist, funktsioonist ning ootustest lõimumis- ja kodakondsusteema toetamisel ja uussisserändajate esmasel kohanemisel. Samal ajal suureneb Eestis uussisserändajate ja tagasipöördujatega omavalitsuste arv, suuremate keskuste kõrvale kerkivad uued sihtkohad (nt Pärnu). Sekkumise raames saavad piirkondlikud omavalitsused, nt Narva ja Ida-Virumaa (Kirde- Eesti), Tartu ja Tartumaa (Kagu-Eesti), Tallinn ja Pärnu (Edela-Eesti) toetust kohaliku tasandi lõimumisstrateegiate ja -tegevuste väljatöötamiseks. 3. Võttes arvesse sihtrühma vajadusi, pakutakse keeleõppevõimalusi ka mitteformaalses õppes ja muude uuenduslike keeleõppemeetodite kaudu, mis toetavad igapäevaelus suhtlemisoskuste arendamist. Tööalase eesti keele arendamiseks ning eesti keelt kõnelevas keskkonnas töötamiseks valmisoleku parandamiseks pakutakse keeleõppevõimalusi ja keeletuge tööturumeetmete abil, võimaldades noortel ja täiskasvanutel, kelle emakeel ei ole eesti keel, osaleda töökohaga seotud lähetusprogrammides ja kasutada mentori abi eestikeelses töökeskkonnas. Keeleõppevõimalusi pakutakse ka kinnipeetavatele, et edendada nende integreerumist. Lisaks keeleõppele tuleb luua keelekeskkond, mis toetab keelepraktikat 100  kogukondadevaheliste kontaktide kaudu erinevatelsündmustel sh keelekohvikutes ja kultuuriklubides. Keeleõppe kõrval pakutakse asjakohase teadlikkuse suurendamiseks ka kodanikuõpetuse ning riigikaitsega seotud õppimisvõimalusi. Alushariduse jaoks töötatakse lasteaedades välja varase keeleõppe metoodika, et tagada eesti keele õpetamise professionaalsete meetodite säilimine põhihariduses ja seeläbi toetatakse Euroopa lastegarantii eesmärkide saavutamist. Kutse- ja keskhariduses töötatakse välja ning rakendatakse kompensatsioonimeetmed õppijate keeleoskuse parandamiseks. Tegeletakse eesti keele õpetajate ja koolitajate nappusega ning kvaliteetsete õppe- ja õppematerjalide puudumisega ning edendatakse koostööd haridus- ja teadusasutuste (ülikoolide) vahel, et parandada keeleõppe metoodilist kvaliteeti. Kohanemisprogramm, mis võimaldab hiljuti Eestisse elama asunud välismaalastel iseseisvalt toime tulla, leida vajalikku teavet ning edukalt osaleda tööturul, elukestvas õppes ja ühiskonnas, sh kodanikuühiskonnas laiemalt. Programm annab uussisserändajatele põhiteadmised Eesti riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevaelu korralduse, töö ja ettevõtluse, õppimise, teaduse ja pereelu kohta. Uussisserändajad (sh lühiajalised töötajad ja nende pereliikmed) saavad tööga seotud teavet ja nõustamist seoses Eesti tööturuga. Eeltoodud sekkumised parandavad tööalast konkurentsivõimet, tagavad võrdsed võimalused uussisserändajatele, tagasipöördujatele ja teisest rahvusest püsielanikele; aitavad kaasa muudele ESF+ erieesmärkidele, näiteks tööturu probleemide leevendamisele, sotsiaal-majandusliku integratsiooni edendamisele, tööturule ja sotsiaalteenustele võrdse ja õigeaegse juurdepääsu parandamisele, mitteaktiivsete inimeste kaasamise edendamisele ning vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu vähendamisele. Tagatakse koostoime ESF+ ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) vahel. ESF+ raames rakendatavate meetmete eesmärk on edendada uussisserändajate ja alaliste elanike ning kodumaale tagasipöördujate sotsiaal-majanduslikku integratsiooni. AMIF keskendub varajase sekkumise meetmetele ning esmasele ja kiirele reageerimisele, toetades lõimumist, sh kohanemist ühtse kontaktpunkti põhimõttel kohe pärast kolmandate riikide kodanike Eestisse saabumist, nt tugiteenused, teabe- ja osalustegevus, nõustamine, lahkumiseelsed meetmed jne. Sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad - Sotsiaalse tõrjutuse ohus lapsed ja noored, kasuperes noored; - Noored (sh mittetöötavad ja mitteõppivad); - Kahtlustatavad ja süüdistatavad, kuni 29 aasta vanused kinnipeetavad, kriminaalhooldusametnikud; - Eesti elanikud, ELi kodanikud ja nende pereliikmed, kolmandatest riikidest saabuvad lapsed ja noored (sh ajutiselt Eestis viibivad); - uussisserändajad, sh kolmandate riikide kodanikud, muudesse rahvustesse ja etnilistesse rühmadesse kuuluvad isikud, kes elavad Eestis; inimesed, kelle esimene keel ei ole eesti keel; - Kohalikud omavalitsused ja nende töötajad, asjaomaste valdkondade (lastekaitse, asendushooldus, haridus, kriminaalõigus, lõimumine, keeleõpe) spetsialistid, teenuste osutajad, teadlased, õpetajad, haridusasutuste liikmed ja eksperdid ning neid esindavad organisatsioonid, ülikoolid, muud esindusorganisatsioonid, ettevõtjate esindajad, valitsusvälised organisatsioonid, kogukonnad, lapsevanemad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Laste ja noorte valdkonnas hõlmavad kavandatud sekkumised nii üldisi kui ka sihipäraseid tegevusi. Meetmed on suunatud eri sihtrühmadele, võttes arvesse nende eripära. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine 101  Viidates asjakohasele sekkumisloogikale, on meetmed suunatud 1) kogu Eestile (kultuurilise mitmekesistamisega seotud ühiskondliku suutlikkuse parandamine). 2) Arvestades sisserändajate ja teiste rahvuste alaliste elanike geograafilist paiknemist (peaaegu 30% Eesti kogu rahvastikust), pööratakse erilist tähelepanu Ida-Viru ja Harju maakonnale, sh Tallinnale, kus elab enamik sihtrühma esindajaid (vastavalt 40% ja 82% kogurahvastikust). Meetmed on suunatud ka mujale, kus sihtrühma esindajad moodustavad olulise osa kohaliku omavalitsuse (Tartu, Pärnu, Valga jne) elanikkonnast. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.6.2. Näitajad Tabel 121: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 6 h ESF+ Ülemineku PSO34 Keeleõppe ja lõimumisega osaluskord 2500 10000 seotud koolitustel (maht vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridustöötajate arv 6 h ESF+ Ülemineku PSO35 Loodavate e-keeleõppe uus teenus 0 4 teenuste arv 6 h ESF+ Ülemineku PSO37 Lastekaitse korraldusmudeli mudel 0 1 väljatöötamine 6 h ESF+ Ülemineku PSO38 Riskis olevatele sekkumiste 2 5 lastele/noortele sekkumiste arv väljatöötamine 6 h ESF+ Ülemineku PSO36 Lõimumisvaldkonna 1000 keeleõpet toetavates osaluskord 10866 tegevustes osalejate arv 102 Tabel 122: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Märkused Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 h ESF Ülemineku PSR29 Haridustöö- osalejad 70% 2020 75% SFOS, Keele- õppe + tajad, kes said projekti- ja/või koolituse de aru- integrat- lõppedes anded siooniga kvalifikat- seotud kooli- siooni tused 6 h ESF Ülemineku PSR31 Lastekaitse mudel 0 2020 1 SFOS, + korraldus- projekti- mudeli de aru- rakendamine anded 6 h ESF Ülemineku PSR32 Riskis number 0 2020 5 SFOS, + olevatele projekti- lastele/noor- de aru- tele anded sekkumiste rakendamine 6 h ESF Ülemineku PSR30 Lõimumis- osalusk 0 2020 SFOS, + valdkonna ord 8693 projekti- keeleõpet de aru- toetavate anded tegevuste läbinute arv 2.1.6.6.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 123: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 152 93 356 890 6 ESF+ Ülemineku h 154 7 845 618 6 ESF+ Ülemineku h 158 2 195 788 Tabel 124: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 01 103 398 296 Tabel 125: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 33 103 398 296 Tabel 126: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 05 34 864 118 103  6 ESF+ Ülemineku h 06 24 989 112 6 ESF+ Ülemineku h 07 1 330 848 6 ESF+ Ülemineku h 08 2 178 599 6 ESF+ Ülemineku h 09 40 035 619 Tabel 127: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 02 103 398 296 2.1.6.7. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet 2.1.6.7.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumine hõlmab selliste tegevuste arendamist, mis toetavad iseseisvat elu ja kohalike kogukondade võimekuse suurendamist, eri poliitikavaldkondade koordineerimist ja lõimimist, et hõlbustada ligipääsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ning suurendada sotsiaaltöötajate ja muu tööjõu pädevust ning oskusi. Sekkumise eesmärk on töötada välja terviklik pikaajalise hoolduse süsteem, mis ennetaks, vähendaks ja aitaks toime tulla hooldusvajadustega, edendaks inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut ning toetaks hooldajaid. Sellise süsteemi nurgakivideks on: 1) hea üldine koordineerimine; 2) hästi kavandatud tänapäevane töömetoodika ja teadmistebaas; 3) hästi toimivad, kvaliteetseid ja piirkondlikult kättesaadavad sotsiaalteenused; 4) professionaalsed sotsiaaltöötajad ja muu tööjõud pikaajalises hoolduses; 5) teenuste osutamiseks ja tarbimiseks vajaliku infrastruktuuri ning keskkonna olemasolu mida toetatakse investeeringutega kaasaegsesse sotsiaalteenuste taristusse (vt taristusse tehtavaid investeeringuid käsitlev peatükist 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii). Hea üldine koordineerimine ning hästi kavandatud tänapäevane töömetoodika ja teadmistebaas • Pikaajalise hoolduse oluline osa on sellise tervikliku hindamissüsteemi loomine, mis hõlmab vajalikke andmeladusid, andmevahetussüsteeme ja -vahendeid. Praegu on puudu sektorisisesest koostööst, riikliku ja kohaliku tasandi ning sotsiaal- ja tervishoiusektori vahelisest koordineerimisest ning innovatsioonist. Sekkumise raames toetatakse tegevusi ja projekte, mis panustavad nende eesmärkide saavutamisse (aitavad luua hindamisinstrumente, andmevahetuskeskkondi jne). • Suurendatakse poliitikakujundajate suutlikkust nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil ning arendatakse teenuseosutajaid, samuti koostööd kohalikul tasandil arendustegevuste kaudu. • Toetatavate meetmete üks eesmärk on suurendada kogukondade, klientide ja nende katusorganisatsioonide võimekust. Selleks suurendatakse nende teadlikkust ja toetatakse tegevusi, mis ergutavad uuenduslike digitaalsete ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Edu saavutamiseks on otsustava tähtsusega avaliku sektori, aga ka era- ja mittetulundussektori ning haridusasutuste kaasamine. • Panustatakse uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu. See hõlmab erinevate tugitehnoloogiate laialdasema kasutamise võimaldamist nii kodukeskkonnas kui ka teenuste osutamisel. Samuti toetatakse meetmeid, mis edendavad teenuste osutamise kvaliteeti ja kättesaadavust, ning tõhustatakse järelevalvet. Hästi toimivad ja piirkondlikult juurdepääsetavad sotsiaalteenused 104  • Eesti sotsiaalpoliitika eesmärk on luua tingimused ja toetada väärikat elu, iseseisvat toimetulekut, kodus elamist ning vaimsete erivajadustega inimeste ja eakate osalemist ühiskonnas nii kaua kui võimalik. Eesti on loonud uued teenused (nt intervallteenused), katsetab kohalikele omavalitsustele mõeldud teenusemudeleid ja loob kaitstud töökoha teenuse. Iseseisva elu eeltingimus on kvaliteetse sotsiaalse taristu olemasolu ja selliste sotsiaalteenuste kättesaadavus, mis aitavad vältida institutsionaliseerimist ning võimaldavad inimesel elada oma kodus. Sekkumise raames toetatakse eespool kirjeldatud põhimõtetest lähtuvate teenuste arendamist ja pakkumist. Nende teenuste sihtrühmadeks on nii inimesed, kes vajavad pikaajalist hooldust (eakad, puudega inimesed) kui ka hooldajad.  Samuti arendatakse ja toetatakse dementsuse all kannatavatele inimestele teenuste osutamist, see hõlmab dementsussõbralikke koduteenuseid ning toetavad päevahoiuteenuse, nende kättesaadavust ja kvaliteeti, sh tõenduspõhiste sekkumiste/töömetoodikate rakendamist.  Teenused moodustavad ühtse terviku ERF sekkumisest tehtavate investeeringutega pikaajalise hoolduse taristusse. Kutselised sotsiaaltöötajad ja muu tööjõud pikaajalise hoolduse valdkonnas  Muudatused teenustes toovad kaasa vajaduse uute oskuste järele. Selleks et rahuldada sotsiaalkaitsesektoris nõudlust kvalifitseeritud tööjõu järele, toetada sektorisisest koostööd, koordineerimist riikliku ja kohaliku tasandi, sotsiaal- ja tervishoiusektori vahel ning panustada innovatsiooni, on vaja kaasata sektorisse lisaspetsialiste ja parandada seal juba töötavate inimeste oskusi. Praegu osutatakse pikaajalise hoolduse teenuseid ja abi enam kui 80 000 teenuse osutamise kohas, kuid tegelik vajadus on vähemalt 132 000 kohta. See tähendab, et tööjõu nõudlus on isegi suurem kui 2016. aastal OSKA aruandes prognoositi.  Sekkumise raames suurendatakse seal juba töötavate inimeste pädevusi koolituste, õppematerjalide väljatöötamise, parimate tavade jagamise jne abil. Erilist tähelepanu pööratakse lastega töötavatele spetsialistidele. Toetatavad tegevused hõlmavad nii spetsialistide põhikoolitusi kui ka täiendusõpet.  Sotsiaaltöötajate kvalifikatsioonibaas algab õppekavadest ja koolitusest, mis vastavad tööturu vajadustele, st kvaliteetsest täiendusõppest. Sotsiaalvaldkond võib aidata eelkõige leida erikoolituse pakkujaid ja vajaduse korral saada koolitust teemadel, mis on omased kitsamatele sihtrühmadele ning mida ei ole otstarbekas arendada näiteks kõrghariduse raames.  Panustatakse digipädevuste suurendamisse sektoris. Sekkumise raames toetatakse projektide elluviimist, mis parandavad sotsiaalteenuste teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Kvaliteedikriteeriumid lepitakse kokku õiguslikul tasandil – täpsustatakse pikaajalise hoolduse mõiste, KOV rolli hoolduskoormusega inimeste toetusvajaduse väljaselgitamisel, samuti KOVide roll eelistada kodus elamist toetavate teenuste pakkumist asutuspõhisele hooldusele jne. Investeeringute kaudu toetatakse teenuste integreerimist ja koordineerimist; panustatakse isikukesksete teenuste osutamisse, mis suurendavad inimeste igapäevast toimetulekut ja heaolu nende kodus; toetatakse ettevalmistustöid uute toetusmeetme väljatöötamist eakatele, kes ei suuda üksi toime tulla, kuid vajavad hooldusasutustest vähem abi; katsetatakse uusi uued meetmed uutele sihtrühmadele (nt vaimsete häiretega sõltlased, autismispektri häirega inimesed jne), mis võimaldavad eakatele, erivajadustega inimestele ja hoolduskoormusega inimestele paindlikke töötingimusi; toetatakse tegevusi, mis soosivad tervena ja aktiivsena vananemist; aitavad kaasa keerukate probleemide tõhusamale lahendamisele ning suunavad täiendavaid vahendeid sotsiaalküsimustega tegelemiseks. Sekkumine on tihedalt seotud esieesmärk (k) all punktis 2.1.7 kirjeldatud tegevustega, aga käesolevas peatükis kirjeldatud tegevusi viiakse ellu nö ülalt alla meetodil st toetatavad valdkonnad ja projektid valitakse välja riigi tasandil keskselt vajadusel piirkondlikke eripärasid arvestades. Sekkumise raames antakse eesmärkide saavutamiseks toetust. Investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Erivajadusega inimesed; hooldusvajadusega inimesed; dementsuse all kannatavad inimesed ja nende pereliikmed; hoolduskoormusega või hoolduskoormuse tekkimise potentsiaaliga inimesed; kohalikud omavalitsused ja kogukonnad; Sotsiaalkindlustusamet; sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiupoliitika kujundajad; 105  sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiutöötajad ning teenuseosutajad; sotsiaal-, haridus-, tööhõive- ja tervishoiusektor; (tehnoloogia)ettevõtted; eestkostesüsteemi osalised, eraõiguslikud ja mittetulunduslikud organisatsioonid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, arvestades piirkondlikke ja kohalikke vajadusi. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 106 2.1.6.7.2. Näitajad Tabel 128: Väljundnäitajad Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 6 k ESF+ Ülemineku PSO39 Hoolekandeteenuste Arv 900 8770 saajate arv Tabel 129: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 k ESF+ Ülemineku PSR33 Osalejate osakaal, % 70% 2020 70% SFOS, kelle toimetulek projektide paranes või säilis aruanded 6 k ESF+ Ülemineku PSR34 Osalejate osakaal, % 70% 2020 70% SFOS, kelle projektide hoolduskoormusega aruanded seotud olukord paranes 2.1.6.7.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 130: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 161 42 660 462 Tabel 131: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 01 42 660 462 Tabel 132: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 33 42 660 462 Tabel 133: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 10 42 660 462 Tabel 134: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 02 42 660 462 107 2.1.6.8. Erieesmärk (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega 2.1.6.8.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumisloogika on kooskõlas erieesmärgi e mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sh ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades kooli- ja töökohapõhise õppe ja õpipoisiõppe kasutuselevõtu raames kavandatud sekkumisi ja neid täiendades. Samuti aitab see lahendada probleeme, mis on seotud haridustöötajate nappuse ning hariduse ja koolituse ebapiisava vastavusega muutuvate oskuste vajadustele tööturul. Kvaliteetse ja kaasava hariduse ning haridusasutuste ressursitõhusa võrgustiku ja taristu tagamiseks on vaja võtta arvesse piirkondlikke demograafilisi muutusi ning vaadata läbi hariduse sisu ning haridussüsteemi osaliste ülesanded ja rollid. Kavas on arendada ja rakendada piirkondlike hariduskeskuste kontseptsiooni, mis ühelt poolt soodustab koostööd üld-, kutse- ja kõrghariduse ning teiselt poolt hariduse ja töömaailma vahel. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutustel on suurim mõju Ida-Virumaale, Kagu- ja Kesk-Eestile ning keskustest kaugemal asuvatele piirkondadele. Piirkondades, kus sotsiaal-majanduslik olukord on keskmisest halvem, rahvaarv väheneb ja kus elab palju teisest rahvusest alalisi elanikke, on vaja leida erilahendusi, milles võetakse arvesse piirkonna kultuurikeskkonda ja arengutausta. Toetatakse järgmisi tegevusi: 1) Investeeringud, millega toetatakse erinevate haridusasutuste, sh kutseharidusasutuste, üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate ja kõrghariduse (sh näiteks ülikoolide piirkondlikud kolledžid) vahelist koostööd. Projektid valitakse välja partnerlusel põhineva hariduskonsortsiumi kontseptsiooni alusel ning täielikus kooskõlas piirkondlike ja kohalike oludega. Projektid peaksid pakkuma kvaliteetseid keskhariduse õppekavasid vähemalt üldkesk- ning kutseharidusasutuste koostöös, kaasates vajaduse korral ka kõrgharidus- ja mitteformaalse õppe pakkujaid ning põhikoole (kui see on vajalik, et hõlbustada üleminekut põhikooli kolmandast astmest keskharidusse). Väikesemahulised investeeringud suunatakse nüüdisaegse kvaliteetse õppe- ja õpetamiskeskkonna loomisele, sh digiõppe taristu loomisele, samuti juba olemasoleva taristu ümberehitamisele ja ajakohastamisele, mis on vajalik kvaliteetse keskhariduse pakkumiseks mitme haridusasutuse koostöös. Sekkumine aitab vähendada hariduslikku kihistumist ja piirkondlikke erinevusi. Eelistatakse projekte piirkondades, kus on suur teisest rahvusest alaliste elanike osakaal ja kus noorte koolist väljalangemise oht on suurem, ning projekte, millel on positiivne mõju innovatsiooni edendamisele ning koolide ja ettevõtjate vahelisele koostööle, et parandada töökohapõhise õppe (õpipoisiõppe) tüüpi koolituse kvaliteeti. 2) Investeeringud põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju piirkondades, kus sotsiaal-majanduslik olukord on alla keskmise ning enamik elanikkonnast väheneb ja vananeb. Investeeringuid tehes keskendutakse hariduse kvaliteedile ja arvestatakse selle kättesaadavusega kõigile õpilastele27. Toetuse saamiseks peavad projektid olema pikas perspektiivis kestlikud (vastavalt õppekohtade prognoosile aastani 2035), aitama parandada hariduse kvaliteeti, sh avaldama mõju haridustöötajate töötingimustele ja õppekeskkonna kvaliteedile, ning toetama formaalhariduse, mitteformaalse ja informaalse õppe vahendite ja taristu ristkasutamist noorte ja täiskasvanute poolt, et teha koostööd hariduskeskustega, eelkõige põhikooli kolmandas astmes. Projektide tulemusena tuleb saavutada seatud ressursitõhususe kriteeriumid, võttes arvesse piirkonna haridusasutuste võrku tervikuna ning muud taristut, mida kasutatakse mitteformaalse ja informaalse õppe pakkumiseks kogukonna noortele ja täiskasvanud õppijatele. Kõik selle tegevussuuna raames ehitatud või rekonstrueeritud ehitised ja rajatised vastavad ligipääsetavuse, energiatõhususe ja muudele horisontaalsetele kriteeriumidele. 3) Investeeringud, mis võimaldavad ning toetavad ligipääsetavust haridusele ja noorsootööle, sh eriti erivajadustega inimeste ligipääsu ja kaasamist üldhariduskoolidesse, kutseharidusasutustesse ning noorsootööasutustesse (ülalnimetatud koolivõrgu investeeringud juba arvestavad ligipääsetavuse jm nõudeid). Toetatakse universaalse disaini põhimõtteid järgivaid investeeringuid õppekeskkonda (sh õppevahendid, töövahendid, õppetingimused, liikumisteed jne), et hõlbustada kaasava hariduse edendamist hariduses ja 27 Vabariigi Valitsuses kinnitatud haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel, kelle pädevuses on põhihariduse korraldus, tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes. Kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleb kolmanda kooliastme õpe tagada vähemalt omavalitsuse suuremates keskustes, sh kindlustades vajaduse korral õppes osalemist toetavad teenused, nt transporditeenuse. 108  noorsootöös. Puudega inimestele ligipääsetavuse tagamiseks on vaja nii abivahendeid, mis aitavad kompenseerida individuaalseid tegevus- ja funktsioonipiiranguid kui ka kohandada keskkonda, teenuste osutamist, infoedastusviise ja suhtlusvõimalusi. 4) Eespool nimetatud sekkumismeetmete rakendamist toetatakse meetmega, millega edendatakse hariduse kvaliteedi hindamist ning kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimist. Selleks toetatakse koolivõrgu ja koolide juhtimisele keskendunud kompleksse ja tervikliku teenuse väljatöötamist ja juurutamist. Teenus põhineb tõenduspõhisel kooli/koolivõrgu kvaliteedijuhtimise metoodikal, mis sobib erinevates olukordades kasutamiseks. See on teadmistepõhine viis pakkuda kohalikele omavalitsustele tööriistakasti, mis võimaldab kavandada tegevusi koolivõrgu ajakohastamiseks, õpetamise ja õppimise kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks ning seirata nende tegevustega seotud sisendit, protsesse ja mõju. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Õpilased, õpetajad, kohalikud omavalitsused, riik, koolijuhid, haridusasutused (koolijuhid, õpetajad). Haavatavad sihtrühmad: suuremas väljalangemisohus olevad õpilased, puuetega õpilased, hariduslike erivajadustega õpilased, teisest rahvusest alalised elanikud, madala sotsiaalmajandusliku taustaga isikud. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Sekkumine loob paremad võimalused kaasava hariduse põhimõtete edendamiseks koolides. Kõik investeeringud hoonetesse ja õpikeskkonda peavad vastama puuetega inimeste juurdepääsetavuse kriteeriumidele. Koolipidajad saavad eritoetust väikelahendusteks, et tuge vajavaid lapsi saaks hõlpsamini tavakoolidesse kaasata. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Põhikoolide võrgustiku arendamisse ja ümberkorraldamisse investeerimisel (tegevus 2) keskendutakse väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkondadele (eelkõige Ida-Virumaa), kus on suur osa rändetaustaga ja kehvema sotsiaal-majandusliku taustaga elanikkonnast. Selline lähenemisviis tagab kaasamise ja võrdse juurdepääsu kvaliteetsele haridusele. Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad ei ole põhikoolide võrgustiku toetusmeetme sihtpiirkonnad. Ülejäänud tegevuste puhul konkreetseid sihtpiirkonnad puuduvad ning neid viiakse ellu üle-eestiliselt. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. 109 Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 110 2.1.6.8.2. Näitajad Tabel 135: Väljundnäitajad Piir-konna eesmärk Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 ii ERF Ülemineku RCO67 Uute või ajakohastatud Isikud 200 1700 haridusasutuste klassiruumide mahutavus Tabel 136: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 ii ERF Ülemineku RCR71 Uute või kasutajaid 0 2021 1530 SFOS, ajakohastatud aastas projektide haridusasutuste aruanded kasutajate arv aastas 2.1.6.8.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 137: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 122 65 090 519 6 ERF Üleminekud ii 149 5 000 000 Tabel 138: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 01 70 090 519 Tabel 139: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 31 50 000 000 6 ERF Ülemineku ii 33 20 090 519 Tabel 140: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 09 N/A Tabel 141: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 03 70 090 519 111 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu 2.1.6.9.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Üks tähtis ülesanne sotsiaalsektoris on pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse, piisavuse ja kvaliteedi tagamine, teenuseosutajate valiku laiendamine, tööjõu kvalifikatsiooni ja motivatsiooni parandamine ning pikaajalise hoolduse rahalise kestlikkuse parandamine. Selgelt joonistub välja vajadus suurendada pikaajalise hoolduse riiklikku rahastamist, rakendada kulutõhusamat lähenemisviisi ja suurendada kohalike omavalitsuste võimekust pakkuda kodus osutatavaid pikaajalise hoolduse teenuseid. N-ö pehmete sekkumiste, sh süsteemi arendamine ja ümberkorraldamine, rahastusmudelite uuendamine, uute teenuste väljatöötamine ja pakkumine jne, kõrval on vaja tegeleda ka pikaajalise hoolduse jaoks tarviliku taristuga nii sotsiaalkaitse sektoris kui ka tervishoius, et tagada inimkesksete ning lõimitud teenuste pakkumine. Partnerite, sidusrühmade ja ekspertide koostöös välja töötatud pikaajalise hoolduse mudel näeb ette, et teenuseid osutatakse riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. Riik võtab suurema vastutuse selliste pikaajalise hoolduse teenuste arendamise eest, mida ei ole mõistlik igal omavalitsusel eraldiseisvalt välja arendada, samal ajal kui kohalik tasand teab kõige paremini oma abivajajaid ning saab seetõttu pakkuda parimat abi. Selleks et pikaajalise hoolduse süsteemi ümberkorraldamine õnnestuks – teenuste kättesaadavus ja kvaliteet paraneks – tuleb suurendada riigi ja kohalike omavalitsuste panust. Sekkumise eesmärk on toetada tegevusi ja taristuinvesteeringuid, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi, ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist. Kõik see on seotud ESFi vahenditest toetatava pikaajalise hoolduse korralduse muutmise, teenuste arendamise ja osutamise meetmega erieesmärgi k raames. Sekkumise lähtekohaks on deinstitutsionaliseerimise põhimõte ning eesmärgiks on võimalikult palju toetada inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut ning säilitada inimeste sidet kogukonnaga. Sotsiaalkaitse ja tervishoiusüsteemide kestlikkuse tagamiseks ja inimkeskse abi osutamiseks on vaja üleminekut tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektorite institutsionaalsest hooldusest integreeritud koostööle ja koordineerimisele. Kõik investeeringud sotsiaal- ja tervishoiuinfrastruktuuri tehakse kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (sh üldkommentaar 5 ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee kokkuvõtvad tähelepanekud, austades nõuetekohaselt võrdsuse ja valikuvabaduse põhimõtteid, õigust iseseisvale elule, ligipääsetavusele ja mis keelab igasuguse eraldamise), Euroopa Liidu põhiõiguste harta, lapse õiguste konventsiooni, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja selle tegevuskava, Puuetega inimeste õiguste strateegia 2021– 2030 ja muude asjakohased strateegiatega. Sekkumisel on kaks peamist tegevussuunda, mis on üheks osaks pikaajalise hoolduse süsteemi ümberkorraldamise tervikpaketiks: 1. Esimene tegevussuund on suunatud sotsiaalhoolekandesektorile. Põhitegevus on seotud investeeringutega, mis võimaldavad pakkuda kogukonna- ja kodupõhiseid lisateenuseid kõrvalabi vajadusega inimestele. Tegevus hõlmab nii uut tüüpi teenuste (nt kogukonna majad vanemaealistele või isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamiseks kohalikus omavalitsuses teenuskohtade jms) loomist kui ka olemasolevate teenuste ümberkujundamist (sh abitehnoloogiate, nutilahenduste kasutamine jms), et toetada inimeste iseseisvust ja vältida institutsionaliseerimist. Erihoolekandeteenuse ümberkorraldamisel kohaldatakse koduläheduse põhimõtet. Teenuste ja taristu arendamisel on esmatähtis säilitada kontakt perega ning võimaldada inimestel saada toetust oma perekondadelt ja minna üle kergematele kogukonnapõhistele teenustele, kui inimene on valmis väiksemaks abiks ja suuremaks sõltumatuseks. Samuti toetatakse tegevusi, mille eesmärk on julgustada era- ja mittetulundussektorit investeerima sotsiaalhoolekande valdkonda; soodustatakse tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laialdasemat kasutamist sotsiaalkaitse valdkonnas nii selleks, et parandada ligipääsu kohalikele omavalitsustele, riiklikele teenustele ning haridus- ja teadusasutustele, kui ka erasektori kaasamiseks. Lisaks täisealiste toetamisele, on oluline toetada ka kompleksprobleemidega ja suure abivajadusega lapsi, kes vajavad integreeritud tuge nii sotsiaal-, haridus- kui ka tervishoiuvaldkonnast. Laste toetamiseks arendame ESF+ vahendite toel sihtgrupispetsiifilise teraapiaid ja sekkumisi, mida pakutakse nii ööpäevaringselt kui ka nö ambulatoorselt. Ööpäevaringsete teenuseid soovime pakkuda perepõhiselt ja viia lapsed välja ühiselamutüüpi hoonest. Ööpäevaringseid teenuseid pakutakse lastele ajutiselt, eesmärgiga ennetada laste sattumist vanglasse. 112  Teenuse osutamise vältel toimub pidev koostöö perega, et laps saab võimalikult kiiresti tagasi oma tavapärasse keskkonda naasta. 2. Teise tegevussuuna eesmärk on luua maakondlikud integreeritud heaolukeskused, mis ühendavad nii tervishoiu kui ka sotsiaalsektori teenuste osutamise (esmatasandi tervishoid ja üldhaigla, eriarstiabi ning muud ühiskondlikud teenused; kodu lähedal osutatavad sotsiaalhoolekandeteenused). Viljandi maakonnas luuakse praegu esimest integreeritud heaolukeskust, kuid sellised keskused on mõistlik luua ka teistesse maakondadesse. 2015. aastal tellis Eesti Haigekassa Maailmapangalt uuringu, mille tulemusena koostati koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Viljandi haiglaga tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise projekt. Projekti tulemusena loodi haigla-, esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalsektori vaheline piirkondlik koostöömudel, mida saab rakendada ka mujal Eestis. Projekti ja ERFi kaasrahastamise tulemusena on Viljandi Eestis esimene, kes ehitab uue maakondliku integreeritud tervise- ja heaolukeskuse, mis vastab tänapäevastele vajadustele ning on majanduslikult elujõuline. Teistes maakondades on olukord praegu vastupidine, sest kasutusel olevad haiglahooned on liiga suured, ebatõhusa planeeringuga ning nende püsi- ja halduskulud on kopsakad. Eesmärk on saavutada Viljandiga sarnane tulemus ka teistes maakondades ning pakkuda seeläbi inimestele õigeaegseid ja tõhusaid teenuseid. Ressursside piiratuse tõttu ei ole võimalik luua integreeritud tervise- ja heaolukeskusi samal ajal kõikidesse Eesti maakondadesse. Seepärast lähtutakse konkreetsete objektide valikul põhimõttest, et esmajärjekorras suunatakse investeeringud nendesse maakondadesse, mis oma sotsiaal-majandusliku või geograafilise positsiooni tõttu on teistest kehvemas olukorras. Investeeringud moodustavad tervikpaketi poliitikaeesmärk 2 raames tehtavate investeeringutega maakonnahaiglate energiatõhususe suurendamiseks. Maakondlikesse integreeritud heaolukeskustesse tehtavad investeeringud põhinevad inimesekesksel integreeritud haigla üldkaval, mis töötatakse välja struktuursete reformide tugiprogrammi toel. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad - Hooldamist vajavad isikud, sh eakad, kognitiivsete häiretega inimesed ja sotsiaalse toimetuleku raskustega isikud, suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lapsed - Kohalikud omavalitsused, kogukonnad, mittetulundusühendused, erasektor, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad, k.a spetsiaalne tööjõud, hooldust vajavate isikute pereliikmed, st võimalikud isikud, kelle suhtes hoolduskoormust kohaldatakse - Tervishoid ja sotsiaalvaldkond (teenuseosutajad, sh spetsiaalne tööjõud) Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; 113  kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.9.2. Näitajad Tabel 142: Väljundnäitajad kategooria eesmärk Piirkonna Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) Vahe- eesmärk Siht- Näitaja Fond Eri- ID 6 iii ERF Ülemineku PSO19 Kaasajastatud heaolukeskuste arv arv 0 2 6 iii ERF Ülemineku PSO18 Loodud või kohandatud elu- ja 0 524 arv teenuskohtade arv Tabel 143: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 iii ERF Ülemineku PSR18 Uue või Kasutajaid/ 0 2020 557 SFOS, ajakohastatud elu- aastas projektide ja teenuskohtade aruanded kasutajate arv 2.1.6.9.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 144: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 127 95 600 000 Tabel 145: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 01 95 600 000 Tabel 146: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 33 95 600 000 114 Tabel 147: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 09 N/A Tabel 148: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 03 95 600 000 2.1.7. PRIORITEET: INNOVAATILISED KOGUKONDLIKUD LAHENDUSED SOTSIAALHOOLEKANDES See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.7.1. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet 2.1.7.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumise eesmärgiks on toetada kohalike tegevusrühmade kaudu kvaliteetsete, kestlike ja taskukohaste teenuste pakkumise suurendamist, uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu edendamist jne, panustades seeläbi sotsiaalse heaolu suurendamisse. Kohalikud tegevusrühmad, kes saavad ESF+ toetust taotleda on samad rühmad, kes rakendavad Leader-lähenemist EAFRDst. EARFD ja ESF+ vahelised kohustused ja toimimisviis on täpsemalt kirjeldatud partnerlusleppes. Sekkumise üldeesmärgiks on maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine läbi LEADER põhimõtete. Strateegiate koostamisel, projektide valimisel ning nende rakendamisel lähtutakse LEADERi seitsmest põhielemendist: piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad; altpoolt tulev algatus; avaliku ja erasektori partnerlus; kohalikud tegevusrühmad/grupid; innovatsiooni soodustamine; integreeritud ja mitut valdkonda hõlmavad meetmed; võrgustikutöö ning koostöö. Kogukonnapõhine sotsiaalprobleemide 115  uuenduslik lahendamine lähtub lisaks ka sotsiaalse ettevõtluse põhimõtetest ning aitab tugevdada selle kuvandit ühiskonnas. Sekkumise raames toetatakse tegevusi, mis panustavad järgmistesse eesmärkidesse:  pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine;  inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Sekkumise raames on võimalik toetada kohalikke algatusi, mis parandavad sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti; toetavad teenuste integreerimist ja koordineerimist; panustavad isikukesksete teenuste osutamisse; suurendavad inimeste igapäevast toimetulekut ja heaolu nende kodus; uute toetusmeetme väljatöötamist eakatele, kes ei suuda üksi toime tulla, kuid vajavad hooldusasutustest vähem abi; uued meetmed uutele sihtrühmadele (nt vaimsete häiretega sõltlased, autismispektri häirega inimesed jne), mis võimaldavad eakatele, erivajadustega inimestele ja hoolduskoormusega inimestele paindlikke töötingimusi; toetavad tervena ja aktiivsena vananemist; aitavad kaasa keerukate probleemide tõhusamale lahendamisele ning suunavad täiendavaid vahendeid sotsiaalküsimustega tegelemiseks. Sekkumine on seotud esieesmärk (k) all kirjeldatud tegevustega, aga käesolevas peatükis kirjeldatud tegevusi viiakse ellu nö alt üles meetodil st et toetatavad projektid valitakse välja kohalike tegevusrühmade poolt lähtuvalt nende endi strateegiates seatud eesmärkidest. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Kohalikud tegevusrühmad, kohaliku tasandi organisatsioonid (sh KOVid, ettevõtted, MTÜd, seltsid jne), mis panustavad kohalikul tasandil kvaliteetsete, kestlike ja taskukohaste sotsiaalset heaolu suurendavate teenuste kättesaadavuse parendamisse. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Vajaduse korral võetakse meetmeid, et toetada spetsiifilisi rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele sihtrühmadele või ebasoodsas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Meetmete rakendamisel lähtutakse võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest, kehtestades osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/-komisjonide koosseis (nt sooline tasakaal organite/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikumenetlused (mittediskrimineerivad põhimõtted projektide hindamisel ja valikul). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, eri piirkonnad, võttes arvesse kogukondade erinevat võimekust. 116 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.7.1.2. Näitajad Tabel 149: Väljundnäitajad Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 7 k ESF+ Ülemineku PSO40 Toetatud kohalike arv 22 22 tegevusrühmade strateegiate arv Tabel 150: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 7 k ESF Üle- PSR35 Maaelanikkonna % 64% 2020 54% SFOS, + mineku osakaal, kes on projektide hõlmatud kohalike aruanded tegevusrühmade strateegiatega 2.1.7.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 151: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 117  7 ESF+ Ülemineku k 152 4 996 837 Tabel 152: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 7 ESF+ Ülemineku k 01 4 996 837 Tabel 153: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 7 ESF+ Ülemineku k 12 4 996 837 Tabel 154: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 7 ESF+ Ülemineku k 10 4 996 837 Tabel 155: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 7 ESF+ Ülemineku k 02 4 996 837 2.1.8. PRIORITEET: MATERIAALSE PUUDUSE VÄHENDAMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.8.1. Erieesmärk: (m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist 2.1.8.1.1. Fondide sekkumine Toetuse liigid Vaesus püsib Eestis üldiselt ühtlasel tasemel ja on väikeses languses, samas on teatud sihtrühmade (töötud, vanemaealised, üksikvanemad) vaesus ja vaesuse risk suur. Abi toimetulekuks on vaja nii lühiajalisemalt ootamatute raskuste tõttu kui ka pikemaajaliselt. 118 Seetõttu kasutatakse rahalisi vahendeid sihtrühmale toidu ja esmase materiaalse abi andmiseks ning kaasnevate meetmete pakkumiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on kavandatud järgmised tegevused: 1) toidu ja esmase materiaalse abi kättesaadavaks tegemine abivajavale sihtrühmale; 2) toiduannetuste kogumine ja jaotamine, mis vähendab ka toidu raiskamist; 3) kaasnevate meetmete pakkumine. Esimeses punktis osutatud tegevus hõlmab toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmist keskselt toetuse saaja poolt ja jaotamist kohalikul tasandil või sihtrühmale voucherite pakkumist, mis võimaldab neil otse osta/saada esmast toiduabi ja materiaalset abi. Voucherite puhul leiab toetuse saaja hankega partneri(d) (kauplused) ja vouchereid jagavad määratud sihtrühmale kohalikud omavalitsused või muud toetuse saaja poolt määratud partnerid. Voucherite kasutuselevõtt suurendab ka kliimaeesmärkidega seotud ja keskkonna-alaste- aspektidega arvestamist. Toiduabi korraldus voucherite kaudu soodustab üleminekut ringmajandusele (aitab vähendada pakendeid jne) ning aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Teise tegevuse puhul leiab toetuse saaja toiduannetusi koguva(d) ja jagava(d) partneri(d) hankega. Partner(id) teeb järgmiseid tegevusi: o kogub üle-eestiliselt annetatavat toitu (kauplustelt, talunikelt jt annetajatelt); o korraldab toiduabi jõudmise (regionaalsete) ladustamiskohtadeni; o ladustab ja jagab toitu (ise või muu partneri abil) üldjuhul oma või nende poolt selleks otstarbeks renditud nõuetele vastavates ruumides; o tagab, et abi jõuab sihtrühmani ka juhul, kui sihtrühma kuuluval inimesel puudub võimalus toidupakile ise järgi tulla (transpordi puudumise, füüsilise puude vms tõttu), et tagada sealjuures inimese võimalus osaleda kaasnevates meetmetes; o tagab sellise abi jagamise vähemalt kaks korda aastas. Mõlemat tegevust täiendab kaasnevate meetmete pakkumine, mille eesmärk on leevendada enim puudustkannatavate isikute sotsiaalset tõrjutust ja toetada toimetulekut. Peamised sihtrühmad Sihtgrupp on objektiivsete kriteeriumite alusel määratud enim puudust kannatavad isikud – peamiselt absoluutses vaesuses elavad inimesed, kodutud ja vaesuse ohus olevad inimesed. Täpsemad sihtrühma kriteeriumid määrab ja kinnitab Sotsiaalministeerium toetuse andmise tingimustes. Ühtsete kriteeriumide määratlemiseks tehakse koostööd KOV-dega (valla- ja linnavalitsused omavad parimat ülevaadet abi vajavatest isikutest), erinevate riigiasutuste (sh asjakohaste ministeeriumide) ning kolmanda sektori vastava valdkonna organisatsioonidega, võttes arvesse perioodi 2014-2020 toiduabi jagamise kogemusi, koostatud analüüse ja kehtivat seadusandlust. Kindlasti on abi saama õigustatud toimetulekutoetuse saajad. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. 2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus. Seega on toimetulekupiir absoluutse vaesuse piiri lähedal, mille puhul on õigustatud nii toiduabi ja esmase materiaalse abi, kui ka kaasnevate meetmete pakkumine. Enim puudust kannatavate isikute kriteeriumide määratlemine toimub järgnevalt: • võttes aluseks koostatud analüüsid, kehtiva seadusandluse ning varasema perioodi kogemuse, esitab Sotsiaalministeerium ettepaneku enim puudust kannatavate isikute kriteeriumite määratluse kohta toetuse andmise tingimustes; • enim puudust kannatavate isikute määratlemise kriteeriumid kooskõlastatakse asjakohaste ministeeriumide, KOV-ide ning kolmanda sektori vastavate organisatsioonidega; • kokkulepitavad kriteeriumid enim puudust kannatavate isikute määratlemiseks kinnitab Sotsiaalministeerium. 119 Riiklike või piirkondlike toetuskavade kirjeldus Sekkumise eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust ja aidata kaasa vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vähendamisele Eestis. Täpsemalt pakutakse enim puudustkannatavatele isikutele toitu ja esmast materiaalset abi ning pakutakse sotsiaalse kaasamise meetmeid. Toidu jagamine võimaldab luua paremat kontakti abivajava isikuga ja seeläbi kaasata ta muudesse teenustesse ja/või tugiteenustesse, näiteks tööturuteenustesse, sotsiaalhoolekandeteenustesse, haridusele ja koolitusele juurdepääsule, mis pikemas perspektiivis võiks aidata parandada isiku sotsiaal-majanduslikku olukorda ja vähendada abivajadust. Sihtgrupis olev inimene suunatakse temale asjakohaste kaasnevate meetmeteni, mida rahastatakse riigi või KOV eelarvest, teatud juhtudel ka ESFist. Rakendamise eelduseks on koostöö KOVidega, kellel on parim ülevaade enim puudust kannatavatest isikutest oma piirkonnas, et tagada igale abisaajale juurdepääs KOV- poolsetele kaasnevatele meetmetele. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on sotsiaalnõustamine ja teiste sotsiaalteenuste pakkumine KOV-i ülesanne. Seega on olemas kogu riiki kattev struktuur nende meetmete pakkumiseks ning dubleerimine ei ole otstarbekas, seda enam, et enamus enim puudust kannatavatest isikutest tuvastatakse KOV-i poolt. Kodutute varjupaikades pakutakse täiendavaid suunatud teenuseid, nt resotsialiseerimisteenust. Lisaks sotsiaalnõustamisele ja teistele KOV teenustele suunatakse abisaajaid võimalusel sobivatesse ESF meetmetesse, parandamaks toimetulekut pikas perspektiivis. Kaasnevad indikatiivsed KOV meetmed sihtgrupile (sotsiaalteenused) on sotsiaalnõustamine; rehabilitatsiooni- , lapsehoiu-, töötamise toetamise-, toetatud elamise-, hooldamine perekonnas-, eluasemeteenus, jms teenused (sh võlanõustamine). Tegevuste valimise kriteeriumid Rakendamise kavandamise lähtepunkt on jõuda võimalikult laia sihtrühmani, pöörates samal ajal tähelepanu toidu toiteväärtusele ja kvaliteedile ning toetusesaajate väärikusele. Kõiki tegevusi viiakse ellu eelkõige kohalikul tasandil koostöös kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute, kaupluste jm partneritega, partnerid on kaasatud ka tegevuste välja töötamisel. Vastastikune õppimine, kohalike koostöövõrgustike loomine ja sotsiaalse vastutuse edendamine toiduainesektoris aitab kaasa sekkumise tõhususele. Toetuse saaja teeb regulaarselt koostööd maakondade ja kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondadega arutamaks kitsaskohti ja jagamaks parimaid praktikaid. Korraldatakse arenguseminare toidupankade ja kohalike omavalitsuste esindajatega, kus jagatakse edulugusid toidupäästmisel ja annetajate kaasamisel. KOVide ja lokaalsete toidupanga filiaalide koostöö aitab muutuvas süsteemis teenindada abivajajaid ning tagada nende väärikus ja võimalikult lihtne toidu kättesaamine. Kõikidele abisaajatele jagatakse retseptiraamatuid, kus on soovitused toiduraiskamise vältimiseks ja muud olulised toitu puudutavad soovitused. Täpsed rakendusskeemid igale tegevusele kinnitatakse Sotsiaalministeeriumi koostatud toetuse andmise tingimustes. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. 2.1.8.1.2. Näitajad Tabel 156: Väljundnäitajad Prioriteet Erieesmärk Fond Piirkonna- ID Näitaja Mõõtühik kategooria 8 m ESF+ Ülemineku MC01 Jagatud toidu ja kauba eur rahaline koguväärtus 120 Tabel 157: Tulemusnäitajad Andmete allikas Võrdlusväärtus Võrdlusaasta Erieesmärk kategooria Piirkonna- Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 8 m ESF+ Ülemineku MCR1 Toiduabi lõppsaajate arv arv 24 113 2021 SFOS, projektide aruanded 2.1.9. PRIORITEET: INIMESTELE LÄHEDASEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.9.1. Erieesmärk: (i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades 2.1.9.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Suurematelt funktsionaalsetelt linnapiirkondadelt oodatakse sekkumiste valikul keskendumist piiratud arvule arenguprobleemidele, mis vajavad oodatud tulemuste saavutamiseks kompleksseid ja lõimitud tegevusi. Projektide suurema mõju saavutamiseks luuakse integreeritum lähenemisviis, laiendades toetusõiguslike organisatsioonide (erasektor, valitsusvälised organisatsioonid ja ettevõtjad, eraisikud) ringi . Konkreetsed tegevused valitakse välja linnapiirkonna strateegia ja tegevuskava koostamise käigus. Linnapiirkonna strateegia koostatakse maakonna strateegia iseseisva osana koostöös kohalike omavalitsuste ja asutustega, kasutades nn alt-üles lähenemisviisi. Võtmeroll linnapiirkonna strateegia ettevalmistamisel, koostamisel ja kinnitamisel on asjaomastel linnalistel omavalitsustel. Strateegia koostamise protsessi kaasatakse ka teised linnapiirkonna sidusrühmad. Projektiettepanekute kogumiseks korraldatakse avatud konkursid, kus peale linnapiirkonna kohalike omavalitsuste saavad osaleda ka ettevõtted ja kolmanda sektori esindajad. Projektide valimise eest vastutavad linnapiirkonna kohalike omavalitsuste ja sidusrühmade esindajad piirkondlike valikukomisjonide vormis. Kõik projektid peavad olema kooskõlas linnapiirkonna strateegiaga. Hindamise tulemusena koostatakse projektide nimekirja sisaldavad linnapiirkondade tegevuskavad. Linnapiirkonna strateegia esitatakse korraldusasutusele arvamuse saamiseks, et tagada vastavus ühissätete määruse artiklis 29 sätestatud miinimumnõuetele. 121 Projektide valikule kaasa aitamiseks ja linnapiirkondade tegevuskavade koostamiseks antakse üksikasjalikud suunised ja luuakse infovõrgustikud. Et suurendada kohalike omavalitsuste projektide väljatöötamise võimekust, koordineeritakse ja toetatakse nõustamist ning koolitust keskselt. Poliitikaeesmärkide nr 2 ja 5 meetmed, mis on suunatud suurematele funktsionaalsetele linnapiirkondadele, on kavandatud integreeritud viisil, ühendades sekkumised iga funktsionaalse linnapiirkonna konkreetsete probleemide lahendamiseks meetmetega, mis on mõeldud keskkonna ja säästva liikuvuse kitsaskohtadega tegelemiseks suuremates linnapiirkondades. Sünergia teiste poliitika- ja erieesmärkidega saavutatakse maakondlike strateegiate rakendamisega. Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamisega seotud sekkumismeetmeid kavandatakse poliitikaeesmärgi nr 2 raames. Poliitikaeesmärgi nr 5 kohane linnapiirkondade erieesmärk keskendub üldistele elukeskkonnaga seotud takistustele ja arenguvõimalustele, mis on kindlaks määratud linnapiirkonna strateegiate koostamise käigus. Suur osa vahenditest fokuseeritakse Ida-Virumaa linnapiirkondade elukeskkonna arenguprobleemidega tegelemiseks ja need täiendavad õiglasele üleminekule suunatud meetmeid. Nutikad lahendused (sh rohelahendused) Seni ei ole suured funktsionaalsed Eesti linnapiirkonnad teenuste osutamiseks, transpordikorralduse muutmiseks ega linnaruumi atraktiivsemaks muutmiseks piisavalt digitaalseid ja muid nutikaid lahendusi kasutanud. Tänu uuenduslike ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste olemasolule on linnad hea keskkond uuenduslike lahenduste katsetamiseks ja rakendamiseks. Selliste lahenduste katsetamine võimaldaks lahendada linnade jaoks aktuaalseid arenguprobleeme, toetades samal ajal nende rahvusvahelist konkurentsivõimet. Toetust antakse linnades pakutavate nutikate teenuste ja lahenduste arendamiseks, katsetamiseks ja rakendamiseks (nt uued e-teenused, suur- ja avaandmete kasutatavus, e- demokraatia/kaasamislahendused, intelligentsed süsteemid (sh seireks) ja nutivõrgud (liiklus, valgustus jne)). Neid sekkumisi täiendab ka poliitikaeesmärgi nr 1 sekkumisloogika, mille kohaselt toetatakse ettevõtteid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavates investeeringutes, samuti toetatakse innovatsiooni ning teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja ettevõtjate vahelist koostoimet. Rohelahenduste projektide eesmärk on suurendada linnaruumi elurikkust, muutes linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja inimestele elamisväärseks. Tegevused hõlmavad elurikkust suurendavate elementide ja projekteerimistehnikate kasutamist linnaplaneerimises, liigirikaste alade loomist, looduslike veekogude rajamist jne. Need sekkumised on suunatud kõigile suurematele linnapiirkondadele. Ida-Viru linnapiirkondade taaselustamine Ida-Viru linnapiirkondades tuleb erilist tähelepanu pöörata alakasutatud linnaaladele. Nagu on märgitud vahehindamise aruandes, ei ole säästvate linnameetmete raames võetavad sekkumised Ida-Viru maakonna mahajäänud ja alakasutatud linnapiirkondade uuendamiseks olnud piisavad. Ida-Viru maakonna puhul on oluline jätkata linnakeskkonna arendamise toetamist, investeerides linnaruumi kasutamisse ja avaliku taristu (sh jalgrattataristu) renoveerimisse, et muuta linnapiirkondade elukeskkond atraktiivsemaks kvalifitseeritud tööjõule ja kohaneda rahvastiku vähenemisega. Lisatähelepanu tuleb pöörata eluasemete tühjenemisega seotud probleemidele, mis toovad endaga kaasa vajaduse linna kompaktsemaks muuta. Need sekkumised on suunatud ainult Ida-Virumaal asuvatele linnapiirkondadele. Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused Need meetmed on suunatud Ida-Virumaa ja Pärnu linnapiirkondadele, et lahendada maapiirkondadega ühiseid probleeme (vt kirjeldus peatükis 2.1.9.2). Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus Need meetmed on suunatud kõigile suurematele linnapiirkondadele, et lahendada maapiirkondadega ühiseid probleeme ning linnapiirkondade spetsiifilisi probleeme (vt kirjeldus peatükis 2.1.9.2). Meetmete mõju kodanikele ja ettevõtjatele on peamiselt seotud linnakeskkonna paranemisega, muutes suuremad linnapiirkonnad elu- või majandustegevuse jaoks atraktiivsemaks ja mugavamaks. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest tegevused ei ole üldjuhul majanduslikult tuluteenivad ja rahastamisvahendite kasutamine pole tegevuste sihtgruppi, elluviimise piirkonda ja sisu arvestades asjakohane. Toetustel on regionaalse arengu tasakaalustamisele efektiivsem mõju. 122 Peamised sihtrühmad Kohalikud omavalitsused, ühistranspordikeskused, ettevõtted, mittetulundusühendused, teadus- ja arendusasutused. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Linnataristusse või nutikate lahenduste arendustesse tehtavate investeeringute rakendamisel võetakse arvesse juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Funktsionaalset linnapiirkonna puudutava strateegia osa ettevalmistamisel kaasatakse asjakohased linnapiirkonna partnerid, sh kodanikuorganisatsioonid. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga kavandatakse projektide valikukriteeriumid võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamiseks. Linnataristusse või nutikate lahenduste arendamisse tehtavate investeeringute rakendamisel tuleb arvesse võtta juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Taotlejale peavad olema kättesaadavad suunised ja parimad tavad. Kõik toetatud avaliku ruumi arendused peavad olema kergesti ligipääsetavad 8–80 põhimõtte tähenduses, nii et igas vanuses inimesed saaksid seal iseseisvalt ja turvaliselt liikuda. Toetuse andmise otsuses tuleb selgelt sätestada vajalikud rakendamis- või järelevalvekohustused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Nii poliitikaeesmärgi 2 (SO viii) kui ka poliitikaeesmärgi 5 (SO i) meetmete kaudu eraldatakse väh. 8% ERFi vahenditest säästvale linnaarengule. SO-d rakendatakse vormis „muu territoriaalne vahend, millega toetatakse liikmesriikide kavandatud algatusi“ vastavalt ÜSM art. 28 punktile c. Eelmise perioodi õppetundide näitel on leitud, et säästva linnaarengu küsimuste lõimimisel olemasolevasse strateegilisse raamistikku on lisaväärtus funktsionaalsete piirkondade tervikliku planeerimise tähenduses. Seetõttu lisatakse olemasolevatele maakondlikele strateegiatele eraldi linnapiirkonna strateegia, kus keskendutakse konkreetse linnapiirkonna arenguprobleemidele ja vajadustele ning tuuakse välja arengueesmärgid ning lahendused. Ministri määrusega kehtestatakse toetatavate tegevuste rakendamise tingimused, mh sätestatakse linnapiirkonna tegevuskava koostamise põhimõtted, linnapiirkonna asjaomaste osapoolte roll ja ülesanded tegevuste valikuks. Projektide rahastamist haldab keskne rakendusüksus. Funktsionaalne linnapiirkond (käesoleva SO sihtpiirkond) hõlmab nii keskuslinna ja sellega lähedalt seotud tiheasustusega ala. Lähitagamaad defineeritakse kui keskuslinna ümbritsevat katkematu asustusega valglinnastunud ala, mida seob keskuslinnaga igapäevane pendelränne. Toetus on suunatud funktsionaalsetele linnapiirkondadele, mille elanikkond ületab 50 000 inimest – suuremad funktsionaalsed linnapiirkonnad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Viru maakonnas (Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe linnastud). Suuremates linnapiirkondades (kõik teised Eesti linnad on alla 18 000 elaniku) on tihedamast rahvastiku kontsentreerumisest võimendunud liikuvuse, linnaruumi ning teenustega seotud väljakutsed, mt nõuvad need eritähelepanu ja on valitud sekkumissuuna objektiks. Linnapiirkondade geograafiline mõõde on kooskõlas metoodikaga, mille on välja töötanud Statistikaamet, kasutades sarnase rahvastikutihedusega asustusklastreid ja kohandades laialdaselt kasutatavat OECD linnapiirkonna määratlust, arvestades Eesti territooriumi suurust. Linnapiirkonna täpsema määratlemise üle võivad otsustada omavalitsused, võttes arvesse funktsionaalseid seoseid (nt igapäevane pendelränne, ühiselt korraldatavad teenused). Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Võimalikud seosed linnaarengu erinevate sekkumismeetmete vahel tehakse kindlaks linnapiirkonna strateegiates, piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete puutumus ja ulatus sõltub konkreetse linnapiirkonna strateegiast ja tegevuste valikust. Potentsiaalselt võivad kõik sekkumised täiendada Interregi programmide tegevusi, kuna linnapiirkondade arenguprobleemid on olulised nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil. Eesti-Läti programmi puhul võib ilmneda koosmõju projektidel Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas, sest ühisosana toetatakse rohelist taristut ja bioloogilist mitmekesisust. Kesk-Läänemere programmist, kus sihtpiirkonda mahuvad kõik linnapiirkonnad, toetatakse ühisosana CO2 heitme vähendamist ja avalike teenuste arendamist. 123 Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.9.1.2. Näitajad Tabel 158: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 9 i ERF Ülemineku RCO114 Avalik ruum, mis on m2 0 80 000 linnapiirkondades loodud või taastatud 9 i ERF Ülemineku RCO36 Roheline taristu, mida ha 10 40 toetatakse muudel eesmärkidel kui kliimamuutustega kohanemine 9 i ERF Ülemineku RCO76 Integreeritud territoriaalse Projektid 6 26 arengu projektid 9 i ERF Ülemineku RCO75 Toetatavad integreeritud Panused 0 4 territoriaalse arengu strateegiatesse strateegiad 9 i ERF Ülemineku RCO74 Integreeritud territoriaalse Isikute arv 0 678 588 arengu strateegiate raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond 9 i ERF Ülemineku PSO41 Uute ja uuendatud Teenuste arv 0 6 korraldusega teenuste arv Tabel 159: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 9 i ERF Üle- PSR36 Arendatud avalikust Inimeste 0 2021 232 SFOS, mineku linnaruumist kasu saanud arv 000 Statisti- elanike arv kaamet 9 i ERF Üle- RCR11 Uute ja uuendatud avalike Kasutajate 0 2021 128 SFOS, mineku digiteenuste, -toodete ja - arv 000 projektia protsesside kasutajad aastas ruanded 9 i ERF Üle- PSR38 Projektide arv, milles Projektide 0 2021 6 SFOS, mineku uuendatud korraldusega arv projektia teenustega seotud ruanded pinnakasutus või halduskulud vähenevad vähemalt 20% 9 i ERF Üle- PSR37 Integreeritud projektidest Organisat- 0 2021 16 SFOS, mineku kasu saanud sioonide projektia organisatsioonide arv arv ruanded 124 2.1.9.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 160: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku i 168 21 516 000 9 ERF Ülemineku i 083 2 000 000 9 ERF Ülemineku i 079 8 000 000 9 ERF Ülemineku i 018 4 000 000 9 ERF Ülemineku i 158 6 000 000 9 ERF Ülemineku i 170 200 000 Tabel 161: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku i 01 41 716 000 Tabel 162: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku i 19 41 716 000 Tabel 163: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 9 ERF Ülemineku i 3 41 716 000 2.1.9.2. Erieesmärk: (ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades 2.1.9.2.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Projektid valitakse välja avatud taotlusvoorudes, kus projektivaliku protsessi on kaasatud erinevad kohaliku tasandi osapooled. Integreeritud territoriaalse arengu projektid peavad tulenema maakonna arengustrateegiast. Toetuse saajad peavad oma tegevused fokuseerima kõige olulisematele maakonna arengustrateegiast tulenevatele väljakutsetele ning tulemuste saavutamiseks rakendama kompleksseid ja integreeritud tegevusi. Positiivne näide territoriaalse ja integreeritud lähenemisviisi kasutamisest perioodil 2014–2020 on piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks. Selle tegevuse jaoks koostati kõigi oluliste kohalike ja regionaalsete organisatsioonide koostöös maakondlikud pikaajalised tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamise kavad. Sama lähenemist kasutati ka investeeringumeetme puhul, kus projektid valiti välja maakonnas, kaasates erinevaid osalisi. Eelmisest perioodist saadud positiivne õppetund on, et piirkonna probleemid ja integreeritud lahendused oli võimalik läbi mõelda maakonnas kohapeal ja seetõttu on nimetatud meetmed olnud tõhusad. Selleks et tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust projekte koostada ja ellu viia ning kaasata kõiki vajalikke osalisi, koordineeritakse keskselt nõustamised ja koolitused käesoleva erieesmärgi osana. 125 Kuna paljudes Eesti piirkondades rahvastik väheneb ja vananeb, tuleks kohalikes omavalitsustes arendada tänapäevaste ja sihtgrupist lähtuvate teenuste arendamise suutlikkust, sh suutlikkust arendada tarkasid teenuseid ja digilahendusi. Vähene kohaliku tasandi arengusuutlikkus takistab toetusmeetmete, reformide ja poliitikameetmete edukat rakendamist. Territoriaalse haldusreformiga on loodud eeldused arenguhüppeks kohaliku omavalitsuse tasandil, kuid ilma suutlikkuse suurendamiseta kohalike omavalitsuste arengutempo ei muutu. Kui veel 2010. aastal tuli 69,9% riigi sisemajanduse kogutoodangust Harju- ja Tartumaalt, siis 2019. aastal juba 75,6%. Elaniku kohta ületab SKP riigi keskmist taset ainult Harju maakonnas (143%) ja küündib selle lähedale ka Tartumaal (91%), kuid viies maakonnas jääb see alla 50% riigi keskmisest (kõige madalam Põlvamaal 39%). Kuigi ettevõtlustegevus on kõigis maakondades alates majanduskriisist pidevalt kasvanud, on see olnud kiireim Tallinna ja Tartu linnapiirkondades ning aeglasem kõige väiksema ettevõtlusaktiivsusega piirkondades. Samuti esineb märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi juurdepääsul kapitalile ja kvalifitseeritud töötajatele. Endiselt on kõige aeglasem kasv ja madalam ettevõtlusaktiivsuse tase Hiiumaal ja Ida-Viru maakonnas. Analüüsid on näidanud, et ekspordi kasv toob kaasa brutopalga tõusu. Seepärast on oluline, et innovatsiooni, majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamine ning muu ettevõtluse arendamist toetav tegevus (sh poliitikaeesmärgi nr 1 raames) aitaks piirkondlikel ettevõtjatel muutuda ekspordile orienteeritumaks ning liikuda edasi väärtusahelas ja tõhususes. Ida-Viru maakond erineb ülejäänud Eestist, sest töötuse määr on jätkuvalt kõrgem, baasitaristut ei ole piisavalt arendatud, piirkonnas on suur hulk kasutuseta hooneid ja tööstuslikku tühermaad ning elamukinnisvara väärtus on väike. Õiglase ülemineku fond täiendab selles piirkonnas investeeringuid, mida on juba kavandatud teiste poliitikaeesmärkide ja riiklike toetusmeetmetega. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond Ettevõtluskeskkonna atraktiivsus on piirkonniti väga erinev: väljaspool pealinnapiirkonda elanikkond vananeb ja väheneb. See tendents toob kaasa kvalifitseeritud tööjõu puuduse ja kinnisvara väikese väärtuse ning takistab selliste kohalike ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, kes sooviksid investeerida toodete/teenuste lisandväärtuse suurendamisse. Kohalike omavalitsuste potentsiaali on atraktiivse ettevõtluskeskkonna arendamisel alakasutatud. Avaliku sektori toetus ettevõtluskeskkonna soodustamisel, arendus- ja innovatsioonivõimekuse arendamisel ning piirkonnaspetsiifiliste tugiteenuste pakkumisel muudab ettevõtted väljaspool pealinnapiirkonda konkurentsivõimelisemaks ja võimaldab saada poliitikaeesmärgist nr 1 rohkem kasu. Et tugevdada kohalike omavalitsuste rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel ning suurendada piirkondliku ettevõtluskeskkonna atraktiivsust, on vaja toetada erinevaid tegevusi integreeritult. Sellised tegevused võivad olla jätkusuutliku turismi edendus ja kohaturundus, ettevõtlusvõrgustike, piirkonnaspetsiifiliste kompetentsikeskuste ja klastrite arendamine, ettevõtlikkuse ja kaugtöö edendamine, ettevõtjate diagnostika, koolitused ja muud maakonna arengustrateegias kavandatud tegevused. Tegevusi võib kombineerida vajadusel sihistatud investeeringutega (külastusobjektid, tööstusalade jm ettevõtluseks vajaliku tehnilise taristu (nt juurdepääsuteed) parem kasutamine, tootearendus- ja koostöökeskused või inkubaatorid). Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused Et tagada ligipääs kvaliteetsetele avalikele teenustele, pakub meede piirkonnas tegutsevatele teenuseosutajatele võimaluse kavandada oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke tegevusi integreeritult. Sellised tegevused võivad hõlmata avalike teenuste arendamist (paranenud teenusekvaliteet ja uuenduslikud viisid teenuste osutamiseks, nt e-teenused, mobiilsed teenused, kohalike omavalitsusega koostöös osutatavad teenused, kogukonnateenused, mitmesugused pilootprojektid) ning avalike teenuste taristu kohandamisega seotud tegevusi (multifunktsionaalsed teenusekeskused või taristuvõrgustiku terviklik väljaarendamine, säästva veemajanduse edendamine), avaliku linnaruumi arendamist, sh linnakeskuste elavdamine ja ehituspärandi taaskasutuselevõtt. Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus On vaja arendada kohaliku ja piirkondliku tasandi (kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste liidud, maakondlikud arenduskeskused jne) suutlikkust rakendada maakonna arengustrateegiaid ja koostada suure mõjuga projekte. Vajalikud sekkumised hõlmavad järgmist:  majandusarengut ning teenusekorralduse ja teenusvõrgustike kavandamist toetavad uuringud, analüüsid, ekspertiisid, nõustamised;  arendussuutlikkust toetavad ja suurendavad arendus- ja koolitustegevused olulistele kohalikele ja piirkondlikele osalistele (keskendudes teenustele, ettevõtlusele, tööturule, oskustele ja majandusarengule); 126   võrgustike töö toetamine (oluliste piirkondlike osaliste esindajaid hõlmavad rakke- ja eksperdirühmad kindla eesmärgi saavutamiseks). Uuringute, analüüside ja ekspertiiside kasutamise eesmärk on aidata ette valmistada teisi projekte ja parandada projektide kvaliteeti. Koolitused ja toetav võrgustikutöö koordineeritakse keskselt ja on kättesaadav kõigile olulistele osalistele kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Toetatud tegevused tagavad elanikele kättesaadavad ja kvaliteetsed teenused ning paremad tööhõive ja ettevõtluse arendamise võimalused väljaspool pealinnapiirkonda. Oodatavad tulemused:  piirkondlike ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse suutlikkuse suurendamine ning parem koostöö teadus- ja arendusorganisatsioonidega;  piirkondliku ettevõtluse suurem lisandväärtus;  hästi tasustatud töökohtade lisandumine;  parem juurdepääs kvaliteetsetele avalikele teenustele;  alakasutatud hoonete ja alade pindala vähenemine linnakeskustes;  kohalike omavalitsuste suurem suutlikkus pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid;  kohalike omavalitsuste suurem suutlikkus rakendada strateegiaid, koostada ja rakendada projekte;  teenuste võrgustik ja korraldus vastavad kahaneva elanikkonna vajadustele. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest tegevused ei ole üldjuhul majanduslikult tuluteenivad ja rahastamisvahendite kasutamine pole tegevuste sihtgruppi, elluviimise piirkonda ja sisu arvestades asjakohane. Toetustel on regionaalse arengu tasakaalustamisele efektiivsem mõju. Peamised sihtrühmad Kohalikud omavalitsused, maakondlikud arenduskeskused ja muud piirkondlikud organisatsioonid, VKEd, mittetulundusühendused, piirkondlikud vee-ettevõtted. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Taristusse tehtavate investeeringute rakendamisel võetakse arvesse juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Teenuste arendamisel võetakse arvesse mittediskrimineerimist ja juurdepääsetavuse põhimõtteid. Kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamisel võetakse arvesse võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Sekkumise kavandamise ettevalmistamisse tuleks kaasata asjakohased sotsiaalpartnerid, sh kodanikuorganisatsioonid. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga (https://kompetentsikeskus.sm.ee/vorgustik/) kavandatakse projektide valiku kriteeriumid, täpsustatakse ja vajadusel kohaldatakse võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamiseks. Erieesmärgi nr 2 „kohalike omavalitsuste paremat suutlikkust“ käsitlev meede integreerib võrdõiguslikkuse, kaasamise ja mittediskrimineerimise lähenemisviisi koolitusteemadesse, õpetades, kuidas tagada võrdõiguslikkus, kaasamine ja mittediskrimineerimine projekti eri valdkondades. Taristusse või arukate lahenduste arendamisse tehtavate investeeringute rakendamisel tuleb arvesse võtta juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Taotlejale peaksid olema kättesaadavad suunised ja parimad tavad. Kõik toetatud avaliku ruumi arendused peaksid olema kergesti ligipääsetavad 8–80 põhimõtte tähenduses. Toetuse andmise otsuses tuleks selgelt sätestada vajalikud rakendamis- või järelevalvekohustused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Erieesmärki rakendatakse „muu territoriaalse vahendi“ vormis ja see põhineb maakondlikel arengustrateegiatel, milles kirjeldatakse piirkonnale omaseid väljakutseid ja arenguvajadusi erinevates valdkondades. 127  Eesti puhul on funktsionaalsed piirkonnad arenenud linnade võrgustiku alusel. Iga selline linn tegutseb ümbritsevate maapiirkondade keskusena, pakkudes teatud teenuseid, töökohti (kui tööjõuareaali keskus) ja transpordiühendusi teiste linnadega. Eesti funktsionaalsed piirkonnad (pendelrände andmetel) kattuvad suuresti maakonnapiiridega. Maakonnad on Eestis kõige levinum koostööpiirkond avalike teenuste osutamisel, ühistranspordi korraldamisel ja ettevõtjatele tugiteenuste osutamisel. Pärast haldusreformi koostati kõigis Eesti maakondades arengustrateegiad. Erieesmärk on suunatud kõikidele funktsionaalsetele piirkondadele Eestis, kuid toetuse saajatena on välistatud erieesmärgi 1 sihtpiirkonnaks olevad suuremad linnad oma linnalise territooriumi ulatuses. Erilist tähelepanu pööratakse Kagu-Eestile ja Ida-Viru piirkonnale, et toetada järelejõudmist ülejäänud riigile. Väiksemate linnakeskuste elavdamisel pööratakse erilist tähelepanu muinsuskaitse alla jäävatele keskustele. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete olemasolu ja ulatus sõltub arengustrateegiatest ja valitud tegevustest. Piirialad teevad koostööd naaberpiirkondadega (nt Valga-Valka kaksiklinnad), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega Interregi programmides, nagu Kesk-Läänemere programm, Läänemere piirkonna programm, Eesti-Läti programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 128 2.1.9.2.2. Näitajad Tabel 164: Väljundnäitajad kategooria eesmärk Piirkonna väärtus Prioriteet Mõõtühik (2024) (2029) Vahe- eesmärk Siht- Näitaja Fond Eri- ID 9 ii ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad Ettevõtjad 15 (millest: mikro-, väikesed, 1 010 keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 9 ii ERF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad Ettevõtjad 0 10 ettevõtjad 9 ii ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist toetust saavad Ettevõtjad 15 ettevõtjad 1 000 9 ii ERF Ülemineku PSO41 Uute ja uuendatud Teenuste arv 0 64 korraldusega teenuste arv 9 ii ERF Ülemineku PSO42 Uute arenguprogrammide Programmid 8 20 arv 9 ii ERF Ülemineku RCO74 Integreeritud territoriaalse Isikute arv 0 475 arengu strateegiate 000 raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond 9 ii ERF Ülemineku RCO75 Integreeritud piirkondliku Panused 0 15 arengu strateegiad strateegiatesse 9 ii ERF Ülemineku RCO76 Integreeritud territoriaalse Projektid 38 127 arengu projektid Tabel 165: Tulemusnäitajad 2.1.9.2.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 166: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku ii 169 39 000 000 9 ERF Ülemineku ii 158 60 000 000 9 ERF Ülemineku ii 170 3 161 000 9 ERF Ülemineku ii 024 24 700 000 9 ERF Ülemineku ii 026 11 746 905 Tabel 167: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku ii 01 138 607 905 Tabel 168: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku ii 24 138 607 905 129  Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 9 ii ERF Üle- RCR02 Erasektori Euro 0 2021 SFOS, mineku investeeringud, mis 5 000 taotluse täiendavad avaliku 000 rahulda- sektori toetust mise (sellest: toetused) otsused 9 ii ERF Üle- PSR38 Projektide arv, Projektide 0 2021 SFOS, mineku milles uuendatud arv 9 projekti- korraldusega aruanded teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud on vähenevad vähemalt 20% 9 ii ERF Üle- PSR39 Terviklikult Teenus- 0 2021 20 SFOS, mineku arendatud võrgustikud projekti- teenusvõrgustike aruanded arv 9 ii ERF Üle- PSR37 Integreeritud Organisat- 0 2021 SFOS, mineku projektidest kasu sioonide arv 644 projekti- saanud aruanded organisatsioonide arv 9 ii ERF Üle- PSR40 Arenguprogrammi Osalejate 0 2021 2 000 SFOS, mineku läbinud osalejate arv projekti- arv (ametialase aruanded kompetentsi tõstmiseks) Tabel 169: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 9 ERF Ülemineku ii 3 138 607 905 2.1.10. PRIORITEET: ÕIGLANE ÜLEMINEK See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 130 2.1.10.1. Erieesmärk: võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega 2.1.10.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Üleminekuprobleemide lahendamiseks ja õiglase ülemineku territoriaalses kavas kirjeldatud arenguvajadustega tegelemiseks on õiglase ülemineku fondi rakendamisel Ida-Virumaal valitud kaks tegevussuunda. Valitud lähenemisviis aitab kõige tõhusamalt leevendada Ida-Viru maakonna ainulaadseid probleeme seoses üleminekuga CO2-neutraalsele majandusele 2050. aastaks. Fondi rakendamisel tuleb tõhusalt tegeleda nii ülemineku otseste mõjudega kui ka Ida-Viru maakonnas vajalike pikaajaliste struktuursete muutustega. Esimene tegevussuund on „Majandus ja tööjõud“ ning selle eesmärk on lahendada see, mida enamik kohalikke sidusrühmi ja Ida-Viru elanikkond tajub ülemineku peamise raskusena: vajadus mitmekesistada kohalikku majandust ja korraldada ümber tööjõudu. Selle tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas õiglase ülemineku fondi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides a, b, c, d, k, l ja m kirjeldatud meetmetele. Lõviosa esimese tegevussuuna mahust on suunatud Ida-Viru peamise probleemi lahendamisele, milleks on maakonna majanduse ümberkujundamine, et seda mitmekesistada ja luua uusi suure lisandväärtusega töökohti. Seetõttu on esimese tegevussuuna põhirõhk suurte ettevõtlusinvesteeringute toetamisel, suhteliselt suurte tööstusarenduste ligimeelitamisel ja uute, suurema lisandväärtusega töökohtadega ettevõtete loomisel. Põhivarasse tehtavate investeeringute kõrval on ette nähtud ka toetus ettevõtjate teadmusmahukuse suurendamiseks. See ei hõlma üksnes ettevõtetesisest teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust, vaid ka kohalike haridus- ja teadusasutuste võimekuse suurendamist, et saavutada piirkonnas pikaajaline positiivne mõju. Kuna majanduse mitmekesistamist peetakse üleminekuprotsessis oluliseks arenguvajaduseks, on piirkonna majanduse terviklikuks ümberkujundamiseks ülimalt oluline spetsiaalse tugitaristu loomine mikroettevõtjate, idufirmade, loomemajanduse, IKT ja muude abivaldkondade aktiivse ökosüsteemi tekkeks. Sel põhjusel on plaanis pakkuda majanduse mitmekesistamist toetavaid lisateenuseid ja VKEde investeerimistoetusi. Teine suurem üleminekuga seotud probleem, mille lahendame samuti õiglase ülemineku fondi esimese tegevussuuna raames on maakonna tööjõu ümberkorraldamine ja arendamine. Õiglase ülemineku fondi kaudu peame tagama turvavõrgustiku neile, kelle jaoks üleminek saab alguse töökoha kaotamisega. Kui soovime vältida pikaajalist töötust ja vaesust, peame soodustama tõhusat ümberprofileerimist ning pakkuma põlevkivisektori töötajatele ulatuslikke tööturul liikuvust soosivaid lahendusi. Ette on nähtud tööturumeetmed, näiteks ajutine sissetulekutoetus töötajatele, kes lähevad üle uuele tööle, ning põlevkivitööstuse töötajate ümber- ja täiendõppeprogrammid. Selleks et vastata piirkondade uute ettevõtjate ja uusi ärimudeleid viljelevate ettevõtjate vajadustele, vajab piirkond ka ulatuslikumat koolituspakkumist, mis tagab kasvuvaldkondades tegelevatele ettevõtjatele nende vajadustele vastava oskuste profiiliga tööjõu, pöörates sh tähelepanu roheoskuste arendamisele. Seepärast on üleminekuprotsessi positiivsete tulemuste saavutamiseks vaja suurendada ka täiendõppe ning kutse- ja kõrghariduse pakkumist. Teine tegevussuund kannab nimetust „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ ning käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Selle tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas õiglase ülemineku fondi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides d, e, f, g, h, i, j ja o kirjeldatud meetmetele. Energiaostuvõimetuse ohu vältimiseks, kohalike hoonete energiatõhusamateks muutmiseks ning kohalike elanike elutingimuste parandamiseks on põhjendatud korterelamute rekonstrueerimise toetamine. Ülemineku ajal peame tegelema põlevkivi kaevandamise järelmõjuga keskkonnale ja tervisele, taastades ja ennistades saastunud mahajäetud tööstusalade looduslikkust ja mõistes paremini põlevkivi töötlemise mõju tervisele. Toetatakse põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonna- ja tervisemõju leevendamist, et luua eeltingimused saastunud alade taaskasutamiseks teiste sektorite, nt metsanduse, tööstusalade arendamise jm vajadusteks. Põlevkivi töötlemise tervisemõjude paremaks mõistmiseks tehakse biomonitooring, mis on üks tõhusamaid meetodeid inimeste kokkupuute hindamiseks looduslike ja sünteetiliste ühenditega elu- ja töökeskkonnas. Üleminekuprotsessi jaoks on samuti oluline tagada inimeste heaolu Ida-Virumaal. Sellepärast töötatakse fondi raames välja sotsiaalset muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamise meede, et tagada sotsiaal- ja tervishoiusektori areng, luua piirkonnas ühtne ja kergesti juurdepääsetav teenuste võrgustik, arendada 131 paremaid sidemeid tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemides ning toetada sotsiaal-majanduslikku arengut, aidates seeläbi kaasa õiglase ülemineku protsessile Ida-Virumaal. Kohalikel omavalitsustel on piirkonnas oluline roll üleminekumõju leevendamisel ja üleminekuprotsessi kiirendamisel. Samal ajal peavad omavalitsused toime tulema survega oma eelarvetele, mis on tingitud põlevkivisektori vähenemisest. Seega on õiglase ülemineku fondist vaja toetada investeeringuid, mis leevendavad ülemineku mõjusid kohalikele omavalitsustele. Näiteks on plaanis toetada omavalitsusi sotsiaal- ja hooldusteenuste arendamisel ning energiatõhususe valdkonnas, mis võimaldab neil vähendada oma püsikulusid. Samuti on oluline meeles pidada, et inimesed ei ole pelgalt üleminekuprotsessi subjektid, vaid selle aktiivsed osalejad ja kujundajad. Tähtis on tagada, et kohalik kogukond tunneks oma kaasvastutust kliimaneutraalsusele ülemineku eest. Seega peab julgustama inimeste individuaalseid ja ka kogukondlikke pingutusi selles protsessis. Kogukondadele ja mittetulundusorganisatsioonidele antakse toetust selliste piirkondlike algatuste elluviimiseks, mis võimendavad õiglast üleminekut, ehk tulenevad kliimaneutraalsusele üleminekust või aitavad sellele kaasa, ning arendavad sotsiaalset ettevõtlust. Sellisteks tegevusteks võivad olla nt kogukonnapõhised haridus- ja sotsiaalse kaasamise projektid; keskkonnateadlikkuse ja ringmajanduse edendamine; sotsiaalne või muu innovatsioon; kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamine, arendamine ja tõlgendamine; noortele mõeldud ja noorte algatatud tegevused jne. Kõik õiglase ülemineku raames Ida-Virumaal elluviidavad sekkumised peavad vastama taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artiklis 17 sätestatud põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH). Eesti õiglase ülemineku kavale teostati osana ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakenduskavast 2022. a alguses DNSH analüüs.“ DNSH analüüs leidis, et õiglase ülemineku protsess toetab Ida-Virumaa maakonna üleminekuprotsessi üldlevinud põlevkivi kasutuselt taastuvenergiaallikatele ning leevendab üleminekust tulenevaid sotsiaalseid, tööalaseid, majanduslikke ja keskkonnaga seonduvad mõjusid. DNSH analüüs järeldas, et kavaga ettenähtud sekkumistel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel ei ole. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Vastastikune täiendavus õiglase ülemineku mehhanismi sammaste vahel on selgitatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas. Peamised sihtrühmad Nii uued kui ka olemasolevad ettevõtted (peamiselt VKEd), kes on huvitatud töökohtade loomisest ning tulevikukindlate teadmus- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru maakonnas, teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, piirkondlikud organisatsioonid, omavalitsused, kogukonnad, mittetulundusühendused, kaugkütte pakkujad, korteriühistud, üleminekuprotsessi keskkonna- ja sotsiaalsetest mõjudest mõjutatud elanikkond, põlevkivisektori töötajad, täiskasvanuhariduse omandajad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Teave õiglase ülemineku protsessi ja toetusmeetmete kohta tehakse kättesaadavaks eesti ja vene keeles kogu rakendamisprotsessi vältel. Ida-Virumaal on Eesti suurim sooline palgalõhe ning eestlaste ja mitte-eestlaste vahel on märkimisväärne tööhõive lõhe viimaste ebapiisava eesti keele oskuse tõttu. Selleks et toetada täiskasvanud õppijate valmisolekut õppida ja koolitustegevustes osaleda, on oluline tagada venekeelsed õppekavad koos põhjaliku eesti keele õppega. See pakub ühelt poolt võimalust õppida tuttavas keelekeskkonnas, kuid samal ajal kindlustada õppijate laiemad karjäärivõimalused eestikeelses keskkonnas. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Õiglase ülemineku sihtpiirkond on Ida-Viru maakond, kuna kliimaneutraalsele majandusele üleminek mõjutab seda piirkonda Eestis kõige rohkem. Territoriaalsete vahendite kasutamist õiglase ülemineku fondi raames ei kavandata, kuid kõik sekkumised töötatakse välja tihedas koostöös piirkondlike organisatsioonidega. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed 132 Piirkondade- ja riikidevahelised meetmed ei ole sekkumistega otseselt hõlmatud, kuid plaanis on toetada Ida- Virumaa Omavalitsuste Liidu osalemist üleeuroopalise õiglase ülemineku platvormi töös, et hõlbustada teadmiste omandamist üleminekuprotsessist ja kogemuste vahetamist teiste samasugust üleminekut läbivate ELi piirkondadega. Ida-Viru maakond on piiriala, mis teeb koostööd naaberpiirkondadega (näiteks Soome rannikualad üle Soome lahe), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega Interregi programmides, nagu Kesk- Läänemere programm, Läänemere piirkonna programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.10.1.2. Näitajad Tabel 170: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 10 JTF JTF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad 80 318 ettevõtjad (millest: mikro- , väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 10 JTF JTF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad ettevõtjad 20 78 ettevõtjad 10 JTF JTF Ülemineku RCO04 Mitterahalist toetust ettevõtjad 60 240 saavad ettevõtjad 10 JTF JTF Ülemineku RCO15 Loodud ettevõtjad 10 85 ettevõtlusinkubatsiooni võime 10 JTF JTF Ülemineku PSO43 Osaluskordade arv Osaluskordad 4003 14 564 e arv 10 JTF JTF Ülemineku RCO38 Toetatava taastatud maa hektarid 20 100 pindala 10 JTF JTF Ülemineku RCO18 Suurema eluruumid 0 400 energiatõhususega eluruumid Tabel 171: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 10 JTF JTF Üle- RCR01 Toetatavates üksustes lo täistööaja 0 2021 1075 SFOS / mineku odud töökohad ekvivalenti projekti aastas aru- anded 10 JTF JTF Üle- RCR102 Toetatavates üksustes täistööaja 0 2021 40 SFOS / mineku loodud teadusuuringute ekvivalenti projekti valdkonna töökohad aastas aru- anded 133  10 JTF JTF Üle- RCR02 Erasektori inves- euro 0 2021 340 00 SFOS / mineku teeringud, 0 000 projekti mis täiendavad avaliku aru- anded sektori toetust 10 JTF JTF Üle- RCR03 Toote- või protsessi- ettevõtjad 0 2021 30 FOS / mineku innovatsiooni kasutusele projekti võtvad VKEd aru- anded 10 JTF JTF Üle- RCR04 Turundus- või organisat- ettevõtjad 0 2021 20 SFOS / mineku siooniinnovatsiooni projekti kasutusele võtvad VKEd aru- anded 10 JTF JTF Üle- PSR41 Osalejad, kes said osalejate 0 2021 11 SFOS / mineku lahkudes kvalifikatsiooni arv 475 projekti aru- anded 10 JTF JTF Üle- PSR43 Peale teenuse saamist isikute arv 0 2021 845 SFOS / mineku tööhõives olev tööealine Statistik elanikkond aamet 10 JTF JTF Üle- RCR18 VKEd, kes kasutavad ettevõtjat 0 2021 40 SFOS / mineku ettevõtlusinkubaatori aastas projekti teenuseid aru- pärast inkubaatori anded asutamist 10 JTF JTF Üle- RCR29 Hinnangulised tonni CO2 130 SFOS / mineku kasvuhoonegaaside ekvivalenti 0 2024 1000 projekti heitkogused aastas aru- anded 10 JTF JTF Üle- RCR52 Taastatud maa, mida hektarid 0 2021 60 SFOS / mineku kasutatakse rohealade, projekti sotsiaaleluruumide, aru- majandusliku või muu anded kasutuse jaoks 10 JTF JTF Üle- RCR26 MWh/aasta 600 2024 3600 SFOS / Primaarenergia aastane mineku s 0 projekti tarbimine (sellest: aru- elamud, üldkasutatavad anded hooned, ettevõtted, muu) 2.1.10.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 172: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 10 JTF Ülemineku JTF 002 28 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 003 47 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 004 10 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 010 69 582 619 10 JTF Ülemineku JTF 011 21 500 000 10 JTF Ülemineku JTF 012 15 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 013 3 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 020 24 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 021 13 507 860 10 JTF Ülemineku JTF 023 9 900 000 10 JTF Ülemineku JTF 027 2 917 381 10 JTF Ülemineku JTF 044 10 100 000 10 JTF Ülemineku JTF 046 16 740 432 10 JTF Ülemineku JTF 042 15 000 000 134  10 JTF Ülemineku JTF 070 3 021 941 10 JTF Ülemineku JTF 073 6 682 515 10 JTF Ülemineku JTF 121 6 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 127 4 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 140 2 444 498 10 JTF Ülemineku JTF 146 1 047 642 10 JTF Ülemineku JTF 149 6 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 150 9 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 151 10 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 158 1 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 160 840 000 10 JTF Ülemineku JTF 162 4 000 000 Tabel 173: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 10 JTF Ülemineku JTF 01 340 284 888 Tabel 174: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 10 JTF Ülemineku JTF 32 340 284 888 Tabel 175: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 10 JTF Ülemineku JTF 03 340 284 888 3. RAHASTAMISKAVA 3.1. Ümberpaigutused ja panused Tabel 176: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse (jaotus aastate kaupa) Ümberpaigutamiste Ümberpaiguta Jaotus aastate kaupa allikas miste siht Piirkon Piirkonna Fon na Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total kategooria d katego oria 135  2 3 5 6 6 6 Ei ole ESF Ülemine 31 ÜF 207 784 676 622 622 622 asjakohane + ku - 535 475 240 360 420 420 420 335 1 1 1 1 Ei ole Ülemine ÜF ERF 629 988 438 977 977 977 8 989 asjakohane ku - 278 866 351 732 732 732 691 23 70 23 70 47 41 ERF Üleminek ÜF 8 672 8 672 7 344 21 37 21 37 42 74 ESF+ Üleminek ÜF 3 616 3 615 7 231 Tabel 177: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse (kokkuvõte) ERF ESF+ ÜF EMFAF AMIF ISF BMVI Kokku Ülemineku Ülemineku ERF Ülemineku 38 427 0 0 0 0 38 427 653 653 ESF+ Ülemineku 11 211 0 0 0 0 11 211 895 895 ÜF N/A -38 427 -11 211 0 0 0 0 -49 639 653 896 549 EMFAF N/A 0 0 0 0 0 0 0 Kokku -38 427 -11 211 49 639 0 0 0 0 0 653 896 549 Ümberpaigutuste põhjendus Tulenevalt Euroopa Komisjoni poolt 18. septembril 2025 vastu võetud ReArm algatuse määruse muudatustest ning Eesti julgeolekuvajadustest suunatakse osa EL toetuse vahenditest uutesse kaitsevaldkonna erieesmärkidesse. Selline lähenemine aitab tugevdada Eesti kaitsevõimekust ja kiirendada investeeringute elluviimist. Vastavad ümberpaigutused tehakse rakenduskava 4. muudatuse raames. Toetuse suunamine kaitsevaldkonda aitab katta kriitilisi vajadusi, sealhulgas sõjalise liikuvuse ja kahesuguse kasutusega taristu arendamist, mis on oluline riigi operatiivse valmisoleku ja kaitsevõime tõstmiseks. Fondidevaheliste ümbertõstete tegemisel on silmas peetud riigipõhiseid soovitusi 2019–2020, mille Euroopa Komisjon Eestile andis, ning riigi arenguvajadusi kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega. Olulised märksõnad arenguvajadustes on regionaalse ebavõrdsuse vähendamine (võrreldes muude Eesti piirkondadega on struktuurne probleem kirde- ja kagupiirkonna majanduslik ja sotsiaalne mahajäämus); sotsiaalse 136  turvavõrgu parandamine ja hoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamine; haridussüsteemi paremasse vastavusse viimine tööturu nõudlusega ning oskuste nappuse vähendamine. ERFi suunatud raha on mõeldud esiteks Kagu-Eesti ettevõtjate arengu toetamisele, et vähendada regionaalset ebavõrdsust. Piirkonna VKEsid toetatakse lisaks tootlike investeeringute tegemisel, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Teiseks toetatakse ERFi lisandunud vahenditest hoolekandega seotud tegevusi, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist (investeeringud tagamaks kogukonnapõhist erihoolekandeteenust, tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laiemat kasutamist sotsiaalvaldkonnas). ESF+ vahendid toetavad laste vaesuse vähendamist, noorte varajase koolist lahkumise ennetamist ja vähendamist ning hariduse vastavusse viimist tööturu nõudlusega. Lastele ja noortele on suunatud sekkumised, mis vähendavad sotsiaalset tõrjutust ning aitavad ennetada riskikäitumist, mh tegeletakse tervikliku lastekaitsesüsteemi loomisega. Haridusvaldkonnas on suunaks õppekavade vastavusse viimine tööturu vajadustega, õppijakeskne lähenemine haridusele ja piisav kvalifitseeritud haridustöötjate arv. Lähtuvat laste- ja noortegarantii eesmärkidest on kavandatud sekkumised lastele ja noortele, et võidelda koolist väljalangemisega ning pakkuda erinevaid hariduslikke tugiteenuseid. Samuti tugimeetmed mittetöötavate ja -õppivate noorte haridusse või tööturule suunamiseks. Ümberpaigutuste üldine eesmärk on vähendada regionaalset ja sotsiaalset ebavõrdsust Eestis ning sekkumistega on hõlmatud erinevad sihtrühmad: lapsed, noored, hoolduskoormusega, eri- ja hooldusvajadusega inimesed ning Eesti eri piirkondade elanikud. 3.2. JTF: eraldised programmis ja ümberpaigutamised Ei ole asjakohane – Eesti ei plaani teha ülekandeid ESF+-ist ja ERFist JTFi. 137 3.3. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Tabel 178: Rahalised assigneeringud aastate kaupa 2026 2027 Rahaline Rahaline Piirkonna Fond 2021 2022 2023 2024 2025 assigneering assigneering Kokku kategooria Kohandatav Kohandatav ilma ilma summa summa kohandatava kohandatava summata summata ERF Ülemineku 0 289 751 294 762 299 956 305 335 114825495 114825495 117343155 117343156 1654143810 917 251 604 737 Kokku 0 289 751 294 762 299 956 305 335 114825495 114825495 117343155 117343156 1654143810 917 251 604 737 ESF+ Ülemineku 0 88 063 91 021 94 323 96 706 29949706 29949706 30697569 30697569 491410106 537 731 299 989 Kokku 0 88 063 91 021 94 323 96 706 29949706 29949706 30697569 30697569 491410106 537 731 299 989 JTF JTFi 0 26 472 26 897 27 331 27 773 11 506 854 11 506 854 11 736 991 11 736 991 154 961 870 määruse 165 387 113 515 artikli 3 kohased vahendid JTFi 0 98 674 100 259 198 934 412 määruse 701 711 artikli 4 kohased vahendid JTFi 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 määruse 138  2026 2027 Rahaline Rahaline Piirkonna Fond 2021 2022 2023 2024 2025 assigneering assigneering Kokku kategooria Kohandatav Kohandatav ilma ilma summa summa kohandatava kohandatava summata summata artikli 7 kohased vahendid (mis on seotud JTFi määruse artikli 3 kohaste vahenditega) JTFi 0 0 0 0 määruse artikli 7 kohased vahendid (mis on seotud JTFi määruse artikli 4 kohaste vahenditega) Kokku 0 125 146 127 157 27 331 27 773 11 506 854 11 506 854 11 736 991 11 736 991 353 896 282 866 098 113 515 Ühtekuuluvusfond Ei kohaldata 0 137 286 137 600 137 554 138 411 79 149 360 79 149 360 80 367 526 80 367 526 869 886 588 200 641 846 129 Kokku 0 137 286 137 600 137 554 138 411 79 149 360 79 149 360 80 367 526 80 367 869 886 588 200 641 846 129 526 139  2026 2027 Rahaline Rahaline Piirkonna Fond 2021 2022 2023 2024 2025 assigneering assigneering Kokku kategooria Kohandatav Kohandatav ilma ilma summa summa kohandatava kohandatava summata summata Kokku 640 248 650 541 559 165 568 227 235 431 415 235 431 240 145 241 240 145 3 369 336 520 721 862 370 415 242 786 140 3.4. Kõik rahalised assigneeringud fondide ja riiklike kaasrahastamiste kaupa Tabel 179: Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Liikmesriigi Kaasrah Liidu osalus osaluse esialgne Kokku astamise Liikmesri jaotus määr Prioriteet igi osalus (a)=(b)+(c)+(i Liidu osaluse jaotus Avalikud eraallika )+(j) allikad d (d)=(e)+(f (g)=(a)+( (h)=(a)/( (e) (f) ) d) g) Liidu toetuse Kohandatav Poliitikaeesmär arvutamise alus Liidu osalus summa k/ JTFi (rahastamiskõlblik Piirkonna Fond Ilma Ilma erieesmärk ud kulud või kategooria Artikli Artikli artikli artikli number või avaliku sektori 36 36 36 36 tehniline abi osalus kokku) lõike 5 lõike 5 lõike 5 lõike 5 kohas kohas kohas kohas e e e e tehnili tehnili tehnili tehnili se abi se abi se se jaoks jaoks abita abita (b) (c) (i) (j) 18 728 873 65 3 057 166 028 36 539 129 488 810 272 Prioriteet 1: Rahastamiskõlblikud 535 09 Nutikam Eesti ERF Ülemineku 644 244 028 234 5 80 795 293 321 80% Nutikam Eesti kulud 2 419 358 935 Prioriteet 2: 56 272 950 46 738 1 635 7 631 267 14 247 732 715 13 514 70 520 Digitaalse Rahastamiskõlblikud 857 859 144 090 544 829 494 Nutikam Eesti ERF Ülemineku 80% ühenduvuse kulud arendamine Prioriteet 11: Rahastamiskõlblikud 93 874 500 77 969 2 728 12 730 445 23 612 7 745 15 866 117 486 Nutikam Eesti ERF Ülemineku 731 940 270 559 326 659 667 826 80% Nutikam Eesti kulud 410 961 405 341 33 11 946 55 730 1 950 109 040 5 754 103 285 520 001 ERF Ülemineku 3 909 686 252 558 118 320 798 523 79% Prioriteet 3: Rahastamiskõlblikud Rohelisem Eesti Rohelisem Eesti kulud 207 900 183 165 63 4 140 37 194 929 12 788 8 252 4 535 220 688 ÜF Ei kohaldu 94% 5 263 881 185 854 599 885 714 782 Prioriteet 4: 90 666 000 75 304 2 635 12 295 430 23 168 23 168 113 834 Avaliku sektori Rohelisem Eesti Säästev linnaline ERF Ülemineku 833 669 168 330 263 263 263 80% osalus liikumine Ühendatum Prioriteet 5: Avaliku sektori 359 423 212 286 35 7 158 64 302 1 607 21 839 21 839 381 262 ÜF Ei kohaldu 4 525 863 268 556 613 613 825 94% Eesti Ühendatum Eesti osalus Ühendatum Prioriteet 12: Avaliku sektori 302 563 193 241 05 6 026 54 129 1 353 18 165 18 165 320 728 ÜF Ei kohaldu 3 825 345 779 244 403 403 596 94% Eesti Ühendatum Eesti osalus 141  171 489 686 142 43 4 985 23 255 813 43 923 43 923 215 413 ERF Ülemineku 4 896 221 623 946 790 790 476 80% Sotsiaalsem Prioriteet 6: Avaliku sektori Eesti Sotsiaalsem Eesti osalus 469 976 766 396 12 15 845 55 771 2 230 120 919 120 919 590 895 ESF+ Ülemineku 80% 9 502 180 235 849 221 221 987 5 196 708 4 380 175 616 246 66 1 327 076 1 327 6 523 Prioriteet 7: 153 205 684 076 784 Innovaatilised kogukondlikud Avaliku sektori Sotsiaalsem Eesti ESF+ Ülemineku 80% lahendused osalus sotsiaalhoolekand es Prioriteet 8: Materiaalse Avaliku sektori 13 214 528 2 397 1 804 18 040 Sotsiaalsem Eesti ESF+ Ülemineku 16 236 632 95 891 1 804 071 90% puuduse osalus 872 594 275 071 703 vähendamine Prioriteet 9: 186 635 241 155 01 5 425 25 309 885 48 413 25 743 22 670 235 048 Inimestele Rahastamiskõlblikud Inimestele ERF Ülemineku 4 401 504 504 832 641 312 329 882 79% lähedasem Eesti kulud lähedasem Eesti JTFi määruse 18 496 3 478 15 017 173 458 126 artikli 3 5 066 22 349 893 154 961 870 651 284 691 593 154 89% kohased 077 851 994 JTF 948 Prioriteet 10: Õiglane üleminek vahendid rahastamiskõlblikud JTFi määruse 23 744 4 465 19 279 222 679 kulud kokku 191 artikli 4 7 651 198 934 412 283 856 816 040 268 89% kohased 323 089 vahendid 1 654 143 810 1 373 8 48 086 224 31 7 851 428 433 143 607 284 826 2 082 57 ERF kokku Ülemineku 89 046 113 7 541 110 975 7 785 79% 417 558 491 410 106 414 19 16 567 58 314 2 332 124 050 1240503 615 460 ESF+ kokku Ülemineku 80% 5 032 799 689 586 368 68 474 JTFi määrus 18 496 3 478 15 017 173 458 126 e artikli 5 066 22 349 893 154 961 870 651 284 691 593 154 89% 3kohase d 077 851 994 948 vahend id JTF JTFi määrus 23 744 4 465 19 279 222 679 191 e artikli 7 651 198 934 412 283 856 816 040 268 89% 4kohase d 323 089 vahend id Ühtekuuluvusfo 869 886 588 693 04 17 326 155 62 3 890 52 793 48 257 4 535 922 680 94% nd kokku 3 613 089 6 232 654 615 901 714 203 2 799 0 94 697 460 60 14 968 647 519 323 860 323 658 4 016 85 Kogusumma 3 369 336 786 62 728 401 8 313 344 84% 098 193 905 5 884 142  3.5. Temaatilised eeltingimused ERF, ESF+ ja ÜF kasutamisele Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 1.1 riikliku ERF 1) teadus- ja JAH Nutika spetsialiseerumise strateegiat 1. JAH 1. Kriteeriumid on täidetud uue „Teadus- ja ja innovatsioonisuu (strateegiaid) toetavad: 2. JAH „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse piirkondlik tlikkuse 1. probleemide, sealhulgas innovatsiooni arendustegevuse, (TAIE) arengukavaga 2021–2035“, mille valitsus 3. JAH u nutika arendamine ja leviku kitsaskohtade analüüs; innovatsiooni ning kiitis heaks 15. juulil 2021. spetsialisee suurendamine 4. JAH 2. pädeva piirkondliku/riikliku ettevõtluse (TAIE) rumise ning 5. JAH https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_are institutsiooni või asutuse olemasolu, mis arengukava 2021– strateegia kõrgtehnoloogia ngukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf vastutab nutika spetsialiseerumise 6. JAH 2035“ hea kasutuselevõtt strateegia elluviimise eest; 7. JAH https://www.hm.ee valitsemine 3. seire- ja hindamisvahendid /et/TAIE-2035 1. Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi tulemuslikkuse hindamiseks strateegia vastastikune eksperdihinnang: eesmärkide saavutamisel; Uuringu “Nutika Eesti valitsus taotles eritoetust „Horisont 2020“ 4. sidusrühmade koostöö toimimine (nn spetsialiseerumise poliitika toetusvahendi kaudu, et toetada ettevõtjalik avastamisprotsess); seiresüsteem ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 5. vajaduse korral vajalikud meetmed tõhus valitsemine” ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tööd ühise riiklike või piirkondlike teadus- ja lõppraport teadus-, arendus-, innovatsiooni- ja innovatsioonisüsteemide täiustamiseks; https://www.etag.ee ettevõtlusstrateegia ettevalmistamisel 6. vajaduse korral meetmed tööstussektori /wp- ajavahemikuks 2021–2027 ning edaspidi läbi ülemineku toetamiseks; content/uploads/20 teadus- ja innovatsioonisüsteemi tõhususe 21/11/NS_seire_lop üldhindamise ning teadus- ja 7. meetmed nutika spetsialiseerumise praport.pdf innovatsioonisüsteemipoolse lisandväärtuse strateegia toetatavates prioriteetsetes loomise rolli ja mõju üksikasjalikuma hindamise valdkondades koostöö tugevdamiseks 2. edendamisel. väljaspool konkreetset liikmesriiki TAIE arengukava asuvate partneritega. 2021–2035“ 2. Nutika spetsialiseerumise strateegia juhtimine on MKMi ning HTMi ühine vastutus, HTMis https://www.hm.ee vastutab strateegia elluviimise eest teadus- ja /et/TAIE-2035 arendustegevuse poliitika osakond ning MKMis TAIE ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond. Nutika fookusvaldkondade spetsialiseerumise strateegia elluviimine toimub teekaardid TAIE fookusvaldkondade teekaartide kaudu. https://hm.ee/korghari Teekaardid kiidab heaks ja nende elluviimist dus-ja-teadus/teadus- seirab TAIE juhtkomisjon. Haridus- ja ja- teadusminister ning ettevõtluse ja infotehnoloogia minister kiitsid teekardid heaks 25.11.2022 käskkirjaga Teekaardi elluviimiseks 143 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele arendustegevus/taie- vajalikud vahendid ja õigusliku raami fookusvaldkonnad kavandavad HTM ja MKM, tegevuste elluviimise eest vastutavad Eesti Teadusagentuur ja Teaduspoliitika Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. TAIE Komisjoni koosseis juhtkomisjoni ülesandeid täidab teaduspoliitika https://www.riigiteataj komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni a.ee/akt/31904202200 ühendkomisjon. Komisjoni ülesanded ja töökord 2?leiaKehtiv viitega nutika spetsialiseerumise juhtimisele Innovatsioonipoliitika kinnitati Vabariigi Valituses 29.10.2022. Komisjoni koosseis 01.10.2025 jõustus TAIKS (Teadus- ja https://www.riigiteataj arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse a.ee/akt/33004202200 seadus), millega luuakse Teadus- ja 3 arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon, mis võtab üle IPK, TPK rolli TAIE Komisjoni töökord juhtkomisjonina. viitega nutika spetsialiseerumise 3. Nutikas spetsialiseerumise strateegia juhtimisele: juhtimine toimub TAIE arengukava raames TAIE https://www.riigiteataj fookusvaldkondade teekaartide koostamise ja a.ee/akt/12610202200 seire kaudu. Teekaardid koostatakse koosloomes 2 poliitikakujundajate, ettevõtjate ja teadlastega. 3. TAIE Teekaarte uuendatakse koosloomes põhjalikult fookusvaldkondade iga 3-4 aasta tagant, tuginedes välistelt teekaardid ekspertidelt tellitud kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele analüüsile. Vahepealsel perioodil https://hm.ee/korghari toimub teekaartide elluviimise iga-aastane seire dus-ja-teadus/teadus- TAIE juhtkomisjonis. Eeltingimus täideti ja- 25.11.2022. a teekaartide juhtimise protsessi arendustegevus/taie- ning teekaartide heakskiitmisega TAIE fookusvaldkonnad juhtkomisjonis ning kinnitamisega haridus- ja https://www.taie.ee teadusministri ja ettevõtlus- ja infotehnoloogia /taie- ministri poolt. fookusvaldkondade- 4. TAIE arengukavas rakendatakse TAIE seire teekaartide raames ettevõtlikku avastusprotsessi, mille käigus toimub teekaartide eesmärkide ja prioriteetsete 4. TAIE tegevussuundade seadmine alt-üles fookusvaldkondade lähenemisega koosloomes ettevõtjate, teadlaste teekaardid ja poliitikakujundajatega. Haridus- ja https://hm.ee/korghari teadusminister ning ettevõtluse ja dus-ja-teadus/teadus- infotehnoloogia minister kiitsid teekardid heaks 144 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele ja- 25.11.2022 käskkirjaga. ETAG ja EIS kutsusid iga- arendustegevus/taie- aastase seire raporti koostamiseks kokku fookusvaldkonnad teadlaste ja ettevõtjate ümarlauad, mille tulemused on kajastatud 2024 aasta 5. TAIE seirearuandes. fookusvaldkondade teekaardid 5. 2021. a käivitati ümberkujundatud rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse https://hm.ee/korghari dus-ja-teadus/teadus- programm. ja- 6. TAIE arengukava kohaselt toetatakse arendustegevus/taie- üleminekut lineaarselt majandusmudelilt fookusvaldkonnad ringmajandusele, ettevõtjate ärimudelite kohandamist vähese süsinikdioksiidiheitega, ringmajandust soosiva, kestliku ja 7. TAIE keskkonnasäästliku tehnoloogia arendamiseks fookusvaldkondade ja rakendamiseks (sh selleks vajalike oskuste teekaardid arendamise kaudu). Lisaks on nimetatud https://hm.ee/korghar tegevused kavandatud Eesti taastekava raames, idus-ja-teadus/teadus- sh oskuste arendamiseks rohe- ja digipöörde ja- elluviimiseks www.rrf.ee arendustegevus/taie- 7. Väljavaateid ja tegevusi rahvusvahelise fookusvaldkonnad koostöö tõhustamiseks TAIE fookusvaldkondades kirjeldatakse TAIE fookusvaldkondade teekaartidel. Haridus- ja teadusminister ning ettevõtluse ja infotehnoloogia minister kiitsid teekardid heaks 25.11.2022 käskkirjaga. 1.2 Riiklik ERF v) digitaalse JAH Kehtestatud on riiklik või piirkondlik 1. JAH 1. Eesti lairiba plaan Riiklik lairibakava nimega „Eesti Lairiba Plaan või ühendatuse lairibakava, mis hõlmab järgmist: 1a. JAH 2030 2030“ avaldati 19. jaanuaril 2023: Eesti lairiba piirkondlik parandamine 1. investeerimispuudujäägi hinnang, plaan 2030. 