Statistikaameti 2026.−2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu

Lisa 3. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Kliimaministeerium 1. Uue perioodi statistikaprogrammi planeerimise protsessis on Arvestatud selgunud, et Statistikaamet on varasemalt jätnud Euroopa Liidu 1. Arvestame. Punktis toodud näitajaid avaldame (Eurostat) kohustuslikud statistikatööd SHARES, BIOMASS, CHP, alates 2026. a riikliku statistikana. Kuna DHDC ning CIELE ja CIGAS) tehtavate tööde loetellu statistikaametile on esmaselt kohustuslik vaid integreerimata ning ei kavanda seda ka „Statistikaameti 2026-2030. statistika, mis tuleneb EL statistikamäärustest. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ eelnõus. Selgitame veelkord, Muid, poliitikavaldkondade õigusaktidest et nimetatud statistikatööd on Eestile EL õigusest tulenevalt tulenevaid aruandluskohustusi soovitame kohustuslikud ning need tuleb Statistikaametil liidestada edaspidi ametiga väga varases faasis läbi statistikatööde loeteluga ning vastavalt vajadusele ka eelarve rääkida, et saaksime koos tagada selle statistika planeerida. Eelnõust puudu olevad eelnevalt nimetatud riiklikud tegemise võimekuse. Selgitame, et kohustused peavad olema osaks riiklikust statistikaprogrammist ning taastuvenergia direktiivist tulenevad näitajaid, palume eelnõud ja statistikatööde loetelu vastavalt täiendada. mille avaldamine kattub Euroopa Eeltoodust tulenevalt jätame Statistikaameti 2026.−2030. aastal statistikamääruste alusel ettenähtutega, oleme tehtavate statistikatööde loetelu eelnõu kooskõlastamata. ka seni avaldanud. 2. Statistikaamet avalikustab mineraalväetiste andmeid toimeainete 2. Mineraalväetiste toimeainete andmete (N, (lämmastik, fosfor, kaalium) kaupa (PM065). Juhime tähelepanu, et P2O5 ja K2O) avaldamine tabelis PM065 on vastavalt teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise seni lähtunud kasvuhoonegaaside inventuuri direktiivi 2016/2284 raames ammoniaagi heitkoguste nõuete vajadustest ja sellega seotud kokkuleppest kohaseks arvutamiseks on andmed vajalik esitada mineraalväetiste Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi liikide kaupa (karbamiid, N, NP, NPK, NK jne). (REM), Kliimaministeeriumi ja Eurostatiga. 3. Esitame märkuse transpordi üldandmete statistika näitajate Viimastel aastatel on nende andmete avaldamise lõpetamise kohta. „/… Transpordi üldandmete statistikat avaldamise aluseks olnud Maaelu avaldatakse Statistikaameti asemel muudes allikates või sel Teadmuskeskuse (METKi) põllumajandusliku puuduvad tarbijad, mistõttu arvatakse see statistika programmist raamatupidamise andmebaasi (FADN) välja. Sellise statistika hulka kuuluvad veondusettevõtete andmestiku järgi arvutatud muutuse indeksid. sõitjatevedu ja sõitjakäivet, kaubavedu ja kaubakäivet kajastav Otse ei ole neid andmeid kasutatud seetõttu, et statistika ning trammide ja trollide statistika. Amet lõpetab ka FADN uuring põhineb väikesel, ainult bussiveo statistika riikliku statistika koosseisus avaldamise, viimase ettevõtjaid katval mittejuhuslikul valimil. Koos puhul on ametil võimalik andmeid Regionaal- ja indeksitega rakendatavad statistilise Põllumajandusministeeriumile tellimustööna pakkuda.