Vastuskiri

Õiguskomisjon Riigikogu Meie 09.12.2025 nr 1.1-21/5308-1 [email protected] Vastuväide Eesti Linnade ja Valdade Liidu arvamusele eelnõu SE 691 osas Eesti Linnade ja Valdade Liit andis asjaõigusseaduse § 126 ja notari tasu seaduse muutmise seaduse (SE 691) kohta arvamuse, mille kohaselt nad ei toeta eelnõud ning tõid välja peamised põhjused, millele eelnõu algataja vastab küsimuste järjekorras. 1) Ülesannete ja kulude nihutamine KOVidele ilma õigusliku finantsgarantiita. Eelnõu tulemusel jäävad KOVide kanda loovutatud kinnisasjadega (sh korteriomanditega) seotud tegevused ja kulud, kuid õiguslikult siduvat rahastamise garantiid ei ole. See on vastuolus PS § 154 ja § 157 lõikest 2 ning Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 9 põhimõtetega, millele osutasime ka varasemates märkustes. Esitatud selgitused ei kõrvalda seda riski. Üksnes RES-i tasandil antud lubadused ei asenda seadusest tulenevat finantsgarantiid. Hindame pakutud taotlusvoorude mahtu ebapiisavaks võrreldes ülesande ulatusega ning ei loo püsivat katet ülalpidamis-, omandamise-, ümberkorraldamis- ja lammutuskuludele kogu Eestis. Ei saa nõustuda väitega, et kindel õiguslik finantsgarantii peab tingimata sisalduma samas muudetavas seaduses. Õigusloomes viidatakse samas muudetavas seaduses sellisele kulude hüvitamisele üksnes täielikult uue riikliku ülesande andmise puhul, millega antud hetkel tegemist ei ole, vaid tegemist on nii riigi kui KOV segapädevuses oleva ülesandega. Elamumajanduse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne (KOKS § 6 lg 1) ning 2025.a moodustasid üle 77% loovutavat varadest korteriomandid. Lähimuse põhimõttest, ehitusseadustikust ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest tulenevalt on kohalikel omavalitsustel ka paremad võimalused loovutatud varade haldamiseks, vajadusel nende lammutamiseks või maja elanike sotsiaalvajaduste rahuldamiseks enne loovutamistehingu lõpuleviimist. Samas on ja jääb tühjenevate kortermajade ja tagajärjena varadest loobumise probleem üleriiklikus plaanis ka riigi lahendatavaks kohustuseks, mistõttu on ka käesoleva eelnõu raames kohalike omavalitsuse üksuste riigipoolne finantseerimise mehhanism ette nähtud riigieelarve seadusega. Loobutud vara esimese aasta ülalpidamiskuludeks kui probleemide lahendamiseks (nt inimeste ümberasustamine ja tühjade hoonete lammutamine) on 2026. aasta riigieelarvesse planeeritud 1 miljon eurot ning riigi eelarvestrateegias veel 5 mln eurot aastateks 2027−2029. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Sõltuvalt meetmete rakendamise tempost, tegelikest kuludest või vajadustest, on võimalik järgnevate aastate eelarveprotsessides planeerida eelarvesse muudatused. Kokkuvõttes, põhiseadusliku riive küsimuse saavad kohalikud omavalitsused tõstatada alles juhul, kui riigipoolne finantseerimine peaks tõepoolest katkema. 2) Eelnõu tegelik ulatus on laiem kui korteriomandid, kuid meetmed on piiratud. Seletuskiri käsitleb loovutamist kui kõiki kinnisasju hõlmavat nähtust aga ettenähtud toetusmeetmed on kavandatud vaid korteriomandite tarbeks. Vaidlus, et muu vara loovutamine on „äärmiselt väike“, ei kõrvalda riski ega anna õiguslikku kaitset KOVidele – eelnõu peab katma kogu reguleerimisala, mida see sisuliselt mõjutab. Valdav osa loovutatud probleemsest kinnisvarast on olnud korteriomandid kortermajades: aastatel 2011−2025 on riigile loovutatud 644 kinnisasja, neist 78% on korteriomandid ja 22% muu kinnisvara. Seetõttu on toetusmeetmed kavandatud küll peamiselt korteriomandite ja probleemsete kortermajade ümberkujundamisele mõeldes, kuid ei ole piiratud vaid selle sihtotstarbega. 3) Pilootprojekti järeldused ei õigusta kulude kandmise süsteemset ülekandmist. Riigi toodud näited ja pilootprojekti kogemus näitavad, et KOV on paratamatult „keskne lahendaja“ – sellest ei järeldu, et KOV peab kandma finantsriski ja püsikulud ilma seadusliku ja täismahus rahastuseta. Ei saa nõustuda selle väitega (vt väite nr 1 vastust). Finantsriski ja püsikulude katmist jagavad nii KOV kui riik. Vajalik rahastus on ette nähtud nii riigi eelarvestrateegias kui riigieelarves (mis on samuti seadus). Iga-aastase riigieelarve võtab vastu Riigikogu. Samas ei ole võimalik kuidagi hinnata „täismahus“ rahastust ja planeerida kulusid muutuvas ühiskonnas prognoosmeetodil pikemale perioodile ette. Seda ei võimalda ka riigieelarve baasseadus. Riigieelarve koostamisel on kindlad reeglid, arvestama peab reaalsete prognooside ja võimalustega ning seetõttu ei saa tänasel päeval hinnata vajaminevaid rahalisi vahendeid kümneteks aastateks ette, mistõttu ongi esialgne rahastus prognoositud aastani 2030, mil on võimalik hinnata omavalitsuste kaupa vahepealsete aastate tegelikku kinnisasjadest loobumise hulka ja vajaminevate kulude suurust. Praegused prognoosid ja mahud on arvestatud parima teadmise, ja konkreetsete andmete alusel: riigi seniste vajaduste ja kuludega loovutatud kinnisvaraga tegelemisel, viidatud pilootprojekti kogemusi, samuti Ida-Viru maakonna tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeetme rakendamise kogemusi ja kulusid. 4) Piiratud asjaõiguste/hüpoteekide probleem jäetakse lahendamata. ELVL juhtis tähelepanu, et KOV ei saa tagada avalikku kasutust (teed/haljasalad), kui kinnisasju koormavad servituudid, kasutusõigused või hüpoteegid; tegime ettepaneku lahendada see samas paketis. Ilma selge ja kohese õigusliku lahenduseta ei ole KOVidel võimalik ülesandeid täita. Kinnisasjast loobumise välistusena on eelnõus juba sees nii kinnistu koormamine kasutusõigustega (isiklik kasutusõigus, kasutusvaldus) (§ 126 lg 11 p 3) kui ka kinnistu koormamine hüpoteegiga (§ 126 lg 11 p 2). 2 Küll ei ole eelnõus tõepoolest välistatud kinnisasja loovutamist, kui see on koormatud servituutidega. Seda põhjusel, et üldjuhul on servituudid vajalikud ka kinnisasja omanikule ja avalikkusele (nt tehnovõrkude servituudid). Teatud juhtudel võib nt teekinnistu olla koormatud lähedalasuva kortermaja korteriomanike kasuks, kuid see ei keela ega takista kinnisasja kasutamist ka avalikes huvides. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister 3