1b. JAH lairibakava millega tuleb tegeleda, et tagada 2. JAH kõigile liidu kodanikele juurdepääs 1. Detailsem investeerimispuudujäägi uuring väga suure läbilaskevõimega 2a. JAH valmis 2024. aastal: Uuringud | Tarbijakaitse ja võrkudele28, põhinedes järgneval: 2b. JAH Tehnilise Järelevalve Amet 2c. JAH 28 Kooskõlas artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud eesmärgiga, mis on koostoimes põhjendusega 24 [ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik]. 145 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele a) a) hiljutine olemasoleva era- ja avaliku 3. JAH 1a. Kaardistamine väga suure läbilaskevõimega taristu ning teenusekvaliteedi 4. JAH juurdepääsuvõrkude osas viidi läbi ajavahemikus kaardistamine29 lairiba kaardistamise 30.09 – 01.11.2024 (Lairiba viies etapp (2025- 5. JAH standardnäitajate abil; 2029) | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve b) b) konsultatsioon kavandatavate Amet). investeeringute üle vastavalt riigiabi Kaardistamine 5G koridoride jaoks viidi läbi nõuetele. perioodil 1.11.2024- 31.12.2024. 5G arendamise 2. Kavandatud riikliku sekkumise toetamine peamistel transpordikoridoridel | selgitus jätkusuutlike Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet investeerimismudelite alusel, mis: a) a) suurendab 1b. Avalik konsultatsioon väga suure taskukohasust ja ligipääsu läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude osas viidi avatud, kvaliteetsele ja läbi ajavahemikus 21.01 – 23.02.2025 (Lairiba tulevikukindlale taristule ja viies etapp (2025-2029) | Tarbijakaitse ja teenustele; Tehnilise Järelevalve Amet). b) b) kohandab finantsabi võimalusi kindlaks tehtud turutõrgetega; Avalik konsultatsioon 5G toetamiseks peamistel c) c) võimaldab ELi, riiklikest transpordikoridoridel turutõrke piirkondades või piirkondlikest allikatest viidi läbi perioodil 05.03.2025 - 10.04.2025. 5G pärit erinevate arendamise toetamine peamistel rahastamisvormide transpordikoridoridel | Tarbijakaitse ja Tehnilise täiendavat kasutust. Järelevalve Amet. 3. Meetmed väga suure läbilaskevõimega võrkude nõudluse ja kasutuse toetamiseks, sealhulgas meetmed 2. Asjakohased riiklikud sekkumistingimused nende kasutuselevõtu hõlbustamiseks, toetuste taotlemiseks kehtestatakse ministri eelkõige ELi direktiivi kiire määrusega. elektroonilise side võrkude 2a. Eestis on hõredalt asustatud piirkondades kasutuselevõtukulude vähendamise umbes 60 000 majapidamist, kus väga suure meetmete kohta30 tõhusa rakendamise läbilaskevõimega võrkude rajamiseks on vaja kaudu. riigi abi. 5G-koridoride ja piirkondade turutõrked 4. Tehnilise abi ja ekspertide nõustamise määratakse kindlaks riiklikus lairibakavas. mehhanismid, näiteks https://www.netikaart.ee lairibakompetentsi büroo, et 2b. Konsultatsioonid huvirühmadega parima tugevdada kohalike sidusrühmade investeerimismudeli leidmiseks kestsid 2021. a suutlikkust ja nõustada projekti suveni. Nende tulemusena jõuti järeldusele, et elluviijaid. raha tuleks eraldada lairibavõrkude katvuse 29 Kooskõlas artikliga 22 [ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik]. 30 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/61/EL (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0061&from=ET). 146 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 5. Seiremehhanism, mis põhineb lairiba piirkondlike erinevuste põhjal. Rahaline abi kaardistamise standardnäitajatel. jätkub tõenäoliselt eraettevõtjate jaoks kapitalitoetuse vormis, mida antakse avatud taotlusvoorude kaudu. 2c. Tulevased riigiabimeetmed hõlmavad kõiki sobivaid saadaolevaid rahastamisallikaid. Riiklikku kaasfinantseerimist ei ole veel otsustatud ja toetuse taotlejad peavad tasuma 30% omafinantseeringu. 3. EL direktiiv kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta võeti Eesti riigisisesesse õigusesse üle 2016. a. Bürokraatiaga seotud kulude vähendamiseks tehti asjakohastes õigusaktides ka täiendavaid muudatusi. Näiteks uute fiiberoptiliste kaablite paigaldamiseks olemasolevatele elektripostidele ei ole vaja kohalikult omavalitsuselt lisalube taotleda ning kui rajatakse kaabelliin, mis ühendab lairibavõrgu lõpp-punkti ja lõppkasutajate ruumes asuvat pääsupunkti, ei ole vaja kohalikku omavalitsust teavitada. 4. Lairiba kompetentsibüroo ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mis rakendab kooskõlastustegevust koos teiste asjaomaste asutustega: Rahandusministeerium (regionaalareng, riigiabi, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid jne), Maaeluministeerium (maaelu areng), riigi reguleeriv asutus (kaardistamine, turuanalüüs, juurdepääsu reguleerimine). 5. Eesti riigi reguleeriv asutus haldab andmebaasi, kus saab jälgida lairibaühenduse kiiruse aadressitaseme andmeid (www.netikaart.ee). 2.1 ERF ja i) JAH 1. Vastavalt direktiivi 2018/844 (millega 1. JAH „Hoonete 1. 09.07.2020 võeti vastu riiklik hoonete Strateegilin Ühtek energiatõhususe muudetakse direktiivi 2010/31/EL 1a. JAH rekonstrueerimise rekonstrueerimise strateegia, millest teavitati e uuluv edendamine ja hoonete energiatõhususe kohta ja pikaajaline Euroopa Komisjoni (energiatõhususe direktiivi 1b. JAH poliitikaraa kasvuhoonegaasi direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe strateegia“ mistik kohta) nõuetele on vastu võetud riiklik 1c. JAH (https://ec.europa.e 147 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele elamute ja usfon de heitkoguste hoonete rekonstrueerimise pikaajaline 2. JAH u/energy/sites/ener 2012/27/EL artikkel 4 ja Eesti energiamajanduse mitteeluho d (ÜF) vähendamine strateegia elamute ja mitteeluhoonete /files/documents/ee korralduse seaduse § 4). onete riikliku elamufondi rekonstrueerimise _ltrs_2020.pdf) 1a. Strateegia sisaldab energiatõhususe direktiivi energiatõh toetamiseks, mis: 2018/844/EL artikli 1 lõike 2 punkti 2a nõudeid. ususe a. hõlmab soovituslikke vahe-eesmärke Vajalik analüüs on osaliselt kirjas Eesti „Energiamajanduse kordasead 2030., 2040. ja 2050. aastaks; „Energiamajanduse arengukavas aastani 2030“. arengukava aastani mise „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise b. annab soovitusliku ülevaate 2030“ toetamisek strateegia“ alapeatükis 7.1 on määratletud rahalistest vahenditest strateegia (https://www.mkm. s eesmärgid olemasolevale hoonefondile (2030. a rakendamise toetamiseks; ee/media/99/downl oad) 22%, 2040. a 64% ja 2050. a 100%). c. määratleb tõhusad mehhanismid hoonete rekonstrueerimisse 1b. Nõue on täidetud „Hoonete tehtavate investeeringute rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga“ Ehitusseadustik edendamiseks. (alapeatükid 7.2 ja 10.5). Rahalised vahendid https://www.riigite strateegia elluviimiseks lepitakse kokku iga- 2. Energiatõhususe parandamise meetmed ataja.ee/akt/105032 aastase riigieelarve strateegia protsessi käigus. vajaliku energiasäästu saavutamiseks 015001?leiaKehtiv 1c. Nõue on täidetud uue „Hoonete Ehitusseadustiku ja rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga“. planeerimisseaduse Tõhusaid mehhanisme investeeringute rakendamise seadus edendamiseks on kirjeldatud 1. ja 10. peatükis. https://www.riigite 2. Nõue on täidetud energiamajanduse ataja.ee/akt/127042 korralduse seaduse 022004?leiaKehtiv (https://www.riigiteataja.ee/akt/10910202000 9) 8. peatükis. Valitsuse meetmed energiatõhususe edendamisel ja energiateenuste arendamisel ning „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“ 10. peatükk. Meetmed (https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/ documents/ee_ltrs_2020.pdf). 2.2 ERF ja i) JAH „Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast 1. JAH „Eesti riiklik energia- 1. Nõuded on täidetud „Eesti riiklikus energia- ja Energiasekt ÜF energiatõhususe aastani 2030“ teavitatakse komisjoni ja kliimakava aastani kliimakavas aastani 2030“, mis esitati Euroopa 2. JAH ori edendamine ja vastavalt määruse (EL) 2018/199931 artikli 3 2030“ Komisjonile detsembris 2019. haldamine kasvuhoonegaasi sätetele ja kooskõlas Pariisi kokkuleppe https://ec.europa.eu/e 2. Riiklik energia- ja kliimakava sisaldab de heitkoguste kohaste kasvuhoonegaaside heitkoguste nergy/sites/default/fil eesmärke ja meetmeid vähese vähendamine süsinikdioksiidiheitega energia edendamiseks 3. 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1). 148 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele vähendamise pikaajaliste eesmärkidega ning es/documents/ee_final peatüki. „Poliitikasuunad ja meetmed“ ja see hõlmab järgmist: _necp_main_ee.pdf alapeatüki 5.3 „Investeerimisvajaduste 1. kõik selle lisas I esitatud vormis ülevaade“ kohaselt. nõutavad elemendid32; 2. ülevaade kavandatud rahastamisvahenditest ja mehhanismidest vähese süsinikdioksiidiheitega energia edendamiseks. 2.3. ERF ja ii) JAH Võetud on meetmed, mis tagavad järgmise: 1. JAH „Eesti riiklik energia- 1. Eesti on täitnud 2020. a eesmärgi (25%) Taastuvene ÜF taastuvenergia 1. Vastavus 2020. aasta siduvale riiklikule 2. JAH ja kliimakava aastani taastuvate energiaallikate osakaaluks rgia edendamine taastuvenergia eesmärgile ja sellele 2030“ energia summaarses lõpptarbimises kasutamise kooskõlas taastuvenergia osakaalule kui lähtetasemele https://ec.europa.eu (2019. a 31,89%, 2020. a esialgsete tulemuslik direktiiviga (EL) kuni 2030. aastani või on võetud täiendavaid /energy/sites/defaul tulemuste kohaselt >35%). Sealhulgas on edendamin 2018/2001, meetmeid, kui lähtetaset ei ole säilitatud t/files/documents/e Eestis taastuvenergia osatähtsus soojuse ja e eri sealhulgas selles kauem kui ühe aasta jooksul kooskõlas e_final_necp_main_e jahutuse sektoris (2019. a 52,28%) kõrgem sektorites sätestatud direktiiviga (EL) 2018/2001 ja määrusega e.pdf direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 23 lõike 2c ja kogu säästlikkuse (EL) 2018/1999. kohasest tasemest (50%). Eesti 2030. a liidus kriteeriumidega riiklik energia- ja kliimakava esitati Euroopa 2. Kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 ja https://www.riigite Komisjonile detsembris 2019. määruse (EL) 2018/1999 nõuetega ataja.ee/akt/109102 2. Direktiiv (EL) 2018/2001 võeti Eesti taastuvenergiaallikate osakaalu 020010?leiaKehtiv õigusaktidesse üle energiamajanduse suurenemine kütte- ja jahutussektoris korralduse seadusega. vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artiklile https://www.riigiteataja.ee/akt/10910202 23 0010?leiaKehtiv 2.4 Tõhus ERF ja iv) JAH Kehtestatud on riiklik või piirkondlik 1. JAH 1. Hädaolukorra 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse katastroofi ÜF kliimamuutusteg katastroofide riskijuhtimiskava, mis on 2. JAH riskihindamise nr 1313/2013/EL kohane riiklik hädaolukorra de a kohanemise, koostatud riskihinnangute põhjal, võttes koondanalüüs - riskihindamise koondanalüüs esitati komisjonile 3. JAH riskijuhtimi katastroofiohtud nõuetekohaselt arvesse kliimamuutuste https://www.sisemi detsembris 2020. se e ennetamise ja võimalikku mõju ja olemasolevaid nisteerium.ee/sites/ 2014. a koostas Eesti Keskkonnaagentuur raamistik vastupanuvõime kliimamuutustega kohanemise strateegiaid, default/files/disaste kliimakriteeriumite aruande, milles määratleti edendamine, ning see hõlmab järgmist: r_risk_management_ kliimaohtudena tormid, ulatuslikud metsa- ja võttes arvesse maastikutulekahjud, äärmuslik temperatuur ja 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013. 149 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele ökosüsteemil 1. peamiste ohtude kirjeldus, mida on summary_of_estonia üleujutused tiheasustatud piirkondades. 2020. a põhinevaid hinnatud vastavalt otsuse nr _2020_final.pdf koostati kooskõlas riikliku hädaolukorra lähenemisviise 1313/2013/EL33 artikli 6 lõike 1 seadusega (HOS) ja võttes arvesse sätetele, kajastades praegust ja kliimamuutustega kohanemise arengukava „Kliimamuutustega muutuvat riskiprofiili. Hinnang põhineb aastani 2030 uued hädaolukorra lahendamise kohanemise kliimaohtudest tulenevalt plaanid, mis on üksnes asutusesiseseks arengukava 2030“ kliimamuutuste prognoosidel ja kasutuseks. Üldsusele avaldatakse riskianalüüsi https://envir.ee/klii stsenaariumidel; osana riskiankeet. mamuutustega- 2. katastroofide ennetamise, valmisoleku ja kohanemise- Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava reageerimismeetmete kirjeldus arengukava aastani 2030 tuvastatud peamiste ohtude (https://envir.ee/media/925/download) ja selle kõrvaldamiseks. Meetmeid rakendusplaani ettepanek prioriseeritakse proportsionaalselt Eesti tuleviku (https://envir.ee/media/926/download), mis on ohtude ja nende majandusmõjuga, kliimastsenaariumid praegu läbivaatamisel, käsitlevad mh vajadust suutlikkuse puudujääkide34, https://www.klab.ee arendada erinevaid päästevõimekusi, nagu tulemuslikkuse ja tõhususega, võttes /wp- metsatulekahju kustutamine, riskidest arvesse võimalikke alternatiive; content/uploads/sit teavitamine jne. 3. teave ennetamise, valmisoleku ja es/4/2016/04/2016 reageerimisega seotud käitus- ja -04-07- 2. HOS § 9 loetleb sündmused, mis võivad viia hoolduskulude katmiseks saadaolevate KAUR_Lopparuanne. hädaolukorrani ja nõuavad riskianalüüsi, rahastamisvahendite ja -mehhanismide pdf vastutaja määrab VV. Juhised hädaolukorra kohta. riskianalüüsi läbiviimiseks (sh ennetus-, Riiklik hädaolukorra valmisoleku ja reageerimismeetmete seadus – prioriseerimiseks) - https://www.riigite https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021004 ataja.ee/akt/118062 . Üldsusele juhis – 021003?leiaKehtiv https://www.rescue.ee/et/metsa-ja- maastikutulekahju, https://www.olevalmis.ee/ . 2. Eesti esitas 1313/2013/EL art. 6 kohase katastroofiriskide juhtimise kokkuvõtte Siseturvalisuse kava katastroofiriski- ja võimekuse hindamise https://www.sisemi tulemustega DG ECHO-le 30.12.2020. HOS § 9 nisteerium.ee/stak2 järgi otsustab vastutav ministeerium 030 hädaolukorra ärahoidmise meetmed. Siseturvalisuse HOS § 15 ja VV määrus nr 78 (29.07.2021) loetleb programm 2022- hädaolukorda põhjustavad sündmused, mille 2025 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1313/2013 liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta. 34 Otsuse 1313/2013 artikli 6 punktis b nõutava riskijuhtimissuutlikkuse hindamise kohaselt. 150 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele https://www.sisemi kohta koostatakse reageerimisplaan ja määrab nisteerium.ee/media vastutaja. /754/download Eesti on analüüsinud kõiki riske, sh metsatulekahjude ohtu. Meetmed on Katastroofiriskide kliimamuutustega kohanemise kavas 2030 ja juhtimise kokkuvõte siseturvalisuse programmis 2022–2025. https://www.sisemi Üleujutusriski maandamine ja plaanid - nisteerium.ee/media https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uleuju /1451/download tused. Tormist tingitud 3. Hädaolukordade ennetamise, ettevalmistamise üleujutuse ja reageerimise tegevus- ja hoolduskulud riskiankeet kaetakse riigieelarvest. Suuremate https://www.rescue. hädaolukordade korral taotletakse toetust ELi ee/files/2021- Solidaarsusfondist. 01/riskiankeet- HOS § 9 kohaselt otsustab asjaomane uuendatud-vorm- ministeerium, milliseid hädaolukorra (sh ueleujutus.docx?ac4 võimearendusvajaduste) ärahoidmise 61b61a1 ettepanekuid on vaja rakendada, ning võtab hädaolukorra ärahoidmiseks vajalikke tegevusi arvesse ministeeriumi valitsemisala tegevuste ja Suurõnnetuse ohuga eelarve planeerimisel. HOS § 3 kohaselt vastutab ettevõtte riskiankeet iga asutus ja isik oma tegevusvaldkonnas https://www.rescue. kriisireguleerimisülesannete täitmise eest. § 4 ee/files/2021- alusel juhib riikliku kriisireguleerimispoliitika 01/riskiankeet- väljatöötamist ja elluviimist (sh õigusaktide uuendatud-vorm- täitmise järelevalvet) Vabariigi Valitsus. doomino.docx?2542 48f0e1. 3. Hädaolukorra seadus https://www.riigite ataja.ee/akt/117052 020003?leiaKehtiv 151 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 2.6 ÜF vi) JAH Jäätmekava(d) on kehtestatud vastavalt 1. JAH Riigi jäätmekava 1. Kriteerium 1 on täidetud kliimaministri Jäätmekäitl ringmajandusele direktiivi 2008/98/EÜ (muudetud 2. JAH 2023-2028 käskkirja nr 1-2/23/534 alusel „Riigi jäätmekava use ülemineku direktiiviga EL 2018/851/EL) artiklile 28 ja https://kliimaminist 2023-2028“ kinnitamisega. 3. JAH ajakohastat edendamine see hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi eerium.ee/media/12 Allpool on toodud iga kriteeriumi osas ud ning see sisaldab järgmist: 4. JAH 031/download konkreetsed peatükid, kus nimetatud info kavandami 1. jäätmekäitluse hetkeolukorra analüüs sisaldub, kuid lisaks võib kriteeriumi täitmist ja selle n asjaomases geograafilises üksuses, toetavat infot leida ka mujal dokumendis. rakenduskava sealhulgas tekkivate jäätmete liik, https://kliimaminist Kriteeriumis 1 nimetatud asjaolud on kirjeldatud kogus ja allikas ning nende edasise eerium.ee/media/12 Riigi jäätmekava 2023-2028 peatükis 2 arengu hindamine, võttes arvesse 029/download (hetkeolukord), peatükis 1.1 (hinnang väljatöötatud jäätmetekke vältimise jäätmevoogudele tulevikus), sh tabel 1 ja programmis sätestatud meetmete peatükis 1.2 (olulisemad jäätmevood ja eeldatavat mõju vastavalt direktiivi Riigi jäätmekava võtmevaldkonnad). Planeeritavad eesmärgid ja 2008/98/EÜ, mida on muudetud 2023-2028 meetmed eri jäätmeliikide lõikes on toodud direktiiviga 2018/851/EL, artiklile 29; keskkonnamõju peatükis 3 (Riigi jäätmekava 2023–2028 strateegilise strateegilised eesmärgid ja meetmed), sh 2. olemasolevate jäätmekogumissüsteemide analüüs, hindamise (KSH) meetmed täpsemalt on eraldi lisas (7) (Riigi aruanne jäätmekava 2023-2028 rakenduskava). sealhulgas liigiti kogumise materjaliline ja territoriaalne katvus, https://kliimaminist Jäätmetekke vältimise meetmed on peatükis 3.1 ning meetmed selle toimimise eerium.ee/media/10 (Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning parandamiseks, samuti uute 737/download jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse kogumissüsteemide vajadus; edendamine) ning Riigi jäätmekava 2023-2028 rakenduskava lehel (7.1 I sammas). 3. investeeringute puudujäägi analüüs, milles on põhjendatud olemasolevate jäätmekäitluskohtade sulgemise vajadust ja täiendavat või 2. Kriteerium on täidetud kliimaministri ajakohastatud jäätmetaristut, käskkirja nr 1-2/23/534 alusel „Riigi jäätmekava sisaldades teavet käitus- ja 2023-2028“ kinnitamisega. hoolduskulude katmiseks saadaolevate Kriteeriumis 2 nimetatud asjaolud on kirjeldatud tuluallikate kohta; eelkõige Riigi jäätmekava 2023-2028 peatükis 2 4. teave selle kohta, kuidas määratletakse (hetkeolukord) ja ka peatükis 3 (Riigi jäätmekava tulevased jäätmekäitluskohad ja 2023–2028 strateegilised eesmärgid ja tulevaste jäätmekäitlusrajatiste meetmed), sh meetmed täpsemalt on eraldi lisas suutlikkus. (7) (Riigi jäätmekava 2023-2028 rakenduskava), samuti peatükis 1.2. Jäätmevaldkonna olemasolevate ja planeeritavate käitluskohtade ülevaade on täpsemalt toodud peatüki 3.2 tabelis 16 (Tabel 16. olemasolevad ja planeeritavad 152 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele jäätmekäitluskohad ning nende käitlusvõimekused). 3. Kriteerium on täidetud kliimaministri käskkirja nr 1-2/23/534 alusel „Riigi jäätmekava 2023-2028“ kinnitamisega. Kriteeriumis 3 nimetatud asjaolud on kirjeldatud eelkõige Riigi jäätmekava 2023-2028 peatükis 1.2 (olulisemad jäätmevood ja võtmevaldkonnad) ja peatükkides 3.2 (ohutu materjaliringluse suurendamine) ja 3.3 (jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna). Lisaks on planeeritavad meetmed koos võimaliku planeeritava rahastusallikaga eraldi lisas (lisa 7)(Riigi jäätmekava 2023-2028 rakenduskava). Samamoodi on planeeritavate käitluskohtade ülevaade koos võimaliku rahastusallikaga täpsemalt toodud peatüki 3.2 tabelis 16 (Tabel 16. olemasolevad ja planeeritavad jäätmekäitluskohad ning nende käitlusvõimekused) ja rahastuse teema on kajastatud ka peatükis 6 (tegevuste rahastamine) ja sh tabel 18 (Planeeritavate tegevuste jaotus rahastusallika alusel). 4. Kriteerium 4 on täidetud kliimaministri käskkirja nr 1-2/23/534 alusel „Riigi jäätmekava 2023-2028“ kinnitamisega. Kriteeriumis 4 nimetatud asjaolud on kirjeldatud eelkõige Riigi jäätmekava 2023-2028 peatükis 1.2 (olulisemad jäätmevood ja võtmevaldkonnad) aga ka peatükkides 3.2 (ohutu materjaliringluse suurendamine) ja 3.3 153 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele (jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna). Lisaks on planeeritavad tegevused eraldi lisas (lisa 7)(Riigi jäätmekava 2023-2028 rakenduskava). Samamoodi on planeeritavate käitluskohtade ülevaade koos võimalike käitlusvõimsustega toodud peatüki 3.2 tabelis 16 (Olemasolevad ja planeeritavad jäätmekäitluskohad ning nende käitlusvõimekused). 3.1 Põhjalik ÜF ii) kestliku, JAH Olemasolevate ja kavandatavate taristute 1. JAH „Transpordi ja 1. ITF/OECD uuring (mida finantseerib komisjoni sobival kliimamuutuste mitmeliigiliste liikumisvõimaluste 2. JAH liikuvuse struktuurireformi tugiteenistus) Eesti tasemel suhtes kaardistamine, välja arvatud kohalikul arengukava 2021– „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ 3. JAH transpordi vastupanuvõimel tasandil, kuni 2030. aastani on olemas ning: 2035“ – kinnitati alusena hõlmab strateegilise poliitikamudeli kavandami ise, aruka, 4. JAH 11.11.2021 loomist kogu Eesti jaoks, kajastab kõiki 1. sisaldab kavandatavate investeeringute ne turvalise ja majanduslikku hinnangut, mida 5. – https://kliimaminist transpordiliike ja aitab Eesti ühendvedu toetavad nõudlusanalüüs ja liikluse eerium.ee/sites/defa poliitikakujundajatel mõista peamisi 6. JAH võimaldava modelleerimine, mis peaks võtma ult/files/documents transporditegevuse käivitajaid Eestis ning teha üleeuroopalise 7. JAH tõenduspõhiseid otsuseid oma transporditaristu arvesse raudtee liberaliseerimise /2023- transpordivõrgu eeldatavat mõju; 8. JAH 07/Transpordi%20j edasisel arendamisel. Seda kasutati riikliku (TEN-T) 9. JAH a%20liikuvuse%20a arengukava väljatöötamisel 2. on kooskõlas riiklike energia- ja arendamine rengukava%202021 (https://kliimaministeerium.ee/sites/default/fil kliimakavadega; iii) kestliku, -2035.pdf es/documents/2023- 3. hõlmab investeeringuid TEN-T 07/Lisa%201.%20Arengukava%20sisenduuring kliimamuutuste Lisa põhivõrgukoridoridesse, nagu on %20ITFOECD%20poolt%20ENG.pdf). suhtes määratletud [määruses (EL) https://kliimaminist vastupanuvõimel Modelleerimisvahend võimaldab prognoosida 2021/1153, millega luuakse Euroopa eerium.ee/sites/defa ise, aruka ja liiklusvoogude arengut ning hinnata ühendamise rahastu ning tunnistatakse ult/files/documents ühendvedude transpordipoliitika ja investeeringute mõju. Seda kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 /2023- alase riikliku, kavandatakse strateegiliste otsuste tegemise ja (EL) nr 283/2014] kooskõlas 07/Arengukava%20l piirkondliku ja vahendina, mille kavandamise periood on 2050. kohaliku asjaomaste TEN-T võrgukoridoride isad.pdf aasta. töökavadega; https://kliimaminist liikuvuse ITF/OECD uuring: https://www.itf- 4. TEN-T põhivõrku mittehõlmavate eerium.ee/liikuvus/t arendamine ja oecd.org/sites/default/files/docs/passenger- investeeringute jaoks tagab vastastikuse ranspordi-tulevik täiustamine, mobility-goods-transport-estonia.pdf. sealhulgas täiendavuse, võimaldades piirkondade „Transpordi parem ja kohalike kogukondade piisavat programm aastateks juurdepääs TEN- ühendatust TEN-T põhivõrguga ja selle 2021–2024“ sõlmedega; 154 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele T-le ja piiriülene 5. vajaduse korral aruanded ERTMSi https://mkm.ee/me 2. Kinnitatud „Transpordi ja liikuvuse liikuvus juurutamise kohta vastavalt komisjoni dia/638/download arengukava 2021–2035“ on kooskõlas riiklike 5. jaanuari 2017. aasta Lisa energia- ja kliimakavadega. rakendusmäärusele EL 2017/6 Euroopa https://mkm.ee/me https://kliimaministeerium.ee/ministeerium- raudteeliikluse juhtimissüsteemi dia/641/download kontakt/ministeeriumi- Euroopa arenduskava kohta; tutvustus/tegevuspohine-eelarve#programmid- Transpordi 6. edendab mitmeliigilist transporti, konkurentsivõime ja valdkonni tuvastades mitmeliigilist transporti liikuvuse programm https://kliimaministeerium.ee/sites/default/file võimaldavate või ümberlaaditava 2022-2025 s/documents/2023- kauba- ja reisiterminalide vajadused; 07/Transpordi%20ja%20liikuvuse%20arenguk https://www.mkm.e 7. sisaldab taristu kavandamise seisukohast ava%202021-2035.pdf3. Uues transpordi ja e/media/7121/dow olulisi meetmeid, mille eesmärk on liikuvuse arengukavas visandatakse nload edendada alternatiivkütuseid kooskõlas investeerimisprioriteetide üldsuund kooskõlas asjakohaste riiklike TEN-T võrgukoridoride plaanidega. poliitikaraamistikega; Programmid: Investeerimiskavasid käsitletakse üksikasjalikult nelja-aastastes 8. esitab liiklusohutusriskide https://kliimaminist transpordiprogrammides, mida vaadatakse läbi koondanalüüsi kooskõlas olemasolevate eerium.ee/ministeer igal aastal, ning taristuga seotud riiklike liiklusohutusstrateegiatega koos ium- investeerimiskavasid vaadatakse üksikasjalikult mõjutatud teede ja lõikude kontakt/ministeeriu läbi igas asjaomases ametiasutuses (nt kaardistamise ning asjaomaste mi- Transpordiamet ja Eesti Raudtee). „Transpordi investeeringute prioriteetidega; tutvustus/tegevuspo programm aastateks 2021–2024“ 9. annab teavet rahastamisvahendite hine- https://mkm.ee/media/638/download, kohta, mis vastavad kavandatavatele eelarve#programmi Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse investeeringutele ning mis on vajalikud d-valdkonni programm 2022-2025 olemasoleva ja kavandatud taristu ITF/OECD uuring https://mkm.ee/media/620/download, käitus- ja hoolduskulude katmiseks. https://www.itf- Programmid: oecd.org/sites/defau https://kliimaministeerium.ee/ministeerium- lt/files/docs/passen kontakt/ministeeriumi- ger-mobility-goods- tutvustus/tegevuspohine-eelarve#programmid- transport- valdkonni estonia.pdf „Riigiteede teehoiukava 2021–2030“: https://www.transpordiamet.ee/media/5314/d ownload https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 4. Arengukavaga tagatakse vastastikune täiendavus. 5. Ei kohaldata, ERTMSi juurutamist ei kavandata. 155 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 6. See sisaldub arengukavas, mitmeliigiline transport on arengukavas keskne põhimõte, mistõttu on seda käsitletud arengukava kõigis peatükkides. 7. See on lisatud arengukavasse ning seda käsitletakse kõikide transpordiliikide korral ja ka üldiselt taristut käsitlevas peatükis. 8. See sisaldub strateegilisel tasandil arengukavas, transpordiprogrammide põhisuundades ja üksikasjalikult liiklusohutuse strateegia meetmetes. Strateegilisel tasandil on liiklusohutuse riskihindamine osa transpordi arengukavast ja täpsemaid tegevusi on kirjeldatud „Liiklusohutusprogrammis 2016– 2025“ (https://www.transpordiamet.ee/liiklusohutus programm ). Rahastatakse liiklusohtlike kohtade ohutuse valdkonda ja liiklusohtlike kohtade valimise metoodikat. 9. Teave investeeringutele vastavate rahastamisvahendite kohta saab olema taristu investeerimiskavas (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3200/420 2/1002/VV_k93_lisa_145k.pdf#) perioodil 2021–2027 investeeringute kavades PO3 (https://pilv.rtk.ee/s/a2N5aFrTgEQiYf5?path= %2F3.%20%C3%9Chendatum%20Eesti%2F3.1 %20%C3%9Cleeuroopalise%20transpordiv%C 3%B5rgu%20(TEN-T)%20arendamine) ja transpordiprogrammides (https://kliimaministeerium.ee/ministeerium- kontakt/ministeeriumi- tutvustus/tegevuspohine-eelarve#programmid- valdkonni ), mis on kooskõlas arengukavaga. Käitus- ja hoolduskulud kaetakse strateegilisel tasandil transpordiprogrammidega ja üksikasjalikult iga konkreetse asutuse asjakohastes taristuhalduse kavades (nt Transpordiamet, https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava ja 156 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele Eesti Raudtee, https://www.evr.ee), https://kliimaministeerium.ee/media/10434/d ownload . 4.1 Aktiivse ESF a) Kõigi JAH Vastu on võetud aktiivse tööturupoliitika 1. JAH „Heaolu arengukava Aktiivse tööturupoliitika strateegiaraamistikku tööturupoli tööotsijate, eriti strateegiline poliitikaraamistik, pidades 2. JAH 2023–2030“ on kirjeldatud „Heaolu arengukavas 2023–2030“ itika noorte, silmas tööhõivesuuniseid, ja see hõlmab https://www.sm.ee/ (https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023- 3. JAH strateegilin pikaajaliste järgmist: heaolu-arengukava- 2030#welfare-development), mis sisaldab kõiki e töötute, 1. meetmed tööotsijate profiilide 4. JAH 2023-2030#heaolu- tööhõive-eesmärke. „Heaolu arengukava 2023- poliitikaraa ebasoodsas koostamise ja nende vajaduste 5. JAH arengukava-20 2030“ jõustus 23.02.2023. Tööhõiveprogrammi mistik olukorras hindamise jaoks; 2021-2023 jätkuprogramm, mis hõlmab aastaid olevate rühmade 2024-2029, kiideti valitsuse poolt heaks 2. teave vabade töökohtade ja „Eesti Töötukassa ja mitteaktiivsete 28.09.2023. töötamisvõimaluste kohta, võttes arengukava 2022- inimeste 1. Eesti Töötukassa korraldab teenuseid arvesse tööturuvajadusi; 2025“ tööhõivele kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste juurdepääsu 3. meetmed, mis tagavad, et selle (https://www.tootu seadusega: parandamine kavandamine, rakendamine, seire ja kassa.ee/web/sites/ https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023110 ning füüsilisest läbivaatamine toimuks tihedas default/files/2022- https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023110?leia isikust koostöös asjaomaste sidusrühmadega; 01/tootukassa_aren Kehtiv. . ettevõtjana 4. meetmed aktiivse tööturupoliitika gukava.pdf) „Tööhõiveprogrammi 2021-2023“ tegutsemise ja jälgimise, hindamise ja läbivaatamise „Eesti Töötukassa jätkuprogramm 2024-2029 kehtestab sotsiaalmajandus jaoks; arengukava 2025- tööturuteenuste osutamise, tööturutoetuste e edendamine; 5. noorte tööhõivealaste sekkumiste 2028“ maksmise, ESF+ vahendite kasutamise korral on tõenduspõhised ja tingimused ja tööturutoetustega seotud Arengukava_2025- sihtotstarbelised võimalused arendustegevused, teenuste ja -toetuste määrad 2028.pdf mittetöötavate, hariduse või . koolituseta noorte jaoks, sealhulgas teavitamismeetmed, ja tuginedes Eesti tööjõudu jälgitakse pidevalt Eesti tööjõu- Tööhõiveprogramm uuringu kaudu (https://www.stat.ee/et/avasta- kvaliteedinõuetele võetakse arvesse 2024-2029 kvaliteetse töökohapõhise õppe ja statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg). https://www.riigiteataj Uuringu eesmärk on hinnata tööturu olukorda õppepraktika kriteeriume, sealhulgas a.ee/akt/10310202302 noortegarantii kavade rakendamise ning omada ülevaadet majandustegevusest 1?leiaKehtiv (tööhõive, töötus) ja töötingimustest. kontekstis. 2. OSKA (https://oska.kutsekoda.ee) analüüsi tehakse pidevalt, et analüüsida Eesti Tööhõiveprogramm majandusarengu jaoks vajalikke tööjõuvajadusi 2021-2023 ja oskusi järgmise 10 aasta jooksul. Analüüsi korraldatakse koostöös Haridus- ja https://www.riigite Teadusministeeriumi, Majandus- ja ataja.ee/akt/105072 Kommunikatsiooniministeeriumi, 023265 Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja 157 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele Rahandusministeeriumiga. Töötukassa vahendatavate tööpakkumiste veebiandmebaas: Tööturumeetmete https://www.tootukassa.ee/et/toootsijale/too- seadus kaotamine https://www.riigite 3. „Heaolu arengukava 2016–2023“ ja „Heaolu ataja.ee/akt/106072 arengukava 2023-2030“ juhtkomiteesse 023110 kuuluvad peale ministeeriumide ka sotsiaalpartnerite ja organisatsioonide esindajad. https://www.riigiteataj a.ee/akt/10607202311 Heaolu arengukava juhtkomisjoni 0?leiaKehtiv moodustamise käskkiri: Noortegarantii https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023- tugevdamise 2030 tegevuskava 2022- 2027 Töötukassa nõukogu moodustatakse järgmiselt: https://www.sm.ee/ valitsus nimetab ühe liikme; Ametiühingute sites/default/files/d Keskliit ja Töötajate Ametiühingute Liit ocuments/2022- nimetavad mõlemad ühe liikme; Eesti Tööandjate 06/Noortegarantii% Keskliit nimetab kaks liiget. Valdkonna eest 20tugevdamise%20t vastutav minister on ametialaselt nõukogu liige. egevuskava%20202 4. „Heaolu arengukava 2023-2030“ eesmärkide 2-2027.pdf täitmise kohta koostatakse igal aastal aruanne, mis esitatakse heaolu arengukava juhtkomiteele. Vastavalt „Eesti Töötukassa arengukavale 2020– 2023“ ja „Töötukassa arengukavale 2022–2025“ hindab nõukogu arengukava ja aastaplaani elluviimist nõukogule esitatud aruannete põhjal. Arengukava on töötukassa strateegiline dokument, mis on aluseks aastaplaani koostamisele. Arengukava ja aastaplaan ning nõukogus kokku lepitavad aasta strateegilised eesmärgid on aluseks töötukassa eelarve koostamisele. Arengukava täitmist korraldab ja selle eest vastutab töötukassa juhatus. Nõukogu hindab arengukava ja aastaplaani ning strateegiliste eesmärkide täitmist (tegevustulemusi) kord aastas aruannete põhjal. Arengukava uuendatakse igal aastal ning arvestatakse ka teiste riiklike strateegiatega. 158 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 5. Noorte tööhõivepoliitikat teostatakse noortegarantii tegevuskava kaudu, kuhu on koondatud olulisemad noorte töötust leevendavad ja ennetavad meetmed. Meetmed on planeeritud parimatele tavadele ja uuringutele tuginedes, sh võetakse arvesse Euroopa Komisjoni soovitusi ja kvaliteedijuhiseid. Noorte tööhõivepoliitika on valdkondadeülene ehk kaasatud on nii haridus-, tervise-, sotsiaal- kui ka töövaldkond. Noortegarantii tugevdamise tegevuskavakinnitati valitsuses 28.04.2022. Tegevuskava:  sisaldab tegevusi, mis aitavad kaasa noorte oskuste arendamisele;  kirjeldab tegevusi, mis aitavad ennetada ja tegeleda noorte töötuse ja NEET-noorte probleemiga;  kirjeldab tegevuskava rakendamise põhiosalisi. Tegevuskava rahastatakse riigieelarvest, RRFist ja ESFist. 4.3 ERF ja ii) taristu JAH Kasutusele on võetud riiklik ja piirkondlik 1. JAH Haridusvaldkonna „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ Haridus- ja ESF arendamise haridus- ja koolitussüsteemi strateegiline arengukava 2021– (valitsuse poolt kinnitatud 11.11.2021) hõlmab 2. JAH koolitussüs kaudu kaasavate poliitikaraamistik, mis hõlmab järgmist: 2035 haridus- ja koolitussüsteemi poliitikaraamistikku teemi kõiki 3. JAH ja kvaliteetsete 1. tõenduspõhised süsteemid oskuste https://www.hm.ee ja on haridusvaldkonna terviklik strateegia (kõik tasandeid teenuste 4. JAH tasemed, formaalne, mitteformaalne ja ennetamiseks ja prognoosimiseks; /et/kaasamine- hõlmav kättesaadavuse 5. JAH informaalne õppimine). 2. koolilõpetajate seiremehhanismid ning osalemine/strateegil strateegilin parandamine e teenused kvaliteetse ja tõhusa 6. JAH ine-planeerimine- 1. OSKA süsteem on tööturu jälgimise ja haridus-, aastateks-2021- tulevikuoskuste prognoosimise süsteem. OSKA poliitikaraa juhendamise jaoks igas vanuses 7. JAH koolitus- ja 2035/eesti- analüüse tehakse pidevalt, et analüüsida ja mistik õppijatele; 8. JAH elukestva õppe haridusvaldkonna- prognoosida Eesti majandusarengu jaoks valdkondades; 3. meetmed võrdse juurdepääsu arengukava vajalikke tööjõuvajadusi ja oskusi eri tagamiseks kvaliteetsele, asjakohasele ja valdkondades järgmise 10 aasta jooksul. kaasavale haridusele ja koolitusele, ESF Analüüsid ja prognoosid on HTMile ja selles osalemiseks ja selle õppeasutustele õppe sisu ja koolitusmahu e) haridus- ja lõpuleviimiseks ning põhipädevuste https://www.hm.ee kavandamise aluseks ning koolituskohti koolitussüsteemi omandamiseks kõikidel tasanditel; /sites/default/files/ kavandatakse koostöös sotsiaalsete partnerite ja de kvaliteedi, haridusvaldkonna_ar koolide nõunike kogudega. Majandus- ja 159 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele tõhususe ja 4. koordineerimismehhanism, mis hõlmab engukava_2035_kinn Kommunikatsiooniministeeriumi ning OSKA tööjõuturu kõiki haridus-ja koolitustasemeid, ning itatud_vv_0.pdf prognoosimetoodikate põhjal töötatakse välja ja vajadustele selge vastutuse kindlaksmääramine käivitatakse terviklik OSKA+ tööjõu ja oskuste vastavuse asjaomaste riiklike ja/või piirkondlike keskpika vajaduse prognoosisüsteem, kus OSKA parandamine, et asutuste vahel; seotakse rohkem Töötukassa baromeetriga, https://oska.kutseko toetada 5. strateegilise poliitikaraamistiku seire, arvestamaks regionaalseid vajadusi. da.ee põhipädevuste, hindamise ja läbivaatamise kord; 2. Seiratakse kutse- ja kõrghariduse lõpetanute sealhulgas seisundit tööturul, analüüsides eri registrite 6. sihtmeetmed väheste oskuste ja madala digioskuste Haridus- ja andmete põhjal nende hõivet, sissetulekut ja kvalifikatsiooniga täiskasvanute ning omandamist; noorteprogramm: tegevusala (regulaarne uuring „Edukus ebasoodsas sotsiaal-majanduslikus https://www.hm.ee/mi tööturul“). Uuringu „Edukus tööturul“ andmestik olukorras olevate inimeste jaoks ning nisteerium-uudised- kombineerib Eesti hariduse infosüsteemi, f) kvaliteetse ja oskuste täiendamise meetmed; ja- Maksu- ja Tolliameti, rahvastikuregistri, kaasava hariduse 7. meetmed õpetajate, koolitajate ja kontakt/ministeerium/ kaitseväekohustuslaste registri, ja koolituse akadeemilise personali toetamiseks strateegilised- Sotsiaalkindlustusameti ning Töötukassa võrdse seoses asjaomaste õppemeetodite, alusdokumendid-ja- andmeid. Uuringu tulemusi kasutatakse laiema kättesaadavuse põhipädevuste hindamise ja programmid#haridus- ja läbimise avalikkuse teavitamiseks, aga ka riigi tasandil ja kinnitamisega; ja-noortepr soodustamine, haridusasutustes andmepõhiste otsuste 8. meetmed õppijate ja töötajate liikuvuse tegemiseks. Näiteks poliitikakujundamises eriti ebasoodsas ning haridus- ja koolitusteenuse Täiskasvanute tasuta kasutatakse neid andmeid poliitikanalüüsides, olukorras osutajate riikidevahelise koostöö kursused: mõju ja tulemuslikkuse hindamisel ning kutse- ja olevate rühmade edendamiseks, sealhulgas õpiväljundite https://www.hm.ee kõrgkoolidele tulemusrahastuse määramisel. jaoks, alates ja kvalifikatsioonide tunnustamise /et/tegevused/taisk Uuring on oskuste ja tööjõu vajaduse alusharidusest ja kaudu. asvanuharidus/tasut prognoosimise üks alustest. Statistika ja hooldusest kuni üld- ja a-kursused uuringud on leitavad Haridus- ja kutsehariduse Teadusministeeriumi veebilehel ning https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja- kõrghariduseni, statistika-0. samuti 3. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ täiskasvanuharid eesmärkide elluviimiseks luuakse igal aastal use ja -õppe programm, mis koostatakse ning mida edendamine, muudetakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve sealhulgas koostamise raames. Strateegia rakendamiseks on õpirände minister heaks kiitnud haridus- ja hõlbustamine noorteprogrammi, mis kinnitatakse igal aastal kõigi jaoks; järgmiseks neljaks aastaks ning mis hõlmab kõiki haridustasemeid ja -valdkondi. Programmis on erimeetmed ja eraldatud vahendid, et tagada g) elukestva kvaliteetse hariduse ja koolituse võrdne õppe, eelkõige kättesaadavus kõigile, selles osalemine ja paindlike lõpuleviimine kõikidel tasanditel. Võrdse 160 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele täiendus- ja juurdepääsu tagamiseks eri haridusliikidele on ümberõppe programmis tegevused 1.2–1.4, 3.3. Võrdsete võimaluste võimaluste ja kaasatuse tagamiseks alates edendamine alusharidusest on tegevus 2.2. Võtmepädevuste kõigi jaoks, omandamise tagamiseks on tegevus 2.1 – võttes arvesse õppekava ja koolikorralduse arendustegevused. digioskusi, Täiskasvanute kvalifikatsiooni parandamiseks ja paremini võtmepädevuste arendamiseks pakutakse prognoosides täiendus- ja ümberõppevõimalusi ning muutusi ja arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti tööturu (tegevus 3.3). vajadustest 4. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ lähtuvaid uusi ning haridus- ja noorteprogramm hõlmavad kõiki oskustealaseid haridus- ja koolitustasemeid ja -valdkondi, nõudeid, seavad neile aluspõhimõtted, eesmärgid ja hõlbustades mõõdikud ning juhtimisstruktuuri. Arengukava karjäärivahetust rakendamise koordineerimist on kirjeldatud ja edendades peatükis „Arengukava juhtimine ja elluviimine“. tööalast Koordineerimismehhanism, sh asjaomaste liikuvust; riiklike ja/või piirkondlike asutuste vastutusalade jaotus on tsentraalselt reguleeritud järgmiste haridussüsteemi korraldavate õigusaktidega: https://www.hm.ee/et/eesmargid- tegevused/oigusloome. Eesti Vabariigi haridusseadus hõlmab kõiki haridustasemeid ja -asutusi ning määrab haridussüsteemi üldised eesmärgid ja korralduse; hariduse tasemed ja ülesanded, Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusalased ülesanded, õppeasutuste liigid ja nende tegevuse üldised põhimõtted ning Eesti Hariduse Infosüsteemi alused: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062020003 5. Riiklik seiresüsteem. Haridusvaldkonna arengukava täitmise kohta antakse aru igal aastal tulemusvaldkonna aruandluse raames programmide kaupa ja vajaduspõhiste 161 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele hindamiste kaudu. Arengukava eesmärkide täitmist hindavad sõltumatud eksperdid vähemalt kaks korda arengukava elluviimise perioodil, sh tehakse viimane vahehindamine mitte hiljem kui kolm aastat enne arengukava lõppu. Arengukava elluviimist ja aruandlust toetab laiapõhjaline juhtkomisjon. Komisjon annab nõu ministrile, toetab arengukava elluviimisel valdkondadevaheliste seoste ja mõjude arvessevõtmist ning analüüsib tulemusaruandeid ja hindab arengukava eesmärkide poole liikumist. Juhtkomisjon annab tulemusaruannete põhjal soovitusi programmide algatamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks. Vt peatükk „Arengukava juhtimine ja elluviimine“. 6. Täiskasvanuhariduse arengusuunad on toodud Haridusvaldkonna arengukava strateegilises eesmärgis 3. “Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“,tegevussuunas 3.2. Haridus- ja noorteprogrammis vastab sellele tegevus 1.5 „Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine. Sh toimuvad tegevused tasuta koolituskursuste pakkumiseks, haridustee katkestanud madalate oskustega täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse, arendatakse VÕTA süsteemi. Selle toetamiseks toimub sihtrühma teadlikkuse tõstmine õppimisvõimalustest, osapoolte koostöö toetamine ning elukestva õppe populariseerimine. Populaarsed on madalate või aegunud oskustega täiskasvanutele suunatud tasuta kursused. Töökohtadega seotud kursusi võimaldatakse riikliku täiendusõppe pakkumise kaudu, need on suunatud peamiselt madalama haridustaseme ja konkurentsivõimega, ebasoodsamas olukorras täiskasvanutele. Arendatakse piirkondlikku koostööd keskkooli- ja kutsehariduseta madala kvalifikatsiooniga 162 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele täiskasvanute formaalhariduse juurde toomiseks. 7. Õpetajakoolituse arengusuunad on esitatud haridusvaldkonna arengukava strateegilises eesmärgis 2 „Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“, tegevussuunas 2.4. Haridus- ja noorteprogrammis vastab sellele tegevus 2.1 „Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused, õpetajate täiendkoolitused ja järelkasv“, millega on eraldatud vahendid õpetajate, koolitajate ja akadeemilise personali toetamiseks asjakohaste õppemeetodite omandamisel. Juba käivad näiteks järgmised tegevused: Euroopa Sotsiaalfondi rahastatav ÕKPATi programm (https://www.innove.ee/opetaja-ja-koolijuhi- areng/okpat/), TALIS (rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring), ITEL (innovatiivne õpetamine tõhusa õppimise toetamiseks). 8. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ja programmid sisaldavad meetmeid õppijate ja töötajate liikuvuse, haridus- ja koolitusteenuse osutajate riikidevahelise koostöö edendamiseks. Haridusvaldkonna arengukavas on strateegilise eesmärgi 1 all suund 1.3 „Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet“. „Haridus- ja noorteprogrammis 2021–2024“ on tegevused (tegevus 1.5) ja eraldatud vahendid liikuvuse ning haridus- ja koolitusteenuse osutajate riikidevahelise koostöö toetamiseks. Tegevused toetavad hariduse rahvusvahelistumist: rahvusvaheline haridusturundus, kutse- ja kõrghariduse alase rahvusvahelise koostöö arendamine. Viiakse ellu tegevusi, mis pakuvad stipendiumiprogramme, et hõlbustada õpirännet 163 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele ja korraldada välisriigis omandatud hariduskvalifikatsioonide hindamist, ning teavet ja tugiteenuseid välisriigis omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks. 4.4 Riiklik ERF iii) Tõrjutud JAH Sotsiaalse kaasamise ja vaesuse 1. JAH Heaolu arengukava Strateegiaraamistikku on kirjeldatud „Heaolu või kogukondade, vähendamiseks on vastu võetud riiklik või 2023-2030 arengukavas 2023-2030“ ja sellega kooskõlas on ja ESF 2. JAH piirkondlik rändajate ja piirkondlik strateegiline poliitikaraamistik https://www.sm.ee/ koostatud viis programmi: „Tööturuprogramm sotsiaalse 3. JAH ebasoodsas või õigusraamistik, mis hõlmab järgmist: heaolu-arengukava- 2023-2026“, „Sotsiaalhoolekande programm kaasamise olukorras 4. JAH 2023-2030 2023–2026“, „Soolise võrdsuse ja võrdse 1. vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse olevate rühmade kohtlemise programm 2023-2026“, tõenduspõhine hindamine, sealhulgas vähendami sotsiaal- „Vanemaealiste programm 2023-2026“ ja „Laste laste vaesus, juurdepääs Arengukavade se majandusliku ja perede programm 2023–2026“ ning alusharidusele ja kvaliteetsele programmid – 2023- strateegilin integratsiooni jätkuprogrammid 2024-2027 ja 2025-2028. hooldusele, kodutus, ruumiline ja 2026 e suurendamine hariduslik segregatsioon, piiratud 1. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse hindamine, poliitikaraa integreeritud https://www.sm.ee/ juurdepääs esmateenustele ja - sh laste vaesus, juurdepääs alusharidusele mistik meetmete, arengukavad- taristule ning igas vanuses haavatavate ja kvaliteetsele hooldusele, kodutus, sealhulgas programmid-ja- inimeste erivajadused; piiratud juurdepääs eluaseme ja tooplaanid#varasem 2. meetmed segregatsiooni ennetamiseks esmatasanditeenustele ja taristule ning sotsiaalteenuste ad-programmid igas vanuses haavatavate inimeste ja selle vastu võitlemiseks kõikides kaudu erivajadused on hõlmatud ülalnimetatud valdkondades, sealhulgas h) aktiivse sotsiaalkaitse, kaasavad tööturud ja Arengukavade strateegilistes dokumentides. Heaolu kaasamise haavatavate inimeste, sealhulgas programmid 2024- arengukava eesmärk on, et inimesed on edendamine rändajate ja pagulaste juurdepääs 2027 hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning võrdsete kvaliteetsetele teenustele; toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne võimaluste ja https://www.sm.ee/ tööelu. 3. meetmed üleminekuks arengukavad- aktiivse 2. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamise institutsionaalselt hoolduselt programmid-ja- osalemise ja nende vastu võitlemise meetmeid kogukonnapõhisele hooldusele; tooplaanid#varasem edendamise teel käsitletakse tööturu, sotsiaalhoolekande, ning tööalase 4. asjakohased meetmed, et selle ad-programmid vanemaealiste ning soolise võrdsuse ja konkurentsivõim kavandamine, rakendamine, seire ja võrdse kohtlemise programmides. e parandamine; läbivaatamine toimuks tihedas Tööturule sisenemisega seotud tõkete koostöös asjaomaste sidusrühmadega, Arengukavade vähendamiseks suurendatakse tööandjate sealhulgas sotsiaalpartnerite ja programmid 2025- teadlikkust ja vähendatakse eelarvamusi asjaomaste kodanikuühiskonna 2028 erinevate sihtrühmade suhtes (nt organisatsioonidega. vanemad, muukeelsed, vähenenud töövõimega inimesed). Pensionäride töötamise edendamiseks pakutakse neile tööturuteenuseid. Parandatakse iseseisvat toimetulekut toetavate hooldusvõimaluste kättesaadavust ja kvaliteeti, sh 164 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele pereliikmete ja lähedaste hoolduskoormuse leevendamiseks. Erinevate sihtrühmade kvaliteetsetele teenustele juurdepääsu tagamiseks suurendatakse nii teenuseosutajate kui ka kogukondade teadlikkust, arendatakse vajalikke oskusi, tegeletakse eelarvamuste vähendamisega ühiskonnas ning tugevdatakse huvikaitset. Vanemaealiste ja erivajadustega inimeste ühiskonnaelus osalemise toetamiseks rakendatakse kohalikul tasandil vabatahtlike kaasamist. 3. „Heaolu arengukava 2023-2030“ üks aluspõhimõtteid on, et inimesel on õigus elada oma kodus ning osaleda ühiskondlikus tegevuses. Üks tegevussuundi on: Avaliku raha suunamine senisest enam kogukonnapõhiste, kodus elamist ja toetatud elamist võimaldavate teenuste ning füüsilise ja sotsiaalse keskkonna arendamisse. Sotsiaalhoolekande programmis 2023-2026, 2024-2027 ja 2025-2028 on välja toodud, et välja töötatud pikaajalise hoolduse teenuseid pakutakse deinstitutsionaliseerimise põhimõttel, mille kohaselt toimub hooldus- ja tugiteenuste osutamine abivajaja kodus või kodulaadses kogukonna hoolekandeasutuses. 4. „Heaolu arengukava 2016–2023“ ja „Heaolu arengukava 2023-2030“ juhtkomisjoni (juhtkomisjoni HEA juhtkomisjoni moodustamine_KK.pdf) kuuluvad arengukava elluviimisesse enim kaasatud ministeeriumid, Riigikantselei, omavalitsuste esindusorganisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja peamised alaeesmärkide saavutamisega seotud katusorganisatsioonid. Samuti kaasatakse arengukava elluviimisesse laiahaardeline ja mitut valdkonda hõlmav ekspertkogu. Ekspertkogu ülesanne on anda juhtkomisjonile sisendit heaolu arengukava ettevalmistamisel ja rakendamisel ning anda tagasisidet heaolu 165 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele arengukava elluviimise kohta. Juhtkomisjoni peamised ülesanded on: anda soovitusi heaolu arengukava eesmärkide saavutamiseks ja jälgida nende elluviimist; anda soovitusi programmide tulemuslikkuse parandamiseks ja jälgida nende rakendamist; pakkuda välja ühismeetmeid eri sektorite, tasandite ja organisatsioonide koostööks. Arengukava toetavate programmide kohta koostatakse igal aastal tulemusaruanne, mis esitatakse Rahandusministeeriumile. 4.6 ESF k) kvaliteetsete, JAH Kasutusele on võetud riiklik või piirkondlik 1. JAH „Heaolu arengukava Kehtestatud on kaks riiklikku strateegiat: Tervishoiu- jätkusuutlike ja tervishoiuvaldkonna strateegiline 2023–2030“ „Heaolu arengukava 2023-2030“ ja „Rahvastiku ja taskukohaste 2. JAH poliitikaraamistik, mis hõlmab järgmist: https://www.sm.ee/ tervise arengukava 2020–2030“. pikaajalise teenuste võrdse 3. JAH heaolu-arengukava- hoolduse ja õigeaegse 1. tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse 1. Tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse vajadusi 2023-2030#heaolu- teenuste kättesaadavuse vajaduste kaardistamine, sealhulgas koos asjaomaste poliitikameetmetega arengukava-20 strateegilin parandamine; meditsiini- ja hoolduspersonali vajadus, käsitletakse „Heaolu arengukavas 2023–2030“ ja e sotsiaalkaitsesüs et tagada jätkusuutlikud ja „Rahvastiku tervise „Rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030“. poliitikaraa teemide kooskõlastatud meetmed; arengukava 2020– Nagu on sätestatud RTA-s, siis elanikkonna mistik ajakohastamine, 2030“ vähenemise ja vananemise kontekstis seisab 2. meetmed tervishoiu- ja pikaajalise sealhulgas tervishoiusektor silmitsi tervishoiutöötajate hoolduse teenuste tõhususe, https://www.sm.ee/ sotsiaalkaitse puudusega. Koolitussuutlikkust tuleb jätkusuutlikkuse ja kättesaadavuse rahvastiku-tervise- kättesaadavuse suurendada peamiselt õenduse valdkonnas. tagamiseks, sh pöörates erilist arengukava-2020- edendamine, Pikas perspektiivis on probleemiks ebapiisav tähelepanu tervishoiu- ja pikaajalise 2030 tervishoiusüstee koolitussuutlikkus proviisorite ja arstide hoolduse süsteemidest välja jäetud Arengukavade mide ja tagamiseks ning vananevad meditsiinitöötajad. isikutele; programmid – 2023- pikaajalise Tõsine probleem on perearstide puudus, eriti hoolduse 3. meetmed kogukondlike ja perepõhiste 2026 maa- ja hõredalt asustatud piirkondades. teenuste teenuste edendamiseks https://www.sm.ee/ Vananevat elanikkonda arvestades suureneb kättesaadavuse, deinstitutsionaliseerimise, sealhulgas arengukavad- vajadus pikaajalise hoolduse ja seda toetavate tõhususe ja ennetamise ja esmatasandi tervishoiu, programmid-ja- meetmete järele. Sotsiaalvaldkonnale lisatööjõu vastupidavuse koduhoolduse ja kogukonnapõhiste tooplaanid#varasem tagamiseks ja olemasoleva toetamiseks ja parandamine; teenuste kaudu. ad-programmid arendamiseks on “Heaolu arengukavas 2023- 2030“ on eraldi tegevussuund, mis tagab sotsiaalvaldkonna tööjõu, oskuste täiendamise ja Arengukavade väärtustamise. Aluseks on OSKA tööjõu vajaduste programmid 2024- analüüs. 2027 2. Meetmete planeerimise lähtekohad tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste tagamiseks on 166 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele https://www.sm.ee/ „Heaolu arengukavas 2023–2030“ ja arengukavad- „Sotsiaalhoolekandeprogrammis 2023–2026“. programmid-ja- Pikaajalise hoolduskoormuse vähendamiseks ja tooplaanid#arenguk vältimiseks, et võimaldada hoolduskoormusega avade-program pereliikmete töötamist ja ühiskonnas osalemist, sotsiaalsete tagatiste pakkumiseks ja selliste https://www.sm.ee/ leibkondade toimetuleku toetamiseks, kus on arengukavad- pikaajalisi ülalpeetavaid, on realistlikud programmid-ja- sekkumised jätkusuutliku rahastamise kaudu, tooplaanid#varasem eriti sotsiaal-, tervisehoiu- ja töövaldkonnas. ad-programmid Jätkatakse sotsiaalteenuste, sh uuenduslikel Arengukavade tehnoloogilistel lahendustel põhinevate programmid 2025- sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist. 2028 Esmatähtis on mitme kohaliku omavalitsuse koostöös rakendatavate lahenduste https://www.sm.ee/ väljatöötamist. Poliitikavahendiga kujundatakse arengukavad- ümber erihoolekandeteenuste struktuur, programmid-ja- muudetakse teenuste kasutust ja korraldust tooplaanid#arenguk paindlikumaks, korraldatakse ümber avade-program erihooldustaristu ning parandatakse teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. 3. Kogukonnapõhiseid teenuseid edendavad Report on the future of meetmed on hõlmatud „Heaolu arengukavaga long-term care 2023–2030“ ja https://arenguseire.ee/ „Sotsiaalhoolekandeprogrammiga 2023–2026“. wp- Uus heaolu arengukava lähtub DI printsiipidest, content/uploads/2021/ mille eesmärk on osutada teenuseid, mis 11/2021_the-future- toetavad kodus elavaid inimesi, ja pakkuda of-long-term- võimalusi kogukonnapõhiste care_summary_study. erihoolekandeteenuste saamiseks. Täiustatakse pdf teenindussüsteemi ja korrastatakse kogukonnapõhiste teenuste järjekordi, et tagada OSKA tööjõu olemasolevate erihoolekandeteenuste vajaduste analüüs kättesaadavus ja ligipääsetavus. Jätkatakse institutsionaalsete, üle 30 ööpäevaringse teenusekohaga teenuseüksuste https://uuringud.os reorganiseerimist ning hangitakse kogukonnas ka.kutsekoda.ee/uur elavate inimeste jaoks eluase. Tänu sellele ingud/oska- väheneb suurtes üksustes tegutsevate uldprognoos ööpäevaringsete erihoolekandeasutuste hulk ja suureneb kogukonnapõhiste asutuste hulk. 167 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele Pikemaajalisem eesmärk on anda toetavate erihoolekandeteenuste korraldamine üle kohalikele omavalitsustele. DI eesmärkide saavutamisele aitab kaasa hoolduskoordinatsiooni ja teenuste integratsiooni juurutamine. 4. EELTINGIMUSED 4.1. Horisontaalsed eeltingimused Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine Tõhusad JAH Kehtestatud on järelevalvemehhanismid, mis Riigihangete register 1. Kõik riiklikku lävendit ületavad riigihankelepingud ja nende hanked järelevalv hõlmavad kõiki riigihankelepinguid ja nende 1. JAH (https://riigihanked.riik.e fondidest vastavalt ELi hankeõigusele avaldatakse ja teostatakse e- emehhani hankeid fondidest kooskõlas ELi 2. JAH e/rhr-web/#/) riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“, mida haldab Riigi smid hankeõigusega. Selleks on vaja järgmist: Riigihangete seadus Tugiteenuste Keskus kooskõlas komisjoni 23.septembri 2019. aasta riigihang 2. a. JAH rakendusmäärusega (EL) 2019/1780. Riigihangete seaduse kohaselt 1. meetmed, mis tagavad tõhusate ja (https://www.riigiteataja. ete turu usaldusväärsete andmete kogumise 2. b. JAH vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest jaoks ee/akt/113032019145?le vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi riigihankemenetluste kohta, mis iaKehtiv) 3. JAH 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad ületavad ELi lävendeid, kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artiklitest 83 ja 4. JAH Konkurentsiseadus kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel. 84 ning direktiivi 2014/25/EL (https://www.riigiteataja. 2. a. Võitnud pakkujate nimed, pakkujate arv ja lepinguline maksumus artiklitest 99 ja 100 tuleneva 5. JAH ee/akt/102062021018) avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teatena komisjoni 23. aruandluskohustusega; septembri 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1780 alusel. 2. meetmed andmete tagamiseks Info 2. b. Hankija kohustuseks on pärast hanke lõpuleviimist avaldada teavet vähemalt järgmiste aspektide jaoks: Rahandusministeeriumi sõlmitud ja täidetud lepingu kohta riigihangete registris. Teave VKEde kui a. konkurentsi kvaliteet ja veebilehel otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse lepingu sõlmimise teates – intensiivsus: võitnud pakkujate (https://www.fin.ee/riigi 100% e-hankeid teostatakse keskses riigihangete registris. nimed, esialgne pakkujate arv ja hanked-riigiabi-osalused- 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on lepinguline maksumus; kinnisvara/riigihanked ;) Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud 168 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine b. teave lõpliku hinna kohta pärast riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad 4 inimest ja üks inimene valituks osutumist ja VKEde kui vastutav riigihangete andmete üldanalüüsi eest. otsepakkujate osalemise kohta, kui 4. Rahandusministeerium avaldab statistikat ja muud teavet oma veebilehel sellist teavet pakuvad riiklikud lähtudes riigihangete seaduse § 180 p-st 2. Iga-aastane statistiline ülevaade süsteemid; on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel. 3. meetmed pädevate riigiasutuste jaoks 5. Riigihangete seaduses on säte, et kui järelevalve käigus teatavaks saanud andmeseire ja -analüüsi tagamiseks asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või millel on võimaliku lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium lõikega 2; uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. 4. analüüsitulemuste üldsusele Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus ja pädev asutus kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas konkurentsiseaduse (vt § 54) järgmise üle järelevalve teostamisel, keda direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja tuleb teavitada rikkumistest. Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; ettevõtjate võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb 5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis teavitada Konkurentsiametit. Lisaks Konkurentsiametile on viitab võimalikule Rahandusministeeriumi koostöö, sh teabevahetus teiste uurimisautuste, pakkumismahhinatsioonile, edastatakse prokuratuuri jm asutustega ette nähtud riigihangete seaduse § 211 lg-s 2. pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. Vahendid JAH Korraldusasutustel on vahendid ja 1. JAH Teatavat liiki abi 1. Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 määruse nr 133 § 3 lõike 2 p. 3 seatakse ja suutlikkus kontrollida riigiabi eeskirjade 2. JAH tunnistamine siseturuga tingimuseks, et taotlejad ei ole Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes suutlikku järgimist: kokkusobivaks ELi ettevõtjad, kui nad on riigiabi saajad. s riigiabi 1. raskustes olevate ja tagasinõudmisele aluslepingu artiklite 107 Rakendusüksused (RÜ) järgivad raskustes olevate ettevõtjate määratlust, eeskirjad kuuluvate ettevõtjate korral; ja 108 alusel mis on esitatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ja 2014. a e teatises „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja 2. juurdepääs kohalike ja riigiasutuste ((EUR-Lex - 02014R0651- tõhusaks ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“. IT-lahenduste abil saavad kohaldam riigiabiekspertide pakutavale 20230701 - EN - EUR-Lex) spetsiaalsele riigiabialasele RÜd kontrollida taotlejate maksuvõlgasid Maksu- ja Tolliameti iseks (https://www.emta.ee) andmebaasi ja e-äriregistri kaudu nõustamisele ja suunistele. Ühenduse suunised (https://www.rik.ee/et/e-ariregister). RÜdel on e-äriregistri kaudu raskustes olevate juurdepääs majandusaasta aruannetele ning kontrollküsimustikud, et äriühingute päästmiseks kontrollida ega taotlejad ei ole raskustes ettevõtjad. ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta Abiandjad saavad Eesti riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri kaudu kontrollida ega taotleja suhtes ei ole kohaldatud tagasinõudmist. (EUR-Lex - 52014XC0731(01) - EN - 2. RM riigiabi koordineerijana annab nõu ja suuniseid abiandjatele. EUR-Lex) Riigiabi siseriiklikud menetlusreeglid on konkurentsiseaduse 6. peatükis. Rahandusministeeriumi Vastavalt §-le 492 on asutatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi register, mis teave riigiabi kohta on kasutusel aastast 2009 ja hõlmab kogu vähese tähtsusega abi ja riigiabi Eestis, välja arvatud põllumajanduslik riigiabi. Registrit kasutatakse vähese 169 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine (https://www.fin.ee/riigi tähtsusega abi nõuete täitmise kontrollimiseks. RM vastutab registri kaudu hanked-riigiabi-osalused- tehtavate riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruandluskohustuste eest. kinnisvara/riigiabi ) Päringuid abi ja väljamaksete kohta saab teha veebisaidil: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi, kus on ka teave riigiabi kohta, viited Euroopa Komisjoni juhendmaterjalidele. On loodud riigiabi võrgustik, kuhu kuulub umbes 130 inimest, mille eesmärk on kiiresti jagada riigiabialast teavet ja kogemusi. Igal riigiabi andjal on vähemalt üks töötaja, kes tunneb põhjalikult riigiabialaseid regulatsioone. Euroopa JAH Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise 1. JAH 1. EV põhiseadus 1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega loodud Liidu tagamiseks on olemas tõhusad 2. JAH (https://www.riigiteataja. mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5) EV põhiseadus põhiõigus mehhanismid, mis hõlmavad järgmist: ee/akt/115052015002) (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, te harta 1. kord, mis tagab fondidest toetatavate Perioodi 2021-2027 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete kaitse seaduse ja Välismaalasele tõhus programmide vastavuse ja nende Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § kohaldam rakendamise harta asjakohaste sätete ühtekuuluvus- ja 12 ja 28, võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seadusega. ine ja kohaselt; siseturvalisuspoliitika Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V rakenda fondide rakendamise 2. aruandekord seirekomisjonile (kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34, 44, 46, Haldusmenetluse seadus. mine seadus – ÜSS 2021-2027 juhtumitest, mis on seotud fondide ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab keskselt toetatavate tegevuste hartaga (jõustunud 21.03.2022) oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete mittevastavusega. https://www.riigiteataja.e hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide saavutamisele kaasaaitamist. e/akt/111032022001 Hartaga kooskõla nõue on läbivates projektivalikukriteeriumides. Eesti 2035 (vastu võetud Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad 12.05.2021) koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks. https://valitsus.ee/strate 2. Seirekomisjonis on partnerid, kes jälgivad harta täitmist ja kelle egia-eesti-2035- ülesandeks on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajadusel arengukavad-ja- probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse planeering/strateegia/ma kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Inimõiguste terjalid Keskus). Seirekomisjoni päevakorda lisatakse punkt harta täitmist jälgiva partneri ettepanekul. ÜRO aruanne Vastavalt seirekomisjoni tööprotseduuridele, mis kinnitatakse esimesel https://tbinternet.ohchr.o seirekomisjoni koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja vajadusel rg/_layouts/15/treatybod seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta yexternal/Download.aspx fondidest toetatav tegevus hartale või ÜRO puuetega inimeste õiguste ?symbolno=HRI/CORE/ES konventsioonile. Seirekomisjoni sekretariaat teeb õiguskantslerile päringu T/2015&Lang=en enne seirekomisjoni koosolekut ja kaebuste esinemisel lisatakse päevakorda vastav punkt. 2. 170 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine Seirekomisjoni kooseis ja Seirekomisjonil on e-posti aadress, mille kaudu on kõigil seirekomisjoni liikmed. liikmetel võimalik avada arutelu või teha ettepanek arutelupunktide https://rtk.ee/seire-ja- lisamiseks päevakorda. seirekomisjonid#seireko misjoni-koosseis Õiguskantsler https://www.oiguskantsle r.ee/et Lasteombudsman https://www.oiguskantsle r.ee/et/laste-ja-noorte- %C3%B5igused Soolise võrdõiguslikkuse seadus (https://www.riigiteataja. ee/akt/126042013009?le iaKehtiv) Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja. ee/akt/106072012022?le iaKehtiv) Puuetega Puuetega inimeste õiguste konventsiooni 1. JAH 1. 1. „Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud erinevate inimeste rakendamise tagamiseks on olemas riiklik 2. JAH strateegiate vahel. Strateegia puuetega inimeste õiguste kaitse poliitikaks õiguste raamistik, mis hõlmab järgmist: Heaolu arengukava 2023- on seatud „Heaolu arengukavas 2023-2030“ Sihtrühma ees seisvaid konventsi 3. JAH probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud 1. mõõdetavate tulemustega eesmärgid, 2030 ooni andmekogumise ja -seire mehhanismid; https://www.sm.ee/heaol sama arengukava programmides. Samuti katab PIK nõudeid strateegia kohaldam u-arengukava-2023-2030 „Eesti 2035“. ine ja 2. meetmed, et tagada „Heaolu arengukava 2023-2030“ katab tervikuna ÜRO PIK nõuded. rakenda ligipääsetavuspoliitika, õigusaktide ja Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti mine JAH standardite nõuetekohane Arengukavade Sotsiaaluuringu, Eesti Tööjõu-uuringu, Tööelu uuringu ja Leibkonna kooskõlas arvessevõtmine programmide programmid – 2023-2026 eelarve uuringu kaudu ja vastavate tervise-, vananemise- ja nõukogu väljatöötamisel ja rakendamisel. (sotsiaalhoolekande, laste pensoniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset otsusega 3. meetmed, mille kohaselt antakse ja perede, tööturu, sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral viib läbi uuringuid 2010/48/ seirekomisjonile aru juhtumitest, mille vanemaealiste ning (näiteks elanikkonna hoolduskoormuse uuring ja elanikkonna EÜ puhul ei vasta fondidest toetatav soolise võrdsuse ja võrdse tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring). tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste kohtlemise programmid) 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja aluspõhimõte konventsioonile ning kõnealust https://www.sm.ee/areng PIK konventsiooni artikli 9 tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika konventsiooni käsitletavatest ukavad-programmid-ja- väljatöötamiseks loodi Vabariigi Valitsuse poolt 2019 Ligipääsetavuse 171 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine kaebustest, mis on esitatud artikli 69 tooplaanid#varasemad- rakkerühm. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja lõikes 7 ette nähtud korra kohaselt. programmid rakendusasutustele ning toetuse taotlejatele/saajatele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste aspektides nõu ja kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal jõustusid määrused: „Puudega inimeste Arengukavade erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ „Eluruumile esitatavad nõuded“ programmid 2024-2027 Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. TTJA teostab järelevalvet füüsilise keskkonna ligipääsetavuse üle ning on kavandatud ka https://www.sm.ee/areng ukavad-programmid-ja- teostama järelevalvet EL Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 üle. tooplaanid#varasemad- Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK programmid valguses täidetaks kõigil tasanditel EL meetmete rakendamisel. 3. Alates 1.01.2019 täidab õiguskantsler ÜRO PIK rakendamise Arengukavade edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. 2019 moodustati õiguskantsleri programmid 2025-2028 juurde puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve https://www.sm.ee/areng teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3 alusel. ukavad-programmid-ja- tooplaanid#arengukavade Vastavalt seirekomisjoni tööprotseduuridele, mis kinnitatakse esimesel -program seirekomisjoni koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta Strateegia „Eesti 2035“ fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. https://valitsus.ee/strate egia-eesti-2035- Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise arengukavad-ja- volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku planeering/strateegia/ma seirekomisjoni kokkukutsumiseks või esitada täiendava päevakorra punkti terjalid ettepaneku kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. 2. Ligipääsetavuse rakkerühm https://www.riigikantsele i.ee/ligipaasetavus TTJA https://www.ttja.ee/arikli ent/ehitised- ehitamine/ligipaasetavus Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele 172 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine (https://www.riigiteataja. ee/akt/131052018055) Nõuded eluruumile (https://www.riigiteataja. ee/akt/103072015034?le iaKehtiv) Uuringud https://www.sm.ee/uudis ed-ja- pressiinfo/uuringud-ja- statistika/labiviidud- uuringud 3. Puuetega inimeste nõukoda https://www.oiguskantsle r.ee/et/puuetega- inimeste-n%C3%B5ukoda Õiguskantsler https://www.oiguskantsle r.ee/ Õiguskantsleri seadus Õiguskantsleri seadus– Riigi Teataja 173 5. PROGRAMMI HALDAVAD ASUTUSED Tabel 180: Programmi haldavad asutused Programmi haldavad Asutuse nimetus Konktakti nimi E-post asutused Korraldusasutus Riigi Tugiteenuste Keskus Urmo Merila [email protected] Auditeerimisasutus Rahandusministeerium Anu Alber [email protected] Asutus, kellele laekuvad Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected] komisjoni maksed Kui kohaldatav, asutus või Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected] asutused, kellele laekuvad komisjoni maksed ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase tehnilise abi puhul Raamatupidamisülesanne, kui Ei ole asjakohane Ei ole asjakohane Ei ole asjakohane selle ülesande täitmine on antud asutusele, mis ei ole korraldusasutus Tabel 181. See osa ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 punktis b sätestatud protsendimääradest, mis hüvitatakse asutustele, kes saavad komisjonilt makseid ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase tehnilise abi puhul (protsendipunktides) Rahandusministeerium 100 protsendipunkti 6. PARTNERLUS Sarnaselt teiste dokumentidega, millel on riigi arengule suur mõju, on ka 2021.–2027. a ÜKP vahendite partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel tähelepanu pööratud kõigile soovijatele igakülgsete ja võrdsete koostöövõimaluste pakkumisele ning tiheda ja sisulise dialoogi loomisele partnerite, huvirühmade esindajate ja ekspertidega. Partnerite kaasamise põhimõtted on sätestatud Eesti riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ osalemiskavas35 ning 2021.–2027. a struktuurivahendite partnerlusleppe ja rakenduskava kaasamisplaanis36, mis lähtub ühissätete määruse artiklist 837, Euroopa partnerluse käitumisjuhendist38 ning riigiasutuste kaasamise heast tavast39. Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel ning edaspidisel rakendamisel on esikohale seatud eri tasandite partnerite osalus, et olukorra analüüs, seatavad eesmärgid ja kavandatavad lahendused oleksid võimalikult asjakohased ja mõjusad. Partnerlus toimib mitmetasandilise valitsemise põhimõttel alt üles lähenemisviisiga, seda koordineerivad Rahandusministeerium ja Riigikantselei koostöös ministeeriumidega. Kaasamine on kolmes etapis:  „Eesti 2035“ strateegia ühisloome 2018.–2020. a,  valdkondlikud konsultatsioonid ning arutelud partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel 2020.– 2021. a,  rakenduskava elluviimisega seotud koostöö alates 2022. a. 35 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/seminaride_materjalid/osalemise_kava_ee2035.pdf 36 https://pilv.rtk.ee/s/wxZQ8Gy7dFy5SGi 37 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:L:2021:231:TOC 38 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014R0240&from=LV 39 https://riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava 174  Lisaks on partnereid põhjalikult kaasatud toetuste rakendamisega seotud arengukavade koostamisse ja valdkondlike tegevuste planeerimisse. Kaasamine algas koos „Eesti 2035“ koostamisega 2018. a, koondades võimalikult paljude riigi käekäigust huvitatute arvamusi ning eksperditeadmisi. Koostöö hõlmas globaalsete trendide ja riigi arenguvõimaluste kaardistamist, eesmärkide seadmist ning vajalike reformide ja muudatuste selekteerimist. Ühtlustati toetuste ja riigieelarve prioriteete. „Eesti 2035“ koostamisse kaasatud huvirühmasid ja eksperte on hoitud regulaarselt infoväljas ning neid on kaasatud partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisse. Partnerite hulka kuuluvad katusorganisatsioonid, valdkondlikud partnerid ja eksperdid ning koostööpartnerid. Strateegia koostamise raames on üle Eesti korraldatud arvukalt seminare ja arutelupäevi nii eesti kui ka vene keeles. Suurimaks algatuseks oli riigi arengusihtide seadmine üle-eestilise ideekorje käigus, kus osales üle 14 000 inimese. Teise etapina toimusid valdkondlikud konsultatsioonid ning laiapõhjalised arutelud uue perioodi ettevalmistamiseks. 2020. a märtsis toimus üle-eestiline partnerite ja huvirühmade arutelupäev, et arutada ühtekuuluvuspoliitika vahendite fookust ja jaotust. Toimusid arutelud ning seminarid ministeeriumide, erinevate asutuste ja Riigikogu liikmetega. 2021. a alguses korraldati ministeeriumide eestvedamisel valdkondlike partnerorganisatsioonidega kahepoolsed kohtumised, kus keskenduti partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisele. Ühe suurema algatusena korraldati märtsis 2021 virtuaalne seminarinädal, mida Rahandusministeeriumi juhtimisel aitasid läbi viia ministeeriumid. Partnerid, eksperdid ja huvirühmade esindajad said viiel päeval kaasa rääkida 46 virtuaalses töötoas, osavõtjaid oli 1000 ringis. Käsitleti teemasid alates toetuste jagamise põhimõtete lihtsustamisest konkreetsete poliitikaeesmärkide sisustamise, eelarve jaotuse ja tingimuste seadmiseni. Kirjalikud kokkuvõtted on kättesaadavad struktuuritoetuste kodulehel. Pärast seminarinädalat sai esitada kirjalikke kommentaare, jätkusid konsultatsioonid ning tehti lisaettepanekuid. 2021. a aprillis toimusid virtuaalselt eesti ja vene keeles Ida-Virumaa õiglase ülemineku visioonipäevad. Ürituse eesmärk oli tutvustada laiale avalikusele õiglase ülemineku eesmärke ja vahetulemusi ning inspireerida osalisi Ida-Virumaal avanevatest võimalustest osa võtma. Toimusid õiglase ülemineku strateegilist raamistikku tutvustavad ettekanded ja modereeritud arutelud Ida-Viru tulevikuvisiooni üle. Aruteludes osalesid põlevkivisektori tööandjate ja ametiühingute esindajad, ettevõtjad, kultuuritegelased, teadlased, noored jpt. Visioonipäevad tõid kokku üle 450 osaleja, millest kohalikud moodustasid üle 40%. Tagasisidet on arvesse võetud õiglase ülemineku meetmete kujundamisel. Lisaks visioonipäevadele korraldati õiglase ülemineku kava koostamise algusfaasis 2020. a suvel ka avalik arvamuskorje kohaliku elanikkonna seas, et selgitada välja olulised valupunktid ja arenguvajadused. Kogu kava ettevalmistamise vältel on korraldatud hulgaliselt seminare, tutvustusi, kohtumisi huvirühmadega jms. Erinevate huvirühmade ja kohaliku kogukonna ettepanekute kaasamiseks moodustas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit piirkondliku õiglase ülemineku platvormi, mille kaudu toimub regulaarne info- ja arvamusvahetus. 2021. a teises pooles toimus ka partnerlusleppe ja rakenduskava avalik konsultatsioon ametliku eelnõude infosüsteemi, partnerite listi ning avaliku kodulehe kaudu. Teemat käsitleti ka linnade ja valdade päeval. 2022. a on kavas korraldada regionaalsed infoseminarid huvirühmadele, partneritele ja kasusaajatele Eesti eri paikades. Kaasamisprotsessi käigus on siht- ja sidusrühmadele tehtud kättesaadavaks võimalikult mitmekesiseid suhtluskanaleid, arvestades inimeste erinevaid ligipääsuvõimalusi ja tarbimisharjumusi. Koostööformaadid hõlmasid silmast silma arutelusid ja kohtumisi, aga ka e-tagasiside vorme ja ametlikke kooskõlastuskanaleid. Aruteluseminarid on peale pealinna toimunud ka teistes piirkondades. Eraldi tähelepanu on pööratud Ida-Viru regiooni kaasamisele, kus emakeeleks on valdavalt vene keel. Regulaarsed dialoogi võimaldavad kanalid ja formaadid on olnud järgmised:  Kõik „Eesti 2035“, 2021.–2027. a ühtekuuluvuspoliitika vahendite partnerlusleppe ja rakenduskava puudutavad materjalid on koondatud Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Riigikantselei kodulehele 40.  Loodud on infolistid ettepanekute, tagasiside ja kommentaaride esitamiseks ning sinna saadetakse ka regulaarselt infokirju.  Arutelud, seminarid, ümarlauad jm üritused, kus osalejad on saanud ülevaate strateegia ning partnerlusleppe ja kava loomise seisust ning võimaluse kaasa rääkida.  Eelnõude avalikud konsultatsioonid eelnõude infosüsteemi, osalusveebi ja kodulehe kaudu. Seirekomisjonis, mis moodustatakse rakenduskava edenemise jälgimiseks, osalevad seotud ametkondade kõrval partnerite katusorganisatsioonid, kes esindavad rakenduskava elluviimisest mõjutatud huvirühmi. See 40 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/koosloome-ja-sundmused 175  võimaldab partnerite esindajatel jälgida nii sekkumiste väljatöötamist ja elluviimist kui ka vajaduse korral teha ettepanekuid sekkumiste tulemuslikkuse suurendamiseks. Programmperioodil 2014–2020 kuulusid seirekomisjoni koosseisu Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Rektorite Nõukogu, Vabaühenduste Liit ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Partnerite katusorganisatsioonide ringi on kavas järgmisel perioodil laiendada ning kutsuda osalema partnereid, kelle valdkondadeks on mh laste ja noorte õigused nt Lastekaitse Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit ning inimõiguste kaitse, samuti regionaalset vaadet esindavad partnerid. Õiglase ülemineku suunamiseks on riigihalduse ministri käskkirjaga loodud nn õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon, kuhu on kaasatud ministeeriumite esindajad, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jt organisatsioonid. Kuna ka taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamise aluseks oleva taastekava valdkonnad, rakendavad asutused ja partnerite ring on suures osas kattuvad, soovime edaspidi seirekomisjoni töös käsitleda teemasid ühiselt. Ühtlasi on nii võimalik toetuste koosmõju tõhusamalt jälgida. Seirekomisjoni moodustamisel lähtutakse ametiasutuste ja partnerorganisatsioonide tasakaalustatud esindatuse põhimõttest ja rakenduskava eesmärkidest. Seirekomisjoni moodustab ja selle tööd juhib Rahandusministeerium ning selle koosseis ja koosolekute kokkuvõtted avalikustatakse struktuurifondide veebilehel. Lisaks osalevad huvirühmade esindajad ja eksperdid valdkonna arengukava juhtkomisjonide töös. Partnerite kaasamine riigisisesesse meetmete planeerimisse loob olulist lisandväärtust tegevuste elluviimisele. Partnerite initsiatiivi ja koosloome võimestamist peetakse tähtsaks ka toetuse andmise tingimuste kujundamisel ja meetmete rakendamisel. Sotsiaalpartnerite ja partnerite katusorganisatsioonide kaasarääkimise ja rakendamise võimekuse tagamist ning suurendamist toetatakse poliitikaeesmärkide sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti ning ÕÜF ja tehnilise abi eelarvest. Toetatakse töökeskkonna ja töötingimuste ajakohastamist, töökeskkonnast tulenevate tervishoiuriskide vähendamist ja tööelu edendamist, inimkesksete ja lõimitud teenuste arendamist ja osutamist, elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamist, avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist, kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamist. ÕÜF raames toetatakse huvirühmade, rakenduspartnerite ja Ida-Virumaa omavalitsuste suutlikkuse parandamist ning kommunikatsiooni sihtpiirkonnas. Tehnilisest abist jätkatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kompetentsikekskuse rahastamist, sotsiaalpartnerite rahastamist, keskset eri sihtrühmade koolitamist, analüüse, rakke- ja eksperdirühmasid ning toetuse saajate ringi laiendatakse ka muudele olulistele katusorganisatsioonidele. Partnerite võimestamiseks toetatakse tehnilisest abist fondidega seotud seminaride, kohtumiste ja uuringute korraldamist riigi reformide ja poliitikakujundamises kaasa rääkimise võimekuse suurendamiseks, kaasamise suutlikkuse parandamiseks, täiendõpet, liikmehõive suurendamist ja mainekujundust. 7. TEABEVAHETUS JA NÄHTAVUS Teabevahetustegevuse eesmärk 2021–2027.a kommunikatsioonitegevuste eesmärk on tagada teadlikkus ELi struktuuritoetuste kohta läbi avatud ja asjakohase teabevahetuse. Suurem teadlikkus ELi struktuuritoetuste otstarbest ja mõjust saavutatakse, kui teavitada rohkem struktuuritoetuste eesmärkidest ning rakenduskava valdkondadest, tagades toetatud projektide nähtavus ja reklaamides ellu viidud muudatusi. Alameesmärgid · suurendada teadlikkust ELi panuse olulisusest Eesti majanduskasvu ning digi- ja rohepöörde saavutamisel; · suurendada teadlikkust strateegiliselt olulistest tegevustest eelarveperioodi vältel, toetades rakendusasutusi ja elluviijaid teavituskava koostamisel ning jagades infot kodulehel; · toetuste taotluste kvaliteedi parandamine ja huvi suurendamine teavitustegevuste ja -nõuete abil ning tagades, et teave oleks kõigile selges ja lihtsas keeles kättesaadav; · ELi toetatavate projektide nähtavuse tagamine (nt reklaamid, logod, üritused, veebilehed jne); · toetuste andmise läbipaistvuse parandamine. Sihtrühmad ja sidusrühmad · Üldsus: 176  o eesti – ja venekeelne elanikkond; · Meedia · Taotlejad ja potentsiaalsed taotlejad · Kasusaajad, sh otsesed ja kaudsed (nt kogukonnad, piirkonnad): · Sidusrühmad: o katusorganisatsioonid (sh valitsusvälised organisatsioonid, ametühingud jne); o poliitikakujundajad; o avalik sektor. Peamised kanalid Meedia, nt: · ajalehed; · veebiportaalid; · TV ja raadio. Veebisaidid, nt: · avatud taotlusvoorude ülevaated; · edulood Eesti kaardil; · kasulikud materjalid potentsiaalsetele toetusesaajatele ja näpunäited abikõlbliku projekti koostamiseks; · ELi logo kasutamine (plakatigeneraator, KKKd logo kasutamise kohta jne). Sotsiaalmeedia (korraldusasutus, koostöö ministeeriumide ja rakendusasutustega), nt: Facebook: · teave avatud taotlusvoorude ja teabepäevade kohta; · edulood; · videosisu edulugudest (vähemalt viis videot aastas). Instagram/Messenger, nt: · reklaamid; · mängud; · lood. Vähem teadlikele sihtrühmadele mõeldud tegevused Iga-aastase riikliku EL fondide teadlikkuse alase uuringu põhjal on fondide positiivsest mõjust vähem teadlikud sihtrühmad, noored ja venekeelne elanikkond. Teismelised ja noored täiskasvanud, nt: · sotsiaalmeedia kaudu kaasamine (18-24 aastaste jaoks kõige olulisemate sotsiaalvõrgustike iga- aastane ülevaatamine); · üliõpilaste jaoks mõeldud tasuta vihiku meelelahutuslik sisu (st mängud, ristsõnad jne). Venekeelne elanikkond, nt: · pressiteated ja artiklid saavutatu kohta; · teave EL rahastusvõimaluste kohta tõlgitakse vajadusel vene keelde. Hindamine Eesmärkide saavutamise hindamiseks kasutatakse järgmisi allikaid: · iga-aastased ELi toetusfondide teadlikkuse alased uuringud; · meediakajastuse analüüs (ELi toetusfondide nähtavuse ja dünaamika jälgimine); · taotlejate rahulolu regulaarne seire; · veebisaidi kasutamise jälgimine (külastused); · sotsiaalmeedia jälgimine (kaasatuse arv). Näitajad: · üldine teadlikkus ELi toetusfondidest 64%-lt 80%-le; · teadlikkus ELi kaasrahastatud piirkondlikest projektidest 43%-lt 45%-le; · noorte (vanuses 18–24) teadlikkus 63%-lt 65%-le; venekeelse elanikkonna teadlikkus 33%-lt 50%- le; · ühtekuuluvuspoliitika fondide positiivne mõju Eesti arengule – positiivse hinnangu sama taseme säilitamine (80% vastustest). 177  Programmi kommunikatsioonijuhi vastutusalad · üldsusele mõeldud teavitustegevused traditsiooniliste kanalite ja sotsiaalmeedia kaudu (nt telesaated, raadiointervjuud, artiklid, üritused, seminarid jne); · rakendusüksuste toetamine ja nõustamine kommunikatsioonitegevuses; · veebisaidi ajakohastamine, et pakkuda meediale, poliitikakujundajatele, toetusesaajatele ja -taotlejatele kasulikku teabematerjali; · uute taotlusvoorude info levitamine; · osalemine riiklikus teabevõrgustikus ja ELi kommunikatsioonialgatustes; · teavitusalase koostöö tugevdamine kohalike omavalitsustega, et suurendada koostööd kohalike taotlejatega ja leida tõhusamaid võimalusi nendeni jõudmiseks. Teabevahetustegevuste rahastamiseks on kogu struktuuritoetuste administratsioonile kavandatud kuni 0,3% programmi prognoositud kogumahust. Läbivad põhimõtted:  Pettuste osas jätkame nulltolerantsi poliitikat. Pettuste ja huvide konflikti vältimiseks planeerimine kasutusele võtta Arachne. Administratsiooniüleselt on välja töötamisel SMART-kontrollid, mis põhinevad riskianalüüsil. Erinevate toetuste rakendamiseks kasutatakse ühte IT-süsteemi ning erinevad automaatkontrollid aiatavad tuvastada võimalikke pettuseid. Ennetavate meetmetena toimuvad regulaarsed koolitused, valdkondlikud võrgustiku kohtumised, andmekvaliteedikontrollid ning info analüüs kitsaskohtade/riskide tuvastamiseks.  Programmiperioodi jooksul toetab korraldusasutus poliitikaeesmärkide ellu viimisel strateegiliste riigihangete kasutamist ja hankijate võimekuse tõstmist. Toetuse saajaid julgustatakse kasutama kriteeriume, mis hindavad hangitava kvaliteeti ja kulude elutsüklit. Võimalusel tuleb hankemenetlusse lisada keskkonna- ja sotsiaalvaldkonda ning innovaatilisi algatusi toetavaid kriteeriume. 8. ÜHIKUHINDADE, KINDLASUMMALISTE MAKSETE, ÜHTSETE MÄÄRADE JA KULUDEGA SIDUMATA RAHASTAMISE KASUTAMINE Tabel 182: Ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise kasutamine Ühissätete määruse artiklite 94 ja 95 kavandatud kasutamine JAH EI Programm kasutab alates vastuvõtmisest prioriteedi raames liidu osaluse [ ] [x] hüvitamist ühikuhindade, kindlasummaliste maksete ja ühtsete määrade alusel vastavalt ühissätete määruse artiklile 94 (kui jah, täitke 1. liide] Programm kasutab alates vastuvõtmisest liidu osaluse hüvitamist [x ] [ ] kuludega sidumata rahastamise alusel vastavalt ühissätete määruse artiklile 95 (kui jah, täitke 2. liide] 178 LISA 1. KAVANDATUD STRATEEGILISELT OLULISTE TEGEVUSTE LOETELU JA AJAKAVA Poliitika- Strateegiliselt oluline tegevus Elluviimise aeg eesmärgi nr 1 Ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm 2022-2028 1 Temaatilised teadus– ja arendusprogrammid nutika spetsialiseerumise 2022-2029 fookusvaldkondades 2 Kombineeritud sademeveesüsteemide rajamine üleujutusohu ennetamiseks ja 2023-2029 leevendamiseks 2 Ettevõtete ressursitõhususe suurendamine 2023-2029 3 Raudtee elektrifitseerimine 2022-2029 4 Pikaajalise hoolduse reform 2022-2029 4 Inseneriakadeemia 2022-2029 5 Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused 2022-2029 ÕÜ Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus 2022- 31.08.2029 LISA 2. ÕIGLASE ÜLEMINEKU TERRITORIAALNE KAVA (ERALDI FAILINA) 179  ,,Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ Lisa 1 Õiglase ülemineku territoriaalne kava 1  Sisukord 1. Ülevaade üleminekuprotsessist ja kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide määramine liikmesriigis ............................................................................. 3 1.1. Liidu 2030 aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja 2050.aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku eeldatava protsessi ülevaade ............. 3 1.2. Eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumi määramine ..... 6 2. Üleminekukatsumuste hindamine iga määratud territooriumi puhul ...................... 7 2.1. 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse mõju hindamine ......................................................................... 7 2.2. Arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks, pidades silmas liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamist 2050. aastaks ................................... 10 2.3. Kooskõla muude asjakohaste riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate või kavadega..................................................................................................... 11 2.4. Kavandatud tegevuste liigid ............................................................................................... 13 3. Juhtimismehhanismid ................................................................................................................ 17 3.1. Partnerlus ..................................................................................................................................... 17 3.2. Seire ja hindamine.................................................................................................................... 18 3.3. Koordineerimis- ja seireorgan(id) .................................................................................. 18 4. Programmipõhised väljund- või tulemusnäitajad .......................................................... 18 Liide A: Eesti ÕÜF sekkumiste detailne kirjeldus ............................................................................ 20 Liide B: Suurettevõtete võimalikud tulusad investeeringud ....................................................... 24 Liide C: Joonised, tabelid ja illustratsioonid ....................................................................................... 29 Liide D: Lisainformatsioon Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase kohta ..................... 38 Liide E: Viited olulisematele allikatele ................................................................................................. 39 2 1. ÜLEVAADE ÜLEMINEKUPROTSESSIST JA KÕIGE NEGATIIVSEMALT MÕJUTATUD TERRITOORIUMIDE MÄÄRAMINE LIIKMESRIIGIS 1.1. Liidu 2030 aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja 2050.aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku eeldatava protsessi ülevaade Kehtiv strateegiline raamistik Eesti ühines ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga 1994. a ja ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 2016. a1. 2019. a liitus Eesti ka ühiseesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa ning 2020. a Euroopa Komisjoni 2030. a kliimaeesmärgi kavaga. Eesti kliimapoliitika peamised põhimõtted on kindlaks määratud 2017. a Riigikogus vastu võetud dokumendis „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP2). 2017. a võttis Eesti valitsus vastu ka „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“3, milles esitatakse tegevuskava kliimamuutustest tulenevate riskide leevendamiseks, ja „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (ENMAK)4. 2019. a detsembris teatas Eesti Euroopa Komisjonile oma dokumendist „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK5), mis täiendab ENMAKi ja milles määratletakse järgmised peamised eesmärgid: • kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamine 2050. aastaks 80% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega; • jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga KHG heidet 13%; • taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%; • energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32–33 TWh/a; • primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga); • energiajulgeoleku tagamine. Käesolev õiglase ülemineku territoriaalne kava (ÕÜ kava) on kehtiva REKKiga kooskõlas. Ajakohastatud kohustused Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“6, mille Riigikogu kiitis heaks 12. mail 2021, on selgelt väljendatud Eesti ambitsioon saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Lisaks leppis Eesti valitsus 2021. a alguses kokku eesmärgis lõpetada täiendavad investeeringud fossiilkütustesse ja elektri tootmine põlevkivist (edaspidi pk) hiljemalt aastaks 2035 ning loobuda pk kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040. Seda silmas pidades oli kokku lepitud (vt liide C, joonis 1):  algatada KPP uuendamine (uuendamine oli algatatud 10.05.2022, eelnõu on läbinud Riigikogus esimest lugemist);  2021. a algatada ENMAKi ajakohastamine (koostamine oli algatatud 18.11.2021);  algatada novembris 2022. a „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ ülevaatamine;  esitada märtsiks 2023 Euroopa Komisjonile REKKi eduaruanne ja juuniks 2024 selle ajakohastatud versioon. Energeetika roll kliimaneutraalsuse saavutamisel ja sektori teekond kliimaneutraalsuse suunas 3 Kuna paljud asjakohased strateegilised dokumendid on hetkel koostamisel või ajakohastamisel, pole praegu võimalik lõplikult kindlaks määrata Eesti teekonda kliimaneutraalsuseni. Siiski, teadaoleva informatsiooni põhjal on võimalik kirjeldada eeldatavat teekonda kliimaneutraalsuseni energeetikasektoris koos selle mõjuga teistele majandussektoritele. Viimase KHG inventuuri7 kohaselt on võrreldes 1990. a Eesti KHG koguheide vähenenud u 71% võrra (arvestades LULUCFi sektoriga – u 65%) ning moodustas 12,85 Mt CO2eq. Enamik Eesti KHG koguheitest (7,23Mt, ehk 56% aastal 2020) tuleb energeetikasektorist pk ulatusliku tarbimise pärast elektri- ja soojusenergia tootmiseks (vt liide C, joonised 2, 3, 4 ja 5). Viimastel aastatel on pk kasutusest loobumine elektritootmisel teinud märkimisväärseid edusamme: kui 2018. a oli kohalikest taastumatutest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaal Eesti elektritootmises 8,9 TWh (ehk 76% kogutoodangust, mis oli kokku 10,58 TWh), siis 2020. a kahanes see maht 2,5 TWh-ni (37% kogutoodangust). See muutus on ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) mõju ja riiklike meetmete kombineeritud tulem. Pk-elektri konkurentsivõimet vähendab ka kasutatavate seadmete kasutuskestus, mis on järk- järgult lõppemas. Eesti üleminek kliimaneutraalsele elektrisüsteemile põhineb tulevikus eeldatavalt neljal sambal (täpsustub vastavate strateegiliste dokumentide koostamise käigus): 1. Pk-põhise elektritootmise järkjärguline sulgemine (vt detaile järgmises alapeatükkis). 2. Taastuvenergia tootmise suurendamine (vt liide C, joonis 6). 2020. a ulatus taastuvenergia osakaal kogu energia lõpptarbimises ~31%ni (38% kui arvestada sisse ka müüdud statistika kaubandus), ületades 2020. aastaks seatud eesmärki (25%)8. 2021. a oli Eestis biomassil põhinevate soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamade võimsus 351,8 MW, päikeseelektrijaamasid 335 MW ja maismaa-tuuleenergiat 310 MW. Riigi poolt on tehtud seni 4 vähempakkumise oksjoni kogumahuga 555 GWh, aastatel 2023-2025 on plaanis välja kuulutada täiendavalt 1650 GWh mahus taastuvelektri tehnoloogianeutraalseid vähempakkumise oksjoneid. Uue koalitsioonileppe valguses on kavandatud uueks 2030. a eesmärgiks taastuvatest allikatest toota 100% elektrienergiat, mis tõstab ka taastuvenergia osakaalu eesmärgi kogu energia lõpptarbimises 65%-ni. 3. Energiajulgeoleku tagamine. Tavapärane elektritarbimine Eestis on umbes 900 MWh/h, talviste tippudega ligikaudu 1500 MWh/h. Ülekandevõimsused meie ELi naabritega on u 2500 MW; Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine ELi võrkudega 2026. aastaks suurendab energiajulgeolekut veelgi. Tootmise ajutisi puudujääke saab vajadusel lahendada spetsiaalse võimsusmehhanismi abil. 4. Innovatsioon, teadus- ja arendustegevus energiatõhususe, vesiniku, CCU, virtuaallahenduste jm valdkondades. Nende tegevuste tulemusena on energeetika sektori eeldatav KHG heitmete vähenemine aastaks 2030 märkimisväärne. Vaatamata teistes sektorites lõplike kokkulepete puudumisele ning Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase käivitamisele aastal 2024 (vt tehase detailne kirjeldus all ja liites E), väheneb Eesti neto KHG heide 2030. aastaks võrreldes 2020. aastaga eeldatavalt 38% võrra ning moodustab siis u 8,0 Mt CO2eq. Energeetikasektori KHG heide väheneb samas perioodis u 3,8 Mt-ni CO2eq, ehk 47% võrreldes 2020. aastaga (vt detaile liites C, joonistel 2 ja 3). Põlevkivi kasutusest väljumise protsess aastaks 2030 ja edaspidi Nagu üleval öeldud, pk-põhisest energiatootmisest väljumine on Eesti kliimaneutraalsuse saavutamise üks alustalasid. Samas, pk-energeetikast väljumine peab toimuma järk-järgult, vältimaks sotsiaal-majanduslikke šokke. Esimene pk-st väljumise etapp on lõpetada selle kasutamine elektritootmises. Vastavalt „Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruandele 2020“9 (lk 84–87) oli 2020. a Eesti elektrijaamade varustuskindluse hindamisel arvesse võetav (ehk praktiliselt kasutatav) 4 netotootmisvõimsus 1779 MW, millest 1372 MW kasutab kütuseks eelkõige pk. Absoluutse enamiku sellest võimsusest moodustavad Eesti riigi omanduses olevale energiaettevõttele Eesti Energia kuuluvad Ida-Virumaal asuvad tootmisvõimsused. Pk toodetava elektrienergia koguse vähenemine on juba toimumas ning on alalise iseloomuga. Eesti elektrijaama (EEJ) 1., 2. ja 7. plokk ning Balti elektrijaama (BEJ) 12. plokk on nüüdseks suletud. Kokku moodustasid nad u 600 MW mahus pk-elektri tootmise seadmeid, ehk u 1/3 Eesti juhitava elektritootmise võimsusest. Vastavalt Eesti Energia poolt Eesti elektrisüsteemi haldurile Elering veebruaris 2022 esitatud ametlikule prognoosile, EEJ 3., 4. ja 6. plokk on plaanis sulgeda ajavahemikus 2023–2025. Kuni 2035. aastani jäävad reservi EEJ 8. plokk ja 5. plokk. BEJ koostootmisplokis on kavas lõpetada pk kasutamine 2026. aastal. Auvere elektrijaam (edaspidi: AEJ) hakkab alates 2026. a opereerima vähemalt 50% taastuvkütusel ning 50% uttegaasil. Edaspidi läheb AEJ järk-järgult üle 100% taastuvkütusele. Eesti elektrisüsteemi halduri Eleringi hinnangul on vaja hoida AEJ, EEJ 8. plokki ja BEJ koostootmisplokki kuni 2030. aastani reservis Eesti varustuskindluse tagamise miinimumnõuete täitmiseks (vt ka liide C, joonis 7). Lisaks pk kasutamisele elektritootmise kütusena (st põletamisele), kasutatakse pk ka keemiatööstuse toorainena. Suurim osa selle tööstussektori väljundist on toornaftale analoogne põlevkiviõli (edaspidi pk-õli), mida praegu kasutatakse eelkõige laevakütusena. Samuti saab pk kasutada vaikude, alküülresortsinooli jm peenkemikaalide tootmiseks. Riiklikest eesmärkidest lähtudes arendavad põlevkivisektori (edaspidi pk-sektor) tuumikettevõtted erinevaid strateegiaid. Eesti Energia toob oma 2021. a juunis avaldatud pikaajalises strateegias10 välja, et kavatseb pk-elektri tootmise lõpetada juba 2030. aastaks. Hiljemalt 2040. aastaks lõpetab ettevõte kõigis oma käitistes fossiilsete vedelkütuste tootmise ning toodab lisaks taastuvelektrile ja –soojusele edaspidi plastjäätmetest, vanade rehvide hakkest ja põlevkivist keemiatööstuse tooraineid. Vastavalt ettevõtte pikaajalisele strateegiale, peab Eesti Energia jõudma süsinikuneutraalse tööstuseni hiljemalt aastaks 2045. Sellest lähtutakse ka hetkel rajatava keemiatehase puhul (vt tehase detailne kirjeldus liites D). Tehase ehitus on kooskõlas Eesti REKKiga ning oli otsustatud 2020. a alguses, ehk enne uue EL mitmeaastase finantsraamistiku kokku leppimist ja ÕÜF asutamise määruse kehtestamist. Praeguseks on ehitusega alustatud ning tehas saavutab täisvõimsuse 2024. a. Esialgu hakkab tehas tootma vedelkütuseid, minnes hiljemalt 2035. aastaks üle 100% baaskemikaalide tootmisele. Iga aastaga pk kasutus tehases väheneb: käivitumisel (2024. a) kasutab tehas u 2 mln t/a pk - aastaks 2036 aga langeb pk kasutus juba u 1,2 mln t-ni (asendusena kasutatakse rehvihaket ja plastjäätmeid); põlevkivi kasutus kahaneb ka edaspidi. Käivitumisel lisab keemiatehas Eesti KHG bilansi u 762 tuhat tonni KHG, kuid sisendi muutmise, süsinikupüüdmise tehnoloogia kasutamise ning vedelkütuste tootmise lõpetamise tulemusena kahaneb tehase heide aastaks 2036 juba vaid 62 tuhandele tonnile. Seega, esialgsete prognooside kohaselt ei mõjuta rajatav keemiatehas oluliselt Eesti teed kliimaneutraalsuse suunas ega üleminekut Ida- Viru maakonnas. Teised pk-sektori ettevõtted panustavad nt puidukeemia arendamisele või otse pk-st põhikemikaalide tootmisele. Pk-sektori kasuks kehtib hetkel kokku 18 kaevandamisluba (vt liide C, joonis 8). Kõikidelt nendelt aladelt ei kaevandata, mõnedel aladel toimub maa-ala korrastamine. Kaevandatava pk aastane määr Eestis ei tohi ületada 20 Mt. Pk kaevandamismahud on viimastel aastatel vähenenud: 2018. a kaevandati kokku u 16 Mt, 2020. a aga vaid u 9 Mt pk. Pk-st väljumise plaani kohaselt kahaneb pk kasutamine ka edaspidi, kuna kaevanduslubade kehtivusaeg on järjest lõppemas. Kõik kehtivad kaevandusload aeguvad aastaks 2050. Praegu ei välista Eesti võimalust, et pärast 2040. aastat võidakse põlevkivi kasutada mitteenergeetilisel eesmärgil keemiatööstuse toorainena, kuid igasugused sellised tegevused 5 (ehk kõik pk väärindamisega seotud tegevused, sh kaevandamine) peavad olema kooskõlas Euroopa kliimamäärusega (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1119). 1.2. Eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumi määramine Eesti pk-sektor on suurel määral koondunud Eesti idapoolsemasse maakonda Ida-Virumaale (vt liide C, joonised 9, 10 ja 11). Seetõttu tuli 2019. aastal üle 50% kogu Eesti KHG heitkogustest just sealt (vt liide C, joonis 12). Andmed Ida-Virumaa kohta  Rahvaarv (2020. a) – 134 259 inimest; rahvastik vananeb ja väheneb kiiresti.  Absoluutne enamus (üle 80%) maakonna elanikkonnast räägib emakeelena vene keelt.  Piirkonna majandus sõltub 5900 ettevõttest, mille kvartali kogukäive on 505 miljonit eurot ja mis annavad tööd u 40 800 inimesele (hõivatute arv maakonnas kokku, sh mujal registreeritud ettevõtetes, oli 2020. a u 55 500). 15st piirkonnas tegutsevast enam kui 250 töötajaga tööandjast on 11 äriettevõtet, millest omakorda 67% on pk-sektori ettevõtted.  Sissetulekud on keskmiselt 1161 eurot kuus (Eesti keskmine 2020. a oli 1448 eurot kuus), välja arvatud pk-sektoris, kus keskmine palk on 1663 eurot kuus. Piirkonna väljakujunenud madal palgatase ja töövõimaluste puudus pärsib selle atraktiivsust teistest Eesti piirkondadest pärit inimeste ning kohalike noorte silmis.  Tööturu tõrked väljenduvad Ida-Virumaal nii tööhõive lõhes eestlaste ja mitte-eestlaste vahel (tingituna viimaste ebapiisavast eesti keele oskusest), kui soolises palgalõhes, mis on Ida-Virumaal Eesti suurim (2019. a – 27,9%).  Töötuse määr on Ida-Virumaal pikka aega olnud Eesti keskmisest kõrgem. Enne COVID-19 pandeemiat 2019. a oli Ida-Virumaa töötuse määr 10,2% (Eestis tervikuna 5,3%). 01.01.2021 seisuga on töötuse määr 13,9%.  Suhtelise vaesuse all kannatab 35% maakonna elanikkonnast. Ida-Virumaa põlevkivitööstus  Pk-sektor on olnud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt tähtis alates 1920. aastatest ning see on märkimisväärselt mõjutanud kohalikke sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnatingimusi. 2019. a moodustas pk-tööstus hinnanguliselt 5% Eesti sisemajanduse kogutoodangust ja u 2,5% kogu tööhõivest. Sektori suurim tööandja on Eesti Energia kontsern (vt liide C, joonis 13).  Pk-sektor on juba pikka aega kahanenud (vt liide C, joonis 14). 1980. aastatel töötas ainuüksi kaevandustes üle 14 000 inimese. 31.12.2019 seisuga töötas aga Ida-Virumaal kogu sektoris vaid 5 813 inimest. 2020. a jooksul lõpetas neist töö 1 033 ja veel 43 töölepingut oli peatatud. Pk-sektori vähenemise mõjusid, sh mõjusid tööhõivele ja kohalikele omavalitsustele Ida-Virumaal, on üksikasjalikult kirjeldatud järgmises peatükis. On selge, et hoolimata uue keemiatehase rajamisest, Eesti on teel kliimaneutraalsuse poole ning see üleminek mõjutab praegu ja tulevikus kõige rohkem just Ida-Virumaad. See vastab ka Euroopa Komisjoni „2020. aasta aruanne Eesti kohta“ D lisas toodud järeldusele11 (lk 62). Üleminek Ida- Virumaal juba toimub ning piirkonna toetamine õiglase ülemineku fondi (edaspidi ÕÜF) abil on ülitähtis. 6 2. ÜLEMINEKUKATSUMUSTE HINDAMINE IGA MÄÄRATUD TERRITOORIUMI PUHUL 2.1. 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse mõju hindamine Majanduslik mõju Pk-sektori ettevõtted on Ida-Virumaa majanduse nurgakivi nii käibe kui suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtetele. Väheneva pk-sektori majandusmõju Ida-Virumaa majandusele saab kirjeldada Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostatud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“12 esitatud mõjutasandite kaudu:  I tasand – pk-sektori tuumikettevõtted;  II tasand – tuumikettevõtetest otseselt sõltuvad majandusüksused, mille teenused või tooted on suurel määral suunatud pk-sektori tuumikettevõtetele või mis saavad sealt olulist sisendit, nt lõhkeainete tootjad, termomehaaniliste ja naftakeemiaseadmete koostajad jne;  III tasand – kaudselt sõltuvad majandusüksused, mille jaoks on kasulik nii I ja II tasandi ettevõtete kui ka nendega seotud tööstusliku taristu lähedus ning millega kaasneb teatud (mastaabi)efekt, nt piirkondlikud kaubasadamad, tööriiete tootjad, mitmesuguste tööstusseadmete paigaldajad ja hooldajad, ohtlike jäätmete käitlejad jne;  IV tasand – muud kaudselt sõltuvad majandusüksused, nagu teenindussektori ettevõtted, keda pk- sektori vähenemine mõjutab peamiselt pk-sektori töötajate ja nende majapidamiste kaudu;  V tasand – muud majandusüksused, nt valitsusvälised organisatsioonid, riigiasutused jms. On selge, et peale pk-sektori tuumikettevõtete on üleminekust kõige rohkem ohustatud II ja III tasandi majandusüksused. Lisaks omab üleminek mõju kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV). Eesti KOVid saavad suure osa oma tuludest (Ida-Virumaal keskmiselt 46%) nende territooriumil elavate inimeste üksikisiku tulumaksust. 2019. a moodustas pk-sektori töötajate tulumaks u 14% Ida-Viru KOVide tulumaksu laekumistest. Samuti saavad KOVid pk-sektorist kasu kaevandamise ja vee erikasutuse eest makstavate tasude kaudu, mis moodustavad keskmiselt vaid 4% KOVide tulust kahe tähelepanuväärse erandiga: Alutaguse vald – 42% ja Narva-Jõesuu linn – 11%. Seetõttu vähendab pk-sektori kahanemine Ida-Viru KOVide kogutulu u 10% võrra (üksikute KOVide puhul vahemikus 5–45%). See mõjutab tugevalt KOVide suutlikkust tagada oma elanikele vajalikud teenused, nagu näiteks sotsiaalteenused, kohalik transport, jäätmekäitlus ja avaliku taristu korrashoid. Mõju tööhõivele 2021. a jaanuari seisuga oli Eesti pk-sektoriga Ida-Virumaal seotud 4737 otsest töökohta. KPMG Balticsi 2020. a tehtud uuringu „Põlevkiviõli väärtusahela loodav Eesti rahvuslik rikkus“13 kohaselt toob üks töökoht pk-sektoris kaasa 1,3–3,9 (keskmiselt 2,6) kaudset töökohta teistes sektorites. See tähendab, et pk-sektori 4737 töökohta mõjutavad kaudselt veel 6158–18 474 töökohta piirkonnas, ehk 20–42% kõigist Ida-Virumaal hõivatutest. Pk-sektori tuumikettevõtete prognooside kohaselt väheneb nende otsene tööhõive aastaks 2030 u 1000 inimese võrra (neto, st siit on Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase tööjõuvajadus juba maha arvestatud). Arvestades kaudseid töökohti, võib üleminekust tingitud kumulatiivne töökohtade kadu Ida-Virumaal 2030. aastaks ulatuda u 3700-ni (vt liide C, joonis 15). Need prognoosid arvestavad sujuva üleminekuga, kus pk-sektori ettevõtete planeerimishorisont on pikk ning majanduslik keskkond on suhteliselt stabiilne. Konjunktuuri järsu muutuse korral (nt naftahindade langus, ELi HKSi süsteemi muudatused või ühikute järsk hinnatõus vms) võivad ettevõtted tegevuse lihtsalt lõpetada, mis tooks kaasa hüppelise töökadude kasvu. 7 Põlevkivi sektori töötajate profiilis (vt liide C, joonis 16) on mõned läbivad iseloomulikud jooned: pk- sektoris on keskmine tööstaaž 10 aastat, keskmine kuu sissetulek 1663 eurot ning töötajate keskmise vanus 47 aastat. See kõik muudab sektori töötajate liikuvuse keeruliseks. Sektoris on erakordselt madal naiste ja noorte töötajate osakaal (vastavalt 20% ja 16%), kusjuures viimaste aastate jooksul on alla 35-aastased inimesed moodustanud vaid u 30% uutest töötajatest. Piirkonnas väljakujunenud madal palgatase ja heade töövõimaluste puudus väljaspool energeetikasektorit on oluline põhjus, miks Ida-Viru noored ei soovi oma kodumaakonda elukohana kaaluda. Selleks et motiveerida neid jääma, tuleb luua uued loovad ja noorte ootustele vastavad töökohad. Keeruline on piirkonda tuua ka noori eesti emakeelega spetsialiste, kuna kohaliku keelekeskkonnaga harjumine nõuab neilt reeglina suurt pingutust. Sotsiaalne mõju Üleminek kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal saab olla õiglane ja jätkusuutlik vaid siis, kui see hõlmab ulatuslikumat haridus- ja sotsiaalsüsteemi arendamist, kuna see määrab maakonna atraktiivsust elu- ja töökohana. Ida-Virumaa elanike arv on vähenenud ajavahemikus 1990-2019 221 807 inimeselt 136 240 inimeseni, mis on suurim rahvastiku vähenemine Eestis. Tööealise elanikkonna vähenemine ja ülalpeetavate osakaalu suurenemine on tekitanud olukorra, kus juba praegu paistab Ida-Virumaa silma halvemate sotsiaal-majanduslike näitajate poolest (nt suhteline vaesus ning tervise-, soo-, vanuse- jm parameetritel põhinev ebavõrdsus). Ülemineku sotsiaalne mõju avaldub eelkõige pk-sektori töötajate ja nende perede heaolus. Pk-sektoris töötavates leibkondades elab u 16 000 inimest, kellest 3500 on alaealised, kusjuures 34% leibkondadest on ainult üks palgatulu saaja. Pk-sektori vähenemise kontekstis on umbes 8000 inimesel otsene oht langeda alla vaesuspiiri. Ülemineku tulemusena võib Ida-Viru keeruline sotsiaalne olukord veelgi süveneda. Ülemineku tagajärjel toimetulekutoetuste saajate arvu suurenemine õõnestab KOVide niigi piiratud sotsiaalabiteenuste osutamise võimet. Sellele lisavad pinget piirkonnas ajalooliselt esinenud raskused kvalifitseeritud sotsiaal- ja tervisetöötajate meelitamisega. Üleminek avaldab mõju ka kohaliku kogukonna identiteedile ja pärandile. Põlevkivitööstus on kohalike jaoks olnud uhkuse allikaks alates 1920. aastatest ning see on suuresti määranud nende väärtuseid, hoiakuid ja püüdlusi. Pk-sektori tegevuse järkjärgulise lõpetamise kontekstis tuleb säilitada kohaliku kogukonna identiteet ja kaitsta selle järjepidevust, sh pöörates tähelepanu materiaalsele ja immateriaalsele tööstuspärandile ja kultuurile. Keskkonnamõju Pk kasutusel on piirkonnas olnud märkimisväärne keskkonnamõju. Ida-Virumaal on pk kaevandatud kokku u 450 km2 alal, millest 300 km2 on allmaakaevandused (vt liide C, joonis 17). Vanadel ja madalatel (< 15 m) kaevandusaladel on viimasel ajal sagenenud varinguaukude teke, põhjustades ohtlikke maapinna muutuseid. Põhjaveetaseme alandamine kaevanduspiirkondades avaldab mõju veerežiimile, mõjutades ordoviitsiumi põhjaveekihi keemilist (sulfaadid, karedus) ja koguselist seisundit ning selliste piirkondade joogivee kvaliteeti. Põhjavee tasemete muutus mõjutab veest sõltuvaid ökosüsteeme, mis Ida-Virumaal on peamiselt märgalad. Pk-tööstuses tekib aastas u 17 miljonit tonni jäätmeid, mis moodustab ligi 80% kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Pk-tuha tekke maht on suur (2020. a 4,9 mln t), kuid selle taaskasutamise määr on olnud suhteliselt väike: u 2%. Selle jäätme tekke vähendamine ja taaskasutamine on Eestile väljakutse. Ehkki kaevandamisel tekkiv aheraine on tänapäeval enamasti inertne ja viimastel aastatel aina enam taaskasutatud (2020. a 100%), on mõned vanad aherainepuistangud jääkreostuse allikateks. Pk-tööstus avaldab mõju ka Ida-Virumaa elanike tervisele. 30 aastat tagasi teostatud esimesed uuringud pk tervisemõju kohta näitasid raskmetallide ja polüaromaatsete süsivesinike metaboliitide 8 suurenenud taset pk-sektori töötajate ja piirkonna elanike seas. 2014.–2015. a korraldatud esialgne „Põlevkivisektori tervisemõjude uuring“ andis kinnitust, et Ida-Viru maakonna elanike tervislik seisund on kehvem kui mujal Eestis, mille üks võimalik põhjus on pk-sektorist tulenev keskkonnareostus. Selliste leidude kinnitamiseks tuleb teha põhjalik terviseuuring. Võimalikud kasvuvaldkonnad Kuna Eesti nutika spetsialiseerimise strateegia (edaspidi S3) on koostatud NUTS2 ehk kogu riigi kohta, kuid ÕÜ kava koostatakse konkreetselt Ida-Virumaa kohta, lähtuvad Eesti ÕÜ kava koosseisus välja pakutud kasvuvaldkonnad lisaks S3-le Praxise ülalmainitud uuringust ning regionaalsest „Ida-Viru maakonna arengustrateegiast perioodiks 2021–2035”, täpsemalt selle „Äriplaanist“ (vt peatükk 2.3). Selle tulemusena on Eesti ÕÜ kava nende kolme süntees ning lähenemine Ida-Virumaa arengu toetamisele mitmekihiline ja nüansirikas. Peale S3 toetatakse ka arenguteed, mis on kooskõlas konkreetselt Ida-Viru ainulaadse sisemise potentsiaali ja võimalustega. Ida-Virumaa on traditsiooniline tööstuspiirkond, kus inimestel on tööstusettevõtetes töötamiseks vajalikud teadmised, kogemused ja harjumused. Seega, keskne roll piirkonna majanduse restruktureerimisel peab olema töötleval tööstusel. Uute ettevõtete puhul on tähtis toetada arengut, mis järgib üleilmseid tehnoloogilisi suundumusi ning aitab Eestil saavutada oma S3 ja kliimaeesmärke, nagu näiteks keskkonna- ja keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandussektor, vesiniku tootmine vms. Samuti on oluline säilitada olemasolevad pikaajaliste traditsioonidega, kvalifitseeritud tööjõuga ja taristuga tööstusharud, nt kemikaalide, plasti, metalltoodete, elektriseadmete, tekstiili ja rõivaste tootmine, maavarade kaevandamine jms. Teiseks prioriteediks peab olema IKT-sektori areng, mis tagab suureneva automatiseerimise ja digiteerimise kontekstis kohalike ettevõtete konkurentsivõime. Lisaks, nii Praxise uuring ning regionaalse Ida-Viru maakonna arengustrateegia „Äriplaan“, toovad välja, et lisaks ülaltoodud põhilistele kasvuvaldkondadele tuleb toetada sektoreid, mis mitmekesistaksid Ida-Virumaa majanduslikku struktuuri ning pakuks tulevikukindlaid töökohti ka väljaspool tööstust: mikroettevõtlus, tervishoid ja sotsiaaltöö, jätkusuutlik turism, loomemajandus, sh filmitööstus, mis piirkonnas juba tegev ja saab ainulaadse eelisena kasutada siinseid kaevandus- ja tööstuspaiku, jms. Kõik see tagab elanikele mitmesugused töötamisvõimalused, meelitab ligi talente, parandab piirkonna üldist atraktiivsust ja kultuuriruumi jätkusuutlikkust ning kindlustab selle majanduse tulevikku. Ümberkvalifitseerimise vajadused Lähtudes erinevate ametirühmade riskiteguritest (vt liide C, joonis 16), u 49% kogu pk-sektori tööjõust vajab välja- või ümberõpet, et toetada nende üleminekut uutesse valdkondadesse. Ülejäänud töötajate oskused on hõlpsasti rakendatavad teistes valdkondades, kuid nad võivad vajada lisatuge tööotsingutel. Kõrgharidustasemel on ümberõpet peamiselt vaja juhtidel ja tippspetsialistidel (2% kogu täiendus- ja ümberõppe vajadusest), kutseõppetasemel – tehnikutel ja keskastmespetsialistidel (13% kogu täiendus- ja ümberõppe vajadusest). Ümberõppe asendamine täienduskoolitusega on võimalik eelkõige keemia- ja kütusetehnoloogia valdkonnas, kuna piirkonna keemiatööstus (muudes valdkondades kui pk-keemia) vajab arenguks asjaomaseid spetsialiste. Kaevandusvaldkonna spetsialistid vajavad pigem ümberõpet, mille saab aga asendada täiendusõppega, kui piirkonnas tekivad uued võimalused teiste maavarade kaevandamiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata oskustöölistele ja masinaoperaatoritele, et toetada nende üleminekut teiste tööstusharude spetsiifikale või rakendada oskusi võimalikes kasvuvaldkondades. Enamikul juhtudel peaks piisama täienduskoolitustest, kuid oskuste ülepakkumise korral – või kui on soov rakendada end uuel alal – võib tekkida vajadus täieliku ümberõppe järele. Sellisel juhul on suur potentsiaal töökohapõhise õppe rakendamisel. Kuigi piirkonna koolituspakkumine on juba praegu mitmekesine, on oluline arvesse võtta võimalikke uusi kasvuvaldkondi ning pöörata tähelepanu roheoskuste arendamisele. Potentsiaalne täiendus- ja 9 ümberõppe sihtrühm ületab kutsekoolide praegust suutlikkust, mistõttu on oluline haridusasutusi ette valmistada kasvavaks koolitusnõudluseks. ÕÜF raames on plaanis luua hariduspakkumise juhtgrupp, mis aitaks sünkroniseerida haridusalgatusi kohalike ettevõtete, haridusasutuste ja muude partnerite vahel, tagades õppekavade vastavust kohalikele haridusvajadustele. Olenemata ametirühmast on tähtis tagada venekeelse õppe võimalus, et toetada täiskasvanud õppijate valmisolekut õppida. Õpinguid peaks toetama eesti keele süvaõpe ja vajaduse korral erialane keeleõpe (sh inglise keele õpe). 2.2. Arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks, pidades silmas liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamist 2050. aastaks Eesti ÕÜ kava üldeesmärk on võimaldada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal sellisel viisil, mis tagab kohaliku kogukonna heaolu, toetades samal ajal ettevõtjaid üleminekuga seotud uute ärivõimaluste väljaselgitamisel ja rakendamisel. Selle saavutamiseks on esimene ja peamine ülesanne Ida-Viru maakonna majanduse ümberkujundamine, et seda mitmekesistada ja luua uusi suure lisandväärtusega töökohti. Nii ülalnimetatud Praxise analüüsis kui ka Ida-Virumaa „Äriplaanis“ (vt peatükk 2.3) leitakse, et aastakümneid kestnud tööstusarengust, vastupidavatest taristuvõrgustikest, rohketest hoonestamata ja mahajäetud tööstusalade arendamise potentsiaalist ning tugevate teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika alaste oskustega tööjõust tulenevalt peaks kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis olema esmatähtis nüüdisaegse töötleva tööstuse arendamine. Samal ajal juhitakse mõlemas uuringus tähelepanu sellele, et edukas majanduse ümberkujundamine seisneb mitmekesistamises nii Eesti S3 fookusvaldkondades (vt peatükk 2.3) kui ka eespool võimalike kasvuvaldkondadena esitatud valdkondades, samuti abivaldkondades. Olenemata tegevusvaldkonnast peab eesmärk olema suurema lisandväärtusega tulevikukindlate toodete ja teenuste väljatöötamine, mis omakorda loob töökohti, mille palgatase ületab asjaomaste sektorite keskmist. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja kasutada kohalike teadusasutuste asjatundlikkust, et suurendada kohalike ettevõtete tehnoloogiateadlikkust ning toetada neid enda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamisel. Mitmekesistamine ei toimu iseenesest. Seepärast on piirkonna majanduse terviklikul üleminekul tähtis mikroettevõtjate, idufirmade, loomemajanduse, IKT ja muude abivaldkondade aktiivse ökosüsteemi tekke jaoks spetsiaalse tugitaristu (sh inkubaatorite ja tööstusparkide) loomine. Peame tegelema ka kapitali kättesaadavusega seotud turutõrgetega, mis on pikka aega olnud kohalikele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) probleemiks. Teine suurem üleminekuga seotud probleem on üleminekuprotsessist mõjutatud inimeste ja kogukondade toetamine. ÕÜFi kaudu peame tagama turvavõrgu neile, kelle jaoks üleminek tähendab sissetuleku kaotamist. Kui soovime vältida pikaajalist töötust ja vaesust, peame soodustama tõhusat ümberprofileerimist ja pakkuma ulatuslikke tööturul liikuvust soosivaid lahendusi pk-sektori töötajatele. Kohalikke sotsiaalteenuseid tuleb ajakohastada, et edukalt toime tulla nende järgi nõudluse kasvuga, mis tuleneb põlevkivitööstuse hääbumisega seotud majanduslikest ja psühholoogilistest tagajärgedest endistele sektori töötajatele ja nende perekondadele. Hästi integreeritud, kättesaadava ja kohaspetsiifilise tervishoiu- ja sotsiaalteenuste võrgustiku loomiseks on vajalik valdkondlik innovatsiooni- ja arendustegevus, mida on aga võimatu ellu viia ilma kvalifitseeritud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajate meelitamiseta Ida-Virumaale. Aastakümneid kestnud keskendatus tööstussektorile on avaldanud mõju Ida-Virumaa inimeste ettevõtlikkusele, mis on Eesti üks madalamaid, ning on võõrandanud ka piirkonna noori. Seetõttu tuleb lisaks pk-sektori töötajate ümberprofileerimisele välja töötada ulatuslikum 10 koolituspakkumine, mis oleks tihedalt seotud võimalike kasvuvaldkondadega, pakuks õppijatele põhjalikke keele-, rohe-, digi- ja ettevõtlusoskusi ning suurendaks entusiasmi oma kodupiirkonna ümberkujundamisel. Naised moodustavad praegu üle poole Ida-Virumaa elanikkonnast, kuid alla poole piirkonna töötajatest. Pk-sektoris on 34%s leibkondadest ainult üks palgatulu saaja ja enamikul juhtudel on ta meessoost (u 80%). Tööstuspiirkonnas jäävad naistele tihti kas kodupidamise kohustused (mitteametlik laste ja eakate hooldus, jms) või teenindussektori madalapalgalised töökohad, mis on automatiseerimise tõttu kadumisohus. Seega on oluline suurendada naiste võimekust ning pakkuda naistele vajalikku tuge selliste probleemide lahendamiseks, mis on neid seni tööturult eemal hoidnud. Eriline roll on siin loomemajanduse arendamisel14. Kohaliku elanikkonna ning KOVide eelarve vähenemise kontekstis tuleb KOVidele eraldada lisavahendeid, et aidata neil vähendada kulutusi, optimeerides nende hoonefondi energiatõhusust ning aidata neid täiendava survega nende pakutavate sotsiaalteenustele. Ida-Virumaa suuremate KOVide jaoks tuleb samuti välja töötada alternatiivsed kliimaneutraalsed soojustootmise lahendused, kuna tihti on seal varasemalt kütmiseks kasutatud elektri- ja põlevkiviõli tootmise heitsoojust ja -gaasi. Energiaostuvõimetuse ohu vältimiseks, kohalike hoonete energiatõhusamateks muutmiseks ning kohalike elanike elutingimuste parandamiseks on põhjendatud ka korterelamute rekonstrueerimise toetamine. Põlevkivi töötlemisega seotud tervise- ja keskkonnamõjudele tuleb tähelepanu pöörata saastunud mahajäetud tööstusalade looduslikkuse taastamise ja ennistamise kaudu ja suurendades teadlikkust põlevkivi töötlemise tervisemõjude kohta. Oluline on meeles pidada, et inimesed ei ole pelgalt ülemineku subjektid, vaid selle elluviijad. Ida- Virumaa kohalik kogukond pole siiani täielikult taastunud identiteedikriisist ja emotsionaalsest traumast, mis järgnes nõukogude aja tööstuse kokkuvarisemisele. See omakorda õõnestab usaldust riigi ja ELi algatuste vastu. Seepärast on esmatähtis tagada kohalikule kogukonnale selle järjekordse ülemineku korral n-ö omanikutunne. Seda saab kõige paremini saavutada kogukonnapõhiste rohujuuretasandi algatuste toetamise abil, mis tõstavad esile kohalikku tööstuspärandit ja - identiteeti ning soodustavad inimeste individuaalset ja koostegutsemist ning sotsiaalset ettevõtlust. See omakorda eeldab üleminekust teavitamist kohalikule elanikkonnale arusaadavas ja vastuvõetavas keeles ning kogukondade võimekuse suurendamist. Reageerimisel ülalmainitud arenguvajadustele tuleb tõhusalt tegeleda nii ülemineku otseste mõjudega (nt tööjõutoetuste kavad) kui ka Ida-Viru maakonnas vajalike pikaajaliste struktuurimuutustega (nt majanduse mitmekesistamine, haridus, tervishoid). 2.3. Kooskõla muude asjakohaste riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate või kavadega Peale eespool mainitud Eesti kliima- ja energiastrateegiate, mis annavad üldise raamistiku Eesti üleminekule kliimaneutraalsele majandusele, on Eesti ÕÜ kava strateegiline raamistik kindlaks määratud kahe strateegiadokumendiga: riiklik „Ida-Virumaa tegevuskava 2030“ ja piirkondlik „Ida- Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“. Mõlemat dokumenti ajakohastatakse samal ajal Eesti ÕÜ kava koostamisega. „Ida-Virumaa tegevuskava 2030“15 on riiklik strateegiline dokument, mille eesmärk on toetada Ida- Virumaa kui Eesti jaoks majanduslikult ja strateegiliselt olulise piirkonna arengut. Arenguvajaduste väljaselgitamisest lähtudes on tegevuskava eesmärk kontekstualiseerida riiklikke strateegiaid Ida- Viru maakonna olukorda arvestades ja kavandada riiklikul tasandil spetsiifiliselt Ida-Virumaale suunatud meetmeid. Tegevuskava eesmärk saavutatakse uute piirkonnapõhiste sekkumiste elluviimisega ning riiklike või ELi vahendite kasutustingimuste kohandamisega kohaliku realiteedi järgi. 11 Õiglase ülemineku mehhanismi (edaspidi ÕÜM) rakendamine moodustab vaid osa Ida-Viru tegevuskavast. ÕÜFi investeeringud täiendavad ülejäänud rakenduskava. Tegevuskava koostamise, edenemise jälgimise ja ajakohastamise eest vastutab Rahandusministeerium. „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“16 on piirkondlik strateegiadokument, mille koostab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL) koostöös kohalike sidusrühmadega ja mis on „territoriaalne strateegia“ uue ÜSMi artiklis 23 osutatud tähenduses. Strateegias määratletakse kohalik visioon Ida-Virumaa arenguks ja nimetatakse kõige olulisemad arenguprioriteedid kuni 2035. aastani. See strateegia on aluseks maakonna kaheksa KOVi ja nende koostööpartnerite ühistegevuste loomiseks, ülemaakonnaliste ühisinvesteeringute kavandamiseks ja selliste investeeringute jaoks toetuse taotlemiseks. Strateegia tööversioonis esitatud visiooni kohaselt on Ida-Virumaa aastaks 2035 „uue teadmistepõhise kliimasõbraliku majandusmudeli arendamise tunnustatud eestvedaja, kus on teadus-, haridus- ja ettevõtluskogukonna toel hästi arenenud kliimasõbralik rahvusvaheliselt atraktiivne ja mitmekesine ettevõtlus. Maakonna elukeskkond on inimkeskne, kaasaegse ja kvaliteetse elu- ja teeninduskeskkonnaga ning aktiivse haridus-, töö-, kultuuri- ja spordieluga. Maakond on seotud Soome lahe kasvupiirkonnaga kiirete ja kvaliteetsete raudtee, maantee, veeteede ja õhuühenduste sujuvalt toimivate võrgustike kaudu.“ Selle visiooni saavutamiseks määratletakse strateegias valdkondlikud eesmärgid. Strateegia sisaldab ka mitut valdkondlikku osa:  plaan B – piirkondlik „äriplaan“ ettevõtluse arendamiseks ja investeerimiseks;  plaan C – piirkondlik süsinikdioksiidi kasutuse plaan;  plaan G – piirkondlik roheplaan rohe-, bio-, sini- ja ringmajanduse sektorite edendamiseks;  plaan E – piirkondlik haridusplaan. Maakonna arengustrateegias on kõige suurema probleemina välja toodud see, kuidas tagada väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkonnas kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus, majandusareng ja elanikkonna heaolu. Kuna Ida-Virumaa on ELi piiriregioon, sõltuvad maakonna arengustrateegias kavandatud meetmed ja eeldatavad tulemused suurel määral muutuvast väliskeskkonnast, sh ELi suhetest Venemaaga. „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“ oli kuni 31. jaanuarini 2022 avalikul väljapanekul ning Ida-Viru maakonna KOVidel tuleb see 2022. aastal heaks kiita. Kontseptuaalselt on Eesti ÕÜ kava eelmainitud kahe strateegiadokumendi tulem: ÕÜ kava koostamiseks leitakse nende ühisosad ning käsitletakse konkreetselt kliimaneutraalsele majandusele ülemineku perspektiivist. Kuigi üleminekuprotsess ise on väga pikaajaline, keskendutakse ÕÜ kavas ajavahemikule, mis kestab kuni 2030. aastani. ÕÜ kava koostamist toetab ka „Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+“. Maakonnaplaneering hõlmab kogu Ida-Virumaa territooriumi ja annab kohalikele strateegiadokumentidele ruumilise mõõtme, määratledes Ida-Virumaa põhilisi ruumilisi arengusuundi ning olles aluseks KOVide üldplaneeringute väljatöötamisel. Maakonnaplaneeringus määratletakse laias laastus piirkonna maakasutus, tööstuspiirkondade ja muude arenguvõimalustega alade asukohad, olemasolevale ja kavandatavale taristule eraldatud koridorid, kultuuri- ja keskkonnaväärtuslikud objektid ja maastikud jms. Ida-Virumaale laieneb ka Eesti nutika spetsialiseerumise strateegia ehk S3. Strateegia fookusvaldkonnad on ühtlasi „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (TAIE)17 defineeritud ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga fookusvaldkonnad ning hõlmavad järgmist:  digilahendused igas eluvaldkonnas;  tervisetehnoloogiad ja -teenused;  kohalike ressursside väärindamine; 12  nutikad ja kestlikud energialahendused. Kuna Eesti tervikuna moodustab ühe NUTS2 piirkonna, siis kehtivad riiklikud strateegiad (sh TAIE) kogu Eesti territooriumil, sh Ida-Viru maakonnas. Arvestades aga sellega, et ÕÜF on suunatud spetsiifiliselt Ida-Virumaale, mis on eraldiseisev NUTS3 piirkond, siis on ilmne, et ÕÜFi raames ette nähtud fookusvaldkonnad vajavad nüansirikkamat lähenemist kui ainult S3s toodu. Seetõttu Eesti ÕÜFi kava koosseisus välja pakutud kasvuvaldkonnad ja tegevused lähtuvad lisaks S3-le ka Praxise uuringust ja regionaalsest arengustrateegiast, täpsemalt selle „Äriplaanist“ (vt üleval). Tulemusena on Eesti ÕÜ kava lähenemine Ida-Virumaa arengu toetamisele mitmekihiline ja toetab peale S3 ka arenguteed, mis on kooskõlas just Ida-Viru ainulaadse endogeense potentsiaali ja võimalustega. ÕÜFi ettevõtlus-, haridus- ja tööturumeetmed on disainitud nii, et need oleks selle lähenemisega kooskõlas. 2.4. Kavandatud tegevuste liigid ÕÜF sekkumiste struktuur Kontseptuaalselt on Eesti ÕÜF jagatud kaheks tegevussuunaks. Esimene tegevussuund kannab nimetust „Majandus ja tööjõud“ ning selle eesmärk on lahendada ülemineku peamine probleem: kohaliku majanduse ja tööjõu ümberkorraldamine ja mitmekesistamine. Esimese tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas ÕÜFi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides a, b, c, d, k, l ja m kirjeldatud tegevustele. Teine tegevussuund kannab nimetust „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ ning käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Selle osana kavandatud meetmed vastavad suures osas ÕÜFi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktidele d, e, f, g, h, i, j ja o. Enamiku sekkumiste korral on rahastamise taotlemise protsess konkurentsipõhine: meetmete elluviimiseks kehtestatakse tingimused, mille alusel saab esitada projektiideid. Seejärel hinnatakse esitatud ideid vastavalt kehtestatud nõuetele ja nõuete eduka täitmise korral tehakse positiivne rahastamisotsus. Eesti ÕÜ kava keskmes on VKEde kasvu, mitmekesistamise ja konkurentsivõime toetamine. Võttes arvesse asjaolu, et suurim osa Eestis tegutsevatest ettevõtetest ongi VKEd, tuleb Eesti puhul ÕÜFi tugimehhanismide kujundamisel rakendada granulaarsemat lähenemisviisi, mis võimaldaks adekvaatselt arvestada ettevõtete erisusi. Tulemuseks olev ÕÜFi sekkumiste struktuur on järgmine: 1. tegevussuund: „Majandus ja tööjõud“:  Ida-Viru suurinvesteeringute toetus;  Ida-Viru ettevõtluse teadmus-mahukuse kasvatamise toetus;  Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused ja –taristu;  Väikeettevõtluse toetus;  Töölt-tööle liikumise ning töötajate ümberprofileerimise toetused põlevkivisektori töötajatele;  Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses. 2. tegevussuund: „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus”:  Korterelamute energiatõhususe toetamine;  Kaevandamise ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine, jäätmekäitluse piirkondlik arendamine ja tervisekahjude vähendamine;  Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine; 13  KOV investeeringud ÕÜF abikõlblikes valdkondades (fookusega KOV hoonete energiatõhususe parendamisel ja sotsiaalse infrastruktuuri ajakohastamisel);  Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks (fookusega keskkonnasäästliku eluviisi edendamisel individuaalsel ja kogukondlikul tasandil ning sotsiaalsel ettevõtlusel). ÕÜF sekkumised on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva kava liides A. Eeldatav panus ülemineku mõju leevendamisse Käesolevas ÕÜ kavas kavandatud ja liites A kirjeldatud sekkumiste eesmärk on kõige tõhusamalt leevendada ainulaadseid probleeme, millega Ida-Viru maakond seisab silmitsi üleminekul kliimaneutraalsele majandusele, võttes arvesse nii võimalikke kasvuvaldkondi kui ka piirkondlikke arenguvajadusi (vt eespool). Käesoleva ÕÜ kavaga ettenähtud sekkumiste põhi rõhk on Ida-Viru majanduse ja tööjõu ümberkorraldamisel ja mitmekesistamisel, kuid käsitletud on ka sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. ÕÜFi rakendamise väljundeid on detailselt kirjeldatud peatükis 4. Tegevuste vastavus DNSH printsiibile Kõik käesoleva kava raames elluviidavad sekkumised peavad vastama taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artiklis 17 sätestatud põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH). 2022. a alguses teostati kogu Eesti EL struktuurfondide rakenduskavale, sh käesolevale ÕÜ kavale, DNSH analüüs, mis leidis, et ÕÜ protsess toetab Ida-Virumaa maakonna üleminekuprotsessi taastuvenergiaallikatele ning leevendab üleminekust tulenevaid sotsiaalseid, tööalaseid, majanduslikke ja keskkonnaga seonduvad mõjusid. Fossiilkütustesse ei investeerita. Investeeringud taristusse on eeldatavalt limiteeritud, võimaldades mh väikese ökoloogilise jalajäljega renoveerimistöid. Kõik ülejäänud asjakohased keskkonnamõjud leevendatakse eeldatavalt olemasolevate Eesti keskkonnamõjude seaduste kaudu. Üks meede, millel tuvastati võimalik kahjulik mõju, oli põlevkivi kasutamise lõpetamine kaugküttes ning selle asendamine taastuvenergiaallikaga (suures osas biomassil põhinev). Teatavasti ei toeta igasugune biomass keskkonna- ja kliimaeesmärke. Selle pärast saab programmi raames kasutada vaid uues taastuvenergia direktiivis sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele vastavat biomassi. Kokkuvõtteks, ei ole ÕÜ kavaga ettenähtud sekkumistel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel. Lisaks DNSH printsiibi jälgimisele, peavad ÕÜ raames elluviidavad pikaajalised investeeringud läbima kliimakindluse analüüsi. Põhjendus tulusate investeeringute toetamiseks muudes ettevõtetes kui VKEd 2021. aasta jaanuari seisuga oli Eesti pk-sektoriga Ida-Virumaal seotud 4737 otsest töökohta ning hinnanguliselt u 6158–18 474 kaudset töökohta abistavates sektorites. Nagu selgitatud peatükis 2.1, võib pk-sektori hääbumise tõttu aastaks 2030 Ida-Virumaal kaduda u 3700 otsest ja kaudset töökohta, ning sedagi juhul, kui üleminek on sujuv ja konjunktuuris ei toimu järske muutusi. Põlevkiviga mitteseotud Ida-Viru ettevõtete viimaste aastate (2018–2021) statistikat vaadates ilmneb, et vaatamata ettevõtete arvu kasvule on töökohtade arv kahanenud peaaegu kõikides ettevõtte suurusgruppides. 2021. a on töökohti lisandunud vaid suurtesse ettevõtetesse, mis on võimelised looma ka keskmiselt rohkem töökohti – ühe ettevõtte kohta oli 2021. a suurtes ettevõtetes 5–6 korda rohkem töötajaid kui keskmise suurusega ettevõtetes (vt liide C, joonis 18). Seega töökohtade arv Ida-Virumaal pigem kahaneb ning seda mitte ainult pk-sektoris, vaid ka üldiselt. Töökohtade loomise hõlbustamiseks on Eestis mitu toetusprogrammi. Näiteks starditoetus, millega toetatakse kuni 24-kuu vanuste mikroettevõtete arendusplaanide elluviimist maksimaalselt 15 000 euroga, eeldusel, et luuakse vähemalt 2 uut töökohta. Aastatel 2015–2021 moodustasid Ida-Viru ettevõtete taotlused vaid 5% kõigist taotlustest (21 edukat taotlust). See oli üks madalaimatest 14 näitajatest üle Eesti. Kõigi rahuldatud Ida-Virumaalt saabunud taotluste summa sellel perioodil kokku oli u 375 000 eurot ning 7 aastaga loodi selle toetusega 44 uut töökohta. Alates 2020. a maist kuni 2022. a aprillini oli Ida-Virumaal rakendamisel tööstusinvesteeringute toetamise meede, mille tingimused sarnanesid ülalmainitud ÕÜFi suurinvesteeringu toetuse omadega. Kokku rahastati toetusskeemist 13 projekti, mille abil luuakse maakonnas 233 uut töökohta. 5 aastaga (2022–2027) oleks sama tempoga ja toetusega loodud vaid 582 töökohta. Eelnevast ülevaatest on ilmselge, et ÕÜFi vahenditest on põhjendatud ka muude ettevõtete kui VKEd toetamine, kuna ainuüksi VKEd ei suuda maakonnas piisavas mahus töökohti luua. Tulusate investeeringute soovituslik loetelu muudesse ettevõtetesse kui VKEd Selleks et tagada õiglase ülemineku kavas suurettevõtete projektiideede kajastamise läbipaistvus, korraldati 2021. aasta juunis kõikide Eesti suurettevõtete seas ideekorje, mille tulemusena saadud indikatiivne loetelu tulusatest investeeringutest muudes ettevõtetes kui VKEd on järgmine: Ettevõtte nimi Plaanitav tegevus Eeldatavad uued töökohad: otsesed / kaudsed / ehitus AS Sillamäe - Reisilaevade kai rajamine 40 / 1000 Sadam Eesti Energia AS - Pump-hüdroelektrijaama rajamine 25 / 400 - Taastuvenergia korrashoiukeskus 45 - Vesiniku tootmine ja lõppkasutamine 20 gaasitaristus ja rasketranspordis NPM Silmet OÜ - RE magneti tehas 1000 Viru Keemia - Puidukeemia toodete tootmine 250 / 1000 / 500 Grupp AS - Biopolüoolide tootmine 50 / 200 - Päikesepargi rajamine 15 / - / 50 - Tuulikupargi rajamine 20 / - / 100 Aquaphor - Uue veepuhastussüsteemide tehase ehitus 700 / 200 International OÜ Jeldwen Eesti AS - Saeveski loomine Ida-Virumaale 30-50 Golden Fields - Heinatehase rajamine (koostöös 100 Factory OÜ põllumeeste ühistuga KEVILI) Ragn-Sells AS - Kliimaneutraalse ülipuhta 50-70 / 300-400 kaltsiumkarbonaadi tootmine ajalooliselt keskkonda ladestatud põlevkivituhast suuremahulise materjalitööstuse tarbeks Fibenol OÜ - Bioressursi fraktsioneerimise tehnoloogial 70-100 (esimeses etappis) baseeruva biotööstus-kompleksi rajamine Ida-Virumaale Kõik ülalmainitud projektiideed on detailselt kirjeldatud käesoleva kava liites B. Ülalmainitud investeeringud kujutavad endast uusi tootlikke investeeringuid, mis ei too kaasa üleviimist ning mis on vajalikud ÕÜ kava rakendamiseks, kuna nad aitavad minna 2050. aastaks üle kliimaneutraalsele majandusele ning loovad Ida-Viru maakonda täiendavaid töökohti. Lähtudes ÕÜFi sekkumiste konkursipõhisest loogikast, ei ole enne taotlusvoorude avamist võimalik teada, kas üleval kirjeldatud projektid reaalselt kandideerivad rahastusele ÕÜ sekkumiste raames. Igal juhul, tuleb neil asjakohaste sekkumiste kaudu taotleda rahastamist konkurentsipõhiselt VKEdega samadel alustel ning vastata mh riigiabi, DNSH, ELi HKS regulatsiooni ning kliimakindluse nõuetele. 15 Biomassi kasutamise korral (nt Viru Keemia Grupp AS või Fibenol OÜ projektide puhul), peab kasutatav biomass vastama taastuvenergia direktiivis (REDII, 2018/2001/EU) sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusalade KHG heitkoguste vähendamisele suunatud investeeringute ammendav loetelu 2021. aasta juunis Eesti suurettevõtete seas läbiviidud ideekorje raames oli ettevõtete poolt esitatud mitu projektiideed, mis käsitlesid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist olemasolevates Ida- Virumaal asuvates ELi HKSi käitistes, sh Eesti Energia Auvere ja Balti elektrijaamade jäätmepuidule üleviimise projektiideed. Hetkel nende projektide toetamist Õiglase ülemineku fondist ei kavandata. Koostoime ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu programmidega ÕÜFi kavandamisel on võetud arvesse ajavahemikul 2021–2027 muude struktuurifondide ja riiklike programmide kaudu rahastatavaid meetmeid, sh moderniseerimisfond, REACT-EU, ümberkorraldamisrahastu ja heitkogustega kauplemise süsteemi kauplemistulu. Käesolevas ÕÜ kavas tehakse ettepanek rahastada ainult selliseid meetmeid, millel puuduvad riiklikult kavandatud analoogid või analoogide maht ei ole piisav, et toetada tõeliselt õiglast üleminekut Ida-Virumaal. Koostöös kohalike partneritega otsustati, et ÕÜFi rõhk Ida-Virumaal peab olema majanduse mitmekesistamisel ja uute töökohtade loomisel. Linnaruumi, energiatõhususe ja teenuste parandamist ning muid üldist piirkonna arengut soodustavaid tegevusi on plaanis ellu viia pigem teistest allikatest, sh EL programmide toel. Seega saab Ida-Virumaa õiglase osa ka muudest ELi vahenditest ning õiglase ülemineku meetmed on teistele vahenditele lisaks. Sotsiaalvaldkonnas täiendavad ÕÜF sekkumised ESF+ sekkumisi. ESF+ rakendamisel keskendub Eesti pikaajalise hoolduse korraldamisele, shuute teenuste arendamisele ja kvaliteedi tõstmisele. ÕÜFi raames keskendutakse nii uute teenuste arendamisele ja teenuste kvaliteedi tõstmisele kui ka spetsialistide motiveerimisele ja kompetentsi parendamisele, kuna Ida-Viru maakonnas on suur probleem baasteenuste pakkumisel / osutamisel ning teenuse kvaliteet on ebaühtlane. Üleminekust tingitud nõudluse kasvu kontekstis on vaja tugevdada maakonna võimekust sotsiaal- ja terviseteenuseid osutada. Kõikide eri rahastamisallikatega hõlmatud meetmete, sh muudest allikatest rahastatavate erilahenduste ja Ida-Virumaale suunatud suurprojektide kumulatiivne mõju kajastub riiklikus „Ida- Virumaa tegevuskavas 2030“ (vt ptk 2.3). Koostoime ja vastastikune täiendavus õiglase ülemineku mehhanismi teiste sammastega Eesti kaalub võimalust kasutada ÕÜMi II samba vahendeid selleks, et käsitleda kapitali kättesaamatuse probleemi, mis on pikka aega takistanud VKEde arengut Ida-Virumaal. ÕÜMi II sammas võiks tagada olemasolevatele ja uutele kohalikele VKEdele juurdepääs nende ümberkujundamiseks vajalikule kapitalile, mh selleks, et võimaldada neile ÕÜMi I samba raames kavandatud sekkumistes ja programmides osalemine. Avaliku sektori laenurahastu (ÕÜMi III sammas) kasutamist kaalutakse eelkõige eluaseme arenduste ja territooriumite taaselustamise projektide elluviimise jaoks. Õiglase ülemineku mehhanismi II ja III samba alusel toetatavad sektorid ja valdkonnad Toetust tuleks kaaluda kõigile ÕÜMi II ja III samba kohaselt toetuskõlblikele sektoritele (sh jätkusuutlik taristu, turismitaristu, teadustegevus, innovatsioon ja digiteerimine jne). Praegu ei ole sektoritele ega valdkondadele mingeid piiranguid ette nähtud. 16 3. JUHTIMISMEHHANISMID 3.1. Partnerlus Partnerlus Kooskõlas uue ÜSMi artikliga 6 on Eesti ÕÜ kava ettevalmistamisel kavandanud ja rakendanud laiaulatuslikku partnerlust, võttes arvesse ÕÜFi eripära. Riiklikul tasandil moodustas Rahandusministeerium ÕÜ kava ettevalmistamise ja elluviimise seire jaoks juhtkomisjoni, kuhu kuulub 20 peamist sidusrühma, sh:  Ministeeriumid (Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium);  Riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma esindajad;  Liidud ja katusorganisatsioonid (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Keemiatööstuse Liit, MTÜ Rektorite Nõukogu);  Kohalikud partnerid (Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ida-Viru Investeeringute Agentuur);  Keskkonnaorganisatsioonid (Eesti Keskkonnaühenduste Koda);  Eesti Töötukassa;  Noorte esindajad (MTÜ PWP Liit). Juhtkomisjon tegutseb ka rakenduskava seirekomisjoni töörühmana (kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 240/2014 artikliga 15). Piirkondlikul tasandil rajas IVOL piirkondliku ÕÜ platvormi, mis ühendab 52 piirkondlikku ja muud sidusrühma. Töösse panustavad ka muud sidusrühmad (nt Ida-Viru teadusnõukogu, haridus- ja turismiklastrid jne). Rahvusvahelisel tasandil osalevad Ida-Virumaa ÕÜ protsessi osapooled mitmes võrgustikus, nt üleeuroopalise õiglase ülemineku platvormi töös, ning vahetavad teadmisi teiste piirkondadega koostööprojektide ja algatuste (nt ExchangeEU, CINTRAN jm) kaudu. Kavatseme integreerida ÕÜFi nii partnerite kui ka abisaajate jaoks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed peatükis 2.4 loetletud sekkumistesse. Siiski on mitu haldussuutlikkusega seotud vajadust, mida kavatseme ÕÜFi tehnilise abi raames toetada, nimelt:  venekeelsetele abisaajatele ja kogukonnale keskenduv kommunikatsioon;  IVOLi toetamine tõhusate teabevoogude tagamiseks ja abisaajate abistamiseks projektide ettevalmistamisel ja koordineerimisel ning üleminekuga seotud teadmiste suurendamiseks piirkondlike partnerite seas;  IVOLile ja teistele partneritele võimaluste pakkumine, et osaleda rahvusvahelistes võrgustikes, parimate tavade jagamises ja oskuste arendamisega seotud meetmetes;  suuremate ühiskondlike sidusrühmade (ametiühingud, äri- ja keskkonnaorganisatsioonid) suutlikkuse suurendamine aktiivseks osalemiseks ÕÜ protsessis. Avaliku konsulteerimise tulem Lisaks ÕÜ juhtkomisjoni ja piirkondliku platvormi loomisele toimus ÕÜ kava ettevalmistamise käigus mitmekesine avalik konsultatsioon, sh avalikud seminarid, kirjalikud konsultatsioonid, teemarühmad, arutelud sidusrühmadega, üldsuse teavitamine ja teabe levitamine jms. 2020. aasta suvel korraldati avaliku arvamuse küsitlus, mille eesmärk oli hinnata kohalike elanike rahulolu piirkonna praeguse olukorraga ja saada kinnitust tulevaste arenguvajaduste kohta. Küsitluse käigus koguti üle 1500 vastuse. Küsitluse kohaselt oldi enamasti rahul Ida-Virumaa looduskeskkonna 17 ja külastuskohtade mitmekesisusega, piirkonna kultuurilise mitmekesisusega, avalike ruumidega, haritud ja töökate inimestega ning transpordiühendusega. Arenguvajadustena mainiti nt töökohtade loomist, ettevõtluskeskkonna arendamist ja konkurentsivõimelisi palkasid. Noored (alla 30-aastased isikud) on vähem rahul piirkonna vaatamisväärsuste, kultuurilise mitmekesisuse ja avalike ruumidega ning ei pruugi pidada kohalike inimesi eriliselt harituks ega töökateks. Noored on aga rohkem rahul aktiivse ja kokkuhoidva kohaliku kogukonna ning kohalike avalike teenustega. Noored peavad tähtsaks investeerida taastuvenergiasse ning näevad oma tulevikku töökohtadel, mis eeldavad inimestega suhtlemist või on loomingulised (sh IT-sektor). Noorte arvates on Ida-Viru inimtekkeline keskkond aegunud ja aktiivse liiklemise võimalused puudulikud. 2021. a novembris-detsembris toimus noorte kliimakogu, milles osales u 30 eri vanuses Ida-Viru noort, kes esitasid täiendusettepanekuid käesolevasse kavasse. Pärast kliimakogu lõppemist, moodustasid selles osalenud noored mittetulundusühingu (MTÜ PWP Liit), mis on praeguseks võetud liikmeks ÕÜ juhtkomisjoni. Seega, noored on Eesti ÕÜ protsessis teiste huvigruppidega võrreldes võrdväärtuslikud partnerid. 3.2. Seire ja hindamine ÕÜFi sekkumisi jälgitakse kogu rakendusperioodi jooksul pidevalt vastavalt peatükis 4 esitatud näitajatele. Samuti tehakse kaks hindamist: vahehindamise lähteülesanne töötatakse välja 2025. aastal ja viiakse ellu 2026. aastal; lõpphindamise lähteülesanne töötatakse välja 2029. aastal ja viiakse ellu 2030. aastal. Mõlemal hindamisel käsitletakse ÕÜFi edusamme, kuid võetakse arvesse ka ÕÜMi II ja III samba projekte, poliitikaeesmärgi nr 5 („Inimestele lähedasem Eesti“) projekte, mida viiakse ellu Ida-Virumaal, samuti muid konkreetselt Ida-Virumaale suunatud meetmeid. See lähenemisviis tagab, et ÕÜFi analüüsitakse vastastikuse täiendavuse alusel teiste meetmetega. 3.3. Koordineerimis- ja seireorgan(id) Eesti ÕÜFi korral on rakendusasutused (st teise tasandi vahendusasutused) samad, mis struktuurifondide sekkumiste puhul. Seega vastutab ÕÜFi rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest struktuurifondide rakenduskava seirekomisjon, kuhu kuuluvad kõik asjaomased ministeeriumid ja peamised partnerite katusorganisatsioonid. ÕÜFi juhtkomisjon (mida on kirjeldatud eespool) tegutseb seirekomisjoni alluvuses töörühmana. 4. PROGRAMMIPÕHISED VÄLJUND- VÕI TULEMUSNÄITAJAD Programmipõhised näitajad on ette nähtud ainult meetmete jaoks, mis on seotud KOVide investeeringutega ÕÜFi toetusõiguslikesse aladesse ja piirkondlike algatuste toetuseks, et võimendada õiglast üleminekut. Mõlemad meetmed võimaldavad taotlejatel valmistada ette ulatuslikumat tegevust ja seetõttu on vaja programmipõhiseid näitajaid, et vältida mitmekordset kohaldamist väga piiratud arvu tegevuste korral, mis vastavad igale väljundile või tulemusnäitajale. Tabel 1: Väljundnäitajad Erieesmärk ID Näitaja Mõõtühik Vahe- Sihtväärtus eesmärk (2029) (2024) 18 JTF RCO 01 toetatavad ettevõtjad ettevõtjad 80 318 JTF RCO 02 toetust saavad ettevõtjad ettevõtjad 20 78 JTF RCO 04 mitterahalist toetust saavad ettevõtjad 60 240 ettevõtjad JTF RCO 15 loodud ettevõtlusalase inkubatsiooni ettevõtjad 10 85 suutlikkus JTF PSO43 osaluskordade arv osaluskord 4003 14 564 JTF RCO 38 toetatava taastatud maa pindala ha 20 100 JTF RCO 18 suurema energiatõhususega eluruumid / 0 400 eluruumid korterid Tabel 2: Tulemusnäitajad Sihtväärtus Mõõtühik Baas- või Andmete eesmärk võrdlus- Vaatlus- väärtus Näitaja (2029) allikas aasta Eri- ID JTF RCR 01 Toetatavates üksustes loodud „Täistööaj 0 2021 1075 SFOS / töökohad a projekti ekvivalent aruanded i aastas JTF RCR 10 Toetatavates üksustes loodud 0 2021 40 SFOS / 2 teadusuuringute valdkonna Täistööaja projekti töökohad ekvivalent aruanded i aastas JTF RCR 02 erasektori investeeringud, euro 0 2021 340 000 SFOS / mis täiendavad riigi toetusi 000 projekti aruanded JTF RCR 03 toote- või protsessiinnovatsio ettevõtjad 0 2021 30 SFOS / oni kasutusele võtvad VKEd projekti aruanded JTF RCR 04 turundus- või organisatsioonii ettevõtjad 0 2021 20 SFOS / nnovatsiooni kasutusele võtva projekti d VKEd aruanded JTF PSR41 osalejad, kes said lahkudes kv osalejate a 0 2021 11 475 SFOS alifikatsiooni rv / projekti aruanded JTF PSR 43 Peale teenuse saamist osalejate a 0 2021 845 SFOS / tööhõives olev tööealine rv Statistikaa elanikkond met JTF RCR 18 VKEd, kes kasutavad ettevõtlu ettevõtjai 0 2021 40 SFOS / sinkubaatori teenuseid pärast d aastas projekti inkubaatori asutamist aruanded JTF RCR 29 hinnangulised KHG t 1300 2024 1000 SFOS / heitkogused CO2 ekv/a projekti aruanded JTF RCR 52 taastatud maa, mida ha 0 2021 60 SFOS / kasutatakse rohealade, projekti sotsiaaleluruumide, aruanded majandusliku või muu kasutuse jaoks JTF RCR 26 Primaarenergia aastane MWh/aast 6000 2021 3600 SFOS / tarbimine (sellest: elamud, as projekti üldkasutatavad hooned, aruanded ettevõtted, muu) 19 LIIDE A: EESTI ÕÜF SEKKUMISTE DETAILNE KIRJELDUS Selgitus: ÕÜF vahendeid on plaanis jaotada kahe tegevussuuna vahele. Esimese tegevussuuna eesmärgiks on aidata ümber korraldada ja mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust ja tööjõudu; teine tegevussuund käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Täpsemalt, ÕÜF meetmestik on planeeritud järgmisena: Sekkumise nimetus Lühikirjeldus Tegevussuund nr 1: majandus ja tööjõud Ida-Viru Sekkumise eesmärk on mitmekesistada piirkonna majandust, toetades uusi suurinvesteeringute suuremahulisi tootlikke investeeringuid suurema lisandväärtusega toetus (sh tööstus) töökohtadega ettevõtetesse. Meede on kättesaadav nii VKEdele kui ka suurematele ettevõtetele (vt allpool ja liide B), tingimusel et nad vastavad ÕÜFi, ELi HKSi süsteemi, riigiabi ning DNSH nõuetele; biomassi kasutamise korral, peab kasutatav biomass vastama taastuvenergia direktiivis (REDII, 2018/2001/EU) sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Meetmest toetatakse eeskätt põhivarainvesteeringuid uute toodete tootmiseks (või teenuste pakkumiseks) ja ettevõtete (või üksuste) rajamiseks. Toetussummad olenevad projekti mahust, ettevõtte suurusest, loodud töökohtade arvust, palgatasemest jm kriteeriumitest. Toetust antakse jooksva taotlemise kaudu. Ida-Viru ettevõtluse Sekkumisel on kaks eesmärki: teadmusmahukuse 1) kasvatada ettevõtete teadmusmahukust, et arendada Ida-Virumaal kasvatamise toetus suure lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua sellega seotud uusi töökohti. Sekkumine toetab mh rakendusuuringute tellimist ja/või läbiviimist, uute tehnoloogiate loomist, katsetamist ja teadustöötajate palkamist Eesti nutika spetsialiseerimise strateegiaga vastavuses olevates valdkondades. Sekkumine on kättesaadav nii VKEdele kui ka suurematele ettevõtetele, tingimusel et nad vastavad ÕÜFi, riigiabi ja DNSH nõuetele. Toetust antakse konkursside kaudu; 2) tosta Ida-Virumaal tegutsevate haridus- ja teadusasutuste voimekust pakkuda piirkonna ettevotlusele vajalikke teadmusteenuseid ja tohustada teadusasutuste, korgkoolide ja ettevotete koostö ö d Ida-Virumaal. Tegevuse tulemusena kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate ettevotete arv Ida-Virumaal, suureneb piirkonna teadus- ja korgharidusasutuste koostö ö ettevotetega, paraneb piirkonna ettevotete ligipääs tehnoloogiaalasele teavitamisele ja nõustamisele, arendatakse laboriteenuseid ja piirkonnas tegutsevate ettevõtete ja asutuste ühishuvidest kantud teadus- ja arendustegevust. Tegevusi rahastatakse programmipõhiselt teadusasutuste ja kõrgkoolide konsortsiumi ühise tegevuskava kaudu. Ettevõtluse Sekkumise eesmärk on luua täiendavate nõustamisteenuste rakendamise mitmekesistamise ning mitme inkubaatori (tööstusinkubaator Narvas ning digiinkubaator ja tugiteenused ja meediainkubaator Jõhvis) loomise kaudu eeldused majandusstruktuuri -taristu muutmiseks, sh uute ettevõtete ja töökohtade tekkimiseks, uuenduslike toodete ja teenuste väljaarendamiseks, iduettevõtete ökosüsteemi ning 20  loomevaldkonna arenguks (sellel on eriti oluline mõju kohalike noorte ja naiste võimekuse suurenemisele, vt ptk 2.2) ning piirkonna turunduseks. Väikeettevõtluse Sekkumise eesmärk on suurendada Ida-Virumaal tegutsevate väike- ja toetus mikroettevõtete pikaajalist konkurentsivõimet ja ekspordisuutlikkust, suurendades nende struktuur- ja inimkapitali. Sekkumine on suunatud just väikestele- ja mikroettevõtetele ning arvestab nende suutlikkusest tulenevate vajadustega: toetussummad on väiksemad ning toetusmäärad on kõrgemad (võrreldes suurinvesteeringute toetusega), toetatavate tegevuste arv on mitmekesisem. Toetatakse nii tootlikke investeeringuid uuenduslike ja suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisse kui ka ettevõtete sisemise suutlikkuse suurendamist, nt personali-, müügi- , turundus-, tehnoloogia-, tootmis- ja teenindusprotsesside arendamist. Rahastamine toimub avatud konkursside kaudu. Tööle asumise toetus Sekkumine koosneb kahest meetmest: ning töötajate 1) ajutine toetus pk-sektoris töö kaotanud töötajatele. Toetusmeetme ümberprofileerimise põhikomponent on pärast uuele tööle asumist töötajale toetuse maksmine, toetus et kompenseerida osaliselt eeldatavalt madalamat sissetulekut teatud põlevkivisektori ajavahemiku (0,5–1 aasta) jooksul. Sekkumise eesmärk on motiveerida pk- töötajatele sektori töötajaid võimalikult kiiresti (kuni 100 päeva jooksul) uut tööd leidma ning pehmendada nende üleminekut uude valdkonda. Meede aitab ära hoida pikaajalist töötust, võimalikke kaasnevaid sotsiaal- majanduslikke probleeme ning töötajate töövalmiduse ja konkurentsivõime vähenemist. Töötajaid aktiveerivad meetmed on osa tööturuasutuse standardpaketist (riiklik rahastus või ESF), mistõttu neid käesolevas meetmes eraldi ei käsitleta; 2) ümber- ja täiendusõppeprogrammid, mis hõlmavad paremat täiendus-, ennetus- ja ümberõppe pakkumist, toetades pk-sektorist teistesse valdkondadesse lahkuvate inimeste sujuvat üleminekut või nende ümberprofileerimist samas ettevõttes. Meede on peamiselt suunatud pk- sektori praegustele ja endistele töötajatele. Sekkumist viib ellu Eesti Töötukassa. Ida-Viru Sekkumise eesmärk on olenevalt piirkonna ettevõtete vajadusest täienduskoolituse suurendada koolituskohti kutseõppes, kõrghariduses ja täienduskoolituses mahu suurendamine nii kooli- kui ka töökohapõhises õppevormis, tagades õppijatele ning uute keeleoskused, digipädevuse ja ettevõtliku suhtumise ning pöörates tasemeõppe tähelepanu ka roheoskuste arendamisele. Toetatakse õppimisvõimaluste õppekavade loomist kutse- ja kõrghariduses; erialase täiend- ja ümberõppe võimaluste arendamine ning loomist kvalifikatsiooni omandamiseks ja tõstmiseks; täiskasvanute üld- ja käivitamine kutse- ja võtmepädevuste, sh ettevõtluspädevuste, rohe- ja digioskuste jm kõrghariduses arendamist; elukestva õppe populariseerimist; koolitajate koolitamist. Sekkumise alusprogramm töötatakse välja ja seda hallatakse juhtkomisjoni kaudu, mis hakkab koosnema kohalikest äri-, koolitus- ja haridussektori esindajatest, tagades nõnda hariduspakkumise vastavuse kohalikele ootustele. Tegevussuund nr 2: keskkond ja sotsiaalne kaasatus 21 Korterelamute Sekkumise eesmärk on korterelamute rekonstrueerimine, mille läbi energiatõhususe väheneb hoonete energiatarbimine ning elutingimused paranevad tänu toetamine paremale sisekliimale ja eluasemete üldisele kvaliteedile. Senine üle- eestilise rekonstrueerimise toetusmeetme statistika näitab, et Ida-Viru maakonnas, Valga maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on taotluste esitamine olnud tagasihoidlik. Korterelamute rekonstrueerimise toetusi on varasemalt diferentseeritud nii, et suuremad toetussummad suunatakse madalamate kinnisvarahindadega ehk turutõrgetega piirkondadesse nagu Ida-Virumaa. Arvestades rekonstrueerimise vajaduse mahukust on mõistlik suunata täiendavaid vahendeid soodsamate tingimustega Ida-Virumaale. Sekkumise tegevusi rahastatakse läbi avatud taotlusvooru. Kaevandamisega ja Sekkumise eesmärk on leevendada põlevkivi ja muude maavarade põlevkivi kasutamisest tulenevaid keskkonnamõjusid. Meede koosneb kolmest töötlemisega seotud tegevusest: keskkonna- a) mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamine ja probleemide / või nende looduslikkuse taastamine (sh põlevkivikaevanduse lahendamine, pärandmõjuna muutunud põhjaveerežiimi uuring ja kaevandatud alade jäätmekäitluse korrastamine), luues seeläbi tingimused saastunud alade kasutamiseks, piirkondlik näiteks metsamajandusmaana, tööstusaladena jms (objektid valitakse arendamine ning mitme uuringu alusel, sh LIFE IP CleanEST jt); tervisekahjude vähendamine b) pikaajalise uuringu korraldamine kohalike inimeste kokkupuute kohta looduslike ja sünteetiliste ühenditega elu- ja töötamiskeskkonnas ning nende mõju hindamine inimeste tervisele ja heaolule (asjaomane erialatermin on biomonitooring). Sekkumise tegevusi rahastatakse programmipõhise tegevus- ja investeerimiskava alusel. Ühiskondlikku Sekkumine keskendub tegevusele, mis täiendavad üldisi riiklikke muutust toetavate jõupingutusi Eesti heaolusüsteemi ajakohastamisel ning võimaldavad Ida- sotsiaal- ja Virumaa sotsiaal- ja terviseteenuste süsteemil edukalt toime tulla nõudluse terviseteenuste kasvuga teenuste järgi ning rahvastiku vähenemise ja KOVide sissetulekute arendamine vähenemisega, mis tulenevad põlevkivitööstuse hääbumisest Ida- Virumaal. Kui uue perioodi ESF+ rakendamisel keskendub Eesti pikaajalise hoolduse korraldamisele, sh uute teenuste arendamisele ja kvaliteedi tõstmisele, siis ÕÜFi raames keskendutakse nii uute teenuste arendamisele ja teenuste kvaliteedi tõstmisele kui ka spetsialistide motiveerimisele ja kompetentsi parendamisele, kuna maakonnas on suur probleem baasteenuste pakkumisel / osutamisel ning teenuse kvaliteet kõvasti lonkab. Tulemusena, käesolev sekkumine keskendub kolmele Ida-Viru- spetsiifilisele tegevusele: a) integreeritud teenuste (sotsiaal- ja tervishoiuteenused) kättesaadavuse parandamine Ida-Viru maakonnas, mille tulemiks on katkematu teenus klientide jaoks (sh vaimse tervise valdkonnas). Ida-Virumaa probleemid on juba praegu teravamad, kui mujal Eestis ning väljumine põlevkivipõhisest majandusmudelist ägestab neid potentsiaalselt veelgi. Hästi toimiv sotsiaalkaitse- ja tervishoiusüsteem on ülemineku raames oluline element, kuna sellest sõltub kas inimesed näevad piirkonnas elamise võimalusi või otsivad neid mujalt. Seetõttu on investeeringud sotsiaal- ja 22  tervishoiuteenuste kvaliteedi ning kättesaadavuse parendamisse ÕÜF vahenditest möödapääsmatu; b) motivatsioonipaketi loomine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistide jaoks, et motiveerida neid valima töökohaks pk-sektori pikaajaliste tervisemõjudega ja endiste pk-sektori töötajate sissetulekute vähenemise tõttu täiendava sotsiaalmajandusliku surve all kannatav piirkond. Motivatsioonipaketi raames pakutakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele ja tulevastele spetsialistidele koolitusi ja õpetatakse täiendavaid erioskusi, mis aitavad omakorda piirkondlikult ühtlustada pakutava toe kvaliteeti; c) KOVidega ja kodanikuühendustega koostöös innovatsiooniprogrammi käivitamine, mille eesmärk on uute kohaspetsiifiliste sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine ning koostöö tugevdamine erinevate poolte ja pk-sektori töötajatele sihtrühmade vahel. Sekkumise tegevusi rahastatakse programmipõhise tegevus- ja investeerimiskava alusel. Kohalike Sekkumise eesmärk on toetada Ida-Viru KOVe pk-st väljumisest tingitud omavalitsuste mõjudega kohanemisel, sh tulubaasi vähenemisega ning avalike teenuste investeeringud ajakohastamise vajaduse rahuldamisega. Toetakse vaid selliseid projekte, õiglase ülemineku mis on kooskõlas ÕÜFi nõuetega ega ole toetatavad teistest ELi ja riiklikest toetuskõlblikes vahenditest (nt ERF või ESF+). Käesoleva meetme raames fookuseeritakse valdkondades eelkõige KOV hoonete energiatõhususe parendamisele ja sotsiaalse infrastruktuuri ajakohastamisele; võimalike projektiideede loetelu on hetkel koostamisel koostöös Ida-Viru omavalitsuste liiduga (IVOL). Sekkumise tegevusi rahastatakse programmipõhise tegevus- ja investeerimiskava alusel. Projektide eelvalik investeerimiskavasse lisamiseks tehakse koostöös KOVidega. Piirkondlike Kuna ÕÜF on kavandatud piirkondade ja inimeste jaoks kliimaneutraalsele algatuste toetus majandusele ülemineku mõjude käsitlemiseks, on selle sekkumise eesmärk õiglaseks suurendada piirkonna säilenõtkust, andes inimliku mõõtme ja üleminekuks konstruktiivse emotsionaalse tausta üleminekuprotsessile ning toetades kohalikke rohujuuretasandi algatusi, mis aitavad kaasa ÕÜFi üldmissioonile. Meetme fookus on keskkonnasäästliku eluviisi edendamisel individuaalsel ja kogukondlikul tasandil ning sotsiaalsel ettevõtlusel. Toetatavate tegevuste seas võivad olla järgmised algatused (näiteks): kogukonnapõhised haridus- ja sotsiaalse kaasatuse algatused; noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused; keskkonnateadlikkuse ja ringmajandustavade edendamine; sotsiaalne innovatsioon; kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamine, arendamine ja tõlgendamine jms. Selle meetme positiivseks kõrvalmõjuks on kodanikuühiskonna tugevnemine, piirkonnas elavate inimeste kuuluvustunde paranemine, piirkonna atraktiivsuse suurendamine ja sotsiaalse ettevõtluse arenemine. Tegevusi viiakse ellu koostöös kohalike partneritega avatud konkursside kaudu. 23 LIIDE B: SUURETTEVÕTETE VÕIMALIKUD TULUSAD INVESTEERINGUD Selgitus: Õiglase ülemineku fondi reeglite kohaselt peab õiglase ülemineku kavas eraldi välja tooma nimekirja kaalumisel olevatest uutest suurettevõtete projektidest Ida-Virumaal. Selleks et tagada õiglase ülemineku kavas suurettevõtete projektiideede kajastamise läbipaistvus, korraldati 2021. aasta juunis kõikide Eesti suurettevõtete seas ideekorje. Selle tulemusena saadud indikatiivne loetelu tulusatest investeeringutest on koondatud käesolevasse õiglase ülemineku kava liitesse. Selles liites ära nimetamine ei tähenda automaatselt suurettevõtete projektiideede finantseerimist või eelistamist väljaspool konkurssi ega too kaasa kohustust meetmete avamisel toetust taotleda, vaid annab suurettevõtetele võimaluse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kõrval õiglase ülemineku fondi raames ettenähtud toetustele kandideerida teiste projektiideedega ühtsetel alustel. Rahandusministeerium on hinnanud esitatud projektiideede vastavust õiglase ülemineku fondi määruses sätestatud nõuetele (sh fossiilkütuste välistus), kuid projektiideid ei ole hinnatud nende võimaliku väärtuse või muude kriteeriumite põhjal. ÕÜF meetmetest toetuse taotlemisel peavad siin liites välja toodud projektid eelnevalt tõendama vastavust DNSH põhimõttetele, määrama potentsiaalset kuuluvust ELi HKS süsteemi ning läbima kliimakindluse analüüsi. Biomassi kasutamise korral (sh Viru Keemia Grupp AS või Fibenol OÜ projektide puhul), peab kasutatav biomass vastama taastuvenergia direktiivis (REDII, 2018/2001/EU) sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Ettevõtte nimi Plaanitava Plaanitava tegevuse lühikirjeldus tegevuse nimetus AS Sillamäe Sadam Reisilaevade kai Lühikirjeldus: sellise reisilaevade kai ehitamine Sillamäele, mis rajamine võimaldaks taasavada Sillamäe ja Kotka (Soome) vahelise regulaarse parvlaevaliini ning teenindada ka Peterburi (Venemaa) külastavaid kruiisilaevu. Tegevus muudaks kogu Kirde-Eesti avatumaks maailmale, motiveeriks ettevõtluse arendamist, suurendaks tööhõivet, lihtsustaks kaubavahetust, parandaks elanike elukvaliteeti ning pidurdaks nende väljarännet. Panus 2050. a eesmärki: aitab reprofileerida Ida-Viru majandust loodus- ja puhketurismi suunas, mille mõju kliimale on märgatavalt väiksem kui põlevkivi baasil funktsioneerival majandusel. Loodavad/säilitatavad töökohad: u 40 uut otsest töökohta (sadamas, PPAs ja MTAs koos) ning hinnanguliselt üle 1000 kaudse töökoha. Investeeringu maht: u 15 mln €. Eesti Energia AS Estonia pump- Lühikirjeldus: eesmärk on kuni 50 MW nimivõimsusega ja kuni hüdroelektrijaama 500 000 m3 mahtuvusega energiasalvestusüksuse rajamine (pumphüdroelektrijaama) rajamine. Rajamisel kasutatakse inimtekkelisi pinnavorme, sh Estonia kaevanduskäike ning ülemist veereservuaari. Projekti kontseptsiooni oleme välja töötanud koostöös AFRY Austria GmbH-ga. Panus 2050. a eesmärki: Estonia pumphüdroelektrijaam vähendaks õhku paisatava CO2 kogust aastas kuni 200 000 t võrreldes põlevkivienergiaga. Estonia pumphüdroelektrijaama ehitamise ajal väheneb Eesti jäätmeteke, kuna taaskasutatakse aherainet ning võetakse kasutusse Estonia kaevanduskäigud ja tööstusterritoorium. 24  Loodavad/säilitatavad töökohad: u 400 uut ajutist töökohta ehitamise ajal (u 3 a) ja u 25 uut püsivat töökohta (võimalik olemasoleva personali ümberõpe). Investeeringu maht: 40 kuni 105 mln €, olenevalt jaama võimsusest (50 MW või 100 MW). Taastuvenergia Lühikirjeldus: taastuvenergia korrashoiukeskus luuakse, arvestades korrashoiukeskus taastuvenergeetika tootmisvarade prognoositavat hüppelist kasvu Eestis ja lähipiirkonnas. Taastuvenergia korrashoiukeskuse eesmärk on pakkuda oma klientide varade halduseks terviklikke ja tõhusust suurendavaid lahendusi. Keskuse teenuste hulka hakkavad kuuluma taastuvenergia varade plaaniline hooldus, riketele reageerimine, seadmete remont, mitmesugused eriinspektsioonid, demontaaž ja muud teenused. Panus 2050. a eesmärki: projektiga tagatakse klientide taastuvenergia varade efektiivsus ja pikendatakse nende eluiga, ettevõtte tegevuse kaudu kasvatatakse valdkonna spetsialistide hulka, tänu millele paraneb valdkonna jätkusuutlikus. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 45 uut otsest töökohta. Investeeringu maht: 2,7 mln €. Vesiniku tootmine Lühikirjeldus: projekti eesmärk on toota keskkonnasäästlikku rohelist ja lõppkasutamine vesinikku Ida-Virumaal ja osaleda erinevates transpordisektori gaasitaristus ja vesinikuprojektides ning toota vesinikku ka maagaasi asendamiseks rasketranspordis gaasitaristus. Panus 2050. a eesmärki: rohevesiniku kasutus diislikütuse asemel aitab rasketranspordis vähendada CO2 heidet. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 20 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 40 kaudset töökohta. Investeeringu maht: 50 mln €, NPM Silmet OÜ RE magneti tehas Lühikirjeldus: eesmärk on rajada Sillamäele RE magnetite tootmistehas tootmisvõimsusega 5000 tonni aastas, et rahuldada taastuvenergeetika ja autotööstuse jaoks vajalike magnetite rohepöördest tekitatud suurenevat nõudlust. Magnetitehas saab olema esimene omataoline täistsükliga ettevõte – alustades muldmetallide tootmisest maagi kontsentraadist ja lõpetades magnetite valmistamisega. 100% tootmisjäätmetest taaskasutatakse ettevõttes endas. Tehas võimaldab ümbertöötada juba kasutuses olnud magneteid, millega astutakse pikk samm magnetite ringmajanduse poole. Silmet on ainus tööstuslikult muldmetalle tootev ettevõte Euroopas. Planeeritud tehas on NPM Silmeti oluline laiendusprojekt, mis aitab 2035. aastaks rahuldada 10,5% ELi magnetite nõudlusest. Kuna kasutatav tehnoloogia on uudne, pakub tehas kohalikele noortele võimalust rakendada oma potentsiaali tänapäevaste tehnoloogiate kasutamisel. Panus 2050. a eesmärki: tehas on süsinikdioksiidi netonegatiivne ning aitab märkimisväärselt kaasa roheleppe eesmärkide täitmisele, kuna RE magnetid on keskkonnasäästliku tehnoloogia põhikomponendid. Nt elektrisõidukitesse ja tuulikutesse paigaldatud 5000 tonni magneteid vähendavad süsinikdioksiidi heidet 8–15 Mt/a. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse üle 1000 uue otsese töökoha. Investeeringu maht: u 100 mln €. Viru Keemia Grupp Puidukeemia Lühikirjeldus: projekti peamine eesmärk on Ida-Virumaal halva AS toodete tootmine kvaliteediga paberipuidust puidukeemiatoodete tootmine. Tehase toodang leiab kasutust paberi-, tekstiili- ja keemiatööstuses, sh farmaatsia-, toiduaine-, värvitööstuse- ja kosmeetikatoodetes ning biokomposiitidel põhinevates materjalides. Lisaväljundina on biomassil põhineva taastuvelektrienergia tootmine, mis tarnitakse avatud turule ning soojusenergiat piirkonna kaugküttevõrkudele ja tööstustarbijatele. 25  Panus 2050. a eesmärki: taastuvast allikast toodetud keemiatooted asendavad nafta baasil toodetud kemikaale, vähendades keemiatööstuse sõltuvust fossiilkütustest. Tootmine on negatiivse CO2 heitega. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 250 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 1000 kaudset töökohta, lisaks 500 töökohta ehituse ajal. Investeeringu maht: u 800 mln €. Biopolüoolide Lühikirjeldus: eesmärk on biopolüoolide tootmine rapsiõlist või tootmine tallõlist. Harilikult toodetakse polüooli nafta baasil ning kasutatakse polüuretaani (maailmas levinumaid polümeermaterjale) tootmisel. Üha enam suureneb aga nõudlus taastuval toorainel põhineva biopolüooli järele. VKG vaikude sünteesi baasilt arendatakse biopolüooli tootmine mahus 12 000 t/a. Panus 2050. a eesmärki: projekti tulemusel asendatakse nafta baasil toodetud polüoolid looduslikust toorainest toodetud biopolüooliga, mille tulemusena fossiilse tooraine tarbimine väheneb. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 50 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 200 kaudset töökohta. Investeeringu maht: 0,1 mln € arendustegevuses, 10 mln € tehase rajamisel. Päikesepargi Lühikirjeldus: Aidu ja Ahtme päikeseparkide rajamine rajamine koguvõimsusega 35 MW, mis võimaldab lisaks taastuvenergia tootmisele kasutusele võtta Ahtme endise prügila väheväärtusliku maa ja Aidu karjääris taaskasutada elektrijaama alustarindi rajamisel aheraine killustikku. Panus 2050. a eesmärki: tegevusel on pikaajaline mõju Eesti tootmise CO2 heite vähendamisel. Võimaldab võtta kasutusse väheväärtuslikku maad ja taaskasutada aheraine killustikku. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 15 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 50 kaudset töökohta tootmise arendamisel ja rajamisel. Investeeringu maht: 0,15 mln € arendustegevuses, 25 mln € päikesepargi rajamisel. Tuulikupargi Lühikirjeldus: Lüganuse valda 50 MW tuulikuparkide rajamine, mis rajamine võimaldab toota konkurentsivõimelist taastuvenergiat. Panus 2050. a eesmärki: tegevusel on pikaajaline mõju Eesti tootmise CO2 heite vähendamisel. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 20 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 100 kaudset töökohta tootmise arendamisel ja rajamisel. Investeeringu maht: 0,5 mln € arendustegevuses, 65 mln € tuulikupargi rajamisel. Aquaphor Uue Lühikirjeldus: Aquaphor arendab ja toodab joogi- ja koduvee International OÜ veepuhastussüstee puhastussüsteeme ning tööstuslikke, kaubanduslikke ja meditsiinilisi mide tehase ehitus veepuhastussüsteeme. Kliima soojenemise, mikrobioloogilise saaste, rannikualade soolase vee, plastist ühekordsetest toodetest loobumise jm aspektide tagajärjena kasvab koduvee puhastamise ja kõrgtehnoloogilise veepuhastuse turg eeldatavasti hüppeliselt kuni 2035. aastani. Aquaphor International OÜ plaanib turule tuua uue põlvkonna äri- ja tööstuslikud POE-klassi veepuhastussüsteemid, millega seoses on tekkinud vajadus laiendada ettevõtte tootmisvõimsusi u 110 000 ruutmeetri suuruse tehase võrra. Panus 2050. a eesmärki: tegevus aitab kaudselt leevendada kliimamuutuste mõju. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 700 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 200 kaudset töökohta tarneahelas. 26  Investeeringu maht: u 160 mln €. Jeldwen Eesti AS Saeveski loomine Lühikirjeldus: eesmärk on ehitada täiesti uus täisautomaatne saeveski Ida-Virumaale Ida-Virumaale, kus teisi saeveskeid pole. Väljundtoodangu koguvõimsus u 150 000 m3. Panus 2050. a eesmärki: uute töökohtade loomine Ida-Virumaal. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 30–50 uut otsest töökohta perspektiiviga suurendada töökohtade arvu kuni 150ni. Investeeringu maht: u 40 mln €. Golden Fields Heinatehase Lühikirjeldus: eesmärk on rajada Ida-Virumaale heinatehas, kus Factory OÜ rajamine kuivatada ja pakkida ekspordiks rohelist haljasmassi, pressida (koostöös looduslikult kuivatatud heina, paigaldada söödapelleti tootmisliin ja põllumeeste seda toodangut ka eksportida. Lisaks, kavas on rajada proteiini ühistuga KEVILI) sisaldavatest viljadest (hernes, uba jne) proteiini eraldamise üksus. Kirjeldatud tehas töötab praegu Lääne-Viru maakonnas Roodeväljal, kus tänastest toormetarnijatest u 50% on Ida-Virumaa põllumajandusettevõtted. Tegu on tootmise laiendamisega. Panus 2050. a eesmärki: heintaimedest toorme tootmine on keskkonnasäästlik tegevus; haljasmassi kuivatite jaoks vajalikku soojusenergiat toodetakse biomassi kateldega. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 100 uut otsest töökohta. Investeeringu maht: 25 mln €. Ragn-Sells AS Kliimaneutraalse Lühikirjeldus: projekti eesmärk on toota kliimaneutraalset kõrge ülipuhta puhtuseastmega sünteetilist kaltsiumkarbonaati (PCC), mida kaltsiumkarbonaa kasutatakse erinevates materjalitööstustes. Toormaterjalina di tootmine kasutatakse ainult keskkonda jäätmetena ladestatud põlevkivi tuhka ajalooliselt (praeguseks on seda akumuleerunud hinnanguliselt u 600 miljonit keskkonda tonni), mis on tehnoloogiliselt eraldatud fossiilkütuste tootmisest / ladestatud kasutamisest. Praegu maailmas toodetav PCC saadakse lubjakivi põlevkivituhast kaevandamise ja põletamise teel, mille tootmise jalajälg on võrreldav suuremahulise tsemenditööstusega. Ragn-Sellsi tehnoloogias põletamisprotsessi ei materjalitööstuse kasutata. Selle asemel rakendatakse põlevkivituha jäätmete tarbeks töötlemisel leostamisprotsessi, kusjuures kasutatav vesi on ringluses. Ühtlasi seotakse tootesse CO2, mille maht on suurem kui kogu toomisprotsessi vältel emiteeritav CO2 kogus. Eelistatult pärineb PCC tootmise käigus seotav CO2 biomassil põhinevast elektri- ja soojusenergia sektorist. Alternatiivina kaalume liitumist Northen Lighti projektiga, mille raames transporditakse Rootsis atmosfäärist kokku kogutud CO2 Eestisse. Tulemuseks on kliimapositiivne toode. Esimeses faasis 2025–2035 on planeeritud töödelda 1 mln t põlevkivituhka, millest saadakse 0,5 mln t PCCd. 2035. aastal on planeeritud tootmismahtu suurendada kuni 7,5 mln t PCCni aastas, milleks kasutatakse 15 mln t põlevkivituhajäätmeid. Panus 2050. a eesmärki: tehnoloogia põhineb ringmajanduspõhimõtetel, aitab märkimisväärselt vähendada PCC tootmise ökoloogilist jalajälge ning uhiuute materjalide kaevandamisest tekkivat jalajälge, sidudes tootmisprotsessi käigus tootesse rohkem CO2, kui emiteeritakse. Loodavad/säilitatavad töökohad: esimeses etapis luuakse u 50–70 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 300–400 kaudset töökohta tarneahelas. Investeeringu maht: u 250 mln €. Fibenol OÜ Bioressursi Lühikirjeldus: olemasoleva Imaveres asuva katsetehase skaleerimine (Graanul Invest fraktsioneerimise Ida-Virumaale. Lehtpuu toorme fraktsioneerimisel väärindatakse Group spin-off) tehnoloogial puidusuhkrute fraktsioon fermentatsiooni protsesside kaudu kas baseeruva alternatiivse proteiini allikaks, plastitööstuse toormeks või etanooliks. biotööstus- Ligniini baasilt rajatakse biokomposiitide tootmine. Eritselluloose kompleksi töödeldakse maksimaalses ulatuses lõpptoodeteks kohapeal või müüakse erinevate kvaliteediklassi toodetena laiale spektrile biomaterjalide tootmisettevõtetele. 90% kasutatavast toormest 27 rajamine Ida- muundatakse kasutatavaks tooraineks toidu-, sööda-, keemia- ja Virumaale materjalitööstustele (mitte energia tootmiseks). Panus 2050. a eesmärki: Tootmisprotsess on madala süsinikjalajäljega ning kasutatav tehnoloogia lähtub ringmajanduse põhimõtetest. Tooted on otsene asendus nafta baasilt toodetud kemikaalide ja materjalide tootmiseks. Lisaks, toodete baasilt arendatavad rakendused on suunatud paljuski pikema elueaga toodete tootmisele kui seda konventsionaalsed tselluloosi tooted, mis omab 2030. aasta perspektiivis olulist rolli Eesti LULUCF arvestuse kontekstis. Loodavad/säilitatavad töökohad: esimeses etapis luuakse u 70–100 uut otsest töökohta, võimekusega luua 150-220 täiendavat töökohta edasistes etappides. Investeeringu maht: u 350 – 500 mln €. 28 LIIDE C: JOONISED, TABELID JA ILLUSTRATSIOONID Joonis 1. Ülevaade Eesti kliimaneutraalsuse saavutamise strateegilisest raamistikust ja ajakavast Joonis 2. Eesti KHG heitkogused perioodil 1990–2020 (kt CO2 ekv) ning illustratiivne teekond kliimaneutraalsuse saavutamiseni energeetikatööstuse sektoris koos selle mõjuga teistele sektoritele. Graafik kirjeldab stsenaariumi, mille kohaselt hiljemalt aastaks 2035 lõpeb Eestis põlevkivist elektri tootmine ning hiljemalt aastaks 2040 loobutakse pk kasutamisest ka energeetikas tervikuna (nn stsenaarium SEN2). Graafik on indikatiivne ning on koostatud värskeima kättesaadava teabe (sh otse põlevkivisektori tuumikettevõtetelt pärineva teabe) põhjal. Lähteandmed täpsustuvad asjakohaste strateegiliste dokumentide koostamise protsessis. Graafikul on eraldi välja toodud Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase (Enefit 280-2) mõju Eesti KHG heitele. Nagu näha, vaatamata teistes sektorites lõplike kokkulepete puudumisele ning Eesti Energia 29 poolt rajatava keemiatehase käitamisele aastal 2024 (vt tehase detailne kirjeldus liites E), Eesti neto KHG heide on perioodis 2022 - 2030 kahanemistrendis. Joonis 3. Ülaltoodud indikatiivne graafik (joonis 2) tabeli kujul. Joonis 4. Energeetikasektori heitkogused võrreldes 2020. aasta koguheitega, protsentides Joonis 5. Primaarenergiaga varustamise struktuur Eestis 2019. aastal, protsentides 30 Joonis 6. Prognoos kontrollitavate ja muutlike elektriallikate võimsuste osakaalu kohta Eesti elektritootmises, lähtudes „Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast aastani 2030“ Joonis 7. Ajakava pk kasutavate elektri- ja soojustootmisvõimsuste järkjärguliseks sulgemiseks / transformeerimiseks Enefit Power (Eesti Energia kontserni osa) elektrijaamades. Info põhineb Eesti elektrisüsteemi haldurile Elering veebruaris 2022 esitatud ametlikul prognoosil; info võib täpsustuda lähtuvalt varustuskindluse tagamise vajadustest ja ettevõttele kehtestatud omanikuootustest. 31 Joonis 8. Ida-Virumaal kehtivad põlevkivi kaevandamisload, sh nende kaevandusmahud (tuhat tonni) ja kehtivusajad (kollasega). *Kaevandatava pk aastane määr Eestis ei tohi ületada 20 Mt. Joonis 9. Ida-Virumaa paiknemine, sealhulgas vahemaad põhilistest regionaalsetest keskustest (koos elanike arvuga) 32 Joonis 10. Eesti KGH heitkoguste regionaalne jagunemine (Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2019) 33 Joonis 11. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvate käitiste CO2 heitkoguste jaotus Eestis (2019). Kokku on Eestis 44 ELi HKSi kuuluvat käitist. Neist 13 asuvad Ida- Virumaal ning moodustavad 89% kõigist Eesti ELi HKSi kuluvate käitiste heitkogustest. Joonis 12. Ida-Virumaa osakaal Eesti KGH koguheites. Äriühingu nimi EMTAK Asukoht Riiklikud maksud Tööjõumaksud Käive Töötajate kood (€) (€) (€) arv Eesti Energia AS 35141 11 891 758 4 029 647 926 Tallinn Elektrilevi OÜ 35131 3 475 426 2 373 666 704 Enefit Energiatootmine 35111 Narva- 2 223 741 2 188 325 212 976 622 762 AS Jõesuu Enefit Kaevandused AS 6101 2 157 012 2 306 393 856 Jõhvi Enefit Solutions AS 33121 2 376 517 2 549 902 990 Viru Keemia Grupp AS 70101 281 056 296 670 101 Kohtla-Järve Viru RMT OÜ 33201 292 292 314 926 130 VKG Elektrivõrgud OÜ 35131 Narva 135 335 96 117 36 VKG Energia OÜ 35301 284 067 255 671 99 48 778 354 VKG Kaevandused OÜ 6101 1 532 346 1 647 124 474 VKG Logistika OÜ 52219 Kohtla-Järve 229 388 246 402 128 VKG Oil AS 19201 1 774 459 1 605 088 625 VKG Soojus AS 35301 44 334 47 122 17 Kiviõli Keemiatööstuse 35301 Lüganuse - 36 853 5 OÜ 6 189 715 vald KKT Oil OÜ 19201 814 157 871 067 539 Silpower AS 35301 Sillamäe - 289 369 2 313 201 139 KOKKU 27 511 886 19 154 342 270 257 892 6 531 KOKKU, kohandatud Ida-Virumaa töötajatele 20 291 943 14 765 835 200 756 554 5 148 Osakaal Ida-Virumaa kõikidest ettevõtetest 27% 25% 40% 13% Joonis 13. Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtete profiil (2020. a III kvartali seis) 34 Joonis 14. Käimasolev üleminek: Ida-Virumaa põlevkivisektoris töötavate inimeste arv (1995–2020) Joonis 15. Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtete tööhõive projektsioon aastateks 2022– 2030 35 Joonis 16. Põlevkivisektori tuumikettevõtete töötajate profiil 36 Joonis 17. Ida-Virumaa põlevkivi kaevanduspiirkondade ja ELi HKSi kuluvate käitiste kaart Joonis 18. Ettevõtete ja töökohtade loomise dünaamika Ida-Virumaal aastatel 2018–2021, v.a põlevkivisektor. Allikas: EMTA (2021. a andmed on III kv lõpu seisuga). 37 LIIDE D: LISAINFORMATSIOON EESTI ENERGIA POOLT RAJATAVA KEEMIATEHASE KOHTA 2020. a jaanuaris tegi Eesti Energia nõukogu investeerimisotsuse uue keemiatehase rajamiseks Auvere külas, Ida-Virumaal. Ehitusluba tehase ehitamiseks väljastati märtsis 2020.a. Seega, investeerimisotsus oli tehtud ja ehitusluba oli antud enne uue EL mitmeaastase finantsraamistiku kokku leppimist ja ÕÜF asutamise määruse kehtestamist. Tehase rajamine on kooskõlas hetkel kehtiva REKKiga (nii WEM kui WAM stsenaariumiga). Euroopa Komisjonile esitamise ajal 2019. aastal nägi Eesti REKK ette 2 uue põlevkivitehase ja 1 rafineerimistehase ehitust, millest otsustati ehitada vaid üks tehas. Euroopa Komisjon ei tõstatanud 2020. aasta oktoobris Eesti REKKi eelnõule hinnangu andmisel probleeme plaanitavate tehastega seoses. Praeguseks on keemiatehase ehitusega alustatud ning see saavutab täisvõimsuse 2024. a. Eesti Energia pikaajalise strateegia kohaselt hakkab tehas esialgu tootma vedelkütuseid, minnes hiljemalt 2035. aastaks üle ainult baaskemikaalide tootmisele. Iga aastaga pk kasutus tehases väheneb: käivitumisel (2024. a) kasutab tehas u 2 mln t/a pk - aastaks 2036 aga langeb pk kasutus juba u 1,2 mln t-ni (asendusena kasutatakse rehvihaket ja plastjäätmeid); põlevkivi kasutus jääb kahanema ka edaspidi. Esialgsete prognooside kohaselt ei mõjuta uus keemiatehas oluliselt Eesti teed kliimaneutraalsuse suunas ega leevenda oluliselt kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalmajanduslike mõjusid Ida-Virumaal:  Käivitumisel lisab keemiatehas Eesti KHG bilansi u 762 tuhat tonni KHG, kuid sisendi muutmise, süsinikupüüdmise tehnoloogia kasutamise ning vedelkütuste tootmise lõpetamise tulemusena kahaneb tehase heide aastaks 2036 juba vaid 62 tuhandele tonnile. (vt liide D, joonis 2).  Tehas annab tööd umbes 380 inimesele (80 tootmises ning 300 seonduvates kaevandustes), millest enamik on tõenäoliselt säilitatavad töökohad, mitte uued. Isegi kui arvestada uue tehase poolt pakutavaid töökohti, kaob Ida-Virumaal 2030. aastaks ülemineku tulemusena eeldatavalt ligikaudu 1000 otsest ja üle 2600 kaudset töökohta (vt liide D, joonis 14). Kokkuvõtteks: Eesti on pühendunud kliimaneutraalsuse saavutamisele aastaks 2050 ja on seni teinud märkimisväärseid edusamme selles suunas. Uus keemiatehas, mille rajamist otsustati enne ÕÜF määruse jõustumist, ei sea Eesti poolt seatud kõrgeid kliimaeesmärke kuidagi ohtu. Isegi arvestades uue keemiatehase rajamise tulemusena loodud / säilitatud 380 töökohaga on Ida- Virumaal käimasoleva kliimaneutraalsusele ülemineku sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud aastaks 2030 märkimisväärsed. Seetõttu täidab Eesti ÕÜF määruses sätestatud nõudeid ning ÕÜF ressursid on üliolulised, et tagada õiglane ja sujuv üleminek Ida-Virumaal. Tehase rajamiseks ei kasutata ÕÜF vahendeid. 38 LIIDE E: VIITED OLULISEMATELE ALLIKATELE 1 „Pariisi kokkuleppe“ (kehtiv terviktekst): https://www.riigiteataja.ee/akt/201112016003 2 „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (kehtiv terviktekst): https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001 3 „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“: https://www.envir.ee/sites/default/files/national_adaptation_strategy.pdf 4 „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (kehtiv terviktekst): https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 5 „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (kehtiv terviktekst): https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_en.pdf 6 „Eesti pikaajaline arengustrateegia Eesti 2035“: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035- arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 7 Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri teemaleht Keskkonnaministeeriumi kodulehel: https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus 8 Eurostat, Eesti 2020. a taastuvenergia statistika: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares 9 Elering, „Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2020“: https://www.elering.ee/sites/default/files/public/VKA2020.pdf 10 Eesti Energia, „Tegevuskava aastani 2025 ja teekond süsinikuneutraalsuseni aastaks 2045“: https://www.energia.ee/-/doc/8644186/pdf/EestiEnergia.pdf 11 Euroopa Komisjon, „2020. aasta aruanne Eesti kohta“: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0505&from=ET 12 Poliitikauuringute Keskus Praxis, „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“: http://www.praxis.ee/tood/ida-virumaa-polevkivitoostuse- vahenemine/ 13 KPMG Baltics, „Põlevkiviõli väärtusahela loodav Eesti rahvuslik rikkus“: https://keemia.ee/sites/default/files/2020-12/Final_Polevkivioli_rahvuslik_rikkus_0.pdf 14 Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni raport ühise ELi poliitika kohta kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-8-2016-0357_EN.html 15 „Ida-Virumaa tegevuskava 2030“: https://www.fin.ee/media/5699/download 16 „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“: https://ivol.kovtp.ee/maakonna- arengustrateegia-muutmine 17 „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“: https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf 39  ,,Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ Lisa 1 Õiglase ülemineku territoriaalne kava 1  Sisukord 1. Ülevaade üleminekuprotsessist ja kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide määramine liikmesriigis ............................................................................. 3 1.1. Liidu 2030 aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja 2050.aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku eeldatava protsessi ülevaade ............. 3 1.2. Eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumi määramine ..... 6 2. Üleminekukatsumuste hindamine iga määratud territooriumi puhul ...................... 7 2.1. 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse mõju hindamine ......................................................................... 7 2.2. Arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks, pidades silmas liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamist 2050. aastaks ................................... 10 2.3. Kooskõla muude asjakohaste riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate või kavadega..................................................................................................... 11 2.4. Kavandatud tegevuste liigid ............................................................................................... 13 3. Juhtimismehhanismid ................................................................................................................ 17 3.1. Partnerlus ..................................................................................................................................... 17 3.2. Seire ja hindamine.................................................................................................................... 18 3.3. Koordineerimis- ja seireorgan(id) .................................................................................. 18 4. Programmipõhised väljund- või tulemusnäitajad .......................................................... 18 Liide A: Eesti ÕÜF sekkumiste detailne kirjeldus ............................................................................ 21 Liide B: Suurettevõtete võimalikud tulusad investeeringud ....................................................... 24 Liide C: Joonised, tabelid ja illustratsioonid ....................................................................................... 29 Liide D: Lisainformatsioon Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase kohta ..................... 38 Liide E: Viited olulisematele allikatele ................................................................................................. 39 2 1. ÜLEVAADE ÜLEMINEKUPROTSESSIST JA KÕIGE NEGATIIVSEMALT MÕJUTATUD TERRITOORIUMIDE MÄÄRAMINE LIIKMESRIIGIS 1.1. Liidu 2030 aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja 2050.aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku eeldatava protsessi ülevaade Kehtiv strateegiline raamistik Eesti ühines ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga 1994. a ja ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 2016. a1. 2019. a liitus Eesti ka ühiseesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa ning 2020. a Euroopa Komisjoni 2030. a kliimaeesmärgi kavaga. Eesti kliimapoliitika peamised põhimõtted on kindlaks määratud 2017. a Riigikogus vastu võetud dokumendis „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP2). 2017. a võttis Eesti valitsus vastu ka „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“3, milles esitatakse tegevuskava kliimamuutustest tulenevate riskide leevendamiseks, ja „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (ENMAK)4. 2019. a detsembris teatas Eesti Euroopa Komisjonile oma dokumendist „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK5), mis täiendab ENMAKi ja milles määratletakse järgmised peamised eesmärgid: • kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamine 2050. aastaks 80% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega; • jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga KHG heidet 13%; • taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%; • energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32–33 TWh/a; • primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga); • energiajulgeoleku tagamine. Käesolev õiglase ülemineku territoriaalne kava (ÕÜ kava) on kehtiva REKKiga kooskõlas. Ajakohastatud kohustused Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“6, mille Riigikogu kiitis heaks 12. mail 2021, on selgelt väljendatud Eesti ambitsioon saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Lisaks leppis Eesti valitsus 2021. a alguses kokku eesmärgis lõpetada täiendavad investeeringud fossiilkütustesse ja elektri tootmine põlevkivist (edaspidi pk) hiljemalt aastaks 2035 ning loobuda pk kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040. Seda silmas pidades oli kokku lepitud (vt liide C, joonis 1):  algatada KPP uuendamine (uuendamine oli algatatud 10.05.2022, eelnõu on läbinud Riigikogus esimest lugemist);  2021. a algatada ENMAKi ajakohastamine (koostamine oli algatatud 18.11.2021);  algatada novembris 2022. a „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ ülevaatamine;  esitada märtsiks 2023 Euroopa Komisjonile REKKi eduaruanne ja juuniks 2024 selle ajakohastatud versioon. Energeetika roll kliimaneutraalsuse saavutamisel ja sektori teekond kliimaneutraalsuse suunas 3 Kuna paljud asjakohased strateegilised dokumendid on hetkel koostamisel või ajakohastamisel, pole praegu võimalik lõplikult kindlaks määrata Eesti teekonda kliimaneutraalsuseni. Siiski, teadaoleva informatsiooni põhjal on võimalik kirjeldada eeldatavat teekonda kliimaneutraalsuseni energeetikasektoris koos selle mõjuga teistele majandussektoritele. Viimase KHG inventuuri7 kohaselt on võrreldes 1990. a Eesti KHG koguheide vähenenud u 71% võrra (arvestades LULUCFi sektoriga – u 65%) ning moodustas 12,85 Mt CO2eq. Enamik Eesti KHG koguheitest (7,23Mt, ehk 56% aastal 2020) tuleb energeetikasektorist pk ulatusliku tarbimise pärast elektri- ja soojusenergia tootmiseks (vt liide C, joonised 2, 3, 4 ja 5). Viimastel aastatel on pk kasutusest loobumine elektritootmisel teinud märkimisväärseid edusamme: kui 2018. a oli kohalikest taastumatutest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaal Eesti elektritootmises 8,9 TWh (ehk 76% kogutoodangust, mis oli kokku 10,58 TWh), siis 2020. a kahanes see maht 2,5 TWh-ni (37% kogutoodangust). See muutus on ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) mõju ja riiklike meetmete kombineeritud tulem. Pk-elektri konkurentsivõimet vähendab ka kasutatavate seadmete kasutuskestus, mis on järk- järgult lõppemas. Eesti üleminek kliimaneutraalsele elektrisüsteemile põhineb tulevikus eeldatavalt neljal sambal (täpsustub vastavate strateegiliste dokumentide koostamise käigus): 1. Pk-põhise elektritootmise järkjärguline sulgemine (vt detaile järgmises alapeatükkis). 2. Taastuvenergia tootmise suurendamine (vt liide C, joonis 6). 2020. a ulatus taastuvenergia osakaal kogu energia lõpptarbimises ~31%ni (38% kui arvestada sisse ka müüdud statistika kaubandus), ületades 2020. aastaks seatud eesmärki (25%)8. 2021. a oli Eestis biomassil põhinevate soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamade võimsus 351,8 MW, päikeseelektrijaamasid 335 MW ja maismaa-tuuleenergiat 310 MW. Riigi poolt on tehtud seni 4 vähempakkumise oksjoni kogumahuga 555 GWh, aastatel 2023-2025 on plaanis välja kuulutada täiendavalt 1650 GWh mahus taastuvelektri tehnoloogianeutraalseid vähempakkumise oksjoneid. Uue koalitsioonileppe valguses on kavandatud uueks 2030. a eesmärgiks taastuvatest allikatest toota 100% elektrienergiat, mis tõstab ka taastuvenergia osakaalu eesmärgi kogu energia lõpptarbimises 65%-ni. 3. Energiajulgeoleku tagamine. Tavapärane elektritarbimine Eestis on umbes 900 MWh/h, talviste tippudega ligikaudu 1500 MWh/h. Ülekandevõimsused meie ELi naabritega on u 2500 MW; Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine ELi võrkudega 2026. aastaks suurendab energiajulgeolekut veelgi. Tootmise ajutisi puudujääke saab vajadusel lahendada spetsiaalse võimsusmehhanismi abil. 4. Innovatsioon, teadus- ja arendustegevus energiatõhususe, vesiniku, CCU, virtuaallahenduste jm valdkondades. Nende tegevuste tulemusena on energeetika sektori eeldatav KHG heitmete vähenemine aastaks 2030 märkimisväärne. Vaatamata teistes sektorites lõplike kokkulepete puudumisele ning Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase käivitamisele aastal 2024 (vt tehase detailne kirjeldus all ja liites E), väheneb Eesti neto KHG heide 2030. aastaks võrreldes 2020. aastaga eeldatavalt 38% võrra ning moodustab siis u 8,0 Mt CO2eq. Energeetikasektori KHG heide väheneb samas perioodis u 3,8 Mt-ni CO2eq, ehk 47% võrreldes 2020. aastaga (vt detaile liites C, joonistel 2 ja 3). Põlevkivi kasutusest väljumise protsess aastaks 2030 ja edaspidi Nagu üleval öeldud, pk-põhisest energiatootmisest väljumine on Eesti kliimaneutraalsuse saavutamise üks alustalasid. Samas, pk-energeetikast väljumine peab toimuma järk-järgult, vältimaks sotsiaal-majanduslikke šokke. Esimene pk-st väljumise etapp on lõpetada selle kasutamine elektritootmises. Vastavalt „Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruandele 2020“9 (lk 84–87) oli 2020. a Eesti elektrijaamade varustuskindluse hindamisel arvesse võetav (ehk praktiliselt kasutatav) 4 netotootmisvõimsus 1779 MW, millest 1372 MW kasutab kütuseks eelkõige pk. Absoluutse enamiku sellest võimsusest moodustavad Eesti riigi omanduses olevale energiaettevõttele Eesti Energia kuuluvad Ida-Virumaal asuvad tootmisvõimsused. Pk toodetava elektrienergia koguse vähenemine on juba toimumas ning on alalise iseloomuga. Eesti elektrijaama (EEJ) 1., 2. ja 7. plokk ning Balti elektrijaama (BEJ) 12. plokk on nüüdseks suletud. Kokku moodustasid nad u 600 MW mahus pk-elektri tootmise seadmeid, ehk u 1/3 Eesti juhitava elektritootmise võimsusest. Vastavalt Eesti Energia poolt Eesti elektrisüsteemi haldurile Elering veebruaris 2022 esitatud ametlikule prognoosile, EEJ 3., 4. ja 6. plokk on plaanis sulgeda ajavahemikus 2023–2025. Kuni 2035. aastani jäävad reservi EEJ 8. plokk ja 5. plokk. BEJ koostootmisplokis on kavas lõpetada pk kasutamine 2026. aastal. Auvere elektrijaam (edaspidi: AEJ) hakkab alates 2026. a opereerima vähemalt 50% taastuvkütusel ning 50% uttegaasil. Edaspidi läheb AEJ järk-järgult üle 100% taastuvkütusele. Eesti elektrisüsteemi halduri Eleringi hinnangul on vaja hoida AEJ, EEJ 8. plokki ja BEJ koostootmisplokki kuni 2030. aastani reservis Eesti varustuskindluse tagamise miinimumnõuete täitmiseks (vt ka liide C, joonis 7). Lisaks pk kasutamisele elektritootmise kütusena (st põletamisele), kasutatakse pk ka keemiatööstuse toorainena. Suurim osa selle tööstussektori väljundist on toornaftale analoogne põlevkiviõli (edaspidi pk-õli), mida praegu kasutatakse eelkõige laevakütusena. Samuti saab pk kasutada vaikude, alküülresortsinooli jm peenkemikaalide tootmiseks. Riiklikest eesmärkidest lähtudes arendavad põlevkivisektori (edaspidi pk-sektor) tuumikettevõtted erinevaid strateegiaid. Eesti Energia toob oma 2021. a juunis avaldatud pikaajalises strateegias10 välja, et kavatseb pk-elektri tootmise lõpetada juba 2030. aastaks. Hiljemalt 2040. aastaks lõpetab ettevõte kõigis oma käitistes fossiilsete vedelkütuste tootmise ning toodab lisaks taastuvelektrile ja –soojusele edaspidi plastjäätmetest, vanade rehvide hakkest ja põlevkivist keemiatööstuse tooraineid. Vastavalt ettevõtte pikaajalisele strateegiale, peab Eesti Energia jõudma süsinikuneutraalse tööstuseni hiljemalt aastaks 2045. Sellest lähtutakse ka hetkel rajatava keemiatehase puhul (vt tehase detailne kirjeldus liites D). Tehase ehitus on kooskõlas Eesti REKKiga ning oli otsustatud 2020. a alguses, ehk enne uue EL mitmeaastase finantsraamistiku kokku leppimist ja ÕÜF asutamise määruse kehtestamist. Praeguseks on ehitusega alustatud ning tehas saavutab täisvõimsuse 2024. a. Esialgu hakkab tehas tootma vedelkütuseid, minnes hiljemalt 2035. aastaks üle 100% baaskemikaalide tootmisele. Iga aastaga pk kasutus tehases väheneb: käivitumisel (2024. a) kasutab tehas u 2 mln t/a pk - aastaks 2036 aga langeb pk kasutus juba u 1,2 mln t-ni (asendusena kasutatakse rehvihaket ja plastjäätmeid); põlevkivi kasutus kahaneb ka edaspidi. Käivitumisel lisab keemiatehas Eesti KHG bilansi u 762 tuhat tonni KHG, kuid sisendi muutmise, süsinikupüüdmise tehnoloogia kasutamise ning vedelkütuste tootmise lõpetamise tulemusena kahaneb tehase heide aastaks 2036 juba vaid 62 tuhandele tonnile. Seega, esialgsete prognooside kohaselt ei mõjuta rajatav keemiatehas oluliselt Eesti teed kliimaneutraalsuse suunas ega üleminekut Ida- Viru maakonnas. Teised pk-sektori ettevõtted panustavad nt puidukeemia arendamisele või otse pk-st põhikemikaalide tootmisele. Pk-sektori kasuks kehtib hetkel kokku 18 kaevandamisluba (vt liide C, joonis 8). Kõikidelt nendelt aladelt ei kaevandata, mõnedel aladel toimub maa-ala korrastamine. Kaevandatava pk aastane määr Eestis ei tohi ületada 20 Mt. Pk kaevandamismahud on viimastel aastatel vähenenud: 2018. a kaevandati kokku u 16 Mt, 2020. a aga vaid u 9 Mt pk. Pk-st väljumise plaani kohaselt kahaneb pk kasutamine ka edaspidi, kuna kaevanduslubade kehtivusaeg on järjest lõppemas. Kõik kehtivad kaevandusload aeguvad aastaks 2050. Praegu ei välista Eesti võimalust, et pärast 2040. aastat võidakse põlevkivi kasutada mitteenergeetilisel eesmärgil keemiatööstuse toorainena, kuid igasugused sellised tegevused 5 (ehk kõik pk väärindamisega seotud tegevused, sh kaevandamine) peavad olema kooskõlas Euroopa kliimamäärusega (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1119). 1.2. Eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumi määramine Eesti pk-sektor on suurel määral koondunud Eesti idapoolsemasse maakonda Ida-Virumaale (vt liide C, joonised 9, 10 ja 11). Seetõttu tuli 2019. aastal üle 50% kogu Eesti KHG heitkogustest just sealt (vt liide C, joonis 12). Andmed Ida-Virumaa kohta  Rahvaarv (2020. a) – 134 259 inimest; rahvastik vananeb ja väheneb kiiresti.  Absoluutne enamus (üle 80%) maakonna elanikkonnast räägib emakeelena vene keelt.  Piirkonna majandus sõltub 5900 ettevõttest, mille kvartali kogukäive on 505 miljonit eurot ja mis annavad tööd u 40 800 inimesele (hõivatute arv maakonnas kokku, sh mujal registreeritud ettevõtetes, oli 2020. a u 55 500). 15st piirkonnas tegutsevast enam kui 250 töötajaga tööandjast on 11 äriettevõtet, millest omakorda 67% on pk-sektori ettevõtted.  Sissetulekud on keskmiselt 1161 eurot kuus (Eesti keskmine 2020. a oli 1448 eurot kuus), välja arvatud pk-sektoris, kus keskmine palk on 1663 eurot kuus. Piirkonna väljakujunenud madal palgatase ja töövõimaluste puudus pärsib selle atraktiivsust teistest Eesti piirkondadest pärit inimeste ning kohalike noorte silmis.  Tööturu tõrked väljenduvad Ida-Virumaal nii tööhõive lõhes eestlaste ja mitte-eestlaste vahel (tingituna viimaste ebapiisavast eesti keele oskusest), kui soolises palgalõhes, mis on Ida-Virumaal Eesti suurim (2019. a – 27,9%).  Töötuse määr on Ida-Virumaal pikka aega olnud Eesti keskmisest kõrgem. Enne COVID-19 pandeemiat 2019. a oli Ida-Virumaa töötuse määr 10,2% (Eestis tervikuna 5,3%). 01.01.2021 seisuga on töötuse määr 13,9%.  Suhtelise vaesuse all kannatab 35% maakonna elanikkonnast. Ida-Virumaa põlevkivitööstus  Pk-sektor on olnud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt tähtis alates 1920. aastatest ning see on märkimisväärselt mõjutanud kohalikke sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnatingimusi. 2019. a moodustas pk-tööstus hinnanguliselt 5% Eesti sisemajanduse kogutoodangust ja u 2,5% kogu tööhõivest. Sektori suurim tööandja on Eesti Energia kontsern (vt liide C, joonis 13).  Pk-sektor on juba pikka aega kahanenud (vt liide C, joonis 14). 1980. aastatel töötas ainuüksi kaevandustes üle 14 000 inimese. 31.12.2019 seisuga töötas aga Ida-Virumaal kogu sektoris vaid 5 813 inimest. 2020. a jooksul lõpetas neist töö 1 033 ja veel 43 töölepingut oli peatatud. Pk-sektori vähenemise mõjusid, sh mõjusid tööhõivele ja kohalikele omavalitsustele Ida-Virumaal, on üksikasjalikult kirjeldatud järgmises peatükis. On selge, et hoolimata uue keemiatehase rajamisest, Eesti on teel kliimaneutraalsuse poole ning see üleminek mõjutab praegu ja tulevikus kõige rohkem just Ida-Virumaad. See vastab ka Euroopa Komisjoni „2020. aasta aruanne Eesti kohta“ D lisas toodud järeldusele11 (lk 62). Üleminek Ida- Virumaal juba toimub ning piirkonna toetamine õiglase ülemineku fondi (edaspidi ÕÜF) abil on ülitähtis. 6 2. ÜLEMINEKUKATSUMUSTE HINDAMINE IGA MÄÄRATUD TERRITOORIUMI PUHUL 2.1. 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse mõju hindamine Majanduslik mõju Pk-sektori ettevõtted on Ida-Virumaa majanduse nurgakivi nii käibe kui suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtetele. Väheneva pk-sektori majandusmõju Ida-Virumaa majandusele saab kirjeldada Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostatud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“12 esitatud mõjutasandite kaudu:  I tasand – pk-sektori tuumikettevõtted;  II tasand – tuumikettevõtetest otseselt sõltuvad majandusüksused, mille teenused või tooted on suurel määral suunatud pk-sektori tuumikettevõtetele või mis saavad sealt olulist sisendit, nt lõhkeainete tootjad, termomehaaniliste ja naftakeemiaseadmete koostajad jne;  III tasand – kaudselt sõltuvad majandusüksused, mille jaoks on kasulik nii I ja II tasandi ettevõtete kui ka nendega seotud tööstusliku taristu lähedus ning millega kaasneb teatud (mastaabi)efekt, nt piirkondlikud kaubasadamad, tööriiete tootjad, mitmesuguste tööstusseadmete paigaldajad ja hooldajad, ohtlike jäätmete käitlejad jne;  IV tasand – muud kaudselt sõltuvad majandusüksused, nagu teenindussektori ettevõtted, keda pk- sektori vähenemine mõjutab peamiselt pk-sektori töötajate ja nende majapidamiste kaudu;  V tasand – muud majandusüksused, nt valitsusvälised organisatsioonid, riigiasutused jms. On selge, et peale pk-sektori tuumikettevõtete on üleminekust kõige rohkem ohustatud II ja III tasandi majandusüksused. Lisaks omab üleminek mõju kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV). Eesti KOVid saavad suure osa oma tuludest (Ida-Virumaal keskmiselt 46%) nende territooriumil elavate inimeste üksikisiku tulumaksust. 2019. a moodustas pk-sektori töötajate tulumaks u 14% Ida-Viru KOVide tulumaksu laekumistest. Samuti saavad KOVid pk-sektorist kasu kaevandamise ja vee erikasutuse eest makstavate tasude kaudu, mis moodustavad keskmiselt vaid 4% KOVide tulust kahe tähelepanuväärse erandiga: Alutaguse vald – 42% ja Narva-Jõesuu linn – 11%. Seetõttu vähendab pk-sektori kahanemine Ida-Viru KOVide kogutulu u 10% võrra (üksikute KOVide puhul vahemikus 5–45%). See mõjutab tugevalt KOVide suutlikkust tagada oma elanikele vajalikud teenused, nagu näiteks sotsiaalteenused, kohalik transport, jäätmekäitlus ja avaliku taristu korrashoid. Mõju tööhõivele 2021. a jaanuari seisuga oli Eesti pk-sektoriga Ida-Virumaal seotud 4737 otsest töökohta. KPMG Balticsi 2020. a tehtud uuringu „Põlevkiviõli väärtusahela loodav Eesti rahvuslik rikkus“13 kohaselt toob üks töökoht pk-sektoris kaasa 1,3–3,9 (keskmiselt 2,6) kaudset töökohta teistes sektorites. See tähendab, et pk-sektori 4737 töökohta mõjutavad kaudselt veel 6158–18 474 töökohta piirkonnas, ehk 20–42% kõigist Ida-Virumaal hõivatutest. Pk-sektori tuumikettevõtete prognooside kohaselt väheneb nende otsene tööhõive aastaks 2030 u 1000 inimese võrra (neto, st siit on Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase tööjõuvajadus juba maha arvestatud). Arvestades kaudseid töökohti, võib üleminekust tingitud kumulatiivne töökohtade kadu Ida-Virumaal 2030. aastaks ulatuda u 3700-ni (vt liide C, joonis 15). Need prognoosid arvestavad sujuva üleminekuga, kus pk-sektori ettevõtete planeerimishorisont on pikk ning majanduslik keskkond on suhteliselt stabiilne. Konjunktuuri järsu muutuse korral (nt naftahindade langus, ELi HKSi süsteemi muudatused või ühikute järsk hinnatõus vms) võivad ettevõtted tegevuse lihtsalt lõpetada, mis tooks kaasa hüppelise töökadude kasvu. 7 Põlevkivi sektori töötajate profiilis (vt liide C, joonis 16) on mõned läbivad iseloomulikud jooned: pk- sektoris on keskmine tööstaaž 10 aastat, keskmine kuu sissetulek 1663 eurot ning töötajate keskmise vanus 47 aastat. See kõik muudab sektori töötajate liikuvuse keeruliseks. Sektoris on erakordselt madal naiste ja noorte töötajate osakaal (vastavalt 20% ja 16%), kusjuures viimaste aastate jooksul on alla 35-aastased inimesed moodustanud vaid u 30% uutest töötajatest. Piirkonnas väljakujunenud madal palgatase ja heade töövõimaluste puudus väljaspool energeetikasektorit on oluline põhjus, miks Ida-Viru noored ei soovi oma kodumaakonda elukohana kaaluda. Selleks et motiveerida neid jääma, tuleb luua uued loovad ja noorte ootustele vastavad töökohad. Keeruline on piirkonda tuua ka noori eesti emakeelega spetsialiste, kuna kohaliku keelekeskkonnaga harjumine nõuab neilt reeglina suurt pingutust. Sotsiaalne mõju Üleminek kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal saab olla õiglane ja jätkusuutlik vaid siis, kui see hõlmab ulatuslikumat haridus- ja sotsiaalsüsteemi arendamist, kuna see määrab maakonna atraktiivsust elu- ja töökohana. Ida-Virumaa elanike arv on vähenenud ajavahemikus 1990-2019 221 807 inimeselt 136 240 inimeseni, mis on suurim rahvastiku vähenemine Eestis. Tööealise elanikkonna vähenemine ja ülalpeetavate osakaalu suurenemine on tekitanud olukorra, kus juba praegu paistab Ida-Virumaa silma halvemate sotsiaal-majanduslike näitajate poolest (nt suhteline vaesus ning tervise-, soo-, vanuse- jm parameetritel põhinev ebavõrdsus). Ülemineku sotsiaalne mõju avaldub eelkõige pk-sektori töötajate ja nende perede heaolus. Pk-sektoris töötavates leibkondades elab u 16 000 inimest, kellest 3500 on alaealised, kusjuures 34% leibkondadest on ainult üks palgatulu saaja. Pk-sektori vähenemise kontekstis on umbes 8000 inimesel otsene oht langeda alla vaesuspiiri. Ülemineku tulemusena võib Ida-Viru keeruline sotsiaalne olukord veelgi süveneda. Ülemineku tagajärjel toimetulekutoetuste saajate arvu suurenemine õõnestab KOVide niigi piiratud sotsiaalabiteenuste osutamise võimet. Sellele lisavad pinget piirkonnas ajalooliselt esinenud raskused kvalifitseeritud sotsiaal- ja tervisetöötajate meelitamisega. Üleminek avaldab mõju ka kohaliku kogukonna identiteedile ja pärandile. Põlevkivitööstus on kohalike jaoks olnud uhkuse allikaks alates 1920. aastatest ning see on suuresti määranud nende väärtuseid, hoiakuid ja püüdlusi. Pk-sektori tegevuse järkjärgulise lõpetamise kontekstis tuleb säilitada kohaliku kogukonna identiteet ja kaitsta selle järjepidevust, sh pöörates tähelepanu materiaalsele ja immateriaalsele tööstuspärandile ja kultuurile. Keskkonnamõju Pk kasutusel on piirkonnas olnud märkimisväärne keskkonnamõju. Ida-Virumaal on pk kaevandatud kokku u 450 km2 alal, millest 300 km2 on allmaakaevandused (vt liide C, joonis 17). Vanadel ja madalatel (< 15 m) kaevandusaladel on viimasel ajal sagenenud varinguaukude teke, põhjustades ohtlikke maapinna muutuseid. Põhjaveetaseme alandamine kaevanduspiirkondades avaldab mõju veerežiimile, mõjutades ordoviitsiumi põhjaveekihi keemilist (sulfaadid, karedus) ja koguselist seisundit ning selliste piirkondade joogivee kvaliteeti. Põhjavee tasemete muutus mõjutab veest sõltuvaid ökosüsteeme, mis Ida-Virumaal on peamiselt märgalad. Pk-tööstuses tekib aastas u 17 miljonit tonni jäätmeid, mis moodustab ligi 80% kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Pk-tuha tekke maht on suur (2020. a 4,9 mln t), kuid selle taaskasutamise määr on olnud suhteliselt väike: u 2%. Selle jäätme tekke vähendamine ja taaskasutamine on Eestile väljakutse. Ehkki kaevandamisel tekkiv aheraine on tänapäeval enamasti inertne ja viimastel aastatel aina enam taaskasutatud (2020. a 100%), on mõned vanad aherainepuistangud jääkreostuse allikateks. Pk-tööstus avaldab mõju ka Ida-Virumaa elanike tervisele. 30 aastat tagasi teostatud esimesed uuringud pk tervisemõju kohta näitasid raskmetallide ja polüaromaatsete süsivesinike metaboliitide 8 suurenenud taset pk-sektori töötajate ja piirkonna elanike seas. 2014.–2015. a korraldatud esialgne „Põlevkivisektori tervisemõjude uuring“ andis kinnitust, et Ida-Viru maakonna elanike tervislik seisund on kehvem kui mujal Eestis, mille üks võimalik põhjus on pk-sektorist tulenev keskkonnareostus. Selliste leidude kinnitamiseks tuleb teha põhjalik terviseuuring. Võimalikud kasvuvaldkonnad Kuna Eesti nutika spetsialiseerimise strateegia (edaspidi S3) on koostatud NUTS2 ehk kogu riigi kohta, kuid ÕÜ kava koostatakse konkreetselt Ida-Virumaa kohta, lähtuvad Eesti ÕÜ kava koosseisus välja pakutud kasvuvaldkonnad lisaks S3-le Praxise ülalmainitud uuringust ning regionaalsest „Ida-Viru maakonna arengustrateegiast perioodiks 2021–2035”, täpsemalt selle „Äriplaanist“ (vt peatükk 2.3). Selle tulemusena on Eesti ÕÜ kava nende kolme süntees ning lähenemine Ida-Virumaa arengu toetamisele mitmekihiline ja nüansirikas. Peale S3 toetatakse ka arenguteed, mis on kooskõlas konkreetselt Ida-Viru ainulaadse sisemise potentsiaali ja võimalustega. Ida-Virumaa on traditsiooniline tööstuspiirkond, kus inimestel on tööstusettevõtetes töötamiseks vajalikud teadmised, kogemused ja harjumused. Seega, keskne roll piirkonna majanduse restruktureerimisel peab olema töötleval tööstusel. Uute ettevõtete puhul on tähtis toetada arengut, mis järgib üleilmseid tehnoloogilisi suundumusi ning aitab Eestil saavutada oma S3 ja kliimaeesmärke, nagu näiteks keskkonna- ja keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandussektor, vesiniku tootmine vms. Samuti on oluline säilitada olemasolevad pikaajaliste traditsioonidega, kvalifitseeritud tööjõuga ja taristuga tööstusharud, nt kemikaalide, plasti, metalltoodete, elektriseadmete, tekstiili ja rõivaste tootmine, maavarade kaevandamine jms. Teiseks prioriteediks peab olema IKT-sektori areng, mis tagab suureneva automatiseerimise ja digiteerimise kontekstis kohalike ettevõtete konkurentsivõime. Lisaks, nii Praxise uuring ning regionaalse Ida-Viru maakonna arengustrateegia „Äriplaan“, toovad välja, et lisaks ülaltoodud põhilistele kasvuvaldkondadele tuleb toetada sektoreid, mis mitmekesistaksid Ida-Virumaa majanduslikku struktuuri ning pakuks tulevikukindlaid töökohti ka väljaspool tööstust: mikroettevõtlus, tervishoid ja sotsiaaltöö, jätkusuutlik turism, loomemajandus, sh filmitööstus, mis piirkonnas juba tegev ja saab ainulaadse eelisena kasutada siinseid kaevandus- ja tööstuspaiku, jms. Kõik see tagab elanikele mitmesugused töötamisvõimalused, meelitab ligi talente, parandab piirkonna üldist atraktiivsust ja kultuuriruumi jätkusuutlikkust ning kindlustab selle majanduse tulevikku. Ümberkvalifitseerimise vajadused Lähtudes erinevate ametirühmade riskiteguritest (vt liide C, joonis 16), u 49% kogu pk-sektori tööjõust vajab välja- või ümberõpet, et toetada nende üleminekut uutesse valdkondadesse. Ülejäänud töötajate oskused on hõlpsasti rakendatavad teistes valdkondades, kuid nad võivad vajada lisatuge tööotsingutel. Kõrgharidustasemel on ümberõpet peamiselt vaja juhtidel ja tippspetsialistidel (2% kogu täiendus- ja ümberõppe vajadusest), kutseõppetasemel – tehnikutel ja keskastmespetsialistidel (13% kogu täiendus- ja ümberõppe vajadusest). Ümberõppe asendamine täienduskoolitusega on võimalik eelkõige keemia- ja kütusetehnoloogia valdkonnas, kuna piirkonna keemiatööstus (muudes valdkondades kui pk-keemia) vajab arenguks asjaomaseid spetsialiste. Kaevandusvaldkonna spetsialistid vajavad pigem ümberõpet, mille saab aga asendada täiendusõppega, kui piirkonnas tekivad uued võimalused teiste maavarade kaevandamiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata oskustöölistele ja masinaoperaatoritele, et toetada nende üleminekut teiste tööstusharude spetsiifikale või rakendada oskusi võimalikes kasvuvaldkondades. Enamikul juhtudel peaks piisama täienduskoolitustest, kuid oskuste ülepakkumise korral – või kui on soov rakendada end uuel alal – võib tekkida vajadus täieliku ümberõppe järele. Sellisel juhul on suur potentsiaal töökohapõhise õppe rakendamisel. Kuigi piirkonna koolituspakkumine on juba praegu mitmekesine, on oluline arvesse võtta võimalikke uusi kasvuvaldkondi ning pöörata tähelepanu roheoskuste arendamisele. Potentsiaalne täiendus- ja 9 ümberõppe sihtrühm ületab kutsekoolide praegust suutlikkust, mistõttu on oluline haridusasutusi ette valmistada kasvavaks koolitusnõudluseks. ÕÜF raames on plaanis luua hariduspakkumise juhtgrupp, mis aitaks sünkroniseerida haridusalgatusi kohalike ettevõtete, haridusasutuste ja muude partnerite vahel, tagades õppekavade vastavust kohalikele haridusvajadustele. Olenemata ametirühmast on tähtis tagada venekeelse õppe võimalus, et toetada täiskasvanud õppijate valmisolekut õppida. Õpinguid peaks toetama eesti keele süvaõpe ja vajaduse korral erialane keeleõpe (sh inglise keele õpe). 2.2. Arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks, pidades silmas liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamist 2050. aastaks Eesti ÕÜ kava üldeesmärk on võimaldada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal sellisel viisil, mis tagab kohaliku kogukonna heaolu, toetades samal ajal ettevõtjaid üleminekuga seotud uute ärivõimaluste väljaselgitamisel ja rakendamisel. Selle saavutamiseks on esimene ja peamine ülesanne Ida-Viru maakonna majanduse ümberkujundamine, et seda mitmekesistada ja luua uusi suure lisandväärtusega töökohti. Nii ülalnimetatud Praxise analüüsis kui ka Ida-Virumaa „Äriplaanis“ (vt peatükk 2.3) leitakse, et aastakümneid kestnud tööstusarengust, vastupidavatest taristuvõrgustikest, rohketest hoonestamata ja mahajäetud tööstusalade arendamise potentsiaalist ning tugevate teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika alaste oskustega tööjõust tulenevalt peaks kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis olema esmatähtis nüüdisaegse töötleva tööstuse arendamine. Samal ajal juhitakse mõlemas uuringus tähelepanu sellele, et edukas majanduse ümberkujundamine seisneb mitmekesistamises nii Eesti S3 fookusvaldkondades (vt peatükk 2.3) kui ka eespool võimalike kasvuvaldkondadena esitatud valdkondades, samuti abivaldkondades. Olenemata tegevusvaldkonnast peab eesmärk olema suurema lisandväärtusega tulevikukindlate toodete ja teenuste väljatöötamine, mis omakorda loob töökohti, mille palgatase ületab asjaomaste sektorite keskmist. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja kasutada kohalike teadusasutuste asjatundlikkust, et suurendada kohalike ettevõtete tehnoloogiateadlikkust ning toetada neid enda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamisel. Mitmekesistamine ei toimu iseenesest. Seepärast on piirkonna majanduse terviklikul üleminekul tähtis mikroettevõtjate, idufirmade, loomemajanduse, IKT ja muude abivaldkondade aktiivse ökosüsteemi tekke jaoks spetsiaalse tugitaristu (sh inkubaatorite ja tööstusparkide) loomine. Peame tegelema ka kapitali kättesaadavusega seotud turutõrgetega, mis on pikka aega olnud kohalikele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) probleemiks. Teine suurem üleminekuga seotud probleem on üleminekuprotsessist mõjutatud inimeste ja kogukondade toetamine. ÕÜFi kaudu peame tagama turvavõrgu neile, kelle jaoks üleminek tähendab sissetuleku kaotamist. Kui soovime vältida pikaajalist töötust ja vaesust, peame soodustama tõhusat ümberprofileerimist ja pakkuma ulatuslikke tööturul liikuvust soosivaid lahendusi pk-sektori töötajatele. Kohalikke sotsiaalteenuseid tuleb ajakohastada, et edukalt toime tulla nende järgi nõudluse kasvuga, mis tuleneb põlevkivitööstuse hääbumisega seotud majanduslikest ja psühholoogilistest tagajärgedest endistele sektori töötajatele ja nende perekondadele. Hästi integreeritud, kättesaadava ja kohaspetsiifilise tervishoiu- ja sotsiaalteenuste võrgustiku loomiseks on vajalik valdkondlik innovatsiooni- ja arendustegevus, mida on aga võimatu ellu viia ilma kvalifitseeritud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajate meelitamiseta Ida-Virumaale. Aastakümneid kestnud keskendatus tööstussektorile on avaldanud mõju Ida-Virumaa inimeste ettevõtlikkusele, mis on Eesti üks madalamaid, ning on võõrandanud ka piirkonna noori. Seetõttu tuleb lisaks pk-sektori töötajate ümberprofileerimisele välja töötada ulatuslikum 10 koolituspakkumine, mis oleks tihedalt seotud võimalike kasvuvaldkondadega, pakuks õppijatele põhjalikke keele-, rohe-, digi- ja ettevõtlusoskusi ning suurendaks entusiasmi oma kodupiirkonna ümberkujundamisel. Naised moodustavad praegu üle poole Ida-Virumaa elanikkonnast, kuid alla poole piirkonna töötajatest. Pk-sektoris on 34%s leibkondadest ainult üks palgatulu saaja ja enamikul juhtudel on ta meessoost (u 80%). Tööstuspiirkonnas jäävad naistele tihti kas kodupidamise kohustused (mitteametlik laste ja eakate hooldus, jms) või teenindussektori madalapalgalised töökohad, mis on automatiseerimise tõttu kadumisohus. Seega on oluline suurendada naiste võimekust ning pakkuda naistele vajalikku tuge selliste probleemide lahendamiseks, mis on neid seni tööturult eemal hoidnud. Eriline roll on siin loomemajanduse arendamisel14. Kohaliku elanikkonna ning KOVide eelarve vähenemise kontekstis tuleb KOVidele eraldada lisavahendeid, et aidata neil vähendada kulutusi, optimeerides nende hoonefondi energiatõhusust ning aidata neid täiendava survega nende pakutavate sotsiaalteenustele. Ida-Virumaa suuremate KOVide jaoks tuleb samuti välja töötada alternatiivsed kliimaneutraalsed soojustootmise lahendused, kuna tihti on seal varasemalt kütmiseks kasutatud elektri- ja põlevkiviõli tootmise heitsoojust ja -gaasi. Energiaostuvõimetuse ohu vältimiseks, kohalike hoonete energiatõhusamateks muutmiseks ning kohalike elanike elutingimuste parandamiseks on põhjendatud ka korterelamute rekonstrueerimise toetamine. Põlevkivi töötlemisega seotud tervise- ja keskkonnamõjudele tuleb tähelepanu pöörata saastunud mahajäetud tööstusalade looduslikkuse taastamise ja ennistamise kaudu ja suurendades teadlikkust põlevkivi töötlemise tervisemõjude kohta. Oluline on meeles pidada, et inimesed ei ole pelgalt ülemineku subjektid, vaid selle elluviijad. Ida- Virumaa kohalik kogukond pole siiani täielikult taastunud identiteedikriisist ja emotsionaalsest traumast, mis järgnes nõukogude aja tööstuse kokkuvarisemisele. See omakorda õõnestab usaldust riigi ja ELi algatuste vastu. Seepärast on esmatähtis tagada kohalikule kogukonnale selle järjekordse ülemineku korral n-ö omanikutunne. Seda saab kõige paremini saavutada kogukonnapõhiste rohujuuretasandi algatuste toetamise abil, mis tõstavad esile kohalikku tööstuspärandit ja - identiteeti ning soodustavad inimeste individuaalset ja koostegutsemist ning sotsiaalset ettevõtlust. See omakorda eeldab üleminekust teavitamist kohalikule elanikkonnale arusaadavas ja vastuvõetavas keeles ning kogukondade võimekuse suurendamist. Reageerimisel ülalmainitud arenguvajadustele tuleb tõhusalt tegeleda nii ülemineku otseste mõjudega (nt tööjõutoetuste kavad) kui ka Ida-Viru maakonnas vajalike pikaajaliste struktuurimuutustega (nt majanduse mitmekesistamine, haridus, tervishoid). 2.3. Kooskõla muude asjakohaste riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate või kavadega Peale eespool mainitud Eesti kliima- ja energiastrateegiate, mis annavad üldise raamistiku Eesti üleminekule kliimaneutraalsele majandusele, on Eesti ÕÜ kava strateegiline raamistik kindlaks määratud kahe strateegiadokumendiga: riiklik „Ida-Virumaa tegevuskava 2030“ ja piirkondlik „Ida- Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“. Mõlemat dokumenti ajakohastatakse samal ajal Eesti ÕÜ kava koostamisega. „Ida-Virumaa tegevuskava 2030“15 on riiklik strateegiline dokument, mille eesmärk on toetada Ida- Virumaa kui Eesti jaoks majanduslikult ja strateegiliselt olulise piirkonna arengut. Arenguvajaduste väljaselgitamisest lähtudes on tegevuskava eesmärk kontekstualiseerida riiklikke strateegiaid Ida- Viru maakonna olukorda arvestades ja kavandada riiklikul tasandil spetsiifiliselt Ida-Virumaale suunatud meetmeid. Tegevuskava eesmärk saavutatakse uute piirkonnapõhiste sekkumiste elluviimisega ning riiklike või ELi vahendite kasutustingimuste kohandamisega kohaliku realiteedi järgi. 11 Õiglase ülemineku mehhanismi (edaspidi ÕÜM) rakendamine moodustab vaid osa Ida-Viru tegevuskavast. ÕÜFi investeeringud täiendavad ülejäänud rakenduskava. Tegevuskava koostamise, edenemise jälgimise ja ajakohastamise eest vastutab Rahandusministeerium. „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“16 on piirkondlik strateegiadokument, mille koostab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL) koostöös kohalike sidusrühmadega ja mis on „territoriaalne strateegia“ uue ÜSMi artiklis 23 osutatud tähenduses. Strateegias määratletakse kohalik visioon Ida-Virumaa arenguks ja nimetatakse kõige olulisemad arenguprioriteedid kuni 2035. aastani. See strateegia on aluseks maakonna kaheksa KOVi ja nende koostööpartnerite ühistegevuste loomiseks, ülemaakonnaliste ühisinvesteeringute kavandamiseks ja selliste investeeringute jaoks toetuse taotlemiseks. Strateegia tööversioonis esitatud visiooni kohaselt on Ida-Virumaa aastaks 2035 „uue teadmistepõhise kliimasõbraliku majandusmudeli arendamise tunnustatud eestvedaja, kus on teadus-, haridus- ja ettevõtluskogukonna toel hästi arenenud kliimasõbralik rahvusvaheliselt atraktiivne ja mitmekesine ettevõtlus. Maakonna elukeskkond on inimkeskne, kaasaegse ja kvaliteetse elu- ja teeninduskeskkonnaga ning aktiivse haridus-, töö-, kultuuri- ja spordieluga. Maakond on seotud Soome lahe kasvupiirkonnaga kiirete ja kvaliteetsete raudtee, maantee, veeteede ja õhuühenduste sujuvalt toimivate võrgustike kaudu.“ Selle visiooni saavutamiseks määratletakse strateegias valdkondlikud eesmärgid. Strateegia sisaldab ka mitut valdkondlikku osa:  plaan B – piirkondlik „äriplaan“ ettevõtluse arendamiseks ja investeerimiseks;  plaan C – piirkondlik süsinikdioksiidi kasutuse plaan;  plaan G – piirkondlik roheplaan rohe-, bio-, sini- ja ringmajanduse sektorite edendamiseks;  plaan E – piirkondlik haridusplaan. Maakonna arengustrateegias on kõige suurema probleemina välja toodud see, kuidas tagada väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkonnas kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus, majandusareng ja elanikkonna heaolu. Kuna Ida-Virumaa on ELi piiriregioon, sõltuvad maakonna arengustrateegias kavandatud meetmed ja eeldatavad tulemused suurel määral muutuvast väliskeskkonnast, sh ELi suhetest Venemaaga. „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“ oli kuni 31. jaanuarini 2022 avalikul väljapanekul ning Ida-Viru maakonna KOVidel tuleb see 2022. aastal heaks kiita. Kontseptuaalselt on Eesti ÕÜ kava eelmainitud kahe strateegiadokumendi tulem: ÕÜ kava koostamiseks leitakse nende ühisosad ning käsitletakse konkreetselt kliimaneutraalsele majandusele ülemineku perspektiivist. Kuigi üleminekuprotsess ise on väga pikaajaline, keskendutakse ÕÜ kavas ajavahemikule, mis kestab kuni 2030. aastani. ÕÜ kava koostamist toetab ka „Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+“. Maakonnaplaneering hõlmab kogu Ida-Virumaa territooriumi ja annab kohalikele strateegiadokumentidele ruumilise mõõtme, määratledes Ida-Virumaa põhilisi ruumilisi arengusuundi ning olles aluseks KOVide üldplaneeringute väljatöötamisel. Maakonnaplaneeringus määratletakse laias laastus piirkonna maakasutus, tööstuspiirkondade ja muude arenguvõimalustega alade asukohad, olemasolevale ja kavandatavale taristule eraldatud koridorid, kultuuri- ja keskkonnaväärtuslikud objektid ja maastikud jms. Ida-Virumaale laieneb ka Eesti nutika spetsialiseerumise strateegia ehk S3. Strateegia fookusvaldkonnad on ühtlasi „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (TAIE)17 defineeritud ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga fookusvaldkonnad ning hõlmavad järgmist:  digilahendused igas eluvaldkonnas;  tervisetehnoloogiad ja -teenused;  kohalike ressursside väärindamine; 12  nutikad ja kestlikud energialahendused. Kuna Eesti tervikuna moodustab ühe NUTS2 piirkonna, siis kehtivad riiklikud strateegiad (sh TAIE) kogu Eesti territooriumil, sh Ida-Viru maakonnas. Arvestades aga sellega, et ÕÜF on suunatud spetsiifiliselt Ida-Virumaale, mis on eraldiseisev NUTS3 piirkond, siis on ilmne, et ÕÜFi raames ette nähtud fookusvaldkonnad vajavad nüansirikkamat lähenemist kui ainult S3s toodu. Seetõttu Eesti ÕÜFi kava koosseisus välja pakutud kasvuvaldkonnad ja tegevused lähtuvad lisaks S3-le ka Praxise uuringust ja regionaalsest arengustrateegiast, täpsemalt selle „Äriplaanist“ (vt üleval). Tulemusena on Eesti ÕÜ kava lähenemine Ida-Virumaa arengu toetamisele mitmekihiline ja toetab peale S3 ka arenguteed, mis on kooskõlas just Ida-Viru ainulaadse endogeense potentsiaali ja võimalustega. ÕÜFi ettevõtlus-, haridus- ja tööturumeetmed on disainitud nii, et need oleks selle lähenemisega kooskõlas. 2.4. Kavandatud tegevuste liigid ÕÜF sekkumiste struktuur Kontseptuaalselt on Eesti ÕÜF jagatud kaheks tegevussuunaks. Esimene tegevussuund kannab nimetust „Majandus ja tööjõud“ ning selle eesmärk on lahendada ülemineku peamine probleem: kohaliku majanduse ja tööjõu ümberkorraldamine ja mitmekesistamine. Esimese tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas ÕÜFi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides a, b, c, d, k, l ja m kirjeldatud tegevustele. Teine tegevussuund kannab nimetust „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ ning käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Selle osana kavandatud meetmed vastavad suures osas ÕÜFi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktidele d, e, f, g, h, i, j ja o. Enamiku sekkumiste korral on rahastamise taotlemise protsess konkurentsipõhine: meetmete elluviimiseks kehtestatakse tingimused, mille alusel saab esitada projektiideid. Seejärel hinnatakse esitatud ideid vastavalt kehtestatud nõuetele ja nõuete eduka täitmise korral tehakse positiivne rahastamisotsus. Eesti ÕÜ kava keskmes on VKEde kasvu, mitmekesistamise ja konkurentsivõime toetamine. Võttes arvesse asjaolu, et suurim osa Eestis tegutsevatest ettevõtetest ongi VKEd, tuleb Eesti puhul ÕÜFi tugimehhanismide kujundamisel rakendada granulaarsemat lähenemisviisi, mis võimaldaks adekvaatselt arvestada ettevõtete erisusi. Tulemuseks olev ÕÜFi sekkumiste struktuur on järgmine: 1. tegevussuund: „Majandus ja tööjõud“:  Ida-Viru suurinvesteeringute toetus;  Ida-Viru ettevõtluse teadmus-mahukuse kasvatamise toetus;  Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused ja –taristu;  Väikeettevõtluse toetus;  Töölt-tööle liikumise ning töötajate ümberprofileerimise toetused põlevkivisektori töötajatele;  Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses. 2. tegevussuund: „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus”:  Korterelamute energiatõhususe toetamine;  Kaevandamise ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine, jäätmekäitluse piirkondlik arendamine ja tervisekahjude vähendamine;  Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine; 13  KOV investeeringud ÕÜF abikõlblikes valdkondades (fookusega KOV hoonete energiatõhususe parendamisel ja sotsiaalse infrastruktuuri ajakohastamisel);  Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks (fookusega keskkonnasäästliku eluviisi edendamisel individuaalsel ja kogukondlikul tasandil ning sotsiaalsel ettevõtlusel). ÕÜF sekkumised on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva kava liides A. Eeldatav panus ülemineku mõju leevendamisse Käesolevas ÕÜ kavas kavandatud ja liites A kirjeldatud sekkumiste eesmärk on kõige tõhusamalt leevendada ainulaadseid probleeme, millega Ida-Viru maakond seisab silmitsi üleminekul kliimaneutraalsele majandusele, võttes arvesse nii võimalikke kasvuvaldkondi kui ka piirkondlikke arenguvajadusi (vt eespool). Käesoleva ÕÜ kavaga ettenähtud sekkumiste põhi rõhk on Ida-Viru majanduse ja tööjõu ümberkorraldamisel ja mitmekesistamisel, kuid käsitletud on ka sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. ÕÜFi rakendamise väljundeid on detailselt kirjeldatud peatükis 4. Tegevuste vastavus DNSH printsiibile Kõik käesoleva kava raames elluviidavad sekkumised peavad vastama taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artiklis 17 sätestatud põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH). 2022. a alguses teostati kogu Eesti EL struktuurfondide rakenduskavale, sh käesolevale ÕÜ kavale, DNSH analüüs, mis leidis, et ÕÜ protsess toetab Ida-Virumaa maakonna üleminekuprotsessi taastuvenergiaallikatele ning leevendab üleminekust tulenevaid sotsiaalseid, tööalaseid, majanduslikke ja keskkonnaga seonduvad mõjusid. Fossiilkütustesse ei investeerita. Investeeringud taristusse on eeldatavalt limiteeritud, võimaldades mh väikese ökoloogilise jalajäljega renoveerimistöid. Kõik ülejäänud asjakohased keskkonnamõjud leevendatakse eeldatavalt olemasolevate Eesti keskkonnamõjude seaduste kaudu. Üks meede, millel tuvastati võimalik kahjulik mõju, oli põlevkivi kasutamise lõpetamine kaugküttes ning selle asendamine taastuvenergiaallikaga (suures osas biomassil põhinev). Teatavasti ei toeta igasugune biomass keskkonna- ja kliimaeesmärke. Selle pärast saab programmi raames kasutada vaid uues taastuvenergia direktiivis sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele vastavat biomassi. Kokkuvõtteks, ei ole ÕÜ kavaga ettenähtud sekkumistel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel. Lisaks DNSH printsiibi jälgimisele, peavad ÕÜ raames elluviidavad pikaajalised investeeringud läbima kliimakindluse analüüsi. Põhjendus tulusate investeeringute toetamiseks muudes ettevõtetes kui VKEd 2021. aasta jaanuari seisuga oli Eesti pk-sektoriga Ida-Virumaal seotud 4737 otsest töökohta ning hinnanguliselt u 6158–18 474 kaudset töökohta abistavates sektorites. Nagu selgitatud peatükis 2.1, võib pk-sektori hääbumise tõttu aastaks 2030 Ida-Virumaal kaduda u 3700 otsest ja kaudset töökohta, ning sedagi juhul, kui üleminek on sujuv ja konjunktuuris ei toimu järske muutusi. Põlevkiviga mitteseotud Ida-Viru ettevõtete viimaste aastate (2018–2021) statistikat vaadates ilmneb, et vaatamata ettevõtete arvu kasvule on töökohtade arv kahanenud peaaegu kõikides ettevõtte suurusgruppides. 2021. a on töökohti lisandunud vaid suurtesse ettevõtetesse, mis on võimelised looma ka keskmiselt rohkem töökohti – ühe ettevõtte kohta oli 2021. a suurtes ettevõtetes 5–6 korda rohkem töötajaid kui keskmise suurusega ettevõtetes (vt liide C, joonis 18). Seega töökohtade arv Ida-Virumaal pigem kahaneb ning seda mitte ainult pk-sektoris, vaid ka üldiselt. Töökohtade loomise hõlbustamiseks on Eestis mitu toetusprogrammi. Näiteks starditoetus, millega toetatakse kuni 24-kuu vanuste mikroettevõtete arendusplaanide elluviimist maksimaalselt 15 000 euroga, eeldusel, et luuakse vähemalt 2 uut töökohta. Aastatel 2015–2021 moodustasid Ida-Viru ettevõtete taotlused vaid 5% kõigist taotlustest (21 edukat taotlust). See oli üks madalaimatest 14 näitajatest üle Eesti. Kõigi rahuldatud Ida-Virumaalt saabunud taotluste summa sellel perioodil kokku oli u 375 000 eurot ning 7 aastaga loodi selle toetusega 44 uut töökohta. Alates 2020. a maist kuni 2022. a aprillini oli Ida-Virumaal rakendamisel tööstusinvesteeringute toetamise meede, mille tingimused sarnanesid ülalmainitud ÕÜFi suurinvesteeringu toetuse omadega. Kokku rahastati toetusskeemist 13 projekti, mille abil luuakse maakonnas 233 uut töökohta. 5 aastaga (2022–2027) oleks sama tempoga ja toetusega loodud vaid 582 töökohta. Eelnevast ülevaatest on ilmselge, et ÕÜFi vahenditest on põhjendatud ka muude ettevõtete kui VKEd toetamine, kuna ainuüksi VKEd ei suuda maakonnas piisavas mahus töökohti luua. Tulusate investeeringute soovituslik loetelu muudesse ettevõtetesse kui VKEd Selleks et tagada õiglase ülemineku kavas suurettevõtete projektiideede kajastamise läbipaistvus, korraldati 2021. aasta juunis kõikide Eesti suurettevõtete seas ideekorje, mille tulemusena saadud indikatiivne loetelu tulusatest investeeringutest muudes ettevõtetes kui VKEd on järgmine: Ettevõtte nimi Plaanitav tegevus Eeldatavad uued töökohad: otsesed / kaudsed / ehitus AS Sillamäe - Reisilaevade kai rajamine 40 / 1000 Sadam Eesti Energia AS - Pump-hüdroelektrijaama rajamine 25 / 400 - Taastuvenergia korrashoiukeskus 45 - Vesiniku tootmine ja lõppkasutamine 20 gaasitaristus ja rasketranspordis NPM Silmet OÜ - RE magneti tehas 1000 Viru Keemia - Puidukeemia toodete tootmine 250 / 1000 / 500 Grupp AS - Biopolüoolide tootmine 50 / 200 - Päikesepargi rajamine 15 / - / 50 - Tuulikupargi rajamine 20 / - / 100 Aquaphor - Uue veepuhastussüsteemide tehase ehitus 700 / 200 International OÜ Jeldwen Eesti AS - Saeveski loomine Ida-Virumaale 30-50 Golden Fields - Heinatehase rajamine (koostöös 100 Factory OÜ põllumeeste ühistuga KEVILI) Ragn-Sells AS - Kliimaneutraalse ülipuhta 50-70 / 300-400 kaltsiumkarbonaadi tootmine ajalooliselt keskkonda ladestatud põlevkivituhast suuremahulise materjalitööstuse tarbeks Fibenol OÜ - Bioressursi fraktsioneerimise tehnoloogial 70-100 (esimeses etappis) baseeruva biotööstus-kompleksi rajamine Ida-Virumaale Kõik ülalmainitud projektiideed on detailselt kirjeldatud käesoleva kava liites B. Ülalmainitud investeeringud kujutavad endast uusi tootlikke investeeringuid, mis ei too kaasa üleviimist ning mis on vajalikud ÕÜ kava rakendamiseks, kuna nad aitavad minna 2050. aastaks üle kliimaneutraalsele majandusele ning loovad Ida-Viru maakonda täiendavaid töökohti. Lähtudes ÕÜFi sekkumiste konkursipõhisest loogikast, ei ole enne taotlusvoorude avamist võimalik teada, kas üleval kirjeldatud projektid reaalselt kandideerivad rahastusele ÕÜ sekkumiste raames. Igal juhul, tuleb neil asjakohaste sekkumiste kaudu taotleda rahastamist konkurentsipõhiselt VKEdega samadel alustel ning vastata mh riigiabi, DNSH, ELi HKS regulatsiooni ning kliimakindluse nõuetele. 15 Biomassi kasutamise korral (nt Viru Keemia Grupp AS või Fibenol OÜ projektide puhul), peab kasutatav biomass vastama taastuvenergia direktiivis (REDII, 2018/2001/EU) sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusalade KHG heitkoguste vähendamisele suunatud investeeringute ammendav loetelu 2021. aasta juunis Eesti suurettevõtete seas läbiviidud ideekorje raames oli ettevõtete poolt esitatud mitu projektiideed, mis käsitlesid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist olemasolevates Ida- Virumaal asuvates ELi HKSi käitistes, sh Eesti Energia Auvere ja Balti elektrijaamade jäätmepuidule üleviimise projektiideed. Hetkel nende projektide toetamist Õiglase ülemineku fondist ei kavandata. Koostoime ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu programmidega ÕÜFi kavandamisel on võetud arvesse ajavahemikul 2021–2027 muude struktuurifondide ja riiklike programmide kaudu rahastatavaid meetmeid, sh moderniseerimisfond, REACT-EU, ümberkorraldamisrahastu ja heitkogustega kauplemise süsteemi kauplemistulu. Käesolevas ÕÜ kavas tehakse ettepanek rahastada ainult selliseid meetmeid, millel puuduvad riiklikult kavandatud analoogid või analoogide maht ei ole piisav, et toetada tõeliselt õiglast üleminekut Ida-Virumaal. Koostöös kohalike partneritega otsustati, et ÕÜFi rõhk Ida-Virumaal peab olema majanduse mitmekesistamisel ja uute töökohtade loomisel. Linnaruumi, energiatõhususe ja teenuste parandamist ning muid üldist piirkonna arengut soodustavaid tegevusi on plaanis ellu viia pigem teistest allikatest, sh EL programmide toel. Seega saab Ida-Virumaa õiglase osa ka muudest ELi vahenditest ning õiglase ülemineku meetmed on teistele vahenditele lisaks. Sotsiaalvaldkonnas täiendavad ÕÜF sekkumised ESF+ sekkumisi. ESF+ rakendamisel keskendub Eesti pikaajalise hoolduse korraldamisele, shuute teenuste arendamisele ja kvaliteedi tõstmisele. ÕÜFi raames keskendutakse nii uute teenuste arendamisele ja teenuste kvaliteedi tõstmisele kui ka spetsialistide motiveerimisele ja kompetentsi parendamisele, kuna Ida-Viru maakonnas on suur probleem baasteenuste pakkumisel / osutamisel ning teenuse kvaliteet on ebaühtlane. Üleminekust tingitud nõudluse kasvu kontekstis on vaja tugevdada maakonna võimekust sotsiaal- ja terviseteenuseid osutada. Kõikide eri rahastamisallikatega hõlmatud meetmete, sh muudest allikatest rahastatavate erilahenduste ja Ida-Virumaale suunatud suurprojektide kumulatiivne mõju kajastub riiklikus „Ida- Virumaa tegevuskavas 2030“ (vt ptk 2.3). Koostoime ja vastastikune täiendavus õiglase ülemineku mehhanismi teiste sammastega Eesti kaalub võimalust kasutada ÕÜMi II samba vahendeid selleks, et käsitleda kapitali kättesaamatuse probleemi, mis on pikka aega takistanud VKEde arengut Ida-Virumaal. ÕÜMi II sammas võiks tagada olemasolevatele ja uutele kohalikele VKEdele juurdepääs nende ümberkujundamiseks vajalikule kapitalile, mh selleks, et võimaldada neile ÕÜMi I samba raames kavandatud sekkumistes ja programmides osalemine. Avaliku sektori laenurahastu (ÕÜMi III sammas) kasutamist kaalutakse eelkõige eluaseme arenduste ja territooriumite taaselustamise projektide elluviimise jaoks. Õiglase ülemineku mehhanismi II ja III samba alusel toetatavad sektorid ja valdkonnad Toetust tuleks kaaluda kõigile ÕÜMi II ja III samba kohaselt toetuskõlblikele sektoritele (sh jätkusuutlik taristu, turismitaristu, teadustegevus, innovatsioon ja digiteerimine jne). Praegu ei ole sektoritele ega valdkondadele mingeid piiranguid ette nähtud. 16 3. JUHTIMISMEHHANISMID 3.1. Partnerlus Partnerlus Kooskõlas uue ÜSMi artikliga 6 on Eesti ÕÜ kava ettevalmistamisel kavandanud ja rakendanud laiaulatuslikku partnerlust, võttes arvesse ÕÜFi eripära. Riiklikul tasandil moodustas Rahandusministeerium ÕÜ kava ettevalmistamise ja elluviimise seire jaoks juhtkomisjoni, kuhu kuulub 20 peamist sidusrühma, sh:  Ministeeriumid (Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium);  Riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma esindajad;  Liidud ja katusorganisatsioonid (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Keemiatööstuse Liit, MTÜ Rektorite Nõukogu);  Kohalikud partnerid (Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ida-Viru Investeeringute Agentuur);  Keskkonnaorganisatsioonid (Eesti Keskkonnaühenduste Koda);  Eesti Töötukassa;  Noorte esindajad (MTÜ PWP Liit). Juhtkomisjon tegutseb ka rakenduskava seirekomisjoni töörühmana (kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 240/2014 artikliga 15). Piirkondlikul tasandil rajas IVOL piirkondliku ÕÜ platvormi, mis ühendab 52 piirkondlikku ja muud sidusrühma. Töösse panustavad ka muud sidusrühmad (nt Ida-Viru teadusnõukogu, haridus- ja turismiklastrid jne). Rahvusvahelisel tasandil osalevad Ida-Virumaa ÕÜ protsessi osapooled mitmes võrgustikus, nt üleeuroopalise õiglase ülemineku platvormi töös, ning vahetavad teadmisi teiste piirkondadega koostööprojektide ja algatuste (nt ExchangeEU, CINTRAN jm) kaudu. Kavatseme integreerida ÕÜFi nii partnerite kui ka abisaajate jaoks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed peatükis 2.4 loetletud sekkumistesse. Siiski on mitu haldussuutlikkusega seotud vajadust, mida kavatseme ÕÜFi tehnilise abi raames toetada, nimelt:  venekeelsetele abisaajatele ja kogukonnale keskenduv kommunikatsioon;  IVOLi toetamine tõhusate teabevoogude tagamiseks ja abisaajate abistamiseks projektide ettevalmistamisel ja koordineerimisel ning üleminekuga seotud teadmiste suurendamiseks piirkondlike partnerite seas;  IVOLile ja teistele partneritele võimaluste pakkumine, et osaleda rahvusvahelistes võrgustikes, parimate tavade jagamises ja oskuste arendamisega seotud meetmetes;  suuremate ühiskondlike sidusrühmade (ametiühingud, äri- ja keskkonnaorganisatsioonid) suutlikkuse suurendamine aktiivseks osalemiseks ÕÜ protsessis. Avaliku konsulteerimise tulem Lisaks ÕÜ juhtkomisjoni ja piirkondliku platvormi loomisele toimus ÕÜ kava ettevalmistamise käigus mitmekesine avalik konsultatsioon, sh avalikud seminarid, kirjalikud konsultatsioonid, teemarühmad, arutelud sidusrühmadega, üldsuse teavitamine ja teabe levitamine jms. 2020. aasta suvel korraldati avaliku arvamuse küsitlus, mille eesmärk oli hinnata kohalike elanike rahulolu piirkonna praeguse olukorraga ja saada kinnitust tulevaste arenguvajaduste kohta. Küsitluse käigus koguti üle 1500 vastuse. Küsitluse kohaselt oldi enamasti rahul Ida-Virumaa looduskeskkonna 17 ja külastuskohtade mitmekesisusega, piirkonna kultuurilise mitmekesisusega, avalike ruumidega, haritud ja töökate inimestega ning transpordiühendusega. Arenguvajadustena mainiti nt töökohtade loomist, ettevõtluskeskkonna arendamist ja konkurentsivõimelisi palkasid. Noored (alla 30-aastased isikud) on vähem rahul piirkonna vaatamisväärsuste, kultuurilise mitmekesisuse ja avalike ruumidega ning ei pruugi pidada kohalike inimesi eriliselt harituks ega töökateks. Noored on aga rohkem rahul aktiivse ja kokkuhoidva kohaliku kogukonna ning kohalike avalike teenustega. Noored peavad tähtsaks investeerida taastuvenergiasse ning näevad oma tulevikku töökohtadel, mis eeldavad inimestega suhtlemist või on loomingulised (sh IT-sektor). Noorte arvates on Ida-Viru inimtekkeline keskkond aegunud ja aktiivse liiklemise võimalused puudulikud. 2021. a novembris-detsembris toimus noorte kliimakogu, milles osales u 30 eri vanuses Ida-Viru noort, kes esitasid täiendusettepanekuid käesolevasse kavasse. Pärast kliimakogu lõppemist, moodustasid selles osalenud noored mittetulundusühingu (MTÜ PWP Liit), mis on praeguseks võetud liikmeks ÕÜ juhtkomisjoni. Seega, noored on Eesti ÕÜ protsessis teiste huvigruppidega võrreldes võrdväärtuslikud partnerid. 3.2. Seire ja hindamine ÕÜFi sekkumisi jälgitakse kogu rakendusperioodi jooksul pidevalt vastavalt peatükis 4 esitatud näitajatele. Samuti tehakse kaks hindamist: vahehindamise lähteülesanne töötatakse välja 2025. aastal ja viiakse ellu 2026. aastal; lõpphindamise lähteülesanne töötatakse välja 2029. aastal ja viiakse ellu 2030. aastal. Mõlemal hindamisel käsitletakse ÕÜFi edusamme, kuid võetakse arvesse ka ÕÜMi II ja III samba projekte, poliitikaeesmärgi nr 5 („Inimestele lähedasem Eesti“) projekte, mida viiakse ellu Ida-Virumaal, samuti muid konkreetselt Ida-Virumaale suunatud meetmeid. See lähenemisviis tagab, et ÕÜFi analüüsitakse vastastikuse täiendavuse alusel teiste meetmetega. 3.3. Koordineerimis- ja seireorgan(id) Eesti ÕÜFi korral on rakendusasutused (st teise tasandi vahendusasutused) samad, mis struktuurifondide sekkumiste puhul. Seega vastutab ÕÜFi rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest struktuurifondide rakenduskava seirekomisjon, kuhu kuuluvad kõik asjaomased ministeeriumid ja peamised partnerite katusorganisatsioonid. ÕÜFi juhtkomisjon (mida on kirjeldatud eespool) tegutseb seirekomisjoni alluvuses töörühmana. 4. PROGRAMMIPÕHISED VÄLJUND- VÕI TULEMUSNÄITAJAD Programmipõhised näitajad on ette nähtud ainult meetmete jaoks, mis on seotud KOVide investeeringutega ÕÜFi toetusõiguslikesse aladesse ja piirkondlike algatuste toetuseks, et võimendada õiglast üleminekut. Mõlemad meetmed võimaldavad taotlejatel valmistada ette ulatuslikumat tegevust ja seetõttu on vaja programmipõhiseid näitajaid, et vältida mitmekordset kohaldamist väga piiratud arvu tegevuste korral, mis vastavad igale väljundile või tulemusnäitajale. Tabel 1: Väljundnäitajad Erieesmärk ID Näitaja Mõõtühik Vahe- Sihtväärtus eesmärk (2029) (2024) 18 JTF RCO 01 toetatavad ettevõtjad ettevõtjad 80 318 JTF RCO 02 toetust saavad ettevõtjad ettevõtjad 20 78 JTF RCO 04 mitterahalist toetust saavad ettevõtjad 60 240 ettevõtjad JTF RCO 15 loodud ettevõtlusalase inkubatsiooni ettevõtjad 10 85 suutlikkus JTF PSO43 osaluskordade arv osaluskord 4003 14 564 JTF RCO 38 toetatava taastatud maa pindala ha 20 100 JTF RCO 18 suurema energiatõhususega eluruumid / 0 400 eluruumid korterid Tabel 2: Tulemusnäitajad Sihtväärtus Mõõtühik Baas- või Andmete eesmärk võrdlus- Vaatlus- väärtus Näitaja (2029) allikas aasta Eri- ID JTF RCR 01 Toetatavates üksustes loodud „Täistööaj 0 2021 1075 SFOS / töökohad a projekti ekvivalent aruanded i aastas JTF RCR 10 Toetatavates üksustes loodud 0 2021 40 SFOS / 2 teadusuuringute valdkonna Täistööaja projekti töökohad ekvivalent aruanded i aastas JTF RCR 02 erasektori investeeringud, euro 0 2021 340 000 SFOS / mis täiendavad riigi toetusi 000 projekti aruanded JTF RCR 03 toote- või protsessiinnovatsio ettevõtjad 0 2021 30 SFOS / oni kasutusele võtvad VKEd projekti aruanded JTF RCR 04 turundus- või organisatsioonii ettevõtjad 0 2021 20 SFOS / nnovatsiooni kasutusele võtva projekti d VKEd aruanded JTF PSR41 osalejad, kes said lahkudes kv osalejate a 0 2021 11 475 SFOS alifikatsiooni rv / projekti aruanded JTF PSR 43 Peale teenuse saamist osalejate a 0 2021 845 SFOS / tööhõives olev tööealine rv Statistikaa elanikkond met JTF RCR 18 VKEd, kes kasutavad ettevõtlu ettevõtjai 0 2021 40 SFOS / sinkubaatori teenuseid pärast d aastas projekti inkubaatori asutamist aruanded JTF RCR 29 hinnangulised KHG t 1300 2024 1000 SFOS / heitkogused CO2 ekv/a projekti aruanded JTF RCR 52 taastatud maa, mida ha 0 2021 60 SFOS / kasutatakse rohealade, projekti sotsiaaleluruumide, aruanded majandusliku või muu kasutuse jaoks JTF RCR 26 Primaarenergia aastane MWh/aast 6000 2021 3600 SFOS / tarbimine (sellest: elamud, as projekti aruanded 19 üldkasutatavad hooned, ettevõtted, muu) 20 LIIDE A: EESTI ÕÜF SEKKUMISTE DETAILNE KIRJELDUS Selgitus: ÕÜF vahendeid on plaanis jaotada kahe tegevussuuna vahele. Esimese tegevussuuna eesmärgiks on aidata ümber korraldada ja mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust ja tööjõudu; teine tegevussuund käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Täpsemalt, ÕÜF meetmestik on planeeritud järgmisena: Sekkumise nimetus Lühikirjeldus Tegevussuund nr 1: majandus ja tööjõud Ida-Viru Sekkumise eesmärk on mitmekesistada piirkonna majandust, toetades uusi suurinvesteeringute suuremahulisi tootlikke investeeringuid suurema lisandväärtusega toetus (sh tööstus) töökohtadega ettevõtetesse. Meede on kättesaadav nii VKEdele kui ka suurematele ettevõtetele (vt allpool ja liide B), tingimusel et nad vastavad ÕÜFi, ELi HKSi süsteemi, riigiabi ning DNSH nõuetele; biomassi kasutamise korral, peab kasutatav biomass vastama taastuvenergia direktiivis (REDII, 2018/2001/EU) sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Meetmest toetatakse eeskätt põhivarainvesteeringuid uute toodete tootmiseks (või teenuste pakkumiseks) ja ettevõtete (või üksuste) rajamiseks. Toetussummad olenevad projekti mahust, ettevõtte suurusest, loodud töökohtade arvust, palgatasemest jm kriteeriumitest. Toetust antakse jooksva taotlemise kaudu. Ida-Viru ettevõtluse Sekkumisel on kaks eesmärki: teadmusmahukuse 1) kasvatada ettevõtete teadmusmahukust, et arendada Ida-Virumaal kasvatamise toetus suure lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua sellega seotud uusi töökohti. Sekkumine toetab mh rakendusuuringute tellimist ja/või läbiviimist, uute tehnoloogiate loomist, katsetamist ja teadustöötajate palkamist Eesti nutika spetsialiseerimise strateegiaga vastavuses olevates valdkondades. Sekkumine on kättesaadav nii VKEdele kui ka suurematele ettevõtetele, tingimusel et nad vastavad ÕÜFi, riigiabi ja DNSH nõuetele. Toetust antakse konkursside kaudu; 2) tosta Ida-Virumaal tegutsevate haridus- ja teadusasutuste voimekust pakkuda piirkonna ettevotlusele vajalikke teadmusteenuseid ja tohustada teadusasutuste, korgkoolide ja ettevotete koostö ö d Ida-Virumaal. Tegevuse tulemusena kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate ettevotete arv Ida-Virumaal, suureneb piirkonna teadus- ja korgharidusasutuste koostö ö ettevotetega, paraneb piirkonna ettevotete ligipääs tehnoloogiaalasele teavitamisele ja nõustamisele, arendatakse laboriteenuseid ja piirkonnas tegutsevate ettevõtete ja asutuste ühishuvidest kantud teadus- ja arendustegevust. Tegevusi rahastatakse programmipõhiselt teadusasutuste ja kõrgkoolide konsortsiumi ühise tegevuskava kaudu. Ettevõtluse Sekkumise eesmärk on luua täiendavate nõustamisteenuste rakendamise mitmekesistamise ning mitme inkubaatori (tööstusinkubaator Narvas ning digiinkubaator ja tugiteenused ja meediainkubaator Jõhvis) loomise kaudu eeldused majandusstruktuuri -taristu muutmiseks, sh uute ettevõtete ja töökohtade tekkimiseks, uuenduslike toodete ja teenuste väljaarendamiseks, iduettevõtete ökosüsteemi ning 21  loomevaldkonna arenguks (sellel on eriti oluline mõju kohalike noorte ja naiste võimekuse suurenemisele, vt ptk 2.2) ning piirkonna turunduseks. Väikeettevõtluse Sekkumise eesmärk on suurendada Ida-Virumaal tegutsevate väike- ja toetus mikroettevõtete pikaajalist konkurentsivõimet ja ekspordisuutlikkust, suurendades nende struktuur- ja inimkapitali. Sekkumine on suunatud just väikestele- ja mikroettevõtetele ning arvestab nende suutlikkusest tulenevate vajadustega: toetussummad on väiksemad ning toetusmäärad on kõrgemad (võrreldes suurinvesteeringute toetusega), toetatavate tegevuste arv on mitmekesisem. Toetatakse nii tootlikke investeeringuid uuenduslike ja suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisse kui ka ettevõtete sisemise suutlikkuse suurendamist, nt personali-, müügi- , turundus-, tehnoloogia-, tootmis- ja teenindusprotsesside arendamist. Rahastamine toimub avatud konkursside kaudu. Tööle asumise toetus Sekkumine koosneb kahest meetmest: ning töötajate 1) ajutine toetus pk-sektoris töö kaotanud töötajatele. Toetusmeetme ümberprofileerimise põhikomponent on pärast uuele tööle asumist töötajale toetuse maksmine, toetus et kompenseerida osaliselt eeldatavalt madalamat sissetulekut teatud põlevkivisektori ajavahemiku (0,5–1 aasta) jooksul. Sekkumise eesmärk on motiveerida pk- töötajatele sektori töötajaid võimalikult kiiresti (kuni 100 päeva jooksul) uut tööd leidma ning pehmendada nende üleminekut uude valdkonda. Meede aitab ära hoida pikaajalist töötust, võimalikke kaasnevaid sotsiaal- majanduslikke probleeme ning töötajate töövalmiduse ja konkurentsivõime vähenemist. Töötajaid aktiveerivad meetmed on osa tööturuasutuse standardpaketist (riiklik rahastus või ESF), mistõttu neid käesolevas meetmes eraldi ei käsitleta; 2) ümber- ja täiendusõppeprogrammid, mis hõlmavad paremat täiendus-, ennetus- ja ümberõppe pakkumist, toetades pk-sektorist teistesse valdkondadesse lahkuvate inimeste sujuvat üleminekut või nende ümberprofileerimist samas ettevõttes. Meede on peamiselt suunatud pk- sektori praegustele ja endistele töötajatele. Sekkumist viib ellu Eesti Töötukassa. Ida-Viru Sekkumise eesmärk on olenevalt piirkonna ettevõtete vajadusest täienduskoolituse suurendada koolituskohti kutseõppes, kõrghariduses ja täienduskoolituses mahu suurendamine nii kooli- kui ka töökohapõhises õppevormis, tagades õppijatele ning uute keeleoskused, digipädevuse ja ettevõtliku suhtumise ning pöörates tasemeõppe tähelepanu ka roheoskuste arendamisele. Toetatakse õppimisvõimaluste õppekavade loomist kutse- ja kõrghariduses; erialase täiend- ja ümberõppe võimaluste arendamine ning loomist kvalifikatsiooni omandamiseks ja tõstmiseks; täiskasvanute üld- ja käivitamine kutse- ja võtmepädevuste, sh ettevõtluspädevuste, rohe- ja digioskuste jm kõrghariduses arendamist; elukestva õppe populariseerimist; koolitajate koolitamist. Sekkumise alusprogramm töötatakse välja ja seda hallatakse juhtkomisjoni kaudu, mis hakkab koosnema kohalikest äri-, koolitus- ja haridussektori esindajatest, tagades nõnda hariduspakkumise vastavuse kohalikele ootustele. Tegevussuund nr 2: keskkond ja sotsiaalne kaasatus 22 Korterelamute Sekkumise eesmärk on korterelamute rekonstrueerimine, mille läbi energiatõhususe väheneb hoonete energiatarbimine ning elutingimused paranevad tänu toetamine paremale sisekliimale ja eluasemete üldisele kvaliteedile. Senine üle- eestilise rekonstrueerimise toetusmeetme statistika näitab, et Ida-Viru maakonnas, Valga maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on taotluste esitamine olnud tagasihoidlik. Korterelamute rekonstrueerimise toetusi on varasemalt diferentseeritud nii, et suuremad toetussummad suunatakse madalamate kinnisvarahindadega ehk turutõrgetega piirkondadesse nagu Ida-Virumaa. Arvestades rekonstrueerimise vajaduse mahukust on mõistlik suunata täiendavaid vahendeid soodsamate tingimustega Ida-Virumaale. Sekkumise tegevusi rahastatakse läbi avatud taotlusvooru. Kaevandamisega ja Sekkumise eesmärk on leevendada põlevkivi ja muude maavarade põlevkivi kasutamisest tulenevaid keskkonnamõjusid. Meede koosneb kolmest töötlemisega seotud tegevusest: keskkonna- a) mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamine ja probleemide / või nende looduslikkuse taastamine (sh põlevkivikaevanduse lahendamine, pärandmõjuna muutunud põhjaveerežiimi uuring ja kaevandatud alade jäätmekäitluse korrastamine), luues seeläbi tingimused saastunud alade kasutamiseks, piirkondlik näiteks metsamajandusmaana, tööstusaladena jms (objektid valitakse arendamine ning mitme uuringu alusel, sh LIFE IP CleanEST jt); tervisekahjude vähendamine b) pikaajalise uuringu korraldamine kohalike inimeste kokkupuute kohta looduslike ja sünteetiliste ühenditega elu- ja töötamiskeskkonnas ning nende mõju hindamine inimeste tervisele ja heaolule (asjaomane erialatermin on biomonitooring). Sekkumise tegevusi rahastatakse programmipõhise tegevus- ja investeerimiskava alusel. Ühiskondlikku Sekkumine keskendub tegevusele, mis täiendavad üldisi riiklikke muutust toetavate jõupingutusi Eesti heaolusüsteemi ajakohastamisel ning võimaldavad Ida- sotsiaal- ja Virumaa sotsiaal- ja terviseteenuste süsteemil edukalt toime tulla nõudluse terviseteenuste kasvuga teenuste järgi ning rahvastiku vähenemise ja KOVide sissetulekute arendamine vähenemisega, mis tulenevad põlevkivitööstuse hääbumisest Ida- Virumaal. Kui uue perioodi ESF+ rakendamisel keskendub Eesti pikaajalise hoolduse korraldamisele, sh uute teenuste arendamisele ja kvaliteedi tõstmisele, siis ÕÜFi raames keskendutakse nii uute teenuste arendamisele ja teenuste kvaliteedi tõstmisele kui ka spetsialistide motiveerimisele ja kompetentsi parendamisele, kuna maakonnas on suur probleem baasteenuste pakkumisel / osutamisel ning teenuse kvaliteet kõvasti lonkab. Tulemusena, käesolev sekkumine keskendub kolmele Ida-Viru- spetsiifilisele tegevusele: a) integreeritud teenuste (sotsiaal- ja tervishoiuteenused) kättesaadavuse parandamine Ida-Viru maakonnas, mille tulemiks on katkematu teenus klientide jaoks (sh vaimse tervise valdkonnas). Ida-Virumaa probleemid on juba praegu teravamad, kui mujal Eestis ning väljumine põlevkivipõhisest majandusmudelist ägestab neid potentsiaalselt veelgi. Hästi toimiv sotsiaalkaitse- ja tervishoiusüsteem on ülemineku raames oluline element, kuna sellest sõltub kas inimesed näevad piirkonnas elamise võimalusi või otsivad neid mujalt. Seetõttu on investeeringud sotsiaal- ja 23  tervishoiuteenuste kvaliteedi ning kättesaadavuse parendamisse ÕÜF vahenditest möödapääsmatu; b) motivatsioonipaketi loomine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistide jaoks, et motiveerida neid valima töökohaks pk-sektori pikaajaliste tervisemõjudega ja endiste pk-sektori töötajate sissetulekute vähenemise tõttu täiendava sotsiaalmajandusliku surve all kannatav piirkond. Motivatsioonipaketi raames pakutakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele ja tulevastele spetsialistidele koolitusi ja õpetatakse täiendavaid erioskusi, mis aitavad omakorda piirkondlikult ühtlustada pakutava toe kvaliteeti; c) KOVidega ja kodanikuühendustega koostöös innovatsiooniprogrammi käivitamine, mille eesmärk on uute kohaspetsiifiliste sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine ning koostöö tugevdamine erinevate poolte ja pk-sektori töötajatele sihtrühmade vahel. Sekkumise tegevusi rahastatakse programmipõhise tegevus- ja investeerimiskava alusel. Kohalike Sekkumise eesmärk on toetada Ida-Viru KOVe pk-st väljumisest tingitud omavalitsuste mõjudega kohanemisel, sh tulubaasi vähenemisega ning avalike teenuste investeeringud ajakohastamise vajaduse rahuldamisega. Toetakse vaid selliseid projekte, õiglase ülemineku mis on kooskõlas ÕÜFi nõuetega ega ole toetatavad teistest ELi ja riiklikest toetuskõlblikes vahenditest (nt ERF või ESF+). Käesoleva meetme raames fookuseeritakse valdkondades eelkõige KOV hoonete energiatõhususe parendamisele ja sotsiaalse infrastruktuuri ajakohastamisele; võimalike projektiideede loetelu on hetkel koostamisel koostöös Ida-Viru omavalitsuste liiduga (IVOL). Sekkumise tegevusi rahastatakse programmipõhise tegevus- ja investeerimiskava alusel. Projektide eelvalik investeerimiskavasse lisamiseks tehakse koostöös KOVidega. Piirkondlike Kuna ÕÜF on kavandatud piirkondade ja inimeste jaoks kliimaneutraalsele algatuste toetus majandusele ülemineku mõjude käsitlemiseks, on selle sekkumise eesmärk õiglaseks suurendada piirkonna säilenõtkust, andes inimliku mõõtme ja üleminekuks konstruktiivse emotsionaalse tausta üleminekuprotsessile ning toetades kohalikke rohujuuretasandi algatusi, mis aitavad kaasa ÕÜFi üldmissioonile. Meetme fookus on keskkonnasäästliku eluviisi edendamisel individuaalsel ja kogukondlikul tasandil ning sotsiaalsel ettevõtlusel. Toetatavate tegevuste seas võivad olla järgmised algatused (näiteks): kogukonnapõhised haridus- ja sotsiaalse kaasatuse algatused; noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused; keskkonnateadlikkuse ja ringmajandustavade edendamine; sotsiaalne innovatsioon; kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamine, arendamine ja tõlgendamine jms. Selle meetme positiivseks kõrvalmõjuks on kodanikuühiskonna tugevnemine, piirkonnas elavate inimeste kuuluvustunde paranemine, piirkonna atraktiivsuse suurendamine ja sotsiaalse ettevõtluse arenemine. Tegevusi viiakse ellu koostöös kohalike partneritega avatud konkursside kaudu. 24 LIIDE B: SUURETTEVÕTETE VÕIMALIKUD TULUSAD INVESTEERINGUD Selgitus: Õiglase ülemineku fondi reeglite kohaselt peab õiglase ülemineku kavas eraldi välja tooma nimekirja kaalumisel olevatest uutest suurettevõtete projektidest Ida-Virumaal. Selleks et tagada õiglase ülemineku kavas suurettevõtete projektiideede kajastamise läbipaistvus, korraldati 2021. aasta juunis kõikide Eesti suurettevõtete seas ideekorje. Selle tulemusena saadud indikatiivne loetelu tulusatest investeeringutest on koondatud käesolevasse õiglase ülemineku kava liitesse. Selles liites ära nimetamine ei tähenda automaatselt suurettevõtete projektiideede finantseerimist või eelistamist väljaspool konkurssi ega too kaasa kohustust meetmete avamisel toetust taotleda, vaid annab suurettevõtetele võimaluse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kõrval õiglase ülemineku fondi raames ettenähtud toetustele kandideerida teiste projektiideedega ühtsetel alustel. Rahandusministeerium on hinnanud esitatud projektiideede vastavust õiglase ülemineku fondi määruses sätestatud nõuetele (sh fossiilkütuste välistus), kuid projektiideid ei ole hinnatud nende võimaliku väärtuse või muude kriteeriumite põhjal. ÕÜF meetmetest toetuse taotlemisel peavad siin liites välja toodud projektid eelnevalt tõendama vastavust DNSH põhimõttetele, määrama potentsiaalset kuuluvust ELi HKS süsteemi ning läbima kliimakindluse analüüsi. Biomassi kasutamise korral (sh Viru Keemia Grupp AS või Fibenol OÜ projektide puhul), peab kasutatav biomass vastama taastuvenergia direktiivis (REDII, 2018/2001/EU) sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Ettevõtte nimi Plaanitava Plaanitava tegevuse lühikirjeldus tegevuse nimetus AS Sillamäe Sadam Reisilaevade kai Lühikirjeldus: sellise reisilaevade kai ehitamine Sillamäele, mis rajamine võimaldaks taasavada Sillamäe ja Kotka (Soome) vahelise regulaarse parvlaevaliini ning teenindada ka Peterburi (Venemaa) külastavaid kruiisilaevu. Tegevus muudaks kogu Kirde-Eesti avatumaks maailmale, motiveeriks ettevõtluse arendamist, suurendaks tööhõivet, lihtsustaks kaubavahetust, parandaks elanike elukvaliteeti ning pidurdaks nende väljarännet. Panus 2050. a eesmärki: aitab reprofileerida Ida-Viru majandust loodus- ja puhketurismi suunas, mille mõju kliimale on märgatavalt väiksem kui põlevkivi baasil funktsioneerival majandusel. Loodavad/säilitatavad töökohad: u 40 uut otsest töökohta (sadamas, PPAs ja MTAs koos) ning hinnanguliselt üle 1000 kaudse töökoha. Investeeringu maht: u 15 mln €. Eesti Energia AS Estonia pump- Lühikirjeldus: eesmärk on kuni 50 MW nimivõimsusega ja kuni hüdroelektrijaama 500 000 m3 mahtuvusega energiasalvestusüksuse rajamine (pumphüdroelektrijaama) rajamine. Rajamisel kasutatakse inimtekkelisi pinnavorme, sh Estonia kaevanduskäike ning ülemist veereservuaari. Projekti kontseptsiooni oleme välja töötanud koostöös AFRY Austria GmbH-ga. Panus 2050. a eesmärki: Estonia pumphüdroelektrijaam vähendaks õhku paisatava CO2 kogust aastas kuni 200 000 t võrreldes põlevkivienergiaga. Estonia pumphüdroelektrijaama ehitamise ajal väheneb Eesti jäätmeteke, kuna taaskasutatakse aherainet ning võetakse kasutusse Estonia kaevanduskäigud ja tööstusterritoorium. 25  Loodavad/säilitatavad töökohad: u 400 uut ajutist töökohta ehitamise ajal (u 3 a) ja u 25 uut püsivat töökohta (võimalik olemasoleva personali ümberõpe). Investeeringu maht: 40 kuni 105 mln €, olenevalt jaama võimsusest (50 MW või 100 MW). Taastuvenergia Lühikirjeldus: taastuvenergia korrashoiukeskus luuakse, arvestades korrashoiukeskus taastuvenergeetika tootmisvarade prognoositavat hüppelist kasvu Eestis ja lähipiirkonnas. Taastuvenergia korrashoiukeskuse eesmärk on pakkuda oma klientide varade halduseks terviklikke ja tõhusust suurendavaid lahendusi. Keskuse teenuste hulka hakkavad kuuluma taastuvenergia varade plaaniline hooldus, riketele reageerimine, seadmete remont, mitmesugused eriinspektsioonid, demontaaž ja muud teenused. Panus 2050. a eesmärki: projektiga tagatakse klientide taastuvenergia varade efektiivsus ja pikendatakse nende eluiga, ettevõtte tegevuse kaudu kasvatatakse valdkonna spetsialistide hulka, tänu millele paraneb valdkonna jätkusuutlikus. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 45 uut otsest töökohta. Investeeringu maht: 2,7 mln €. Vesiniku tootmine Lühikirjeldus: projekti eesmärk on toota keskkonnasäästlikku rohelist ja lõppkasutamine vesinikku Ida-Virumaal ja osaleda erinevates transpordisektori gaasitaristus ja vesinikuprojektides ning toota vesinikku ka maagaasi asendamiseks rasketranspordis gaasitaristus. Panus 2050. a eesmärki: rohevesiniku kasutus diislikütuse asemel aitab rasketranspordis vähendada CO2 heidet. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 20 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 40 kaudset töökohta. Investeeringu maht: 50 mln €, NPM Silmet OÜ RE magneti tehas Lühikirjeldus: eesmärk on rajada Sillamäele RE magnetite tootmistehas tootmisvõimsusega 5000 tonni aastas, et rahuldada taastuvenergeetika ja autotööstuse jaoks vajalike magnetite rohepöördest tekitatud suurenevat nõudlust. Magnetitehas saab olema esimene omataoline täistsükliga ettevõte – alustades muldmetallide tootmisest maagi kontsentraadist ja lõpetades magnetite valmistamisega. 100% tootmisjäätmetest taaskasutatakse ettevõttes endas. Tehas võimaldab ümbertöötada juba kasutuses olnud magneteid, millega astutakse pikk samm magnetite ringmajanduse poole. Silmet on ainus tööstuslikult muldmetalle tootev ettevõte Euroopas. Planeeritud tehas on NPM Silmeti oluline laiendusprojekt, mis aitab 2035. aastaks rahuldada 10,5% ELi magnetite nõudlusest. Kuna kasutatav tehnoloogia on uudne, pakub tehas kohalikele noortele võimalust rakendada oma potentsiaali tänapäevaste tehnoloogiate kasutamisel. Panus 2050. a eesmärki: tehas on süsinikdioksiidi netonegatiivne ning aitab märkimisväärselt kaasa roheleppe eesmärkide täitmisele, kuna RE magnetid on keskkonnasäästliku tehnoloogia põhikomponendid. Nt elektrisõidukitesse ja tuulikutesse paigaldatud 5000 tonni magneteid vähendavad süsinikdioksiidi heidet 8–15 Mt/a. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse üle 1000 uue otsese töökoha. Investeeringu maht: u 100 mln €. Viru Keemia Grupp Puidukeemia Lühikirjeldus: projekti peamine eesmärk on Ida-Virumaal halva AS toodete tootmine kvaliteediga paberipuidust puidukeemiatoodete tootmine. Tehase toodang leiab kasutust paberi-, tekstiili- ja keemiatööstuses, sh farmaatsia-, toiduaine-, värvitööstuse- ja kosmeetikatoodetes ning biokomposiitidel põhinevates materjalides. Lisaväljundina on biomassil põhineva taastuvelektrienergia tootmine, mis tarnitakse avatud turule ning soojusenergiat piirkonna kaugküttevõrkudele ja tööstustarbijatele. 26  Panus 2050. a eesmärki: taastuvast allikast toodetud keemiatooted asendavad nafta baasil toodetud kemikaale, vähendades keemiatööstuse sõltuvust fossiilkütustest. Tootmine on negatiivse CO2 heitega. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 250 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 1000 kaudset töökohta, lisaks 500 töökohta ehituse ajal. Investeeringu maht: u 800 mln €. Biopolüoolide Lühikirjeldus: eesmärk on biopolüoolide tootmine rapsiõlist või tootmine tallõlist. Harilikult toodetakse polüooli nafta baasil ning kasutatakse polüuretaani (maailmas levinumaid polümeermaterjale) tootmisel. Üha enam suureneb aga nõudlus taastuval toorainel põhineva biopolüooli järele. VKG vaikude sünteesi baasilt arendatakse biopolüooli tootmine mahus 12 000 t/a. Panus 2050. a eesmärki: projekti tulemusel asendatakse nafta baasil toodetud polüoolid looduslikust toorainest toodetud biopolüooliga, mille tulemusena fossiilse tooraine tarbimine väheneb. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 50 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 200 kaudset töökohta. Investeeringu maht: 0,1 mln € arendustegevuses, 10 mln € tehase rajamisel. Päikesepargi Lühikirjeldus: Aidu ja Ahtme päikeseparkide rajamine rajamine koguvõimsusega 35 MW, mis võimaldab lisaks taastuvenergia tootmisele kasutusele võtta Ahtme endise prügila väheväärtusliku maa ja Aidu karjääris taaskasutada elektrijaama alustarindi rajamisel aheraine killustikku. Panus 2050. a eesmärki: tegevusel on pikaajaline mõju Eesti tootmise CO2 heite vähendamisel. Võimaldab võtta kasutusse väheväärtuslikku maad ja taaskasutada aheraine killustikku. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 15 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 50 kaudset töökohta tootmise arendamisel ja rajamisel. Investeeringu maht: 0,15 mln € arendustegevuses, 25 mln € päikesepargi rajamisel. Tuulikupargi Lühikirjeldus: Lüganuse valda 50 MW tuulikuparkide rajamine, mis rajamine võimaldab toota konkurentsivõimelist taastuvenergiat. Panus 2050. a eesmärki: tegevusel on pikaajaline mõju Eesti tootmise CO2 heite vähendamisel. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 20 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 100 kaudset töökohta tootmise arendamisel ja rajamisel. Investeeringu maht: 0,5 mln € arendustegevuses, 65 mln € tuulikupargi rajamisel. Aquaphor Uue Lühikirjeldus: Aquaphor arendab ja toodab joogi- ja koduvee International OÜ veepuhastussüstee puhastussüsteeme ning tööstuslikke, kaubanduslikke ja meditsiinilisi mide tehase ehitus veepuhastussüsteeme. Kliima soojenemise, mikrobioloogilise saaste, rannikualade soolase vee, plastist ühekordsetest toodetest loobumise jm aspektide tagajärjena kasvab koduvee puhastamise ja kõrgtehnoloogilise veepuhastuse turg eeldatavasti hüppeliselt kuni 2035. aastani. Aquaphor International OÜ plaanib turule tuua uue põlvkonna äri- ja tööstuslikud POE-klassi veepuhastussüsteemid, millega seoses on tekkinud vajadus laiendada ettevõtte tootmisvõimsusi u 110 000 ruutmeetri suuruse tehase võrra. Panus 2050. a eesmärki: tegevus aitab kaudselt leevendada kliimamuutuste mõju. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 700 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 200 kaudset töökohta tarneahelas. 27  Investeeringu maht: u 160 mln €. Jeldwen Eesti AS Saeveski loomine Lühikirjeldus: eesmärk on ehitada täiesti uus täisautomaatne saeveski Ida-Virumaale Ida-Virumaale, kus teisi saeveskeid pole. Väljundtoodangu koguvõimsus u 150 000 m3. Panus 2050. a eesmärki: uute töökohtade loomine Ida-Virumaal. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 30–50 uut otsest töökohta perspektiiviga suurendada töökohtade arvu kuni 150ni. Investeeringu maht: u 40 mln €. Golden Fields Heinatehase Lühikirjeldus: eesmärk on rajada Ida-Virumaale heinatehas, kus Factory OÜ rajamine kuivatada ja pakkida ekspordiks rohelist haljasmassi, pressida (koostöös looduslikult kuivatatud heina, paigaldada söödapelleti tootmisliin ja põllumeeste seda toodangut ka eksportida. Lisaks, kavas on rajada proteiini ühistuga KEVILI) sisaldavatest viljadest (hernes, uba jne) proteiini eraldamise üksus. Kirjeldatud tehas töötab praegu Lääne-Viru maakonnas Roodeväljal, kus tänastest toormetarnijatest u 50% on Ida-Virumaa põllumajandusettevõtted. Tegu on tootmise laiendamisega. Panus 2050. a eesmärki: heintaimedest toorme tootmine on keskkonnasäästlik tegevus; haljasmassi kuivatite jaoks vajalikku soojusenergiat toodetakse biomassi kateldega. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 100 uut otsest töökohta. Investeeringu maht: 25 mln €. Ragn-Sells AS Kliimaneutraalse Lühikirjeldus: projekti eesmärk on toota kliimaneutraalset kõrge ülipuhta puhtuseastmega sünteetilist kaltsiumkarbonaati (PCC), mida kaltsiumkarbonaa kasutatakse erinevates materjalitööstustes. Toormaterjalina di tootmine kasutatakse ainult keskkonda jäätmetena ladestatud põlevkivi tuhka ajalooliselt (praeguseks on seda akumuleerunud hinnanguliselt u 600 miljonit keskkonda tonni), mis on tehnoloogiliselt eraldatud fossiilkütuste tootmisest / ladestatud kasutamisest. Praegu maailmas toodetav PCC saadakse lubjakivi põlevkivituhast kaevandamise ja põletamise teel, mille tootmise jalajälg on võrreldav suuremahulise tsemenditööstusega. Ragn-Sellsi tehnoloogias põletamisprotsessi ei materjalitööstuse kasutata. Selle asemel rakendatakse põlevkivituha jäätmete tarbeks töötlemisel leostamisprotsessi, kusjuures kasutatav vesi on ringluses. Ühtlasi seotakse tootesse CO2, mille maht on suurem kui kogu toomisprotsessi vältel emiteeritav CO2 kogus. Eelistatult pärineb PCC tootmise käigus seotav CO2 biomassil põhinevast elektri- ja soojusenergia sektorist. Alternatiivina kaalume liitumist Northen Lighti projektiga, mille raames transporditakse Rootsis atmosfäärist kokku kogutud CO2 Eestisse. Tulemuseks on kliimapositiivne toode. Esimeses faasis 2025–2035 on planeeritud töödelda 1 mln t põlevkivituhka, millest saadakse 0,5 mln t PCCd. 2035. aastal on planeeritud tootmismahtu suurendada kuni 7,5 mln t PCCni aastas, milleks kasutatakse 15 mln t põlevkivituhajäätmeid. Panus 2050. a eesmärki: tehnoloogia põhineb ringmajanduspõhimõtetel, aitab märkimisväärselt vähendada PCC tootmise ökoloogilist jalajälge ning uhiuute materjalide kaevandamisest tekkivat jalajälge, sidudes tootmisprotsessi käigus tootesse rohkem CO2, kui emiteeritakse. Loodavad/säilitatavad töökohad: esimeses etapis luuakse u 50–70 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 300–400 kaudset töökohta tarneahelas. Investeeringu maht: u 250 mln €. Fibenol OÜ Bioressursi Lühikirjeldus: olemasoleva Imaveres asuva katsetehase skaleerimine (Graanul Invest fraktsioneerimise Ida-Virumaale. Lehtpuu toorme fraktsioneerimisel väärindatakse Group spin-off) tehnoloogial puidusuhkrute fraktsioon fermentatsiooni protsesside kaudu kas baseeruva alternatiivse proteiini allikaks, plastitööstuse toormeks või etanooliks. biotööstus- Ligniini baasilt rajatakse biokomposiitide tootmine. Eritselluloose kompleksi töödeldakse maksimaalses ulatuses lõpptoodeteks kohapeal või müüakse erinevate kvaliteediklassi toodetena laiale spektrile biomaterjalide tootmisettevõtetele. 90% kasutatavast toormest 28 rajamine Ida- muundatakse kasutatavaks tooraineks toidu-, sööda-, keemia- ja Virumaale materjalitööstustele (mitte energia tootmiseks). Panus 2050. a eesmärki: Tootmisprotsess on madala süsinikjalajäljega ning kasutatav tehnoloogia lähtub ringmajanduse põhimõtetest. Tooted on otsene asendus nafta baasilt toodetud kemikaalide ja materjalide tootmiseks. Lisaks, toodete baasilt arendatavad rakendused on suunatud paljuski pikema elueaga toodete tootmisele kui seda konventsionaalsed tselluloosi tooted, mis omab 2030. aasta perspektiivis olulist rolli Eesti LULUCF arvestuse kontekstis. Loodavad/säilitatavad töökohad: esimeses etapis luuakse u 70–100 uut otsest töökohta, võimekusega luua 150-220 täiendavat töökohta edasistes etappides. Investeeringu maht: u 350 – 500 mln €. 29 LIIDE C: JOONISED, TABELID JA ILLUSTRATSIOONID Joonis 1. Ülevaade Eesti kliimaneutraalsuse saavutamise strateegilisest raamistikust ja ajakavast Joonis 2. Eesti KHG heitkogused perioodil 1990–2020 (kt CO2 ekv) ning illustratiivne teekond kliimaneutraalsuse saavutamiseni energeetikatööstuse sektoris koos selle mõjuga teistele sektoritele. Graafik kirjeldab stsenaariumi, mille kohaselt hiljemalt aastaks 2035 lõpeb Eestis põlevkivist elektri tootmine ning hiljemalt aastaks 2040 loobutakse pk kasutamisest ka energeetikas tervikuna (nn stsenaarium SEN2). Graafik on indikatiivne ning on koostatud värskeima kättesaadava teabe (sh otse põlevkivisektori tuumikettevõtetelt pärineva teabe) põhjal. Lähteandmed täpsustuvad asjakohaste strateegiliste dokumentide koostamise protsessis. Graafikul on eraldi välja toodud Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase (Enefit 280-2) mõju Eesti KHG heitele. Nagu näha, vaatamata teistes sektorites lõplike kokkulepete puudumisele ning Eesti Energia 30 poolt rajatava keemiatehase käitamisele aastal 2024 (vt tehase detailne kirjeldus liites E), Eesti neto KHG heide on perioodis 2022 - 2030 kahanemistrendis. Joonis 3. Ülaltoodud indikatiivne graafik (joonis 2) tabeli kujul. Joonis 4. Energeetikasektori heitkogused võrreldes 2020. aasta koguheitega, protsentides Joonis 5. Primaarenergiaga varustamise struktuur Eestis 2019. aastal, protsentides 31 Joonis 6. Prognoos kontrollitavate ja muutlike elektriallikate võimsuste osakaalu kohta Eesti elektritootmises, lähtudes „Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast aastani 2030“ Joonis 7. Ajakava pk kasutavate elektri- ja soojustootmisvõimsuste järkjärguliseks sulgemiseks / transformeerimiseks Enefit Power (Eesti Energia kontserni osa) elektrijaamades. Info põhineb Eesti elektrisüsteemi haldurile Elering veebruaris 2022 esitatud ametlikul prognoosil; info võib täpsustuda lähtuvalt varustuskindluse tagamise vajadustest ja ettevõttele kehtestatud omanikuootustest. 32 Joonis 8. Ida-Virumaal kehtivad põlevkivi kaevandamisload, sh nende kaevandusmahud (tuhat tonni) ja kehtivusajad (kollasega). *Kaevandatava pk aastane määr Eestis ei tohi ületada 20 Mt. Joonis 9. Ida-Virumaa paiknemine, sealhulgas vahemaad põhilistest regionaalsetest keskustest (koos elanike arvuga) 33 Joonis 10. Eesti KGH heitkoguste regionaalne jagunemine (Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2019) 34 Joonis 11. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvate käitiste CO2 heitkoguste jaotus Eestis (2019). Kokku on Eestis 44 ELi HKSi kuuluvat käitist. Neist 13 asuvad Ida- Virumaal ning moodustavad 89% kõigist Eesti ELi HKSi kuluvate käitiste heitkogustest. Joonis 12. Ida-Virumaa osakaal Eesti KGH koguheites. Äriühingu nimi EMTAK Asukoht Riiklikud maksud Tööjõumaksud Käive Töötajate kood (€) (€) (€) arv Eesti Energia AS 35141 11 891 758 4 029 647 926 Tallinn Elektrilevi OÜ 35131 3 475 426 2 373 666 704 Enefit Energiatootmine 35111 Narva- 2 223 741 2 188 325 212 976 622 762 AS Jõesuu Enefit Kaevandused AS 6101 2 157 012 2 306 393 856 Jõhvi Enefit Solutions AS 33121 2 376 517 2 549 902 990 Viru Keemia Grupp AS 70101 281 056 296 670 101 Kohtla-Järve Viru RMT OÜ 33201 292 292 314 926 130 VKG Elektrivõrgud OÜ 35131 Narva 135 335 96 117 36 VKG Energia OÜ 35301 284 067 255 671 99 48 778 354 VKG Kaevandused OÜ 6101 1 532 346 1 647 124 474 VKG Logistika OÜ 52219 Kohtla-Järve 229 388 246 402 128 VKG Oil AS 19201 1 774 459 1 605 088 625 VKG Soojus AS 35301 44 334 47 122 17 Kiviõli Keemiatööstuse 35301 Lüganuse - 36 853 5 OÜ 6 189 715 vald KKT Oil OÜ 19201 814 157 871 067 539 Silpower AS 35301 Sillamäe - 289 369 2 313 201 139 KOKKU 27 511 886 19 154 342 270 257 892 6 531 KOKKU, kohandatud Ida-Virumaa töötajatele 20 291 943 14 765 835 200 756 554 5 148 Osakaal Ida-Virumaa kõikidest ettevõtetest 27% 25% 40% 13% Joonis 13. Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtete profiil (2020. a III kvartali seis) 35 Joonis 14. Käimasolev üleminek: Ida-Virumaa põlevkivisektoris töötavate inimeste arv (1995–2020) Joonis 15. Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtete tööhõive projektsioon aastateks 2022– 2030 36 Joonis 16. Põlevkivisektori tuumikettevõtete töötajate profiil 37 Joonis 17. Ida-Virumaa põlevkivi kaevanduspiirkondade ja ELi HKSi kuluvate käitiste kaart Joonis 18. Ettevõtete ja töökohtade loomise dünaamika Ida-Virumaal aastatel 2018–2021, v.a põlevkivisektor. Allikas: EMTA (2021. a andmed on III kv lõpu seisuga). 38 LIIDE D: LISAINFORMATSIOON EESTI ENERGIA POOLT RAJATAVA KEEMIATEHASE KOHTA 2020. a jaanuaris tegi Eesti Energia nõukogu investeerimisotsuse uue keemiatehase rajamiseks Auvere külas, Ida-Virumaal. Ehitusluba tehase ehitamiseks väljastati märtsis 2020.a. Seega, investeerimisotsus oli tehtud ja ehitusluba oli antud enne uue EL mitmeaastase finantsraamistiku kokku leppimist ja ÕÜF asutamise määruse kehtestamist. Tehase rajamine on kooskõlas hetkel kehtiva REKKiga (nii WEM kui WAM stsenaariumiga). Euroopa Komisjonile esitamise ajal 2019. aastal nägi Eesti REKK ette 2 uue põlevkivitehase ja 1 rafineerimistehase ehitust, millest otsustati ehitada vaid üks tehas. Euroopa Komisjon ei tõstatanud 2020. aasta oktoobris Eesti REKKi eelnõule hinnangu andmisel probleeme plaanitavate tehastega seoses. Praeguseks on keemiatehase ehitusega alustatud ning see saavutab täisvõimsuse 2024. a. Eesti Energia pikaajalise strateegia kohaselt hakkab tehas esialgu tootma vedelkütuseid, minnes hiljemalt 2035. aastaks üle ainult baaskemikaalide tootmisele. Iga aastaga pk kasutus tehases väheneb: käivitumisel (2024. a) kasutab tehas u 2 mln t/a pk - aastaks 2036 aga langeb pk kasutus juba u 1,2 mln t-ni (asendusena kasutatakse rehvihaket ja plastjäätmeid); põlevkivi kasutus jääb kahanema ka edaspidi. Esialgsete prognooside kohaselt ei mõjuta uus keemiatehas oluliselt Eesti teed kliimaneutraalsuse suunas ega leevenda oluliselt kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalmajanduslike mõjusid Ida-Virumaal:  Käivitumisel lisab keemiatehas Eesti KHG bilansi u 762 tuhat tonni KHG, kuid sisendi muutmise, süsinikupüüdmise tehnoloogia kasutamise ning vedelkütuste tootmise lõpetamise tulemusena kahaneb tehase heide aastaks 2036 juba vaid 62 tuhandele tonnile. (vt liide D, joonis 2).  Tehas annab tööd umbes 380 inimesele (80 tootmises ning 300 seonduvates kaevandustes), millest enamik on tõenäoliselt säilitatavad töökohad, mitte uued. Isegi kui arvestada uue tehase poolt pakutavaid töökohti, kaob Ida-Virumaal 2030. aastaks ülemineku tulemusena eeldatavalt ligikaudu 1000 otsest ja üle 2600 kaudset töökohta (vt liide D, joonis 14). Kokkuvõtteks: Eesti on pühendunud kliimaneutraalsuse saavutamisele aastaks 2050 ja on seni teinud märkimisväärseid edusamme selles suunas. Uus keemiatehas, mille rajamist otsustati enne ÕÜF määruse jõustumist, ei sea Eesti poolt seatud kõrgeid kliimaeesmärke kuidagi ohtu. Isegi arvestades uue keemiatehase rajamise tulemusena loodud / säilitatud 380 töökohaga on Ida- Virumaal käimasoleva kliimaneutraalsusele ülemineku sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud aastaks 2030 märkimisväärsed. Seetõttu täidab Eesti ÕÜF määruses sätestatud nõudeid ning ÕÜF ressursid on üliolulised, et tagada õiglane ja sujuv üleminek Ida-Virumaal. Tehase rajamiseks ei kasutata ÕÜF vahendeid. 39 LIIDE E: VIITED OLULISEMATELE ALLIKATELE 1 „Pariisi kokkuleppe“ (kehtiv terviktekst): https://www.riigiteataja.ee/akt/201112016003 2 „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (kehtiv terviktekst): https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001 3 „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“: https://www.envir.ee/sites/default/files/national_adaptation_strategy.pdf 4 „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (kehtiv terviktekst): https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 5 „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (kehtiv terviktekst): https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_en.pdf 6 „Eesti pikaajaline arengustrateegia Eesti 2035“: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035- arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 7 Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri teemaleht Keskkonnaministeeriumi kodulehel: https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus 8 Eurostat, Eesti 2020. a taastuvenergia statistika: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares 9 Elering, „Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2020“: https://www.elering.ee/sites/default/files/public/VKA2020.pdf 10 Eesti Energia, „Tegevuskava aastani 2025 ja teekond süsinikuneutraalsuseni aastaks 2045“: https://www.energia.ee/-/doc/8644186/pdf/EestiEnergia.pdf 11 Euroopa Komisjon, „2020. aasta aruanne Eesti kohta“: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0505&from=ET 12 Poliitikauuringute Keskus Praxis, „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“: http://www.praxis.ee/tood/ida-virumaa-polevkivitoostuse- vahenemine/ 13 KPMG Baltics, „Põlevkiviõli väärtusahela loodav Eesti rahvuslik rikkus“: https://keemia.ee/sites/default/files/2020-12/Final_Polevkivioli_rahvuslik_rikkus_0.pdf 14 Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni raport ühise ELi poliitika kohta kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-8-2016-0357_EN.html 15 „Ida-Virumaa tegevuskava 2030“: https://www.fin.ee/media/5699/download 16 „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“: https://ivol.kovtp.ee/maakonna- arengustrateegia-muutmine 17 „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“: https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf 40  EELNÕU 2025 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja Detsember 2025 nr Päevakorrapunkt nr „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ kinnitamine 1. Kinnitada „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“. 2. Rahandusministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile. 3. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite veebilehel peale seda, kui Euroopa Komisjon on selle heaks kiitnud. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär Lisa 1 „2021-2027 perioodi rakenduskava jälitatavate muudatustega“; Lisa 2 „Õiglase ülemineku territoriaalne kava jälitatavate muudatustega“; Lisa 3 „Lisa 2 FNLC (avaliku sektori innovatsioonivõimekus, meede 21.1.1.3)“; Lisa 4 „Lisa 2 FNLC täiendav selgitus (avaliku sektori innovatsioonivõimekus, meede 21.1.1.3)“; Lisa 5 „Lisa 2 FNLC (kaitsetööstuspargi baastaristu, meede 21.1.6.3)“; Lisa 6 „Lisa 2 FNLC (sõjaväelinnak, meede 21.3.3.2)“; Lisa 7 „Lisa 2 FNLC muutmine (korterelamute rekonstrueerimine, meede 21.2.1.1)“; Lisa 8 „Lisa 2 FNLC muutmine, täiendav selgitus (korterelamute rekonstrueerimine meede 21.2.1.1)“;  2 Lisa 9 „Muudetud 2021-2027 perioodi rakenduskava“; Lisa 10 „Muudetud Õiglase ülemineku territoriaalne kava“; Lisa 11 „Lisa 2 FNLC muutmine, täiendav selgitus (digitaalne ühenduvus, meede 21.1.5.1)“; Lisa 12 „Lisa 2 FNLC täiendav selgitus (kaitsetööstuspargi baastaristu, meede 21.1.6.3)“; Lisa 13 „2021-2027 vaheülevaate täiendus 2025“.  Protokolli kantava otsuse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ühtekuuluvuspoliitika fondidest ehk Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF), Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF), ERF REACT-EU-st ja ESF REACT-EU-st kavandatud investeeringute elluviimiseks on „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) kokku lepitud toetatavad valdkonnad, eesmärgid, oodatavad tulemused ja rahastatavad tegevused. Eelnõuga kiidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (OJ L 231, 30,06,20212, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artikli 24 lõike 1 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel heaks täiendatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027“. Eesti esitas „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ vaheülevaate koos muudatusega nr 3 Euroopa Komisjonile 28. märtsil 2025. a, mille Komisjon kiitis heaks 28. mail 2025. a. Seejärel võeti 18. septembril 2025. a vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1914, mis lisas ühtekuuluvuspoliitika fondidele uued erieesmärgid kaitsevõime ja tsiviiljulgeoleku tugevdamiseks. Muudatustega loodi võimalused toetada kaitsetööstuse arendamist, kahesuguse kasutusega taristut ning sõjaväelist liikuvust. Arvestades uusi paindlikkusi ja Eesti julgeolekuvajadusi, esitab Eesti nüüd vaheülevaate täienduse ja rakenduskava muudatuse nr 4, suunates osa vahendeid uutesse kaitsevaldkonna erieesmärkidesse. Vaheülevaate dokument ja selle täiendus on taustainfoks muutmisettepanekutele, dokumentidega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel: Ülevaade välistoetustest ja programmidest | Rahandusministeerium Rakenduskava muudatuste kohaselt suunatakse uutesse, kaitsega seotud, erieesmärkidesse kokku 385,88 miljonit eurot, mis moodustab 11,5% kogu Euroopa Liidu (EL) toetuse mahust. Sellega luuakse võimalused toetada kaitsetööstuse arendamist, kahesuguse kasutusega taristut ning sõjaväelist liikuvust. Rakenduskava muudatus sisaldab ka teisi ettepanekuid asjakohaste täienduste tegemiseks. Muudatus ei puuduta Euroopa Liidu toetuse kogueelarvet, mis on Eesti jaoks eraldatud, kuid sisaldab endas eelarvelisi korrigeerimisi poliitikaeesmärkides. Muudatused on mitteametlikult läbi räägitud Euroopa Komisjoniga. Ühissätete määruse artikli 40 lõike 2 punkt d kohaselt nõutav rakenduskava seirekomisjoni (kirjalik) hääletus rakenduskava muudatuste heakskiitmiseks eelnes valitsuses kinnitamisele. Paralleelselt muudatusprotsessiga on kooskõlastamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, milles analüüsitakse rakenduskava muudatuste võimalikku keskkonnamõju, seoses uute kaitsevaldkonna investeeringutega, vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Varasema rakenduskava versioonile teostatud KSH järelduste kohaselt ei kaasne tegevuste rakendamisega olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Eelhinnangule tuginedes ei ole uute muudatuste KSH algatamine põhjendatud, kuna täiendavad tegevused ei muuda varasema hindamise tulemusi. Otsus avalikustatakse seaduses sätestatud korras. Seletuskirjas antakse ülevaade olulisematest muudatustest ja nende põhjustest. Muudatused on leitavad seletuskirja lisast 1, milleks on heakskiitmiseks esitatud rakenduskava eelnõu koos jälitatud muudatustega. Samuti on muudatused tehtud ,,Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ Lisa 2 „Õiglase ülemineku territoriaalne kava“, mis on jälitatud muudatusena lisa 2 dokumendis. Seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Kaisa Tähe ([email protected], 5307 0942); eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], telefon 5885 1493). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga kinnitatakse ühissätete määruse artikli 24 lõike 1 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“. 2 3. Eelnõu sisu 3.1. Eelnõu otsusepunktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027. Rakenduskava muudatused Rakenduskava 2021–2027 toetuste rakendamise senise edenemise ja tänaste väljakutsete valguses on ilmnenud kitsaskohad, mis vajavad täpsustamist või muudatusi, et rakenduskavas seatud eesmärgid tähtaegselt täita. Eelkõige seisnevad muudatused toetuse ümbersuunamises kaitsevõimekuse tõstmise toetamiseks. Rakenduskava muudatustega lisatakse järgmised uued tegevused: kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine, sõjaväelise liikuvuse investeeringud, sõjaväelinnaku rajamine, kaitseettevõtja tootearendusprogramm, kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine ning riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine. Rakenduskavas ja selle lisas 2 tehtavatest muudatustest üldiselt:  Poliitikaeesmärki „Nutikam eesti“ on lisatud uus erieesmärk (vii) „tööstuslikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed“ ning selle alla uued tegevused: kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine, riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine, kaitsetööstuspargi baastaristu, kaitsetööstuse innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse suurendamine.  Poliitikaeesmärki „Ühendatum Eesti“ on lisatud uus erieesmärk (iii) „kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ ning selle alla sõjalise liikuvuse investeeringud (meetme raames kavandatakse maantee- ja raudteetaristu investeeringuid) ja sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (rajatakse sõjaväelinnak).  Poliitikaeesmärkides „Nutikam Eesti“, „Rohelisem Eesti“, „Sotsiaalsem Eesti“, „Inimestele lähedasem Eesti“ ja „Õiglane üleminek“ tekstide ja näitajate täiendused ning eelarvete korrigeerimised.  Kuludest sõltumatu rahastamisskeemi (FNLC) rakendamine sekkumistes: - kaitsetööstuspargi baastaristu, meede 21.1.6.3 (skeem on läbirääkimisel, enne materjalide esitamist Euroopa Komisjonile võib toimuda dokumentides tehnilisi muudatusi); - sõjaväelinnak, meede 21.3.3.2 (skeem on läbirääkimisel, enne materjalide esitamist Euroopa Komisjonile võib toimuda dokumentides tehnilisi muudatusi); - avaliku sektori innovatsioonivõimekus, meede 21.1.1.3.  Kuludest sõltumatu rahastamisskeemi (FNLC) muutmine sekkumistes: - korterelamute rekonstrueerimine, meede 21.2.1.1; - digitaalne ühenduvus (täiendav selgitus), meede 21.1.5.1.  Poliitikaeesmärgis „Nutikam Eesti“ rahastamisvahendite kasutusele võtmine.  Poliitikaeesmärgis „Nutikam Eesti“ on eelarve vähendamise tõttu loobutud 5G võrguga elamu- ja äripiirkondade katmisest, jätkatakse üksnes transpordikoridoride katmisega.  Poliitikaeesmärgis „Rohelisem Eesti“ biometaani sisestusjaama meetme ümberkujundamine- biometaani sisestusjaama ehitaja leidmiseks korraldatakse avalik taotlusvoor ettevõtetele, kes hakkaks sisestuspunkti valmimise järgselt 3  tegelema biometaani sisestamisega gaasi üldvõrku. Sihtrühma muutuse tõttu ei pea biometaani sisestuspunktid olema avalikud.  Poliitikaeesmärk „Ühendatum Eesti“ projekti „Tallinn-Lelle raudteelõigu raudtee läbilaskevõime suurendamise ja rekonstrueerimise“ eemaldamine rakenduskavast, projekt viiakse ellu Taaste- ja vastupidavusrahastust.  Poliitikaeesmärk „Sotsiaalsem Eesti“ all muutuvad eelarved. Tulenevalt muutunud vajadustest ja käimasolevatest haridusreformidest suurendatakse antud erieesmärgi raames noorte vaimse tervise ja koolikeskkonnas toimetuleku toetamise tegevusi ning jäetakse muudatuse toetamiseks ära algselt kavandatud laste ja noorte kodanikualgatuse toetamise tegevussuund.  Õiglase ülemineku fondist ei ole võimalik ellu viia meedet „Jäätmekäitluse piirkondlik arendamine“. Meetme eesmärgiks oli selgitada välja Ida-Virumaa piirkondlikud jäätmekäitlusalased vajadused ja potentsiaal ning vastavalt uuringu tulemustele arendada jäätmekäitlusalast võimekust Ida-Viru maakonnas. SA KIK elluviijana tellis uuringu Ida-Virumaa piirkondliku jäätmekäitlusvajaduse ja potentsiaali väljaselgitamiseks. 2025.a juunis valminud uuringust selgus, et Ida- Virumaal on võrreldes ülejäänud Eestiga suurim vajadus tööstusest, eriti põlevkivisektorist pärinevate jäätmete ringlussevõtuks. Samast uuringust järeldus, et antud vajaduse täitmine vajab täiendavat teadus-arendustegevust, mille läbiviimine ei ole SF rakendusperioodi 2021-2027 jooksul võimalik. Rakenduskava muudatused on detailselt välja toodud allolevas tabelis. Järjekorranumber viitab muudatusele rakenduskava ja/või õiglase ülemineku territoriaalse kava failis. Sisulised muudatused Nr Erieesmärk Lühike muudatuse selgitus 1 Nutikam Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse, mistõttu vähendatakse erieesmärgi (i) eelarvet. Osaliselt on teadustulemuste väärindamine kaetud teise sekkumise raames. ASTRA+ raames toetatakse asutuste teadmussiirde võimekuse tõstmist ning ka teadustulemuste, sealhulgas tippteaduse innovatsioonivõimekuse taseme tõstmist. Teadustaristu teenuste väljatöötamist toetatakse asutuste võimekuse arendamise kaudu selliseid teenuseid arendada ja turule viia (ASTRA+). Teadustulemustel ja teadustaristul põhinevate teenuste arendamist toetatakse ka Euroopa Horisont programmi raames toetust saanud Teaming projektide kaudu. 2 Nutikam Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse, mistõttu vähendatakse erieesmärgi (i) raames sektoritevahelise mobiilsuse toetamise rahastamist ja ühes sellega rakenduskava näitaja PSO02 „Mobiilsusskeemides osalejate arv“ 2029 sihttaset 950-lt 800-le. 3 Nutikam Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse ja algselt kavandatud sekkumist ei viida ellu, mistõttu eemaldatakse rakenduskavast ka väljundnäitaja PSO46 ja tulemusnäitaja PSR45. 4 Nutikam Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO1 uue erieesmärgi (vii) tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed alla luuakse sekkumine- kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine. Vähendatakse olemasolevate erieesmärkide eelarvet ja tõstetakse see uutesse erieesmärkidesse. 5 Nutikam Eesti Uus kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomise sekkumise väljundnäitaja on PSO47 - teadus- ja arendusasutused, milles on välja arendatud kaitseotstarbeliste tehnoloogiate testimise võimekus. Mõõtühik on arv ja sihtväärtus aastaks 2029 on 2. Uus tulemusnäitaja on PSR46 - kaitsetehnoloogia testimistaristu baasil loodud teenused. Mõõtühikuks on arv ja sihtväärtus aastaks 2029 on 12. Arvestades, et osa teenustest võib olla seotud riigikaitse erisusega, ei pruugi nende kontrollimine olla igas olukorras teostatav. 4 6 Nutikam Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO1 uue erieesmärgi (vii) tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed alla luuakse sekkumine- riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine. 7 Nutikam Eesti Uus riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamise sekkumise väljundnäitaja on PSO48 - kaitseotstarbelise tehisaru valdkondliku andmelao baasil välja arendatud tooted, teenused ja rakendused. Mõõtühik on arv ja sihtväärtus aastaks 2029 on 5. Uus tulemusnäitaja on PSR47 - kasutusele võetud teenused, tooted ja rakendused. Mõõtühikuks on arv ja sihtväärtus aastaks 2029 on 3. 13 Nutikam Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Erieesmärgi tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed alla luuakse uus sekkumine- kaitsetööstuspargi baastaristu. Tööstuspargi ettevalmistus hõlmab kinnistu ettevalmistust, sealhulgas ligipääsuteede rajamist, elektri- ja vee liitumiste loomist, piirdeaia ja väravarajatiste ehitamist, samuti lõhkeaine- ja moonahoidlate, katseplatsi ning lõhkeainejääkide hävitamise platsi rajamist. Tootjad ise rajavad hiljem tootmishooned, administratiivhooned, abihooned, täiendavad laohooned jm. 14 Nutikam Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Väljundnäitaja RCO01 “Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)” lisamine sihttasemega 30 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi panus on 25 ja Kaitseministeeriumi panus 5). Väljundnäitaja RCO128 “Toetatavate ettevõttevõtete arv, kes on peamiselt seotud kaitsevõime edendamisega” lisamine uue sekkumise juurde koos sihttasemega 30 (Kaitseministeeriumi panus näitajasse on 5 ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi panus näitajasse on 25). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium- tulemusnäitaja RCR02 “Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust” lisamine uue sekkumise juurde koos sihttasemega 19 674 667 (eurot). Väljundnäitaja RCO02 “Toetustega toetatavad ettevõtjad” lisamine uue sekkumise juurde koos sihttasemega 25. Tulemusnäitaja RCR25 “VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta” lisamine uue sekkumise juurde koos sihttasemega 20. Kaitseministeerium- väljundnäitaja RCO04 „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ lisamine uue sekkumise juurde sihttasemega 5 ettevõtjat. Tulemusnäitaja RCR01 „Toetatavates ettevõtetes loodud töökohad“ lisamine uue sekkumise juurde koos sihttasemega 200 (töökohta). 31 Nutikam Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse, uue kaitseettevõtja tootearendusprogrammi kujundamine uue erieesmärgi (vii) tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed alla koos vastavate täiendustega (sh peamised sihtrühmad). 32 Nutikam Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Seoses eelarve vähenemisega väheneb tulemusnäitaja RCR02 sihtväärtus. Uus sihtväärtus 56 516 444. 33 Nutikam Eesti Teksti täiendamine rahastamisvahendite pakkumise sõnastusega. Muudatus on seotud vahendite rakendamise ülevaatamisega, sh ettevõtete vajadustega ja valitsuse suunisega kiirendada vahendite kasutamist. 34 Nutikam Eesti Uus väljundnäitaja RCO03 sihttasemega aastaks 2029 12 rahastamisvahenditest toetatavat ettevõtjat. Muudatus on seotud eelmises punktis välja toodud uue sekkumise lisamisega erieesmärgi alla. 35 Nutikam Eesti Rahastamisvahendite kavandatava kasutamise infot täiendatakse järgmiselt: „Innovatsioonimahukate ja uudseid tehnoloogiaid arendavate ettevõtete rahastamiseks rakendatakse rahastamisvahendeid laenude ja garantiide vormis. Peamine eesmärk on 5  leevendada innovatsioonimahukate ja uute tehnoloogiate arendamisega seotud riske ning tagada ettevõtjatele parem kapitali kättesaadavus.“ 37 Nutikam Eesti Tulemusnäitaja RCR17 „Uued ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad“ sihtväärtuse tõstmine 160-lt 325-le. Muudatus on seotud vahendite rakendamise ülevaatamisega, sh ettevõtete vajadustega ja valitsuse suunisega kiirendada vahendite kasutamist. Näitajasse panustava sekkumise (starditoetus) eelarve enam kui kahekordistatakse. 38 Nutikam Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Väljundnäitaja PSO01 väheneb 56-lt 36-le. Tulemusnäitaja PSR04 väheneb 22-lt 14-le. Kuna vähendatakse innovatsiooniprojektide eelarve mahtu, siis väheneb näitaja sihttase. Samuti võttes arvesse vajadust rahastada suuremahulisi projekte, mille tehnilise valmisoleku tase on suurem, on vajadus korrigeerida meetme väljund- ja tulemusnäitaja sihttaset. Arvestades 3–4% suurust keskmist aastast inflatsioonimäära, on sellise projekti kogukuluks pärast kolme aastat (inflatsiooniga korrigeerituna) hinnanguliselt 1 400 000 eurot, millele lisanduvad arendus- ja tugitegevuste kulud ning kaudsed kulud. Sekkumine plaanitakse ellu viia lihtsustatud kulude hüvitamisviiside alusel. 39 Nutikam Eesti Soovime eemaldada meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumiselt „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ sekkumiskoodi 029. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et sekkumine aitab täita samaaegselt mitmeid Euroopa Liidu ja Eesti riiklikke prioriteete, sealhulgas panustades nt avalike teenuste tõhustamisse, digipöörde elluviimisse ning andmepõhisesse otsustamisse, mis kõik on seotud erinevate sekkumiskoodidega. Toetatud projekte saab kahjuks nii Eesti kui ka EK infosüsteemis siduda vaid ühe sekkumiskoodiga korraga, seetõttu tuleb valida välja üks enim sobiv sekkumiskood ja teist koodi samaaegselt kasutada ei saa. 43 Nutikam Eesti Väljundnäitaja PSO04 suureneb 240-lt 300-le. 21.1.2.1 Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris sihtväärtus oli 90, ettepanek suurendada seda 150le, kuna elluviijate hinnangul on toetusskeemi rahastusega võimalik luua või uuendada rohkem teenuseid, kui esialgu prognoositi. IT tööde pakkujate konkurents turul on viimasel paaril aastal töötunni hinda langetanud. Tulemusnäitaja RCR11 suureneb 4 500 000-lt 10 000 000-le. Elluviijate hinnangud uute ja uuendatud avalike digiteenuste, tootete ja -protsesside kasutajate arvu osas on oluliselt optimistlikumad kui algselt prognoositi. Sihttaseme seadmisel ei osatud ette näha mitme suure teenuse muutmist või uuendamist (nt üleriigiline ühtne raamatukogusüsteem, rahvastikuregistri teenuste ja kaardirakenduste uuendamised jms). 44 Nutikam Eesti Lähtudes Vabariigi Valitsuse eelarve vähendamise otsusest ei ole võimalik saavutada algselt seatud eesmärke digitaalse ühenduvuse erieesmärgis. Uus eesmärk alles oleva eelarvega on rajada sidemaste koridoril olevatesse valgetesse aladesse ja luua seeläbi valmidus katkematu 5G ühendusega transpordikoridorideks. Loobutud on elamu- ja äripiirkondade 5G-ga katmisest rakenduskava vahendite raames. 5G piiriülesed koridorid Läti ja Leeduga tehakse teistest Euroopa Liidu eelarvelistest vahenditest (eelkõige CEF Digital). 45 Nutikam Eesti Lähtudes Vabariigi Valitsuse eelarve vähendamise otsusest ei ole võimalik saavutada algselt seatud eesmärke. Uus eesmärk alles oleva eelarvega, on rajada sidemaste koridoril olevatesse valgetesse aladesse ja luua seeläbi valmidus katkematu 5G ühendusega transpordikoridorideks, mille tulemusnäitajaks sobib paremini „5G leviga kilomeetrite arv transpordikoridori valgetel aladel“. Väljundnäitaja PSO06 väheneb 125-lt 40-le. Tulemusnäitaja PSR07 kustutatakse ja asendatakse uue tulemusnäitajaga PSR48, sihtväärtusega 160. 46 Nutikam Eesti Tulenevalt eelarve vähendamisest ei ole võimalik algselt seatud strateegilist olulise tegevuse eesmärki täita - kõikidel peamistel transpordikoridoridel 5G katvuse tagamine. 18 Rohelisem Eesti Lisaks võimalusele toetada meetmeid finantsinstrumentide laenude kaudu, kood 03 „Toetus finantsinstrumentide kaudu: laen“, teeme ettepaneku lisada uus toetusvormi kood 04 „Toetus finantsinstrumentide kaudu: tagatis“, mille lisamist toetab ka ex-ante 6  eelhindamine. Lisaks on käenduste kasutamist mainitud rakenduskavas varasemalt seonduvate meetmete liikide kirjelduse all, kuid ekslikult on lisamata jäänud selleks vajalik rahastamise vormi kood rakenduskava koostamise käigus. Ettepanek lisada kood 04 summas 5 100 000€. 19 Rohelisem Eesti Tulenevalt meetme ümberkujundamisest ja meetme eelarve vähendamisest esitame ettepaneku muuta sihtrühma. Meetme ümberkujundamise käigus on koostöös riikliku haldusettevõttega jõutud seisukohale, et mõistlikum on biometaani sisestusjaama ehitaja leidmiseks korraldada avalik taotlusvoor ettevõtetele, kes hakkaks sisestuspunkti valmimise järgselt tegelema biometaani sisestamisega gaasi üldvõrku. Sihtrühma muutuse tõttu ei pea biometaani sisestuspunktid olema avalikud. 20 Rohelisem Eesti Lähtudes 05.06.2025 ja 09.09.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Vähendame väljundnäitaja PSO45 väärtust 3 pealt 1 biometaani sisestuspunkti peale tulenevalt meetme eelarve olulisest vähendamisest. 21 Rohelisem Eesti Lähtudes 05.06.2025 ja 09.09.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Vähendame tulemusnäitaja PSR44 väärtust 100 GWh/aastas pealt 33 GWh/aastas peale. Oleme varem hinnanud näitaja metoodikas ühe biometaani sisestamispunkti tootluseks 30–35 GWh/aastas. Kuna vähendatud eelarve tingimustes saab ehitada ainult 1 biometaani sisestamispunkti, soovime proportsionaalselt vähendada ka tulemusnäitaja PSR44 sihttaset. 26 Rohelisem Eesti Lähtudes 05.06.2025 ja 09.09.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse (REARM algatus). Väljundnäitaja PSO08 “Paranenud küttesüsteemiga elamud“ 2029 aasta sihtväärtust 2350 vähendatakse, uueks sihtväärtuseks seatakse 1350. Teksti täiendamine seoses väljundnäitaja muutusega. “Tihedalt asustatud piirkondades toetatakse ligikaudu 1350 elamus vananenud tahkekütuse-kütteseadme välja vahetamist või selle ühendamist kaugküttevõrku“. 27 Rohelisem Eesti Väljundnäitaja PSO07, mida oli planeeritud kasutada osalise rekonstrueerimise puhul, kustutatakse rakenduskavast, sest on vastu võetud otsus kasutada kogu toetust sekkumises terviklikuks renoveerimiseks kindlustamaks paremini FNLC skeemi tulemuste saavutamist kallinevate ehitushindade tingimustes. Lähteaasta ja sihtväärtuse taset vähendatakse samuti selleks, et kustutada osalise rekonstrueerimisega seotud väärtused. Uus lähteaasta algtase RCR26 jaoks on 210 000 MW/aastas ja uus sihtväärtus 130 000 MW/aastas. 28 Rohelisem Eesti Seoses kaitsevõime suurendamise tegevustesse toetuse ümbersuunamisega vähendame sekkumise 21.2.1.14 „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine“ eelarvet ning seoses sellega näitaja RCO107 (investeeringud jäätmete liigiti kogumise rajatistesse) sihttaset 16 550 816 euro võrra. Senise 51 504 662 euro asemel seatakse sihttasemeks 34 953 846 eurot. 29 Rohelisem Eesti Seoses riskipiirkondade lisamisega muudame näitaja RCO24 ja RCR35 saavutustaseme arvutamise aluseid, kuna riskipiirkondi ei ole enam 16, vaid on 34. Riskipiirkondade arvu suurendamine ei too kaasa vajadust muuta rakenduskavas näitajate sihttaset. Tulemusraamistiku metoodikas täpsustame ühtlasi nimetatud näitajate topelt lugemise välistust. Ajakohastame rakenduskavas konkreetseid sihtpiirkondi üleujutusmeetmes. 25 Ühendatum Seoses kokkuleppega viia Tallinn-Lelle raudteeprojekt tervikuna Taaste- ja Eesti vastupidavusrahastusse eemaldame rakenduskavast kõik projektiga seonduva (investeeringu kirjeldus, näitaja RCO49 sihttasemed, mis aitavad panustada näitaja üldistesse sihttasemetesse). 16 Ühendatum Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse. Uus meede “Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)“ on loodud algatusega REARM Europe ja mõeldud sõjaväelinnaku ehitamiseks. 22 Ühendatum Komisjoni REARM algatus võimaldab liikmesriikidel kohandada oma programme Eesti vaheülevaatuse käigus, suunates olemasolevaid vahendeid ümber strateegiliste prioriteetide toetamiseks. Suuname projekti „Tallinn-Parnu-Ikla ja Libatse-Nurme teelõigu rekonstrueerimine“ erieesmärgi "(i) kliimamuutustele vastupidava, intelligentse, turvalise, säästva ja intermodaalse TEN-T arendamine" alt ümber uude erieesmärki (iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine. Väljundnäitaja RCO45 sihtväärtus väheneb, uus sihtväärtus on 17. Tulemusnäitajate RCR56 ja PSR15 sihtväärtuse vähendamine. 7 23 Ühendatum Komisjoni REARM algatus võimaldab liikmesriikidel kohandada oma programme Eesti vaheülevaatuse käigus, suunates olemasolevaid vahendeid ümber strateegiliste prioriteetide toetamiseks. Suuname projekti „Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Parnu reisiterminali ja kohalikud peatused“ erieesmärgi (i) kliimamuutustele vastupidava, intelligentse, turvalise, säästva ja intermodaalse TEN-T arendamine alt uude eesmärki (iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine. Muudatusega seotud teksti ja näitaja RCO53 kustutamine. 24 Ühendatum Lisame uude erieesmärki (iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale Eesti kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine väljundnäitaja RCO45 (sihtväärtus 35 km, uute projektide panus 14 km); RCO53 (sihtväärtus 13 jaama/peatust ehk sama, mis varem PO3 erieesmärgis (i)). Kliimaministeeriumi panus uue erieesmärgi sisuga seotud REARM väljundnäitajasse RCO129 on 6 projekti. Kaitseministeeriumi panus uude REARM väljundnäitajasse RCO129 on 1 projekt. Tulemusnäitajad uue erieesmärgi jaoks on RCR56 ja PSR15. 8 Sotsiaalsem Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse, mistõttu vähendatakse erieesmärgi (g) eelarvet. Sellega seoses väheneb ka sekkumise tegevuste maht ja ulatus. Rakenduskavast kustutatakse järgnev: “... ning annavad sisendit ja kasutavad ära Erasmus+ programmi raames rahvusvaheliste kogemuste vahetamise tulemusi, koostööd ja kasutajasõbralike veebiplatvormide ning virtuaalkoostöö vahendite kasutamist, eriti madalate oskustega sihtgruppide toetamiseks”. 9 Sotsiaalsem Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse, mistõttu vähendatakse erieesmärgi (g) raames täiskasvanute mitteformaalõppes osalemise rahastamist 5,49 mln võrra (EL toetus) ja ühes sellega rakenduskava väljundnäitaja PSO31 „Täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv“ sihttaset 61 923-lt 55 731-le. 10 Sotsiaalsem Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse. Vähendatakse erieesmärgi (g) raames täiskasvanute mitteformaalõppes osalemise rahastamist ja ühes sellega rakenduskava väljundnäitaja PSO32 „Täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv sotsiaalvaldkonnas“ sihttaset 2077-lt 1869-le. 11 Sotsiaalsem Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse. Vähendatakse erieesmärgi (g) raames täiskasvanute tasemeõppesse tagasitoomise tegevuste rahastamist 5 mln euro võrra (EL toetus) ja ühes sellega rakenduskava väljundnäitaja PSO33 „Täiskasvanute tasemeharidusse tagasitoomise tegevustes osalejate arv “ sihttaset 5000-lt 3200-le. 12 Sotsiaalsem Tulenevalt muutunud vajadustest ja käimasolevatest haridusreformidest suurendatakse Eesti antud erieesmärgi raames noorte vaimse tervise ja koolikeskkonnas toimetuleku toetamise tegevusi ning jäetakse selle muudatuse tegemiseks ära algselt kavandatud laste ja noorte kodanikualgatuse toetamise tegevussuund. Muudatuse rahaline maht ca 566 000 eurot (EL toetus). 30 Sotsiaalsem Sõnastuse muutmine: keelepraktika jaoks vajaliku keelekeskkonna laiendamise eesmärgil Eesti laiendatakse keelepraktika võimalusi. Seni oli see võimalik ainult erinevate kultuuri- ja spordiüritusel, keelekohvikutes ja kultuuriklubides. Muudatus võimaldab keelekeskkonda luua ka muude sündmuste kaudu, nt keelelaagrid, festivalid jm. 40 Sotsiaalsem Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse. Teksti kustutamine: Töötatakse välja meetmed eakate inimeste tööturul osalemise toetamiseks, muutes tööandjate ja töötajate stereotüüpset suhtumist. 41 Sotsiaalsem Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse. Teksti kustutamine: Ligikaudu 45% programmi toetusest suunatakse töötervishoiu ja tööohutuse teenuste arendamiseks, 47% püsiva töövõimetuse ennetamiseks ja 8% haiguste ennetamise meetmete kättesaadavuse parandamiseks. Eelarvete vähendamisest tulenevalt ei ole lause enam asjakohane. 42 Sotsiaalsem Väljund- ja tulemusnäitaja sihttaseme vähendamine. Sihttasemete arvutamisel tugineti Eesti perioodi 2014-2020 kogemusel, kus näitajasse panustas kõige suurema mahuga elukohtade kohandamine. Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamise tingimuste välja töötamise käigus on selgunud, et ei ole otstarbekas siduda toetatavaid tegevusi elukohtade 8  lugemisega. Seega panustavad näitajasse erihoolekandeasutuste reorganiseerimise projektid ja kogukonnapõhise toetatud eluaseme rajamise projektid, mis on oma eelarvelt palju mahukamad, kuid näitajate saavutustase on madalam. 36 Õiglane Väljundnäitaja PSO43 sihttaseme vähendamine. Muudatuse vajadus tuleneb toetuse üleminek saajate arvu vähenemisest ja seotud alampalga kasvu prognoosi vähenemisega võrreldes esialgselt prognoosituga. Lisaks 1,5 miljoni suunamine sekkumisse „Ida-Virumaa VKEde investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine”. 17 Õiglane Eemaldame väljundnäitaja RCO34 (täiendav jäätmete ringlussevõtu võimekus 10 000 t/a) üleminek ning vähendame tulemusnäitaja RCR01 „Toetatavates üksustes loodavad töökohad“ sihttaset 10 võrra ehk 1085-lt 1075-le. Mõlemad näitajad on seotud meetmega „Jäätmekäitluse piirkondlik arendamine“. Meetme eesmärgiks oli selgitada välja Ida-Virumaa piirkondlikud jäätmekäitlusalased vajadused ja potentsiaal ning vastavalt uuringu tulemustele arendada jäätmekäitlusalast võimekust Ida-Viru maakonnas. SA KIK elluviijana tellis uuringu Ida-Virumaa piirkondliku jäätmekäitlusvajaduse ja potentsiaali väljaselgitamiseks. 2025 a. juunis valminud uuringust selgus, et Ida-Virumaal on võrreldes ülejäänud Eestiga suurim vajadus tööstusele, eriti põlevkivisektorist pärinevate jäätmete ringlussevõtuks. Samast uuringust järeldus, et antud vajaduse täitmine vajab täiendavat teadus-arendustegevust, mille läbiviimine ei ole SF Rakendusperioodi 2021-2027 jooksul võimalik. Olmejäätmete käitluse vajaduse ja potentsiaali poolest ei erine Ida-Viru maakond oluliselt teistest Eesti piirkondadest, mistõttu saab olmejäätmete ringlussevõtu võimekuse arendamiseks taotleda investeeringutoetusi teistest meetmetest. Tehnilised (sh eelarvelised) muudatused Nr Erieesmärk Lühike muudatuse selgitus 47 Nutikam Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Haridus- ja Teadusministeerium suunab sekkumiskoodilt 028 14 900 000 eurot koodi 012. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sekkumiskood 010 suureneb 11 000 000 euro võrra ja sekkumiskood 011 suureneb 12 800 000 võrra. Kaitseministeeriumi sekkumiskood 198 suureneb 52 000 000 euro võrra. 60 Nutikam Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Eelarve vähendamise tõttu korrigeeriti koodidele vastavaid toetussummasid. Geopoliitiline olukord ja Eesti piirnevus agressorriigiga on toonud kaasa keerulised valikud, mis mõjutavad ka regionaalseid meetmeid, sh VKE-de toetust Kagu- Eestis. Piirialade vajaduste lahendamiseks kasutatakse teisi vahendeid ning valitsuse tegevuskava näeb ette aruande koostamise idapiiriäärsete piirkondade probleemidest ja lahendustest. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi summad vähenevad Kagu-Eesti ettevõtlusmeetme eelarve vähenemise tõttu. Kagu-Eesti ettevõtlusmeetme näitajate sihttasemed sisalduvad näitajate PSO43, RCO02 ja RCR25 sihttasemetes. Kagu-Eesti meetme vähenemise arvelt vähenevad nende näitajate 2029. aasta sihtväärtused vastavalt 17, 17 ja 12 võrra. Eelarve vähenemise mõju näitajate sihttasemele on marginaalne. Kultuuriministeerium vähendab kultuuri valdkondadeülese arendamise, koostöö ja rahvusvahelistumine meedet. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi summad vähenevad VKEde arenguprogrammi eelarvest. Ümbertõste mõju näitajate RCO01 ja RCR25 sihttasemetele on marginaalne (alla 10%). 63 Nutikam Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Väheneb „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ eelarve. Sekkumise eelarvet vähendatakse 3 103 200 võrra. 64 Nutikam Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise sekkumisse ning vähendatakse EL erieesmärgi (a)(iv) aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine meetme 21.1.4.3 Avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse tõstmine läbi juhtimiskvaliteedi arendamine eelarvet 196 800 euro võrra. 9 69 Nutikam Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Eelarvet vähendatakse erieesmärgis (ii) 13 816 889 eurot (10 000 000 eurot vähendatakse väljatöötamisel olevast väikeprojektide toetusskeemist ja 3 816 889 eurot valdkondlike digipöörete toetusskeemist). Võttes arvesse tegevuste senist edenemist ja elluviijate esitatud sihttasemete hinnanguid, saavutatakse tulemused eelarvete vähendamisest hoolimata. Näitajate sihttasemeid on korrigeeritud. RCO14 sihttaseme korrigeerimine ei ole asjakohane, võttes arvesse asutuste arvu, kes hetkeseisuga on taotlusi esitanud. 70 Nutikam Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. 5G eelarvest kärbitakse 9 350 000 eurot. Näitajaid muudetud vastavalt. 71 Nutikam Eesti Lähtudes VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. 5G arendamise alles olev eelarve koondati ühe tegevuse alla, milleks on transpordikoridorid sekkumiskoodiga 032. Sekkumine 036 eemaldati. 72 Nutikam Eesti Muudatus on seotud uue finantsinstrumendi sekkumise lisamisega erieesmärgi alla. Sekkumiskood 010 suureneb 2 mln võrra. Sekkumiskood 011 suureneb 8 mln võrra. Lisame rahastamise vormide koodid 03 (laenud) ja 04 (käendused). 76 Nutikam Eesti Seoses VKEde arenguprogrammi eelarve vähendamisega väheneb sekkumiskood 010. Muudatus on seotud vahendite rakendamise ülevaatamisega, sh ettevõtete vajadustega ja valitsuse suunisega kiirendada vahendite kasutamist. 77 Nutikam Eesti Lähtudes VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Muudatus on seotud vahendite rakendamise ülevaatamisega, sh ettevõtete vajadustega ja valitsuse suunisega kiirendada vahendite kasutamist. 5 mln suunatakse VKEde arenguprogrammist starditoetusesse. 52 Rohelisem Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Sekkumiskood 041 väheneb REARMi muudatustega seoses. Sekkumises "Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine" vähendame EL toetust 13 748 626 eurot; sekkumises 21.2.1.6 "Elamuinvesteeringute fondis” vähendame EL toetust 20 000 000 eurot; sekkumises nr 21.2.1.1 (korterelamute rekonstrueerimise toetamine) fondis vähendame EL toetust 5 873 860 eurot (eelarvet vähendatakse vastavalt ka sekkumisega seotud FNLC skeemis). Samuti sekkumises 21.2.1.1 suunatakse järgi jäänud vahendid 15 000 000- 5 873 860= 9 126 140 eurot sekkumiskoodi 042 alla, sest on vastu võetud otsus kasutada kogu toetust sekkumises terviklikeks renoveerimiseks kindlustamaks paremini FNLC skeemi tulemuste saavutamist kallinevate ehitushindade tingimustes. Sekkumisega 21.2.1.6 ei ole rakenduskava tasandil eraldi näitajaid kehtestatud ja seetõttu eelarve vähendamisel puudub mõju tulemus- ja väljundnäitajatele. Osalise rekonstrueerimisega seotud näitaja PSO07 kustutamine on esitatud eraldi ettepanekuna. Väljundnäitaja PSO08 “Paranenud küttesüsteemiga elamud“ 2029 aasta sihtväärtuse muutus on esitatud eraldi ettepanekuna. 53 Rohelisem Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse (REARM algatus). Vähendame toetuse suurust koodilt 049 toetust 5 000 000 euro võrra. Näitajate sihttasemeid korrigeeritakse proportsionaalselt. 54 Rohelisem Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse (REARM algatus). Vähenevad sekkumiskoodid 058, 079 ja 060, suurenevad sekkumiskoodid 058 ja 064. Eelarve muudatus ei too kaasa näitajate vähendamise vajadust, sest võttes arvesse senist täitmist, on näitajate sihttasemed saavutatavad. 55 Rohelisem Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse (REARM algatus). Vähenevad sekkumiskoodid 067, 069, 071, 075 ja 076. Ringmajanduse korraldamise uueks EL toetuse eelarveks kujuneb kokku 75 640 772 eurot. Sekkumistega seotud tulemus- ja väljundnäitajaid ei muudeta, kuna praegune rakendamise seis näitab, et sihttasemed on endiselt saavutatavad. 56 Rohelisem Eesti Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse (REARM algatus). Sekkumiskood 081 väheneb. Suurendatakse toetusteks ettenähtud vahendeid sekkumiskoodi 083 all. Sekkumistega seotud tulemus- ja väljundnäitajaid ei muudeta, kuna praegune rakendamise tempo näitab, et sihttasemed on endiselt saavutatavad. 10 57 Ühendatum Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse (REARM algatus). Vähenevad sekkumiskoodid 087, 097 ja 101. 58 Ühendatum Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse (REARM algatus). Kliimaministeeriumi sekkumise koodi 087 summa on 177 603 604 eurot ja sekkumise koodi 097 summa on 97 930 000 eurot. Kaitseministeeriumi uus meetme tegevus “Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)“ on loodud algatusega REARM Europe ja mõeldud sõjaväelinnaku ehitamiseks. EL toetusmaht 19 650 000 eurot, suureneb sekkumiskood 198. 61 Ühendatum Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse. Sekkumiskood 083 väheneb KOVide kergliiklusteede valdkonna meetmest. Meetme I taotlusvoor näitab, et rakenduskavas seatud sihttasemed on võimalik täita väiksema eelarvega. 48 Sotsiaalsem Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse. Väheneb sekkumiskood 151. 49 Sotsiaalsem Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse. Vähenevad sekkumiskoodid 149 ja 150. 50 Sotsiaalsem Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse. Väheneb sekkumiskood 122. 59 Sotsiaalsem Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse. Kultuuriministeerium vähendab lõimumise sh kohanemise meetme eelarvet, Sotsiaalministeerium vähendab laste ja perede valdkonda sügiseks plaanitud TATi eelarvet. Sotsiaalministeeriumi eelarve vähendused rakenduskava näitajaid ei mõjuta, kuna plaanitavad tegevused oleksid olnud seotud uute näitajatega. Justiits- ja Digiministeerium vähendab eelarvet erieesmärgis (h). Eelarve vähendamine ei mõjuta näitajate sihtväärtuste ja tulemuste saavutamist, sest mõlemad tegevused on käivitunud (keeleõpe ja lõimumistegevused) ja tegevuste elluviimine ja oluliste eesmärkide täitmine jätkub plaanitud mahus. Projektijuhtimisele plaanitud summad ei muutu. 65 Sotsiaalsem Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse. Sotsiaalministeerium vähendab vanemaealiste TATi eelarvet. Muudatused rakenduskava näitajaid ei mõjuta, kuna see TAT ei olnud seotud rakenduskava näitajatega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vähendab tööturu struktuursete probleemide lahendamise sekkumise eelarvet. 66 Sotsiaalsem Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse. Sotsiaalministeerium vähendab terviseriskide TATi eelarvet 2 mln ja pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi TATi eelarvet 3 mln euro võrra. Eelarvete vähendamised ei mõjuta rakenduskava näitajaid (terviseriski TATi tegevused ei olnud seotud rakenduskava näitajatega). Töövõimetuse tegevusteks vajalik eelarve leiti muudest vahenditest ja mõnel juhul on täitmine olnud prognoositust madalam. Tegevusi ei jäeta ära. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vähendab tööturuteenuste eelarvet. 67 Sotsiaalsem Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse. Mitmekülgse abivajadusega laste tegevuste vähendamine 499 538 euro võrra. Tegevus ei panusta rakenduskava näitajatesse. 68 Sotsiaalsem Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime Eesti suurendamise tegevustesse. Vähendame kogukonna juhitud arengu eelarvet 3163 euro võrra, mis on ühikuhinna ülejääk, kuna toetust antakse ühikuhinna alusel. 62 Inimestele Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime lähedasem Eesti suurendamise tegevustesse. Eelarve vähendamise tõttu korrigeeriti koodidele vastavaid toetussummasid. Summad vähenevad 12 582 095 euro võrra. Eelarve vähendamine ei mõjuta näitajate sihttasemete saavutamist. 51 Õiglane Tulenevalt sekkumise nr 21.6.1.81 sisulisest muudatusest suunatakse koodilt 070 1,8 mln üleminek eurot koodile 073 (sekkumine nr 21.6.1.14 jääkreostusobjektide puhastamine). Antud sekkumises saab koheselt ellu viia Ahtme lisareostuse puhastamise (EL toetus 1,8 miljonit eurot). Koodi 070 jäägi kasutus selgub vastavalt Õiglase ülemineku fondi juhtkomitee kokkuleppele, mis tehakse kevadel. Otsused sõltuvad ettevõtete võimekusest kasutada toetust Õiglase ülemineku fondist. 11 73 Õiglane Koodi 140 vähendamine. Muudatuse vajadus tuleneb toetuse saajate arvu vähenemisest ja üleminek seotud alampalga kasvu prognoosi vähenemisega võrreldes esialgselt prognoosituga ning vahendite suunamisega sekkumisse „Ida-Virumaa VKEde investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine”. 74 Õiglane Koodi 146 vähendamine. Muudatuse vajadus tuleneb toetuse saajate arvu vähenemisest ja üleminek seotud alampalga kasvu prognoosi vähenemisega võrreldes esialgselt prognoosituga ning vahendite sekkumisse „Ida-Virumaa VKEde investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine”. 75 Õiglane Koodi 021 suurendamine. Vahendid suunatakse sekkumisse „Ida-Virumaa VKEde üleminek investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine”. 78 Sotsiaalsem Lause sõnastuse täpsustamine. Sõna “toetatakse” asendatakse “on võimalik toetada”, sest Eesti otsuse, mida täpselt toetatakse, teeb kohalik tegevusrühm. 79 Tehniline Rakendusmääruse viite uuendamine tekstis. Uus tekst:“… teatena komisjoni 23. septembri 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1780 alusel“. 80 Tehniline Riigihangete seaduse punkti viite uuendamine. 81 Nutikam Eesti Kuludega sidumata rahastuse (FNLC) kulude hüvitamise viisi meetodi üksikasjalik kirjeldus koos määratletud tingimuste ja tulemustega, mida Eesti kavatseb kasutada sekkumisel „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ (meede 21.1.1.3). 82 Nutikam Eesti Kuludega sidumata rahastuse (FNLC) kulude hüvitamise viisi meetodi üksikasjalik kirjeldus koos määratletud tingimuste ja tulemustega, mida Eesti kavatseb kasutada sekkumisel „Kaitsetööstuspargi baastaristu“ (meede 21.1.6.3). 83 Ühendatum Kuludega sidumata rahastuse (FNLC) kulude hüvitamise viisi meetodi üksikasjalik Eesti kirjeldus koos määratletud tingimuste ja tulemustega, mida Eesti kavatseb kasutada sekkumisel „Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)“ (meede 21.3.3.2). 84 Tehniline Programmi haldava asutuse kontaktisiku uuendamine. Auditeerimisasutuse kontakt on Anu Alber. 85 Tehniline Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) nutika spetsialiseerumise teekaartidega seotud eeltingimus on jätkuvalt täidetud. HTM on teinud mõningaid tekstitäpsustusi. 86 Tehniline Eeltingimus 1.2 Riiklik või piirkondlik lairibakava on täidetud. Teksti uuendamine. 87 Tehniline Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamisse, sellest tulenevalt täiendame programmi strateegilist kirjeldust. 88 Tehniline Suuremahuliste projektide tegevusi ei jõuta lõpetada 2026. aastaks, mistõttu on pikendatud projektide elluviimise perioodi. Muudatusega viiakse rakenduskava Lisa 1 ajakava kooskõlla meetme määrusega. 89 Tehniline Rakenduskava muudatuse nr 4 raames suunatakse osa EL toetuse vahenditest uutesse kaitsevaldkonna erieesmärkidesse, mis võimaldab Eestil kasutada REARM algatuse raames pakutavaid paindlikkusi, sealhulgas täiendavat ühekordset ettemakset ning kõrgemat EL toetuse määra. Eesti rakendab rakenduskavas maksimaalselt lubatud suuremat toetuse määra – kuni +10% võrreldes seniste määradega. Rakenduskava uueks kogumaksumuseks on 4 017 106 684 eurot. See aitab kiirendada investeeringute elluviimist ja tugevdada kaitsevõimekust. Kavandatud muudatused on kooskõlas riigipõhiste soovitustega ning Euroopa Komisjoni strateegiliste suunistega, võimaldades rakenduskava raames suunata täiendavaid vahendeid prioriteetsetesse sekkumistesse. 90 Tehniline Tabelite numbreid on uuendatud kogu rakenduskava ulatuses, lähtudes vajadusest kajastada uusi prioriteetide alla lisandunud tabeleid. 91 Tehniline Tulemusnäitaja PSR28 mõõtühiku muutmine protsendiks. 92 Tehniline Kuludega sidumata rahastuse (FNLC) kulude hüvitamise viisi meetodi üksikasjaliku kirjelduse muutmine digitaalse ühenduvuse meetmes. Täpsustatakse tehnilisi detailse selgituse failis (meede 21.1.5.1). 3.2. Eelnõu otsusepunkti 2 kohaselt esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 3.3 Eelnõu otsusepunkti 3 kohaselt esitab Rahandusministeerium rakenduskava Riigi Tugiteenuste Keskusele struktuurivahendite veebilehel avalikustamiseks peale selle kinnitamist Euroopa Komisjoni poolt. 12 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele Eelnõu on valmistatud ette kooskõlas ühissätete määrusega (EL) 2021/1060 ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega. 5. Eelnõu mõju Eelnõuga heaks kiidetava rakenduskava EL toetuse maht on 3 369 336 786 eurot, riigi panus 647 519 098 eurot, kogusumma 4 016 855 884 eurot. Eelnõuga heaks kiidetava rakenduskava EL toetuse maht jääb samaks, kuid riigi (avalik ja erasektor koos) panus väheneb 1 153 641 719 euro võrra. 6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud Muudatusega ei kaasne lisakulusid. Riigieelarvele mõju puudub. 7. Eelnõu jõustumine Vabariigi Valitsuse kinnitamise järel esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 8. Eelnõu kooskõlastamine Muudatused on Euroopa Komisjoniga mitteametlikult läbi räägitud. Ühissätete määruse artikkel 40 lõike 2 punkt d kohaselt nõutav rakenduskava seirekomisjoni (kirjalik) hääletus rakenduskava muudatuste heakskiitmiseks eelnes valitsuses kinnitamisele 14-28 november 2025. 13  CCI 2021EE16FFPR001 Nimetus inglise keeles Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027, EESTI Nimetus liikmesriigi keeles Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 Versioon 5.0 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates Rahastamiskõlblik kuni Komisjoni otsuse number Komisjoni otsuse kuupäev Selle programmiga hõlmatud Estonia, EE00 NUTS piirkonnad Asjaomased fondid ERF Ühtekuuluvusfond ESF+ JTF EMFAF 1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED LAHENDUSED....... 5 1.1. TÖÖHÕIVESSE JA MAJANDUSKASVU INVESTEERIMISE EESMÄRGI JAOKS: .......................................................................... 11 2. PRIORITEEDID ...................................................................................................................................................29 2.1 MUUD PRIORITEEDID KUI TEHNILINE ABI........................................................................................................................... 29 2.1.1. Prioriteet: Nutikam Eesti ...................................................................................................................... 29 2.1.1.1. Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine ................................................................................................................................................29 2.1.1.2 Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks ........................................................................................................................................................................34 2.1.1.3 Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu ...........................................................................................................38 2.1.1.4 Erieesmärk: (iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine ..........42 2.1.1.5 Erieesmärk: (vii) tööstuslikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed ................................................................................................................................................................46 2.1.2. Prioriteet: Digitaalse ühenduvuse arendamine .................................................................................... 49 2.1.2.1 Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine ..............................................................................................50 2.1.3. Prioriteet: Rohelisem Eesti ................................................................................................................... 52 2.1.3.1. Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine .....................53 2.1.3.2. Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega ...............................................................................................................................58 2.1.3.3. Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise.......................................................................................61 2.1.3.4. Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine ..............................................66 2.1.4. Prioriteet: Säästev linnaline liikumine .................................................................................................. 70 2.1.4.1. Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2- neutraalsele majandusele ......................................................................................................................................................70 2.1.5. Prioriteet: Ühendatum Eesti ................................................................................................................. 73 2.1.5.1. Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine ...........................................................................................................74 2.1.5.2. Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine ...........................................................................................................................................................77 2.1.5.3 Erieesmärk: (iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine ................................................................80 2.1.6. Prioriteet: Sotsiaalsem Eesti ................................................................................................................. 83 2.1.6.1. Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja 2  aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu...................................................83 2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske ...................................87 2.1.6.3. Erieesmärk (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu .....................................................................................................................................................................90 2.1.6.4. Erieesmärk (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks ...........................................................95 2.1.6.5. Erieesmärk: (g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust ...........................98 2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet .........103 2.1.6.7. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet .........................................107 2.1.6.8. Erieesmärk (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega ............................................................................................................................................112 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu .......................................................................................................................116 2.1.7. Prioriteet: Innovaatilised kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes....................................... 119 2.1.7.1. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet .........................................119 2.1.8. Prioriteet: Materiaalse puuduse vähendamine .................................................................................. 122 2.1.8.1. Erieesmärk: (m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist 123 2.1.9. Prioriteet: Inimestele lähedasem Eesti ............................................................................................... 125 2.1.9.1. Erieesmärk: (i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades ..................................................................125 2.1.9.2. Erieesmärk: (ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades ..................................................129 2.1.10. Prioriteet: Õiglane üleminek .............................................................................................................. 135 3  2.1.10.1. Erieesmärk: võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega ........................................................................................................135 3. RAHASTAMISKAVA .........................................................................................................................................140 3.1. ÜMBERPAIGUTUSED JA PANUSED ......................................................................................................................... 140 3.2. JTF: ERALDISED PROGRAMMIS JA ÜMBERPAIGUTAMISED .......................................................................................... 141 3.3. RAHALISED ASSIGNEERINGUD AASTATE KAUPA ........................................................................................................ 142 3.4. KÕIK RAHALISED ASSIGNEERINGUD FONDIDE JA RIIKLIKE KAASRAHASTAMISTE KAUPA....................................................... 144 3.5. TEMAATILISED EELTINGIMUSED ERF, ESF+ JA ÜF KASUTAMISELE............................................................................... 146 4. EELTINGIMUSED .............................................................................................................................................171 4.1. HORISONTAALSED EELTINGIMUSED .................................................................................................................. 171 5. PROGRAMMI HALDAVAD ASUTUSED .............................................................................................................177 6. PARTNERLUS ..................................................................................................................................................177 7. TEABEVAHETUS JA NÄHTAVUS .......................................................................................................................179 8. ÜHIKUHINDADE, KINDLASUMMALISTE MAKSETE, ÜHTSETE MÄÄRADE JA KULUDEGA SIDUMATA RAHASTAMISE KASUTAMINE ...................................................................................................................................181 LISA 1. KAVANDATUD STRATEEGILISELT OLULISTE TEGEVUSTE LOETELU JA AJAKAVA .............................................182 LISA 2. ÕIGLASE ÜLEMINEKU TERRITORIAALNE KAVA (ERALDI FAILINA) ..................................................................182 4 1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED LAHENDUSED Makromajanduslik keskkond Valitsemissektori kulud Eestis (2021.a 41,3% SKPst) on alla ELi keskmise (ELi keskmine 51,5% SKPst). Samuti on valitsemissektori kulud, millest on maha arvatud investeeringud (35,8% SKPst 2021.a) alla ELi keskmise (49,6% SKPst 2020.a). Eesti makromajanduslikku keskkonda mõjutavad lähikümnenditel enim vähenev ja vananev rahvastik. Rahandusministeeriumi pikaajalises majandusprognoosis eeldatakse, et tööviljakuse reaalkasv käib palga reaalkasvuga ühte sammu. Prognoosist lähtudes väheneb hõive 2035. a 3% võrra ning trend jätkub järgnevatel aastakümnetel. Töötajate arv väheneb 2070. a 20%, mis on 100 000 inimest vähem. Kui suundumused jätkuvad, prognoositakse Eesti majanduskasvuks järgmise 15a jooksul keskmiselt 2,4% aastas. Pikemas perspektiivis prognoositakse majanduskasvu aeglustumist, mis jõuab 2050. a-ks 1,2%ni, misjärel toimub 2070. a-ks rahvastikudünaamikast tulenev kasvu kiirenemine 1,5%ni. Eesti esmane arenguvajaduse analüüs koostati riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kavandamise käigus, arvestades ülemaailmseid suundumusi, riigi rahanduse väljavaateid ja olukorda Eestis. Programmi strateegia adresseerib läbivalt ÜRO säästva arengu eesmärke. Nutikas valitsemine Teadusuuringuid ja eksperdiarvamusi kasutatakse poliitika kujundamiseks vähe. Teadlastel puuduvad vahendid ja motivatsioon poliitika kujundamisse panustada. OECD hinnangul on poliitika mõju hindamise süsteemi rakendamine Eestis problemaatiline. Valitsusasutustevaheline teabevahetus on ebatõhus. Ava- ja suurandmeid ei ole lisaväärtuse loomiseks piisavalt kasutatud. Avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus on ministeeriumide ja piirkondade lõikes erinev. E-teenuste arendamisel tuleb keskenduda olemasolevate teenuste parandamisele ning kohalike omavalitsuste (KOV) pakutavatele e- teenustele. Teenuste kvaliteet on erinev, mõned ei ole veebis kättesaadavad ja on raskesti leitavad. IMD World Talent Ranking asetab Eesti 64 arenenud riigi seas 19. kohale. Vaja on lisainvesteeringuid, mis toovad Eestisse talente ja välisinvesteeringuid. Eesti on tööjõukulude ning energia- ja toorainehindade tõusu tõttu muutunud välisinvestorite jaoks vähem atraktiivseks. Õigussüsteem ja maksukeskkond ei ole piisavalt paindlikud, et võimaldada muudatusi, mida nõuavad uued ärimudelid ja innovatsioon. Strateegilisel juhtimisel tuleb seada prioriteedid avaliku sektori vahendite võimalikult tõhusaks haldamiseks. Oluline on suurendada eri poolte (teadusasutused, riik, ettevõtted) koosloomevõimet riigi arenguvajaduste nutikaks ja teaduspõhiseks lahendamiseks. Piirkondliku arengu suunamiseks ja elluviimiseks tuleks parandada koostööd riigi, KOV-ide ning kogukondade vahel. Tuleks välja töötada kasutajakeskse disainiga, paremini integreeritud lahendused, et võrdsustada avalike teenuste taset ja kättesaadavust. Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuühiskonna tugevdamiseks on vaja investeerida toetussüsteemidesse. Eesti rahvusvahelise positsiooni parandamiseks on vaja investeeringuid mainekujundusse ning olemasolevate lahenduste kasutamist majanduse jm valdkondade edendamiseks. Nutikam Eesti Nutika majanduskasvu ja ettevõtluse eeltingimuste loomine 2021.a oli Eesti tööviljakus 86,7% ELi keskmisest, 2020.a eesmärk (80%) täideti edukalt ning nüüd liigutakse 110% poole, mis on 2035 a eesmärgiks. 2021.a andmetel moodustab tööstussektor 20% töökohtadest ja 20% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 56% ELi keskmisest. See näitab madalat positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja sektori vähest teadmusmahukust. Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade arv ja investeeringute kaasamisvõime on suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on endiselt puudulik. Vaid väike osa ettevõtjatest investeerib T&A-sse (287 ettevõtjat 2020.a), investeeritud summad ei ole suured – 2019.a kokku 264 mln eurot. Põhjused, miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri, on T&A-sse investeerimise universaalsed turutõrked nagu pikad tasuvusperioodid, investeeringute tasuvuse risk ja sellega kaasnev riskikartlikkus. Eesti erasektori T&A kulud (2020.a 0,98% SKPst) jäävad ELi keskmisest maha. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega võrreldes väike (2020.a ELis 0,86% kogu tööjõust ja Eestis 0,41%). Teadussüsteem on tugevalt orienteeritud akadeemilistele tulemustele. T&A teenuste turg on väike ja killustunud. Kohalike ressursside väärindamine on piiratud, neid eksporditakse väikese lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui Eesti on digitaalsete avalike teenuste valdkonnas ELis juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia integreerimine 5  erasektorisse (20. koht ELis). Tootlikkust saab parandada hästi kavandatud investeerimistoetustega VKE-dele, et vähendada riske ning parandada positsiooni üleilmses väärtusahelas. Digitehnoloogia ja automatiseerimise toetamine aitab toime tulla suureneva tööjõupuudusega. Et soodustada erasektori T&A mahtu ning edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtjate võimekust arendada T&A-le tuginevaid ärimudeleid ja toetada suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtjate investeeringuid. Erasektori ja teadusasutuste koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte teadustöötajate ja ettevõtjate vahel. Kestliku (kliimaneutraalse) tarbija kuvandi loomiseks tuleks kujundada teadlikkust ja hoiakuid koolitus- ja teavitustegevuse kaudu. Kuna ettevõtlus ja ettevõtte asutamine on väljaspool suuremaid linnu raskem (kapitali- ja tööjõupuudus), tuleks nõustada uusi ja väljakujunenud piirkondlikke ettevõtteid. Uuenduslikud idufirmad peavad kiiresti kasvama, selleks vajavad nad eelseemne- ja seemnefaasi investeeringuid. See arenguvajadus on seotud ELi Nõukogu 2019. a. riigipõhise soovitusega: ettepanekuga edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni, arvestades piirkondlikke erinevusi. Erasektori innovatsiooni ning T&A edendamine nõuab asjakohast ning paindlikku, nõudlusest lähtuvat T&A ning innovatsiooni pakkumist. See nõuab pädevate teadlaste (sh doktorantide) ja tipptasemel uurimisrühmade tagamist. Vaatamata Eesti teadustöö heale kvaliteedile on teadussüsteemi ning majanduse ja ühiskonna vajaduste vahel puudusi. Teadusasutuste T&A arvestab liiga vähe Eesti arenguvajaduste ja riikliku nutika spetsialiseerumise strateegiaga.1 Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirde võimekust on vaja tõsta, arendada tuleb teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalikke oskusi, kasvatada teadus- ja kõrgharidusasutuste võimekust leida koostöös erasektoriga toimivaid lahendusi, suurendada ettevõtjate teadmusmahukust ja lisandväärtust. Analüüside kohaselt esineb puudusi T&A ning innovatsiooni juhtimises, koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides, eriti arvestades missioonipõhise innovatsioonipoliitika rakendamist ja avaliku sektori aktiivsema rolli võtmist struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses. Tuleb kasvatada osapoolte koosloomevõimekust. Tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis osalejate võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste ringkondade koostöö tugevdamisele. Eelnimetatud probleeme käsitleb uus riiklik teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. Nutika spetsialiseerumise riiklik juhtimine lõimitakse riikliku T&A, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üldisesse juhtimissüsteemi. Teadussüsteemi, ühiskonna ning majanduse arengu vajaduste vaheliste ebakõlade vähendamiseks on vaja süsteemseimaid muutusi, sh sektoritevahelist koostööd. Rohelisem ja ühendatum Eesti Mitmekesise looduskeskkonna säilitamine Eestis on ELi tasandil määratletud 60 ohustatud elupaigatüüpi ja 100 looduse direktiivi lisades loetletud liiki. Pool elupaikadest ja kolmandik liikidest on ohustatud ning nende ellujäämine Eestis ei ole tagatud. Eesti majandus tekitab kolm korda enam kasvuhoonegaase ühe euro kohta SKPst (2019.a) kui ELis keskmiselt. 2020. a oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide 12,8 mln tonni kt CO 2 ekvivalenti koos maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoriga. Samal ajal kui suured energiatootjad vähendavad oma heitkoguseid, on tööstuse ja põllumajanduse heitkogused suurenemas. Inimeste keskkonnateadlikkus on tõusuteel, kuid keskkonnahoidlikumad hoiakud ei ole tarbijakäitumist mõjutanud. Võrreldes 2000. a on jäätmeteke Eestis suurenenud kaks korda. Kuigi jäätmete taaskasutamine tõuseb, ei ole see endiselt piisav (2000. a 13% vrd 63%ga 2020. a). Madal ringlussevõtt suurendab keskkonnakoormust. Punkt- ja hajareostus mõjutavad veeökosüsteeme. Saastatust süvendab üha intensiivsem põllumajandus, mis mõjutab pinnase ja vee elurikkust. Eestis on 47,4% pinnaveekogumitest (2020. a) ja 26% põhjaveekogumitest (2020.a) vähem kui heas seisukorras, rannikuvetest ei ole ükski heas või suurepärases seisundis. Seisundit mõjutavad tegurid on peamiselt invasiivsed liigid, ülepüük, eutrofeerumine, saasteained ja mereprügi. Läänemeri on tiheda liiklusega piirkond, seega on mere- ja kaldapuhastusvõime säilitamine eluliselt tähtis. Linnastumine, transport ja tootmine mõjutavad õhukvaliteeti ja kasvuhoonegaaside heidet Eesti eri paigus. Paljudes linnapiirkondades ületab kütteperioodil peenosakeste ja benso(a)püreeni tase sageli piirväärtusi. Õhusaaste mõjutab tervist ja tekitab hingamisteede haigusi, põhjustades Eestis krooniliste haiguste suurenemisest tingitud kulude kasvu ja u 600 varajast surma aastas. 1 Eesti nutika spetsialiseerumise (NS) valdkondi käsitleb TAIE arengukava 2021–2035. NSi valdkondade kohta tehakse regulaarselt seiret järgides ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid ja hinnates valdkondade panust TAIE arengukava eesmärkide täitmisesse. Olenevalt tulemustest täiendatakse ja muudetakse vajaduse korral ka NS valdkondi. 6 Keskkonnateadliku käitumise edendamiseks tuleks inimesi teavitada ja parandada keskkonnaandmete kättesaadavust. Loodusvarade kasutamisel tuleb eelistada keskkonnasäästlikke alternatiive, võttes arvesse võimalikke keskkonnamõjusid ja tehes keskkonnamõju hindamisi. Toetada tuleb uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate väljatöötamist ja rakendamist. Ringmajanduse edendamiseks ja prügilasse ladestamise vähendamiseks on vaja integreeritud planeerimist kõigil ringmajandusega seotud tasanditel. Otsuste tegemisel tuleb arvestada ELi ja ülemaailmseid suundumusi, mis on seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise ja kliimaneutraalsuse saavutamisega. Koos teiste Läänemere-äärsete riikidega tuleb teha jõupingutusi mere keskkonnaseisundi parandamiseks. Nõukogu 2019. a riigipõhises soovituses rõhutatakse, et Eesti peab keskenduma säästvale transpordi- ja energiataristule, sh ressursi- ja energiatõhususele, mis on seotud õhus levivate heitkoguste vähendamise ja keskkonnasäästlike meetmete rakendamisega. Alates 01.01.2022 on kohustuslik keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber). Lisaks julgustatakse läbi viima keskkonnahoidlikke riigihankeid. Ühiskonna vajadustele vastavate kvaliteetsete ruumide ja taristute arendamine Kui suundumused ei muutu, on Eesti rahvaarv rahvastikuprognooside kohaselt vähenemas. Koos vananemise ja linnastumisega toob see kaasa elamuarenduste kasvu suurte keskustega piirnevatel aladel. Eesti on üks kiiremini linnastuvaid OECD riike, 2020.a elas 69,2% Eesti elanikkonnast linnades. Linnastuvatest aladest väljaspool kinnisvara hind ja nõudlus valdavalt langeb ja investeeringud eluasemete konkurentsivõime suurendamiseks on raskendatud. Investeerimiskavade kooskõlastamine riigi ja KOVide vahel on puudulik. Ehitus- ja taristuarendajad ei ole vananeva elanikkonna jaoks olulist ligipääsetavuse põhimõtet ega kliimamuutustega seotud riske enamasti arvesse võtnud. Hoonetes tarbitav energia moodustab üle 50% energia kogutarbimisest, kodumajapidamiste energiakasutus moodustab üle 40% Eesti energia kogutarbimisest. Eesti kohalike transiidivõrkude ühendamine üleeuroopalise transpordivõrguga TEN-T on järk- järgult paranenud, kuid täiendav investeerimisvajadus säilib. Arendatud on Tallinna lennujaama ja sellega ühenduvust (trammiliini pikendamine lennujaamani), kavandamisel on Rail Baltic (sh Ülemiste mitmeliigiline rongijaam lennujaama lähedusse), parandatud on ühendust Vanasadamaga (RRFi toel rajatakse 2026.a trammiühendus Tallinna sadamaga) ning tegeletud on maanteekaubaveo pudelikaelaga (Tallinna ringtee). Rahvusvahelistumine ja konkurentsivõime sõltuvad ühendustest teiste Euroopa keskustega. Ettevõtted vajavad häid ühendusi ja konkurentsivõimelisi logistikaahelaid (kiirus, hind ja vastastikune seotus). Eesti riigiteede võrk hõlmab ligikaudu 17 000 km üldkasutatavaid teid, millest 18% on 2021.a andmete kohaselt halvas või väga halvas seisukorras. Hajaasustusega piirkondades kasutab enamik inimesi igapäevasteks sõitudeks isiklikku autot. Ühistranspordi kasutajate osakaal on vähenenud (tööl käimiseks kasutas 2020.a ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga 36,9% inimestest). 76%-l maa- ja linnaelanikest on ligipääs ühistranspordile, kuid ajalised ja ruumilised vahemaad ning transpordiliikide nõrk omavaheline ühendatus ei soodusta selle kasutamist. Investeerida tuleb ühistranspordi ja rattakasutuse ühendamisse. Energia-, veevarustus- ja internetitaristud on problemaatilised. Eesti energiavarustuse kindlus väheneb ja energiatootmine põhineb suurel määral ühel ressursil, erinevate energiaallikate kasutamine ei ole piisav energiajulgeoleku tagamiseks. Energiaallikate mitmekesistamist piiravad võrgu võimsus ja taristu seisund. Väljaspool linnapiirkondi puudub endiselt juurdepääs kiire interneti püsiühendusele. Teisalt kasvab nõudlus suure kiirusega internetitaristu järele, mis on vajalik uutele ettevõtjatele kaugtöö tegemiseks. Laiaulatuslik ruumiline planeerimine nõuab üldist planeerimise ja riiklike arengukavade süsteemi, milles võetaks arvesse ühiskonna vajadusi ja kliimamuutusi. ELi 2030.a kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleks kodumajapidamiste, põllumajanduse, jäätmekäitluse ja transpordi (v.a lennundus) CO2 heidet vähendada 13%. Kuna isikliku auto kasutamine on üks peamisi saasteallikaid, on vaja arendada ühist piletisüsteemi ja nõudetransporti maapiirkondades. Transpordiühenduste parandamine nõuab mh TEN-T väljaehitamist. Kliimaeesmärke toetab ka alternatiivkütuste taristu loomine transpordile ja taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine. See panustab energiajulgeolekusse, mis nõuab lisaks elektrivõrgu arendamist, ELi tasandi koostööd ja alternatiivsete energiaallikate kasutamise toetamist, et vähendada elektrienergia tootmise ja tarbimise ökoloogilist jalajälge. Elukeskkonna planeerimisel tuleb eelistada tervislikke keskkondi ning kestlikke ja uudseid lahendusi – kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamist, bioloogilist mitmekesistamist, vihmavee taaskasutamist, veetaristu väljaehitamist, jalgratta- ja jalakäijateede ehitamist, pakiroboteid, autonoomseid sõidukeid. Universaalse disaini kohaldamine tagab, et teenused, ruumid ja hooned on ligipääsetavad. Lisaks on vaja rajada väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgud ning arendada 5G-taristut, et parandada e-teenuste kättesaadavust ja toetada ettevõtjaid hõredalt asustatud 7  piirkondades. Seda arenguvajadust on nimetatud ka nõukogu 2019.a riigipõhistes soovitustes – tuleks keskenduda investeeringutele järgmistes valdkondades: säästev transpordi- ja energiataristu ning ressursi- ja energiatõhusus, võttes samal ajal arvesse piirkondlikke erinevusi. Ohutus ja turvalisus KOVid, riigi- ja maakondlikud asutused ei ole kriisideks, sh kliimamuutustest tulenevateks, piisavalt ette valmistatud. Kriisiolukorraks valmisolek on puudulik, kalduvus kriise alahinnata võib põhjustada suurt kahju. Hõredalt asustatud piirkondades võib turvalisuse tagamine olla keeruline. Eestis on endiselt suur sotsiaalmajanduslik ja piirkondlik ebavõrdsus, mistõttu ei pruugi kogukonna toetus olla hädaolukorras usaldusväärne ega tõhus. Linnades on ühiskonnaelus osalevate inimeste osakaal väiksem ning ühiskonna süvenev polariseerumine võib kaasa tuua väärtuskonflikte, sh piirialade destabiliseerimise. Tehnoloogia areng, digiüleminek, e-teenuste arvu kasv ja küberohud nõuavad suuremaid investeeringuid küberkaitsevõimesse, e-teenustesse (elutähtsad süsteemid ja teenused) ja kaitsevõimekuse tõstmisesse. Eesti piirkondlike iseärasuste tõttu tuleks kogukondi julgeoleku tagamise eest suurema vastutuse võtmisel toetada. Sisejulgeoleku tagamiseks on vaja paremini valmistuda välistegurite, nt ilmastikunähtuste või võimaliku rändesurve leevendamiseks. Vajadust parandada kogukondade integratsiooni turvalisuse suurendamiseks on nimetatud nõukogu 2019.a riigipõhistes soovitustes, milles rõhutatakse sotsiaalse turvavõrgu ja sotsiaalteenustele juurdepääsu olulisust. Sotsiaalsem Eesti Edukas kohanemine rahvastikudünaamikaga STATi hinnangul väheneb Eesti rahvaarv 2035.a ligi 1,3 mln elanikuni. Eakate osakaal suureneb 25%ni, tööealine elanikkond väheneb 100 000 inimese võrra. 2035.a rahvastikuprognoosi kohaselt langeb 14- a ja nooremate inimeste osakaal 14,6%-le (2022.a 16,4%). Linnastumine mõjutab märgatavalt piirkondliku tööturu potentsiaali. Kui Tartu maakond säilitab oma vanuseprofiili järgmise 10 a jooksul, siis Ida-Viru ja Hiiu maakonnas on 10 uue pensionäri kohta alla 6 tööealise inimese. Rahvastikumuutused mõjutavad enim Ida-Viru maakonda, Kagu- ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemal asuvaid maapiirkondi. Vähenev ja vananev elanikkond mõjutab otseselt majanduse konkurentsivõimet. Eesti tööturgu iseloomustab nii struktuurne töötus kui struktuurne tööjõupuudus, mis ei tulene üksnes piirkondlikest erinevustest, vaid ka tööotsijate kvalifikatsioonist, mis ei vasta tööandjate vajadustele. Suurenev tööjõupuudus on probleem nii era- (eelkõige tootmissektoris ja digivaldkonnas) kui avalikus sektoris (nt haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, õiguskaitse). Töötuse (sh pikaajalise töötuse) määr on madal (2021.a vastavalt 6,2% 2 ja 1,7%), kuid piirkondlikult eristub Ida-Viru maakond selgelt suurema töötusega (2021.a 10,5%). Tööturu probleemide jätkusuutlikuks lahendamiseks on vaja arendada nii tööhõivesse jõudmise kui seal aktiivsena püsimise meetmeid, vähendada tööturu soolist segregatsiooni ja palgalõhet, edendada haridus-, sotsiaal- ja terviseteenuseid ning -süsteeme, samuti toetada ühiskonda lõimumist ja üldist heaolu. Tööealise elanikkonna vähenemise tõttu tuleb töötutel või mitteaktiivsetel rühmadel (vähenenud töövõime ja terviseprobleemidega inimesed, mittetöötavad ja -õppivad noored, hoolduskoormusega inimesed (peamiselt naised) aidata tööturule siseneda. Oluline on võimestada ja kaasata noori, toetades nende arengut ning võimaldades neil kujundada oma elu, aidates nii vältida sotsiaalset tõrjutust. Eraldi tuleb tegeleda mitte-eestlaste tööturule toomise ning keeleoskuse ja lõimumise toetamisega. Töö- ja pereelu ühitamiseks, laste ja noorte sotsiaalse kaasatuse tagamiseks ning laste vaesuse ennetamiseks on vaja arendada peredele mõeldud tugiteenuseid ning positiivsete lapsevanemaks olemise põhimõtteid. Kavandatavate sekkumiste õnnestumiseks on oluline kaasata sotsiaalpartnereid ja edendada sotsiaaldialoogi ning avaliku sektori ja kodanikuühiskonna tegevust. Elanikkonna vananemise tõttu tuleb keskenduda eakatele võimaluste pakkumisele (nt elukestev õpe). Põlvkondadevahelise koostöö edendamine ja eakate suurem kaasamine aitab kasu saada nende elukogemusest. Vaja on investeerida paindlikesse sotsiaalteenustesse, keskendudes toetatud iseseisvat elu võimaldava keskkonna loomisse ja ühiskonnaelu osalemise võimaldamisse (nt kodupõhiste sotsiaalteenuste ja ligipääsetavuse suurendamine), kooskõlas deinstitutsionaliseerimise (DI), desegregatsiooni ja mittediskrimineerimise põhimõtetega. Paindlikud teenused, sotsiaal- ja tervishoiuinvesteeringud vanussurve leevendamiseks võivad aidata edendada pensionäride tööhõivet. Oluline on parandada tervist (eriti keskealiste ja eakate meeste hulgas), et vähendada enneaegset haigestumist, suremust ja töövõimetust. Töötajate arvu prognoositavat vähenemist 2035.a-ks saab 2 Statistika andmebaas: NH21. 8 leevendada ühelt poolt uute põlvkondade võrdse ligipääsu toetamine haridusele ning teisalt pensioniea tõstmine. Tööturul aktiivsete inimeste arvu aitab suurendada ka mitte-eestlaste aktiivsem osalemine ja Eestisse tagasipöördujate aktiivne lõimimine. Tehnoloogia areng ja muutuvad ärimudelid pakuvad võimalusi kasutada erinevaid digilahendusi ja uusi töötamisviise (nt kaugtöö, nn digitaalne ränne). Digilahenduste laiem rakendamine aitab edendada tööhõivet maapiirkondades, tuua tööturule erivajadustega inimesi ning arendada sotsiaalset ettevõtlust, mis omakorda aitab edendada sotsiaalmajandust. See arenguvajadus on seotud nõukogu 2019.a riigipõhise soovitusega eelkõige oskuste nappuse ja tööturu nõudlusele mittevastavusega ning tööturu suundumuste ja tööealise elanikkonna vähenemisega, mis kujutavad endast haridussüsteemile pikaajalisi väljakutseid. Ebavõrdsuse vähendamine 2020.a oli suhtelise vaesuse määr Eestis 20,6% (u 295 000 inimest), nendest 40,6% olid eakad, 43% töötud, 15,5% lapsed. Harjumaal oli suhtelise vaesuse määr 15,8%, Ida-Virumaal 35%. 2020.a oli Eestis 155 587 puudega inimest, kellest 42,3% elas suhtelises vaesuses. Sama näitaja puuduva ja osalise töövõime kaotusega inimeste hulgas oli 27,1%. 2019.a elas 30 500 inimest absoluutses vaesuses. Tervisenäitajad erinevad piirkonniti, sugude ja haridustasemete vahel. 2021.a pikenesid naistel, võrreldes meestega, nii oodatav eluiga kui ka tervena elada jäänud eluaastad, mistõttu erinevused suurenesid ja olid vastavalt 8,6 ja 3,1 aastat. Piirkondlikult oli pikim oodatav eluiga Hiiu (79,5) ja Tartu maakonnas (79,4) ja lühim Ida-Viru (75) ja Võru maakonnas (75,6 aastat). Algharidusega isikute keskmine oodatav eluiga on üle 10 aasta lühem kui kõrgharidusega inimestel. Suurim lõhe tööturul on eestlaste ja mitte-eestlaste vahel viimaste ebapiisava eesti keele oskuse tõttu. 2021.a oli kodakondsusel põhinev tööhõive määra erinevus meestel 43,7pp ja naistel 13,2pp. Eestlaste töötus oli eesti keelt kõnelevatest mitte-eestlastest peaaegu kaks korda madalam (vastavalt 4,7% ja 8,6%) ja pea kolm korda madalam eesti keelt mittekõnelevatest mitte-eestlastest, kelle tööpuudus oli 12,5%. Elukestvas õppes osalemises (25-64-a) on sarnased erinevused: 2021.a õppis 20,8% eestlastest ja 13,3% mitte-eestlastest. Eestis on suur sooline palgalõhe (2021.a 14,9%), millel on erinevaid põhjuseid (sh haridus- ja tööturuvalikute sooline segregatsioon, ebavõrdne esindatus otsustustasanditel ja hoolduskoormuse jagamisel, diskrimineerivad tavad tööl jne). Mõnevõrra on palgalõhe viimaste aastate jooksul vähenenud. Piirkondlikul tasandil on sooline palgalõhe suurim Ida-Viru maakonnas (27,9%), sektorites suurim rahanduse ja kindlustuse valdkonnas. Probleemiks on ka ealine diskrimineerimine, üle 50-aastased inimesed teenivad keskmiselt 20% vähem kui nooremad töötajad. Puudega inimeste puhul on ilmajäetuse määr (2021.a 14,7%) peaaegu kolm korda suurem kui ülejäänud elanikkonnal. Viimastel aastatel tehtud uuringud näitavad, et erivajadustega inimestel ei ole piisavat ligipääsu avalikele teenustele (nt sotsiaaltransport, tööle ligipääs, tugiisikud, perekonnale mõeldud toetusmeetmed). 2021.a valminud uuringu andmetel hooldab või abistab 16+ aastastest elanikest 22% ehk u 230 000 inimest mõnda pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiiranguga inimest, kelleks kõige sagedamini on koduseks toimetulekuks abi vajav eakas lähedane. Üle 30 000 inimese panustab selleks nädalas üle 40 h. Pereliikmeid hooldavate isikute hoolduskoormus on suur nii oma jõupingutuste kui ka õendus- või isikuhooldusteenuste tasumise näol. KOVid pakuvad abivajajatele vajalikku abi ja sotsiaalteenuseid, kuid teenuste tase ja kättesaadavus on piirkonniti erinev. Sotsiaalteenuste osutamise, täiustamise ja vajaliku taristusse investeerimise toetamine on tähtis mitte ainult mitteametlike hooldajate, vaid ka laiema elanikkonna ja tasakaalustatud piirkondliku arengu jaoks. Töötuse ja sellega seotud probleemide leevendamiseks tuleb stimuleerida piirkondlikku ja kohalikku ettevõtlust ning arendada pädevus- ja/või tootearendus- ning inkubatsioonikeskusi, et elavdada uute ettevõtjate ja töökohtade loomist. Ettevõtjatele mõeldud tugi- ja nõustamisteenused motiveerivad ja aitavad asutada maapiirkondades uusi ettevõtteid. Kaugtöö võimaluste loomine hõredalt asustatud piirkondades, digiplatvormidel jne aitab vähendada piirkondlikke erinevusi. Oluline on võimestada töötuid ja majanduslikult mitteaktiivseid inimesi. Tööhõive määra suurendamise ja piirkondliku tasakaalustamatuse vähendamise meetmed hõlmavad rahalisi stiimuleid töökohtade loomiseks, koolitusprogramme ja mitmesuguseid mobiilsusmeetmeid. Toetamaks eakate osalemist tööturul, tuleks välja töötada meetmed tööandjate hoiakute muutmiseks ja sotsiaalpartnerite võimekuse suurendamiseks. Soolise ebavõrdsuse vähendamiseks on vaja paremat teadlikkust soolise ebavõrdsuse olemusest, selle põhjustest ja kaasnevatest probleemidest ning vajadusest edendada soolist võrdõiguslikkust tööandjate seas, aga ka valitsuse ja KOVide poliitikakujundajate hulgas ning haridusasutustes ja meedias. Soolise tasakaalu parandamiseks ja soolise segregatsiooni vähendamiseks (nt teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika, hariduse, tervise ja heaolu valdkonnas) on vaja haridus- ja tööhõiveasutuste ning tööandjate vahelist teadmistepõhist koostööd. Ebapiisava eesti keele oskusega isikud peaksid saama lisatuge, nt töökohapõhist keeleõpet, mentorlust ja nõustamisteenuseid. 9 Erivajadustega inimeste toetamisel tuleks keskenduda lahendustele, mis toetavad nende aktiivset osalemist ühiskonnaelus ja majanduslikku iseseisvust (nt tööturuteenused), neid tuleks eelistatult pakkuda nii isiklikul kui kogukonna tasandil. Integreeritud lähenemisviis, milles kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi ja universaaldisaini, aitab positiivset mõju suurendada. Halduskoormuse vähendamine ja ennetamine nõuab kogukonna võimestamist ja hooldajate teadlikkuse suurendamist ning investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja lahendustesse. Need meetmed aitaksid parandada hooldusteenuste kvaliteeti ja teenuseid deinstitutsionaliseerida. Hooldajate tugisüsteem ja nõustamine aitaks neid tööturule tagasi tuua. See arenguvajadus on seotud nõukogu 2019.a riigipõhise soovitusega, eelkõige ettepanekuga parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele, kus esineb suuri piirkondlikke erinevusi. Edasine arenguvajadus puudutab soolist ja vanuselist diskrimineerimist, sh soolist palgalõhet, mis on seotud riigipõhise soovitusega vähendada palgalõhet ja parandada palkade läbipaistvust. Tervise parandamine ja tervena elatud eluea pikendamine Eesti elanike tervena elada jäänud aastate arv on märkimisväärselt Euroopa keskmisest kehvem ja tervisenäitajates on Eestis Euroopa üks suurimaid sooliseid erinevusi. Piirkondlikud erinevused on suured: Põlva maakonnas elavad inimesed tervena üle 10 aasta vähem kui Hiiu ja Harju maakonnas. Haridustase mõjutab märgatavalt tervisekäitumist: 2021. a oli algharidusega meeste oodatav eluiga 9,6 a lühem kui kõrgharidusega meestel; naiste puhul oli erinevus 8,4 aastat. Enneaegse suremuse ja haigestumuse peamised põhjused on vereringeelundite haigused (37%) ja kasvajad (19%), meestel lisaks vigastused ja mürgistused (9%) ning naistel lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%). Üle poole Eesti elanikkonnast, sh veerand 1. klassi õpilastest, on ülekaalulised. Halb terviseteadlikkus paneb lisakoormuse nii Eesti tervishoiu- kui sotsiaalhoolekandesüsteemile. Võrreldes ülejäänud Euroopaga esineb Eestis palju vaimse tervise häireid nii lastel kui täiskasvanutel. Tööõnnetuste arv on viimasel viiel aastal suurenenud 25%. Haridussüsteemil, noortepoliitikal ning spordil ja kultuuril on märkimisväärne mõju inimeste teadlikkusele ja väärtustele, millel on oluline roll ebatervisliku käitumise vähendamisel. Vaimset tervist ja heaolu tuleks edendada nii koolis kui tööl. Ebatervislike valikute ennetamine, haiguste varajane avastamine ja ebatervisliku käitumise peatamine nõuab integreeritud ja tõhusat multidistsiplinaarset lähenemisviisi, juhtumipõhist toetust, eraldi koordineeritud teenuseid, ennetust toetavaid õigusakte ja uuenduslikke lahendusi, et aidata inimestel elada pikka ja tervislikku elu. Peale isiklike käitumis- ja tarbimisvalikute on peamised tervisetegurid loodus- ja tehiskeskkond. Oluline on arvesse võtta ümbritsevat keskkonda (sh vee ja õhu kvaliteeti), samuti kliimamuutuste võimalikku mõju tervisele. Tuleks luua taristu, et toetada tervislikku eluviisi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vähenenud töövõime ja puude ennetamisele, pakkudes ohutut töökeskkonda ja tõhusaid töötervishoiuteenuseid. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ei ole piisavalt integreeritud ning nende kättesaadavus ja kvaliteet on piirkonniti erinev. Hooldusteenuste omaosalus ja puudega pereliikmete eest hoolitsevate inimeste töökoormus on ebaproportsionaalselt suur. Lisaks seisab tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektor silmitsi kvalifitseeritud töötajate puudusega. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning laste ja noorte puhul haridusalased tugiteenused on vaja paremini lõimida. Tervishoiusüsteemi eri tasandite vahelise koostöö suurendamine aitab parandada meditsiiniteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Tervishoiutaristu võrgustik vajab täiendavat kohandamist demograafiliste muutustega, et pakkuda kvaliteetseid meditsiiniteenuseid. On vaja investeerida erinevate terviseteabesüsteemide integreerimisse ja andmete kvaliteedi parandamisse, et suurendada tervishoiusüsteemide haldamise tõhusust. Seda arenguvajadust on nimetatud ka 2019.a riigipõhistes soovitustes, kus rõhutatakse vajadust parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele. Paindlike ja vajadustel põhinevate elukestva õppe võimaluste loomine Eestis on palju eri- või kutsehariduseta inimesi ning 18–24-aastasi noori, kellel on madal haridustase ja kes ei õpi. Eesti ühiskonna jaoks toob haridussüsteemist väljalangemise kõrge määr kaasa pikaajalised sotsiaalsed riskid. See viitab probleemile, et õpilasi ei toetata sisuliste valikute tegemisel ja haridustasemete vahelistel üleminekutel. Haridussüsteem ei ole piisavalt paindlik ja õppijakeskne ning kesk-, kutse- ja kõrghariduse õpiteede valikul on suured piirkondlikud ja soolised erinevused. Oluline on keskenduda õppijakesksele ja individuaalset paindlikkust võimaldavale haridussüsteemile ning personaliseeritud haridusele. Hea haridus- ja õppekavavälise tegevuse süsteem koos haaravate noorsootöö tegevustega arendab järgmise põlvkonna sotsiaalset kapitali ja konkurentsivõimet. Oluline on aktiivselt kaasata noori ühiskonda, suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja edendada nende seotust Eestiga. Kuigi paljud Eesti haridusnäitajad on teiste riikidega võrreldes üldiselt suurepärased, on nii piirkonniti kui ka eesti ja vene õppekeelega koolide vahel suuri erinevusi. Polariseerumise 10 vähendamiseks on tähtis, et praegune haridussüsteem kujundataks ümber ühisõppe kooliks, mis edendab integratsiooni ja ühtekuuluvust alates varasest lapsepõlvest. Tööandjate sõnul on erasektoris puudu kvalifitseeritud tööjõust, mis on osaliselt piirkondlik probleem. Ühelt poolt on see tingitud jäigast haridussüsteemist, mis ei vasta kiiresti muutuvale nõudlusele tööturul. Teisest küljest on väiksemates linnades ja maapiirkondades raske leida oskustöölisi. Kõrg- ja kutsehariduse omandanute oskused ei vasta jätkuvalt tööandjate ootustele ning väljalangemise määr on endiselt kõrge, eriti kutsehariduses ja -koolituses (kõrghariduses on õpingute katkestamise õpingute esimesel aastal 18,4%; kutsehariduses 19,2%). Lisaks osalevad õppes vähem sotsiaaldemograafilised rühmad, kes vajavad elukestvat õpet enim ehk madalama haridustasemega ja vanemad inimesed. Paindliku elukestva õppe rakendamine samaaegselt jätkuva tööhõivega on hariduse oluline tugisammas. Kuigi elukestvas õppes osalemine on Eestis oluliselt suurenenud, tuleb tähelepanu pöörata erinevate paindlike lahenduste pakkumisele kõrg- ja kutsehariduses ning töökohapõhise õppe võimalustele. Töökohapõhise õppe ja ümberõppe edendamine ning ulatuslik laiendamine aitavad vähendada töötuse riski ning sotsiaalset, piirkondlikku ja soolist ebavõrdsust. ELi liikumine ressursitõhusa, ringluspõhise, digiteeritud ja kliimaneutraalse majanduse poole ning tehisintellekti ja robootika laialdane kasutuselevõtt eeldavad muudatusi kõigil haridustasemetel ning täiskasvanute koolituse toetamist. Seega vajavad inimesed juurdepääsu nüüdisaegsete oskuste parandamiseks, kombineerides digioskusi erialaspetsiifiliste rohe- ja ülekantavate oskustega. Selleks on vaja pidevaid elukestva oskuste täiendamise võimalusi ja elukestva õppe väärtustamist. Kõrghariduses tuleb tõsta suutlikkust valdkondades, kus tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi andmeil tekib lähiajal tööjõupuudus. Peale koolitusmahu ja -suutlikkuse suurendamise on vaja parandada õppekavade paindlikkust ja vastavust tööturu vajadustele. Kõrgema taseme oskuste ja doktoriõppe puhul peaksid nii teadusuuringud kui õppekavad olema paremini kooskõlas majanduse ja ühiskonna vajadustega. Doktoriõppe kavade eesmärk peaks olema nii avaliku kui erasektori teadlaste, õppejõudude ja tippekspertide uue põlvkonna ettevalmistamine. Seni on väljaspool teadusasutusi olnud vähe nõudlust doktorikraadiga spetsialistide järele. Doktoriõppekavade ja teadusuuringute parem lõimimine erasektori vajadustega nõuab paremat valdkondadevahelist koostööd, liikuvust ja suuremaid stiimuleid. Seda arenguvajadust on nimetatud nõukogu 2019.a riigipõhises soovituses, milles rõhutatakse vajadust tegeleda oskuste nappusega ning parandada haridussüsteemi suutlikkust ja vastavust tööturu vajadustele. 1.1. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi jaoks: Tabel 1 Poliitikaeesmärk Erieesmärk või Põhjendus või JTF spetsiaalne prioriteet erieesmärk Nutikam Eesti (i) teadus- ja Sekkumised toetavad TA ning innovatsiooni tulemuste (PO1) innovatsioonivõimekuse kasutamise suurendamist; teadus- ja arendustegevuse, ning kõrgetasemeliste innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava ja „Eesti 2035“ tehnoloogiate eesmärkide elluviimist kooskõlas nutika spetsialiseerumise kasutuselevõtu strateegiaga. Probleemid: arendamine ja 1. Erasektori innovatsioonivõimekus ja nõudlus teadus- ja suurendamine arendustegevuse ning innovatsiooni järele - Ettevõtjate suutlikkus rakendada uusi teadmisi ja tehnoloogiaid on madal, sh TA-mahukus ettevõtjates väike. - Erasektori tootlikkus ja positsioon globaalsetes väärtusahelates on madal. 2. Asjakohase ja paindliku nõudlusest lähtuva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumise tagamine - Teadus- ja arendus ning kõrgharidusasutuste suutlikkus pakkuda ühiskonna ja ettevõtjate vajadustele vastavaid lahendusi on väike. 11  - „Eesti 2035“ ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud probleemid ja nutikas spetsialiseerumine tuleb paremini siduda TA- ja innovatsioonisüsteemi. - Teadus- ja arendusteenuste turg on killustunud. Teadus- ja arendustegevuse ja teadustaristu teenuste kasutamine väljaspool akadeemilisi ringkondi on piiratud. 3. Hästi toimiv teadmussiirde süsteem - Akadeemilise, era- ja avaliku sektori vaheline koostöö on piiratud, kohalikud „teadmusvõrgustikud“ ja koostööplatvormid on vähearenenud, rahvusvahelisel „teadmiste turul“ osalemine madal. - Avaliku sektori suutlikkus integreerida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni riiklikku poliitikasse on piiratud. - Suuremahulisi arendusprojekte, teadmistepõhiseid eksperimente jm innovatsioonipoliitika instrumente kasutatakse vähe. Sekkumiste mõjul: – kasvab erasektori teadusmahukus ja teadusasutuste võimekus teha nõudlusega kooskõlas olevat teadus- ja arendustööd, paraneb uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, tagatakse teadus- ja arendustöötajate juurde- ja järelkasv, hoogustub uuenduslike äri- ja teenusemudelite kasutuselevõtt; - avaliku sektori nõudlus teadus- ja tehnoloogiamahukate toodete ja teenuste järele hoogustab teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni erasektoris. Nutikam Eesti (ii) digitaliseerimisest Riigiaruande lisa D kohaselt on Eesti avaliku sektori e-teenuste kasu toomine kodanike, kasutajasõbralikkus ning andmete kasutamine ja kvaliteet (PO1) ettevõtjate, endiselt puudulik. Esile on tõstetud valitsusasutuste digitaristu teadusasutuste ja ja -süsteemide tehnilise kestlikkuse probleeme (Riigikontrolli avaliku sektori asutuste iga-aastane ülevaade 2019). jaoks Samuti tekitavad muret järgmised kitsaskohad: - Valitsusasutuste ja avalike e-teenuste kasutajate vajadused muutuvad üha kiiremini, sh iga poliitika- või õigusreformi puhul. Digilahendusi tuleb pidevalt ümber ehitada, ümber kujundada või võtta kasutusele uusi lahendusi, sh erasektoris. - Erasektori avaandmete kasutus, e-arvete, tehisintellekti jt uute tehnoloogiate rakendamine on vähene. - Tehnoloogia areneb edasi, luues uusi võimalusi avalike teenuste ja halduse paremaks osutamiseks. Nende eeliste kasutamiseks on vaja kiiret innovatsioonisuutlikkust (katsetamine, teadus- ja arendustegevus jne). - Küberriskide skaala ja ulatus kasvab ning neid on keerulisem hallata, uued lahendused tekitavad uusi riske. Digiteerimise süvendamiseks tuleb tõsta küberturvalisuse võimekust. - Omavalitsuste tasandil on digitaalse arengu ja digitaalteenuste tase ebaühtlane ja enamasti madal. Valitsusvälised organisatsioonid ei paku ka lahendusi – digiteerimine ei ole veel jõudnud kolmandasse sektorisse. Oluline probleem kohalikele 12  omavalitsustele on küberturvalisus (mida on rõhutanud ka Riigikontroll). Valdkonna reform muudaks (digitaalsed) avalikud teenused kogu riigis võrdselt kättesaadavaks. - OECD 2020. aasta digitaalse valitsemise indeks näitas, et Eesti digitaalne valitsemine ei ole olnud piisavalt küps digitaalse koordineerimise, oskuste ja hoobade osas. Seega on vaja asjakohast suutlikkust suurendada. Samas näitavad eGovernment Benchmarki 2022.a tulemused, et avalike teenuste osutamise edukuselt oleme Euroopas teisel kohal, kõige enam vajab järele aitamist teenuste läbipaistvuse ja piiriülese kättesaadavuse suurendamine. Peame tagama, et Eesti digiriik vastaks kasutajate vajadustele ja oleks tehnoloogiliselt uuenduslik, olles samal ajal turvaline. Digiriigi arendamine on osa ELi digitaalarengu tegevuskavast, nagu on sätestatud Euroopa digistrateegias. Kavandatud sekkumised ja vajadus nende järele tulenevad uuest riiklikust digiühiskonna arengukavast aastani 20303. Nutikam Eesti (iii) VKEde kestliku Kõigist uutest ettevõtjatest on vaid vähesed majanduskasvu ja uuendusmeelsed, teadmistepõhised ja keskenduvad suure (PO1) konkurentsivõime lisaväärtuse andmisele. Selliste ettevõtjate osakaalu tõhustamine ning suurendamine eeldab teadmisi ja oskusi, kuid ka ökosüsteemi, VKEdes töökohtade mis soodustab paindlikku ettevõtlust ning pakub asjakohaseid loomine, muu hulgas ja kättesaadavaid teenuseid. Kavandatud teenused annaksid tootlike investeeringute VKEdele konkurentsivõimelised pädevused ning oleksid kaudu keskselt hallatavaks koostööplatvormiks nii sektorite sees kui ka nende vahel. Eritoetust on vaja ka idufirmadele, et nad saaksid kasvada, ja idufirmade ökosüsteemile. Eesti võib olla digitaalmajanduse teerajaja, kuid digiteenuste kasutamise ja rakendamise poolest on Eesti ettevõtted ELis 19. kohal. See lõhe on osaliselt tingitud sellest, et ettevõtjatel puuduvad teadmised digiteerimise juhtimise kohta ja et digipädevus on madal. VKEde tootlikkus ja positsioon ülemaailmsetes väärtusahelates, sh loomemajanduses ja turismis, on madal. Tegeleda tuleb VKEde konkurentsivõime ja tootlikkuse piirkondlike erinevustega väljaspool arenenumat pealinnapiirkonda. 69% Eesti ettevõtjate investeeringutest kulutatakse materiaalsele põhivarale ja vähem kui kolmandik immateriaalsele varale. Tegeleda tuleb uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga ja VKEde tehnoloogia ajakohastamise investeeringutega, pidades eelkõige silmas tööstuslikku üleminekut. Eesti majandust iseloomustab ka suure lisandväärtusega toodete ja teenuste vähene eksport, vähene rahvusvaheline tunnustus ja marginaalne positsioon ülemaailmses kaubanduses. Eesti kaupade ekspordihinnad ei ole Euroopa keskmisega võrreldes piisavalt tõusnud. Ligikaudu 98% Eesti ettevõtjatest on VKEd. Seetõttu on enamikul neist piiratud ressursid ekspordi strateegiliseks arendamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks. Oluline on pakkuda strateegilist ja ennetavat tuge rahvusvahelistele turgudele sisenevatele ettevõtjatele. Juurdepääs kapitalile on problemaatiline, eriti väljaspool suuri linnu. 3 https://mkm.ee/sites/default/files/mkm_arengukava_digiuhiskond_26-10-2021.pdf 13 Nutikam Eesti (iv) nutika Innovatsiooni leviku eelduseks on vastavate teadmiste ja spetsialiseerumise, oskustega inimesed. Selleks on vaja kasvatada teadmussiirde, (PO1) tööstusliku ülemineku ja kommertsialiseerimise ja innovatsioonialast pädevust ettevõtluse oskuste teadmussiirde protsessidega seotud inimeste seas. Sekkumised arendamine lahendavad järgmisi probleeme: - Eesti ettevõtjate innovatsioonivõimekus ja teadusmahukus on madal ning oskused teadustulemusi oma ärile sobivaks kohandada ja kasutusele võtta on puudulikud. – Ettevõtjatel ja avalikul sektoril napib teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni ning tootearenduse oskuste ja kogemustega töötajaid. – Teadmust ja tehnoloogiaid vahendavate üksuste ja organisatsioonide töötajatel napib oskusi ja kogemusi teadustulemuste kasutamiseks ärilistel eesmärkidel, nt intellektuaalomandi, litsentseerimise alaseid oskusi. – Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirdealane võimekus, sh töötajate kogemused ja oskused on madalad. Napib teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalikke oskusi ning osalemine ettevõtlikus avastusprotsessis on madal. – Et avalik sektor saaks võtta juhirolli struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses ning rakendada ettevõtlikku avastusprotsessi, napib avaliku sektori töötajatel vajalikku kompetentsi ja kogemust. Avaliku sektori juhtide oskused tellida ja integreerida teadus- ja arendustegevuse tulemusi riiklikku poliitikakujundamisse on madalad. Koostöö teadusasutustega ei ole piisav ning vastastikuste vajaduste mõistmine on vähene. – Nutika spetsialiseerumise ja rohepöörde teemad on komplekssed. Et tellida vastavasisulisi uuringuid ja algatada projekte vajavad nii juhid kui ka spetsialistid teadmisi. Sekkumiste tulemus: Nutikat spetsialiseerumist, innovatsiooni levikut, teadmus- ja tehnoloogiasiiret kui ka ettevõtluskoostööd toetava kompetentsi paranemine era– ja avalikus sektoris ning teadusasutustes. See hõlmab nii innovatsiooni-, juhtimis-, koostöö- kui ka muid oskusi, mis toetavad nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut, digi– ja rohepööret jne. Nutikam Eesti (vii) tööstussuutlikkuse Eesti peab äärmiselt oluliseks, et EL eelarve panustaks senisest suurendamine enam liikmesriikide kaitsevalmiduse tõstmisesse ja (PO1) kaitsevõime tugevdamisse. Kavandatavad meetmed on kooskõlas edendamiseks, seades riigipõhiste soovitustega ning 2025. aasta riigiaruandega, kus esikohale kahesuguse rõhutatakse kasvavat vajadust edendada innovatsiooni ning kasutusega võimed suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, eelkõige kaitsevaldkonnas. Kaitsekulude suurendamisel on oluline rolli Eesti majanduse elavdamisel.  Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine. Eestis puudub taristu kõrgenergeetiliste materjalide, nagu lõhkeained ja raketikütused, testimiseks. Samuti puudub mobiilne testimiskeskkond militaar- ja kahese kasutusega tehnoloogiate teadusuuringuteks. Loodav teadustaristu toetab teadus- ja arendustööd, 14  kaitsetööstuse arengut ja tooteinnovatsiooni, pakkudes katsete, analüüside ja ekspertteadmiste tuge. Mobiilne taristu võimaldab väliuuringuid vastavalt ISO ja NATO standarditele, lihtsustades Eesti ettevõtjate toodete eksporti.  Riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine. Eestis on vaja luua riigikaitselise tehisaru arendamise taristu. Praegu puuduvad vajalikud andmeladude ja treeningmoodulite võimekused. Loodav taristu tehakse kättesaadavaks kaitsetööstusele ja teadusasutustele ning see toetab ka küberharjutusväljal testimist ja valideerimist. Arendus toimub kooskõlas EL ja NATO standarditega, et tagada koostöövõime liitlastega.  Kaitseettevõtja tootearendusprogramm. Edendatakse kaitsevaldkonda, fokuseerides kaitsetööstuse suutlikkuse arendamisele teadus- ja arendustegevuse toetamise kaudu.  Kaitsetööstuspargi baastaristu. Praegune Eesti kaitsetööstus on keskendunud sensoorika, küberkaitse ja robootika valdkonda, kuid vajadus on ka laskemoona ja relvade tootmiseks vajaliku taristu järele. Selleks, et iga ettevõtja ei peaks ise tootmisala leidma, ehitama ja erinevatele nõuetele vastavalt kooskõlastama, rajab riik esimese kaitsetööstuspargi. Tegemist on ettevõtjatele tootmiseks vajaliku taristu ja tingimuste ettevalmistamisega. Nutikam Eesti (v) digitaalse Eesti üleüldine lairibaühenduvuse tase on hea, kuid digilõhe on ühenduvuse linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel nii katvuse kui ka (PO1) suurendamine kasutuselevõtu osas endiselt olemas. Väga suure läbilaskevõimega võrkude (VHCN) kaetus on maapiirkondades hetkel 21,1%. Vaatamata võrkude kättesaadavusele on kiire (48%) ja ülikiire (20%) lairibaühenduse kasutuselevõtt alla ELi keskmise (vastavalt 50% ja 32%). 5G-võrkude tõhus kasutuselevõtt aitab samuti kaasa usaldusväärse ja kiire ühenduvuse tagamisele. Investeerimisvajaduste kaardistamise kohaselt on Eesti maapiirkondades ikka veel ligikaudu 75 000 aastaringses kasutuses olevat elu- või töökohta nn valgetes turutõrgetega piirkondades, kus puudub juurdepääs väga suure läbilaskevõimega lairibataristule ja neist u 17% asub Kagu- Eestis. Väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ja 5G leviala puudumine avaldab negatiivset mõju piirkondlike erinevuste vähendamisele ja häirib nüüdisaegsete teenuste kättesaadavust. Uued lairibatehnoloogiad piirkondades võimaldavad elanikele ja ettevõtjatele uuendusi kommunikatsiooni- ja infosisuteenustes. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti investeerinud maapiirkondade baasvõrkude arendamisse üle 80 miljoni euro. Selle tulemusena on rajatud ligikaudu 7000 km pikkune kiudoptiline võrk, mis hõlmab Eesti peamisi transporditeid ja on 5G arendamiseks kindel alus. Täiendavaid investeeringuid on vaja turutõrgetega seotud valdkondades: väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ehitamine; 5G-tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine ning 5G leviala suurtes transpordikoridorides. Kavandatud investeeringud aitavad vähendada digilõhet linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel ning luua ettevõtjatele 15  ja inimestele võimalusi uute teenuste väljatöötamiseks ja kasutamiseks. Rohelisem Eesti (i) energiatõhususe Eestis moodustavad hooned umbes 50% kogu edendamine ja energiatarbimisest (ELi keskmine on 40%) ja aastas (PO2) kasvuhoonegaaside rekonstrueeritakse alla 1% (hoonete energiatõhususe heitkoguste direktiivis soovitatakse 3%) elamufondist. Enamik hooneid vähendamine (umbes 80%) on ehitatud enne 1990. aastat. Eluasemesektori peamised probleemid tulenevad hoonete vanusest ja piirkondlikest erinevustest: elamute halb kvaliteet, rekonstrueerimise väiksem kestlikkus ja vähene energiatõhusus; energiatõhusate ja hea sisekliimaga eluasemete piiratud kättesaadavus; eluasemeturu piiratud areng väljaspool suuremaid keskusi ja aktiivseid kinnisvarapiirkondi. Seetõttu on oluline energiatõhususe eesmärgi kõrval arvestada ka „Uue Euroopa Bauhausi“ väärtusi, et korterelamute rekonstrueerimisega parandada ligipääsu tänapäevastele ja kohalikele oludele vastavatele eluasemetele. Kaugkütte ettevõtjate ja eramajade omanike motivatsioon aidata kaasa energiatõhususele ja taastuvenergia kasutuselevõtule on väike, sest sellised investeeringud ei ole tavaliselt majanduslikult tasuvad. See kehtib ka sotsiaalse taristu, näiteks tervishoiuasutuste energiatõhususe kohta. Erieesmärgi meetmed on suunatud (lisa D kohaselt) energiatõhususe edendamisele, et soodustada rekonstrueerimist ja üleminekut taastuvatele kütustele kooskõlas riikliku energiamajanduse arengukavaga aastani 20304, riikliku energia- ja kliimakavaga aastani 20305, hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia 6, Euroopa rohelise kokkuleppe ning Euroopa Komisjoni renoveerimislaine strateegiaga. Selleks et leevendada negatiivset mõju keskkonnale ja vähendada olulisi terviseriske, on väga tähtis vähendada õhusaasteaineid, kasvuhoonegaase (nagu CH4 kehvast põlemisprotsessist) ja lühiajalise kliimamõjuga saasteaineid. Välisõhu puhul on teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030 kokku lepitud meetmed kõigi seotud sektorite (energia, elamu- ja kaugküte jne) jaoks. Õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside hindamine linna- ja tööstuspiirkondades on vahend, mille abil hinnata meetmete tulemuslikkust ja tegelikku mõju ning keskkonnapoliitika tõhusust, samuti suurendada üldsuse teadlikkust. Rohelisem Eesti (ii) taastuvenergia Taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt on riigil edendamine kooskõlas kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu. Sama näeb ette (PO2) direktiiviga (EL) taastuvenergia uus 2023a. 18. oktoobril vastu võetud direktiiv 2018/2001, sealhulgas (EL) 2023/2413, mille Eesti plaanib üle võtta 2025 a. esimeses selles sätestatud pooles. Siseriikliku taastuvenergia eesmärgi kohaselt aastaks säästlikkuse 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti kriteeriumidega riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Seatud eesmärgi täitmise edukust tagab valdkondade ülene dekarboniseerimine rakendades kõiki säästlikkuse kriteeriumitele vastavaid lahendusi. Biometaan on lokaalne keskkonnasäästlik kütus, sest selle tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse biomassi ja 4 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 5 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 6 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 16  põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri eralduv metaan ning CO2 püütakse kinni ning puhastatakse ära. Biometaani kasutamise osas on täiendav positiivne mõju KHG heitme minimaliseerimine läbi kogu ahela. Taastuvenergia eesmärkide täitmise taustal ei saa ära unustada energia julgeoleku aspekti. Eestis on hästi arenenud gaasitaristu, mille dekarboniseerimisel on suur mõju täiendava energia julgeoleku tekitamisel. Seetõttu on oluline tagada, et olemasolevas gaasitaristus, mida on suures osas EL toetustega rajatud, kasutatakse maksimaalselt keskkonnasõbralikke taastuvaid gaase. Eesti ei ole veel enda biometaani potentsiaali rakendanud maksimaalses mahus. Sekkumise tulemusena rajatakse Eestis biometaani sisestusjaam, mis saab teenindada kõiki regioonis juba olevaid ja uusi biometaani tehaseid. Rohelisem Eesti (iv) kliimamuutustega 2019. aasta riigiaruande lisa D kohaselt, milles käsitletakse kohanemise ja kliimamuutustega seotud riske, kannatab Eesti (PO2) katastroofiriski rannikuerosiooni ja üleujutuste all, mis kahjustavad taristut. ennetamise ning Vaja on investeerida kliimamuutustega kohanemisse, riskide vastupanuvõime ennetamisse ja katastroofidele vastupanu võimesse. edendamine, võttes Riskihindamise ja suutlikkuse analüüsi põhjal on äärmiselt arvesse oluline parandada tormide, üleujutuste ja metsatulekahjude ökosüsteemipõhiseid põhjustatud hädaolukordadele reageerimisele kuluvat aega lähenemisviise ning tagada üleujutusriski parem maandamine ja sadeveesüsteemide toimimine sagedasemate vihmade tingimustes. Üleujutusriskiga on tegemist siis, kui vihmavee pinnasesse imbumist on märkimisväärselt vähendanud halvasti või mittejuhtivad pinnakatendid. Seetõttu on oluline kliimamuutustest tingitud hüdraulilise lisakoormuse vastu luua tänapäevased sademeveesüsteemid, et vältida sademevee põhjustatud üleujutusi ja leevendada kuumalaine tõttu tekkivat soojussaare efekti. Investeeringud meteoroloogia-, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks tagavad, et asjakohastel institutsioonidel oleks täpne ja õigeaegne info päästetööde jaoks ning ennetusmeetmete väljatöötamiseks. Tormised jäävabad talved on osutunud kiiresti kasvavaks ohuks sadamarajatistele ja eri laevade ohutule teenindamisele. Sadama kaitserajatiste puudumine viib sadamarajatiste kasuliku tööea kiire lühenemiseni. Elurikkuse säilitamine on ökosüsteemipõhise lähenemise aluseks ja seetõttu oluline vahend kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Toimivad ökosüsteemid on kliimamuutuste kahjulikule mõjule vastupidavamad ja tähtsad süsinikuvaru säilitamiseks. Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb parandada kliimatundlike märgalade seisundit. Eestlaste teadlikkus kliimamuutustest (2021. aastal 47%) jääb alla ELi keskmisest teadlikkusest kliimamuutustest, mis oli 2021 aastal 64%. Kuna EL keskmine vähenes 2023 aasta (oli 63%), siis me ei planeeri ka Eestis väga suurt teadlikkuse hüppelist kasvu. Siseturvalisuse arengukava eesmärk on suurendada 2030. aastaks inimeste teadlikkust häda- ja kriisiolukordadest. Üldsus vajab hästi väljaarendatud vahendeid, et mõista võimalikke ohte, tagajärgi ja enesekaitse meetmeid. 17 Rohelisem Eesti (vi) ring- ja Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ressursitõhusale ja üleilmsete suundumuste vältimatu eeltingimus. Kavandatud (PO2) majandusele ülemineku meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega suunatud edendamine järgmistele teemadele: i) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses, ii) väike ressursitootlikkus ning iii) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet. Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks on eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia. Eesti peab märgatavalt parandama ressursitootlikkust (0,64 €/kg, EL 2,33 €/kg). Ringmajandusele üleminekuks on vaja põhjalikke muudatusi, eelkõige ressursside kasutamise ahela esimestes etappides, et jätkata ressursitõhususe parandamist ja rakendada jäätmekäitluses täielikku ringmajandusele üleminekut. Peamised valdkonnad on ringmajanduspõhised tootmis- ja tarbimismudelid, ökodisaini edendamine ning ettevõtjate energia- ja ressursitõhususe suurendamine. Meil on juba eelmise perioodi hindamistulemused, kogemused ja uuringud ressursitõhususe ja jäätmekäitluse meetmetes. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks juurdunud ringmajandusel põhineva ettevõtlusmudelini. Jäätmekäitlusse sekkumised põhinevad riigi jäätmekava ja jäätmete raamdirektiivi eesmärkidel. Jäätmetekke ja pakendamise vähendamine toob kaasa kulude ja keskkonnamõju vähenemise kogu tooteahelas. Mis puudutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve, siis Eesti on kaugele maha jäänud: 2020. a võeti Eestis ringlusse 29% jäätmetest (eesmärk on 2025. aastaks 55%). Selleks tuleb arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh kõrget liigiti kogumise määra ja sobivate ringlussevõtu võimsuste olemasolu. Rohelisem Eesti (viii) säästva Eesti elanikkond on koondunud linnapiirkondadesse. See mitmeliigilise linnalise põhjustab probleeme seoses juurdepääsetavuse, (PO2) liikumiskeskkonna liiklusummikute ja heidetega. Igapäevaste pendelrändajate arv edendamine osana avaldab suurt survet olemasolevale taristule ning suurendab üleminekust CO2- vajadust arendada edasi inimmõõtmelist ja kestlikku neutraalsele linnatranspordisüsteemi. Kavandatud meetmed on suunatud majandusele järgmiste oluliste probleemide lahendamisele:  sõiduaja ja -kulu suurenemine;  suurenev sõltuvus isiklikust autost ja sellest tulenev ebavõrdsus;  säästlike liikumisviiside osakaalu vähenemine (ebaatraktiivsed tänavad, laste iseseisva liikumise vähenemine, killustatud ühistransporditeenused);  transpordiga seotud energiatarbimise ja CO2 heite suurenemine;  kasvav negatiivne mõju tervisele;  maakasutust ja transpordi planeerimist ei ole piisavalt integreeritud. Suurimat mõju on võimalik saavutada Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades. Tallinna piirkonnas elab pool Eesti elanikkonnast ning seal on suurim transpordikoormus ja kõige 18  ulatuslikum pendelrändeliiklus. Pool Eesti CO2 heitest tuleb Tallinna piirkonnast – 1 400 000 t CO2 heidet aastas (eesmärk 2030. aastaks 930 000 t). Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkonnas ei ole jalgratta kasutamine igapäevase liikumisviisina kaugeltki oma potentsiaali saavutanud. Jalgrattateede pikkus ja võrkude terviklikkus nendes linnades on ebapiisav, jalgrattamarsruudid ei ole sageli omavahel ühendatud ning on sagedaste katkestustega või ohtlikud, samuti on puudulikud hoiustamis- ja parkimisvõimalused. Nendes piirkondades tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka ühistranspordi tõhususele ja kiirusele, võrgustiku ja teenuse terviklikkusele ning konkurentsivõimele seoses eraautodega. See rõhutab vajadust arendada mitmeliigilisi liikuvuse sõlmpunkte, mis soodustaksid erinevate liikumisviiside kombineerimist. Tallinna piirkonnas on väga oluline arendada uusi trammiühendusi, mis on väärtuslik suure läbilaskevõimega ja keskkonnasäästlik ühistranspordiliik. Kavandatud meetmed on kooskõlas riikliku transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–2035. Ühendatum Eesti (i) kliimamuutuste Hõredalt asustatud riigina sõltub Eesti toimivast suhtes transpordisüsteemist. Paraku on Eesti TEN-T põhivõrgu (PO3) vastupanuvõimelise, väljaehitamisel saavutanud vaid vähest edu. Transpordisektori intelligentse, turvalise, investeerimisvajadused on suured. On vaja ajakohastada kestliku ja mitmeliigilise põhimaanteid, et need vastaksid määruse (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise nõuetele. Liiklusohutust tuleb suurendada, sest Eesti on transpordivõrgu (TEN- maanteede ohutuse poolest alla ELi keskmise. Jalakäijate ja T) arendamine jalgratturite ohutust parandatakse kõnniteede ja tunnelite abil. Lisaks on vaja rohkem investeeringuid keskkonnaga seotud leevendusmeetmetesse. Kõik direktiivi 2014/94/EL kohased kohustused on täidetud, teede laadimistaristut täiustatakse pidevalt. Eesti sisetranspordi väliskulud kokku on hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot aastas, mis vastab 5,3%-le Eesti SKPst, millest 51% moodustavad keskkonnakulud (ELi keskmine on 44%). Uues transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 võetakse arvesse keskkonnamõju ning keskendutakse säästva liikuvuse ja selle taristu arendamisele. Pidades silmas 2020. aasta Euroopa poolaasta riigiaruannet, on kavandatud raudteemeede, mis keskendub säästva transpordi arendamisele: raudteede elektrifitseerimine, kurvide õgvendamine, mis peaks tulevikus suurendama rongide kiirust, keskonnasäästlikkust ja rongireisijate arvu. Kavandatud meetmed aitavad kaasa ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegia eesmärkide saavutamisele. Selleks et kiirem andmeside võimaldaks intelligentsete transpordisüsteemide sektoril arendada, luua ja katsetada uusi juhtimis-, teabe- ning liikuvusteenuseid, peab digitaalne taristu saama liikuvusteenuse ja -taristu osaks. Ühendatum Eesti (ii) säästva, Regionaalarengu edendamiseks on vaja leida lahendus kliimamuutuste suhtes liiklusohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgsi ja (PO3) vastupanuvõimelise, jalgrattaga liikumist. Meede aitab luua ohutuid ja säästvaid intelligentse ja liikuvusvõrgustikke, toetades jalgratta- ja/või jalgteede mitmeliigilise riigi, arendamist väljaspool suurimaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu piirkondliku ja kohaliku ja Pärnu). Jalgratta- ja/või jalgteede ehitamine koos sellega 19  tasandi liikuvuse kaasneva toetava taristuga (nt valgustus, rattaparkimiskohad, arendamine ja pingid) peaks tagama parema ja kestlikuma juurdepääsu edendamine, sealhulgas teenustele, ühistranspordile (sh Rail Balticu kohalikele TEN-T võrgule peatustele) ja töökohtadele. Sellistel paremini välja arendatud juurdepääsu ja piiriülese jalgratta- ja/või jalgteede võrgustikel on potentsiaal liikuvuse parandamine märkimisväärselt suurendada ka ühistranspordi, sh raudtee, kasutamist ja kestlikkust tervikuna ning vähendada sõltuvust eraautodest, panustades sellega kasvuhoonegaaside heidete vähendamisse. Eeldatakse, et investeeringud soodustavad kliimamuutuste vähendamist. Ühendatum Eesti (iii) kaitsetaristu Eesti julgeoleku ja tsiviilvalmiduse tugevdamine eeldab arendamine, seades strateegiliste taristuinvesteeringute suunamist kahesuguse (PO3) esikohale kahesuguse kasutusega objektidesse, mis teenivad nii kaitse- kui ka kasutuse, sealhulgas tsiviilvajadusi. sõjaväelise liikuvuse Kriitilise taristu vastupanuvõime ning tsiviil- kui ka edendamiseks liidus, kaitsevaldkonna kestlikkuse tagamiseks tuleb nõuetekohaselt ning tsiviilvalmisoleku välja ehitada kahese kasutusega transporditaristu. Riigiteed on suurendamine koos Rail Baltica raudteega strateegiliselt vajalikud nii riigi julgeoleku, majandusliku konkurentsivõime kui ka laiemate ühenduvuse eesmärkide saavutamiseks. Trassid on osa üleeuroopalisest põhivõrgustikust (TEN-T), mille nõuetekohane väljaehitamine tagab kiire, ohutu ja tõrgeteta ühenduse Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel. Lisaks tsiviilkasutusele on need trassid olulised ka sõjalise liikuvuse tagamiseks, toetades NATO ja EL-i kollektiivkaitse põhimõtteid. Teede ja raudteede vastavusse viimine sõjalise liikuvuse nõuetega võimaldab liitlaste rasketehnika ning strateegiliste kaupade kiiret ja turvalist liikumist, aga vajadusel ka suuremahulist elanike evakuatsiooni, tugevdades seeläbi Eesti kaitsevõimet ja piirkondlikku julgeolekut. Eesti investeeringud sõjaväelise liikuvuse edendamisse, sealhulgas liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristusse, on otseselt seotud NATO uute kaitseplaanide rakendamisega. Eesti peab olema valmis vastu võtma liitlasvägesid senisest oluliselt suuremas mahus, mis eeldab vastuvõtuvõimekuse ning toetavate teenuste arendamist, et tagada liitlasüksuste kiire saabumine, majutamine ja siirmine operatsioonialale. Olulise sõjaväelist liikuvust toetava taristuarendusena rajatakse sõjaväelinnak. Linnaku asukoht vastab piirkondlikule vajadusele tugevdada sõjalist kohalolekut. Sõjaväelinnaku üksused saavad vajadusel toetada Politsei- ja Piirivalveametit ning piirkondlikku juhtimiskeskust. Selleks et COVID-19 kriisi mõjust majandusele ja tööturule Sotsiaalsem Eesti (a) parandada kõigi kiiresti taastuda ning toetada majanduses toimuvaid tööotsijate, eelkõige (PO4) struktuurimuutusi, vajavad tööotsijad, sh töötud, noorte ja pikaajaliste mitteaktiivsed ja töötavad tööotsijad, aktiivsete töötute ning tööturult tööturumeetmete sihipärast paketti. Eri rühmad seisavad eemalejäänud ja tööturul silmitsi erinevate probleemidega tööturule sisenemisel, ebasoodsas olukorras tööturule naasmisel ja seal püsimisel või üleminekul eri oskusi olevatesse rühmadesse vajavatele töökohtadele. Tööturg on horisontaalselt ja kuuluvate isikute vertikaalselt eraldatud soo, vanuse, töövõime ja kodakondsuse töölesaamise võimalusi alusel. Endiselt teevad muret stereotüübid. Need probleemid ei ja aktiveerimismeetmete takista mitte ainult soolist võrdõiguslikkust ja edusamme kättesaadavust nende soolise palgalõhe kaotamisel, vaid takistavad ka oskustel ja jaoks, tehes seda noorte vajadustel põhinevat tööjõu liikuvust. puhul eelkõige noortegarantii Kuigi eestlased, eelkõige naised, on hästi haritud, töötavad rakendamise kaudu, inimesed sageli töökohtadel, mis jäävad allapoole nende 20  ning füüsilisest isikust omandatud haridus- või oskuste taset. 2016. aasta andmete ettevõtjana tegutsemise kohaselt (PIAAC) töötab 36,1% töötajatest – ligikaudu 200 000 ja sotsiaalmajanduse – töökohal, mis nõuab madalamat haridustaset. Eurostat edendamise kaudu andmetel moodustab töötaja töötunni tootlikkus umbes 85% EL 27 keskmisest töötajast, mille põhjus on madal haridustase ning aegunud haridus ja oskused. Vananenud oskuste või madala haridustasemega inimestel on vähe vahendeid oskuste uuendamiseks ja nad on tööturul haavatavamas olukorras. Ka tööandjate huvi nendesse investeerimise vastu on väiksem. Noorte töötuse määr on kõrgem kui üldine töötuse määr, eriti kriisiolukorras (kasv 6,9%-lt 2019. aastal 12,6%-le 2020. aasta II kvartalis). Noored vajavad töökogemuse puudumise, madalama hariduse, piirkondlike erinevuste, keelebarjääride või muude takistuste tõttu intensiivsemat toetust. Esineb erinevaid sotsiaal-majanduslikke ja piirkondlikke erinevusi, mis põhjustavad täiendavaid struktuurseid erinevusi. Takistuseks on endiselt ka (eelkõige naiste) hoolduskoormus ja terviseprobleemid. Tööturul esineb märkimisväärne kodakondsusel põhinev segregatsioon, mis väljendub eelkõige palgalõhe ja töötuse (2019. aastal 1,5-kordne erinevus töötuse määras) ning tööhõive (eestlased 69,6% vs mitte-eestlased 66%) näitajates. Selle kõige tõttu ei ole märkimisväärset osa elanikkonna tööturupotentsiaalist endiselt piisavalt ära kasutatud. Järgmisel kümnendil on Eesti üks tähtsaim ülesanne leida viis, Sotsiaalsem Eesti (d) edendada töötajate, kuidas hoida inimesi tööturul tervena ning nii kaua kui ettevõtete ja ettevõtjate (PO4) võimalik. Tuleb parandada töötervishoidu ja tööohutust. kohanemist muutustega Tööõnnetuste arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud 25%, ning aktiivse ja tervena suurendades töötajate, tööandjate ja riigi kulusid. Töösuhted vananemist ning ja -vormid mitmekesistuvad, tuues kaasa uued riskid ja tervislikku ja hästi töötajate suurema vastutuse. Tööõnnetuste vältimiseks ja kohandatud töötajate töövõime säilitamiseks on vaja suurendada töökeskkonda, kus teadlikkust töökeskkonna ohtudest ja riskidest. Töövõimet ohjatakse terviseriske mõjutavad ka uute tööviiside, sh kaugtöö ja muu paindliku korra kasutuselevõtt. Parandada tuleb füüsiliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide kindlakstegemise ja mõõtmise süsteemi töökohal. Vähene järelevalve töökeskkonna üle ning töötervishoiusüsteemi kvaliteedi probleemkohad ja kestlikkus takistavad tööga seotud terviseprobleemide ennetamist ja nende varajast avastamist. Ajutise töövõimetuse korral ei sekkuta töövõime, tööalase konkurentsivõime ega oskuste säilitamisse. Selle perioodi toetussüsteem ei ole tõhus ja võib põhjustada osalise või püsiva töövõimekaotuse. Inimesed lahkuvad ka seetõttu, et pensionisüsteem tagab soodsatel tingimustel vanaduspensioni, mis kipub motiveerima ennetähtaegset pensionile jäämist. Samuti lahkutakse tööandjate suhtumise ja terviseprobleemide tõttu. Tervisekaotuse peamised põhjused on südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad ja vigastused, mida mõjutavad suuresti elustiil ja keskkond. Tervist mõjutavate tegurite (alkohol, tubakas, uimastid, toitumine, kehaline aktiivsus) peamisi riskitegureid ei ole tõhusalt ennetatud. Lisaks on nõustamis- ja raviteenused killustatud, halvasti integreeritud esmatasandi arstiabi teenustega ning neid ei pakuta piisavalt. Samuti ei leevendata piisavalt vaimse tervisega seotud riske. Vajaka on koostööst eri sektorite (tervis, haridus, sotsiaalvaldkond, õigus, sisejulgeolek jne) ja eri tasanditel (riik, kohalik tasand, kolmas ja erasektor) vahel. 21  Probleemide jätkusuutlikuks lahendamiseks on oluline sekkumiste kavandamisse ja elluviimisesse kaasata sotsiaalpartnerid ja edendada sotsiaaldialoogi. Eesti haridussüsteem ei vasta piisavalt tööturu vajadustele ning Sotsiaalsem Eesti (e) muuta haridus- ja oskuste nappus ja mittevastavus nõudlusele süveneb. Tööjõu ja koolitussüsteemid (PO4) oskuste suur puudus mitmes sektoris (sh IKT, inseneriteadus, kvaliteetsemaks, haridus-, sotsiaal- ja tervishoiusektor ning muud kaasavamaks, kasvuvaldkonnad, sh teadus, tehnoloogia, inseneeria ja tõhusamaks ja tööturule matemaatika) on tõusuteel, ning see takistab edasist vastavamaks, muu majandusarengut. 18–24-aastaste vanuserühmas on hulgas mitteformaalse ja mitteõppivate noorte osakaal endiselt liiga suur, samuti informaalse õppimise keskhariduseta noorte osakaal. Sidusus ja järjepidevus eri valideerimise kaudu, haridustasemete ja -liikide vahel ei ole piisav ning kaasava toetamaks hariduse põhimõtteid ei ole piisavalt rakendatud. Õpingud ei ole võtmepädevuste, piisavalt seotud tulevase karjääri ja tööga. Üldine teadlikkus sealhulgas ettevõtlus- ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamisest digioskuste omandamist, on kehv. Õpetajate ja koolijuhtide oskused õppeprotsessi ja - ning edendades keskkonna kujundamisel on ebaühtlased. Õppijate duaalkoolitussüsteemide õpitulemuste ning haridusasutuste sise- ja välishindamise ja õpipoisiõppe tulemuste tagasisidestamine ei ole piisav. Õpetajaskond kasutuselevõttu vananeb (piirkonniti on 55-aastaseid ja vanemaid õpetajaid kõige rohkem Lääne (48%), Hiiu (47%), Saare ja Jõgeva maakonnas (mõlemas 45%), vajalik on tagada uute õpetajate järelkasv. 60%-l noorsootöötajatel ei ole erialast haridust või noorsootöötaja kvalifikatsiooni. Õppimisvõimalused ja üliõpilaste valikud ei ole piisavalt kooskõlas ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega. Eesti peab parandama hariduse ja koolituse kvaliteeti ja tõhusust ning vastavust tööturu vajadustele ja toetama võtmepädevusi, sh digi- ja valdkonnaüleseid oskusi ning innovatsiooni juhtimist kõikidel haridustasemetel. Selleks, et vähendada soolist palgalõhet on vaja ületada soostereotüüpe poiste ja tüdrukute õppekavade valikul. Oskuste tööturule vastavuse tagamiseks on vajalik piirkonnapõhine lähenemine. VKEde motivatsioon ja suutlikkus pakkuda õppimisvõimalusi ning kaasata õppesse kuni 25- aastasi noori (ilma töökogemuseta) ja hariduslike erivajadustega õppijaid töökohapõhises õppes on vähene. Keerulisemates oludes kasvavad lapsed ja mitteaktiivsed Sotsiaalsem Eesti (f) edendada eelkõige noored, nende kõrvalejäämine hariduse omandamisest, ebasoodsas olukorras (PO4) tööturult ja noorsootöö pakutavatest võimalustest on tõsine olevate rühmade võrdset sotsiaalne probleem. Kuna tööturul suureneb kvalifitseeritud juurdepääsu tööjõu puudus, on väga oluline kaasata noori tööturule või kvaliteetsele ja parandada nende kvalifikatsiooni edasiõppimise kaudu. kaasavale haridusele ja koolitusele alates 2021. aastal oli Eestis 15–29-aastaste vanuserühmas alusharidusest ja 22 200 noort, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel (nn NEET- lapsehoiust läbi üld- ja noored), s.o 11,2% vanuserühmast (suurim on NEET-noorte kutsehariduse ja -õppe osakaal Kirde-Eestis – 14%). Võrreldes 2019. aastaga on kuni kolmanda taseme mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arv suurenenud ning hariduseni, samuti tõusnud tasemele, kus see püsis aastatel 2016–2018 (ehk 9,8% täiskasvanuharidusele ja aastal 2021). Peame keskenduma ennetavatele sekkumistele -koolitusele, ning sellise noorsootöö ja formaalhariduse kaudu ning töötama välja hariduse ja koolituse tõhusamaid meetmeid ja laiemat teavitustegevust läbimist, sealhulgas mittetöötavate ja mitteõppivate noorte jaoks tugevama hõlbustada õpirännet partnerluse kaudu (riigi, kohalikul ja perekonna tasandil), et kõigile ja ligipääsetavust tugevdada noortegarantiid koos tööturumeetmetega. puuetega inimeste jaoks Noorte vajadustele vastavate teenuste mõju ja kvaliteedi kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks on vaja edasi arendada noortepoliitika seire- ja analüüsisüsteemi. 22  Koolist väljalangemise ja tõrjutuse ohu vähendamiseks peavad lastele ja noortele olema kättesaadavad kvaliteetsed haridus- ning tugiteenused, olenemata nende elukohapiirkonnast, emakeelest või võimalikest erivajadustest. Sotsiaalsem Eesti (g) edendada elukestvat Inimesed vajavad juurdepääsu paljudele oskustele, õpet, eelkõige kõigile kombineerides digioskusi tööspetsiifiliste ja valdkonnaüleste (PO4) kättesaadavaid oskustega. Eesti ettevõtjate arengut takistav peamine tegur on paindlikke oskuste oskustööjõu puudus. Selleks et COVID-19 kriisi mõjust täiendamise ja majandusele ja tööturule taastuda ning kohaneda muutuvas ümberõppe võimalusi, majanduskeskkonnas, on vaja toetada inimeste ümber- ja võttes arvesse täiendusõpet. Oskuste arendamine toob kasu majanduse ettevõtlus- ja digioskusi, taastamisel kestlikule kasvule, et säilitada ja edendada paremini prognoosida uuenduslikku ja konkurentsivõimelist majandust ning heaolu. muutusi ja uusi vajalikke Eurostati andmed näitavad, et Eesti töötaja tootlikkus oskusi tööturu vajaduste moodustab u 85% EL 27 töötaja keskmisest töötunni põhjal, hõlbustada tootlikkusest. Lõhe peamine põhjus on aegunud haridus ja karjäärialaseid oskused. Suure osa inimeste haridustase on endiselt madal. üleminekuid ning Viiendik kõigist üle 15-aastastest on põhi- või madalama soodustada ametialast haridusega ja paljudel puudub erialane haridus (2021. a liikuvust 26,5%). Hoolimata elukestvas õppes osalemise üldisest kasvust (2021.a 18,4%) on see eakate, madalama haridustaseme ja kehvemate oskustega inimeste, eesti keelt mittekõnelevate inimeste ja meeste hulgas endiselt tagasihoidlik. Piirkondlikult oli madalaim elukestvas õppes osalemise määr 2020. a Kirde- ning Kesk-Eestis (vastavalt 13,8% ja 13%). Koolitusturu killustatus ja kvaliteedihindamissüsteemi puudused muudavad mitteformaalse koolituse pakkumise keeruliseks. Üliõpilaste heterogeensus ja vajadus tasakaalustada õpinguid töötamisega suurendavad vajadust paindlike ja kvaliteetsete õppimisvõimaluste järele. Puudub teave mitteformaalse õppe võimaluste kohta ning kasutajasõbralik viis teabele juurdepääsuks. Oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA on edukalt käivitatud, kuid kutsekvalifikatsioonisüsteemi reformimiseks on vaja lisareforme ja koostööd. Stiimulid ja koostöövormid haridusasutuste ning tööandjate koostöö korraldamiseks ja sisu ajakohastamiseks peaksid olema tõhusamad. Oskuste hindamise ja valideerimise võimalused on ebapiisavad ja ebaühtlase kvaliteediga ega toeta üksikisikuid õpingute ja karjääri kavandamisel. Oskuste kirjeldused, klassifikatsioonid ja andmebaasid ei sobi kokku ega anna võrreldavat ülevaadet elanikkonna vajaminevatest oskustest. Kutsestandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda tõhusalt tööturu vajadustele reageerida. Sotsiaalsem Eesti (h) soodustada aktiivset Lapsed ja noored on täiskasvanutest palju vastuvõtlikumad kaasamist, et edendada erinevatele keskkonnateguritele ja sekkumistele: (PO4) võrdseid võimalusi, ebarahuldavates tingimustes kasvamine vähendab lapse diskrimineerimiskeeldu arengupotentsiaali, soodustab riskikäitumist ja vaimse tervise ja aktiivset osalemist, probleeme. Absoluutses vaesuse elas 2020.a 2,7% lastest. ning parandada eelkõige Praegu ei pakuta abivajavatele lastele kvaliteetseid ja ebasoodsas olukorras ligipääsetavaid teenuseid. Kitsaskohtadeks on abivajaduse olevate rühmade hiline kindlakstegemine, vajaduste hindamise killustatus ning tööalast toetuse andmine eri süsteemide – sotsiaal- ja tervishoiu-, konkurentsivõimet haridus- ja õiguskaitsesüsteem – vahel. Tegevused, mille eesmärk on parandada laste ja noorte heaolu ning arengut, sh kodanikuhariduse edendamine ja aktiivse osalemise 23  hõlbustamine, aitavad ennetada sotsiaalset tõrjutust ning toetada laste ja noorte täiskasvanueluks ettevalmistamist. Rakendatakse meetmeid, mis toetavad Euroopa lastegarantii rakendamist. See hõlmab tervikliku lastekaitsesüsteemi loomist, eri tasandite ja sektorite vahelise koostöö edendamist, meetmeid laste ja noorte riskikäitumise ja sotsiaalse tõrjutuse ohu ennetamiseks, kriminaalõigussüsteemiga seotud laste ja noorte toetamist jne. Ligi 30% Eesti elanikkonnast on mõne muu etnilise rühma esindajad ega räägi eesti keelt esimese keelena, viimase 10 aasta jooksul on ränne suurenenud (2020.a on lisaks tagasipöördujatele asunud Eestisse elama 4710 inimest kolmandatest riikidest ja 3724 ELi kodanikku). Mis puudutab keeleoskust, vanust ja tervisenäitajaid, siis valitsevad silmanähtavad sotsiaal-majanduslikud lüngad ning tugev sooline ja rahvuslik segregatsioon tööturul. Ida-Virumaal on kõige halvemad integratsiooninäitajad võrreldes teiste piirkondadega, kus elab samuti etnilisi vähemusi. Koostöö kohalike omavalitsuste suutlikkuse tõstmiseks lõimumisprobleemide lahendamiseks kohalikul tasandil on väga oluline. Teisest rahvusest püsielanikud, uussisserändajad (sh ajutise kaitse saajad) ja Eestisse tagasipöördujad võivad jääda ebapiisavast eesti keele oskusest tingitud probleemide tõttu Eestis isoleerituks ning nende osalemine tööturul, elukestvas õppes jne on takistatud. Eesti vajab rohkem lõimumist, sh kohanemist toetavaid teenuseid, et elanikud oskaksid eesti keelt hariduse omandamiseks, tööturul ja ühiskonnas tervikuna osalemiseks vajalikul tasemel. Sotsiaalsem Eesti (k) parandada võrdset ja Pikaajalise hoolduse süsteem on killustatud valitsemistasandite õigeaegset juurdepääsu ja sektorite vahel. Kuna kohalike omavalitsuste suutlikkus (PO4) kvaliteetsetele, investeerida kodu- ja institutsioonipõhistesse pikaajalise kestlikele ja hoolduse teenustesse on ebavõrdne, sõltub ligipääs nendele taskukohastele teenustele suuresti isiku elukohast. Vaatamata Eesti teenustele, sealhulgas hoolekandepoliitika üldisele eesmärgile pakkuda teenuseid, teenustele, millega mis toetavad iseseisvat toimetulekut kodus nii kaua kui parandatakse eluaseme võimalik, on koduteenused kättesaadavad vaid 15% ulatuses ja isikukeskse hoolduse, kogunõudlusest. Samas on institutsionaalsete teenuste osakaal sealhulgas tervishoiu suurenenud. Uuringud näitavad, et 16–23% hooldust vajavatest kättesaadavust; eakatest vajab oma igapäevaelus rohkem abi, kui praegune ajakohastada süsteem suudab pakkuda. Dementsus on tugevalt sotsiaalkaitsesüsteeme, aladiagnoositud, olles ligikaudu 12 korda madalam kui eeldatav sealhulgas parandada 7% tase üle 60-aastaste vanuserühmas. Umbes 45% juurdepääsu üldhooldusteenuste saajatest kannatavad ka dementsuse all. sotsiaalkaitsele, Teenuseid, mis toetavad iseseisvat elamist kodus, pakutakse pöörates erilist märkimisväärselt harvem kui vaja. Seetõttu on perekondadel nii tähelepanu lastele ja hoolduse kui ka teenuste eest maksmise seisukohast suur ebasoodsas olukorras koormus. Umbes 60 000 inimesel on hoolduskohustused, sh üle olevatele rühmadele; 8100 inimese ei tee selle tõttu tasustatavat tööd, ja umbes 6500 parandada inimest on olnud sunnitud tegema osalise tööajaga tööd. tervishoiusüsteemide ja Elanikkonna vananemine suurendab veelgi abi ja hoolduse pikaajalise hoolduse vajadust. teenuste kättesaadavust Suurema hooldusvajadusega inimesed on sagedamini (sealhulgas puuetega ühiskonnast ja perekonnast füüsiliselt eraldatud. See piirab inimeste jaoks), tõhusust nende sõltumatust ja võimet olla kogukonna täisliige. Hoolduse ja vastupanuvõimet pakkumisel on vaja rakendada uusi tehnoloogialahendusi, teenusemudeleid ja mentaliteeti, mis võiksid toetada inimeste 24  võimet kodus toime tulla ning aidata suurendada nende ohutust ja elukvaliteeti. Pikaajalise hoolduse süsteemi parandamine peab käima käsikäes tööjõu arenguga. Hinnangud näitavad, et Eestis puuduvad tänapäevaste ja inimkesksete teenuste arendamiseks ja pakkumiseks vajalikud oskused (sh digioskused). Pikaajalise hoolduse ümberkorraldamine toob kaasa vajaduse uute pädevuste järele ja suurendab sotsiaalkaitsesektori tööjõuvajadust. Demograafilised muutused ja linnastumine nõuavad Sotsiaalsem Eesti (ii) hariduse, koolituse ja koolivõrgustiku ümberkorraldamist ning kaasavale ja elukestva õppe (PO4) kvaliteetsele haridusele juurdepääsu parandamist. valdkonna kaasavatele ja Esmatähtsad investeerimisvajadused taristusse ja kvaliteetsetele innovatsiooni juhtimisse peaksid edendama koostööd teenustele võrdse haridusasutuste vahel, ja vähendama piirkondlikke erinevusi juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele juurdepääsul. parandamine, arendades juurdepääsetavat Koolikohustuslike õpilaste arv väheneb järgmise 10 aasta taristut, sealhulgas jooksul 4%. Õpilaste arvu kasvutendents on ainult Tallinnas, tugevdades Harjumaal ja osal Tartumaast, teistes maakondades langeb vastupidavust seoses õpilaste arv 5–25%, suurim langus toimub Ida-Viru- ja kaug- ja e-õppe ja - Valgamaal. Kuna haridusvaldkonna töötajaskond vananeb, koolitusega tekib probleem kvaliteetse ja kaasava hariduse kestliku pakkumisega piirkondades, kus elanikkond väheneb ja vananeb. Venekeelsetes piirkondades ja madala tihedusega piirkondades on õpilaste tulemused halvemad, sõltumata õpilase sotsiaal-majanduslikust taustast. Samuti esineb piirkondlikke erinevusi nii põhiharidusest keskharidusse ülemineku kui ka keskhariduse omandamise edukuse määras ning hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele tuleb parandada. Eri haridusvormide koostöö ning ressursside ja teenuste taristu ristkasutus ei ole optimaalne. Õpikeskkonna sidusus ei ole piisav. Tehnoloogiasse, digitaalruumi ja noorsootöö juurdepääsetavusesse, sh hobiõppesse tehtud investeeringud võivad jääda täies mahus realiseerimata. Sageli ei toeta õpikeskkond hariduspoliitikaga seotud eesmärkide saavutamist, nt õppele ja õpetamisele koostööl põhineva lähenemisviisi kasutuselevõtmine, suurem keskendumine tööturul vajalikele oskustele ja pädevustele jne. Erivajadustega õpilaste kaasava hariduse edendamiseks tuleb jätkata füüsilise ruumiga seotud programme, parandada juurdepääsu koolirajatistele, hankida asjakohased seadmed, varustus ning õpetamis- ja õppevahendid. Kohalike omavalitsuste haldus- ja haridusasutuste peamine edutegur on tõhus innovatsioon ja kvaliteedijuhtimine, mis loob raamistiku muutuste juhtimiseks ja õppeprotsessi täiustamiseks. Tuleb välja töötada paindlik ja tõhus positiivse sekkumise ja innovatsiooni juhtimise mudel, mis võtaks arvesse konkreetse kooli eripära ja aitaks luua kestlikult toimivat haridusprotsessi, eriti raskustes või hiljuti loodud koolides. 2040. aastaks suureneb eakate ja puuetega inimeste osakaal Sotsiaalsem Eesti (iii) tõrjutud vastavalt 19,8%-lt 25,6%-le ja 11,9%-lt 17%-le. Umbes1/3 üle kogukondade, madala (PO4) 65-aastastest on hinnanud, et nende igapäevane tegevus on sissetulekuga terviseprobleemide tõttu piiratud ning nad vajavad igapäevases leibkondade ja tegevuses ja enesehoolduses abi. Samal ajal on 8000 inimest ebasoodsas olukorras tööturult eemal hoolduskoormuse tõttu. Kvaliteetsete ja olevate rühmade, taskukohaste sotsiaalteenuste osutamine on paranenud, kuid sealhulgas erinevused kohalike omavalitsuste vahel on säilinud. Kuigi erivajadustega inimeste astutakse samme tugevama silla loomiseks sotsiaal- ja sotsiaal-majandusliku tervishoiusüsteemi vahel, on sujuv lõimimine endiselt 25  kaasamise edendamine probleem, mida ei ole võimalik lahendada üksnes teenuste integreeritud meetmete, osutamise mudeli parandamisega, vaid vaja on investeerida ka muu hulgas eluaseme- ja taristusse. sotsiaalteenuste kaudu Sotsiaalsüsteemi arendamine põhineb deinstitutsionaliseerimise põhimõttel. Praegu on 80 000 pikaajalist hooldust saavat inimest, kuid tegelik vajadus on hinnanguliselt vähemalt 132 000 inimesel. Vaja on investeerida kogukonnapõhistesse teenuste üksustesse, teenusekeskustesse, päevahoidu ja muude teenuste arendamisse, mis vähendaks hoolduskoormust ja toetaks inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut. Hooldussektor peab sammu pidama ka tehnoloogilise ja digitaalse arenguga, suurendama oma innovatsioonisuutlikkust ja toetama tehnoloogia kasutuselevõttu. Investeeringuid on vaja ka tervishoidu, eriti väiksemates maakondades ja äärealadel. Maakondades asuvate suurte haiglate taristu ei toimi integreeritud hoolduse eesmärgil ega ole ressursikasutuse seisukohast tõhus. Pikaajalise hoolduse reformi edukaks rakendamiseks ning tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimiseks tehtavad investeeringud peavad tuginema deinstitutsionaliseerimise põhimõttel ning toetama täielikult inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut. Sotsiaalkaitse ja tervishoiusüsteemide kestlikkuse tagamiseks ja inimestele igakülgse abi osutamiseks on vaja üleminekut tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektoris institutsioonipõhiselt lähenemiselt integreeritud koostööle ja koordineerimisele. Sotsiaalsem Eesti (m) vähendada Vaesuse mõõtmisel kasutatakse Eestis erinevaid näitajaid. materiaalset puudust, Majanduslike toimetulekuraskuste ulatust ühiskonnas (PO4) andes toidu- ja/või kirjeldatakse vaesuse, eeskätt absoluutse vaesuse ning laiemalt esmast materiaalset abi materiaalse ilmajäetuse (puuduse) näitajate kaudu. enim puudust Eesti Statistikaameti andmetel elas 2020. a. absoluutses kannatavatele isikutele, vaesuses 2,2% ja suhtelises vaesuses 20,6% Eesti sealhulgas lastele, ning elanikkonnast. Võrreldes 2019. aastaga vähenes nii suhtelises võtta kaasnevaid kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 meetmeid, mis toetavad protsendipunkti võrra. nende isikute sotsiaalset kaasamist Suhteline vaesus oli suurim üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusegrupis, 41,4%. Absoluutse vaesuse määr on kõrgeim töötute hulgas, 13,9%. Eelnevate aastatega võrreldes on nii absoluutne vaesus kui vaesuse oht märgatavalt kasvanud üksikvanemate hulgas. Alla 18-aastaste laste hulgas on vaesuse riskis 15,6% ja absoluutses vaesuses 2,5% lastest, see näitaja on lähiaastatega võrreldes veidi tõusnud. „Eesti 2035“ strateegia eesmärgiks seati, et püsivalt suhtelises vaesuses elavate elanike osatähtsus ei ületa 15,6% aastal 2035 (2018.a. oli näitaja 16,7%). Vaesuse vähendamine on ka üks „Heaolu arengukava 2023–2030“ eesmärkidest. 2020. aastal oli suhtelise vaesuse piir üheliikmelisel leibkonnal 631 eurot kuus (2019. a 611 eurot kuus). Absoluutse vaesuse piiriks on Eestis arvestuslik elatusmiinimum ehk inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema peamised igapäevased vajadused. 2020. aastal oli üheliikmelise leibkonna absoluutse vaesuse piir 220,48 eurot kuus. Sotsiaalsiirded, st riiklikud hüvitised ja pensionid, aitasid ära hoida vaesusesse sattumist. Neid sissetulekuid arvesse võtmata oleks 39,6% elanikkonnast olnud vaesuse ohus ja 22,6% absoluutses vaesuses. 26  Seetõttu jagatakse enim abivajavatele inimestele lihtsalt kättesaadavat toiduabi ning esmast materiaalset abi. Koos abiga pakutakse inimestele ka neile sobivaid sotsiaalse kaasatuse meetmeid. Inimestele (i) tervikliku ja kaasava Linnapiirkondade arendamisel on oluline roll riigi majanduse sotsiaalse, majandusliku arengus. See on prioriteetne valdkond, millele EK on tähelepanu lähedasem Eesti ja keskkonnaalase juhtinud ja mille jaoks tuleb eraldada vähemalt 8% ERF (PO5) arengu, kultuuri, vahenditest. Suurematel linnapiirkondadel on hulk probleeme, looduspärandi, säästva mis tulenevad ebaühtlasest kasvust, nt valglinnastumisega turismi ja julgeoleku kaasnev soovimatu keskkonnamõju, ebaratsionaalne soodustamine maakasutus, ebapiisav teenuste taristu, suurenenud linnapiirkondades pendelrändest põhjustatud liiklussageduse kasv ja õhusaaste, elurikkuse vähenemine, avaliku linnaruumi ebaühtlane kvaliteet jne. Linnapiirkonna jaoks valitud sekkumised kajastavad piirkondlikes ja kohalikes arengukavades kirjeldatud probleeme ja eesmärke, kuna kohaliku elukeskkonna kvaliteet on linnapiirkondade jaoks läbivalt tähtis. Linnapiirkondade üha olulisem väljakutse seisneb keskkonna- ja kliimaküsimustes. Pärnu linnapiirkond ja Ida-Virumaa linnapiirkonnad seisavad koos maapiirkondadega silmitsi sarnaste probleemidega nagu kirjeldatud poliitikaeesmärk nr 5 SO2. Tähelepanu tuleb pöörata elukeskkonna vähesele atraktiivsusele Ida-Viru linnapiirkondades. Suur alakasutatud linnapiirkondade osakaal, tänapäevastele vajadustele mittevastav kinnisvara, vähene rahulolu kohalike omavalitsuste teenustega on valdkonnad, millega tuleb poliitikaeesmärgi raames tegeleda. Linnaruumi arenduste toetamisel arvestatakse Uue Euroopa Bauhausi väärtustega. Poliitikaeesmärgi nr 5 raames kavandatud sekkumised täiendavad teiste poliitikaeesmärkide, eelkõige poliitikaeesmärgi nr 2 tegevusi, mis keskenduvad säästva linnatranspordi arendamisele ja kliimamuutustega seotud küsimustele linnapiirkondades. Probleemide lahendamiseks tuleb arendada arukate ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu. Poliitikaeesmärkide 2 ja 5 raames linnapiirkondades kavandatud meetmete ühine eesmärk on parandada elukeskkonna kvaliteeti, suurendades konkurentsivõimet ja vähendades CO2 heidet. Ida-Viru linnapiirkonna kestliku elukeskkonna toetamine täiendab teiste poliitikaeesmärkide ja ÕÜF sekkumisi, mis on suunatud peamiselt sotsiaalsele ja majanduslikule üleminekule järgmistel aastatel. Vähemalt 8% ERF vahenditest suunatakse kestlikule linnaarengule poliitikaeesmärkides nr 2 (SO8) ja nr 5 (SO1) ning neid rakendatakse „muu territoriaalse vahendi“ vormis. 2020. aasta riigiaruandes rõhutatakse mitut Eesti Inimestele (ii) tervikliku ja kaasava regionaalarengu probleemi, mis on samuti PO5 raames sotsiaalse, majandusliku lähedasem Eesti kavandatud sekkumiste fookuses. ja keskkonnaalase (PO5) kohaliku arengu,  Sotsiaal- ja majandusnäitajate vahe pealinnapiirkonna kultuuri, looduspärandi, ja riigi ülejäänud osa vahel on suurenenud. säästva turismi ja  Erinevused SKPs elaniku kohta kajastuvad ka julgeoleku soodustamine piirkonniti erinevas tööviljakuses. SKP (ostujõu mujal kui pariteedi alusel) oli 2019. aastal üle ELi keskmise linnapiirkondades taseme pealinnapiirkonnas Harjumaal (120% ELi keskmisest) ning kõrgem veel Tartumaal (76%), ülejäänud maakondades ulatus see aga kõigest 32– 56 %ni. 27   Praegune riiklik toetus innovatsioonitegevusele ei vasta piirkondlikele ega ettevõtjate vajadustele, mistõttu tuleb suurendada toetust mahajäänud piirkondadele.  Muudest piirkondadest pealinna kolivate inimeste arv on vähenenud, kuid pendelrändajate arv on suurenenud. Toimub intensiivne riigisisene liikumine suuremate funktsionaalsete linnapiirkondade suunas. Eesti rahvastik väheneb kõikjal, välja arvatud kahes suuremas linnapiirkonnas. Lisaks majanduslikule järelejõudmisele paneb see proovile ka kohaliku tasandi teenuste osutamise, tugevate kogukondade säilitamise, atraktiivse elukeskkonna ja üldise ruumi kasutamise. Praegune teenuste osutamise mudel ja vajalik taristu on välja töötatud suurema arvu elanike jaoks, kui rahvastikuprognoosid ette näevad, kohaliku tasandi teenuste nõudluse struktuuri muudavad ka demograafilised protsessid. Elanike lahkumisel kaovad ka teenused ja hooned jäävad tühjaks, väheneb ettevõtlus ning seetõttu ka töövõimalused. Vajadust rahvastikumuutustega edukalt kohaneda kirjeldatakse ka kui pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ üht arenguvajadust. Kuna poliitikaeesmärgi nr 5 puhul algatavad projektide valimise piirkonnad ning kavandatud projektid põhinevad integreeritud piirkondlikel strateegiatel, tuleb toetada ja tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust töötada välja asjakohased piirkondlikud strateegiad ning hinnata ja valida projekte. Sealjuures arvestatakse Uue Euroopa Bauhausi väärtusi, mis on jätkusuutlikkus, kaasatus ja esteetika. 2019. a liitus Eesti ühiseesmärgiga saavutada 2050.a-ks Õiglane Üleminek Võimaldada kliimaneutraalne Euroopa ning 2020. a EK 2030.a piirkondadel ja inimestel (JTF) kliimaeesmärgi kavaga, milles tehakse ettepanek vähendada tegeleda liidu 2030. kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. a vähemalt 55% võrra aasta energia- ja ja kus määratletakse Euroopa vastutustundlik tegevuskava kliimaeesmärkide 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks. saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. 2019. a detsembris esitas Eesti EK-le oma riikliku energia- ja aastaks liidu kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), milles seatakse kliimaneutraalsele eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja majandusele ülemineku primaarenergia tarbimist ning suurendada taastuvenergia sotsiaalsete, osakaalu, säilitades samal ajal energiavarustuskindluse. tööhõivealaste, Enamiku Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest toodab majanduslike ja energeetikasektor. Märkimisväärse osa energeetikaga seotud keskkonnamõjudega heitkogustest põhjustab fossiilkütuste ulatuslik tarbimine elektrienergia ja soojuse tootmiseks. Seetõttu mõjutab Eesti edusamme kliimaneutraalsuse poole kõige rohkem energeetikasektori, eriti põlevkivisektori ümberkujundamine. Põlevkivisektor on suurel määral koondunud Ida-Viru maakonda, mistõttu seal asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted toodavad üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Seetõttu avaldab kliimaneutraalsusele üleminek suurimat mõju just Ida-Viru maakonnale ning seda nii praegu kui ka tulevikus. Põlevkivisektor on märkimisväärselt mõjutanud Ida-Viru maakonna sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnatingimusi. Põlevkivisektori töötajad moodustavad 13% kõigist piirkonnas tegutsevatest ettevõtjate töötajatest, kuid nende eest makstavad tööjõumaksud moodustavad 1/4 piirkonna tööjõumaksudest. Põlevkivisektorit iseloomustab märkimisväärselt kõrgem keskmine palk kui maakonna ja Eesti keskmine palk. Põlevkivisektori ettevõtted on Ida-Viru 28  maakonna majanduse nurgakiviks nii käibe kui ka suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtjatele. 2021 a mais kiitis Riigikogu heaks Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, kus on selgelt väljendatud Eesti ambitsioon saavutada 2050. a-ks kliimaneutraalsus. See eesmärk eeldab põlevkivi kasutamisest loobumist energeetikas. Et energiatootmist põlevkivist saaks õiglaselt järkjärguliselt lõpetada, on üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust Ida-Virumaale põlevkivist loobumise sotsiaal-majanduslike ja keskkonnamõjude vähendamiseks. 2. PRIORITEEDID 2.1 Muud prioriteedid kui tehniline abi 2.1.1. PRIORITEET: NUTIKAM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.1.1. Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine 2.1.1.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel 7 ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel8. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist järgmiselt: 1. Erasektori innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni nõudluse suurendamine Toetatakse TA ning innovatsiooni suurendamist ettevõtjate ärimudelites ning innovatsiooni toetavat juhtimiskultuuri, suurendades ettevõtjate teadlikkust TA ning innovatsiooni eelistest, samuti töötajate arendamist ja (välis-)tippspetsialistide ligimeelitamist. Rakendusuuringute ja tootearenduse programmis lähtutakse ettevõtjate vajadustest. Toetatakse suurema lisaväärtusega investeeringuid, mis põhinevad TA ning innovatsiooni suutlikkusel, pakkudes nt teadus- ja arendustegevuse vautšereid ja kasutades tehnoloogia 7 https://www.hm.ee/sites/default/files/pr_estonia_-_final_report_.pdf 8 https://pilv.rtk.ee/s/YW8z9T8w6Epn8D4?dir=undefined&openfile=34499 29  arenduskeskuste potentsiaali. Sekkumised hõlmavad ettevõtjate osalemise toetamist rahvusvahelistes TA ja väärtusahelates strateegilist ühist huvi pakkuvates valdkondades ning toetuste ja rahastamisvahendite pakkumist uue teenuse või tehnoloogia väljaarendamiseks ja turule viimiseks. 2. Nõudlusest lähtuva asjakohase ja paindliku teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni pakkumise tagamine 2.1. Teadus- ja arendusteenuste ning institutsioonaalse teadmussiirde võimekuse suurendamine teadus- ja arendusasutustes ning kõrgkoolides Sekkumised hõlmavad paketti teadus- ja arendusasutustele ning kõrgkoolidele institutsionaalse teadmus- ja tehnosiirde võimekuse ning teenuste kvaliteedi ja pakkumise arendamiseks, et vastata ühiskonna ja ettevõtjate nõudlusele ning toetada teadustulemuste kiiremat kasutuselevõttu väljaspool akadeemilist sektorit. Toetatakse tõhusa teadushalduse ja teadmussiirde teenuste arendamist (sh hargettevõtluse mudelite ja/või partnerlusprogrammide arendamist teadusasutuste ja ettevõtjate ühisprojektideks), teadlaste ja ettevõtjate koosloomeplatvorme, kiirendeid, intellektuaalomandi ja ärivormide alast nõustamist, teadustulemuste ja teenuste tutvustamist jms. Panustatakse teenuste pakkumiseks vajalike test- ja demokeskkondade, laborite jms arendamisesse. Samuti suure potentsiaaliga teadustulemuste arendamisse nt eksperimentaalarendusgrantide (proof-of-concept) ja teiste tugimeetmete kaudu. Soodustatakse teadusasutuste ning kõrgkoolide ühistegevusi (Adapter-tüüpi tegevused, ühislaborid jms). Sekkumised hõlmavad ka kasutajakesksete, avatud teaduse põhimõtteid järgivate lahenduste väljatöötamist Eesti teadusinfosüsteemis (ETIS) ning avatud teaduse põhimõtete rakendamist, et tagada era- ja avaliku sektori kasutajatele parem juurdepääs teadusressurssidele, sh teadusandmetele ja -infole. 2.2. Nõudluspõhiste temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide rakendamine Keskendutakse kvaliteetse teadus- ja arendustegevuse ning teadlaste hulga, kvaliteedi ja järelkasvu tagamisele ennekõike erasektori vajadusi silmas pidades, et suurendada uurimisrühmade suutlikkust käsitleda ettevõtjate nõudlusest lähtuvaid uurimisküsimusi ning pakkuda turule orienteeritud teaduslahendusi. Toetatakse rakendus- ning vajadusel asjakohaseid ja nõudlusest lähtuvaid alusuuringuid 9, uute uurimissuundade väljaarendamist, teadus- ja arendustöötajate järel – ja juurdekasvu, arendatakse teadus- ja arendustööks vajalikku labori- ja uurimistaristut, koostööd, tipptasemel teadlaste värbamist, valdkonna teadustulemuste kommertsialiseerimist jms. Uurimissuunad, -eesmärgid ja -küsimused ning tegevused kavandatakse temaatilistes programmides koostöös ettevõtlussektoriga, järgides ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid. 3. Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni nõudluse ja pakkumise poole ühendamine teadmussiirde mehhanismidega 3.1. Teadmusvõrgustike ning äri- ja akadeemiliste ringkondade vaheliste sidemete arendamine teadus- ja arendustöötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel Toetatakse võrgustike arendamist akadeemilise, era- ja avaliku sekotri vahel. Sekkumised hõlmavad eri liiki TA ja innovatsioonivaldkonna töötajate liikumise toetamist eri sektorite vahel, sh teadlaste ning teiste teadus-, arendus- ja innovatsioonivaldkonna spetsialistide liikumise toetamist nii erasektorisse kui ka erasektorist akadeemiasse, teadmussiirde doktorantuuri toetamist ettevõtetes ja avalikus sektoris, koostöö- ja võrgustikutegevusi jne. 3.2. Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamine: osalemine Euroopa Teadusruumis Toetatakse teadus- ja kõrgharidusasutuste, ettevõtjate ning avaliku sektori asutuste osalemist Euroopa Teadusruumis, sh teadmiste ja teadlaste vabasse ringlusse, teadustaristu ühisarendustesse ja -kasutusse. Tegevus hõlmab Eesti osalemist raamprogrammis, partnerlustes, missioonides, „Teaming“ tegevustes jm Euroopa Teadusruumi algatustes. Rahastamisel rakendatakse võimalusel EL raamprogrammi kvaliteedimärgist. 3.3. Riigi kui targa tellija ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eestvedaja võimekuse arendamine Sekkumised toetavad avaliku sektori nõudlust TA ja innovatsiooni järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks. Riigi võimekust toimida innovatsiooniliidrina arendatakse järgmiselt: 1) toetatakse Eesti arenguvajadustele lahendusi loovaid sektorite ülesed rakendusuuringuid; 2) toetatakse TA-l tuginevaid innovatsiooniprojekte, uute meetodite arendamist, et suurendada avaliku sektori TAI nõudlust (nt juhtumianalüüsid, erinevate koostöövormide katsetamine jne); 3) arendatakse ministeeriumide ja haruliitude teadus-, arendus- ja innovatsiooninõunike võrgustikke ja ühistegevusi. Toetatakse tegevusi, mis tugevdavad riigi rolli TA kasutajana ja innovatsiooninõudluse eestvedajana, sh uuenduslikud riigihanked, avalikust sektorist lähtuv arendustegevus ettevõtjatele, näidisprojektid, vajalikud taristu- ja IT-lahendused jne. 9 Alusuuringuid toetatakse juhul, kui need on kantud ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest ja vajadustest, neil on selge rakenduslik potentsiaal või väljund ja need on ettevõtliku avastusprotsessi koosloome käigus defineeritud vajadusena. 30  Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Toetused nii ettevõtjatele kui ka teistele projektides ja tegevustes osalejatele on tõhusaim viis panustada nii nutika spetsialiseerumise kui ka TAI eesmärkidesse laiemalt. Toetused panustavad ettevõtjate, teadus- ja arendusasutuste, kõrgharidusasutuste, avaliku sektori asutuste jt osapoolte projektide sellistesse arenguetappidesse, mis reeglina veel tulu ei tooda ning seetõttu ei ole elluviijatel võimalik ka näiteks laenu vormis antud toetust tagasi maksta. . Peamised sihtrühmad Uued ja olemasolevad ettevõtted, kes on a) huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; b) mis juba tegelevad TA ning innovatsiooniga, kuid vajavad eesmärkide saavutamiseks lisaressursse ja -teadmisi; c) mis praegu rakendusuuringute ja tootearenduse abil oma majandustulemusi veel ei paranda; d) on potentsiaali suurendada oma äritegevusega seotud TA ning innovatsiooni mahtu. Ekspordiettevõtted, kellel on ambitsioonid ja suutlikkus ülemaailmsetes väärtusahelates tõusta; energiamahukad tööstusharud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, teadlased, uurimisrühmad, doktorandid/noored teadlased, akadeemiline ja toetav personal, teadmussiirde üksused teadus- ja arendustegevuse ning kõrgharidusasutustes, ettevõtjate ja erasektori ühendused, ministeeriumid jm TA ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused), tippkeskused, teadustaristute omanikud, valitsusvälised organisatsioonid, kesk- ja kohaliku omavalitsuse asutused, EIS. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevahelisi meetmeid rahastatakse peamiselt kahe meetmega: – temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide rakendamine, et edendada akadeemilise, era- ja avaliku sektori koostööd ja koosloomet nutika spetsialiseerumise valdkondades, kus muude tegevuste hulgas toetatakse rahvusvahelist koostööd, osalemist projektides, programmides ja partnerlustes jms tegevusi, mis on vajalikud valdkondade arendamiseks; – teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamise meede on täielikult pühendatud rahvusvahelisele koostööle, eelkõige osalemisele Euroopa teadusruumis, rahvusvahelistes teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni võrgustikes, partnerlustes, EIT teadmis- ja innovaatikakogukondades, ühisprogrammides, Euroopa raamprogrammis „Euroopa Horisont“ jne. Rahvusvahelise koostöö osa on aga kaasatud ka muudesse sekkumistesse, näiteks teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde võimekuse kasvatamise meetmesse, toetades mh osalemist rahvusvahelistes teadmussiirde- ja koostöövõrgustikes, õppekülastusi ja töökogemuse omandamist välismaal asuvates kõrgetasemelistes teadmussiirdekeskustes jne. Sekkumised panustavad ELi Läänemere strateegia eesmärkide elluviimisse ning katavad Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas määratletud fookusvaldkondade (nutika spetsialiseerumise valdkondade) kaudu erinevaid poliitikavaldkondi. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Innovatsioonimahukate ja uudseid tehnoloogiaid arendavate ettevõtete rahastamiseks rakendatakse rahastamisvahendeid laenude ja garantiide vormis. Peamine eesmärk on leevendada innovatsioonimahukate ja uute tehnoloogiate arendamisega seotud riske ning tagada ettevõtjatele parem kapitali kättesaadavus. 31  2.1.1.1.2 Näitajad Tabel 2: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID 1 (i) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad Ettevõ 580 1930 ettevõtjad (millest: tjad mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 1 (i) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega Ettevõ 90 440 toetatavad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku RCO03 Rahastamisvahendi Ettevõ 0 12 test toetatavad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist Ettevõ 550 1755 toetust saavad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku RCO07 Ühistes Teadu 6 18 teadusprojektides sasutu osalevad sed teadusasutused 1 (i) ERF Ülemineku RCO10 Teadusasutustega Ettevõ 70 295 koostööd tegevad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku PSO01 Toetust saanud Innova 8 36 innovatiivsed tiivsed projektid projek tid 1 (i) ERF Ülemineku PSO02 Mobiilsusskeemide Osalej 280 800 s osalejate arv ad 1 (i) ERF Ülemineku PSO03 Euroopa Liidu Organi 100 350 raamprogrammide satsioo tegevustes nid osalevate organisatsioonide arv Tabel 3: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) [200] Fond ID 32 1 (i) ERF Ülemineku PSR01 Ettevõtetega Euro 0 2020 18 000 Baas- sõlmitud teadus- 000 finantse ja arendusalaste erimist lepingute maht saavate asutuste andmed 1 (i) ERF Ülemineku RCR02 Erasektori Euro 0 2021 56 516 SFOS, investeeringud, 444 taotluse mis täiendavad rahulda- mise avaliku sektori otsused toetust (sellest: toetused, rahastamisvahen did) 1 (i) ERF Ülemineku RCR05 Ettevõttesisese Ettevõt 0 2021 54 SFOS, innovatsiooniga jad projekti- tegelevad VKEd aruanded 1 (i) ERF Ülemineku RCR08 Toetatud Publik 0 2020 800 SFOS, projektidest atsioon projekti- tulenevad id aruanded, publikatsioonid veebialli kad 1 (i) ERF Ülemineku PSR04 Uued, kasutusele Uued 0 2020 14 SFOS, võetud lahend projekti- lahendused ja used aruanded algatused Eesti arenguvajaduste lahendamiseks 1 (i) ERF Ülemineku RCR25 VKEd, kellel on Ettevõt 0 2021 570 SFOS, suurem jad Äriregist lisandväärtus er töötaja kohta 1 (i) ERF Ülemineku RCR10 Toetatavates Täistö 0 2020 50 SFOS, 2 üksustes loodud öaja projekti- teadusuuringute ekvival aruanded valdkonna enti töökohad aastas 1 (i) ERF Ülemineku PSR02 Toetatud Projekt 0 2020 15 SFOS, innovatsioonipro projekti- jektide arv aruande d 1 (i) ERF Ülemineku PSR05 Eesti osalemine Eurot 0 2020 44 Horizon Euroopa elaniku Europe teadusruumi kohta andmed: tegevustes: elaniku e-Corda; panus kohta Eurostat rahvusvaheliselt koordineeritud TA-tegevustesse 33 2.1.1.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 4: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 010 41 876 062 1 ERF Ülemineku i 011 4 443 615 1 ERF Ülemineku i 012 139 085 371 1 ERF Ülemineku i 027 1 968 000 1 ERF Ülemineku i 028 48 640 000 1 ERF Ülemineku i 029 63 511 460 Tabel 5: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 01 289 524 508 1 ERF Ülemineku iii 03 4 000 000 1 ERF Ülemineku iii 04 6 000 000 Tabel 6: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 33 299 524 508 Tabel 7: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 03 299 524 508 2.1.1.2 Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks 2.1.1.2.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumiste teravik on suunatud Eesti avaliku sektori digimuutuste süvendamisele, investeerides Eestile, konkreetsele valdkonnale või organisatsioonile uuenduslike lahenduste väljatöötamisse ja kasutuselevõttu viisil, mis märkimisväärselt uuendab olemasolevaid digiteenuseid ja digiriiki Eestis. Sekkumisega toetatakse ka erasektorit, et erasektoris oleks piisav digitaalne võimekus, millega muu hulgas saab kasutusele võtta digiriigi lahendusi. Näiteks võimaldada digitaalset andmeedastust nii riigi kui koostööpartneritega, et digiriigis ehitatud võimalused kanduksid ettevõtjatesse, kes soovivad digiriigis loodud avaandmeid võimestada, olemasolevaid koode kasutada või nt digiriigi lahendustega liidestusi teha. Ettevõtted saaksid seeläbi pakkuda innovatiivsemaid teenuseid, mis oleksid digiriigi võimaluste pealt edasi arendatud. Ettevõtjatele loovad lihtsasti rakendatavad digiriigi komponendid (eesti keeles, kohalik tugi on olemas) lisamotivatsiooni võtta ette digitaliseerimise 34 teekond, eriti VKEde jaoks kaob digilahenduste rakendamise keerukuse barjäär. Ühtlasi toetatakse muid ettevõtete digitaalset mahajäämust oluliselt vähendavaid tegevusi. Erilist tähelepanu pööratakse valdkondlikele digimuutustele ja reformiprogrammidele poliitikakujundamise, avalike teenuste ja avaliku halduse alal, eelkõige valdkondades, kus digitaalne küpsus või n-ö ärimudeli ümberkujundamine on seni olnud väiksem (nt kohtusüsteemi elutsükli digiteerimine, digitaalne tervishoid, integreeritud sotsiaalteenused, digitaalne kultuuripärand jne). Meetmete eesmärgid: • suurendada avalike teenuste kättesaadavust, turvalisust ja kasutusmugavust ning vähendada kodanike ja eelkõige ettevõtjate halduskoormust kõigil valitsustasanditel; • suurendada riigiasutustes andmepõhist poliitikakujundamist ja teenuste osutamise suutlikkust, sh andmeteaduse (sh suurandmete) kasutamist, andmete kvaliteedi parandamist ja avatud andmete kättesaadavust; • soodustada uudsete lahenduste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate katsetamist ja laiemat kasutuselevõttu (alustades tehisintellektist), sh edendades rakenduslikku teadus- ja arendustegevust ja suutlikkust digiriigi ja küberturvalisuse valdkonnas ning tõhustades innovatsioonikoostööd; • arendada ja võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega digitaristu ja platvormiteenused, mis toetavad avaliku sektori digilahendusi (sh pilvandmetöötlus, ühised küberturvalisuse platvormid jne); • suurendada küberturvalisuse võimekust asutustes ja kogu riigis; • arendada juurutust, koostööd, koordineerimist ning teadlikkuse suurendamist digiriigi valitsemise, küberturvalisuse ja digitaalteenuste arendamise valdkonnas, et viia digiriigi juhtimise küpsus uuele tasemele; • hoogustada kohalike omavalitsuste digiteerimist ja valitsusvälistes organisatsioonides digilahenduste kasutuselevõttu, pöörates erilist tähelepanu nende teenuste osutamise uuendamisele, tõugates tagant kohaliku tasandi IT-korralduse reformi ja suurendades küberturvalisust; • võimestada digiriigi lahendusi ja võimalusi läbi erasektori ning edendada ettevõtete digitaliseerumist. • ergutada ettevõtteid oma andmeid digitaliseerima. Et riiklikud andmekogud saaksid efektiivselt toimida, on vajalik, et ka erasektori andmed oleks digitaliseeritud ning seeläbi tekitatud automatiseeritud andmeedastusvõimekus. Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks toetatakse peamiselt erinevaid digilahenduste ja uuenduste väljatöötamisega seotud ettevalmistavaid tegevusi, nt ettevõtete digitaliseerimise taseme hindamist koos tegevuskavaga ettevõtte digitaliseerimise taseme tõstmiseks, analüüse, probleemide kaardistamistegevusi, uuringuid; katseprojekte digilahenduste ja uuenduste väljatöötamiseks ning arendamiseks; digilahenduste ja uuenduste väljatöötamisega seotud vajaliku taristu soetamist, sh tulevikutehnoloogiate investeeringud ning arendustegevused; asjakohaste raamistike ja juhendite välja töötamist, et tõhustada digilahenduste ja uuenduste arendamist, planeerimist ja kasutuselevõttu; juurutuse, koostöö, koordineerimise ning teadlikkuse suurendamisega seotud tegevusi, et tõhustada digilahenduste ja uuenduste kasutuselevõttu, sh ettevõtjate hulgas, tarkvarade kasutuselevõttu ja väljatöötamist, mis on eelduseks digiriigi lahendustega liidestamisele ning andmete automatiseeritult riigile edastamiseks. Lisaks toetatakse kõikides eelnevates punktides nimetatud tegevustes kübervõimekuse parandamisega seotud tegevusi. Digiriigi lahenduste kasutuselevõtuks erasektoris aidatakse tõsta erasektori digitaliseerituse taset, et see vastaks Eesti riigi digitaliseerituse tasemele. Toetatakse ettevõtete digilahenduste ja uuenduste kasutuselevõttu ning seda ettevalmistavaid ja võimendavaid tegevusi, sealhulgas ettevõtete digitaliseerimise taseme hetkeseisu kaardistust ning digitaliseerimise tegevuskava koostamist ja selle elluviimist. Sekkumistega toetatakse 2017. a Tallinna (ministrite) e-riigi deklaratsioonis kokku lepitud suuniseid ja võetud kohustusi, toetades ka teenuste piiriülest osutamist ja tugevdades koosvõimet ning vajaduse korral Euroopa ühiste digitaristute kasutuselevõttu või kohandamist. Sekkumised täiendavad riikliku taaste- ja vastupidavuskava digiriigi investeeringuid, mis on suunatud prioriteetsetele digiteenuste kvaliteedi arenguhüppe programmidele ja digivalitsuse taristu reformile. Peamine eraldusjoon on see, et riikliku taaste- ja vastupidavuskava kaudu rahastatavaid tegevusi ei rakendata ÜKP fondidega samaaegselt. Vajaduse korral võib pärast riikliku taaste- ja vastupidavuskava perioodi ja rahaliste vahendite lõppemist rakenduskava vahendeid kasutada lisauuendusteks ning riikliku taaste- ja vastupidavuskava reformivaldkondade jätkuvaks arendamiseks. 35  Programm ”Digitaalne Euroopa” ja Euroopa ühendamise rahastu täiendavad riigile oluliste arengute toetamist. Eesti on juba taotlenud mõlemast toetust ja seda on plaanis teha ka edaspidi. Taotlemisel jälgitakse, et eelnevalt nimetatud allikatest ei küsitaks toetust tegevustele, mida rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast. Eespool nimetatud sekkumiste tulemusena paraneb avalike (digitaalsete) teenuste kvaliteet: kasutajate rahulolu suureneb, teenuseprotsesside kulutasuvus paraneb, protsesside kestus lüheneb, kasutajad säästavad rohkem aega teenuste kasutamisel ja avalik sektor pakub tõhusamalt (digitaalseid) teenuseid. Samuti suureneb avalike (digitaalsete) teenuste turvalisus: suuri küberriske ei realiseeru ja vahejuhtumeid esineb harvem. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Tegevused on suunatud peamiselt avaliku teenuse osutamiseks, mistõttu rahastamisvahendeid ei kavandata ja meetmeid rakendatakse toetuse vormis Peamised sihtrühmad Avalike teenuste osutajad, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiits- ja Digiministeerium ning nende allüksused, muud kohalikud ja avaliku sektori asutused, kelle suhtes kohaldatakse küberturvalisuse seadust – teenuseosutajad; ettevõtjad, mis soovivad automatiseeritud andevahetust riigiga ja teiste ettevõtetega ning samuti digiriigi lahendusi ja võimalusi kasutada ettevõtluses uue väärtuse loomiseks. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti (piirkonnapõhist lähenemisviisi ei ole kavandatud, sest Eesti suuruses riigis ei ole see digitaalsete valitsuslahenduste puhul praktiline ega vajalik). Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil konkreetselt kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana nimetatud Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu jne. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.1.2.2 Näitajad Tabel 8: Väljundnäitajad Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 36 1 (ii) ERF Ülemineku RCO14 Avaliku sektori Avaliku 20 50 asutused, keda sektori toetatakse asutused digiteenuste, - toodete ja - protsesside väljatöötamiseks 1 (ii) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad Ettevõtjad 15 230 ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 1 (ii) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega Ettevõtjad 15 230 toetatavad ettevõtjad 1 (ii) ERF Ülemineku PSO04 Uued või uuendatud Arv 20 300 digiteenused, -tooted ja -protsessid Tabel 9: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (ii) ERF Üle- RCR11 Uute ja uuendatud Kasuta 0 2020 10 SFOS, minek avalike digiteenuste, jaid/ 000 projekti- u -toodete ja - aastas 000 aruanded protsesside kasutajad 2.1.1.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 10: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 016 122 183 111 1 ERF Ülemineku ii 013 20 000 000 Tabel 11: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 1 ERF Ülemineku ii 01 142 183 111 Tabel 12: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 33 142 183 111 37  Tabel 13: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 03 142 183 111 2.1.1.3 Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu 2.1.1.3.1 Fondide sekkumine Seonduvate meetmete liigid Sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel11 ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel12. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtjate loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile ning investeeringutele Eesti kõikidesse piirkondadesse. Sekkumised aitavad kaasa nutika spetsialiseerumise valdkondadele (IKT, tervishoiutehnoloogiad ja -teenused; ressursside väärindamine; arukad ja säästvad energialahendused). Sekkumisloogika hõlmab kolme suunda: 1. ettevõtluse kasvu toetamine, ettevõtluse alustamine, idufirmade ökosüsteemi arendamine ning ettevõtluse toetamise süsteemi ja võrgustike arendamine Eesti eri piirkondades; 2. VKEde konkurentsivõime ning suurema lisandväärtuse ja ekspordi loomise suutlikkuse suurendamine; 3. VKEde juurdepääsu parandamine rahastamisele (kapitalile), sh piirkondades. Sekkumised hõlmavad ettevõtluse toetamist ja ettevõtte loomist. Toetatakse uute ärimudelite, sh ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist; tugiteenuseid tehnoloogilise innovatsiooni, parimate olemasolevate tehnoloogiate kasutamise, parema juhtimise ja põlvkondade vahetuse soodustamiseks. Toetatakse digitaalkaubanduse (e-kaubandus, platvormimajandus, koostöömajandus) kasutuselevõttu, et parandada Eesti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet ning reaalajalise majanduse arendamist ja rakendamist. Ettevõtjates tuleks rohkem kohaldada automatiseerimise, sh digiteerimise, standardimise, tehisintellekti- ja robootikatehnoloogiaid. Sekkumisega toetatakse ka idufirmade ökosüsteemi suuremat konkurentsivõimet ning teadus- ja arendustegevuse mahukaid idufirmasid. Eesmärk on muuta Eesti atraktiivsemaks üleilmse ulatusega kasvavate ettevõtete asutamiseks. Tehnoloogiaettevõtjate arendamiseks sobiva keskkonna loomist soodustatakse avaliku ja erasektori partnerlusena, mis põhineb idufirmade ökosüsteemi praegustel väljakutsetel ja ülemaailmsel arengul selles valdkonnas. Suurendatakse idufirmade konkurentsivõimet, et säilitada ja arendada talente pikas perspektiivis ning edendada mitmekesisust (sooline ja ealine mitmekesisus, erineva haridustasemega inimeste kaasamine). Meetmed, millega suurendatakse VKEde konkurentsivõimet ning suutlikkust luua suuremat lisandväärtust ja eksporti, hõlmavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu toetamist, parandades nende paigutamist üleilmsetesse väärtusahelatesse. Sekkumine keskendub teenuste osutamisele, mis jagunevad kolme põhikategooriasse: turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks teave ja kontaktid, mis on kõige olulisemad); turuteadlikkus (kasvuprogrammid ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks) ning turu nähtavus (ühised kaubandusstendid, B2B kaubandusmissioonid, sektoripõhine turundustoetus). Sellised teenused võimaldavad jõuda suurema osa rahvusvahelistumise toetust vajavate ettevõtjateni ja pakuvad erinevaid koostöövorme (nt kaubandusmesside või -missioonide kulude jagamine, rahvusvahelistumisega seotud tegevuste hanked, mida ettevõtjad viivad ellu ühiselt). Kirjeldatud lähenemisviis on seega suunatud kahe turutõrke kõrvaldamisele: a) ebatäiuslik ja ebaühtlane teave, mis on tingitud turgudeüleselt kättesaadava teabe rohkusest ja keerukusest, ning b) koordineerimine ja võrgustiku puudulik sisenemine turgudele ühiselt, kulutõhusalt ja hästi ettevalmistatud pakkumisega. Investeeritakse väärtusahelapõhiste koostöömudelite väljatöötamisse ning luuakse vahendid teadmiste ja tehnoloogia 11 https://www.hm.ee/sites/default/files/pr_estonia_-_final_report_.pdf 12 2020 Lõpparuanne ENG (ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine).pdf - Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee) 38  tõhusaks ülekandmiseks teadusasutustelt ettevõtjatele. Toetatakse ettevõtjate olemasolevate ja uute tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamist ning turuleviimist. Soositakse uute ärimudelite, sh ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris, mh teavitustöö ja koolitustegevuse kaudu. Toetust antakse ka inkubatsiooni- ja kiirendusprogrammide, koolituste, meistrikursuste, mentorlus- ja arenguprogrammide, konsultatsioonide ning rahvusvahelise ja sektoritevahelise koostöö arendamise edendamise kaudu. Toetatakse tehnoloogia- ja arendusmahukaid investeeringuid eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades. Lisaks toetatakse teenuseid, mis on vajalikud VKEde innovatsioonivõime suurendamiseks. Eespool nimetatud meetmete rakendamiseks käivitatakse VKEde arenguprogramm, mh selleks, et toetada tööstuslikku üleminekut ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, investeeringuid tehnoloogiasse ja tootearendusse (sh prototüüpide loomisse). Täiendavalt toetatakse RRFi kaudu ettevõtjate digiteerimist ja automatiseerimist ning soodustatakse ettevõtjate ärimudelite rohepööret. Samuti hõlbustatakse ja toetatakse VKEde koostööd olemasolevate klastrialgatuste ja uute võrgustike tegevustega. Toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sh vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, konsultatsioonide, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada ja turustada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, nt seminaride, koolituste ning kasvu- ja arenguprogrammide kaudu. Pööratakse rõhku Eesti ettevõtjate rahvusvahelise nähtavuse suurendamisele, sh äridiplomaatia ning sihipärase reklaami ja turunduse kaudu. Eesti ettevõtjate konkurentsivõime on piirkonniti endiselt väga erinev. Piirkondlikud erinevused on suured lisandväärtuse, ekspordi, teadus- ja arendustegevuse rakendamise suutlikkuse ning ettevõtluse valdkonnas. Toetus VKEde juurdepääsu parandamiseks rahastamisele (kapitalile) hõlmab tegevusi konkurentsivõimelise ja paindliku investeerimiskeskkonna loomiseks kõigis Eesti piirkondades, sh sobivate rahastamisvõimaluste tagamise kaudu. Peamiselt arendatakse välja rahastamisvahendeid, mis on suunatud VKEdele vastavalt eelhindamisel välja toodud turutõrgetele (sh regionaalsed erinevused ja alustavate ettevõtjate vajadused). Samuti on eesmärk tagada eelnevate perioodide rahastamisvahendite jätkuv kasutamine VKEde kapitali kättesaadavuse võimaldamisel. Kagu-Eesti VKEsid toetatakse lisaks tootlike investeeringute tegemisel, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Ambitsioonikad ja majanduskasvu soodustavad VKEd mitmesugustes sektorites, näiteks loovmajandus ja turism; idufirmad, sh tehnoloogiamahukad ettevõtted, ning uued ja väljakujunenud piirkondlikud ettevõtted, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Piirkondliku ettevõtluse arendamise meetme puhul vaid Kagu-Eesti, ülejäänud meetmete puhul terve Eesti. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Põhjamaades ja Balti riikides töötatakse välja reaalaja majanduse tegevuskavasid ja projekte Eestiga samal ajal. Seetõttu on oluline, et Eesti teeks Balti riikide ja Põhjamaadega aktiivselt koostööd, et sünkroniseerida meetmed ühiste standardite ja majandustehingute andmete semantika väljatöötamiseks. Koostöö nimetatud riikidega aitab Eesti ettevõtjatel teha piiriüleseid tehinguid lihtsamalt ja tõhusamalt. Kavandatud sekkumised aitavad saavutada ELi Läänemere piirkonna strateegia eesmärke ning hõlmavad mitut kindlaksmääratud poliitikavaldkonda, nagu innovatsioon, aga ka turism ja kultuur. Piirialad teevad koostööd naaberpiirkondadega 39 (nt sõpruslinnad Valga-Valka), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega piiriülestes programmides, nagu Läänemere keskosa programm, Läänemere piirkonna programm, Eesti-Läti programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine VKEde kapitali kättesaadavuse tagamiseks rakendatakse rahastamisvahendeid laenude ja tagatiste vormis, teisi meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Rahastamisvahendite eelhindamine (ex-ante) koos detailsete ettepanekutega valmib 2022 sügisel, kuid peamine eesmärk on tagada finantseerimise pakkumine ettevõtluse alustamiseks ja kasvu toetamiseks, sh arvestades regionaalseid erisusi. 2.1.1.3.2 Näitajad Tabel 14: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- ID [5] [255] kate- Fond Siht- Piir- Eri- k 1 (iii) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad Ettevõtjad 1950 9840 ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 1 (iii) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega Ettevõtjad 80 800 toetatavad ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO03 Rahastamisvahen Ettevõtjad 50 300 ditest toetatavad ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist Ettevõtjad 1870 9450 toetust saavad ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO05 Toetatavad uued Ettevõtjad 210 1090 ettevõtjad Tabel 15: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (iii) ERF Ülemineku RCR17 Uued ettevõtjad, Ettev 0 2021 SFOS, mis endiselt õtjad 325 Äriregister tegutsevad 1 (iii) ERF Ülemineku RCR25 Töötaja kohta Ettev 0 2021 4300 SFOS, kasvanud õtjad Äriregister lisandväärtusega VKEde arv 2.1.1.3.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi 40  Tabel 16: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 010 4 991 802 1 ERF Ülemineku iii 013 11 440 700 1 ERF Ülemineku iii 021 122338084 1 ERF Ülemineku iii 023 613 900 1 ERF Ülemineku iii 024 11 586 124 1 ERF Ülemineku iii 025 7 016 000 1 ERF Ülemineku iii 026 770 000 1 ERF Ülemineku iii 027 6 490 570 1 ERF Ülemineku iii 029 5 000 000 Tabel 17: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 01 152 707 180 1 ERF Ülemineku iii 03 7 016 000 1 ERF Ülemineku iii 04 10 524 000 Tabel 18: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 28 6 490 570 1 ERF Ülemineku iii 33 163 756 610 Tabel 19: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 03 170 247 180 2.1.1.4 Erieesmärk: (iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine 2.1.1.4.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumisloogika järgib riigiaruande lisa D ja Euroopa poolaasta investeerimissuuniseid ning Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise tulemusi. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (2021–2035)13 ja Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“14 rakendamist. Sekkumised keskenduvad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste kasutamise ja mõju suurendamisele ning innovatsiooni levitamisele ühiskonnas kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegiaga. 13 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 14 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 41 Sekkumisloogika toetab erieesmärgi „(i) teadus- ja innovatsioonivõimekuse arendamise ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu suurendamine“ saavutamist. Sekkumised on suunatud vajalike kompetentside, oskuste ja kogemuste kasvatamisele, et suurendada teadus- ja innovatsioonivõimekust ning eesliinitehnoloogiate kasutuselevõttu. See hõlmab nii innovatsiooni-, juhtimis- ja administratiivseid, ettevõtlus-, koostöö- ja koosloome- (sh osalemine ettevõtlikus avastusprotsessis) kui ka muid oskusi, mis toetavad nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut, innovatsiooni-, digi- ja rohepööret ning ettevõtlust. Innovatsiooni levikuks, ettevõtluse ja nutika spetsialiseerumise toetamiseks ja süsteemsete muutuste toimumise vältimatuks eelduseks on asjakohaste oskuste, teadmiste ja inimressursi ning kompetentside olemasolu. Seetõttu keskenduvad sekkumised nutika spetsialiseerumise, teadmussiirde- ja innovatsiooni- ning ettevõtlusoskuste, sh teadustulemuste kommertsialiseerimiseks ja kasutuselevõtuks vajalike oskuste parandamisele teadmussiirde protsessidega seotud võtmeisikute seas: ettevõtjad, teadusasutuste ja kõrgkoolide akadeemiline ja tugipersonal, avaliku sektori juhid ja spetsialistid. 1. Erasektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud pädevused Sekkumised hõlmavad toetust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rolli suurendamiseks ettevõtjate ärimudelites ning innovatsiooni edendava ettevõttejuhtimise kultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtejate teadlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused). Samuti hõlmavad sekkumised töötajate pädevuste arendamise toetamist, sh (välis-)tippspetsialistide kogemuse ja kompetentside kaasamise kaudu. Suurendatakse ettevõtjate TAI võimekust, sh innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise kaudu. Pakutakse tuge ettevõtlikkuse kasvatamiseks ja ettevõtlusega alustamiseks. Suurendatakse ettevõtjate ja töötajate oskusi ja teadlikkust, mis on vajalikud nutika spetsialiseerumise valdkondade arendamiseks. Samuti arendatakse digi- ja rohepöörde ning ettevõtjate üleminekuga seotud oskusi ning pakutakse tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist, parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist, juhtimiskvaliteedi paranemist ja põlvkondade vahetust. 2. Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide innovatsioonivõimekuse, ettevõtluskoostöö ja nutika spetsialiseerumise valdkondade arendamiseks vajalikud pädevused Teadmussiirde- ja innovatsioonivõimekuse ning ettevõtluse ja nutika spetsialiseerumise toetamiseks luuakse teadusasutuste ja kõrgkoolide olemasolevale akadeemilisele ja tugipersonalile (sh teadmussiirdeüksuste ja arendusosakondade töötajad) võimalused oma teadmussiirdealaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks. Selle tulemusel paraneb teadus- ja arendusalaste ning teadmussiirdega seotud teenuste (sh teadushalduse ja tugiteenuste) kvaliteet, suutlikkus kujundada ja juhtida ettevõtluskoostööd ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid järgides ja seda rakendada oma asutuse teadmussiirde võimekuse laiendamisel. Sekkumised hõlmavad mh enesetäiendamise võimalusi spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamiseks ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamiseks, teadustulemuste kommertsialiseerimiseks, kvaliteetsete teadushalduse ja tugiteenuste arendamiseks, koostöö juhtimiseks ettevõtliku avastusprotsessi vaimus, teadusandmete ja -info paremaks kasutamiseks jne. Samuti toetatakse akadeemilise ja tugitöötajate vajalike oskuste ja kogemuse omandamist ettevõtluskoostöö ja kommertsialiseerimisoskuste arendamisega seotud võrgustikes ja kogemusõppe kaudu maailma tipptasemel teadmussiirdekeskustes. Kompetentside arendamiseks kasutatakse erinevaid formaate: koolitused, seminarid, õppekäigud, stažeerimine, mentorlus, töövarjutamine jms, arvestades seejuures ka rahvusvahelise kogemuse ja kompetentsi kaasamise mõõdet (nt oskuste täiendamine teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide jt tipptasemel teadusuuringute kommertsialiseerimisasutuste ja teadusorganisatsioonidega koostöös, väliskoolitustel osalemine, välisekspertide koolitused jms). Toetatakse nii asutusepõhiseid kui ka asutuste ühistegevusi. 3. Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud pädevused Sekkumiste kaudu suurendatakse avaliku sektori juhtide pädevust ja rolli uuenduste elluviijana ning sektoriteülese koostöö loojatena. Sekkumiste tulemusena kasvab sihtrühma kompetentsus nutika spetsialiseerumise, rohepöörde ja digitaalsete teenuste valdkonnas. Samuti paraneb nende suutlikkus tellida nendes valdkondades teadusmahukaid uuringuid ja projekte ning võimekus neid edukalt ellu viia. Sekkumised keskenduvad avaliku sektori juhtide innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri ja selleks vajalike kompetentside arendamisele. Juhtidele luuakse võimalused täiendada oma teadmisi ja kogemusi nutika spetsialiseerumise, rohepöörde ja digitaliseerumise valdkondades nii individuaalsete kui ka rühmaviisiliste arendustegevuste kaudu (arenguprogrammide, õppekäikude, stažeerimiste, konsultatsioonide, nõustamiste jmt vormis). Sektoriteüleste koostööformaatide kaudu parandatakse koostööd teadus- ja arendusasutuste, ettevõtjate ja avaliku sektori vahel, luues sel moel eeldused tõhusate lahenduste leidmiseks ja rakendamiseks. Temaatilistes ühisprojektides töötatakse välja lahenduste või avalike teenuste prototüüpe. Võrgustike 42  arendamise, konverentside ja seminaridega luuakse eeldused ja võimalused kogemuste jagamiseks ja vastastikuseks õppimiseks. Vajaduse korral kaasatakse arendustegevuste sihtrühma kohalike omavalitsuste ja erasektori juhte. Tegevused viiakse ellu kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate digi- ja roheoskuste meetmetega. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest kavandatav tegevus tulu ei too, mistõttu ei ole finantsinstrumentide kasutamine põhjendatud. Peamised sihtrühmad Ettevõtjad (sh VKE-d), teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide akadeemiline ja tugipersonal, sh doktorandid/noorteadlased, teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde üksused, ministeeriumid ja muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused) Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse toetamiseks vajalike oskuste täiendamine hõlmab mh koolitustel, seminaridel, õppevisiitidel, mentorluses, töövarjutamisel, praktikal vms osalemist, arvestades seejuures rahvusvahelist mõõdet (nt täiendamine välismaal, välisekspertide ja koostööpartnerite kogemuse kaasamine, koostöö rahvusvaheliste teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide teadmussiirdeüksuste jt partneritega, võrgustikutegevused, kogemuste jagamine ja parimate tavade vahetamine jms). Sekkumised panustavad ELi Läänemere strateegia eesmärkide elluviimisse ning katavad Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas määratletud fookusvaldkondade (nutika spetsialiseerumise valdkondade) kaudu erinevaid poliitikavaldkondi. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.1.4.2 Näitajad Tabel 20: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- ID [5] [255] kate- Fond Siht- Piir- Eri- k 1 (iv) ERF Ülemineku RCO101 VKEd, kes Ettevõtjad 2250 7900 investeerivad aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku 43  ja ettevõtlusega seotud oskustesse 1 (iv) ERF Ülemineku PSO05 Nutikat Organisatsioonid 35 70 spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavatesse oskustesse investeerivad organisatsioonid Tabel 21: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (iv) ERF Ülemineku RCR98 VKEde töötajad, kes Osalejad 0 2021 SFOS, läbivad koolituse 9 480 projekti- aruka aruanded spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks (oskuste liigiti: tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, keskkonnahoidlikud jm oskused) 1 (iv) ERF Ülemineku PSR06 Nutikat Töötajad 0 2020 680 SFOS, spetsialiseerumist, projekti- tööstuslikku aruanded üleminekut ja ettevõtlust toetavate oskuste (tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, rohepööret toetavad jm) omandamisele suunatud tegevuses osalenud töötajad 2.1.1.4.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 22: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 023 5 603 200 1 ERF Ülemineku iv 028 4 900 000 44 Tabel 23: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 01 10 503 200 Tabel 24: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 33 10 503 200 Tabel 25: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 03 10 503 200 2.1.1.5 Erieesmärk: (vii) tööstuslikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed 2.1.1.5.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine Sekkumise eesmärk on arendada välja teadus- ja testimistaristu, mis võimaldab toetada Eesti kaitse-, julgeoleku- ja kahesuguse kasutusega (dual-use) tehnoloogiate arendust ning katsetamist. Arendus jaguneb kaheks peamiseks suunaks: a) kõrgenergeetiliste materjalide teaduspõhiseks uurimiseks ja arendamiseks loodav infrastruktuur, sealhulgas testimisseadmete ja sertifitseerimisvõimekuse arendamine. Taristu baasil töötatakse välja teenused ettevõtetele, teadus- ja arendusasutustele, Kaitseväele, Kaitseliidule jt asutustele. b) kaitsevaldkonna mobiilne testimistaristu, mis võimaldab toodete katsetamist välitingimustes lähtuvalt rahvusvahelistest standarditest ning toetab kaitsetööstuse suutlikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteedi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi i „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetmed on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Analoogse tegevusena on ka planeeritav kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas. Riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine Sekkumise raames arendatakse välja andmelao taristu, mis võimaldab tehisintellekti põhiste tehnoloogiate ja eksperimentide elluviimist riigikaitse kontekstis. Luuakse tehisaru treenimiseks vajaminev andmekogude taristu ja tehisaru genereerimise võimekus. Andmelao taristu tehakse kättesaadavaks ettevõtetele, teadus- ja arendusasutustele, Kaitseväele, Kaitseliidule, Välisluureametile jt asutustele. Taristu arendamisel lähtutakse EL ja NATO andmestandarditest, et tagada koostalitlusvõime liitlastega. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteedi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi ii „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetmed on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Analoogse tegevusena on ka planeeritav tehisaru võimekuse arendamine „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas. Kaitsetööstuse innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse suurendamine 45  Sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel 15 ning perioodi 2014-2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse ja mõju hindamistel 16. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist järgmiselt: Kaitseettevõtja tootearendusprogrammis edendatakse kaitsevaldkonda, fokuseerides kaitsetööstuse suutlikkuse arendamisele teadus- ja arendustegevuse toetamise kaudu. Teadus- ja tehnoloogiamahukat kaitsetööstust iseloomustavad kiired tootearenduse tsüklid, mis tagavad toodete ja teenuste sihipärasuse ja konkurentsivõime. Turulähedase tootearenduse toetuse abil saavad kaitsetööstuse ettevõtjad arendada välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise uue või oluliselt muudetud toote (sh kahese kasutusega tehnoloogia) või teenuse. Toetus on tõhusaim viis panustada kaitsevaldkonda ja TAI eesmärkidesse laiemalt. Toetus panustab ettevõtjate projektide sellistesse arenguetappidesse, mis reeglina veel tulu ei tooda ning seetõttu ei ole elluviijatel võimalik ka näiteks laenu vormis antud toetust tagasi maksta. Paljud Eesti kaitsetööstuse ettevõtted on uued kiires arengufaasis ettevõtted. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteedi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi i „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetmed on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Analoogselt on ka planeeritavad tegevused kaitseettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamiseks „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas. Kaitsetööstuspargi baastaristu Lähtudes riigikaitse arengukava eesmärgist „Arendada iseseisvat kaitsevõimet ning uuendada riigi sõjalise kaitse toetuseks kasutatava tsiviilressursi vajadust, täiendada ning kontrollida nende kasutamise protseduure ja reegleid.”, märtsis 2025 koostatud Euroopa kaitsevõimet tugevdavast plaanist ReArm ja Euroopa Komisjoni soovitustest aprillis 2025, kus Euroopa Regionaalarengu Fondi reeglistikku muudetakse kaitsevaldkonda toetavaks, hakatakse Tõstamaa lähedale Ermistusse ehitama kaitsetööstuspargi baastaristut (hõlmab nt ligipääsuteid, elektriühendusi, piirdeaeda, veevärki, katseplatsi, hävitamisplatsi ja hoidlaid jm). Tootmishooned ehitavad tööstusparki tegutsema valitud ettevõtted enda jaoks ise. Tööstuspark on suunatud nt laskemoona, lahingumoona ja lõhkeaine tootmiseks. Riik ei toeta ega korralda moona tootmist, vaid loob ettevõtjatele võimaluse kasutada nõuetele vastavat tootmiskeskkonda. Ettevõtete huvi pargi vastu on olnud suur – tootmistegevusega liitumiseks esitati pakkumisi rohkem, kui park mahutab. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava meetmest „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ toetatakse Narva tööstusinkubaatori rajamist. Projekti DNSH hinnangus järeldatakse, et tegevus on kooskõlas "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga. Analoogselt on ka planeeritav kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas. Kaitsetööstuse võimekuse suurendamise meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Peamised sihtrühmad Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine- evalveeritud teadus- ja arendusasutused, ministeerium, ministeeriumi allasutused, kaitsetööstuse ettevõtted. Riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine- ministeeriumid ja nende allasutused, teadus- ja arendusasutused. Kaitsetööstuse innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse suurendamine - uued ja olemasolevad ettevõtted, kes a) on huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; b) juba tegelevad TA ning innovatsiooniga, kuid vajavad eesmärkide saavutamiseks lisaressursse ja -teadmisi; c) praegu rakendusuuringute ja tootearenduse abil oma majandustulemusi veel ei paranda; d) on potentsiaali suurendada oma äritegevusega seotud TA ning innovatsiooni mahtu. Kaitsetööstuspark- kaitsetööstusega tegelevad ettevõtted. 15 pr_estonia_-_final_report_.pdf 16 Riigi Tugiteenuste Keskus, Files - Riigi Tugiteenuste Keskus 46 Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondade vahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.1.5.2 Näitajad Tabel 26 : Väljundnäitajad Näitaja [255] Eri-eesmärk Siht-väärtus kate-gooria Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk (2024) (2029) Vahe- ID [5] Fond 11 (vii) ERF Ülemineku PSO47 Teadus- ja Arv 0 2 arendusasutused, milles on välja arendatud kaitseotstarbeliste tehnoloogiate testimise võimekus 11 (vii) ERF Ülemineku PSO48 Kaitseotstarbelise Arv 0 5 tehisaru valdkondliku andmelao baasil välja arendatud tooted, teenused ja rakendused 11 (vii) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad Ettevõtjad 0 30 ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 11 (vii) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega Ettevõtjad 0 25 toetatavad ettevõtjad 11 (vii) ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist Ettevõtjad 0 5 toetust saavad ettevõtjad 11 (vii) ERF Ülemineku RCO128 Toetatavad Ettevõtjad 0 30 ettevõtjad, kes on peamiselt seotud 47  kahesuguse kasutuse ja kaitsevõime edendamisega Tabel 27: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 11 (vii) ERF Ülemineku PSR46 Kaitsetehnoloogia Arv 0 2024 12 SFOS, testimistaristu baasil projektiar loodud teenused uanded 11 (vii) ERF Ülemineku PSR47 Kasutusele võetud Arv 0 2024 3 SFOS, teenused, tooted ja projektiar rakendused uanded 11 (vii) ERF Ülemineku RCR02 Erasektori Eur 0 2024 19 SFOS, investeeringud, mis o 674 projektiar täiendavad avaliku 667 uanded sektori toetust 11 (vii) ERF Ülemineku RCR01 Toetatavates Töö 0 2024 200 SFOS, ettevõtetes loodud koh projekti- töökohad t aruanded, Äriregister 11 (vii) ERF Ülemineku RCR25 VKEd, kellel on Töö 0 2024 20 SFOS, suurem lisandväärtus koh projekti- töötaja kohta t aruanded 2.1.1.5.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 28: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 11 ERF Ülemineku vii 012 14 900 000 11 ERF Ülemineku vii 194 5 950 001 11 ERF Ülemineku vii 195 17 850 000 11 ERF Ülemineku vii 198 52 000 000 Tabel 29: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 11 ERF Ülemineku vii 01 90 700 000 Tabel 30: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 11 ERF Ülemineku vii 33 90 700 000 48 Tabel 31: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 11 ERF Ülemineku vii 03 90 700 000 2.1.2. PRIORITEET: DIGITAALSE ÜHENDUVUSE ARENDAMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.2.1 Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine 2.1.2.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid 1) Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamine Toetust väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamiseks antakse hõredalt asustatud piirkondades, kus ettevõtted ei suuda või ei soovi ise investeerida, sh Eesti kirde- ja kagupiirkondades. Eesti on investeerinud 7000 km baasvõrkude ehitamisse hõredalt asustatud piirkondades, mis on väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude loomise eeltingimus. Siiski on nn valgetes turutõrgete piirkondades ligikaudu 75 000 aastaringses kasutuses olevat aadressi (elu- ja töökohad). Aadressid või nn valged piirkonnad kaardistatakse üksikasjalikult enne toetuse andmist (2021–2022). Prioriteediks seatakse piirkonnad, mis on kõige mahajäänumad ja eeldavad nõudluse kasvu, et tagada lairibateenuste tõhusus ja kasutuselevõtt. 2) 5G leviala arendamine 5G leviala jaoks vajaliku taristu arendamist toetatakse suuremates transpordikoridorides. 5G-võrkude laialdane kasutuselevõtt nõuab erasektorilt märkimisväärseid investeeringuid mitte ainult 5G-spetsiifilisse taristusse, vaid ka tugijaamade katvuse suurendamisse. 5G-tehnoloogia potentsiaali vallandamiseks on oluline, et teenus oleks kättesaadav mitte ainult katseprojektina, vaid ka suuremas ulatuses, kui erasektori investeeringud ei ole kasumlikud. 7000 km pikkune baasvõrk annab hea võimaluse investeerida 5G arengut toetavasse taristusse. 5G-koridorid ja turutõrkega alad määratakse kindlaks enne riigiabi andmist (2022– 2023). Mõlemad meetmed aitavad vähendada digilõhet linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel ning luua ettevõtjatele ja inimestele võimalusi uute teenuste väljatöötamiseks ja kasutamiseks. Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamisse on RRFist kavas aastatel 2022‒2023 investeerida 24,29 mln eurot. 5G-taristu arendamiseks TEN-T transpordikoridoridel on kavas taotleda Via Baltica Eesti-Läti piiriülese lõigu katmiseks toetust Euroopa Ühendamise Rahastu digitaliseerimise programmist (CEF Digital). Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust toetatakse maapiirkondades, mis on ühtlasi turutõrkepiirkonnad, kus puudub mõistlik tasuvusaeg investeeringute tagasi teenimiseks ning millest tulenevalt ettevõtted konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee. Transpordikoridoridel tuleb tagada 49  katkematu 5G leviala aastaks 2025 (EL eesmärgid), mis nõuab täiendavate mastide paigaldamist kindla tihedusega. Väheste kasutusjuhtude tõttu ei ole mobiilsideettevõtjad valmis kandma kogu investeeringuga seotud majanduslikku riski, mille tõttu ei sobi finantsinstrumendid taoliste projektide rahastamiseks. Toetusmeetme abil rajatakse sidemaste koridoride valgetesse aladesse, luues sellega valmiduse katkematu 5G ühendusega transpordikoridorideks. Peamised sihtrühmad Peamine sihtrühm on kiire lairibaühenduse ja 5G-teenuse võimalik lõppkasutaja – kodumajapidamised (elanikud), ettevõtted või avaliku sektori organisatsioon, kellel puudub juurdepääs väga suure läbilaskevõimega juurdepääsulairiba- ja 5G-võrkudele või kes asuvad nõrga ühendusega piirkonnas. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Sekkumisi valmistatakse ette koostöös erasektori turuteenuste osutajate ja kohalike omavalitsustega. Turutõrgete piirkonnad määratakse kindlaks sekkumiste käigus enne toetuse andmist. Piirkondlike erinevuste vähendamisel eelistatakse mahajäänud regioone. Sihtpiirkond on kogu riik, kuid rohkem tähelepanu on kavas pöörata mahajäänud piirkondadele nagu Kagu- ja Kirde-Eesti. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei kohaldu (5G piiriülesed koridorid Läti ja Leeduga tehakse aga mitte ERF vahenditest). Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 50  2.1.2.1.2 Näitajad Tabel 32: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID k 2 (v) ERF Ülemineku RCO41 Lisandunud eluruumid, Eluruumid 3 000 9 600 millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele 2 (v) ERF Ülemineku RCO42 Lisandunud ettevõtjad, Ettevõtjad 200 400 kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele 2 (v) ERF Ülemineku PSO06 Rajatud 5G mastid Mastid 0 40 Tabel 33: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete Näitaja (2029) allikas Fond ID 2 (v) ERF Ülemineku RCR53 Eluruumid, kuhu Elu- 0 2020 1 900 SFOS, on tellitud ruumid projekti- lairibaühendus aruanded väga suure läbilaskevõimega võrku 2 (v) ERF Ülemineku RCR54 Ettevõtjad, kes on Ette- 0 2020 160 SFOS, tellinud võtjad projekti- lairibaühenduse aruanded väga suure läbilaskevõimega võrku 2 (v) ERF Ülemineku PSR48 5G levialaga kaetud Km 0 2021 160 SFO, valged alad projekti- transpordikoridori aruanded del 2.1.2.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 34: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 032 9 370 001 2 ERF Ülemineku v 034 45 000 000 51 Tabel 35: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 01 54 370 001 Tabel 36: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 31 45 000 000 2 ERF Ülemineku v 33 9 370 001 Tabel 37: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 03 54 370 001 2.1.3. PRIORITEET: ROHELISEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.3.1. Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine 2.1.3.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Erieesmärgi sekkumised on suunatud riigipõhiste soovituste lisa D kohaselt energiatõhususe meetmete ja taastuvatele kütustele ülemineku edendamisele, sh sekkumistele hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate kasutamiseks energiatarbimises ja -tootmises. 1. Toetus korterelamute rekonstrueerimiseks Eestis elab 70% elanikkonnast korterelamutes. Kui korterelamute rekonstrueerimine ei hoogustu, elab ligikaudu 200 000 elanikku eluruumides, mis on jõudnud 2030. aastaks oma eeldatava eluea lõpuni. Rekonstrueerimise toetamisel toetuste ja rahastamisvahendite kaudu on vahetu positiivne mõju elanikele. Elamute põhjalik rekonstrueerimine tähendab, et hoone energiatarbimine väheneb märgatavalt ning elutingimused paranevad tänu paremale sisekliimale ja eluasemete üldisele kvaliteedile. Rekonstrueerimisel on oluline mõju ka maapiirkondades, kus esinevad turutõrked, sest rekonstrueerimise toetamine loob 52 konkurentsivõimelisi ja kvaliteetseid eluasemeid, vähendades linna- ja maapiirkondade vahelist lõhet. Meedet rakendatakse kõikides piirkondades, kuid toetusi diferentseeritakse nii, et suuremad toetussummad suunatakse madalamate kinnisvarahindadega ehk turutõrgetega piirkondadesse. Senine rekonstrueerimise toetusmeetme statistika näitab, et Ida-Viru maakonnas, Valga maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on taotluste esitamine olnud tagasihoidlik. Korterelamute rekonstrueerimist ergutatakse toetuste, käenduste ja laenudega. See võimaldab saavutada eluasemete energiatõhususe ja sisekliima parandamisega seotud eesmärke. Laene antakse olukorras, kus krediidiasutused ei paku korteriühistutele laene või annavad laene turu keskmisega võrreldes ebamõistlikel tingimustel. Laenuvõimalus on mõjus turutõrke piirkondades, kus kinnisvaratehingute keskmised hinnad on madalad ja krediidiandjad peavad riske liiga suureks. Üksikasjalikumad tingimused on väljatöötamisel, sh eluaseme investeeringute fondi kontseptsioon kombineeritud toetusmeetmete rakendamiseks. Ühtlasi toetatakse korterelamute energiatõhususe eesmärgil rekonstrueerimist ka Taasterahastust (RRF), et tagada rekonstrueerimisturul üleminekul struktuurivahenditest avanevatele uutele toetusskeemidele (st RRFi vahendid võetakse kasutusele varem) stabiilne rahastus. 3. Kaugküttetorustiku ja katelseadmete renoveerimine Üleminek säästvamale energiatarbimisele soojuse tootmisel ja jaotamisel katelde kaudu ning soojustorustiku renoveerimine on oluline meede energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks. See aitab kaasa ka õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele energiasektoris. Samuti võimaldab see vähendada õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heidet ning parandada välisõhu kvaliteeti linnades ja vähendada selle mõju inimeste tervisele. Fossiilkütusel töötavad katlad renoveeritakse taastuvatel energiaallikatel töötavateks katlamajadeks maksimaalselt 21 MW ulatuses, kaugküttetorustik renoveeritakse maksimaalselt 55 km ulatuses. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid. Kui renoveerimise tulemusena võetakse uue kütusena kasutusele biomass, peab biomass taastuvenergia allikana arvesse võtmiseks vastama biomassi säästlikkuse kriteeriumitele direktiivi (EL) 2018/2001 mõistes. Üleminek fossiilkütuste kasutamiselt kaugkütteks taastuvate energiaallikate kasutamisele ja vanade kaugküttetorude asendamine uute energiatõhusate torudega aitab kaugküttesüsteeme tulevikukindlamaks muuta, tehes need vastupidavamaks tulevastele muutustele, nagu fossiilkütuse hinnatõus ning kliimamuutustest (nt üleujutustest või tormidest) tulenevad riskid. Samuti aitab see saavutada Eesti energia- ja kliimaeesmärke. 4. Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine Lokaalkütte puhul on oluline edendada uusi tehnoloogiaid ja võimaluse korral toetada eramajade ühendamist kaugküttevõrguga või asendada olemasolevad kodumajapidamises kasutatavad kütteseadmed uute taastuvenergial töötavate kütteseadmetega, mis vastavad rangematele heite piirnormidele. Sellise meetme rakendamine aitab otseselt kaasa õhusaaste vähendamisele linnades ning seda tuleks esmalt rakendada piirkondades, kus õhukvaliteedi piir- ja/või sihtväärtused on ületatud. Tihedalt asustatud piirkondades toetatakse ligikaudu 1350 eramajas vananenud tahkekütuse-kütteseadme välja vahetamist või selle ühendamist kaugküttevõrku. Kütteseadmed peavad vastama Komisjoni määrusele (EL) 2015/1189 ja muudele säästvuse nõuetele, sh ökodisaini ja energiamärgistuse standarditele. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid. 5. Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine Peamine vahend, kuidas õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks rakendatud meetmete tõhusust ja üldist keskkonnapoliitikat kontrollida, on õhukvaliteedi hindamine. Oluline on hinnata selliste ainete mõju nii ökosüsteemile kui ka inimeste tervisele. Sekkumise tulemusena võimaldab ajakohastatud riiklik seirevõrgustik hinnata õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside, näiteks metaani ja lühiajalise kliimamõjuga saasteainete (nt must süsinik) taset. Mõõtevõrgu ja modelleerimissüsteemi kombineerimine võimaldab piisava ruumilise lahutusvõimega hinnata asjaomaste ühendite sisaldust kogu Eesti territooriumil. Integreeritud hindamine võimaldab rakendatud meetmete asjakohasust ühiskonnale selgelt põhjendada ning seostab õhusaasteainetega kokkupuutumist inimeste terviseriskidega. Kohtkütte sektori kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heitkogused on otseselt seotud iga üksikisiku ja kodumajapidamise isiklike valikutega. Ülevaatlikuma seireinfo abil on võimalik mõjutada elanikkonna käitumist (nt muutes nende kütmisharjumusi), et vähendada eramajade kütmisel tekkivaid heitkoguseid ja kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada energiatõhusust. Selle sekkumise raames toetatakse: 1) õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside seirevõrgu arendamist ning seireandmete paremat jaotamist, et hinnata rakendatud meetmete tõhusust ja teavitada elanikkonda; 2) asukohapõhise terviseriski hindamise süsteemi loomist ja elanikkonna teavitamist õhukvaliteedist tulenevatest terviseriskidest. 53  5. Tervishoiusektori taristu energiatõhusus COVID-19 kriis on toonud teravama rõhuasetuse tervishoiutaristule. Eesti maakonnahaiglate taristu on aegunud. Maakonnahaiglad ehitati 1950. ja 1970. aastatel, mitmes maakonnas isegi varem (nt 1906. ja 1938. aastal). Hooned on sageli liiga suured, neid kasutatakse ebatõhusalt ja see suurendab püsikulusid. Maakonnahaiglate taristu energiatõhususe suurendamine aitab parandada energiatõhusust ja suurendada ruumikasutuse efektiivsust. Selle kaudu on võimalik saavutada suuremat kulutõhusust, säästa halduskulusid ja mõjutada tervishoiusektori jätkusuutlikkust. Energiatõhususe arendamine maakonnahaiglates käib käsikäes tervishoiu- ja sotsiaalsfääri integreerimiseks vajalike investeeringutega ning maakonna heaolukeskuste loomisega, mida toetatakse ERFi vahenditest poliitikaeesmärgi nr 4 raames. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Korteriühistud, kohalikud omavalitsused, tihedalt asustatud piirkondades asuvad eramajad/kortermajad, kus kasutatakse tahkekütuse kütteseadmeid, kaugkütteettevõtted, integreeritud heaolukeskused, poliitikakujundajad, linnaõhu saasteainetega kokkupuutuvad elanikud. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Eluasemesektori energiatõhususe meetmete puhul keskendutakse eluasemete parandamiseks tasakaalustatud meetmete pakkumisele kõigis piirkondades, et vältida ebavõrdsust, sh energiaostuvõimetust. Maapiirkondadesse ehitatakse või on ehitatud uusi ligipääsetavaid korterelamuid vähe ning seetõttu suureneb korterelamute rekonstrueerimise tulemusel ka kergemini ligipääsetavate eluruumide arv. Ligipääsetavus on eriti oluline seetõttu, et ühiskonnas kasvab eakate ja erivajadustega inimeste osakaal. Hoonete rekonstrueerimise riikliku pikaajalise strateegia väljatöötamisse kaasati asjaomased sidusrühmad, et kaaluda ettepanekuid, mis tagaksid laiema kasu energiatõhususe, ligipääsetavuse, ohutuse ja piirkondade tühjenemise seisukohast. Meetmed taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks kaugküttes ja -jahutuses töötatakse välja asjaomaseid sektoreid (nt kaugkütteettevõtteid) kaasates. Meetmed tehakse kõigile turuosalistele avalikult kättesaadavaks. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eestis pööratakse erilist tähelepanu suure piirkondliku/maapiirkonna kasu tagamisele. Kuna seni on üle 60% toetustest jaotatud Tallinnas ja Tartus ning nende naaberpiirkondades, keskendutakse järgmisel eelarveperioodil rohkem piirkondlikule mõõtmele ja suurendatakse toetuste ja finantsinstrumentide pakkumist madalama kinnisvarahinnaga turutõrke piirkondadesse. See saavutatakse läbi teavitustegevuse tõhustamise piirkondades ning energiatõhususe valdkonna nõustajate ja spetsialistide arvu suurendamise. Elamute kaugküttevõrkudega ühendamise või tahkekütuse kütteseadme renoveerimise toetused on suunatud tihedalt asustatud piirkondadesse suurtes linnades. Kaugküttesüsteemide ja katlamajade renoveerimise ja ehitamise toetamise (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse) sihtpiirkond on kogu Eesti. Õhuseirevõrgu ja õhusaasteainete modelleerimise süsteemi täiustamine ja ajakohastamine hõlmab kogu Eestit. Sotsiaalsesse taristusse investeerimine ja konkreetsed investeerimisobjektid valitakse piirkondlike ja sotsiaal- majanduslike profiilide alusel, eelistades kõige ebasoodsamas olukorras asuvaid objekte. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Tegevuste iseloomust ja sihtrühmast tulenevalt on elluviijad eelkõige siseriiklikud organisatsioonid ja taotlejad. Selle erieesmärgi all plaanitakse teha rahvusvahelist koostööd terviseriski hinnangute süsteemi loomisel. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 54 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu). Antud erieesmärgi all panustavad eesmärki ,,Kaitsta Läänemerd’’ õhukvaliteedi parendamise meetmed. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Eluasemesektori energiatõhususe parandamiseks rakendatakse lisaks toetusele ka rahastamisvahendeid käenduste ja laenude vormis, teisi erieesmärgi meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Rahastamisvahendeid laenude vormis kasutatakse piirkondlike erinevuste vähendamiseks ja finantsinstrumentide pakkumiseks turutõrke piirkondades, nt piirkondades, kus kinnisvaratehingute keskmised hinnad on madalad ja krediidiandjad peavad riske liiga suureks. Laenuvõimaluse rakendamiseks töötatakse välja elamute rekonstrueerimise rahastu, mis pakub eluasemete rekonstrueerimiseks sobivaid intressimäärasid ja tagasimaksetähtaegu. Üksikasjalikumad tingimused on väljatöötamisel, rahastamisvahendite eelhindamine (ex-ante) valmib 2022 sügisel. 2.1.3.1.2. Näitajad Tabel 38: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- ID [5] [255] Fond Siht- Eri- 3 i ERF Üle- RCO18 Suurema energiatõhususega Eluruumid 460 14 000 mineku eluruumid 3 i ERF Üle- RCO22 Lisandunud võimsus MW 7 21 mineku taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia) 3 i ERF Üle- RCO20 Äsja ehitatud või täiustatud Km 15 55 mineku kaugkütte- või kaugjahutusvõrgud 3 i ERF Üle- PSO08 Paranenud küttesüsteemiga Elamud 750 1 350 mineku elamud 3 i ERF Üle- PSO09 Õhukvaliteedi hindamiseks Arv 4 16 mineku kasutatavad hindamis- ja seiresüsteemid 3 i ÜF - PSO44 Suurema energiatõhususega Ruut- 0 26 935 tervishoiusektori taristu meetrid 55 Tabel 39: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] allikas [200] Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete (2029) ID [5] Fond 3 i ERF Üle- RCR26 Primaarenergia MWh/aa 210 000 2023 130 000 SFOS, mineku aastane tarbimine stas projekt (sellest: elamud, iaruan üldkasutatavad ded hooned, ettevõtted, muu) 3 i ERF Üle- RCR29 Hinnangulised Tonni 1 740 000 2018, 1 718 730 SFOS, mineku kasvuhoonegaasid CO2 2023 projekt e heitkogused ekv/a iaruan ded 3 I ÜF - RCR26 MWh/aa 7 876 2020 5 654 Projekt stas - ide 2022 järelar aasta uande Aastane te d, primaarenergia kesk energi tarbimine mine aauditi tarbi d mine ühe aasta kohta 3 I ÜF - RCR29 tonni 2 672 2020 1 918 Projekt CO2 - iaruan ekvivale 2022 nete nt/aasta aasta alusel Hinnangulised s te kasvuhoonegaasid kesk e heitkogused mine tarbi mine ühe aasta kohta 2.1.3.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 40: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 041 24 851 374 3 ERF Ülemineku i 042 325 026 140 3 ERF Ülemineku i 044 16 200 000 3 ERF Ülemineku i 045 6 300 000 3 ERF Ülemineku i 077 10 000 000 3 ÜF - i 044 30 000 000 56  Tabel 41: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 01 367 277 514 3 ERF Ülemineku i 03 10 000 000 3 ERF Ülemineku i 04 5 100 000 3 ÜF - i 01 30 000 000 Tabel 42: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 33 367 377 514 3 ERF Ülemineku i 32 15 000 000 3 ÜF - i 22 30 000 000 Tabel 43: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 03 382 377 514 3 ÜF - i 03 30 000 000 2.1.3.2. Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega 2.1.3.2.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt on riigil kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu. Sama näeb ette taastuvenergia uus 2023a. 18. oktoobril vastu võetud direktiiv (EL) 2023/2413, mille Eesti plaanib üle võtta 2025 a. esimeses pooles. Siseriikliku taastuvenergia eesmärgi kohaselt aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Seatud eesmärgi täitmise edukust tagab valdkondade ülene dekarboniseerimine rakendades kõiki säästlikkuse kriteeriumitele vastavaid lahendusi. Biometaan on kodumaine keskkonnasäästlik kütus, sest selle tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse biomassi ja põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri eralduv metaan ja CO2 püütakse kinni ning puhastatakse. Biometaani kasutamise osas on täiendav positiivne mõju KHG heitme minimaliseerimine läbi kogu ahela. Taastuvenergia eesmärkide täitmise taustal ei saa ära unustada energia julgeoleku aspekti. Eestis on hästi arenenud gaasitaristu, mille dekarboniseerimisel on suur mõju täiendava energia julgeoleku tekitamisel. Seetõttu on oluline tagada, et olemasolevas gaasitaristus, mida on suures osas EL toetustega rajatud, kasutatakse maksimaalselt keskkonnasõbralikke taastuvaid gaase. Eesti ei ole veel enda biometaani potentsiaali rakendanud maksimaalses mahus. Eesti eestvedamisel uuriti regionaalse gaasitaristu (kolm Balti riiki ja Soome) võimalikke dekarboniseerimise võimalusi. Uuring valmis Euroopa Tehnilise toe instrumendi toel (TSI Instrument). Biometaani ressursi kasutamine olemasolevas gaasivõrgus on kõige kiirem võimalus ning väikseima kuluga ühiskonnale tagamaks rohegaaside kasutuse suurendamist17. Olemasolev gaasitaristu on hästi arendatud tarbijate vaatest (näiteks tööstus), kuid potentsiaalsed uued biometaani tehased asuvad olemasolevast gaasitrassist eemal ning seal puudub vajalik tehniline lahendus 17 https://energiatalgud.ee/node/8941 57  biometaani võrku sisestamiseks. Lisanduva kodumaise biometaani jõudmine tarbijateni on oluline energiajulgeolekut parandav lähenemine. Seni on tagatud gaasitaristu tarbijatele vajalik energia regionaalse gaasitaristu kaudu, kasutades selleks fossiilset maagaasi. Seatud ambitsioonika taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks on vajalik suurendada rohegaaside mahtu olemasolevas gaasitaristus. Toetuse kaudu on mõistlik rajada rohegaaside sisestamiseks vajalik gaasitaristu selliselt, et loodav jaam on erinevatele tootjatele avatud. Selline arendus motiveerib uute tootjate turule tulekut, kuna biometaani on võimalik kestlikult suunata tarbimisse läbi olemasoleva taristu. Sekkumise tulemusena luuakse Eestis biometaani sisestusjaam, mis saab teenindada kõiki regioonis juba olevaid ja uusi biometaani tehaseid. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Biometaani võrku sisestavad ettevõtted Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumise ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Meedet välja töötades kaasatakse huvitatud pooli, turuosalisi ning seotud ministeeriume. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Biometaani osakaalu suurendamine gaasitaristus saab toimuda väljaspool tiheasustuspiirkondasid ning olemasoleva gaasitaristu läheduses Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu). Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 58  2.1.3.2.2 Näitajad Tabel 44: Väljundnäitajad Eri-eesmärk Siht-väärtus kate-gooria Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk Näitaja (2024) (2029) Vahe- ID [5] [255] Fond 3 (ii) ERF Ülemineku PSO45 Biometaani Arv 0 1 sisestuspunktid Tabel 45: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] Erieesmärk kategooria Sihtväärtus Piirkonna Prioriteet Mõõtühik ID [5] (2029) [200] Fond 3 (ii) ERF Üle- PSR44 Gaasivõrku GWh 0 2021 33 SFOS, mine sisestatud / projekti- ku biometaan aasta aruanded s 2.1.3.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 46: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERDF Ülemineku ii 049 2 000 000 Tabel 47: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERDF Ülemineku ii 01 2 000 000 Tabel 48: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERF Ülemineku ii 28 2000 000 Tabel 49: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERF Ülemineku ii 03 2000 000 59 2.1.3.3.Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise 2.1.3.3.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Erieesmärgi raames toetatavad tegevused: 1) Üleujutusriskide maandamiskava meetmete toetamine, millega vähendatakse üleujutuste mõju määratletud riskipiirkondades ja hoitakse ära uute üleujutustega seotud riskipiirkondade tekkimist. Riskide maandamine hõlmab kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatamise süsteeme. Toetusi antakse investeeringuteks, mis vähendavad rannikualade erosiooni, üleujutuste ja veepuuduse ohtu, keskendudes ennetusele Eesti rannikualadel ja jõekallastel. Üleujutusriski maandamise meetmete toetamine aitab vähendada kliimamuutuste mõju majandusele ja looduskeskkonnale. 2) Märgalade, sh halvas seisukorras veekogude taastamine, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial, kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030, Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskaval (PAF) aastateks 2021–2027 ja „ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi“. CO2 sidumine märgalade taastamise kaudu leevendab kliimamuutusi (nt ühe hektari soo taastamine neelab umbes 800 kg süsinikku aastas), samuti vähendab soode taastamine tuleohtu ja aitab säilitada puhta vee varusid. Jõgede elupaikade ja märgade metsade taastamine vähendab soovimatute üleujutuste mõju. Jõgede ja järvede hüdromorfoloogia taastamine vähendab põua ajal veepuuduse probleemi ja parandab veekogude ökoloogilist seisundit. Mitteheas seisundis veekogumite seisundi parandamise tegevustega on plaanis hõlmata 300 ha suurust territooriumit ja need sisaldavad: a) mitteheas seisundis järvede setetest puhastamist ja sette kasutuselevõtu toetamist, sh järvemuda väärindamise tehnoloogiate väljatöötamise toetamist; b) mitteheas seisundis olevate vooluveekogude loodusliku hüdromorfoloogia taastamist olenevalt hüdromorfoloogilisest koormusest, sh jõgede looduslike sängide taastamist, sootide avamist ja muid maastikukujundusega seotud tegevusi; c) veevahetuse parandamist veekogudes, biomanipulatsiooni jm tehnilisi tegevusi, mille tulemuseks on veekogumi hea seisund. Mitteheas seisukorras veekogude taastamine on sünergias Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) meetmetega, kuna loob eelduseid kalavarude loodusliku taastootmisvõime suurendamiseks ning seekaudu kalapüügi kestlikkuse tagamiseks. 3) Linnade elurikkuse suurendamine, et aidata kaasa kliimamuutustega kohanemisele. ELi elurikkuse strateegia 2030 kohaselt on loodus väga tähtis liitlane kliimamuutustega võitlemise vastu. Linnade elurikkuse suurendamine aitab jahutada linnapiirkondi ja leevendada loodusõnnetuste mõju. Rohealad vähendavad õhu-, vee- ja mürasaastet; kaitsevad üleujutuste; põua ja kuumalainete eest ning säilitavad seose inimeste ja looduse vahel. Linnade elurikkuse suurendamise raames toetatakse linnade rohestamisekavade koostamist ja nende ellurakendamist pilootaladel. Sihtrühmaks on üle 10 000 elanikuga linnad kui asustusüksused ja linnaökosüsteemi alad EL looduse taastamise määruse tähenduses 4) Kombineeritud sadeveelahenduste toetamine, et lahendada sadeveeprobleeme tiheasustusaladel. Kombineeritud sademeveelahendustena toetatakse nii looduslähedasi sademeveesüsteeme (SUDS) kui lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist. Looduslähedased sademeveesüsteemid vähendavad ja ühtlustavad sademevee vooluhulkasid. Kombineeritud sadeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite koormust, mis aitab vähendada veeteenuste hinda lõppkasutajale. Looduslähedaste sademeveesüsteemide ja lahkvoolsete kanalisatsioonisüsteemide rajamine aitab leevendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel. Looduslähedaste sadeveesüsteemide toetamine on sünergias ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava (ÜPP) sekkumistega, sest sadevee pinnasesse immutamisega vähendatakse põuariske, sh põhjavee tarbimist põuaperioodidel. 5) Päästevõimekuse suutlikkuse ja valmisoleku suurendamine äärmuslike ilmastikuoludega toimetulekuks. See hõlmab järgmist: inimeste teadlikkuse suurendamine, merepäästevõimekus, 60  metsatulekahjude kustutamine, otsingu- ja päästetööd, kriisiohjesuutlikkus ja päästekeskuste valmisolek üldisteks päästeoperatsioonideks, mis põhinevad Päästeameti riskianalüüsil. Päästeteenistused peavad olema valmis hädaolukordadele igal ajal reageerima, mistõttu tuleb tagada ka päästesuutlikkuseks vajalikud tingimused, nagu hooned ja side. Sekkumine põhineb siseturvalisuse arengukaval aastateks 2020–2030 ja riiklikul kohanemisstrateegia alleesmärgil 1 (täiustatud päästevõimekus ning inimeste võime kaitsta oma tervist ja vara on vähendanud kliimamuutuste negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile), ning päästevõime suurendamisega seotud meetmel 1.2. 6) Sadamate akvatooriumide kaitsmine, et tagada avalik parvlaevaliiklus. Sadamate akvatooriumeid on vaja kaitsta kliimamuutuste mõju tõttu. Tormide sagenemine, tugevate rannikutuule suundade muutumine ja pikemad tormiperioodid jäävabade talvede tõttu, millega kaasnevad kiired muutused merevee tasemes ja üleujutused, nõuavad lainemurdjate ehitamist sadamatesse. Need tagavad regionaalse liikuvuse ja regulaarse ühistranspordi Eesti saartele. Äärmuslike tuulte ja üleujutuste sagenemise tõttu on oluline ajakohastada avalikke sadamaid, et need oleksid kliimamuutustele vastupanuvõimelised. Kõige enam kliimamuutustest mõjutatud piirkond on Eesti läänerannik ja saarestik. Rohuküla ja Heltermaa sadamates on vahetu vajadus lainemurdjate järele, et tagada avalik tõrgeteta parvlaevaliiklus Eesti suuruselt teisele saarele Hiiumaale. Väikestel kaugetel saartel on sadamatesse vaja täiendavaid lainemurdjaid, mis tagavad ühenduse Ruhnu (Ringsu sadam) ja Kihnuga (Kihnu sadam). Saartele ühistranspordi tagamine ja avaliku parvlaevaliikluse häirete vältimine on oluline, et säilitada ja soodustada saartel püsivat elamist ja toimivaid teenuseid. 7) Investeeringud meteoroloogia, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku, nende tugisüsteemide ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks. Et vähendada negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile, on vaja investeerida ka keskkonnaseiresüsteemidesse (nii kohapealsesse kui ka kaugseiresse (meteoroloogilised radarid)), et koostada/tagada usaldusväärsed ilmaprognoosid ja varajased hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta. Ilmaprognooside ja hoiatuste aluseks on meteoroloogia ja hüdroloogilise seire võrgustikult saadud andmed. Lisaks saab meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi andmeid kasutada teadusuuringuteks või muudeks uuteks digitaalteenusteks. 8) Kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori kliimavõimekuse ning elanike teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Tegevusega soovitakse suurendada riigi- ja kohaliku tasandi kliimamuutuste alast teadlikkust läbi kohanemist ja leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste, teabepäevade ja haridusprogrammide, andmete kättesaadavuseparandamise, kliima- ja keskkonnahariduse arendamise ning kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise teadlikkuse ja võimekuse parandamisel. Kohanemismeetmete rakendamise peamine väljund on üldsuse suurem teadlikkus ning kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamine. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest tegevused ei ole üldjuhul majanduslikult tuluteenivad või on suunatud avaliku teenuse osutamiseks ja rahastamisvahendite kasutamine pole asjakohane. Peamised sihtrühmad Kohaliku omavalitsuse üksused, kohalik elanikkond, ülikoolid ja teadlased, ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid, avalik sektor, äriühingud, sh vee-ettevõtted, kes kuuluvad 100% kohalikule omavalitsusele, Päästeamet, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liit, haridusasutused, turistid, kogu Eesti elanikkond. Märgalade taastamise ja veekogude seisundi parandamise geograafiline ulatus on Eesti väikese ja tiheda pinnaveevõrgu tõttu kogu Eesti territoorium. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine 61  Üleujutusmeede: sihtrühmaks on võimalikud üleujutusohuga ja 2025 a kinnitatud riskipiirkonnad: Kabli küla,Treimani küla, Võiste alevik, Häädemeeste alevik, Pärnu linn, Lindi ja Liu küla, Sindi linn, Tammiste küla, Virtsu alevik, Kuresaare linn ja Nasva alevik, Käina alevik, Kõrgessaare alevik, Kärdla linn, Haapsalu linn, Kloogaranna küla, Vääna Jõesuu küla, Haabersti linnaosa ja Tabasalu alevik (Tiskre), Tallinna linn (Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita), Viimsi vald (Haabneeme alevik, Leppneeme küla, Miiduranna küla, Pringi küla, Püünsi küla, Randvere küla, Rohuneeme küla, Tammneeme küla), Kiisa alevik ja Maidla küla, Raasiku alevik, Maardu linn, Paide linn, Neeme ja Ihasalu küla, Kaberneeme küla, Tartu linn, Aardlapalu küla, Võru linn, Kirumpää küla, Käsmu küla, Võsu alevik, Vergi alevik, Kunda linn, Narva-Jõesuu linn. Sadamate akvatooriumialade rekonstrueerimine: saared ja rannikualad. Muu tegevus: kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Rahvusvahelisel tasandil püüame tugevdada koordineerimist ja paremat teadmiste vahetamist Balti riikide vahel seoses kliimamuutustega seotud katastroofide ennetamise valmisoleku ja neile reageerimisega. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027.Samuti toetame pidevalt Eesti ülikoolide osalemist ELi Läänemere piirkonna strateegia projektides. Erieesmärgi all on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): halvas seisundis veekogumite tervendamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.3.3.2. Näitajad Tabel 50: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmäk väärtus eesmärk (2024) (2029) Vahe- Siht- Näitaja gooria konna kate- Fond Piir- Eri- ID 3 iv ERF Üle- RCO25 Uued või tugevdatud km 0,7 7 mineku rajatised üleujutuste vastu kindlustamiseks rannikuribal, jõe- ja järvekallastel 3 iv ERF Üle- RCO24 Investeeringud uutesse või Euro 50 000 10 mineku uuendatud 293 020 looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse 62 3 iv ÜF - PSO13 Seisundi parandamiseks hektarid 500 11 400 toetust saanud elupaikade pindala 3 iv ÜF - RCO26 Kliimamuutustega hektarid 120 410 kohanemiseks rajatud uus või uuendatud roheline taristu 3 iv ÜF - PSO11 Kohalike omavalitsuste Kohalikud 7 60 arv, kus on toimunud oma- koolitused, seminarid ja valitsused infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise ja leevendamise meetmeid. 3 iv ÜF - RCO24 Investeeringud uutesse või Euro 3 500 000 6 141 uuendatud 176 looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse 3 iv ÜF - PSO12 Veekogumi hektarid 0 300 tervendamiseks rakendatud tegevustega hõivatud pindala 3 iv ÜF - RCO28 Ala, mis on hõlmatud hektarid 720 000 1 200 kaitsemeetmetega metsa- 000 või maastikutulekahjude ennetamiseks 3 iv ÜF - PSO14 Sadamate arv, kus on Sadamad 2 4 rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid Tabel 51: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] allikas [200] Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete (2029) Fond ID 3 iv ERF Üle- RCR35 Üleujutuste vastu Isikute arv 0 2021 30 000 SFOS, mineku kindlustamiseks rahvastiku- võetud register meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - RCR35 Üleujutuste vastu Isikute arv 0 2021 73 000 SFOS, kindlustamiseks rahvastiku- võetud register meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - PSR09 Osakaal % 47 2021 67 Euro- inimestest, kes on baromeeter kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad. 63 3 iv ÜF - RCR96 Muude kui Isikute arv 0 2021 200 000 SFOS, kliimaga seotud projekti- loodusriskide ja aruanded inimtegevusega seotud riskide vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - PSR10 Mitteheast heasse hektarid 0 2021 200 SFOS, seisundisse projekti- paranenud aruanded veekogumite pindala 3 iv ÜF - PSR11 Alade arv, kus Alad 0 2020 60 SFOS, elupaikade ja projekti- liikide seisund on aruanded toetuse abil paranenud 3 iv ÜF - RCR36 Metsa- või Isikute arv 0 2020 400 000 SFOS, maastikutule- rahvas- kahjude vastu tikuregister kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - PSR12 Liinivedusid kasulik 25 2020 50 SFOS, teenindavate eluiga projekti- sadamate aastates aruanded pikaajaline toimekindlus 2.1.3.3.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 52: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku iv 058 12 686 647 3 ÜF - iv 058 34 626 236 3 ÜF - iv 059 27 925 440 3 ÜF - iv 060 12 750 000 3 ÜF - iv 064 4 612 000 3 ÜF - iv 078 16 000 000 3 ÜF - iv 079 1 275 000 Tabel 53: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku iv 01 12 686 647 3 ÜF - iv 01 97 188 676 Tabel 54: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 64 3 ERF Ülemineku iv 33 12 686 647 3 ÜF - iv 30 9 500 000 3 ÜF - iv 33 87 688 676 Tabel 55: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - iv 3 97 188 676 3 ERF Ülemineku iv 3 12 686 645 2.1.3.4.Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine 2.1.3.4.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumiste peamine eesmärk on edendada üleminekut ringmajandusele ja käsitleda jäätmehierarhia kõiki tasandeid, et vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikke kavandamispõhimõtteid. Kattuvuse vältimine erinevate meetmete vahel tagatakse meetmete juhtrühmade kaudu. Sekkumisi on viis: 1. Toetus jäätmetekke ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks ning korduskasutuseks Tegevused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kuna vähendavad vajadust toota uusi materjale ja tooteid. Sihtrühm on pakendamise vähendamist ja muud jäätmetekke vältimist praktiseerivad ettevõtted ning need, kes soovivad oma lahendusi katsetada või kasutamist laiendada. Eelkõige vajab tähelepanu toidujäätmete teke, toidutootmine suure negatiivse keskkonnamõjuga tegevus, seetõttu on tähtis leida mh lahendusi toidujäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks sh läbi digitaalsete lahenduste. Samuti on pakendite kasutamine suurenevas trendis, selle pidurdamiseks ning pakendite keskkonnamõju vähendamiseks on vajalik teha investeeringuid nii pakendite disaini ja tootmisse, sh parandada pakendite ringlussevõetavust, kui ka korduskasutussüsteemidesse. 2. Toetus ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite rakendamiseks, ekspertide koolitamiseks, tööstussümbioosiks ja tooraine hankimisest tulenevate kahjude vähendamiseks Suurem rõhuasetus seatakse tarbijale ning soodustatakse ärimudeleid, mis toetavad kestlikumat tootepoliitika rakendamist. Sihtrühmadeks on näiteks korduskasutusettevõtted ning ka ettevõtjad, kes pakuvad toodet teenusena, edenevad jagamismajandust või rakendavad uudseid biomajandusel põhinevaid lahendusi. Samuti on oluline, et rohkem ettevõtted järgiksid kõrgeid keskkonnastandardeid, seetõttu toetatakse ka vabatahtlike keskkonnameetmeid, sh keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamist ja ökomärgiseid. Samuti on vaja suurendada teiseste toorainete osakaalu, luues ringmajanduse koostööprojekte, et rakendada tõhusamalt ettevõtjatevahelise koostööd ning tööstussümbioosi. Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust ning sellega seotud kahjusid tulevikus. Üks osa teisese toorme kasutamise soodustamisest on varem kasutatud ja praeguseks hüljatud toormeallikate korrastamine (nt stabiliseerimine, alade täitmine) rakendades ringmajanduse põhimõtteid (vajadusel koostatakse eelnevad analüüsid). Ringmajanduse mudelite tõhusaks rakendamiseks on oluline läbi viia asjakohaseid riiklikke koordineerivaid ja praktilisi tegevusi, näiteks uuringuid, pilootprojekte ning juhiste loomist, investeeringuid riigi järelevalve võimekuse suurendamiseks ning suurendada teadlikkust ning edendada innovatsiooni digitaliseerimise abil. Näiteks käivitatakse reaalajal põhineva andmekogumissüsteem, mis võimaldab ettevõtetel masinliidese abil saata oma infosüsteemidest otse andmeid erinevatele andmete haldajatele. Samuti võib olla vajalik olemasolevate andmesüsteemide, näiteks pakendiregistri, arendamine või uute digitaalsete lahenduste loomine, näiteks materjalipank. Paremad andmed ja informatsiooni süsteemid jäätmete- ja materjalivoogude kohta annavad võimaluse edendada ringmajandust efektiivsemalt. Lisaks on oluline analüüsida andmeid, et saada parem ülevaade olulistest materjalivoogudest ning nende ringlussevõtu takistavate tegurite kohta. 65 Vajalik on uurida, kui palju erinevates ahelates, sh piirkonniti ja mahuliselt, tekib biolagunevaid jäätmeid, näiteks toidujäätmeid, reoveesetteid ja kompostijäätmeid, ning nende käitlusviiside ja materjalivoogude ümbersuunamise potentsiaali kohta. Ringsete ärimudelite rakendamiseks on vajalik saada ülevaade kui palju kasutatakse erinevates valdkondades ühekordseid tooteid, mida on võimalik asenda korduskasutatavate toodetega. Samuti võivad kaevandamis- ja tööstusjäätmed olla toormeteks uutele toodetele, seepärast on oluline kaardistada nende koostis, kvaliteet ja kogus ning töötada välja vastavate taasvarade ringlussevõtu mudelid, mis tagaks ringlussevõtu sujuva laiendamise. Seejuures on vaja tegeleda jäätmevoogude jäätmeksoleku lakkamise ja jäätmeprobleemide lahendamisega kogu toote tootmise väärtusahela lõikes. Lisaks on oluline suurendada teadlikkust kestlikest tootmis- ja tarbimistavadest ning käitumisest. Ringmajanduse edendamiseks on vajalik ka asjakohaste õppematerjalide ja juhendite koostamine, et edendada oluliste materjalivoogude ringsemat majandamist. Samuti on vaja kaasata asjakohased eksperdid, kes pakuksid osapooltele lisatuge, et pakkuda piisavat oskusteavet. Ringmajandus on integreeritud materjaliringluse kontseptsioon, mis ühendab erinevaid tegevusvaldkondi, ning selle terviklik rakendamine nõuab ekspertide suuremat pädevust ringmajandusega hõlmatud valdkondades, seetõttu on vaja läbi viia ka asjakohased koolitused ekspertidele. 3. Toetus tööstus- ja teenindussektori energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks ning ressursitõhususe auditite tegemiseks Jätkatakse ressursitõhususe parendamist. Majandusliku konkurentsivõime tõstmiseks tuleks keskenduda laiemalt ringmajandusele. Sekkumise tagajärjel on suurenenud ettevõtjate ressursitõhususe alane teadlikkus. Investeeringud põhinevad ressursiaudititel. Ettevõtjad on eelnevalt meetme vastu üles näidanud suurt huvi ning seda arendatakse edasi ja sihtrühma laiendatakse lisaks tööstusele ka teenindussektorile. Samuti on lähenemine rohkem seotud energiatõhususe, digiteerimise ja automatiseerimisega. Selline kombineerimine suurendab toetusmeetmete omavahelist seotust ja tõhusust. Sekkumine aitab kaasa Eesti kasvuhoonegaaside vähendamise kohustuse täitmisele ja ressursitootlikkuse suurendamisele. Meetmete kavandamisel on oluline, et see põhineks keskkonnaga seotud kasudel ja oleks kooskõlas seatud erieesmärgiga. 4. Toetus liigiti kogumise taristule Uute ärimudelite jaoks on vaja kvaliteetset teisest tooret ning see nõuab materjalide liigiti kogumise ja käitlemise kõrget määra. Toimiv ja tõhus ühtne jäätmete kogumine on tõhusa jäätmekäitlussüsteemi eeltingimus. Olmejäätmete valdkonnas on riigi peamised partnerid kohalikud omavalitsused. Tagasisidest lähtudes on endiselt suur vajadus olmejäätmete (sh bio-, pakendi- ja tekstiilijäätmed) käitluskohtade ja arukate kogumislahenduste järele, mida püsikuludest katta ei saa. Investeeringute tõhusaks suunamiseks on vajalik jäätmemudeli loomine ja arendamine ning jäätmete liigiti kogumise lahenduste analüüsimine ja omavalitsuste suutlikkuse tõstmine. Samuti on vajalik hinnata liigiti kogumise tasemeid, sealhulgas viia läbi sortimisuuringuid ja sellega seonduva süsteemse lahenduse väljatöötamine ja arendamine. Otstarbekas on arendada liigiti kogumise taristut sh võimaldada digitaalseid lahendusi ja korduskasutust ning ringlussevõttu. 5. Toetus jäätmete ringlussevõtuks ja ohutuks materjaliringluseks Erilist tähelepanu pööratakse jäätmekäitluslahenduste ja valdkondliku innovatsiooni toetamisele, sh digitaliseerimisele. Jäätmekäitlussuutlikkuse puudumise tõttu raisatud teisesed materjalid tekitavad probleemi kogu ELis. Ringlussevõtu eelduseks on jäätmete kogumise taristu ning ohtlike ainete tuvastamine ja käitlemisvõimekuse toetamine. Ohutu materjaliringluse tagamiseks tuleb edendada tootearendust ohtlike ainete asendamiseks tootmisprotsessides ja toodetes. Meetmed toetavad käitlemistehaseid liigiti kogutud jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks piisava võimekuse loomisel. 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendite eelhindamine näitab, et ettevõtetele, eriti keskkonnakaalutlustel või ringmajanduse valdkonnas investeerides, võib tekkida suurem rahastusvajadus. Eesti peab keskkonna valdkonnas tegema suurema hüppe ja toetusmeetmed aitavad ületada sellega seotud takistusi võrreldes teiste EL riikidega. Peamised sihtrühmad VKEd, suurettevõtted (peamiselt väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad), valitsusvälised organisatsioonid, korduskasutuskeskused, ringmajanduse ja ressursitõhususe eksperdid, kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste ühendused, riigiasutused, jäätmekäitlusettevõtted, tootmisettevõtted, kes kasutavad tootmises rohkem jäätmeid ja vähem kemikaale. Ringmajandusele üleminek nõuab panust kõigilt sidusrühmadelt. Seepärast on kavas toetada ka suuri ettevõtteid, peamiselt väikeseid keskmise 66  turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, kellel oleks suurem mõju teiste osaliste mõjutamisele ja kes seaksid kestliku tootmise normiks. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, keskendudes tasakaalustatud piirkondlikule arengule ja pidades silmas vajadust tagada meetmed erineva suutlikkusega piirkondade toetamiseks. Vajaduse korral eelistatakse projekte pigem piirkondades, mis ei asu tõmbekeskustes (Tallinn, Tartu). Ringmajandusel põhinevate tootmis- ja tarbimismudelite rakendamine, sh parandamine ja korduskasutus, jäätmete liigiti kogumine, kohalikud jäätmekäitluslahendused (nt kompostimine) ja varasemast saastest tuleneva kahju vähendamine või keskkonnaseisundi halvenemise mõju leevendamine, sh kaevandamine. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Eestil ja Lätil on Interregi projekt PACKGDEPO (2021–2022), et soodustada pandipakendi süsteemide täiustamist ja piiriülest koostööd. Arutatud on võimalikku koostööprojekti Läti, Leedu ja Eesti vahel ohtlike jäätmete piiriülese liikumise ja aruandluse ühtlustamiseks. Ringmajandus ja selle lahendused on uuel perioodil erinevate Interregi programmide oluline osa. Erieesmärgi meetmed panustavad Läänemere strateegia eesmärki "Kaitsta Läänemerd", kuna nende tulemusena vähendatakse survet keskkonnale, sh väheneb jäätmeteke ja Läänemerre sattuva mereprügi osa ning ohtlike ainete sisaldus. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.3.4.2. Näitajad Tabel 56: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID 3 vi ÜF - PSO15 Ringmajanduses toetatavad Ettevõtjad 20 150 ettevõtjad 3 vi ÜF - RCO107 Investeeringud jäätmete liigiti Euro 15 500 34 953 846 kogumise rajatistesse 000 Tabel 57: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) [200] Fond ID 67 3 vi ÜF - RCR103 Liigiti kogutud Tonni/ 0 2021 45 000 SFOS, jäätmed aastas projekti- aruanded 3 vi ÜF - PSR13 Esmase toorme Tonni/ 0 2021 80 000 SFOS, sääst aastas projekti- projektidega aruanded 3 vi ÜF - RCR48 Toorainena Tonni/ 0 2021 400 SFOS, kasutatud aastas projekti- jäätmed aruanded 2.1.3.4.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 58: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 067 28 703 847 3 ÜF - vi 069 17 500 000 3 ÜF - vi 071 4 936 925 3 ÜF - vi 075 19 500 000 3 ÜF - vi 076 5 000 000 Tabel 59: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 01 75 640 772 Tabel 60: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 33 75 640 772 Tabel 61: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 3 75 640 772 2.1.4. PRIORITEET: SÄÄSTEV LINNALINE LIIKUMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki 68  See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.4.1. Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele 2.1.4.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Investeeringuid säästvasse linnalisse liikuvuskeskkonda toetatakse kolme liiki meetmetega: jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine, mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede ja trammiliikluse arendamine. Tegevused on rahastamiskõlblikud Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsetes linnapiirkondades (trammiliiklus ainult Tallinnas), sest kitsaskohtade kõrvaldamisel nendes piirkondades on kõige suurem mõju (kõige probleemsemad piirkonnad). Lisaks on rattateede arendamine Ida-Viru linnapiirkondades poliitikaeesmärgi nr 5 raames samuti rahastamiskõlblik. 1) Toetatakse terviklike jalgrattateede põhivõrkude ehitamist kesklinna piirkondades, sh rattaparkimisvõimaluste parandamist, et edendada säästvate liikumisviiside mugavat ja turvalist kasutamist linnapiirkondades. Aastatel 2021–2027 ehitatavate jalgrattateede pikkus sõltub suurel määral taristu ümberkorraldamisega kaasnevatest vajadustest, millest oleneb ka jalgrattatee 1 km arendamise maksumus. Näiteks on kavandatud jalgrattateede põhivõrgu hinnanguline kogupikkus Tallinnas 165 km, Tartus umbes 40 km jne ning vajadus uute jalgrattateede järele neis kolmes (sh Pärnu) linnapiirkonnas kokku kuni 150 km. Terviklike jalgrattateede põhivõrkude välja arendamine ja uute rattatee lõikude ühendamine olemasolevate jalgrattateedega (sh üsna hästi arendatud ühendused naaberomavalitsustest linnapiirini) on tervikliku piirkondliku jalgrattateede võrgustiku loomisel otsustava tähtsusega. Tallinnas ja Tartus on hiljuti välja töötatud jalgrattastrateegiad (Tallinna rattastrateegia 2018–202818, Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2019–204019) mida võetakse sekkumiste kavandamisel arvesse Pärnu strateegiline dokument on koostamisel. 2) Toetatakse eri transpordiliike ja liikumisviise ühendavate mitmeliigiliste ühistranspordi sõlmpunktide (liikuvuskeskuste) arendamist, sh on tähelepanu turvalistel jalgrattaparklatel, reaalajainfoga platvormidel ja ka teenusel ,,Pargi ja reisi’’. Nn esimese ja viimase kilomeetri liikuvusele heade lahenduste pakkumine aitab suurendada ühistranspordi teeninduspiirkonda ning parandada linnakeskuste ja ümbritsevate piirkondade vahelisi ühendusi. Tulemuseks on ohutumad ja kiiremad teekonnad ning tõhusam inimeste kodude ja töökohtade ühendamine. Seeläbi paraneb keskkonnahoidlike transpordiliikide konkurentsivõime ja väheneb autosõltuvus. Mitmeliigiliste sõlmpunktide arendamine on vajalik eri transpordiliikide ja liikumisviiside sujuvaks ühildumiseks. Ühistranspordi arenguga (sh trammiliiklus) muutuvad linnas liikuvatele inimestele mugavaid ümberistumise võimalusi pakkuvad lahendused (rööbastransport, buss, rendi- ja tõukeratas jms) atraktiivsemaks ja sobilikumaks ka kasutajatele väljastpoolt keskuslinna. 3) Tallinna trammiliikluse arengut toetatakse ühistranspordikasutuse osakaalu suurendamiseks (autokasutuse vähendamine, sh pendelrändes), laiendades trammiteede võrku. Marsruutide valik põhineb kergrööbastranspordi teostatavuse ja tasuvuse analüüsidel Tallinnas ja Harju maakonnas. Tervikliku trammivõrgu arendamine eeldab rahastamise kombineerimist. Võimalikud ehitatavad lõigud on järgmised: Põhja-Tallinn (Kalaranna, Pelguranna), Rae/Peetri, kesklinn (Liivalaia), Tondi- Järve. Pärast ettevalmistamist võib olenevalt marsruudist projekti realiseerumiseks kuluda kuni viis aastat. Linn peab välja pakkuma kõige elujõulisemad marsruudid, võttes samal ajal arvesse nii ühistranspordi kasutajate osakaalu tõstmise eesmärki kui ka fiskaalseid, ajakava (st vahendite kasutamise ajakava) ja muid piiranguid. RRFi toel rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin, mis ühendab Vanasadama ja Rail Balticu rahvusvahelise terminali Ülemistel. Kavandatavad meetmed peavad olema kooskõlas riigi transpordi ja liikuvuse arengukavaga aastateks 2021– 203520 ja kohaliku liikuvuse strateegiatega, mida täpsustatakse üksikasjalikumate valdkondlike 18 https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-Rattastrateegia-2018-2028 19https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/SECAP/Tartu%20jalgrattaliikluse%20strateegiline%20tegevuskava_Final_22042 019.pdf 69  arengukavadega (näiteks Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035 21“ ja Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia 203522, Tartu linna arengukava 2018–202523 ja Tartu linna üldplaneering 2030+24). Kavandatud meetmed on osa üleminekust CO2 heite vabale majandusele, millel on positiivne mõju juurdepääsetavuse, liiklusummikute ja heidetega seotud probleemide lahendamisele. Eraldatud jalgrattateede arendamine, uute trammiühenduste loomine ja mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede rajamine on kõik säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuskeskkonna edendamise olulised osad, mis aitavad parandada aktiivsete liikumisviiside kasutamist ning ühistranspordi tõhusust ja kiirust ning selle konkurentsivõimet võrreldes sõiduautodega. Selle tulemusena on nendel sekkumistel positiivne mõju sõiduaegade ja -kulude vähenemisele, sõltuvusele isiklikest autodest ja sellest tulenevale ebavõrdsusele, säästvate liikumisviiside kasutamisele, transpordiga seotud energiatarbimise ja CO2 heite vähenemisele, samuti negatiivsete tervisemõjude vähendamisele ning maakasutuse ja transpordi planeerimise paremale integreerimisele. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Erieesmärgi all kavandatud tegevused ei ole majanduslikult tuluteenivad, mistõttu pole rahastamisvahendite kasutamine asjakohane ning meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Peamised sihtrühmad Sihtpiirkondade (Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade) elanikud, turistid, ettevõtjad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdõiguslikkusele, kaasatusele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse kaitsemeetmeid. Üleminek säästvamale transpordile võib tuua märkimisväärset kokkuhoidu, eriti väikese sissetulekuga leibkondadele, parandades samal ajal liikuvust (sh transporditeenuse kättesaadavust) ja turvalisust ühiskonna kui terviku jaoks (sh haavatavamate rühmade, näiteks eakate, laste, puudega inimeste jt jaoks). Näiteks moodustavad iga-aastased kulud, mis on seotud jalgratta omamise ja kasutamisega, vaid umbes 5% või 10% (elektrijalgrataste puhul) auto omamise ja kasutamisega seotud kuludest. Pakkudes soodsaid transpordivõimalusi ja alternatiive autosõidule (jalgrattasõit, ühistransport, kõndimine), saame parandada ebasoodsas olukorras olevate elanike rühmade juurdepääsu töökohtadele ja ühiskonnaelus osalemisele. Säästvate liikumisvõimaluste arendamine toob kasu ka soolisele võrdõiguslikkusele (teadusuuringud näitavad, et naised kasutavad rohkem ühistransporti või kalduvad rohkem kasu saama suuremast jalgrattasõidu osakaalust). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsed linnapiirkonnad. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu). Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate 21 https://strateegia.tallinn.ee/ 22 https://www.tallinn.ee/est/liikuvuskava2035/ 23 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Arengukavad/AK2025_dets2020.pdf 24 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/Tartu_yldplaneering_2017.pdf 70  ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.4.1.2. Näitajad Tabel 62: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID k 4 viii ERF Ülemineku RCO55 Uute trammi- ja Km 0 3 metrooliinide pikkus 4 viii ERF Ülemineku RCO54 Uued või ajakohastatud Mitmeliigilised 0 1 mitmeliigilised ühendused ühendused 4 viii ERF Ülemineku RCO58 Toetatav sihtotstarbeline Km 0 40 jalgrattataristu 4 viii ERF Ülemineku RCO75 Toetatavad integreeritud Panused 0 3 territoriaalse arengu strateegiatesse strateegiad Tabel 63: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja [200] Fond ID 4 viii ERF Üle- PSR14 Uute või Kasutajaid 0 2020 540 000 SFOS, mineku ajakohastatud /aastas projekti- mitmeliigiliste aruanded ühenduste kasutajate arv aastas 4 viii ERF Üle- RCR64 Sihtotstarbelise Kasutajaid 0 2020 720 000 SFOS, mineku jalgrattataristu /aastas projekti- kasutajate arv aruanded aastas 4 viii ERF Üle- RCR63 Uute või Kasutajaid 0 2020 720 000 SFOS, mineku ajakohastatud /aastas projekti- trammi- ja aruanded metrooliinide kasutajate arv aastas 2.1.4.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 64: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 71  4 ERF Ülemineku viii 081 45 654 12 4 ERF Ülemineku viii 083 41 945 876 Tabel 65: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 01 87 600 001 Tabel 66: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 19 87 600 001 Tabel 67: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 03 87 600 001 2.1.5. PRIORITEET: ÜHENDATUM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.5.1. Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine 2.1.5.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Raudteetaristu arendamine, rongide sõidukiiruse suurendamine ja reisirongiliikluse tihendamine on oluline raudteetaristu kasutuse kasvatamiseks ning reisi- ja kaubaliikluse suunamiseks maanteelt raudteele. Investeeringud raudteesse aitavad vähendada vajadust investeerida tulevikus maanteedesse, suunates nõudlust säästvale ja ohutumale liikumisviisile. Prioriteetsed projektid raudteetaristu arendamiseks on 72  nimetatud Eesti Vabariigi Valitsuse kinnitatud avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavas tegevuskavas25. Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva lõikude elektrifitseerimine Ettevalmistused raudtee elektrifitseerimiseks algasid 2019. aastal. Praegu saab sõita elektrirongiga Tallinnast Turbasse, Paldiskisse ja Aegviitu. 2029. aasta lõpuks laiendatakse elektrivõrku Narva ja Tartusse. Elektrifitseerimise käigus ehitatakse Tallinnast ida- ja kagusuunda uus 25 kV õhuliin ning uued veoalajaamad. Tallinnast lääne suunas jääb kasutusele olemasolev 3 kV elektrisüsteem. Projekti eesmärk on viia raudteetransport uuele kvaliteeditasemele ja märkimisväärselt vähendada transpordisektori keskkonnamõju, kasutades raudteetranspordis taastuvenergiat (see aitab saavutada kliimaeesmärke), ning luua raudteetaristu, mis võimaldab rongidel saavutada kiiruse kuni 160 km/h. Kuna Eesti tegutseb Põhjamaade avatud elektriturul, toodavad taastuvelektrit kõik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad riigid, seda ostetakse vastavalt pakkumise ja nõudluse suhtele ning see on vajaduse korral kättesaadav. See annab võimaluse kasutada raudteetranspordisüsteemis taastuvenergiat ja vähendada keskkonnamõju. Raudtee elektrifitseerimine avaldab otsest mõju CO2 heite vähendamisele. Et suurendada raudtee reisijateveo ohutust ja tõsta kiirus 160 km/h Tallinnast Narva ja Tartusse ning 135 km/h teistesse suundadesse, uuendatakse liikluskorraldussüsteemi (seda ei tehta Ühtekuuluvusfondist). Raudtee õgvendamine Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva lõikudel Tallinna-Tartu linnadevaheliste rongide ühendusaja märkimisväärseks lühendamiseks 1 tunni ja 36 minutini on vaja raudteeliin õgvendada ja kohandada rööbastee geomeetriat kooskõlas kiirusepiirangu suurenemisest tulenevate nõuetega. Raudteeliini õgvendatakse projektijärgse kiiruse 160 km/h alusel ligikaudu 28 kohas. Tallinna-Tartu, Tapa-Narva, Tartu-Koidula ja Tartu-Valga lõikude rekonstrueerimine Raudtee ja rajatiste rekonstrueerimise eesmärk on suurendada probleemsete raudteelõikude liiklusohutust ja toimivust, et need vastaksid projektkiirusele kuni 160 km/h. Tallinna-Tapa-Tartu raudteeliini investeerimisprojekti alustati 2018. aastal ja seda rahastati riigieelarvest. Projekti teise etapi eesmärk on rekonstrueerida need lõigud, mida esimene etapp ei hõlmanud. Investeeringud maantee transporditaristusse on olulised majanduskasvu ja tööhõive hoogustamise võimaldajad. Peamised eelised on liiklusohutuse 26 parandamine, sõiduaja vähendamine ning inimeste ja ettevõtjate ühenduvuse edendamine. Samuti aitab see parandada maakasutuse tõhusust, kaasata piirkondadesse nii era- kui ka avaliku sektori investeeringuid (logistikaparkide arendamine, elamuehitusprojektid ja muud kinnisvarainvesteeringud), vähendada keskkonnakulusid (müra, CO2, looduslike liikide rändetingimuste parandamine jne), arendada intelligentseid transpordisüsteeme ning sellel on nii otsene kui ka kaudne mõju tööhõivele. Prioriteetsed projektid maanteetaristu arendamiseks on nimetatud Eesti Vabariigi Valitsuse kinnitatud teehoiukavas27. TEN-T maantee transpordiühenduste arendamine TEN-T maantee transpordiühendused on endiselt ebapiisavad ja takistavad reisimist (bussireisid) või kaupade transporti hõlmavate sektorite arengut, samuti on vajakajäämisi liiklusohutuse tagamisel. Seetõttu on tehtavad investeeringud peamiselt seotud liiklusohutusega (sh intelligentsete transpordisüsteemidega), sõiduaja vähendamisega, teekasutajate kuludega ja keskkonnaalaste leevendusmeetmete väljatöötamisega. Teedevõrku on vaja intensiivselt arendada ka seoses TEN-T põhivõrgu välja ehitamise kohustusega 2030. aastaks. TEN-T põhivõrgu E263 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest on valmis ehitatud 22% (hõlmab 64 km 2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 283 km). 2019. aasta lõpuks vastas 19% TEN-T põhimaanteest E67 Tallinna-Pärnu-Ikla (hõlmab 34 km 2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 179 km) määruses (EL) nr 1315/2013 sätestatud liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele. TEN-T E20 Tallinna-Narva maanteest on nõuetele vastavalt välja ehitatud 38% (80 km 2+2 maanteelõigust, kokku 209 km). Liiklusohutuse tagamiseks ehitatakse ohtlikud ühetasandilised ristmikud eritasandiliseks, paigaldatakse nõuetekohane valgustus ning rajatakse ohutud parkimisalad. Olemasolevad maanteed läbivad paljusid asulaid ning tänu rajatavatele ümbersõiduteedele suureneb liiklusohutus, paraneb asulate elu- ja liikluskeskkond ning paranevad ka jalakäijate ja jalgratturite tingimused ohutuks liiklemiseks. Keskkonnanõuete tagamiseks paigaldatakse müratõkked ning loomadele rajatakse piirdeaiad ning ökoduktid ja -tunnelid (ja muud alternatiivsed nutikad lahendused). Negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmeks kasutatakse haljastamist. Teelõikude projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kliimamuutuste mõjuga. Toetust kasutatakse kooskõlas 25 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/raudtee 26https://www.transpordiamet.ee/liiklusohutusprogramm 27 https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-2030.pdf 73  määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 17 lõike 3 punkti b ja artikli 39 lõike 2 punktiga c ning need aitavad kaasa TEN-T põhivõrgu ja selle juurdepääsude valmimisele, ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike, et täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Tegevused on suunatud peamiselt avaliku teenuse osutamiseks, mistõttu rahastamisvahendeid ei kavandata ja meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Peamised sihtrühmad Rahvusvaheline transport, ettevõtjad, kohalikud elanikud, turistid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Need võivad olla kohandused taristu loomisel 8–80-põhimõtte kohaselt. See tähendab, et taristu, teabevahetus, e-teenused jne peavad olema mugavad nii 8- kui ka 80-aastastele kasutajatele. See sisaldab üksikasju, et parandada nähtavust ja kasutatavust kõigi kasutajate jaoks, kellel on erinevad vajadused, ning peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/882, mis käsitleb toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõudeid. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tallinna-Narva raudteelõigu elektrifitseerimine ja Tapa-Narva raudteelõigu tugevdamine vähendavad Narva ja pealinna Tallinna aegruumilist vahemaad. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed hõlmavad Pärnu-Ikla (Via Baltica) piiriala avalike teede rekonstrueerimist. Samuti hõlmavad need Tartu-Koidula ja Tartu-Valga lõikude raudteede rekonstrueerimist. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.5.1.2. Näitajad Tabel 68: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID k 5 i ÜF - RCO45 Rekonstrueeritud või km 16 17 ajakohastatud teede pikkus – TEN-T 5 i ÜF - RCO49 Rekonstrueeritud või km 20 82 ajakohastatud rööbaste pikkus – TEN-T 5 i ÜF - PSO16 Elektrifitseeritud raudteede km 50 450 pikkus – TEN-T Tabel 69: Tulemusnäitajad 74  Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 5 i ÜF - RCR56 Täiustatud inimpäeva / 0 2021 7 680 SFOS, maanteetaristust aastas projekti- tulenev ajasääst aruanded, Transpordi- amet 5 i ÜF - PSR15 Hukkunute arv hukkunut/ 0,49 2019 0,34 SFOS, uutel ja aastas projekti- rekonstrueeritud aruanded, maanteelõikudel Transpordi- amet 5 i ÜF - PSR16 Raudteede mln reisijat/ 6,08 2021 11,4 Statistika- kasutajate arv aastas amet aastas 2.1.5.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 70: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 087 36 652 560 5 ÜF - i 088 25 000 000 5 ÜF - i 096 129 697 000 5 ÜF - i 097 15 774 000 5 ÜF - i 100 113 124 000 5 ÜF - i 101 12 712 500 Tabel 71: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 01 332 960 060 Tabel 72: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 33 332 960 060 Tabel 73: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 03 332 960 060 75  2.1.5.2. Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine 2.1.5.2.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Paremad ühendused väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi Väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi toetatakse omavalitsuste investeeringuid aktiivsete liikumisviiside taristusse, mis tagab ohutu ja mugava juurdepääsu avalikele teenustele, töökohtadele ja ühistranspordile (sh Rail Balticule). Investeeringud aitavad kaasa regionaalarengule ja vähendavad CO 2 heidet, võimaldades teha igapäevaseid käike jalgsi või jalgrattaga. Paremad ühendused ühistranspordiga aitavad samuti suurendada säästvate transpordiliikide, sh kombineeritud liikumisviiside üldist kasutamist. Projektivaliku aluseks on kohalikele omavalitsustele mõeldud avatud taotlusvoorud. Investeeringud suurendavad ohutust, vähendavad ruumilisi vahemaid, muudavad tööle ja kooli mineku lihtsamaks ning vähendavad pendelrännet ja sõidule kuluvat aega. Investeeringute toetus antakse tagastamatu abi vormis. Eesti liikuvuspoliitika keskne eesmärk on vähendada inimeste sõltuvust isikliku auto kasutamisest. Omavalitsused saavad anda oma panuse jalgrattasõidu ja jalgsikäimise edendamisega, sh jalgratta- ja/või jalgteede ehitamisega, et tagada parem ja ohutu juurdepääs teenustele ning transpordile. Meetme eesmärk on suurendada omavalitsuste motivatsiooni leida lahendusi ohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast liikuvust (jalgrattasõit või kõndimine), et tagada parem juurdepääs teenustele, ühistranspordile (sh Rail Balticu kohalikesse peatustesse) ja töökohtadele väljaspool suurimaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu ja Pärnu). Rail Balticu projekti raames ehitatakse ühendused kohalikest peatustest ainult lähima avaliku maanteeni. Meede aitab omavalitsustel ühendada jalgratta- ja/või jalgteed Rail Balticu kohaliku peatuse lähimast üldkasutatavast maanteest ülejäänud jalgrattavõrgustikuga omavalitsusüksustes. Seega võimendab meede ka keskkonnasäästliku ühistranspordi positiivset mõju, sh kiiret ja ohutut raudteeühendust Eestis ning Eesti ühendamist Kesk-Euroopa, Lääne-Euroopa ja naaberriikidega. Meetme peamine tegevusala on jalgratta- ja/või jalgteede ehitamine koos tugitaristuga (valgustus, jalgrattaparklad, pingid ja väikevormid). Poliitikaeesmärgi nr 2 meetme eesmärk on jalgratta- ja/või jalgteede arendamine suurimates linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu). Taaste- ja vastupidavusrahastu meetmel on sama eesmärk kui poliitikaeesmärgi nr 3 meetmel, kuid see algab varem. Taaste- ja vastupidavusrahastu (5 miljonit eurot) ja Ühtekuuluvusfondi poliitika eesmärgi nr 3 (ligikaudu 17,7 miljonit eurot) investeeringute kasutamine annab omavalitsustele võimaluse luua ulatuslikumad jalgratta- ja jalgteede võrgustikud. Erieesmärgi ja projekti tasandil on välistatud topeltrahastamine ja näitajate topeltarvestus: toetust sama jalgratta- ja/või jalgtee ehitamiseks antakse ainult ühe meetme alusel ja seda võetakse näitajana arvesse ainult üks kord. Taaskäivituskava 5 miljoni euro suurune avatud taotlusvoor viiakse läbi varem kui Ühtekuuluvusfondi poliitikaeesmärgi nr 3 kohane ligikaudu 17,7 miljoni euro suurune taotlusvoor. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Peamised sihtrühmad Elanikud, turistid, ettevõtjad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Need võivad olla kohandused taristu loomisel 8–80-põhimõtte kohaselt. See tähendab, et taristu, teabevahetus, e-teenused jne peavad olema mugavad nii 8- kui ka 80-aastastele kasutajatele. See sisaldab üksikasju, et parandada nähtavust ja kasutatavust kõigi kasutajate jaoks, kellel on erinevad vajadused, ning peab olema kooskõlas Euroopa 76  Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/882, mis käsitleb toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõudeid. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu riik (v.a Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad). Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete olemasolu ja ulatus kohalike omavalitsuste jalgratta- ja jalgteedesse tehtavate investeeringute mõõtmisel sõltub kohalike omavalitsuste arengustrateegiatest ja valitud tegevustest. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.5.2.2. Näitajad Tabel 74: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 5 ii ÜF - PSO17 Toetatud jalgratta- ja/või jalgteede km 10 76 infrastruktuur Tabel 75: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 5 ii ÜF - PSR17 Toetatud jalgratta- Kasutajaid 0 2020 600 000 SFOS, ja/või jalgteede aastas projekti- infrastruktuuri aruanded kasutajate arv aastas 2.1.5.2.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 76: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 083 17 696 733 Tabel 77: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 01 17 696 733 Tabel 78: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 32 17 696 733 77 Tabel 79: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 03 17 696 733 2.1.5.3 Erieesmärk: (iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine 2.1.5.3.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sõjaväelise liikuvuse investeeringud Meetme eesmärk on Eesti strateegiliste maanteede sõlmlõikude kaasajastamine, kahese kasutusega raudteetaristu liikuvuse parandamine ja sõjaväelise ning tsiviilliikluse liikuvuse ja operatiivse reageerimisvõime tõhustamine kooskõlas Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevajaduste lähtudes regulatsioonist (EL) 2021/1328. Need investeeringud hõlmavad sõjalise liikuvuse koridore ja prioriteetseid sõlmpunkte nendes koridorides. Meetme raames kavandatakse 2+2 sõidurajaga teelõikude projekteerimist ja rajamist, sh liiklusvoo sujuvuse parandamist tiheda asustusega keskuste ümbruses ning sõjalise ja tsiviilliikluse ummikute vältimist, sildade tugevdamist ja liiklusohutuse suurendamist. Eesmärk on tagada rasketehnika läbilaskevõime ning hajutada liiklusvoog strateegilistel ristmikel, et tagada kriitilise marsruudi sõjaline valmisolek. Raudteetaristu investeeringud hõlmavad depoo rajamist, mis toetab veeremi operatiivset valmisolekut, tehnilist kontrolli ja hooldust. Depoo võimaldab vajadusel ka sõjalisteks operatsioonideks sobivate rongide ettevalmistamist ning toetab veeremi kiiret ümberseadistamist ja teenindamist. Rail Balticu (RB) tõhususe maksimeerimiseks ning Euroopa ühendamise rahastu (CEF), Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) ja Ühtekuuluvusfondi (ÜF) vahelise koostoime tagamiseks ehitatakse vajalikud rahvusvahelised reisiterminalid ning kohalikud peatused. Investeering aitab kaasa piirkondlikule arengule ja vähendab CO2 heidet, võimaldades igapäevast pendelrännet elektrikiirrongiga. Kohalike peatuste asukohad on osalusprotsessi raames määratud maakonnaplaneeringutes. Kohalikud peatused ühendavad sisemaad linnakeskustega ning aitavad vähendada liikluskoormust maanteedel. Kohalikest peatustest saavad väikesed mitmeliigilised reisiterminalid. Peatustel on hea ligipääs ka olemasolevale teede- ja jalgratta- ning kõnniteetaristule, need varustatakse jalgrataste ja autode parkimiskohtade (sh elektrisõidukite laadimisvõimalustega), bussipeatuse ja muude vajalike rajatistega. Kohalike peatuste rajamine RB raudteemarsruudile täiendab poliitikaeesmärgi nr 2 raames kavandatud investeeringuid, mis on mõeldud isiklike autode kasutuse suurenemisest ning säästvate transpordiliikide kasutamise vähenemisest tekkinud probleemide lahendamiseks. Balti riikide suurimal uuel raudteel Rail Balticul on Eesti territooriumil kaks rahvusvahelist reisiterminali. Rahvusvahelised reisiterminalid ja nende ümbrus moodustavad peamise multimodaalse transpordisõlme, ühendades erinevad transpordiliigid ning aidates kaasa ühistranspordi kasutamise suurendamisele piirkonnas. Investeeringuga parandatakse ka jaamade ligipääsetavust. Meetme rakendamisega paraneb ühenduvus EL ja NATO vägede liikumiseks Balti regioonis, suureneb logistiline valmisolek (sh kriisiolukorras tõhusam kaupade ja ressursside liikumine ja ümbertõstmine maanteelt raudteele ja vastupidi), tõhusam maanteetaristu TEN-T võrgustiku ja regionaalse arengu toetamiseks ning sujuvam liiklus ja väiksem CO₂ emissioon, aga ka ühistranspordi võimaluste paranemine läbi taristule parema juurdepääsetavuse. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud) Lähtudes märtsis 2025 koostatud Euroopa kaitsevõimet tugevdavast plaanist ReArm ja Euroopa Komisjoni soovitustest aprillis 2025, kus reeglistiku muudetakse kaitsevaldkonda toetavaks, lisaks NATO 78  kaitseplaneerimise protsessi raames kinnitatud planeerimiseesmärkidele, NATO kerksuse baasnõuetele ning NATO kollektiivkaitse tõhustamise initsiatiividele ehitatakse NATO liitlaste kohalolu suurendamiseks sõjaväelinnak, mis mahutab kuni 1000 sõjaväelast. Sõjaväelise liikuvuse investeeringute tegevused on suunatud peamiselt avaliku teenuse osutamiseks, mistõttu rahastamisvahendeid ei kavandata ja meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Peamised sihtrühmad Sõjaväelise liikuvuse investeeringud- rahvusvaheline transport, ettevõtjad, kohalikud elanikud, turistid, sõjalise otstarbega transport. Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)- kaitsevägi. Eestis paiknevad liitlasväed, linnakut teenindavad ettevõtted. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Sõjaväelise liikuvuse investeeringud- kogu riik. Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)- piirkondlik taristu Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Sõjaväelise liikuvuse investeeringud- piirkondade vahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed hõlmavad riigiteede ümberehitamist, mis on samas ka TEN-T põhivõrgustiku maanteede osad. Samuti hõlmavad meetmed Balti riikide vahelise suurima uue raudteetrassi, Rail Baltica rajamist. Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)- toetab meetme tegevust sõjaväelise liikuvuse investeeringud EL-i ülestel prioriteetsetel koridoridel. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.5.3.2 Näitajad Tabel 80: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- ID [5] [255] kate- Fond Siht- Piir- Eri- k 12 (iii) ÜF - RCO45 Rekonstrueeritud või km 35 ajakohastatud teede pikkus – TEN-T 12 (iii) ÜF - RCO53 Uued või Jaamad ja 13 ajakohastatud peatused raudteejaamad ja peatused 12 (iii) ÜF - RCO129 Sõjaväelise liikuvuse Projektid 7 nõuetele kohandatud taristu 79 Tabel 81: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 iii ÜF - RCR56 Täiustatud inimpäe 0 2021 17 524 SFOS, 2 maanteetaristust va / proje tulenev ajasääst aastas kti- arua nded, Tran spor di- amet 1 iii ÜF - PSR15 Hukkunute arv uutel hukkunu 0,4 2019 0,15 SFOS, 2 ja rekonstrueeritud t/ aastas proje maanteelõikudel kti- arua nded, Tran spor di- amet 2.1.5.3.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 82: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 12 ÜF - iii 087 177 603 604 12 ÜF - iii 097 97 930 000 12 ÜF - iii 198 19 650 000 Tabel 83: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 12 ÜF - iii 01 295 183 604 Tabel 84: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 12 ÜF iii 33 295 183 604 Tabel 85: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 80  12 ÜF iii 03 295 183 604 2.1.6. PRIORITEET: SOTSIAALSEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.6.1. Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu 2.1.6.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Erinevad suundumused – automatiseerimine, digiteerimine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, üleminek kliimaneutraalsusele, pikaajaline eeldatav eluiga, vananev elanikkond jm – muudavad üha olulisemaks mitmekülgsemate ja aktiivsemate tööturumeetmete pakkumise kõikidele sihtrühmadele. Sealhulgas: 1) haavatavamad rühmad, kelle seas on vähenenud töövõime ja terviseprobleemidega inimesed, madalama kvalifikatsiooni või aegunud oskustega inimesed, suure töötuse või kliimaeesmärkide tõttu suurema töötuse riskiga piirkondades elavad inimesed, kelle hulgas omakorda on ka mitte-eestlaste suur osakaal; 2) noored (eelkõige mittetöötavad ja mitteõppivad noored), aga ka 3) inimesed, kellel on kõrge kvalifikatsioon, mis ei vasta aga tööturu vajadustele. Selleks et tuua riskirühmi tööturule ja aidata neil seal püsida ning vähendada soolist palgalõhet ja tööalast soolist segregatsiooni, toetatakse käesolevast programmist täiendavalt sekkumisi, mis on suunatud oskuste uuendamisele, töötajate töövõime toetamisele, pikaajalise hoolduse ümberkorraldamisele (et leevendada eelkõige naiste hoolduskoormust) ja erivajadustega lastele kvaliteetsete kaasava hariduse teenuste pakkumisele. Noortegarantiid toetatakse ka RRFist (palgatoetus tööandjatele ja värvatud noorte oskuste arendamiseks vajalike koolituste hüvitamine). Sekkumised käsitlevad takistusi ja puudusi parema positsiooni saavutamisel tööturul, sujuvamat tööalast liikuvust või konkurentsivõimelisust tööturul. Sekkumised:  Töötatakse välja paindlikud ja mitmekesised tööturumeetmed ning tugiteenused, et kõrvaldada tööturutõkked töötute ja tööturult eemalejäänud isikutele ning suure töötuse riskiga rühmadele (sh NEET-nooretele). 81   Vähendatakse naiste ja meeste ning eestlaste ja mitte-eestlaste koondumist erinevatesse valdkondadesse nii hariduses kui ka tööturul, edendades mitmekülgsemaid kutse- ja haridusvalikuid ning kasutades seeläbi paremini ära tööjõu potentsiaali. Soodustatakse mitmekesisemaid karjäärivalikuid naiste ja meeste seas. Pööratakse tähelepanu ka soolise, geograafilise ja keelepõhise tööjõu liikuvuse takistuste kõrvaldamisele ning arvestatakse piirkondliku spetsialiseerumise potentsiaali.  Piirkondlike ja sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamiseks töötatakse välja ja pakutakse suure tööpuudusega piirkondades tööturumeetmeid, milles võetakse arvesse kohalikke ja piirkondlikke olusid ning kliimaeesmärke.  Rändetaustaga noorte, eelkõige vene keelt kõnelevatest piirkondadest pärit noorte karjäärivõimaluste parandamiseks töötatakse välja lisategevusi, et suurendada nende võimalusi sobiva töökoha leidmiseks (sh teabe- ja motivatsiooniüritused). Rändetaustaga täiskasvanutele, eriti neile, kelle seotus tööturuga on nõrk, pakutakse sihipärast lisatoetust, milles on ühendatud erinevad elemendid, nt teavitustegevus, nõustamine, koolitused ja jätkutugi tööl püsimiseks.  Valmistatakse ette ja töötatakse välja tööturumeetmed (sh meetmed tööoskuste omandamise toetamiseks), et toetada terviseprobleemidega isikute (sh piiratud töövõimega isikud) jätkuvat aktiivset töötamist ja tööturule siirdumist.  Tagamaks, et tööjõu oskused oleksid kooskõlas COVID-19-järgse kriisi ja majanduse elavdamise ning tööturu vajadustega, pakutakse oskuste täiendamist ja toetust paindlike täiendus- ja ümberõppe koolitusprogrammide ning piirkondlike meetmete kaudu. Nende kaudu pakutakse töötuse ohus olevatele rühmadele juurdepääsu õppimisvõimalustele, rahalist toetust (nt kraadiõppetoetus, stipendium, transpordi- ja majutustoetus jne) ning muid tugiteenuseid. See hõlmab ka aktiivse tööturupoliitika täiustamiseks vajalikke süsteemiarendusi.  Kaalutakse individuaalsete õppekontode (ILA) süsteemi rakendamist tööturumeetmete pakkumisel. Sekkumised kavandatakse koostöös tööandjate ja sidusrühmadega, võttes arvesse tööjõunõudlusega sektorite vajadusi ning pidades silmas piirkondlike erinevuste ja segregatsiooni vähendamise eesmärki. Samuti käsitletakse takistusi või tõkkeid, mis pidurdavad sihtrühmade osalemist (takistuste näideteks on hoolduskoormus, tervisega seotud piirangud, keelebarjäärid ja digioskuste madal tase, NEET-noorte olukord, vanusest tingitud madalam konkurentsivõime). Eesmärk on tõhus ja sujuv üleminek uutele töökohtadele, tööjõu mittevastavuse leevendamine ning piirkondlike ja sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamine. Sekkumiste raames on planeeritud spetsiifilised soolist võrdõiguslikkust suurendavad tegevused, mille eesmärgiks on vähendada soolist segregatsiooni tööturul, toetada noorte sooneutraalseid karjäärivalikuid, vähendada soolisi stereotüüpe jne. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Tööealine elanikkond, tööandjad, töötajad, (sh kõrge töötuse määraga piirkondade elavad töötajad), töötud, mitteaktiivsed inimesed, eakad, vähenenud töövõimega inimesed, värbamis- ja karjäärispetsialistid, poliitikakujundajad, õpilased ja üliõpilased, haridustöötajad, ühiskond tervikuna, haavatavamad- ja riskirühmad (sh NEET-noored, ebapiisava eesti keele oskusega isikud, vähenenud töövõimega madala haridustaseme või aegunud kvalifikatsiooniga inimesed, vanemaealised), sotsiaalpartnerid (ametiühingud, tööandjad), valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, sidusrühmad, ettevõtted (sh piirkonnas töökohtade loomisest huvitatud ja tööturu arengust mõjutatud ettevõtted, riigiasutused, haridusasutused, tööturuteenuseid osutavad organisatsioonid, Eesti Töötukassa, ja vähenenud töövõimega inimestele teenuseid osutavad organisatsioonid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Vähendatakse naiste ja meeste ning eestlaste ja mitte-eestlaste koondumist erinevatesse valdkondadesse nii hariduses kui ka tööturul, edendades mitmekülgsemaid kutse- ja haridusvalikuid ning kasutades seeläbi 82  paremini ära tööjõu potentsiaali. Soodustatakse mitmekesisemaid karjäärivalikuid naiste ja meeste seas. Pööratakse tähelepanu ka soolise, geograafilise ja keelepõhise tööjõu liikuvuse takistuste kõrvaldamisele ning arvestatakse piirkondliku spetsialiseerumise potentsiaali Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, piirkondlike eripärasid arvestades. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.1.2. Näitajad Tabel 86: Väljundnäitajad eesmärk Piirkonna Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 a ESF+ Ülemineku PSO20 Osaluskordade arv Number 8901 20 256 Tabel 87: Tulemusnäitajad Andmete allikas Sihtväärtus võrdlusväärtus (2029) Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 83  6 a ESF+ Ülemineku PSR19 Peale teenuse % 36% 2020 38% SFOS, saamist tööhõives projektide olev tööealine aruanded elanikkond 2.1.6.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 88: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 134 47 021 605 Tabel 89: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 01 47 021 605 Tabel 90: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 33 47 021 605 Tabel 91: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 05 47 021 605 Tabel 92: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 02 47 021 605 2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske 2.1.6.2.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Pikaajalise ja tervisliku tööelu säilitamiseks ning töövõimereformi edasiseks rakendamiseks töötatakse välja töötervishoiu ja tööohutuse meetmed, võttes arvesse ka ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegia. See hõlmab meetmeid järelevalve tõhustamiseks ja nõustamisteenuse kättesaadavamaks muutmiseks. Koolitatakse töökeskkonna ja -suhetega tegelevaid töötajaid, nende esindajaid, valdkonna spetsialiste ning huvigruppe ja sotsiaalpartneid. Valdkonna arendamiseks koostatakse uuringuid. See sekkumine on seotud teiste erieesmärkide sekkumismeetmetega, mille eesmärk on vähendada tööturu struktuurseid probleeme, töötada välja pikaajalise hoolduse süsteem ja investeerida integreeritud heaolukeskuste loomisesse, ning sekkumisega, mis on suunatud lastele ja noortele. Samuti mõjutab see sekkumist, mis on suunatud enim puudust kannatavatele isikutele. 84 Töötatakse välja meetmed, et varakult avastada ja ennetada töövõime kaotust ja tervise halvenemist, toetades ohutu ja tervist säilitava töökeskkonna arendamist ning selliste teenuste väljatöötamist, mis edendavad tervislikke eluviise kogu elu jooksul. Kavas on töötada välja meetmed tööga seotud tervisekahjustuste varajaseks avastamiseks ja diagnoosimiseks, sh töötervishoiuteenuste reformimine. Samuti on fookuses meetmed, mille eesmärk on parandada institutsionaalset suutlikkust jälgida töötingimuste täitmist; paindlike töömeetodite edendamine, töö korraldamise uuenduslike viiside edendamine ning ametiasutuste, sh sotsiaalpartnerite ja muude töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimustega tegelevate esindusorganisatsioonide pädevuse suurendamine. Töökeskkonna kõrval võetakse fookusesse ka elukeskkond ning selle füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide kindlakstegemise ning mõõtmisega seotud süsteemi vajakajäämiste kaardistamine, selle põhjal süsteemi parandamiseks meetodite ning vajalike vahendite ja mudelite väljatöötamine, katsetamine ning Eestis asjakohase pädevuse ja suutlikkuse suurendamine. Eraldi tähelepanu pööratakse ajutise töövõimetusega inimestele ja nende töövõime säilimiseks selliste meetmete väljatöötamisele, katsetamisele ja rakendamisele, mis aitaksid neil säilitada oma töökohta ja vältida püsiva töövõimetuse tekkimist. Terviseedendamiseks analüüsitakse praegu eri sektorites (tervishoid, haridus, sisejulgeolek, tööturg, sotsiaalkaitse) ja eri tasanditel pakutavaid killustatud teenuseid, töötatakse välja täiustatud integreeritud mudelid ning peamiste töövõimekaotust põhjustavate terviseriskide (südame-veresoonkonna haigused, vaimse tervise probleemid, sh sõltuvusainete kuritarvitamine, luu- ja lihaskonna haigused, vähktõbi jne) maandamise ja tegelemisega seotud meetmed. Samuti tegeletakse sekkumise raames krooniliselt haigete isikute ja sõltlaste konkurentsivõime parandamiseks vajaliku toe tagamisega. Terviseedendamisega seotud meetmed hõlmavad terviseriskide varajast avastamist ja sekkumist, nõustamist, ravi ja eri asutuste pakutavat rehabilitatsiooni (sh töötervishoiu ja esmatasandi tervishoiusüsteemis). Analüüsitakse ka teenuste vajaduse hindamist, teenuse pakkumisega seotud poolte praeguseid oskusi, huvi ja valmisolekut uusi meetmeid ja mudeleid rakendada. Sekkumise raames panustatakse ka tööturu osaliste ja tööandjate teadlikkuse suurendamisse tööohutusnõuete täitmisel ning toetatakse sotsiaalpartnerite ja teiste huvirühmade pädevuse tõstmist. Sekkumise raames võetakse fookusesse soodustingimustel vanaduspensionisüsteemi ja töötatud aastatel põhinevate pensionite süsteemi reformimine, võttes arvesse teiste riikide häid tavasid. Töötatakse välja tugistruktuur süsteemi ümberkorraldamiseks ja parandamiseks; kavandatakse ja pakutakse sihtrühmale teenuseid, mis hõlmavad teabevahetust, mitmesuguseid tööturuteenuseid, ümberõpet ja koolitusprogramme. Tööalalase ohutuskultuuri edendamise, nõustamise ja teiste teenuste arendamise ning pakkumise juures võetakse arvesse sihtrühma vajadusi ning panustatakse järelevalve parandamisse. Teenuste osutamine ja kättesaadavus kavandatakse piirkondlikul või kohalikul tasandil, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. Asjakohasema tulemuse saavutamiseks kaasatakse meetmete väljatöötamisse kohalikud omavalitsused ja kogukonna esindajad, aga ka kõik teised asjaomased sotsiaalpartnerid. Meetmete detailsemal kavandamisel kaalutakse sotsiaalsete ettevõtjate suuremat kaasamist. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad – Töötajad ja tööandjad, sh VKEd (ka sotsiaalsed ettevõtted), spetsialistid ja organisatsioonid, kes tegelevad töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimustega, sh sotsiaalpartnerid ja muud esindusorganisatsioonide töötajad, tervishoiuteenuste osutajad, arendajad ja tööjõuga seotud õigusraamistiku rakendajad; – töötajad ja tööandjad, partnerorganisatsioonid, poliitikakujundajad ja rakendajad tööjõu valdkonnas; – tervise edendamise eest vastutavad isikud, esmatasandi tervishoius ja töötervishoiusüsteemis töötavad tervishoiutöötajad; 85  – terviseriskide ja riskikäitumisega inimesed ja nende pereliikmed, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad, ennetamise, nõustamise, ravi, rehabilitatsiooni ja tugiteenuste osutajatega seotud riigiasutused, elanikkond, töötajad, tervishoiupoliitika kujundajad ja rakendajad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Eesti, piirkondlik tasand ja siseriiklik sihtrühm. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.2.2. Näitajad Tabel 93: Väljundnäitajad kate-gooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 6 d ESF+ Ülemineku PSO21 Töötingimuste, töötervishoiu- Nr 6 12 ja ohutuse alaste arendatud lahenduste arv 6 d ESF+ Ülemineku PSO22 Püsiva töövõimekao arv 1 1 väljakujunemise ennetamise ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi loomine 86  6 d ESF+ Ülemineku PSO23 Püsiva töövõimekao Kasutajate 0 37 700 väljakujunemise ennetamise ja arv ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi kasutajate arv Tabel 94: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 d ESF+ Ülemineku PSR20 Tervislikel põhjustel % 12 2019 12 SFOS, tööhõivest väljalangenute projektide osakaal (15 – 74) aruanded 6 d ESF+ Ülemineku PSR21 Uute osalise ja puuduva % 1,12 2019 1,11 SFOS, töövõimega inimeste projektide osakaal tööealisest aruanded rahvastikust 2.1.6.2.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 95: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 144 31 340 447 Tabel 96: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 01 31 340 447 Tabel 97: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 33 31 340 447 Tabel 98: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 05 31 340 447 Tabel 99: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 02 31 340 447 2.1.6.3. Erieesmärk (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas 87  mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu 2.1.6.3.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Kiiresti muutuvas maailmas peavad õppimisvõimalused olema mitmekesised, kättesaadavad, tulevikku suunatud ning vastama õppija võimetele ja huvidele ning aitama viia õppimisvõimalusi vastavusse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega ning parandama võrdseid võimalusi. Sekkumisloogika põhineb järgmistel vajadustel: • toetada nüüdisaegset õpikäsitust formaalhariduse kõikidel haridustasemetel, võtta kasutusele teadusuuringutel põhinev ja tänapäevane lähenemisviis õpetamise ja õppimise individualiseerimisele ning õpimotivatsiooni ja õppija õpioskuste arendamisele; • tagada kvalifitseeritud haridustöötajate olemasolu ning toetada nende kutsealast arengut; • luua kättesaadavad ja valikurohked õpivõimalused, mis võimaldavad sujuvat üleminekut formaalhariduse ühelt tasemelt teisele; • luua tingimused õppekavade kaasavaks ja teaduspõhiseks väljatöötamiseks ning rakendamiseks formaalhariduse eri tasemetel, et viia need vastavusse tööturu ja ühiskondlike vajadustega, edendades õppekavade sidusust haridustasemete ja -liikide arvestuses, sh võimaldades võtta formaalhariduses arvesse mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud teadmisi ja oskusi; • tagada hariduse ja koolituse vastavus tööturu vajadustele, sh regionaalseid erinevusi arvestades; • suurendada majanduse rohe- ja digimuutusega seotud õppesuundade atraktiivsust ning nende alast teadlikkust. 1. Meetmed õppekavade arendamiseks, õpingute korraldamiseks ning haridustöötajate kvalifikatsiooni ja juurdekasvu tagamiseks Õppijakesksete õppekavade väljatöötamine ja rakendamine on paremini seotud õpetajakoolitusega, õpitulemuste hindamise ja jälgimisega ning õppematerjalidega. Eri haridustasemete ja -liikide puhul toetatakse võtmepädevusi, tulevikuoskusi ja olulisi valdkondi (võõrkeeled; teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika; digioskused; ettevõtlus; karjäärivõimalused, kestlik areng; sotsiaalsed oskused ja suhtlemisoskused) koostöös haridusväliste huvirühmadega. Ettevõtlus- ja karjääriõppe toetamine ning ettevõtlikkuse arendamine üld-, kutse- ja kõrghariduses ning noorsootöös aitab suurendada õppijate teadlikkust oma annetest ja võimalusi neid arendada Toetatakse erinevate võimete ja võimalustega õppijate tipptasemel oskuste (sh digioskuste) arendamist. Tagatakse, et õppekavad toetaksid õppijakeskset lähenemisviisi ja praktiliste oskuste omandamist ning et õpingute sisu vastaks paremini ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Haridustöötajatele suunatud meetmed aitavad suurendada didaktikaalast pädevust, et rakendada õppijakeskset lähenemisviisi, sh toetada erineva emakeele ja hariduslike erivajadustega õppureid. Toetatakse uuenduslike õpimeetodite rakendamist, töötatakse välja õppematerjalid ja tagatakse nende kättesaadavus. Samuti lõimitakse õppesse paremini digitaalpedagoogika, toetatakse uuenduslike õppematerjalide loomist, sh hariduslike erivajadustega lastele. Õppematerjalide koostamisel võetakse arvesse eri vanuses ja eri vajadustega õppijate, sh erineva emakeelega õppijate põhipädevusi ja tulevikuoskusi. Toetatakse mitteformaalsete ja informaalsete õpikeskkondade (sh e-õppe keskkondade) kasutamist formaalhariduses. Toetatakse teadusuuringutel ja tõenditel põhineva kvaliteedihindamise ja arenguvajaduste seire kasutuselevõttu ning pikemaajalisi ja ulatuslikumaid haridusteadusuuringuid, võttes arvesse piirkonna arenguvajadusi. Õppekavade väljatöötamise ja riiklike õpieesmärkide saavutamise toetamiseks tagatakse haridusasutustele toetus nüüdisaegse õpikäsituse rakendamise ja aineülese didaktika valdkonnas. Nüüdisaegsete õppekavade rakendamiseks luuakse seiresüsteem ja -vahendid. Õpitulemuste hindamisel luuakse lisaks ainespetsiifiliste teadmiste hindamisele ka võimalusi anda tagasisidet tulevikuoskuste ja võtmepädevuste kujunemise kohta. Kehtestatakse tingimused, mille alusel hinnatakse haridusasutuste tegevuse tõhusust ja kvaliteeti, sh õpianalüütikat, et toetada õppe personaliseerimist. Meetmed on kavandatud hariduse kvaliteedi ja teadmistepõhise arengu soodustamiseks teadushariduse ja - kommunikatsiooni kaudu, populariseerides õppijate seas vajalikke valdkondi (sh teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika), toetades spetsialiste jõudmist tööturule eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning 88 innovatsioonimahukate ettevõtjate jaoks. Meetmed hõlmavad eri vanuserühmadele ja haridustasemele mõeldud teadusalgatusi ning teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatusi, samuti teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna algatusi. Toetatakse kutsehariduse ajakohastatud kvaliteedihindamise rakendamist, et hindamistulemusi saaks kasutada kvaliteedikultuuri arendamiseks ja strateegiliseks juhtimiseks, samuti selleks, et teavitada huvirühmi kutsehariduse vastavusest riiklikele nõuetele, arengukavade eesmärkidele, tööturu vajadustele ja õppijate ootustele. Selleks et tagada tööjõud hariduse valdkonnas, luuakse paindlikud võimalused tööleasumiseks, toetus alustavatele haridustöötajatele ja kutsealase arengu võimalused kogu karjääri jooksul. Töötatakse välja meetmed nii valdkonnasisese kui ka -välise liikuvuse suurendamiseks ning õpetajakutse populariseerimiseks. Toetatakse haridusasutuste juhtide ja kohalike omavalitsuste ametnike poolt innovatsiooni rakendamist ning koostööl põhineva koolikultuuri loomist. Noorsootöö kvaliteedi parandamiseks tuleb suurendada erialase haridusega noorsootöötajate arvu ning levitada parimaid tavasid. Noorsootöötajatele pakutakse täienduskoolitust prioriteetsetel teemadel (nt nutikas noorsootöö, noorte vaimne tervis, erivajadustega noorte osalemise toetamine, 19–26-aastaste noorte kaasamine), luuakse platvorm parimate tavade jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks. Lisaks pakutakse töönõustamist. 2. Kõrgkoolide õpetamissuutlikkuse ja -paindlikkuse parandamiseks ning õppevalikute suunamiseks kutse- ja kõrghariduses toetatakse õppekorralduse ajakohastamist ja parendamist. Toetatakse digiõpet, ja digipädevuste kaasamist eri õppevaldkondadesse. Doktoriõppes toetatakse ülikoolidevahelist koostööd, et parandada kvaliteeti. Valitud valdkondades pööratakse tähelepanu kõrghariduse õpetamise suutlikkuse suurendamisele, sh akadeemiliste töötajate liikuvuse toetamisele ja täiendavate õppejõudude palkamisele. Käivitatakse meetmed, et viia kutse- ja kõrgharidus paremini vastavusse tööturu vajadustega ning suurendada nõutava kvalifikatsiooniga lõpetajate arvu. Toetatakse kutseühingute või tööandjate katusorganisatsioonide ja haridusasutuste koostööd, õppekavade ajakohastamist ja õpingute, sh doktoriõppe kvaliteedi parandamist. Keskendutakse valdkondadele, kus tööturul esineb lünki, sh IKT-oskustele, sh õpingute ajakohastamisele, ning digipädevuse kasutuselevõtule kõrg- ja kutsehariduses (IT ja mehhatroonika/tööstusinformaatika), haridus-, sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele. Toetatakse ka haridusasutustevahelist koostööd, et hõlbustada üleminekut ühelt haridustasemelt teisele. Stipendiumide pakkumine majanduskasvu valdkonnas motiveerib õppureid valima nende valdkondade õppekavu ja toetab õpingute edukat lõpuleviimist. Antakse eritoetust IKT-oskuste arendamiseks kõigil formaalhariduse tasemetel. 3. Kutse- ja kõrghariduse kohandamine tööturu vajadustega (nn PRÕM+) Sekkumisega laiendatakse töökohapõhist õpet prioriteetsetele valdkondadele ja sihtrühmadele (eelkõige noored). Tagatakse praktika ja töökohapõhise õppe protsessi kvaliteet ning juurdepääsetavus, sh ettevõtjate ja koolide juhendajate koolitamine, koolide ja ettevõtjate koostöö praktika ja töökohapõhise õppe arendamisel ja rakendamisel, teaduspõhine ja koostöine õpe (võrdlev õppimine), arendustegevus. Katsetatakse erinevaid töökohapõhise õppe mudeleid, korraldatakse riiklikke kutsemeistrivõistlusi, samuti arendusprogramme võistlejatele ja koolitajatele, ning suurendatakse juhendajate ringi, et tagada edukamad tulemused rahvusvahelises konkurentsis. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad - Haridusasutuste meeskonnad (õpetajad, sh kutseõpetajad, lektorid, juhid, tugispetsialistid), noorsootöötajad, praktikajuhendajad, ülikoolid (sh õppejõud ja teadlased), haridusametnikud, poliitikakujundajad, kvaliteedihindamist korraldav asutus, hindajad, ettevõtted, tööandjad, potentsiaalsed õpetajad, spetsialistid ja juhid, kõrgkoolis õppijad, kes õpivad asjaomase sektori õppekavade alusel, haridus- ja noorsootöötajad, õppijad, haridus- ja noortevaldkonna siht- ja sidusrühmad, üldsus; - teadusalase teabevahetuse ja teadusharidusega seotud asutused ja sidusrühmad, eri haridustasemete õpilased, üldsus; - kõrgkoolid, kutseharidusasutused, õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjate organisatsioonid ja kutseliidud; - õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjad, sh VKEd, kutseharidusasutused, kõrgharidusasutused. 89 Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Sekkumised aitavad viia õppimisvõimalused vastavusse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega ning parandada võrdseid võimalusi. Nn õppijakeskne lähenemisviis hõlmab kõiki õpilasi, eelkõige kõige haavatavamaid õpilasi, kellel on erinev emakeel ja kehvem sotsiaal-majanduslik taust. Vajaduse korral võetakse meetmeid, et toetada konkreetseid rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele rühmadele või ebasoodsamas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Haridustöötajatele suunatud meetmed aitavad arendada nende metoodika ja didaktika alast pädevust, et rakendada õppijakeskset lähenemisviisi, toetada hariduslike erivajadustega õppijaid, erineva emakeelega õppijaid jne. Meetmetes käsitletakse võrdõiguslikkust, kaasamist ja mittediskrimineerimist, kehtestades osalejatele nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/komiteede koosseis (nt sooline tasakaal asutuste/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikuprotseduurid (projektide hindamise ja valiku mittediskrimineerivad põhimõtted ning menetlused). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, sh arvestades regionaalseid erinevusi. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.3.2. Näitajad Tabel 100: Väljundnäitajad Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 90  6 e ESF+ Ülemineku PSO24 Koolitustel (maht vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridus- ja osalemiskord noortevaldkonna töötajate arv 500 16 750 6 e ESF+ Ülemineku PSO25 õppesuundade 2 3 Toetatud prioriteetsete arv (ISCED õppesuundade arv 2013) 6 e ESF+ Ülemineku PSO26 Õppe kvaliteedi arendamise 13 15 õppeasutuste projektides osalenud arv kõrgharidusasutuste arv 6 e ESF+ Ülemineku PSO27 Töökohapõhises õppes osalejate 800 3000 osalemiskord arv Tabel 101: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete Näitaja (2029) allikas Fond ID 6 e ESF+ Üle- PSR22 Koolituse lõppedes osaluskord 70% 2020 75% SFOS, mineku kvalifikatsiooni projektide saanud haridus- ja aru- noortevaldkonna anded töötajad 6 e ESF+ Üle- PSR23 Prioriteetsetes % kõigist 22,5% 2020 24% SFOS, mineku õppesuundades õppijatest projektide õppivate õppijate aru- osakaal anded 6 e ESF+ Üle- PSR24 Õppe kvaliteedi õppeasutuste 0 2020 15 SFOS, mineku arendamise arv projektide projektid lõpetanud aru- kõrgharidusasutuste anded arv 6 e ESF+ Üle- PSR25 Töökohapõhises Osaluskord 69% 2020 75% SFOS, mineku õppes osalejad, kes projektide said tegevuse aru- lõppedes anded kvalifikatsiooni 2.1.6.3.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 102: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 6 ESF+ Ülemineku e 145 15 690 673 6 ESF+ Ülemineku e 148 9 628 666 6 ESF+ Ülemineku e 149 60 522 672 6 ESF+ Ülemineku e 150 41 892 805 Tabel 103: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 01 127 734 816 91 Tabel 104: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 33 127 734 816 Tabel 105: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 02 15 690 673 6 ESF+ Ülemineku e 10 112 044 143 Tabel 106: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 02 127 734 816 2.1.6.4. Erieesmärk (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks 2.1.6.4.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumise eesmärk on järgida Eestile esitatud riigipõhiseid soovitusi (2019)  Rahvastik väheneb ja vananeb. Demograafiliste muutuste tõttu suureneb surve tööturule, tervishoiule ja sotsiaalsüsteemile. Väikese sündimuse ja tööealise elanikkonna vähenemise kontekstis on inimressursi kvaliteet Eesti konkurentsivõime ja kestlikkuse seisukohast võtmetähtsusega. Olukorras, kus tööturule on sisenemas väikesearvulised põlvkonnad, on vaja tagada, et nad saaksid ühiskonna- ja tööelus maksimaalselt osaleda.  Koolist väljalangemise ennetamine ning puuetega laste ja noorte kaasava hariduse toetamine ning sellega seotud teenustele võrdse ja õigeaegse juurdepääsu parandamine.  Osalemise suurendamine aktiivsetes ja ennetavates tööturumeetmetes. Tegevused hõlmavad märkimisväärset osa Eesti elanikkonnast: 2019. aasta jaanuari seisuga oli Eestis 374 811 last ja noort (0–26-aastased), mis moodustab 28,3% kogu elanikkonnast. Sekkumine on seotud laste ja noorte sotsiaalse kaasatusega, mida käsitletakse erieesmärgis h. Võttes arvesse ESF+ prioriteete, Euroopa lastegarantii eesmärke, riiklikke arengusuundi ning laste ja noorte ees seisvaid probleeme, kavandatakse meetmeid järgmistes valdkondades: 1. Noorsootöö meetmed tööturule sisenemise toetamiseks koostoimes noortegarantiiga Selleks et vähendada noorte riskikäitumist ja ennetada tõrjutuse ohtu, toetatakse piirkondliku juurdepääsu parandamist noorsootööle ja noorte kaasamist noorsootöösse. 1. Toetatakse kohalikke omavalitsusi noorsootööteenuste ühisel kavandamisel, sh kohalike omavalitsuste strateegilise planeerimise suutlikkuse parandamisel, rakendusmudelite loomisel ning parimate tavade jagamisel, võrgustike loomisel ja ühisteenuste pakkumisel. 2. Noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete teenuste kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks toetatakse noorteseire- ja analüüsisüsteemi toimimist ja edasiarendamist. 2. Toetusmeetmete pakkumine mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele 92 Noorsootöö asutustele lisatoe pakkumine mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-staatuses noored) abistamiseks. Tugiteenuse eesmärk on leida üles mittetöötavad ja mitteõppivad noored, motiveerida ja aktiveerida neid, pakkudes individuaalseid tugiteenuseid. Lisavahendid eraldatakse mobiilseks noorsootööks (st tänavatöö), mille raames luuakse esmane kontakt noortega ja millest sõltub noorte esialgne kaasamine programmi tegevustesse. Ka see meede panustab koostoimes teiste noortele suunatud sekkumistega noortegarantiisse. 3. Hariduse tugiteenused Hariduse tugiteenuste süsteemi edasiarendamine. Riik toetab kohalikke omavalitsusi hariduse tugiteenuste korraldamisel ja tagab Rajaleidja keskuste võrgustiku toimimise. Rajaleidja võrgustiku eesmärk on toetada kõigi laste (alates lasteaiast, s.o vanusest 1,5 a) ja noorte arengut ja õppimist ning edendada kaasava hariduse põhimõtteid. Rajaleidja võrgustik pakub teenuseid lastele, õppijatele, nende vanematele, õpetajatele, tugispetsialistidele jne. Teenused põhinevad ühtsetel standarditel, nende osutamine on kooskõlas 2035. aastaks seatud haridus- ja oskustealaste eesmärkidega ning kohandatud piirkondlike ja kohalike vajadustega. Ülalnimetatud lastele ja noortele suunatud sekkumismeetmed, mis aitavad võidelda koolist väljalangemisega ja seega vältida sotsiaalset tõrjutust, toetavad Euroopa lastegarantii eesmärke ja põhimõtteid, milleks on ennetada sotsiaalset tõrjutust, tagades lasetele ligipääsu selleks vajalikele põhiteenustele. Lapsi ja noori, kes on haridusest ja tööturult kõrvale jäänud ning kes soovivad teha teadlikke valikuid tulevikuks, tuleb toetada ja võimestada. Lastele ja noortele suunatud meetmed töötatakse välja koostöös kohaliku tasandi ja sidusrühmadega (kohalikud omavalitsused, avalikud tööturuasutused, valitsusvälised organisatsioonid jne). Rakendades asjakohaseid sekkumisi: 1) kõikide piirkondade noortele pakutakse mitmekülgseid, arendavaid ja huvitavaid tegevusi (sh noorsootöö võimalusi), mis toetavad nende osalemist hariduses või tööturul ning valmistavad neid paremini eluks ette; 2) aidatakse mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel naasta kooli või tööturule, et nad saaksid parimal võimalikul viisil ellu astuda; 3) tegeletakse võimalikult vara laste ja noorte tõrjutusega, keskendudes tõrjutuse ja koolist väljalangemise riski varajasele avastamisele, ennetamisele ja sellele reageerimisele; parandatakse ligipääsu hariduse tugiteenustele nii lastel kui ka nende vanematel. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad - 1,5–7-aastased lapsed; formaalõppes osalevad õppijad, koolist väljalangemise ohus olevad õpilased; vanemad; haridusasutuste juhid; õpetajad; tugispetsialistid; noorsootöötajad ja muud kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja juhid. - 10–19-aastased noored (sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored), üldhariduskoolides õppivad lapsed ja noored, ebasoodsamas olukorras olevad lapsed ja noored, vanemad, õpetajad; 10–14-aastased noored, kõik laste ja noortega tegelevad kohalikud omavalitsused, kohalike asutuste esindajad, ettevõtjate ja organisatsioonide esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ja kogukonnad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumised aitavad otseselt edendada võrdseid võimalusi, tagades juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja toetatud õppele, et vähendada koolist väljalangemist ja maksimeerida iga inimese potentsiaali. Erieesmärgi alt toetatavate teenustega luuakse võrdsemad tingimused ebasoodsas seisundis olevatele lastele ja noortele, panustades niiviisi Euroopa sotsiaalõiguste sambasse ning Euroopa lastegarantiisse. Sekkumiste tulemusena on noortele tagatud kõikides Eesti piirkondades võrdsemad võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ning vajaliku toetuse ja teenuste saamiseks. Edendatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse riski, et noored jäävad kõrvale ja üksi. Konkreetsete olukordade analüüsi põhjal võetakse vajaduse korral erimeetmeid spetsiifiliste rühmade toetamiseks (nt meetmed ja tegevused, mis on suunatud haavatavatele rühmadele või riskipiirkondadele). Peale spetsiifiliste meetmete käsitletakse võrdõiguslikkust, kaasatust ja mittediskrimineerimist horisontaalselt, kehtestades nt osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused teenustele juurdepääsul, projektide hindamis- ja valikumenetlustes lähtutakse mittediskrimineerivatest põhimõtetest jne. 93 Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Terve Eesti, arvestades piirkondlikke ja kohalikke vajadusi. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.4.2. Näitajad Tabel 107: Väljundnäitajad Piirkonna eesmärk Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 f ESF+ Ülemineku PSO30 Õppenõustamisteenuse Nõustamis- 7500 30 000 nõustamisjuhtumite arv juhtum 6 f ESF+ Ülemineku PSO28 Noorsootöö teenustes 0 84 000 osalemiskord osalenute arv 6 f ESF+ Ülemineku PSO29 Noorsootöö teenustes 2100 10 000 osalemiskord osalenud NEET noorte arv Tabel 108: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 f ESF+ Üle- PSR27 Õppenõustamist soovitusind 75% 2019 75% SFOS, mineku eenuse eks (%) projek- klienditagasiside tide 94  aru- anded 6 f ESF+ Üle- PSR26 Tugimeetmetes % 68% (2016- 65% SFOS, mineku osalenud NEET osalejatest 2020) projek- noored, kes 6 tide kuud peale aru- tegevusest anded lahkumist on väljunud NEET noore staatusest 2.1.6.4.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 109: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 136 8 846 597 6 ESF+ Ülemineku f 152 20 642 061 Tabel 110: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 01 29 488 658 Tabel 111: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 33 29 488 658 Tabel 112: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 10 29 488 658 Tabel 113: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 02 29 488 658 2.1.6.5. Erieesmärk: (g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust 2.1.6.5.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid 95 Selleks et COVID-19 ja muude võimalike kriiside mõjust majandusele ja tööturule kiiresti taastuda, on vaja toetada inimeste ümber- ja täiendusõpet. Oskuste arendamine aitab taastada kestliku majandus ning säilitada ja edendada tehniliselt uuenduslikku ja konkurentsivõimelist majandust ning heaolu. ELi liikumine ressursitõhusa, ringluspõhise, digiteeritud ja kliimaneutraalse majanduse poole ning tehisintellekti ja robootika laialdane kasutuselevõtt eeldavad inimeste oskuste uuendamist ning täiskasvanute koolituse märkimisväärset toetamist. Inimesed vajavad võimalusi mitmekesiste oskuste omandamiseks. Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on kasvanud. Arvestades tööturu suundumusi ja tulevikus vajaminevaid oskusi, ei pakuta täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet aga paindlikult ja vajalikus mahus. Samuti on koolitustes osalemises suur sooline ja piirkondlik ebavõrdsus ning vanemaealised on elukestvast õppest vähem huvitatud. Seetõttu on esmatähtis arendada ja pakkuda kvaliteetseid ning paindlikke elukestva õppe võimalusi. Koolitusturu killustatus, teabe puudumine mitteformaalsete õppimisvõimaluste kohta, kasutajasõbralike võimaluste puudumine koolitusteabele juurdepääsuks ning puudused kvaliteedi hindamise süsteemis on peamised probleemid kvaliteetse mitteformaalse koolituse pakkumisel. Täiskasvanud õppijate sihtrühm on heterogeenne. Vajadus leida tasakaal õppimise ja töö vahel suurendab vajadust paindlike ja kvaliteetsete õppimisvõimaluste järele. Oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA kutsekvalifikatsioonisüsteemi osana on edukalt käivitunud, kuid kutsesüsteemi ümberkujundamiseks on vaja lisareforme ning arendus- ja koostööd. Oskuste kirjeldused ja kvalifitseerimine on riiklikes andmebaasides erinev ega anna võrreldavat ülevaadet elanikkonna vajaminevatest oskustest. Tööstandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda tõhusalt tööturu vajadustele reageerida. Haridus- ja koolitusasutuste ning tööandjate koostöövormid peaks arenema ning oskusprofiilide ja kutsestandardite sisu peaks olema märkimisväärselt tõhusam. Omandatud oskuste (enese)hindamise ja valideerimise võimalused on endiselt ebapiisavad ja ebaühtlase kvaliteediga ega toeta üksikisikuid õpingute ja karjääri kavandamisel, samuti ei ole mikrokvalifikatsioone (mikrokraade) veel välja arendatud. Uuendusliku tehnoloogia, automatiseerimise, digiteerimise ja oodatava eluea pikenemise tõttu on üha tähtsam pakkuda täiskasvanutele rohkem täiendus- ja ümberõppe võimalusi ning mittestatsionaarset formaalharidust. Sekkumisega toetatakse haridus- ja koolitussüsteemi suutlikkuse arendamist, tööturu vajadustega kooskõlas oleva kvaliteetse mitteformaalse koolituse pakkumist ning tagatakse, et koolitused oleksid tänapäevased, kvaliteetsed ja paindlikud. Täiskasvanuhariduses tuleb arvesse võtta piirkondlikke erinevusi ning käsitleda eri vanuserühmade ja ka mitte-eestlastest elanikkonna vajadusi. Kavandatud meetmed peavad tagama, et täiskasvanud elanikkonna oskused vastaksid koroonajärgse ühiskonna vajadustele, elavdades majandust ning tööturu lühi- ja pikaajalist arengut. Oluline on, et kavandatavad meetmed täiendavad ja on sünergias Erasmus+ programmi täiskasvanutele suunatud tegevustega nt täiskasvanuhariduses õppijate ja valdkonna töötajate õpirändega ja/või rahvusvahelise virtuaalõppega.. Osalemine PIAACi kordusuuringus võimaldab hinnata viimase kümne aasta jooksul täiskasvanuhariduses tehtud otsuste ja investeeringute tulemuslikkust ning teha plaane edasisteks tegevussuundadeks. Rakendatakse täiskasvanutele suunatud teadlikkuse suurendamise, teavitus- ja populariseerimismeetmeid, et suurendada osalemist elukestvas õppes, parandada õppimisega seotud hoiakuid ning suurendada teadlikkust elukestvast õppest ja enesetäiendamise tähtsusest. Parandatakse täiendus- ja ümberõppe võimalusi käsitleva teabe kättesaadavust. Töötavatele täiskasvanutele, kelle oskusi on vaja ajakohastada või kelle oskused on aegunud, pakutakse tänapäevast kvaliteetset paindlikku mitteformaalset täiendus- ja ümberõpet, milles võetakse arvesse OSKA süsteemi prognoositud oskuste nõudlust ning mis on kooskõlas majanduse ja tööturu vajadustega, arvestades piirkondlikke ja riskirühmade vajadusi. Tulenevalt OSKA hinnangutest vajab IKT-sektor ja kõik teised majandussektorid igal aastal vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti ehk seitsme aasta vaates kokku üle 18 000 inimese. Seega on vajalik tagada IKT valdkonna oskuste edendamisele suunatud täiendkoolitusi nii ESF+st kui ka RRFst. Roheoskuste arendamisel suunatakse RRFst fookus rohepöördest enim mõjutatud valdkondadesse, struktuurivahenditest aga teistes valdkondades ja õppekavades roheoskuste arendamisele. Rahvastiku vananemise trend suurendab vajadust kvalifitseeritud sotsiaaltöötajate järele, kes on üks oluline sihtrühm täiskasvanute mitteformaalses õppes. Oskuste täiendamise peamised sihtrühmad on eelkõige tööealine elanikkond, sh ilma erialase hariduseta, väheste või aegunud oskustega töötavad täiskasvanud ning täiskasvanud, kes vajavad oma töö lisaväärtuse suurendamiseks erioskusi, samuti täiskasvanute koolitajad. 96  Toetatakse madala haridustaseme ja väheste oskustega täiskasvanuid, et nad jätkaksid õpinguid mittestatsionaarses formaalhariduses, tagamaks, et nende oskused vastaksid edasiste karjääri- ja õppimisvõimaluste nõuetele. Meetmete eesmärk on arendada ka haridusasutuste suutlikkust pakkuda kvaliteetset koolitust (sh uute õppekavade väljatöötamine, mikrokvalifikatsioonide (mikrokraadide) ja koolitajate oskuste arendamine). 1. Käivitatakse meetmed mitteformaalõppe kvaliteediraamistiku edendamiseks. Hinnatakse mitteformaalõppe pakkujate kvaliteeti. Töötatakse välja ja rakendatakse mikrokvalifikatsioonide (mikrokraadide) põhimõtteid ja nõudeid, et viia täiendus- ja ümberõpe paremini vastavusse praegu ja tulevikus vajaminevate oskustega. 2. Paindlike õppeviiside toetamiseks suurendatakse võimalusi mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise süsteemi (VÕTA) kohaldamiseks haridus- ja kutsekvalifikatsioonide süsteemis. Õppenõustamise suutlikkust parandatakse täiskasvanute õppe nõustajatele ja hindajatele koolituse pakkumisega. Kaasatakse sotsiaalpartnereid ja tööandjaid, luues ja rakendades kaasamistavasid mitteformaalsete ja informaalsete õpingute tunnustamisel ja valideerimisel. Arendatakse mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist ning asjakohaste juhendamis- ja hindamismaterjalide ning muude vahendite väljatöötamist. Toetatakse digilahenduste väljatöötamist elukestva õppe ja koolitusajaloo dokumenteerimisel. 3. Käivitatakse kutsekvalifikatsioonisüsteemi reform, et majanduse oskusnõudeid paremini kvalifikatsioonides kajastada. Oskuste klassifikatsiooni ajakohastatakse, oskuste kirjeldused ühtlustatakse kutsekvalifikatsioonide andmebaasides ja eespool nimetatu sidustatakse oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga (ESCO). Arendatakse edasi oskuste prognoosimise ja seire süsteemi OSKA, et paremini jälgida, analüüsida ja prognoosida oskuste nõudlust ja tööjõu pakkumist tööturul, sh arvestades regionaalseid vajadusi. OSKA jälgib ka oskuste ja tööjõu kättesaadavuse parandamiseks tehtud ettepanekute rakendamist. OSKA meetodid hõlmavad täiendavate andmeallikate kasutamist (suurandmed ja andmekaeve). Laiendatakse ja parandatakse OSKA tulemuste, oskuste nõudluse ja pakkumisega seotud teabe esitlemist ja jagamist eri sihtrühmadele. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Tööandjad, eri- ja kutsealase hariduseta inimesed, vananenud oskustega inimesed, täiskasvanud õppijad, koolitusasutused, täiskasvanud õppijate õpetajad ja koolitajad, kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Vajaduse korral võetakse kasutusele konkreetseid meetmeid, et toetada spetsiifilisi rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele sihtrühmadele või ebasoodsas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Meetmete rakendamisel lähtutakse võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest, kehtestades osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/-komisjonide koosseis (nt sooline tasakaal organite/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikumenetlused (mittediskrimineerivad põhimõtted projektide hindamisel ja valikul). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, erinevad piirkonnad olenevalt regionaalsetest tööturu nõudluse ja pakkumise eripäradest. 97 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.5.2. Näitajad Tabel 114: Väljundnäitajad Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 6 g ESF+ Ülemineku PSO31 Täiskasvanute 16 000 55 731 mitteformaalõppes osalemiskord osalenute arv 6 g ESF+ Ülemineku PSO32 Täiskasvanute 500 1869 mitteformaalõppes osalemiskord osalenute arv sotsiaalvaldkonnas 6 g ESF+ Ülemineku PSO33 Täiskasvanute 1250 3200 tasemeharidusse tagasitoomise osaleja tegevustes osalejate arv Tabel 115: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 98  6 g ESF+ Ülemineku PSR28 Mitteformaal- % 93% 2020 85% SFOS, õppes osalejad, projektide kes said aruanded koolituse lõppedes kvalifikatsiooni 2.1.6.5.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 116: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 151 68 256 453 6 ESF+ Ülemineku g 161 2 000 000 Tabel 117: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 01 70 256 453 Tabel 118: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 33 70 256 453 Tabel 119: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 10 70 256 453 Tabel 120: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 02 70 256 453 2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet 2.1.6.6.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Laste ja noorte sotsiaalsed, tööturu ja tervishoiuga seotud probleemid ning õiguskaitseprobleemid on omavahel seotud ja neid on võimalik ennetada. Lastesse ja noortesse investeerimine on kulutõhusaim viis, kuidas ennetada ja lahendada Eesti riigi majanduse, tööhõive, sotsiaalkaitse, õiguskaitse ja tervishoiuga seotud probleeme. Need valdkonnad on seotud ka hariduse, selle tugiteenuste ja noorsootööga, mida käsitletakse erieesmärgis f. Laste ja noortega seotud sekkumismeetmed keskenduvad võrdsete ja õigeaegsete juurdepääsuteenuste edendamisele, toetades aktiivse kaasamise integreeritud meetmeid ning ennetades riskikäitumist kohalike 99 kogukondade ja kodanikuühiskonna kaasamise abil. Lastega seotud meetmete kujundamisel on aluseks Euroopa lastegarantii. Meetmeid kavandatakse järgmises valdkonnas: 1) Lastele ja noortele suunatud sotsiaalset tõrjutust ennetavad sekkumised. Oluline on pakkuda lastele ja noortele ning nende vanematele kvaliteetseid teenuseid, mis põhinevad sihtrühmade vajadustel, parandades ka vastavate spetsialistide pädevust. Laste ja noorte sihtrühmas on olulised vaimse tervisega seotud teemad. Meetmed töötatakse välja ning neid rakendatakse koostöös kohalike omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonidega jne. Noorte võrgustikupõhine kaasamine ning kogukondade mõjuvõimu suurendamine nõuab kodanikualgatuse arendamist ja rakendamist. 2) Tervikliku lastekaitsesüsteemi loomine, sh koostöö eri tasandite ja sektorite vahel. Lastele ja noortele mõeldud teenuste korraldamine ja integreerimine, võrgustike ja juhtumite haldamise mudelite ning teenuste korraldamise süsteemide väljatöötamine laste ja noorte toetamiseks, sh kohalike omavalitsuste toetamine teenuste korraldamisel. Asjakohaste meetmete rakendamisega toetame Euroopa lastegarantii rakendamist: 1) ennetame vaimse tervise probleemide ja riskikäitumise põhjuseid noortel, sh neil, kes osalevad pidevates õigusrikkumistes; 2) pakume noortele mitmekülgseid, arendavaid ja huvitavaid tegevusi (mh noorsootöö võimalusi), mis toetavad nende osalemist hariduses või tööturul ning valmistavad neid paremini eluks ette; 3) tagame lastele ja noortele sobivad teenused ning piisava toetuse nende füüsilisele ja vaimsele tervisele ning intellektuaalsele ja sotsiaalsele arengule; 4) loome aluse kodanikuühiskonnas osalemiseks järgmisele põlvkonnale; 5) arendame lastekaitse valdkonnas ja toetame erivajadustega laste toetussüsteemi uuendamist. Kohalike omavalitsustega seotud tegevusi kavandatakse kolme ministeeriumi koostöös. Kohalikke omavalitsusi võimestatakse lastele ja noortele mõeldud teenuste pakkumiseks (rahaline toetus, KOV spetsialistide nõustamine, juhendmaterjalide ja hindamisvahendite väljatöötamine, koolitus, järelevalve, võrgustike loomine). Edukas lõimumine, sh kohanemine, tööturule integreerimine ning uussisserändajate, teisest rahvusest püsielanike ja tagasipöördujate osalemine ühiskonnaelus toetab nende heaolu, Eesti ühiskonna turvalisust ning majandusarengut. Väheneb sotsiaalsüsteemi koormus ning julgeoleku, sotsiaalse tõrjutuse, etniliste konfliktide, radikaliseerumisega jne seotud riskid. Enamik Eesti rahvusvähemuste hulka kuuluvatest inimestest elab Ida-Virumaal ja Harjumaal, sh Tallinnas (26% Eesti kogurahvastikust). Planeeritakse järgmisi integreeritud meetmeid, kaasates kohalikke kogukondi ja kodanikuühiskonda: 1. Strateegiline kommunikatsioon lõimumis- ja kodakondsusteemade valdkonnas, et mõista rändeprotsesse ja kujundada välja objektiivne arvamus. Strateegilise kommunikatsioonita võivad tekkida rahvuste ja kogukondade vahelised konfliktid. Lisaks takistavad kallutatud teave ja väärarusaamad sihtrühmade edukat tööhõivet ja tööturule integreerumist. 2. Piirkondliku võimekuse arendamine kohalike omavalitsuste, avaliku ja erasektori organisatsioonide, kultuuri ja spordiga seotud institutsioonide ning valitsusväliste organisatsioonide seas lõimumise, sh kohanemise ja kodakondsuse valdkonnas. Kohalikud omavalitsused osutavad sisserändajatele oma pädevuse piires teenuseid, kuid neil puudub strateegiline arusaam oma rollist, funktsioonist ning ootustest lõimumis- ja kodakondsusteema toetamisel ja uussisserändajate esmasel kohanemisel. Samal ajal suureneb Eestis uussisserändajate ja tagasipöördujatega omavalitsuste arv, suuremate keskuste kõrvale kerkivad uued sihtkohad (nt Pärnu). Sekkumise raames saavad piirkondlikud omavalitsused, nt Narva ja Ida-Virumaa (Kirde- Eesti), Tartu ja Tartumaa (Kagu-Eesti), Tallinn ja Pärnu (Edela-Eesti) toetust kohaliku tasandi lõimumisstrateegiate ja -tegevuste väljatöötamiseks. 3. Võttes arvesse sihtrühma vajadusi, pakutakse keeleõppevõimalusi ka mitteformaalses õppes ja muude uuenduslike keeleõppemeetodite kaudu, mis toetavad igapäevaelus suhtlemisoskuste arendamist. Tööalase eesti keele arendamiseks ning eesti keelt kõnelevas keskkonnas töötamiseks valmisoleku parandamiseks pakutakse keeleõppevõimalusi ja keeletuge tööturumeetmete abil, võimaldades noortel ja täiskasvanutel, kelle emakeel ei ole eesti keel, osaleda töökohaga seotud lähetusprogrammides ja kasutada mentori abi eestikeelses töökeskkonnas. Keeleõppevõimalusi pakutakse ka kinnipeetavatele, et edendada nende integreerumist. Lisaks keeleõppele tuleb luua keelekeskkond, mis toetab keelepraktikat 100  kogukondadevaheliste kontaktide kaudu erinevatelsündmustel sh keelekohvikutes ja kultuuriklubides. Keeleõppe kõrval pakutakse asjakohase teadlikkuse suurendamiseks ka kodanikuõpetuse ning riigikaitsega seotud õppimisvõimalusi. Alushariduse jaoks töötatakse lasteaedades välja varase keeleõppe metoodika, et tagada eesti keele õpetamise professionaalsete meetodite säilimine põhihariduses ja seeläbi toetatakse Euroopa lastegarantii eesmärkide saavutamist. Kutse- ja keskhariduses töötatakse välja ning rakendatakse kompensatsioonimeetmed õppijate keeleoskuse parandamiseks. Tegeletakse eesti keele õpetajate ja koolitajate nappusega ning kvaliteetsete õppe- ja õppematerjalide puudumisega ning edendatakse koostööd haridus- ja teadusasutuste (ülikoolide) vahel, et parandada keeleõppe metoodilist kvaliteeti. Kohanemisprogramm, mis võimaldab hiljuti Eestisse elama asunud välismaalastel iseseisvalt toime tulla, leida vajalikku teavet ning edukalt osaleda tööturul, elukestvas õppes ja ühiskonnas, sh kodanikuühiskonnas laiemalt. Programm annab uussisserändajatele põhiteadmised Eesti riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevaelu korralduse, töö ja ettevõtluse, õppimise, teaduse ja pereelu kohta. Uussisserändajad (sh lühiajalised töötajad ja nende pereliikmed) saavad tööga seotud teavet ja nõustamist seoses Eesti tööturuga. Eeltoodud sekkumised parandavad tööalast konkurentsivõimet, tagavad võrdsed võimalused uussisserändajatele, tagasipöördujatele ja teisest rahvusest püsielanikele; aitavad kaasa muudele ESF+ erieesmärkidele, näiteks tööturu probleemide leevendamisele, sotsiaal-majandusliku integratsiooni edendamisele, tööturule ja sotsiaalteenustele võrdse ja õigeaegse juurdepääsu parandamisele, mitteaktiivsete inimeste kaasamise edendamisele ning vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu vähendamisele. Tagatakse koostoime ESF+ ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) vahel. ESF+ raames rakendatavate meetmete eesmärk on edendada uussisserändajate ja alaliste elanike ning kodumaale tagasipöördujate sotsiaal-majanduslikku integratsiooni. AMIF keskendub varajase sekkumise meetmetele ning esmasele ja kiirele reageerimisele, toetades lõimumist, sh kohanemist ühtse kontaktpunkti põhimõttel kohe pärast kolmandate riikide kodanike Eestisse saabumist, nt tugiteenused, teabe- ja osalustegevus, nõustamine, lahkumiseelsed meetmed jne. Sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad - Sotsiaalse tõrjutuse ohus lapsed ja noored, kasuperes noored; - Noored (sh mittetöötavad ja mitteõppivad); - Kahtlustatavad ja süüdistatavad, kuni 29 aasta vanused kinnipeetavad, kriminaalhooldusametnikud; - Eesti elanikud, ELi kodanikud ja nende pereliikmed, kolmandatest riikidest saabuvad lapsed ja noored (sh ajutiselt Eestis viibivad); - uussisserändajad, sh kolmandate riikide kodanikud, muudesse rahvustesse ja etnilistesse rühmadesse kuuluvad isikud, kes elavad Eestis; inimesed, kelle esimene keel ei ole eesti keel; - Kohalikud omavalitsused ja nende töötajad, asjaomaste valdkondade (lastekaitse, asendushooldus, haridus, kriminaalõigus, lõimumine, keeleõpe) spetsialistid, teenuste osutajad, teadlased, õpetajad, haridusasutuste liikmed ja eksperdid ning neid esindavad organisatsioonid, ülikoolid, muud esindusorganisatsioonid, ettevõtjate esindajad, valitsusvälised organisatsioonid, kogukonnad, lapsevanemad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Laste ja noorte valdkonnas hõlmavad kavandatud sekkumised nii üldisi kui ka sihipäraseid tegevusi. Meetmed on suunatud eri sihtrühmadele, võttes arvesse nende eripära. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine 101  Viidates asjakohasele sekkumisloogikale, on meetmed suunatud 1) kogu Eestile (kultuurilise mitmekesistamisega seotud ühiskondliku suutlikkuse parandamine). 2) Arvestades sisserändajate ja teiste rahvuste alaliste elanike geograafilist paiknemist (peaaegu 30% Eesti kogu rahvastikust), pööratakse erilist tähelepanu Ida-Viru ja Harju maakonnale, sh Tallinnale, kus elab enamik sihtrühma esindajaid (vastavalt 40% ja 82% kogurahvastikust). Meetmed on suunatud ka mujale, kus sihtrühma esindajad moodustavad olulise osa kohaliku omavalitsuse (Tartu, Pärnu, Valga jne) elanikkonnast. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.6.2. Näitajad Tabel 121: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 6 h ESF+ Ülemineku PSO34 Keeleõppe ja lõimumisega osaluskord 2500 10000 seotud koolitustel (maht vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridustöötajate arv 6 h ESF+ Ülemineku PSO35 Loodavate e-keeleõppe uus teenus 0 4 teenuste arv 6 h ESF+ Ülemineku PSO37 Lastekaitse korraldusmudeli mudel 0 1 väljatöötamine 6 h ESF+ Ülemineku PSO38 Riskis olevatele sekkumiste 2 5 lastele/noortele sekkumiste arv väljatöötamine 6 h ESF+ Ülemineku PSO36 Lõimumisvaldkonna 1000 keeleõpet toetavates osaluskord 10866 tegevustes osalejate arv 102 Tabel 122: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Märkused Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 h ESF Ülemineku PSR29 Haridustöö- osalejad 70% 2020 75% SFOS, Keele- õppe + tajad, kes said projekti- ja/või koolituse de aru- integrat- lõppedes anded siooniga kvalifikat- seotud kooli- siooni tused 6 h ESF Ülemineku PSR31 Lastekaitse mudel 0 2020 1 SFOS, + korraldus- projekti- mudeli de aru- rakendamine anded 6 h ESF Ülemineku PSR32 Riskis number 0 2020 5 SFOS, + olevatele projekti- lastele/noor- de aru- tele anded sekkumiste rakendamine 6 h ESF Ülemineku PSR30 Lõimumis- osalusk 0 2020 SFOS, + valdkonna ord 8693 projekti- keeleõpet de aru- toetavate anded tegevuste läbinute arv 2.1.6.6.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 123: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 152 93 356 890 6 ESF+ Ülemineku h 154 7 845 618 6 ESF+ Ülemineku h 158 2 195 788 Tabel 124: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 01 103 398 296 Tabel 125: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 33 103 398 296 Tabel 126: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 05 34 864 118 103  6 ESF+ Ülemineku h 06 24 989 112 6 ESF+ Ülemineku h 07 1 330 848 6 ESF+ Ülemineku h 08 2 178 599 6 ESF+ Ülemineku h 09 40 035 619 Tabel 127: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 02 103 398 296 2.1.6.7. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet 2.1.6.7.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumine hõlmab selliste tegevuste arendamist, mis toetavad iseseisvat elu ja kohalike kogukondade võimekuse suurendamist, eri poliitikavaldkondade koordineerimist ja lõimimist, et hõlbustada ligipääsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ning suurendada sotsiaaltöötajate ja muu tööjõu pädevust ning oskusi. Sekkumise eesmärk on töötada välja terviklik pikaajalise hoolduse süsteem, mis ennetaks, vähendaks ja aitaks toime tulla hooldusvajadustega, edendaks inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut ning toetaks hooldajaid. Sellise süsteemi nurgakivideks on: 1) hea üldine koordineerimine; 2) hästi kavandatud tänapäevane töömetoodika ja teadmistebaas; 3) hästi toimivad, kvaliteetseid ja piirkondlikult kättesaadavad sotsiaalteenused; 4) professionaalsed sotsiaaltöötajad ja muu tööjõud pikaajalises hoolduses; 5) teenuste osutamiseks ja tarbimiseks vajaliku infrastruktuuri ning keskkonna olemasolu mida toetatakse investeeringutega kaasaegsesse sotsiaalteenuste taristusse (vt taristusse tehtavaid investeeringuid käsitlev peatükist 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii). Hea üldine koordineerimine ning hästi kavandatud tänapäevane töömetoodika ja teadmistebaas • Pikaajalise hoolduse oluline osa on sellise tervikliku hindamissüsteemi loomine, mis hõlmab vajalikke andmeladusid, andmevahetussüsteeme ja -vahendeid. Praegu on puudu sektorisisesest koostööst, riikliku ja kohaliku tasandi ning sotsiaal- ja tervishoiusektori vahelisest koordineerimisest ning innovatsioonist. Sekkumise raames toetatakse tegevusi ja projekte, mis panustavad nende eesmärkide saavutamisse (aitavad luua hindamisinstrumente, andmevahetuskeskkondi jne). • Suurendatakse poliitikakujundajate suutlikkust nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil ning arendatakse teenuseosutajaid, samuti koostööd kohalikul tasandil arendustegevuste kaudu. • Toetatavate meetmete üks eesmärk on suurendada kogukondade, klientide ja nende katusorganisatsioonide võimekust. Selleks suurendatakse nende teadlikkust ja toetatakse tegevusi, mis ergutavad uuenduslike digitaalsete ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Edu saavutamiseks on otsustava tähtsusega avaliku sektori, aga ka era- ja mittetulundussektori ning haridusasutuste kaasamine. • Panustatakse uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu. See hõlmab erinevate tugitehnoloogiate laialdasema kasutamise võimaldamist nii kodukeskkonnas kui ka teenuste osutamisel. Samuti toetatakse meetmeid, mis edendavad teenuste osutamise kvaliteeti ja kättesaadavust, ning tõhustatakse järelevalvet. Hästi toimivad ja piirkondlikult juurdepääsetavad sotsiaalteenused 104  • Eesti sotsiaalpoliitika eesmärk on luua tingimused ja toetada väärikat elu, iseseisvat toimetulekut, kodus elamist ning vaimsete erivajadustega inimeste ja eakate osalemist ühiskonnas nii kaua kui võimalik. Eesti on loonud uued teenused (nt intervallteenused), katsetab kohalikele omavalitsustele mõeldud teenusemudeleid ja loob kaitstud töökoha teenuse. Iseseisva elu eeltingimus on kvaliteetse sotsiaalse taristu olemasolu ja selliste sotsiaalteenuste kättesaadavus, mis aitavad vältida institutsionaliseerimist ning võimaldavad inimesel elada oma kodus. Sekkumise raames toetatakse eespool kirjeldatud põhimõtetest lähtuvate teenuste arendamist ja pakkumist. Nende teenuste sihtrühmadeks on nii inimesed, kes vajavad pikaajalist hooldust (eakad, puudega inimesed) kui ka hooldajad.  Samuti arendatakse ja toetatakse dementsuse all kannatavatele inimestele teenuste osutamist, see hõlmab dementsussõbralikke koduteenuseid ning toetavad päevahoiuteenuse, nende kättesaadavust ja kvaliteeti, sh tõenduspõhiste sekkumiste/töömetoodikate rakendamist.  Teenused moodustavad ühtse terviku ERF sekkumisest tehtavate investeeringutega pikaajalise hoolduse taristusse. Kutselised sotsiaaltöötajad ja muu tööjõud pikaajalise hoolduse valdkonnas  Muudatused teenustes toovad kaasa vajaduse uute oskuste järele. Selleks et rahuldada sotsiaalkaitsesektoris nõudlust kvalifitseeritud tööjõu järele, toetada sektorisisest koostööd, koordineerimist riikliku ja kohaliku tasandi, sotsiaal- ja tervishoiusektori vahel ning panustada innovatsiooni, on vaja kaasata sektorisse lisaspetsialiste ja parandada seal juba töötavate inimeste oskusi. Praegu osutatakse pikaajalise hoolduse teenuseid ja abi enam kui 80 000 teenuse osutamise kohas, kuid tegelik vajadus on vähemalt 132 000 kohta. See tähendab, et tööjõu nõudlus on isegi suurem kui 2016. aastal OSKA aruandes prognoositi.  Sekkumise raames suurendatakse seal juba töötavate inimeste pädevusi koolituste, õppematerjalide väljatöötamise, parimate tavade jagamise jne abil. Erilist tähelepanu pööratakse lastega töötavatele spetsialistidele. Toetatavad tegevused hõlmavad nii spetsialistide põhikoolitusi kui ka täiendusõpet.  Sotsiaaltöötajate kvalifikatsioonibaas algab õppekavadest ja koolitusest, mis vastavad tööturu vajadustele, st kvaliteetsest täiendusõppest. Sotsiaalvaldkond võib aidata eelkõige leida erikoolituse pakkujaid ja vajaduse korral saada koolitust teemadel, mis on omased kitsamatele sihtrühmadele ning mida ei ole otstarbekas arendada näiteks kõrghariduse raames.  Panustatakse digipädevuste suurendamisse sektoris. Sekkumise raames toetatakse projektide elluviimist, mis parandavad sotsiaalteenuste teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Kvaliteedikriteeriumid lepitakse kokku õiguslikul tasandil – täpsustatakse pikaajalise hoolduse mõiste, KOV rolli hoolduskoormusega inimeste toetusvajaduse väljaselgitamisel, samuti KOVide roll eelistada kodus elamist toetavate teenuste pakkumist asutuspõhisele hooldusele jne. Investeeringute kaudu toetatakse teenuste integreerimist ja koordineerimist; panustatakse isikukesksete teenuste osutamisse, mis suurendavad inimeste igapäevast toimetulekut ja heaolu nende kodus; toetatakse ettevalmistustöid uute toetusmeetme väljatöötamist eakatele, kes ei suuda üksi toime tulla, kuid vajavad hooldusasutustest vähem abi; katsetatakse uusi uued meetmed uutele sihtrühmadele (nt vaimsete häiretega sõltlased, autismispektri häirega inimesed jne), mis võimaldavad eakatele, erivajadustega inimestele ja hoolduskoormusega inimestele paindlikke töötingimusi; toetatakse tegevusi, mis soosivad tervena ja aktiivsena vananemist; aitavad kaasa keerukate probleemide tõhusamale lahendamisele ning suunavad täiendavaid vahendeid sotsiaalküsimustega tegelemiseks. Sekkumine on tihedalt seotud esieesmärk (k) all punktis 2.1.7 kirjeldatud tegevustega, aga käesolevas peatükis kirjeldatud tegevusi viiakse ellu nö ülalt alla meetodil st toetatavad valdkonnad ja projektid valitakse välja riigi tasandil keskselt vajadusel piirkondlikke eripärasid arvestades. Sekkumise raames antakse eesmärkide saavutamiseks toetust. Investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Erivajadusega inimesed; hooldusvajadusega inimesed; dementsuse all kannatavad inimesed ja nende pereliikmed; hoolduskoormusega või hoolduskoormuse tekkimise potentsiaaliga inimesed; kohalikud omavalitsused ja kogukonnad; Sotsiaalkindlustusamet; sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiupoliitika kujundajad; 105  sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiutöötajad ning teenuseosutajad; sotsiaal-, haridus-, tööhõive- ja tervishoiusektor; (tehnoloogia)ettevõtted; eestkostesüsteemi osalised, eraõiguslikud ja mittetulunduslikud organisatsioonid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, arvestades piirkondlikke ja kohalikke vajadusi. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 106 2.1.6.7.2. Näitajad Tabel 128: Väljundnäitajad Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 6 k ESF+ Ülemineku PSO39 Hoolekandeteenuste Arv 900 8770 saajate arv Tabel 129: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 k ESF+ Ülemineku PSR33 Osalejate osakaal, % 70% 2020 70% SFOS, kelle toimetulek projektide paranes või säilis aruanded 6 k ESF+ Ülemineku PSR34 Osalejate osakaal, % 70% 2020 70% SFOS, kelle projektide hoolduskoormusega aruanded seotud olukord paranes 2.1.6.7.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 130: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 161 42 660 462 Tabel 131: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 01 42 660 462 Tabel 132: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 33 42 660 462 Tabel 133: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 10 42 660 462 Tabel 134: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 02 42 660 462 107 2.1.6.8. Erieesmärk (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega 2.1.6.8.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumisloogika on kooskõlas erieesmärgi e mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sh ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades kooli- ja töökohapõhise õppe ja õpipoisiõppe kasutuselevõtu raames kavandatud sekkumisi ja neid täiendades. Samuti aitab see lahendada probleeme, mis on seotud haridustöötajate nappuse ning hariduse ja koolituse ebapiisava vastavusega muutuvate oskuste vajadustele tööturul. Kvaliteetse ja kaasava hariduse ning haridusasutuste ressursitõhusa võrgustiku ja taristu tagamiseks on vaja võtta arvesse piirkondlikke demograafilisi muutusi ning vaadata läbi hariduse sisu ning haridussüsteemi osaliste ülesanded ja rollid. Kavas on arendada ja rakendada piirkondlike hariduskeskuste kontseptsiooni, mis ühelt poolt soodustab koostööd üld-, kutse- ja kõrghariduse ning teiselt poolt hariduse ja töömaailma vahel. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutustel on suurim mõju Ida-Virumaale, Kagu- ja Kesk-Eestile ning keskustest kaugemal asuvatele piirkondadele. Piirkondades, kus sotsiaal-majanduslik olukord on keskmisest halvem, rahvaarv väheneb ja kus elab palju teisest rahvusest alalisi elanikke, on vaja leida erilahendusi, milles võetakse arvesse piirkonna kultuurikeskkonda ja arengutausta. Toetatakse järgmisi tegevusi: 1) Investeeringud, millega toetatakse erinevate haridusasutuste, sh kutseharidusasutuste, üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate ja kõrghariduse (sh näiteks ülikoolide piirkondlikud kolledžid) vahelist koostööd. Projektid valitakse välja partnerlusel põhineva hariduskonsortsiumi kontseptsiooni alusel ning täielikus kooskõlas piirkondlike ja kohalike oludega. Projektid peaksid pakkuma kvaliteetseid keskhariduse õppekavasid vähemalt üldkesk- ning kutseharidusasutuste koostöös, kaasates vajaduse korral ka kõrgharidus- ja mitteformaalse õppe pakkujaid ning põhikoole (kui see on vajalik, et hõlbustada üleminekut põhikooli kolmandast astmest keskharidusse). Väikesemahulised investeeringud suunatakse nüüdisaegse kvaliteetse õppe- ja õpetamiskeskkonna loomisele, sh digiõppe taristu loomisele, samuti juba olemasoleva taristu ümberehitamisele ja ajakohastamisele, mis on vajalik kvaliteetse keskhariduse pakkumiseks mitme haridusasutuse koostöös. Sekkumine aitab vähendada hariduslikku kihistumist ja piirkondlikke erinevusi. Eelistatakse projekte piirkondades, kus on suur teisest rahvusest alaliste elanike osakaal ja kus noorte koolist väljalangemise oht on suurem, ning projekte, millel on positiivne mõju innovatsiooni edendamisele ning koolide ja ettevõtjate vahelisele koostööle, et parandada töökohapõhise õppe (õpipoisiõppe) tüüpi koolituse kvaliteeti. 2) Investeeringud põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju piirkondades, kus sotsiaal-majanduslik olukord on alla keskmise ning enamik elanikkonnast väheneb ja vananeb. Investeeringuid tehes keskendutakse hariduse kvaliteedile ja arvestatakse selle kättesaadavusega kõigile õpilastele28. Toetuse saamiseks peavad projektid olema pikas perspektiivis kestlikud (vastavalt õppekohtade prognoosile aastani 2035), aitama parandada hariduse kvaliteeti, sh avaldama mõju haridustöötajate töötingimustele ja õppekeskkonna kvaliteedile, ning toetama formaalhariduse, mitteformaalse ja informaalse õppe vahendite ja taristu ristkasutamist noorte ja täiskasvanute poolt, et teha koostööd hariduskeskustega, eelkõige põhikooli kolmandas astmes. Projektide tulemusena tuleb saavutada seatud ressursitõhususe kriteeriumid, võttes arvesse piirkonna haridusasutuste võrku tervikuna ning muud taristut, mida kasutatakse mitteformaalse ja informaalse õppe pakkumiseks kogukonna noortele ja täiskasvanud õppijatele. Kõik selle tegevussuuna raames ehitatud või rekonstrueeritud ehitised ja rajatised vastavad ligipääsetavuse, energiatõhususe ja muudele horisontaalsetele kriteeriumidele. 3) Investeeringud, mis võimaldavad ning toetavad ligipääsetavust haridusele ja noorsootööle, sh eriti erivajadustega inimeste ligipääsu ja kaasamist üldhariduskoolidesse, kutseharidusasutustesse ning noorsootööasutustesse (ülalnimetatud koolivõrgu investeeringud juba arvestavad ligipääsetavuse jm nõudeid). Toetatakse universaalse disaini põhimõtteid järgivaid investeeringuid õppekeskkonda (sh õppevahendid, töövahendid, õppetingimused, liikumisteed jne), et hõlbustada kaasava hariduse edendamist hariduses ja 28 Vabariigi Valitsuses kinnitatud haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel, kelle pädevuses on põhihariduse korraldus, tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes. Kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleb kolmanda kooliastme õpe tagada vähemalt omavalitsuse suuremates keskustes, sh kindlustades vajaduse korral õppes osalemist toetavad teenused, nt transporditeenuse. 108  noorsootöös. Puudega inimestele ligipääsetavuse tagamiseks on vaja nii abivahendeid, mis aitavad kompenseerida individuaalseid tegevus- ja funktsioonipiiranguid kui ka kohandada keskkonda, teenuste osutamist, infoedastusviise ja suhtlusvõimalusi. 4) Eespool nimetatud sekkumismeetmete rakendamist toetatakse meetmega, millega edendatakse hariduse kvaliteedi hindamist ning kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimist. Selleks toetatakse koolivõrgu ja koolide juhtimisele keskendunud kompleksse ja tervikliku teenuse väljatöötamist ja juurutamist. Teenus põhineb tõenduspõhisel kooli/koolivõrgu kvaliteedijuhtimise metoodikal, mis sobib erinevates olukordades kasutamiseks. See on teadmistepõhine viis pakkuda kohalikele omavalitsustele tööriistakasti, mis võimaldab kavandada tegevusi koolivõrgu ajakohastamiseks, õpetamise ja õppimise kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks ning seirata nende tegevustega seotud sisendit, protsesse ja mõju. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Õpilased, õpetajad, kohalikud omavalitsused, riik, koolijuhid, haridusasutused (koolijuhid, õpetajad). Haavatavad sihtrühmad: suuremas väljalangemisohus olevad õpilased, puuetega õpilased, hariduslike erivajadustega õpilased, teisest rahvusest alalised elanikud, madala sotsiaalmajandusliku taustaga isikud. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Sekkumine loob paremad võimalused kaasava hariduse põhimõtete edendamiseks koolides. Kõik investeeringud hoonetesse ja õpikeskkonda peavad vastama puuetega inimeste juurdepääsetavuse kriteeriumidele. Koolipidajad saavad eritoetust väikelahendusteks, et tuge vajavaid lapsi saaks hõlpsamini tavakoolidesse kaasata. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Põhikoolide võrgustiku arendamisse ja ümberkorraldamisse investeerimisel (tegevus 2) keskendutakse väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkondadele (eelkõige Ida-Virumaa), kus on suur osa rändetaustaga ja kehvema sotsiaal-majandusliku taustaga elanikkonnast. Selline lähenemisviis tagab kaasamise ja võrdse juurdepääsu kvaliteetsele haridusele. Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad ei ole põhikoolide võrgustiku toetusmeetme sihtpiirkonnad. Ülejäänud tegevuste puhul konkreetseid sihtpiirkonnad puuduvad ning neid viiakse ellu üle-eestiliselt. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. 109 Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 110 2.1.6.8.2. Näitajad Tabel 135: Väljundnäitajad Piir-konna eesmärk Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 ii ERF Ülemineku RCO67 Uute või ajakohastatud Isikud 200 1700 haridusasutuste klassiruumide mahutavus Tabel 136: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 ii ERF Ülemineku RCR71 Uute või kasutajaid 0 2021 1530 SFOS, ajakohastatud aastas projektide haridusasutuste aruanded kasutajate arv aastas 2.1.6.8.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 137: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 122 65 090 519 6 ERF Üleminekud ii 149 5 000 000 Tabel 138: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 01 70 090 519 Tabel 139: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 31 50 000 000 6 ERF Ülemineku ii 33 20 090 519 Tabel 140: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 09 N/A Tabel 141: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 03 70 090 519 111 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu 2.1.6.9.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Üks tähtis ülesanne sotsiaalsektoris on pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse, piisavuse ja kvaliteedi tagamine, teenuseosutajate valiku laiendamine, tööjõu kvalifikatsiooni ja motivatsiooni parandamine ning pikaajalise hoolduse rahalise kestlikkuse parandamine. Selgelt joonistub välja vajadus suurendada pikaajalise hoolduse riiklikku rahastamist, rakendada kulutõhusamat lähenemisviisi ja suurendada kohalike omavalitsuste võimekust pakkuda kodus osutatavaid pikaajalise hoolduse teenuseid. N-ö pehmete sekkumiste, sh süsteemi arendamine ja ümberkorraldamine, rahastusmudelite uuendamine, uute teenuste väljatöötamine ja pakkumine jne, kõrval on vaja tegeleda ka pikaajalise hoolduse jaoks tarviliku taristuga nii sotsiaalkaitse sektoris kui ka tervishoius, et tagada inimkesksete ning lõimitud teenuste pakkumine. Partnerite, sidusrühmade ja ekspertide koostöös välja töötatud pikaajalise hoolduse mudel näeb ette, et teenuseid osutatakse riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. Riik võtab suurema vastutuse selliste pikaajalise hoolduse teenuste arendamise eest, mida ei ole mõistlik igal omavalitsusel eraldiseisvalt välja arendada, samal ajal kui kohalik tasand teab kõige paremini oma abivajajaid ning saab seetõttu pakkuda parimat abi. Selleks et pikaajalise hoolduse süsteemi ümberkorraldamine õnnestuks – teenuste kättesaadavus ja kvaliteet paraneks – tuleb suurendada riigi ja kohalike omavalitsuste panust. Sekkumise eesmärk on toetada tegevusi ja taristuinvesteeringuid, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi, ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist. Kõik see on seotud ESFi vahenditest toetatava pikaajalise hoolduse korralduse muutmise, teenuste arendamise ja osutamise meetmega erieesmärgi k raames. Sekkumise lähtekohaks on deinstitutsionaliseerimise põhimõte ning eesmärgiks on võimalikult palju toetada inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut ning säilitada inimeste sidet kogukonnaga. Sotsiaalkaitse ja tervishoiusüsteemide kestlikkuse tagamiseks ja inimkeskse abi osutamiseks on vaja üleminekut tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektorite institutsionaalsest hooldusest integreeritud koostööle ja koordineerimisele. Kõik investeeringud sotsiaal- ja tervishoiuinfrastruktuuri tehakse kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (sh üldkommentaar 5 ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee kokkuvõtvad tähelepanekud, austades nõuetekohaselt võrdsuse ja valikuvabaduse põhimõtteid, õigust iseseisvale elule, ligipääsetavusele ja mis keelab igasuguse eraldamise), Euroopa Liidu põhiõiguste harta, lapse õiguste konventsiooni, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja selle tegevuskava, Puuetega inimeste õiguste strateegia 2021– 2030 ja muude asjakohased strateegiatega. Sekkumisel on kaks peamist tegevussuunda, mis on üheks osaks pikaajalise hoolduse süsteemi ümberkorraldamise tervikpaketiks: 1. Esimene tegevussuund on suunatud sotsiaalhoolekandesektorile. Põhitegevus on seotud investeeringutega, mis võimaldavad pakkuda kogukonna- ja kodupõhiseid lisateenuseid kõrvalabi vajadusega inimestele. Tegevus hõlmab nii uut tüüpi teenuste (nt kogukonna majad vanemaealistele või isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamiseks kohalikus omavalitsuses teenuskohtade jms) loomist kui ka olemasolevate teenuste ümberkujundamist (sh abitehnoloogiate, nutilahenduste kasutamine jms), et toetada inimeste iseseisvust ja vältida institutsionaliseerimist. Erihoolekandeteenuse ümberkorraldamisel kohaldatakse koduläheduse põhimõtet. Teenuste ja taristu arendamisel on esmatähtis säilitada kontakt perega ning võimaldada inimestel saada toetust oma perekondadelt ja minna üle kergematele kogukonnapõhistele teenustele, kui inimene on valmis väiksemaks abiks ja suuremaks sõltumatuseks. Samuti toetatakse tegevusi, mille eesmärk on julgustada era- ja mittetulundussektorit investeerima sotsiaalhoolekande valdkonda; soodustatakse tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laialdasemat kasutamist sotsiaalkaitse valdkonnas nii selleks, et parandada ligipääsu kohalikele omavalitsustele, riiklikele teenustele ning haridus- ja teadusasutustele, kui ka erasektori kaasamiseks. Lisaks täisealiste toetamisele, on oluline toetada ka kompleksprobleemidega ja suure abivajadusega lapsi, kes vajavad integreeritud tuge nii sotsiaal-, haridus- kui ka tervishoiuvaldkonnast. Laste toetamiseks arendame ESF+ vahendite toel sihtgrupispetsiifilise teraapiaid ja sekkumisi, mida pakutakse nii ööpäevaringselt kui ka nö ambulatoorselt. Ööpäevaringsete teenuseid soovime pakkuda perepõhiselt ja viia lapsed välja ühiselamutüüpi hoonest. Ööpäevaringseid teenuseid pakutakse lastele ajutiselt, eesmärgiga ennetada laste sattumist vanglasse. 112  Teenuse osutamise vältel toimub pidev koostöö perega, et laps saab võimalikult kiiresti tagasi oma tavapärasse keskkonda naasta. 2. Teise tegevussuuna eesmärk on luua maakondlikud integreeritud heaolukeskused, mis ühendavad nii tervishoiu kui ka sotsiaalsektori teenuste osutamise (esmatasandi tervishoid ja üldhaigla, eriarstiabi ning muud ühiskondlikud teenused; kodu lähedal osutatavad sotsiaalhoolekandeteenused). Viljandi maakonnas luuakse praegu esimest integreeritud heaolukeskust, kuid sellised keskused on mõistlik luua ka teistesse maakondadesse. 2015. aastal tellis Eesti Haigekassa Maailmapangalt uuringu, mille tulemusena koostati koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Viljandi haiglaga tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise projekt. Projekti tulemusena loodi haigla-, esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalsektori vaheline piirkondlik koostöömudel, mida saab rakendada ka mujal Eestis. Projekti ja ERFi kaasrahastamise tulemusena on Viljandi Eestis esimene, kes ehitab uue maakondliku integreeritud tervise- ja heaolukeskuse, mis vastab tänapäevastele vajadustele ning on majanduslikult elujõuline. Teistes maakondades on olukord praegu vastupidine, sest kasutusel olevad haiglahooned on liiga suured, ebatõhusa planeeringuga ning nende püsi- ja halduskulud on kopsakad. Eesmärk on saavutada Viljandiga sarnane tulemus ka teistes maakondades ning pakkuda seeläbi inimestele õigeaegseid ja tõhusaid teenuseid. Ressursside piiratuse tõttu ei ole võimalik luua integreeritud tervise- ja heaolukeskusi samal ajal kõikidesse Eesti maakondadesse. Seepärast lähtutakse konkreetsete objektide valikul põhimõttest, et esmajärjekorras suunatakse investeeringud nendesse maakondadesse, mis oma sotsiaal-majandusliku või geograafilise positsiooni tõttu on teistest kehvemas olukorras. Investeeringud moodustavad tervikpaketi poliitikaeesmärk 2 raames tehtavate investeeringutega maakonnahaiglate energiatõhususe suurendamiseks. Maakondlikesse integreeritud heaolukeskustesse tehtavad investeeringud põhinevad inimesekesksel integreeritud haigla üldkaval, mis töötatakse välja struktuursete reformide tugiprogrammi toel. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad - Hooldamist vajavad isikud, sh eakad, kognitiivsete häiretega inimesed ja sotsiaalse toimetuleku raskustega isikud, suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lapsed - Kohalikud omavalitsused, kogukonnad, mittetulundusühendused, erasektor, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad, k.a spetsiaalne tööjõud, hooldust vajavate isikute pereliikmed, st võimalikud isikud, kelle suhtes hoolduskoormust kohaldatakse - Tervishoid ja sotsiaalvaldkond (teenuseosutajad, sh spetsiaalne tööjõud) Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; 113  kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.9.2. Näitajad Tabel 142: Väljundnäitajad kategooria eesmärk Piirkonna Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) Vahe- eesmärk Siht- Näitaja Fond Eri- ID 6 iii ERF Ülemineku PSO19 Kaasajastatud heaolukeskuste arv arv 0 2 6 iii ERF Ülemineku PSO18 Loodud või kohandatud elu- ja 0 524 arv teenuskohtade arv Tabel 143: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 iii ERF Ülemineku PSR18 Uue või Kasutajaid/ 0 2020 557 SFOS, ajakohastatud aastas projektide elu- ja aruanded teenuskohtade kasutajate arv 2.1.6.9.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 144: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 127 95 600 000 Tabel 145: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 01 95 600 000 Tabel 146: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 114  6 ERF Ülemineku iii 33 95 600 000 Tabel 147: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 09 N/A Tabel 148: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 03 95 600 000 2.1.7. PRIORITEET: INNOVAATILISED KOGUKONDLIKUD LAHENDUSED SOTSIAALHOOLEKANDES See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.7.1. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet 2.1.7.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumise eesmärgiks on toetada kohalike tegevusrühmade kaudu kvaliteetsete, kestlike ja taskukohaste teenuste pakkumise suurendamist, uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu edendamist jne, panustades seeläbi sotsiaalse heaolu suurendamisse. Kohalikud tegevusrühmad, kes saavad ESF+ toetust taotleda on samad rühmad, kes rakendavad Leader-lähenemist EAFRDst. EARFD ja ESF+ vahelised kohustused ja toimimisviis on täpsemalt kirjeldatud partnerlusleppes. Sekkumise üldeesmärgiks on maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine läbi LEADER põhimõtete. Strateegiate koostamisel, projektide valimisel ning nende rakendamisel lähtutakse LEADERi seitsmest põhielemendist: piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad; altpoolt tulev algatus; avaliku ja erasektori partnerlus; kohalikud tegevusrühmad/grupid; innovatsiooni soodustamine; integreeritud ja mitut 115  valdkonda hõlmavad meetmed; võrgustikutöö ning koostöö. Kogukonnapõhine sotsiaalprobleemide uuenduslik lahendamine lähtub lisaks ka sotsiaalse ettevõtluse põhimõtetest ning aitab tugevdada selle kuvandit ühiskonnas. Sekkumise raames toetatakse tegevusi, mis panustavad järgmistesse eesmärkidesse:  pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine;  inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Sekkumise raames on võimalik toetada kohalikke algatusi, mis parandavad sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti; toetavad teenuste integreerimist ja koordineerimist; panustavad isikukesksete teenuste osutamisse; suurendavad inimeste igapäevast toimetulekut ja heaolu nende kodus; uute toetusmeetme väljatöötamist eakatele, kes ei suuda üksi toime tulla, kuid vajavad hooldusasutustest vähem abi; uued meetmed uutele sihtrühmadele (nt vaimsete häiretega sõltlased, autismispektri häirega inimesed jne), mis võimaldavad eakatele, erivajadustega inimestele ja hoolduskoormusega inimestele paindlikke töötingimusi; toetavad tervena ja aktiivsena vananemist; aitavad kaasa keerukate probleemide tõhusamale lahendamisele ning suunavad täiendavaid vahendeid sotsiaalküsimustega tegelemiseks. Sekkumine on seotud esieesmärk (k) all kirjeldatud tegevustega, aga käesolevas peatükis kirjeldatud tegevusi viiakse ellu nö alt üles meetodil st et toetatavad projektid valitakse välja kohalike tegevusrühmade poolt lähtuvalt nende endi strateegiates seatud eesmärkidest. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Kohalikud tegevusrühmad, kohaliku tasandi organisatsioonid (sh KOVid, ettevõtted, MTÜd, seltsid jne), mis panustavad kohalikul tasandil kvaliteetsete, kestlike ja taskukohaste sotsiaalset heaolu suurendavate teenuste kättesaadavuse parendamisse. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Vajaduse korral võetakse meetmeid, et toetada spetsiifilisi rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele sihtrühmadele või ebasoodsas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Meetmete rakendamisel lähtutakse võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest, kehtestades osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/-komisjonide koosseis (nt sooline tasakaal organite/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikumenetlused (mittediskrimineerivad põhimõtted projektide hindamisel ja valikul). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, eri piirkonnad, võttes arvesse kogukondade erinevat võimekust. 116 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.7.1.2. Näitajad Tabel 149: Väljundnäitajad Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 7 k ESF+ Ülemineku PSO40 Toetatud kohalike arv 22 22 tegevusrühmade strateegiate arv Tabel 150: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 7 k ESF Üle- PSR35 Maaelanikkonna % 64% 2020 54% SFOS, + mineku osakaal, kes on projektide hõlmatud kohalike aruanded tegevusrühmade strateegiatega 2.1.7.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 151: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 117  7 ESF+ Ülemineku k 152 4 996 837 Tabel 152: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 7 ESF+ Ülemineku k 01 4 996 837 Tabel 153: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 7 ESF+ Ülemineku k 12 4 996 837 Tabel 154: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 7 ESF+ Ülemineku k 10 4 996 837 Tabel 155: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 7 ESF+ Ülemineku k 02 4 996 837 2.1.8. PRIORITEET: MATERIAALSE PUUDUSE VÄHENDAMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.8.1. Erieesmärk: (m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist 2.1.8.1.1. Fondide sekkumine Toetuse liigid Vaesus püsib Eestis üldiselt ühtlasel tasemel ja on väikeses languses, samas on teatud sihtrühmade (töötud, vanemaealised, üksikvanemad) vaesus ja vaesuse risk suur. Abi toimetulekuks on vaja nii lühiajalisemalt ootamatute raskuste tõttu kui ka pikemaajaliselt. 118 Seetõttu kasutatakse rahalisi vahendeid sihtrühmale toidu ja esmase materiaalse abi andmiseks ning kaasnevate meetmete pakkumiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on kavandatud järgmised tegevused: 1) toidu ja esmase materiaalse abi kättesaadavaks tegemine abivajavale sihtrühmale; 2) toiduannetuste kogumine ja jaotamine, mis vähendab ka toidu raiskamist; 3) kaasnevate meetmete pakkumine. Esimeses punktis osutatud tegevus hõlmab toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmist keskselt toetuse saaja poolt ja jaotamist kohalikul tasandil või sihtrühmale voucherite pakkumist, mis võimaldab neil otse osta/saada esmast toiduabi ja materiaalset abi. Voucherite puhul leiab toetuse saaja hankega partneri(d) (kauplused) ja vouchereid jagavad määratud sihtrühmale kohalikud omavalitsused või muud toetuse saaja poolt määratud partnerid. Voucherite kasutuselevõtt suurendab ka kliimaeesmärkidega seotud ja keskkonna-alaste- aspektidega arvestamist. Toiduabi korraldus voucherite kaudu soodustab üleminekut ringmajandusele (aitab vähendada pakendeid jne) ning aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Teise tegevuse puhul leiab toetuse saaja toiduannetusi koguva(d) ja jagava(d) partneri(d) hankega. Partner(id) teeb järgmiseid tegevusi: o kogub üle-eestiliselt annetatavat toitu (kauplustelt, talunikelt jt annetajatelt); o korraldab toiduabi jõudmise (regionaalsete) ladustamiskohtadeni; o ladustab ja jagab toitu (ise või muu partneri abil) üldjuhul oma või nende poolt selleks otstarbeks renditud nõuetele vastavates ruumides; o tagab, et abi jõuab sihtrühmani ka juhul, kui sihtrühma kuuluval inimesel puudub võimalus toidupakile ise järgi tulla (transpordi puudumise, füüsilise puude vms tõttu), et tagada sealjuures inimese võimalus osaleda kaasnevates meetmetes; o tagab sellise abi jagamise vähemalt kaks korda aastas. Mõlemat tegevust täiendab kaasnevate meetmete pakkumine, mille eesmärk on leevendada enim puudustkannatavate isikute sotsiaalset tõrjutust ja toetada toimetulekut. Peamised sihtrühmad Sihtgrupp on objektiivsete kriteeriumite alusel määratud enim puudust kannatavad isikud – peamiselt absoluutses vaesuses elavad inimesed, kodutud ja vaesuse ohus olevad inimesed. Täpsemad sihtrühma kriteeriumid määrab ja kinnitab Sotsiaalministeerium toetuse andmise tingimustes. Ühtsete kriteeriumide määratlemiseks tehakse koostööd KOV-dega (valla- ja linnavalitsused omavad parimat ülevaadet abi vajavatest isikutest), erinevate riigiasutuste (sh asjakohaste ministeeriumide) ning kolmanda sektori vastava valdkonna organisatsioonidega, võttes arvesse perioodi 2014-2020 toiduabi jagamise kogemusi, koostatud analüüse ja kehtivat seadusandlust. Kindlasti on abi saama õigustatud toimetulekutoetuse saajad. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. 2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus. Seega on toimetulekupiir absoluutse vaesuse piiri lähedal, mille puhul on õigustatud nii toiduabi ja esmase materiaalse abi, kui ka kaasnevate meetmete pakkumine. Enim puudust kannatavate isikute kriteeriumide määratlemine toimub järgnevalt: • võttes aluseks koostatud analüüsid, kehtiva seadusandluse ning varasema perioodi kogemuse, esitab Sotsiaalministeerium ettepaneku enim puudust kannatavate isikute kriteeriumite määratluse kohta toetuse andmise tingimustes; • enim puudust kannatavate isikute määratlemise kriteeriumid kooskõlastatakse asjakohaste ministeeriumide, KOV-ide ning kolmanda sektori vastavate organisatsioonidega; • kokkulepitavad kriteeriumid enim puudust kannatavate isikute määratlemiseks kinnitab Sotsiaalministeerium. 119 Riiklike või piirkondlike toetuskavade kirjeldus Sekkumise eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust ja aidata kaasa vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vähendamisele Eestis. Täpsemalt pakutakse enim puudustkannatavatele isikutele toitu ja esmast materiaalset abi ning pakutakse sotsiaalse kaasamise meetmeid. Toidu jagamine võimaldab luua paremat kontakti abivajava isikuga ja seeläbi kaasata ta muudesse teenustesse ja/või tugiteenustesse, näiteks tööturuteenustesse, sotsiaalhoolekandeteenustesse, haridusele ja koolitusele juurdepääsule, mis pikemas perspektiivis võiks aidata parandada isiku sotsiaal-majanduslikku olukorda ja vähendada abivajadust. Sihtgrupis olev inimene suunatakse temale asjakohaste kaasnevate meetmeteni, mida rahastatakse riigi või KOV eelarvest, teatud juhtudel ka ESFist. Rakendamise eelduseks on koostöö KOVidega, kellel on parim ülevaade enim puudust kannatavatest isikutest oma piirkonnas, et tagada igale abisaajale juurdepääs KOV- poolsetele kaasnevatele meetmetele. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on sotsiaalnõustamine ja teiste sotsiaalteenuste pakkumine KOV-i ülesanne. Seega on olemas kogu riiki kattev struktuur nende meetmete pakkumiseks ning dubleerimine ei ole otstarbekas, seda enam, et enamus enim puudust kannatavatest isikutest tuvastatakse KOV-i poolt. Kodutute varjupaikades pakutakse täiendavaid suunatud teenuseid, nt resotsialiseerimisteenust. Lisaks sotsiaalnõustamisele ja teistele KOV teenustele suunatakse abisaajaid võimalusel sobivatesse ESF meetmetesse, parandamaks toimetulekut pikas perspektiivis. Kaasnevad indikatiivsed KOV meetmed sihtgrupile (sotsiaalteenused) on sotsiaalnõustamine; rehabilitatsiooni- , lapsehoiu-, töötamise toetamise-, toetatud elamise-, hooldamine perekonnas-, eluasemeteenus, jms teenused (sh võlanõustamine). Tegevuste valimise kriteeriumid Rakendamise kavandamise lähtepunkt on jõuda võimalikult laia sihtrühmani, pöörates samal ajal tähelepanu toidu toiteväärtusele ja kvaliteedile ning toetusesaajate väärikusele. Kõiki tegevusi viiakse ellu eelkõige kohalikul tasandil koostöös kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute, kaupluste jm partneritega, partnerid on kaasatud ka tegevuste välja töötamisel. Vastastikune õppimine, kohalike koostöövõrgustike loomine ja sotsiaalse vastutuse edendamine toiduainesektoris aitab kaasa sekkumise tõhususele. Toetuse saaja teeb regulaarselt koostööd maakondade ja kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondadega arutamaks kitsaskohti ja jagamaks parimaid praktikaid. Korraldatakse arenguseminare toidupankade ja kohalike omavalitsuste esindajatega, kus jagatakse edulugusid toidupäästmisel ja annetajate kaasamisel. KOVide ja lokaalsete toidupanga filiaalide koostöö aitab muutuvas süsteemis teenindada abivajajaid ning tagada nende väärikus ja võimalikult lihtne toidu kättesaamine. Kõikidele abisaajatele jagatakse retseptiraamatuid, kus on soovitused toiduraiskamise vältimiseks ja muud olulised toitu puudutavad soovitused. Täpsed rakendusskeemid igale tegevusele kinnitatakse Sotsiaalministeeriumi koostatud toetuse andmise tingimustes. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. 2.1.8.1.2. Näitajad Tabel 156: Väljundnäitajad Prioriteet Erieesmärk Fond Piirkonna- ID Näitaja Mõõtühik kategooria 8 m ESF+ Ülemineku MC01 Jagatud toidu ja kauba eur rahaline koguväärtus 120 Tabel 157: Tulemusnäitajad Andmete allikas Võrdlusväärtus Võrdlusaasta Erieesmärk kategooria Piirkonna- Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 8 m ESF+ Ülemineku MCR1 Toiduabi lõppsaajate arv arv 24 113 2021 SFOS, projektide aruanded 2.1.9. PRIORITEET: INIMESTELE LÄHEDASEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.9.1. Erieesmärk: (i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades 2.1.9.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Suurematelt funktsionaalsetelt linnapiirkondadelt oodatakse sekkumiste valikul keskendumist piiratud arvule arenguprobleemidele, mis vajavad oodatud tulemuste saavutamiseks kompleksseid ja lõimitud tegevusi. Projektide suurema mõju saavutamiseks luuakse integreeritum lähenemisviis, laiendades toetusõiguslike organisatsioonide (erasektor, valitsusvälised organisatsioonid ja ettevõtjad, eraisikud) ringi . Konkreetsed tegevused valitakse välja linnapiirkonna strateegia ja tegevuskava koostamise käigus. Linnapiirkonna strateegia koostatakse maakonna strateegia iseseisva osana koostöös kohalike omavalitsuste ja asutustega, kasutades nn alt-üles lähenemisviisi. Võtmeroll linnapiirkonna strateegia ettevalmistamisel, koostamisel ja kinnitamisel on asjaomastel linnalistel omavalitsustel. Strateegia koostamise protsessi kaasatakse ka teised linnapiirkonna sidusrühmad. Projektiettepanekute kogumiseks korraldatakse avatud konkursid, kus peale linnapiirkonna kohalike omavalitsuste saavad osaleda ka ettevõtted ja kolmanda sektori esindajad. Projektide valimise eest vastutavad linnapiirkonna kohalike omavalitsuste ja sidusrühmade esindajad piirkondlike valikukomisjonide vormis. Kõik projektid peavad olema kooskõlas linnapiirkonna strateegiaga. Hindamise tulemusena koostatakse projektide nimekirja sisaldavad linnapiirkondade tegevuskavad. Linnapiirkonna strateegia esitatakse korraldusasutusele arvamuse saamiseks, et tagada vastavus ühissätete määruse artiklis 29 sätestatud miinimumnõuetele. 121 Projektide valikule kaasa aitamiseks ja linnapiirkondade tegevuskavade koostamiseks antakse üksikasjalikud suunised ja luuakse infovõrgustikud. Et suurendada kohalike omavalitsuste projektide väljatöötamise võimekust, koordineeritakse ja toetatakse nõustamist ning koolitust keskselt. Poliitikaeesmärkide nr 2 ja 5 meetmed, mis on suunatud suurematele funktsionaalsetele linnapiirkondadele, on kavandatud integreeritud viisil, ühendades sekkumised iga funktsionaalse linnapiirkonna konkreetsete probleemide lahendamiseks meetmetega, mis on mõeldud keskkonna ja säästva liikuvuse kitsaskohtadega tegelemiseks suuremates linnapiirkondades. Sünergia teiste poliitika- ja erieesmärkidega saavutatakse maakondlike strateegiate rakendamisega. Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamisega seotud sekkumismeetmeid kavandatakse poliitikaeesmärgi nr 2 raames. Poliitikaeesmärgi nr 5 kohane linnapiirkondade erieesmärk keskendub üldistele elukeskkonnaga seotud takistustele ja arenguvõimalustele, mis on kindlaks määratud linnapiirkonna strateegiate koostamise käigus. Suur osa vahenditest fokuseeritakse Ida-Virumaa linnapiirkondade elukeskkonna arenguprobleemidega tegelemiseks ja need täiendavad õiglasele üleminekule suunatud meetmeid. Nutikad lahendused (sh rohelahendused) Seni ei ole suured funktsionaalsed Eesti linnapiirkonnad teenuste osutamiseks, transpordikorralduse muutmiseks ega linnaruumi atraktiivsemaks muutmiseks piisavalt digitaalseid ja muid nutikaid lahendusi kasutanud. Tänu uuenduslike ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste olemasolule on linnad hea keskkond uuenduslike lahenduste katsetamiseks ja rakendamiseks. Selliste lahenduste katsetamine võimaldaks lahendada linnade jaoks aktuaalseid arenguprobleeme, toetades samal ajal nende rahvusvahelist konkurentsivõimet. Toetust antakse linnades pakutavate nutikate teenuste ja lahenduste arendamiseks, katsetamiseks ja rakendamiseks (nt uued e-teenused, suur- ja avaandmete kasutatavus, e- demokraatia/kaasamislahendused, intelligentsed süsteemid (sh seireks) ja nutivõrgud (liiklus, valgustus jne)). Neid sekkumisi täiendab ka poliitikaeesmärgi nr 1 sekkumisloogika, mille kohaselt toetatakse ettevõtteid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavates investeeringutes, samuti toetatakse innovatsiooni ning teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja ettevõtjate vahelist koostoimet. Rohelahenduste projektide eesmärk on suurendada linnaruumi elurikkust, muutes linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja inimestele elamisväärseks. Tegevused hõlmavad elurikkust suurendavate elementide ja projekteerimistehnikate kasutamist linnaplaneerimises, liigirikaste alade loomist, looduslike veekogude rajamist jne. Need sekkumised on suunatud kõigile suurematele linnapiirkondadele. Ida-Viru linnapiirkondade taaselustamine Ida-Viru linnapiirkondades tuleb erilist tähelepanu pöörata alakasutatud linnaaladele. Nagu on märgitud vahehindamise aruandes, ei ole säästvate linnameetmete raames võetavad sekkumised Ida-Viru maakonna mahajäänud ja alakasutatud linnapiirkondade uuendamiseks olnud piisavad. Ida-Viru maakonna puhul on oluline jätkata linnakeskkonna arendamise toetamist, investeerides linnaruumi kasutamisse ja avaliku taristu (sh jalgrattataristu) renoveerimisse, et muuta linnapiirkondade elukeskkond atraktiivsemaks kvalifitseeritud tööjõule ja kohaneda rahvastiku vähenemisega. Lisatähelepanu tuleb pöörata eluasemete tühjenemisega seotud probleemidele, mis toovad endaga kaasa vajaduse linna kompaktsemaks muuta. Need sekkumised on suunatud ainult Ida-Virumaal asuvatele linnapiirkondadele. Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused Need meetmed on suunatud Ida-Virumaa ja Pärnu linnapiirkondadele, et lahendada maapiirkondadega ühiseid probleeme (vt kirjeldus peatükis 2.1.9.2). Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus Need meetmed on suunatud kõigile suurematele linnapiirkondadele, et lahendada maapiirkondadega ühiseid probleeme ning linnapiirkondade spetsiifilisi probleeme (vt kirjeldus peatükis 2.1.9.2). Meetmete mõju kodanikele ja ettevõtjatele on peamiselt seotud linnakeskkonna paranemisega, muutes suuremad linnapiirkonnad elu- või majandustegevuse jaoks atraktiivsemaks ja mugavamaks. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest tegevused ei ole üldjuhul majanduslikult tuluteenivad ja rahastamisvahendite kasutamine pole tegevuste sihtgruppi, elluviimise piirkonda ja sisu arvestades asjakohane. Toetustel on regionaalse arengu tasakaalustamisele efektiivsem mõju. 122 Peamised sihtrühmad Kohalikud omavalitsused, ühistranspordikeskused, ettevõtted, mittetulundusühendused, teadus- ja arendusasutused. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Linnataristusse või nutikate lahenduste arendustesse tehtavate investeeringute rakendamisel võetakse arvesse juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Funktsionaalset linnapiirkonna puudutava strateegia osa ettevalmistamisel kaasatakse asjakohased linnapiirkonna partnerid, sh kodanikuorganisatsioonid. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga kavandatakse projektide valikukriteeriumid võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamiseks. Linnataristusse või nutikate lahenduste arendamisse tehtavate investeeringute rakendamisel tuleb arvesse võtta juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Taotlejale peavad olema kättesaadavad suunised ja parimad tavad. Kõik toetatud avaliku ruumi arendused peavad olema kergesti ligipääsetavad 8–80 põhimõtte tähenduses, nii et igas vanuses inimesed saaksid seal iseseisvalt ja turvaliselt liikuda. Toetuse andmise otsuses tuleb selgelt sätestada vajalikud rakendamis- või järelevalvekohustused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Nii poliitikaeesmärgi 2 (SO viii) kui ka poliitikaeesmärgi 5 (SO i) meetmete kaudu eraldatakse väh. 8% ERFi vahenditest säästvale linnaarengule. SO-d rakendatakse vormis „muu territoriaalne vahend, millega toetatakse liikmesriikide kavandatud algatusi“ vastavalt ÜSM art. 28 punktile c. Eelmise perioodi õppetundide näitel on leitud, et säästva linnaarengu küsimuste lõimimisel olemasolevasse strateegilisse raamistikku on lisaväärtus funktsionaalsete piirkondade tervikliku planeerimise tähenduses. Seetõttu lisatakse olemasolevatele maakondlikele strateegiatele eraldi linnapiirkonna strateegia, kus keskendutakse konkreetse linnapiirkonna arenguprobleemidele ja vajadustele ning tuuakse välja arengueesmärgid ning lahendused. Ministri määrusega kehtestatakse toetatavate tegevuste rakendamise tingimused, mh sätestatakse linnapiirkonna tegevuskava koostamise põhimõtted, linnapiirkonna asjaomaste osapoolte roll ja ülesanded tegevuste valikuks. Projektide rahastamist haldab keskne rakendusüksus. Funktsionaalne linnapiirkond (käesoleva SO sihtpiirkond) hõlmab nii keskuslinna ja sellega lähedalt seotud tiheasustusega ala. Lähitagamaad defineeritakse kui keskuslinna ümbritsevat katkematu asustusega valglinnastunud ala, mida seob keskuslinnaga igapäevane pendelränne. Toetus on suunatud funktsionaalsetele linnapiirkondadele, mille elanikkond ületab 50 000 inimest – suuremad funktsionaalsed linnapiirkonnad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Viru maakonnas (Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe linnastud). Suuremates linnapiirkondades (kõik teised Eesti linnad on alla 18 000 elaniku) on tihedamast rahvastiku kontsentreerumisest võimendunud liikuvuse, linnaruumi ning teenustega seotud väljakutsed, mt nõuvad need eritähelepanu ja on valitud sekkumissuuna objektiks. Linnapiirkondade geograafiline mõõde on kooskõlas metoodikaga, mille on välja töötanud Statistikaamet, kasutades sarnase rahvastikutihedusega asustusklastreid ja kohandades laialdaselt kasutatavat OECD linnapiirkonna määratlust, arvestades Eesti territooriumi suurust. Linnapiirkonna täpsema määratlemise üle võivad otsustada omavalitsused, võttes arvesse funktsionaalseid seoseid (nt igapäevane pendelränne, ühiselt korraldatavad teenused). Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Võimalikud seosed linnaarengu erinevate sekkumismeetmete vahel tehakse kindlaks linnapiirkonna strateegiates, piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete puutumus ja ulatus sõltub konkreetse linnapiirkonna strateegiast ja tegevuste valikust. Potentsiaalselt võivad kõik sekkumised täiendada Interregi programmide tegevusi, kuna linnapiirkondade arenguprobleemid on olulised nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil. Eesti-Läti programmi puhul võib ilmneda koosmõju projektidel Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas, sest ühisosana toetatakse rohelist taristut ja bioloogilist mitmekesisust. Kesk-Läänemere programmist, kus sihtpiirkonda mahuvad kõik linnapiirkonnad, toetatakse ühisosana CO2 heitme vähendamist ja avalike teenuste arendamist. 123 Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.9.1.2. Näitajad Tabel 158: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 9 i ERF Ülemineku RCO114 Avalik ruum, mis on m2 0 80 000 linnapiirkondades loodud või taastatud 9 i ERF Ülemineku RCO36 Roheline taristu, mida ha 10 40 toetatakse muudel eesmärkidel kui kliimamuutustega kohanemine 9 i ERF Ülemineku RCO76 Integreeritud territoriaalse Projektid 6 26 arengu projektid 9 i ERF Ülemineku RCO75 Toetatavad integreeritud Panused 0 4 territoriaalse arengu strateegiatesse strateegiad 9 i ERF Ülemineku RCO74 Integreeritud territoriaalse Isikute arv 0 678 588 arengu strateegiate raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond 9 i ERF Ülemineku PSO41 Uute ja uuendatud Teenuste arv 0 6 korraldusega teenuste arv Tabel 159: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 9 i ERF Üle- PSR36 Arendatud avalikust Inimeste 0 2021 232 SFOS, mineku linnaruumist kasu saanud arv 000 Statisti- elanike arv kaamet 9 i ERF Üle- RCR11 Uute ja uuendatud avalike Kasutajate 0 2021 128 SFOS, mineku digiteenuste, -toodete ja - arv 000 projektia protsesside kasutajad aastas ruanded 9 i ERF Üle- PSR38 Projektide arv, milles Projektide 0 2021 6 SFOS, mineku uuendatud korraldusega arv projektia teenustega seotud ruanded pinnakasutus või halduskulud vähenevad vähemalt 20% 9 i ERF Üle- PSR37 Integreeritud projektidest Organisat- 0 2021 16 SFOS, mineku kasu saanud sioonide projektia organisatsioonide arv arv ruanded 124 2.1.9.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 160: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku i 168 21 516 000 9 ERF Ülemineku i 083 2 000 000 9 ERF Ülemineku i 079 8 000 000 9 ERF Ülemineku i 018 4 000 000 9 ERF Ülemineku i 158 6 000 000 9 ERF Ülemineku i 170 200 000 Tabel 161: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku i 01 41 716 000 Tabel 162: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku i 19 41 716 000 Tabel 163: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 9 ERF Ülemineku i 3 41 716 000 2.1.9.2. Erieesmärk: (ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades 2.1.9.2.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Projektid valitakse välja avatud taotlusvoorudes, kus projektivaliku protsessi on kaasatud erinevad kohaliku tasandi osapooled. Integreeritud territoriaalse arengu projektid peavad tulenema maakonna arengustrateegiast. Toetuse saajad peavad oma tegevused fokuseerima kõige olulisematele maakonna arengustrateegiast tulenevatele väljakutsetele ning tulemuste saavutamiseks rakendama kompleksseid ja integreeritud tegevusi. Positiivne näide territoriaalse ja integreeritud lähenemisviisi kasutamisest perioodil 2014–2020 on piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks. Selle tegevuse jaoks koostati kõigi oluliste kohalike ja regionaalsete organisatsioonide koostöös maakondlikud pikaajalised tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamise kavad. Sama lähenemist kasutati ka investeeringumeetme puhul, kus projektid valiti välja maakonnas, kaasates erinevaid osalisi. Eelmisest perioodist saadud positiivne õppetund on, et piirkonna probleemid ja integreeritud lahendused oli võimalik läbi mõelda maakonnas kohapeal ja seetõttu on nimetatud meetmed olnud tõhusad. Selleks et tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust projekte koostada ja ellu viia ning kaasata kõiki vajalikke osalisi, koordineeritakse keskselt nõustamised ja koolitused käesoleva erieesmärgi osana. 125 Kuna paljudes Eesti piirkondades rahvastik väheneb ja vananeb, tuleks kohalikes omavalitsustes arendada tänapäevaste ja sihtgrupist lähtuvate teenuste arendamise suutlikkust, sh suutlikkust arendada tarkasid teenuseid ja digilahendusi. Vähene kohaliku tasandi arengusuutlikkus takistab toetusmeetmete, reformide ja poliitikameetmete edukat rakendamist. Territoriaalse haldusreformiga on loodud eeldused arenguhüppeks kohaliku omavalitsuse tasandil, kuid ilma suutlikkuse suurendamiseta kohalike omavalitsuste arengutempo ei muutu. Kui veel 2010. aastal tuli 69,9% riigi sisemajanduse kogutoodangust Harju- ja Tartumaalt, siis 2019. aastal juba 75,6%. Elaniku kohta ületab SKP riigi keskmist taset ainult Harju maakonnas (143%) ja küündib selle lähedale ka Tartumaal (91%), kuid viies maakonnas jääb see alla 50% riigi keskmisest (kõige madalam Põlvamaal 39%). Kuigi ettevõtlustegevus on kõigis maakondades alates majanduskriisist pidevalt kasvanud, on see olnud kiireim Tallinna ja Tartu linnapiirkondades ning aeglasem kõige väiksema ettevõtlusaktiivsusega piirkondades. Samuti esineb märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi juurdepääsul kapitalile ja kvalifitseeritud töötajatele. Endiselt on kõige aeglasem kasv ja madalam ettevõtlusaktiivsuse tase Hiiumaal ja Ida-Viru maakonnas. Analüüsid on näidanud, et ekspordi kasv toob kaasa brutopalga tõusu. Seepärast on oluline, et innovatsiooni, majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamine ning muu ettevõtluse arendamist toetav tegevus (sh poliitikaeesmärgi nr 1 raames) aitaks piirkondlikel ettevõtjatel muutuda ekspordile orienteeritumaks ning liikuda edasi väärtusahelas ja tõhususes. Ida-Viru maakond erineb ülejäänud Eestist, sest töötuse määr on jätkuvalt kõrgem, baasitaristut ei ole piisavalt arendatud, piirkonnas on suur hulk kasutuseta hooneid ja tööstuslikku tühermaad ning elamukinnisvara väärtus on väike. Õiglase ülemineku fond täiendab selles piirkonnas investeeringuid, mida on juba kavandatud teiste poliitikaeesmärkide ja riiklike toetusmeetmetega. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond Ettevõtluskeskkonna atraktiivsus on piirkonniti väga erinev: väljaspool pealinnapiirkonda elanikkond vananeb ja väheneb. See tendents toob kaasa kvalifitseeritud tööjõu puuduse ja kinnisvara väikese väärtuse ning takistab selliste kohalike ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, kes sooviksid investeerida toodete/teenuste lisandväärtuse suurendamisse. Kohalike omavalitsuste potentsiaali on atraktiivse ettevõtluskeskkonna arendamisel alakasutatud. Avaliku sektori toetus ettevõtluskeskkonna soodustamisel, arendus- ja innovatsioonivõimekuse arendamisel ning piirkonnaspetsiifiliste tugiteenuste pakkumisel muudab ettevõtted väljaspool pealinnapiirkonda konkurentsivõimelisemaks ja võimaldab saada poliitikaeesmärgist nr 1 rohkem kasu. Et tugevdada kohalike omavalitsuste rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel ning suurendada piirkondliku ettevõtluskeskkonna atraktiivsust, on vaja toetada erinevaid tegevusi integreeritult. Sellised tegevused võivad olla jätkusuutliku turismi edendus ja kohaturundus, ettevõtlusvõrgustike, piirkonnaspetsiifiliste kompetentsikeskuste ja klastrite arendamine, ettevõtlikkuse ja kaugtöö edendamine, ettevõtjate diagnostika, koolitused ja muud maakonna arengustrateegias kavandatud tegevused. Tegevusi võib kombineerida vajadusel sihistatud investeeringutega (külastusobjektid, tööstusalade jm ettevõtluseks vajaliku tehnilise taristu (nt juurdepääsuteed) parem kasutamine, tootearendus- ja koostöökeskused või inkubaatorid). Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused Et tagada ligipääs kvaliteetsetele avalikele teenustele, pakub meede piirkonnas tegutsevatele teenuseosutajatele võimaluse kavandada oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke tegevusi integreeritult. Sellised tegevused võivad hõlmata avalike teenuste arendamist (paranenud teenusekvaliteet ja uuenduslikud viisid teenuste osutamiseks, nt e-teenused, mobiilsed teenused, kohalike omavalitsusega koostöös osutatavad teenused, kogukonnateenused, mitmesugused pilootprojektid) ning avalike teenuste taristu kohandamisega seotud tegevusi (multifunktsionaalsed teenusekeskused või taristuvõrgustiku terviklik väljaarendamine, säästva veemajanduse edendamine), avaliku linnaruumi arendamist, sh linnakeskuste elavdamine ja ehituspärandi taaskasutuselevõtt. Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus On vaja arendada kohaliku ja piirkondliku tasandi (kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste liidud, maakondlikud arenduskeskused jne) suutlikkust rakendada maakonna arengustrateegiaid ja koostada suure mõjuga projekte. Vajalikud sekkumised hõlmavad järgmist:  majandusarengut ning teenusekorralduse ja teenusvõrgustike kavandamist toetavad uuringud, analüüsid, ekspertiisid, nõustamised;  arendussuutlikkust toetavad ja suurendavad arendus- ja koolitustegevused olulistele kohalikele ja piirkondlikele osalistele (keskendudes teenustele, ettevõtlusele, tööturule, oskustele ja majandusarengule); 126   võrgustike töö toetamine (oluliste piirkondlike osaliste esindajaid hõlmavad rakke- ja eksperdirühmad kindla eesmärgi saavutamiseks). Uuringute, analüüside ja ekspertiiside kasutamise eesmärk on aidata ette valmistada teisi projekte ja parandada projektide kvaliteeti. Koolitused ja toetav võrgustikutöö koordineeritakse keskselt ja on kättesaadav kõigile olulistele osalistele kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Toetatud tegevused tagavad elanikele kättesaadavad ja kvaliteetsed teenused ning paremad tööhõive ja ettevõtluse arendamise võimalused väljaspool pealinnapiirkonda. Oodatavad tulemused:  piirkondlike ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse suutlikkuse suurendamine ning parem koostöö teadus- ja arendusorganisatsioonidega;  piirkondliku ettevõtluse suurem lisandväärtus;  hästi tasustatud töökohtade lisandumine;  parem juurdepääs kvaliteetsetele avalikele teenustele;  alakasutatud hoonete ja alade pindala vähenemine linnakeskustes;  kohalike omavalitsuste suurem suutlikkus pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid;  kohalike omavalitsuste suurem suutlikkus rakendada strateegiaid, koostada ja rakendada projekte;  teenuste võrgustik ja korraldus vastavad kahaneva elanikkonna vajadustele. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest tegevused ei ole üldjuhul majanduslikult tuluteenivad ja rahastamisvahendite kasutamine pole tegevuste sihtgruppi, elluviimise piirkonda ja sisu arvestades asjakohane. Toetustel on regionaalse arengu tasakaalustamisele efektiivsem mõju. Peamised sihtrühmad Kohalikud omavalitsused, maakondlikud arenduskeskused ja muud piirkondlikud organisatsioonid, VKEd, mittetulundusühendused, piirkondlikud vee-ettevõtted. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Taristusse tehtavate investeeringute rakendamisel võetakse arvesse juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Teenuste arendamisel võetakse arvesse mittediskrimineerimist ja juurdepääsetavuse põhimõtteid. Kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamisel võetakse arvesse võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Sekkumise kavandamise ettevalmistamisse tuleks kaasata asjakohased sotsiaalpartnerid, sh kodanikuorganisatsioonid. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga (https://kompetentsikeskus.sm.ee/vorgustik/) kavandatakse projektide valiku kriteeriumid, täpsustatakse ja vajadusel kohaldatakse võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamiseks. Erieesmärgi nr 2 „kohalike omavalitsuste paremat suutlikkust“ käsitlev meede integreerib võrdõiguslikkuse, kaasamise ja mittediskrimineerimise lähenemisviisi koolitusteemadesse, õpetades, kuidas tagada võrdõiguslikkus, kaasamine ja mittediskrimineerimine projekti eri valdkondades. Taristusse või arukate lahenduste arendamisse tehtavate investeeringute rakendamisel tuleb arvesse võtta juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Taotlejale peaksid olema kättesaadavad suunised ja parimad tavad. Kõik toetatud avaliku ruumi arendused peaksid olema kergesti ligipääsetavad 8–80 põhimõtte tähenduses. Toetuse andmise otsuses tuleks selgelt sätestada vajalikud rakendamis- või järelevalvekohustused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Erieesmärki rakendatakse „muu territoriaalse vahendi“ vormis ja see põhineb maakondlikel arengustrateegiatel, milles kirjeldatakse piirkonnale omaseid väljakutseid ja arenguvajadusi erinevates valdkondades. 127  Eesti puhul on funktsionaalsed piirkonnad arenenud linnade võrgustiku alusel. Iga selline linn tegutseb ümbritsevate maapiirkondade keskusena, pakkudes teatud teenuseid, töökohti (kui tööjõuareaali keskus) ja transpordiühendusi teiste linnadega. Eesti funktsionaalsed piirkonnad (pendelrände andmetel) kattuvad suuresti maakonnapiiridega. Maakonnad on Eestis kõige levinum koostööpiirkond avalike teenuste osutamisel, ühistranspordi korraldamisel ja ettevõtjatele tugiteenuste osutamisel. Pärast haldusreformi koostati kõigis Eesti maakondades arengustrateegiad. Erieesmärk on suunatud kõikidele funktsionaalsetele piirkondadele Eestis, kuid toetuse saajatena on välistatud erieesmärgi 1 sihtpiirkonnaks olevad suuremad linnad oma linnalise territooriumi ulatuses. Erilist tähelepanu pööratakse Kagu-Eestile ja Ida-Viru piirkonnale, et toetada järelejõudmist ülejäänud riigile. Väiksemate linnakeskuste elavdamisel pööratakse erilist tähelepanu muinsuskaitse alla jäävatele keskustele. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete olemasolu ja ulatus sõltub arengustrateegiatest ja valitud tegevustest. Piirialad teevad koostööd naaberpiirkondadega (nt Valga-Valka kaksiklinnad), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega Interregi programmides, nagu Kesk-Läänemere programm, Läänemere piirkonna programm, Eesti-Läti programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 128 2.1.9.2.2. Näitajad Tabel 164: Väljundnäitajad kategooria eesmärk Piirkonna väärtus Prioriteet Mõõtühik (2024) (2029) Vahe- eesmärk Siht- Näitaja Fond Eri- ID 9 ii ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad Ettevõtjad 15 (millest: mikro-, väikesed, 1 010 keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 9 ii ERF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad Ettevõtjad 0 10 ettevõtjad 9 ii ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist toetust saavad Ettevõtjad 15 ettevõtjad 1 000 9 ii ERF Ülemineku PSO41 Uute ja uuendatud Teenuste arv 0 64 korraldusega teenuste arv 9 ii ERF Ülemineku PSO42 Uute arenguprogrammide Programmid 8 20 arv 9 ii ERF Ülemineku RCO74 Integreeritud territoriaalse Isikute arv 0 475 arengu strateegiate 000 raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond 9 ii ERF Ülemineku RCO75 Integreeritud piirkondliku Panused 0 15 arengu strateegiad strateegiatesse 9 ii ERF Ülemineku RCO76 Integreeritud territoriaalse Projektid 38 127 arengu projektid Tabel 165: Tulemusnäitajad 2.1.9.2.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 166: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku ii 169 39 000 000 9 ERF Ülemineku ii 158 60 000 000 9 ERF Ülemineku ii 170 3 161 000 9 ERF Ülemineku ii 024 24 700 000 9 ERF Ülemineku ii 026 11 746 905 Tabel 167: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku ii 01 138 607 905 Tabel 168: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku ii 24 138 607 905 129  Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 9 ii ERF Üle- RCR02 Erasektori Euro 0 2021 SFOS, mineku investeeringud, mis 5 000 taotluse täiendavad avaliku 000 rahulda- sektori toetust mise (sellest: toetused) otsused 9 ii ERF Üle- PSR38 Projektide arv, Projektide 0 2021 SFOS, mineku milles uuendatud arv 9 projekti- korraldusega aruanded teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud on vähenevad vähemalt 20% 9 ii ERF Üle- PSR39 Terviklikult Teenus- 0 2021 20 SFOS, mineku arendatud võrgustikud projekti- teenusvõrgustike aruanded arv 9 ii ERF Üle- PSR37 Integreeritud Organisat- 0 2021 SFOS, mineku projektidest kasu sioonide arv 644 projekti- saanud aruanded organisatsioonide arv 9 ii ERF Üle- PSR40 Arenguprogrammi Osalejate 0 2021 2 000 SFOS, mineku läbinud osalejate arv projekti- arv (ametialase aruanded kompetentsi tõstmiseks) Tabel 169: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 9 ERF Ülemineku ii 3 138 607 905 2.1.10. PRIORITEET: ÕIGLANE ÜLEMINEK See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 130 2.1.10.1. Erieesmärk: võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega 2.1.10.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Üleminekuprobleemide lahendamiseks ja õiglase ülemineku territoriaalses kavas kirjeldatud arenguvajadustega tegelemiseks on õiglase ülemineku fondi rakendamisel Ida-Virumaal valitud kaks tegevussuunda. Valitud lähenemisviis aitab kõige tõhusamalt leevendada Ida-Viru maakonna ainulaadseid probleeme seoses üleminekuga CO2-neutraalsele majandusele 2050. aastaks. Fondi rakendamisel tuleb tõhusalt tegeleda nii ülemineku otseste mõjudega kui ka Ida-Viru maakonnas vajalike pikaajaliste struktuursete muutustega. Esimene tegevussuund on „Majandus ja tööjõud“ ning selle eesmärk on lahendada see, mida enamik kohalikke sidusrühmi ja Ida-Viru elanikkond tajub ülemineku peamise raskusena: vajadus mitmekesistada kohalikku majandust ja korraldada ümber tööjõudu. Selle tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas õiglase ülemineku fondi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides a, b, c, d, k, l ja m kirjeldatud meetmetele. Lõviosa esimese tegevussuuna mahust on suunatud Ida-Viru peamise probleemi lahendamisele, milleks on maakonna majanduse ümberkujundamine, et seda mitmekesistada ja luua uusi suure lisandväärtusega töökohti. Seetõttu on esimese tegevussuuna põhirõhk suurte ettevõtlusinvesteeringute toetamisel, suhteliselt suurte tööstusarenduste ligimeelitamisel ja uute, suurema lisandväärtusega töökohtadega ettevõtete loomisel. Põhivarasse tehtavate investeeringute kõrval on ette nähtud ka toetus ettevõtjate teadmusmahukuse suurendamiseks. See ei hõlma üksnes ettevõtetesisest teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust, vaid ka kohalike haridus- ja teadusasutuste võimekuse suurendamist, et saavutada piirkonnas pikaajaline positiivne mõju. Kuna majanduse mitmekesistamist peetakse üleminekuprotsessis oluliseks arenguvajaduseks, on piirkonna majanduse terviklikuks ümberkujundamiseks ülimalt oluline spetsiaalse tugitaristu loomine mikroettevõtjate, idufirmade, loomemajanduse, IKT ja muude abivaldkondade aktiivse ökosüsteemi tekkeks. Sel põhjusel on plaanis pakkuda majanduse mitmekesistamist toetavaid lisateenuseid ja VKEde investeerimistoetusi. Teine suurem üleminekuga seotud probleem, mille lahendame samuti õiglase ülemineku fondi esimese tegevussuuna raames on maakonna tööjõu ümberkorraldamine ja arendamine. Õiglase ülemineku fondi kaudu peame tagama turvavõrgustiku neile, kelle jaoks üleminek saab alguse töökoha kaotamisega. Kui soovime vältida pikaajalist töötust ja vaesust, peame soodustama tõhusat ümberprofileerimist ning pakkuma põlevkivisektori töötajatele ulatuslikke tööturul liikuvust soosivaid lahendusi. Ette on nähtud tööturumeetmed, näiteks ajutine sissetulekutoetus töötajatele, kes lähevad üle uuele tööle, ning põlevkivitööstuse töötajate ümber- ja täiendõppeprogrammid. Selleks et vastata piirkondade uute ettevõtjate ja uusi ärimudeleid viljelevate ettevõtjate vajadustele, vajab piirkond ka ulatuslikumat koolituspakkumist, mis tagab kasvuvaldkondades tegelevatele ettevõtjatele nende vajadustele vastava oskuste profiiliga tööjõu, pöörates sh tähelepanu roheoskuste arendamisele. Seepärast on üleminekuprotsessi positiivsete tulemuste saavutamiseks vaja suurendada ka täiendõppe ning kutse- ja kõrghariduse pakkumist. Teine tegevussuund kannab nimetust „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ ning käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Selle tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas õiglase ülemineku fondi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides d, e, f, g, h, i, j ja o kirjeldatud meetmetele. Energiaostuvõimetuse ohu vältimiseks, kohalike hoonete energiatõhusamateks muutmiseks ning kohalike elanike elutingimuste parandamiseks on põhjendatud korterelamute rekonstrueerimise toetamine. Ülemineku ajal peame tegelema põlevkivi kaevandamise järelmõjuga keskkonnale ja tervisele, taastades ja ennistades saastunud mahajäetud tööstusalade looduslikkust ja mõistes paremini põlevkivi töötlemise mõju tervisele. Toetatakse põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonna- ja tervisemõju leevendamist, et luua eeltingimused saastunud alade taaskasutamiseks teiste sektorite, nt metsanduse, tööstusalade arendamise jm vajadusteks. Põlevkivi töötlemise tervisemõjude paremaks mõistmiseks tehakse biomonitooring, mis on üks tõhusamaid meetodeid inimeste kokkupuute hindamiseks looduslike ja sünteetiliste ühenditega elu- ja töökeskkonnas. Üleminekuprotsessi jaoks on samuti oluline tagada inimeste heaolu Ida-Virumaal. Sellepärast töötatakse fondi raames välja sotsiaalset muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamise meede, et tagada sotsiaal- ja tervishoiusektori areng, luua piirkonnas ühtne ja kergesti juurdepääsetav teenuste võrgustik, arendada 131 paremaid sidemeid tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemides ning toetada sotsiaal-majanduslikku arengut, aidates seeläbi kaasa õiglase ülemineku protsessile Ida-Virumaal. Kohalikel omavalitsustel on piirkonnas oluline roll üleminekumõju leevendamisel ja üleminekuprotsessi kiirendamisel. Samal ajal peavad omavalitsused toime tulema survega oma eelarvetele, mis on tingitud põlevkivisektori vähenemisest. Seega on õiglase ülemineku fondist vaja toetada investeeringuid, mis leevendavad ülemineku mõjusid kohalikele omavalitsustele. Näiteks on plaanis toetada omavalitsusi sotsiaal- ja hooldusteenuste arendamisel ning energiatõhususe valdkonnas, mis võimaldab neil vähendada oma püsikulusid. Samuti on oluline meeles pidada, et inimesed ei ole pelgalt üleminekuprotsessi subjektid, vaid selle aktiivsed osalejad ja kujundajad. Tähtis on tagada, et kohalik kogukond tunneks oma kaasvastutust kliimaneutraalsusele ülemineku eest. Seega peab julgustama inimeste individuaalseid ja ka kogukondlikke pingutusi selles protsessis. Kogukondadele ja mittetulundusorganisatsioonidele antakse toetust selliste piirkondlike algatuste elluviimiseks, mis võimendavad õiglast üleminekut, ehk tulenevad kliimaneutraalsusele üleminekust või aitavad sellele kaasa, ning arendavad sotsiaalset ettevõtlust. Sellisteks tegevusteks võivad olla nt kogukonnapõhised haridus- ja sotsiaalse kaasamise projektid; keskkonnateadlikkuse ja ringmajanduse edendamine; sotsiaalne või muu innovatsioon; kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamine, arendamine ja tõlgendamine; noortele mõeldud ja noorte algatatud tegevused jne. Kõik õiglase ülemineku raames Ida-Virumaal elluviidavad sekkumised peavad vastama taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artiklis 17 sätestatud põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH). Eesti õiglase ülemineku kavale teostati osana ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakenduskavast 2022. a alguses DNSH analüüs.“ DNSH analüüs leidis, et õiglase ülemineku protsess toetab Ida-Virumaa maakonna üleminekuprotsessi üldlevinud põlevkivi kasutuselt taastuvenergiaallikatele ning leevendab üleminekust tulenevaid sotsiaalseid, tööalaseid, majanduslikke ja keskkonnaga seonduvad mõjusid. DNSH analüüs järeldas, et kavaga ettenähtud sekkumistel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel ei ole. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Vastastikune täiendavus õiglase ülemineku mehhanismi sammaste vahel on selgitatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas. Peamised sihtrühmad Nii uued kui ka olemasolevad ettevõtted (peamiselt VKEd), kes on huvitatud töökohtade loomisest ning tulevikukindlate teadmus- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru maakonnas, teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, piirkondlikud organisatsioonid, omavalitsused, kogukonnad, mittetulundusühendused, kaugkütte pakkujad, korteriühistud, üleminekuprotsessi keskkonna- ja sotsiaalsetest mõjudest mõjutatud elanikkond, põlevkivisektori töötajad, täiskasvanuhariduse omandajad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Teave õiglase ülemineku protsessi ja toetusmeetmete kohta tehakse kättesaadavaks eesti ja vene keeles kogu rakendamisprotsessi vältel. Ida-Virumaal on Eesti suurim sooline palgalõhe ning eestlaste ja mitte-eestlaste vahel on märkimisväärne tööhõive lõhe viimaste ebapiisava eesti keele oskuse tõttu. Selleks et toetada täiskasvanud õppijate valmisolekut õppida ja koolitustegevustes osaleda, on oluline tagada venekeelsed õppekavad koos põhjaliku eesti keele õppega. See pakub ühelt poolt võimalust õppida tuttavas keelekeskkonnas, kuid samal ajal kindlustada õppijate laiemad karjäärivõimalused eestikeelses keskkonnas. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Õiglase ülemineku sihtpiirkond on Ida-Viru maakond, kuna kliimaneutraalsele majandusele üleminek mõjutab seda piirkonda Eestis kõige rohkem. Territoriaalsete vahendite kasutamist õiglase ülemineku fondi raames ei kavandata, kuid kõik sekkumised töötatakse välja tihedas koostöös piirkondlike organisatsioonidega. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed 132 Piirkondade- ja riikidevahelised meetmed ei ole sekkumistega otseselt hõlmatud, kuid plaanis on toetada Ida- Virumaa Omavalitsuste Liidu osalemist üleeuroopalise õiglase ülemineku platvormi töös, et hõlbustada teadmiste omandamist üleminekuprotsessist ja kogemuste vahetamist teiste samasugust üleminekut läbivate ELi piirkondadega. Ida-Viru maakond on piiriala, mis teeb koostööd naaberpiirkondadega (näiteks Soome rannikualad üle Soome lahe), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega Interregi programmides, nagu Kesk- Läänemere programm, Läänemere piirkonna programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.10.1.2. Näitajad Tabel 170: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 10 JTF JTF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad 80 318 ettevõtjad (millest: mikro- , väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 10 JTF JTF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad ettevõtjad 20 78 ettevõtjad 10 JTF JTF Ülemineku RCO04 Mitterahalist toetust ettevõtjad 60 240 saavad ettevõtjad 10 JTF JTF Ülemineku RCO15 Loodud ettevõtjad 10 85 ettevõtlusinkubatsiooni võime 10 JTF JTF Ülemineku PSO43 Osaluskordade arv Osaluskordad 4003 14 564 e arv 10 JTF JTF Ülemineku RCO38 Toetatava taastatud maa hektarid 20 100 pindala 10 JTF JTF Ülemineku RCO18 Suurema eluruumid 0 400 energiatõhususega eluruumid Tabel 171: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 10 JTF JTF Üle- RCR01 Toetatavates üksustes lo täistööaja 0 2021 1075 SFOS / mineku odud töökohad ekvivalenti projekti aastas aru- anded 133  10 JTF JTF Üle- RCR102 Toetatavates üksustes täistööaja 0 2021 40 SFOS / mineku loodud teadusuuringute ekvivalenti projekti valdkonna töökohad aastas aru- anded 10 JTF JTF Üle- RCR02 Erasektori inves- euro 0 2021 340 00 SFOS / mineku teeringud, 0 000 projekti mis täiendavad avaliku aru- anded sektori toetust 10 JTF JTF Üle- RCR03 Toote- või protsessi- ettevõtjad 0 2021 30 FOS / mineku innovatsiooni kasutusele projekti võtvad VKEd aru- anded 10 JTF JTF Üle- RCR04 Turundus- või organisat- ettevõtjad 0 2021 20 SFOS / mineku siooniinnovatsiooni projekti kasutusele võtvad VKEd aru- anded 10 JTF JTF Üle- PSR41 Osalejad, kes said osalejate 0 2021 11 SFOS / mineku lahkudes kvalifikatsiooni arv 475 projekti aru- anded 10 JTF JTF Üle- PSR43 Peale teenuse saamist isikute arv 0 2021 845 SFOS / mineku tööhõives olev tööealine Statistik elanikkond aamet 10 JTF JTF Üle- RCR18 VKEd, kes kasutavad ettevõtjat 0 2021 40 SFOS / mineku ettevõtlusinkubaatori aastas projekti teenuseid aru- pärast inkubaatori anded asutamist 10 JTF JTF Üle- RCR29 Hinnangulised tonni CO2 130 SFOS / mineku kasvuhoonegaaside ekvivalenti 0 2024 1000 projekti heitkogused aastas aru- anded 10 JTF JTF Üle- RCR52 Taastatud maa, mida hektarid 0 2021 60 SFOS / mineku kasutatakse rohealade, projekti sotsiaaleluruumide, aru- majandusliku või muu anded kasutuse jaoks 10 JTF JTF Üle- RCR26 MWh/aasta 600 2024 3600 SFOS / Primaarenergia aastane mineku s 0 projekti tarbimine (sellest: aru- elamud, üldkasutatavad anded hooned, ettevõtted, muu) 2.1.10.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 172: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 10 JTF Ülemineku JTF 002 28 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 003 47 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 004 10 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 010 69 582 619 10 JTF Ülemineku JTF 011 21 500 000 10 JTF Ülemineku JTF 012 15 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 013 3 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 020 24 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 021 13 507 860 134  10 JTF Ülemineku JTF 023 9 900 000 10 JTF Ülemineku JTF 027 2 917 381 10 JTF Ülemineku JTF 044 10 100 000 10 JTF Ülemineku JTF 046 16 740 432 10 JTF Ülemineku JTF 042 15 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 070 3 021 941 10 JTF Ülemineku JTF 073 6 682 515 10 JTF Ülemineku JTF 121 6 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 127 4 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 140 2 444 498 10 JTF Ülemineku JTF 146 1 047 642 10 JTF Ülemineku JTF 149 6 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 150 9 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 151 10 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 158 1 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 160 840 000 10 JTF Ülemineku JTF 162 4 000 000 Tabel 173: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 10 JTF Ülemineku JTF 01 340 284 888 Tabel 174: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 10 JTF Ülemineku JTF 32 340 284 888 Tabel 175: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 10 JTF Ülemineku JTF 03 340 284 888 3. RAHASTAMISKAVA 3.1. Ümberpaigutused ja panused Tabel 176: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse (jaotus aastate kaupa) Ümberpaigutamiste Ümberpaiguta Jaotus aastate kaupa allikas miste siht Piirkonna Fon Piirkon Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total kategooria d na 135  katego oria 2 3 5 6 6 6 Ei ole ESF Ülemine 31 ÜF 207 784 676 622 622 622 asjakohane + ku - 535 475 240 360 420 420 420 335 1 1 1 1 Ei ole Ülemine ÜF ERF 629 988 438 977 977 977 8 989 asjakohane ku - 278 866 351 732 732 732 691 23 70 23 70 47 41 ERF Üleminek ÜF 8 672 8 672 7 344 21 37 21 37 42 74 ESF+ Üleminek ÜF 3 616 3 615 7 231 Tabel 177: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse (kokkuvõte) ERF ESF+ ÜF EMFAF AMIF ISF BMVI Kokku Ülemineku Ülemineku ERF Ülemineku 38 427 653 0 0 0 0 38 427 653 ESF+ Ülemineku 11 211 895 0 0 0 0 11 211 895 ÜF N/A -38 427 -11 211 0 0 0 0 -49 639 653 896 549 EMFAF N/A 0 0 0 0 0 0 0 Kokku -38 427 -11 211 49 639 0 0 0 0 0 653 896 549 Ümberpaigutuste põhjendus Tulenevalt Euroopa Komisjoni poolt 18. septembril 2025 vastu võetud ReArm algatuse määruse muudatustest ning Eesti julgeolekuvajadustest suunatakse osa EL toetuse vahenditest uutesse kaitsevaldkonna erieesmärkidesse. Selline lähenemine aitab tugevdada Eesti kaitsevõimekust ja kiirendada investeeringute elluviimist. Vastavad ümberpaigutused tehakse rakenduskava 4. muudatuse raames. Toetuse suunamine kaitsevaldkonda aitab katta kriitilisi vajadusi, sealhulgas sõjalise liikuvuse ja kahesuguse kasutusega taristu arendamist, mis on oluline riigi operatiivse valmisoleku ja kaitsevõime tõstmiseks. 136  Fondidevaheliste ümbertõstete tegemisel on silmas peetud riigipõhiseid soovitusi 2019–2020, mille Euroopa Komisjon Eestile andis, ning riigi arenguvajadusi kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega. Olulised märksõnad arenguvajadustes on regionaalse ebavõrdsuse vähendamine (võrreldes muude Eesti piirkondadega on struktuurne probleem kirde- ja kagupiirkonna majanduslik ja sotsiaalne mahajäämus); sotsiaalse turvavõrgu parandamine ja hoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamine; haridussüsteemi paremasse vastavusse viimine tööturu nõudlusega ning oskuste nappuse vähendamine. ERFi suunatud raha on mõeldud esiteks Kagu-Eesti ettevõtjate arengu toetamisele, et vähendada regionaalset ebavõrdsust. Piirkonna VKEsid toetatakse lisaks tootlike investeeringute tegemisel, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Teiseks toetatakse ERFi lisandunud vahenditest hoolekandega seotud tegevusi, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist (investeeringud tagamaks kogukonnapõhist erihoolekandeteenust, tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laiemat kasutamist sotsiaalvaldkonnas). ESF+ vahendid toetavad laste vaesuse vähendamist, noorte varajase koolist lahkumise ennetamist ja vähendamist ning hariduse vastavusse viimist tööturu nõudlusega. Lastele ja noortele on suunatud sekkumised, mis vähendavad sotsiaalset tõrjutust ning aitavad ennetada riskikäitumist, mh tegeletakse tervikliku lastekaitsesüsteemi loomisega. Haridusvaldkonnas on suunaks õppekavade vastavusse viimine tööturu vajadustega, õppijakeskne lähenemine haridusele ja piisav kvalifitseeritud haridustöötjate arv. Lähtuvat laste- ja noortegarantii eesmärkidest on kavandatud sekkumised lastele ja noortele, et võidelda koolist väljalangemisega ning pakkuda erinevaid hariduslikke tugiteenuseid. Samuti tugimeetmed mittetöötavate ja -õppivate noorte haridusse või tööturule suunamiseks. Ümberpaigutuste üldine eesmärk on vähendada regionaalset ja sotsiaalset ebavõrdsust Eestis ning sekkumistega on hõlmatud erinevad sihtrühmad: lapsed, noored, hoolduskoormusega, eri- ja hooldusvajadusega inimesed ning Eesti eri piirkondade elanikud. 3.2. JTF: eraldised programmis ja ümberpaigutamised Ei ole asjakohane – Eesti ei plaani teha ülekandeid ESF+-ist ja ERFist JTFi. 137 3.3. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Tabel 178: Rahalised assigneeringud aastate kaupa 2026 2027 Rahaline Rahaline Piirkonna 202 Fond 2022 2023 2024 2025 assigneering assigneering Kokku kategooria 1 Kohandatav Kohandatav ilma ilma summa summa kohandatava kohandatava summata summata ERF Ülemineku 0 289 294 299 305 114825495 114825495 117343155 117343156 1654143810 751 762 956 335 917 251 604 737 Kokku 0 289 294 299 305 114825495 114825495 117343155 117343156 1654143810 751 762 956 335 917 251 604 737 ESF+ Ülemineku 0 88 063 91 021 94 323 96 706 29949706 29949706 30697569 30697569 491410106 537 731 299 989 Kokku 0 88 063 91 021 94 323 96 706 29949706 29949706 30697569 30697569 491410106 537 731 299 989 JTF JTFi 0 26 472 26 897 27 331 27 773 11 506 854 11 506 854 11 736 991 11 736 991 154 961 870 määruse 165 387 113 515 artikli 3 kohased vahendid JTFi 0 98 674 100 198 934 412 määruse 701 259 artikli 4 711 kohased vahendid JTFi 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 määruse 138  2026 2027 Rahaline Rahaline Piirkonna 202 Fond 2022 2023 2024 2025 assigneering assigneering Kokku kategooria 1 Kohandatav Kohandatav ilma ilma summa summa kohandatava kohandatava summata summata artikli 7 kohased vahendid (mis on seotud JTFi määruse artikli 3 kohaste vahenditeg a) JTFi 0 0 0 0 määruse artikli 7 kohased vahendid (mis on seotud JTFi määruse artikli 4 kohaste vahenditeg a) Kokku 0 125 127 27 331 27 773 11 506 854 11 506 854 11 736 991 11 736 991 353 896 282 146 157 113 515 866 098 Ühtekuuluvusfon Ei 0 137 137 137 138 79 149 360 79 149 360 80 367 526 80 367 526 869 886 588 d kohaldata 286 600 554 411 200 641 846 129 139  2026 2027 Rahaline Rahaline Piirkonna 202 Fond 2022 2023 2024 2025 assigneering assigneering Kokku kategooria 1 Kohandatav Kohandatav ilma ilma summa summa kohandatava kohandatava summata summata Kokku 0 137 137 137 138 79 149 360 79 149 360 80 367 526 80 367 526 869 886 588 286 600 554 411 200 641 846 129 Kokku 640 24 650 54 559 16 568 22 235 431 415 235 431 415 240 145 241 240 145 242 3 369 336 8 520 1 721 5 862 7 370 786 140 3.4. Kõik rahalised assigneeringud fondide ja riiklike kaasrahastamiste kaupa Tabel 179: Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Liikmesriigi Kaasrah Liidu osalus osaluse esialgne Kokku astamise Liikmesri jaotus määr Prioriteet igi osalus (a)=(b)+(c)+(i Liidu osaluse jaotus Avalikud eraallika )+(j) allikad d (d)=(e)+(f (g)=(a)+( (h)=(a)/( (e) (f) ) d) g) Liidu toetuse Kohandatav Poliitikaeesmär arvutamise alus Liidu osalus summa k/ JTFi (rahastamiskõlblik Piirkonna Fond Ilma Ilma erieesmärk ud kulud või kategooria Artikli Artikli artikli artikli number või avaliku sektori 36 36 36 36 tehniline abi osalus kokku) lõike 5 lõike 5 lõike 5 lõike 5 kohas kohas kohas kohas e e e e tehnili tehnili tehnili tehnili se abi se abi se se jaoks jaoks abita abita (b) (c) (i) (j) 18 728 873 65 3 057 166 028 36 539 129 488 810 272 Prioriteet 1: Rahastamiskõlblikud 535 09 Nutikam Eesti ERF Ülemineku 644 244 028 234 5 80 795 293 321 80% Nutikam Eesti kulud 2 419 358 935 Prioriteet 2: 56 272 950 46 738 1 635 7 631 267 14 247 732 715 13 514 70 520 Digitaalse Rahastamiskõlblikud 857 859 144 090 544 829 494 Nutikam Eesti ERF Ülemineku 80% ühenduvuse kulud arendamine Prioriteet 11: Rahastamiskõlblikud 93 874 500 77 969 2 728 12 730 445 23 612 7 745 15 866 117 486 Nutikam Eesti ERF Ülemineku 731 940 270 559 326 659 667 826 80% Nutikam Eesti kulud 410 961 405 341 33 11 946 55 730 1 950 109 040 5 754 103 285 520 001 ERF Ülemineku 3 909 686 252 558 118 320 798 523 79% Prioriteet 3: Rahastamiskõlblikud Rohelisem Eesti Rohelisem Eesti kulud 207 900 183 165 63 4 140 37 194 929 12 788 8 252 4 535 220 688 ÜF Ei kohaldu 94% 5 263 881 185 854 599 885 714 782 Prioriteet 4: 90 666 000 75 304 2 635 12 295 430 23 168 23 168 113 834 Avaliku sektori Rohelisem Eesti Säästev linnaline ERF Ülemineku 833 669 168 330 263 263 263 80% osalus liikumine Ühendatum Prioriteet 5: Avaliku sektori 359 423 212 286 35 7 158 64 302 1 607 21 839 21 839 381 262 ÜF Ei kohaldu 4 525 863 268 556 613 613 825 94% Eesti Ühendatum Eesti osalus Ühendatum Prioriteet 12: Avaliku sektori 302 563 193 241 05 6 026 54 129 1 353 18 165 18 165 320 728 ÜF Ei kohaldu 3 825 345 779 244 403 403 596 94% Eesti Ühendatum Eesti osalus 141  171 489 686 142 43 4 985 23 255 813 43 923 43 923 215 413 ERF Ülemineku 4 896 221 623 946 790 790 476 80% Sotsiaalsem Prioriteet 6: Avaliku sektori Eesti Sotsiaalsem Eesti osalus 469 976 766 396 12 15 845 55 771 2 230 120 919 120 919 590 895 ESF+ Ülemineku 80% 9 502 180 235 849 221 221 987 5 196 708 4 380 175 616 246 66 1 327 076 1 327 6 523 Prioriteet 7: 153 205 684 076 784 Innovaatilised kogukondlikud Avaliku sektori Sotsiaalsem Eesti ESF+ Ülemineku 80% lahendused osalus sotsiaalhoolekand es Prioriteet 8: Materiaalse Avaliku sektori 13 214 528 2 397 1 804 18 040 Sotsiaalsem Eesti ESF+ Ülemineku 16 236 632 95 891 1 804 071 90% puuduse osalus 872 594 275 071 703 vähendamine Prioriteet 9: 186 635 241 155 01 5 425 25 309 885 48 413 25 743 22 670 235 048 Inimestele Rahastamiskõlblikud Inimestele ERF Ülemineku 4 401 504 504 832 641 312 329 882 79% lähedasem Eesti kulud lähedasem Eesti JTFi määruse 18 496 3 478 15 017 173 458 126 artikli 3 5 066 22 349 893 154 961 870 651 284 691 593 154 89% kohased 077 851 994 JTF 948 Prioriteet 10: Õiglane üleminek vahendid rahastamiskõlblikud JTFi määruse 23 744 4 465 19 279 222 679 kulud kokku 191 artikli 4 7 651 198 934 412 283 856 816 040 268 89% kohased 323 089 vahendid 1 654 143 810 1 373 8 48 086 224 31 7 851 428 433 143 607 284 826 2 082 57 ERF kokku Ülemineku 89 046 113 7 541 110 975 7 785 79% 417 558 491 410 106 414 19 16 567 58 314 2 332 124 050 1240503 615 460 ESF+ kokku Ülemineku 80% 5 032 799 689 586 368 68 474 JTFi määrus 18 496 3 478 15 017 173 458 126 e artikli 5 066 22 349 893 154 961 870 651 284 691 593 154 89% 3kohase d 077 851 994 948 vahend id JTF JTFi määrus 23 744 4 465 19 279 222 679 191 e artikli 7 651 198 934 412 283 856 816 040 268 89% 4kohase d 323 089 vahend id Ühtekuuluvusfo 869 886 588 693 04 17 326 155 62 3 890 52 793 48 257 4 535 922 680 94% nd kokku 3 613 089 6 232 654 615 901 714 203 2 799 0 94 697 460 60 14 968 647 519 323 860 323 658 4 016 85 Kogusumma 3 369 336 786 62 728 401 8 313 344 84% 098 193 905 5 884 142  3.5. Temaatilised eeltingimused ERF, ESF+ ja ÜF kasutamisele Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 1.1 riikliku ERF 1) teadus- ja JAH Nutika spetsialiseerumise strateegiat 1. JAH 1. Kriteeriumid on täidetud uue „Teadus- ja ja innovatsioonisuu (strateegiaid) toetavad: 2. JAH „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse piirkondlik tlikkuse 1. probleemide, sealhulgas innovatsiooni arendustegevuse, (TAIE) arengukavaga 2021–2035“, mille valitsus 3. JAH u nutika arendamine ja leviku kitsaskohtade analüüs; innovatsiooni ning kiitis heaks 15. juulil 2021. spetsialisee suurendamine 4. JAH 2. pädeva piirkondliku/riikliku ettevõtluse (TAIE) rumise ning 5. JAH https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_are institutsiooni või asutuse olemasolu, mis arengukava 2021– strateegia kõrgtehnoloogia ngukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf vastutab nutika spetsialiseerumise 6. JAH 2035“ hea kasutuselevõtt strateegia elluviimise eest; 7. JAH https://www.hm.ee valitsemine 3. seire- ja hindamisvahendid /et/TAIE-2035 1. Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi tulemuslikkuse hindamiseks strateegia vastastikune eksperdihinnang: eesmärkide saavutamisel; Uuringu “Nutika Eesti valitsus taotles eritoetust „Horisont 2020“ 4. sidusrühmade koostöö toimimine (nn spetsialiseerumise poliitika toetusvahendi kaudu, et toetada ettevõtjalik avastamisprotsess); seiresüsteem ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 5. vajaduse korral vajalikud meetmed tõhus valitsemine” ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tööd ühise riiklike või piirkondlike teadus- ja lõppraport teadus-, arendus-, innovatsiooni- ja innovatsioonisüsteemide täiustamiseks; https://www.etag.ee ettevõtlusstrateegia ettevalmistamisel 6. vajaduse korral meetmed tööstussektori /wp- ajavahemikuks 2021–2027 ning edaspidi läbi ülemineku toetamiseks; content/uploads/20 teadus- ja innovatsioonisüsteemi tõhususe 21/11/NS_seire_lop üldhindamise ning teadus- ja 7. meetmed nutika spetsialiseerumise praport.pdf innovatsioonisüsteemipoolse lisandväärtuse strateegia toetatavates prioriteetsetes loomise rolli ja mõju üksikasjalikuma hindamise valdkondades koostöö tugevdamiseks 2. edendamisel. väljaspool konkreetset liikmesriiki TAIE arengukava asuvate partneritega. 2021–2035“ 2. Nutika spetsialiseerumise strateegia juhtimine on MKMi ning HTMi ühine vastutus, HTMis https://www.hm.ee vastutab strateegia elluviimise eest teadus- ja /et/TAIE-2035 arendustegevuse poliitika osakond ning MKMis TAIE ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond. Nutika fookusvaldkondade spetsialiseerumise strateegia elluviimine toimub teekaardid TAIE fookusvaldkondade teekaartide kaudu. https://hm.ee/korghari Teekaardid kiidab heaks ja nende elluviimist dus-ja-teadus/teadus- seirab TAIE juhtkomisjon. Haridus- ja ja- teadusminister ning ettevõtluse ja infotehnoloogia minister kiitsid teekardid heaks 25.11.2022 käskkirjaga Teekaardi elluviimiseks 143 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele arendustegevus/taie- vajalikud vahendid ja õigusliku raami fookusvaldkonnad kavandavad HTM ja MKM, tegevuste elluviimise eest vastutavad Eesti Teadusagentuur ja Teaduspoliitika Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. TAIE Komisjoni koosseis juhtkomisjoni ülesandeid täidab teaduspoliitika https://www.riigiteataj komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni a.ee/akt/31904202200 ühendkomisjon. Komisjoni ülesanded ja töökord 2?leiaKehtiv viitega nutika spetsialiseerumise juhtimisele Innovatsioonipoliitika kinnitati Vabariigi Valituses 29.10.2022. Komisjoni koosseis 01.10.2025 jõustus TAIKS (Teadus- ja https://www.riigiteataj arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse a.ee/akt/33004202200 seadus), millega luuakse Teadus- ja 3 arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon, mis võtab üle IPK, TPK rolli TAIE Komisjoni töökord juhtkomisjonina. viitega nutika spetsialiseerumise 3. Nutikas spetsialiseerumise strateegia juhtimisele: juhtimine toimub TAIE arengukava raames TAIE https://www.riigiteataj fookusvaldkondade teekaartide koostamise ja a.ee/akt/12610202200 seire kaudu. Teekaardid koostatakse koosloomes 2 poliitikakujundajate, ettevõtjate ja teadlastega. Teekaarte uuendatakse koosloomes põhjalikult iga 3-4 aasta tagant, tuginedes välistelt 3. TAIE ekspertidelt tellitud kvantitatiivsele ja fookusvaldkondade kvalitatiivsele analüüsile. Vahepealsel perioodil teekaardid toimub teekaartide elluviimise iga-aastane seire https://hm.ee/korghari TAIE juhtkomisjonis. Eeltingimus täideti dus-ja-teadus/teadus- 25.11.2022. a teekaartide juhtimise protsessi ja- ning teekaartide heakskiitmisega TAIE arendustegevus/taie- juhtkomisjonis ning kinnitamisega haridus- ja fookusvaldkonnad teadusministri ja ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri poolt. https://www.taie.ee /taie- 4. TAIE arengukavas rakendatakse TAIE fookusvaldkondade- teekaartide raames ettevõtlikku seire avastusprotsessi, mille käigus toimub teekaartide eesmärkide ja prioriteetsete tegevussuundade seadmine alt-üles 4. TAIE lähenemisega koosloomes ettevõtjate, teadlaste fookusvaldkondade ja poliitikakujundajatega. Haridus- ja teekaardid teadusminister ning ettevõtluse ja infotehnoloogia minister kiitsid teekardid heaks 144 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele https://hm.ee/korghari 25.11.2022 käskkirjaga. ETAG ja EIS kutsusid iga- dus-ja-teadus/teadus- aastase seire raporti koostamiseks kokku ja- teadlaste ja ettevõtjate ümarlauad, mille arendustegevus/taie- tulemused on kajastatud 2024 aasta fookusvaldkonnad seirearuandes. 5. TAIE 5. 2021. a käivitati ümberkujundatud fookusvaldkondade rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse teekaardid programm. https://hm.ee/korghari 6. TAIE arengukava kohaselt toetatakse dus-ja-teadus/teadus- üleminekut lineaarselt majandusmudelilt ja- ringmajandusele, ettevõtjate ärimudelite arendustegevus/taie- kohandamist vähese süsinikdioksiidiheitega, fookusvaldkonnad ringmajandust soosiva, kestliku ja keskkonnasäästliku tehnoloogia arendamiseks ja rakendamiseks (sh selleks vajalike oskuste 7. TAIE arendamise kaudu). Lisaks on nimetatud fookusvaldkondade tegevused kavandatud Eesti taastekava raames, teekaardid sh oskuste arendamiseks rohe- ja digipöörde https://hm.ee/korghar elluviimiseks www.rrf.ee idus-ja-teadus/teadus- 7. Väljavaateid ja tegevusi rahvusvahelise ja- koostöö tõhustamiseks TAIE arendustegevus/taie- fookusvaldkondades kirjeldatakse TAIE fookusvaldkonnad fookusvaldkondade teekaartidel. Haridus- ja teadusminister ning ettevõtluse ja infotehnoloogia minister kiitsid teekardid heaks 25.11.2022 käskkirjaga. 1.2 Riiklik ERF v) digitaalse JAH Kehtestatud on riiklik või piirkondlik 1. JAH 1. Eesti lairiba plaan Riiklik lairibakava nimega „Eesti Lairiba Plaan või ühendatuse lairibakava, mis hõlmab järgmist: 1a. JAH 2030 2030“ avaldati 19. jaanuaril 2023: Eesti lairiba piirkondlik parandamine 1. investeerimispuudujäägi hinnang, plaan 2030. 1b. JAH lairibakava millega tuleb tegeleda, et tagada 2. JAH kõigile liidu kodanikele juurdepääs 1. Detailsem investeerimispuudujäägi uuring väga suure läbilaskevõimega 2a. JAH valmis 2024. aastal: Uuringud | Tarbijakaitse ja võrkudele29, põhinedes järgneval: 2b. JAH Tehnilise Järelevalve Amet 29 Kooskõlas artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud eesmärgiga, mis on koostoimes põhjendusega 24 [ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik]. 145 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele a) a) hiljutine olemasoleva era- ja avaliku 2c. JAH taristu ning teenusekvaliteedi 3. JAH 1a. Kaardistamine väga suure läbilaskevõimega kaardistamine30 lairiba kaardistamise juurdepääsuvõrkude osas viidi läbi ajavahemikus 4. JAH standardnäitajate abil; 30.09 – 01.11.2024 (Lairiba viies etapp (2025- b) b) konsultatsioon kavandatavate 5. JAH 2029) | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve investeeringute üle vastavalt riigiabi Amet). nõuetele. Kaardistamine 5G koridoride jaoks viidi läbi 2. Kavandatud riikliku sekkumise perioodil 1.11.2024- 31.12.2024. 5G arendamise selgitus jätkusuutlike toetamine peamistel transpordikoridoridel | investeerimismudelite alusel, mis: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet a) a) suurendab taskukohasust ja ligipääsu avatud, kvaliteetsele ja 1b. Avalik konsultatsioon väga suure tulevikukindlale taristule ja läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude osas viidi teenustele; läbi ajavahemikus 21.01 – 23.02.2025 (Lairiba b) b) kohandab finantsabi viies etapp (2025-2029) | Tarbijakaitse ja võimalusi kindlaks tehtud Tehnilise Järelevalve Amet). turutõrgetega; c) c) võimaldab ELi, riiklikest Avalik konsultatsioon 5G toetamiseks peamistel või piirkondlikest allikatest transpordikoridoridel turutõrke piirkondades pärit erinevate viidi läbi perioodil 05.03.2025 - 10.04.2025. 5G rahastamisvormide arendamise toetamine peamistel täiendavat kasutust. transpordikoridoridel | Tarbijakaitse ja Tehnilise 3. Meetmed väga suure läbilaskevõimega Järelevalve Amet. võrkude nõudluse ja kasutuse toetamiseks, sealhulgas meetmed nende kasutuselevõtu hõlbustamiseks, 2. Asjakohased riiklikud sekkumistingimused eelkõige ELi direktiivi kiire toetuste taotlemiseks kehtestatakse ministri elektroonilise side võrkude määrusega. kasutuselevõtukulude vähendamise 2a. Eestis on hõredalt asustatud piirkondades meetmete kohta31 tõhusa rakendamise umbes 60 000 majapidamist, kus väga suure kaudu. läbilaskevõimega võrkude rajamiseks on vaja 4. Tehnilise abi ja ekspertide nõustamise riigi abi. 5G-koridoride ja piirkondade turutõrked mehhanismid, näiteks määratakse kindlaks riiklikus lairibakavas. lairibakompetentsi büroo, et https://www.netikaart.ee tugevdada kohalike sidusrühmade 2b. Konsultatsioonid huvirühmadega parima suutlikkust ja nõustada projekti investeerimismudeli leidmiseks kestsid 2021. a elluviijaid. 30 Kooskõlas artikliga 22 [ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik]. 31 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/61/EL (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0061&from=ET). 146 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 5. Seiremehhanism, mis põhineb lairiba suveni. Nende tulemusena jõuti järeldusele, et kaardistamise standardnäitajatel. raha tuleks eraldada lairibavõrkude katvuse piirkondlike erinevuste põhjal. Rahaline abi jätkub tõenäoliselt eraettevõtjate jaoks kapitalitoetuse vormis, mida antakse avatud taotlusvoorude kaudu. 2c. Tulevased riigiabimeetmed hõlmavad kõiki sobivaid saadaolevaid rahastamisallikaid. Riiklikku kaasfinantseerimist ei ole veel otsustatud ja toetuse taotlejad peavad tasuma 30% omafinantseeringu. 3. EL direktiiv kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta võeti Eesti riigisisesesse õigusesse üle 2016. a. Bürokraatiaga seotud kulude vähendamiseks tehti asjakohastes õigusaktides ka täiendavaid muudatusi. Näiteks uute fiiberoptiliste kaablite paigaldamiseks olemasolevatele elektripostidele ei ole vaja kohalikult omavalitsuselt lisalube taotleda ning kui rajatakse kaabelliin, mis ühendab lairibavõrgu lõpp-punkti ja lõppkasutajate ruumes asuvat pääsupunkti, ei ole vaja kohalikku omavalitsust teavitada. 4. Lairiba kompetentsibüroo ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mis rakendab kooskõlastustegevust koos teiste asjaomaste asutustega: Rahandusministeerium (regionaalareng, riigiabi, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid jne), Maaeluministeerium (maaelu areng), riigi reguleeriv asutus (kaardistamine, turuanalüüs, juurdepääsu reguleerimine). 5. Eesti riigi reguleeriv asutus haldab andmebaasi, kus saab jälgida lairibaühenduse kiiruse aadressitaseme andmeid (www.netikaart.ee). 2.1 ERF ja i) JAH 1. Vastavalt direktiivi 2018/844 (millega 1. JAH „Hoonete 1. 09.07.2020 võeti vastu riiklik hoonete Strateegilin Ühtek energiatõhususe muudetakse direktiivi 2010/31/EL 1a. JAH rekonstrueerimise rekonstrueerimise strateegia, millest teavitati e uuluv edendamine ja hoonete energiatõhususe kohta ja pikaajaline Euroopa Komisjoni (energiatõhususe direktiivi 147 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele poliitikaraa usfon kasvuhoonegaasi direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe 1b. JAH strateegia“ 2012/27/EL artikkel 4 ja Eesti energiamajanduse mistik d (ÜF) de heitkoguste kohta) nõuetele on vastu võetud riiklik 1c. JAH (https://ec.europa.e korralduse seaduse § 4). elamute ja vähendamine hoonete rekonstrueerimise pikaajaline u/energy/sites/ener 1a. Strateegia sisaldab energiatõhususe direktiivi 2. JAH mitteeluho strateegia elamute ja mitteeluhoonete /files/documents/ee 2018/844/EL artikli 1 lõike 2 punkti 2a nõudeid. onete riikliku elamufondi rekonstrueerimise _ltrs_2020.pdf) Vajalik analüüs on osaliselt kirjas Eesti energiatõh toetamiseks, mis: „Energiamajanduse arengukavas aastani 2030“. ususe a. hõlmab soovituslikke vahe-eesmärke „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise „Energiamajanduse kordasead 2030., 2040. ja 2050. aastaks; strateegia“ alapeatükis 7.1 on määratletud arengukava aastani mise eesmärgid olemasolevale hoonefondile (2030. a b. annab soovitusliku ülevaate 2030“ toetamisek 22%, 2040. a 64% ja 2050. a 100%). rahalistest vahenditest strateegia (https://www.mkm. s rakendamise toetamiseks; ee/media/99/downl 1b. Nõue on täidetud „Hoonete c. määratleb tõhusad mehhanismid oad) rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga“ hoonete rekonstrueerimisse (alapeatükid 7.2 ja 10.5). Rahalised vahendid tehtavate investeeringute strateegia elluviimiseks lepitakse kokku iga- Ehitusseadustik edendamiseks. aastase riigieelarve strateegia protsessi käigus. https://www.riigite 2. Energiatõhususe parandamise meetmed ataja.ee/akt/105032 1c. Nõue on täidetud uue „Hoonete vajaliku energiasäästu saavutamiseks 015001?leiaKehtiv rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga“. Tõhusaid mehhanisme investeeringute Ehitusseadustiku ja edendamiseks on kirjeldatud 1. ja 10. peatükis. planeerimisseaduse 2. Nõue on täidetud energiamajanduse rakendamise seadus korralduse seaduse https://www.riigite (https://www.riigiteataja.ee/akt/10910202000 ataja.ee/akt/127042 9) 8. peatükis. Valitsuse meetmed 022004?leiaKehtiv energiatõhususe edendamisel ja energiateenuste arendamisel ning „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“ 10. peatükk. Meetmed (https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/ documents/ee_ltrs_2020.pdf). 2.2 ERF ja i) JAH „Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast 1. JAH „Eesti riiklik energia- 1. Nõuded on täidetud „Eesti riiklikus energia- ja Energiasekt ÜF energiatõhususe aastani 2030“ teavitatakse komisjoni ja kliimakava aastani kliimakavas aastani 2030“, mis esitati Euroopa 2. JAH ori edendamine ja vastavalt määruse (EL) 2018/199932 artikli 3 2030“ Komisjonile detsembris 2019. haldamine kasvuhoonegaasi sätetele ja kooskõlas Pariisi kokkuleppe https://ec.europa.eu/e 2. Riiklik energia- ja kliimakava sisaldab kohaste kasvuhoonegaaside heitkoguste nergy/sites/default/fil eesmärke ja meetmeid vähese 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1). 148 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele de heitkoguste vähendamise pikaajaliste eesmärkidega ning es/documents/ee_final süsinikdioksiidiheitega energia edendamiseks 3. vähendamine see hõlmab järgmist: _necp_main_ee.pdf peatüki. „Poliitikasuunad ja meetmed“ ja 1. kõik selle lisas I esitatud vormis alapeatüki 5.3 „Investeerimisvajaduste nõutavad elemendid33; ülevaade“ kohaselt. 2. ülevaade kavandatud rahastamisvahenditest ja mehhanismidest vähese süsinikdioksiidiheitega energia edendamiseks. 2.3. ERF ja ii) JAH Võetud on meetmed, mis tagavad järgmise: 1. JAH „Eesti riiklik energia- 1. Eesti on täitnud 2020. a eesmärgi (25%) Taastuvene ÜF taastuvenergia 1. Vastavus 2020. aasta siduvale riiklikule 2. JAH ja kliimakava aastani taastuvate energiaallikate osakaaluks rgia edendamine taastuvenergia eesmärgile ja sellele 2030“ energia summaarses lõpptarbimises kasutamise kooskõlas taastuvenergia osakaalule kui lähtetasemele https://ec.europa.eu (2019. a 31,89%, 2020. a esialgsete tulemuslik direktiiviga (EL) kuni 2030. aastani või on võetud täiendavaid /energy/sites/defaul tulemuste kohaselt >35%). Sealhulgas on edendamin 2018/2001, meetmeid, kui lähtetaset ei ole säilitatud t/files/documents/e Eestis taastuvenergia osatähtsus soojuse ja e eri sealhulgas selles kauem kui ühe aasta jooksul kooskõlas e_final_necp_main_e jahutuse sektoris (2019. a 52,28%) kõrgem sektorites sätestatud direktiiviga (EL) 2018/2001 ja määrusega e.pdf direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 23 lõike 2c ja kogu säästlikkuse (EL) 2018/1999. kohasest tasemest (50%). Eesti 2030. a liidus kriteeriumidega riiklik energia- ja kliimakava esitati Euroopa 2. Kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 ja https://www.riigite Komisjonile detsembris 2019. määruse (EL) 2018/1999 nõuetega ataja.ee/akt/109102 2. Direktiiv (EL) 2018/2001 võeti Eesti taastuvenergiaallikate osakaalu 020010?leiaKehtiv õigusaktidesse üle energiamajanduse suurenemine kütte- ja jahutussektoris korralduse seadusega. vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artiklile https://www.riigiteataja.ee/akt/10910202 23 0010?leiaKehtiv 2.4 Tõhus ERF ja iv) JAH Kehtestatud on riiklik või piirkondlik 1. JAH 1. Hädaolukorra 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse katastroofi ÜF kliimamuutusteg katastroofide riskijuhtimiskava, mis on 2. JAH riskihindamise nr 1313/2013/EL kohane riiklik hädaolukorra de a kohanemise, koostatud riskihinnangute põhjal, võttes koondanalüüs - riskihindamise koondanalüüs esitati komisjonile 3. JAH riskijuhtimi katastroofiohtud nõuetekohaselt arvesse kliimamuutuste https://www.sisemi detsembris 2020. se e ennetamise ja võimalikku mõju ja olemasolevaid nisteerium.ee/sites/ 2014. a koostas Eesti Keskkonnaagentuur raamistik vastupanuvõime kliimamuutustega kohanemise strateegiaid, default/files/disaste kliimakriteeriumite aruande, milles määratleti edendamine, ning see hõlmab järgmist: r_risk_management_ kliimaohtudena tormid, ulatuslikud metsa- ja võttes arvesse maastikutulekahjud, äärmuslik temperatuur ja 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013. 149 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele ökosüsteemil 1. peamiste ohtude kirjeldus, mida on summary_of_estonia üleujutused tiheasustatud piirkondades. 2020. a põhinevaid hinnatud vastavalt otsuse nr _2020_final.pdf koostati kooskõlas riikliku hädaolukorra lähenemisviise 1313/2013/EL34 artikli 6 lõike 1 seadusega (HOS) ja võttes arvesse sätetele, kajastades praegust ja kliimamuutustega kohanemise arengukava „Kliimamuutustega muutuvat riskiprofiili. Hinnang põhineb aastani 2030 uued hädaolukorra lahendamise kohanemise kliimaohtudest tulenevalt plaanid, mis on üksnes asutusesiseseks arengukava 2030“ kliimamuutuste prognoosidel ja kasutuseks. Üldsusele avaldatakse riskianalüüsi https://envir.ee/klii stsenaariumidel; osana riskiankeet. mamuutustega- 2. katastroofide ennetamise, valmisoleku ja kohanemise- Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava reageerimismeetmete kirjeldus arengukava aastani 2030 tuvastatud peamiste ohtude (https://envir.ee/media/925/download) ja selle kõrvaldamiseks. Meetmeid rakendusplaani ettepanek prioriseeritakse proportsionaalselt Eesti tuleviku (https://envir.ee/media/926/download), mis on ohtude ja nende majandusmõjuga, kliimastsenaariumid praegu läbivaatamisel, käsitlevad mh vajadust suutlikkuse puudujääkide35, https://www.klab.ee arendada erinevaid päästevõimekusi, nagu tulemuslikkuse ja tõhususega, võttes /wp- metsatulekahju kustutamine, riskidest arvesse võimalikke alternatiive; content/uploads/sit teavitamine jne. 3. teave ennetamise, valmisoleku ja es/4/2016/04/2016 reageerimisega seotud käitus- ja -04-07- 2. HOS § 9 loetleb sündmused, mis võivad viia hoolduskulude katmiseks saadaolevate KAUR_Lopparuanne. hädaolukorrani ja nõuavad riskianalüüsi, rahastamisvahendite ja -mehhanismide pdf vastutaja määrab VV. Juhised hädaolukorra kohta. riskianalüüsi läbiviimiseks (sh ennetus-, Riiklik hädaolukorra valmisoleku ja reageerimismeetmete seadus – prioriseerimiseks) - https://www.riigite https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021004 ataja.ee/akt/118062 . Üldsusele juhis – 021003?leiaKehtiv https://www.rescue.ee/et/metsa-ja- maastikutulekahju, https://www.olevalmis.ee/ . 2. Eesti esitas 1313/2013/EL art. 6 kohase katastroofiriskide juhtimise kokkuvõtte Siseturvalisuse kava katastroofiriski- ja võimekuse hindamise https://www.sisemi tulemustega DG ECHO-le 30.12.2020. HOS § 9 nisteerium.ee/stak2 järgi otsustab vastutav ministeerium 030 hädaolukorra ärahoidmise meetmed. Siseturvalisuse HOS § 15 ja VV määrus nr 78 (29.07.2021) loetleb programm 2022- hädaolukorda põhjustavad sündmused, mille 2025 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1313/2013 liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta. 35 Otsuse 1313/2013 artikli 6 punktis b nõutava riskijuhtimissuutlikkuse hindamise kohaselt. 150 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele https://www.sisemi kohta koostatakse reageerimisplaan ja määrab nisteerium.ee/media vastutaja. /754/download Eesti on analüüsinud kõiki riske, sh metsatulekahjude ohtu. Meetmed on Katastroofiriskide kliimamuutustega kohanemise kavas 2030 ja juhtimise kokkuvõte siseturvalisuse programmis 2022–2025. https://www.sisemi Üleujutusriski maandamine ja plaanid - nisteerium.ee/media https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uleuju /1451/download tused. Tormist tingitud 3. Hädaolukordade ennetamise, ettevalmistamise üleujutuse ja reageerimise tegevus- ja hoolduskulud riskiankeet kaetakse riigieelarvest. Suuremate