“. Regionaal- küsimustikuga kogutud mineraalväetiste ja Põllumajandusministeerium ei koonda linnaliinide ja baasandmed vajaks küll ka uuendamist, aga see kommertsliinide sõitjateveo statistikat – ainult riigieelarve toetusega teema on mõistlik lahendada koos e- maakonnaliinide ja rongisõitjate statistikat. Ühistranspordi reformi ja põlluraamatu käimasolevate arendustega. Transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärkide kontekstis on siiski REMi poolt küsitud kujul veelgi detailsemaid vaja statistilist tervikpilti, kuidas erinevad ühistransporditeenuste andmeid põllumajanduse sisendite ja väljundite tellijad ja pakkujad (linna-valla liinid, maakonnaliinid, tramm-troll, määrus (SAIO) ei sisalda ja praeguse rongid, kommertsliinid, tellimusveod) sõitjaid veavad. metoodika järgi ei ole sellise info saamine Statistikatööde loetelus on endiselt bussi-, sõiduauto- ja rongiga kahjuks ka võimalik. Kui riigil on selliseid sõitjate osatähtsuse näitajate avaldamine. Juhime tähelepanu, et andmeid tarvis, siis oleks neid kõige parem nimekirjast on puudu trammiga sõitjate arv, ning teiseks teeme saada kõigi põllumajandustootjate osas ettepaneku jätkuvalt Statistikaametil koondada ja avaldada koondatavast e-põlluraamatust. Praegune sõitjateveo arvu andmed kõikide ühistranspordiliikide lõikes. lahendus, kus e-põlluraamatu andmeid Esitame ka ettepaneku täiendavat statistikat koguda uute kogutakse ainult keskkonnasõbraliku toetuse liikuvusteenuste kohta sõidukite, jalgrataste ja elektritõukerataste taotlejatelt, ei võimalda ainult selle alusel ringluse ja lühirendiga tegelevatelt ettevõtetelt: - lühirenditeenuseks väetiste kasutuse kohta usaldusväärset mõeldud sõidukite (1) sõiduauto, kaubik, 2) jalgratas, elektrijalgratas, statistikat teha. Lisaks koondatakse e- elektritõukeratas, või pisimopeed) arv; - lühirenditeenuste sõitude põlluraamatu andmeid ka nende üksuste osas (laenutuste) arv; - lühirenditeenuse sõtjakäive. Eelnõu seletuskirja sel aastal esimest korda ja eeldatavalt vajab täiendamiseks lisame, et toetame käesoleval hetkel Statistikaametit ja kvaliteet veel parendamist. Vajali statistika eveoselehtede teenusepakkujaid vähendamaks andmeesitajate eeldaks andmete kogumist osaliselt statistilise halduskoormust, et kasutada ära e-veoselehtedel olevaid andmeid. küsimustikuga ja lisaks ka e-põlluraamatus Eelnõu seletuskirjas transpordi valdkonna juures soovitame lisada esitatud andmete osas tõhusat kontrolli. See andmete kaupa täpsustused („senised andmetarbijad on suunatud tekitaks andmeesitajates pahameelt tunnetatud alternatiivsete andmeallikate juurde“, Transpordi üldandmete dubleerimise tõttu ja tekitaks olulisi lisakulusid. statistikat avaldatakse Statistikaameti asemel muudes allikates“), Selle vältimiseks oleks ainuke mõistlik millised need „alternatiivsed“ ja „muud“ allikad on (esitada ka URL lahendus, et PRIA koondaks e-põlluraamatu viide). projekti käigus edaspidi põllumajandustootjate andmed tervikuna ja tagaks (juba sisestamisel) ka nende andmete kontrolli. Siis oleks edaspidiseks allikas olemas ka statistika tegemiseks. 3. Statistikaamet on seoses halduskoormuse vähendamise ja eelarvekärbetega üle vaatamas riiklikku statistikat, mille avaldamine pole EL õigusaktidega kohustuslik ning võtnud  eesmärgiks mittekohustuslikku statistikat halduskoormuse vähendamiseks enam mitte teha. Kui poliitikakujundamiseks on varem riikliku tellimuse alusel programmi koosseisus avaldatud ja nüüd eeltoodud põhjustel kärbitavat statistikat endiselt tarvis, oleme valmis seda tasuliste tellimustöödena tegema, kuid selleks on kindlasti vaja laiendada ka statistikaks vajalikke andmeallikaid ning saada avaliku või erasektori poolt juba kogutud andmetele juurdepääs. Kultuuriministeerium Kooskõlastatud märkusteta Majandus- ja 1. Alates 2027. aastast on riigil kohustus esitada Euroopa Arvestatud osaliselt Kommunikatsioonimini Komisjonile miinimumpalga saajate arv ja nende osakaal 1. 2025. aasta algul tegime majandus- ja steerium kõikidest töötajatest. Palume lisada see riiklike statistikatööde kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) nimekirja. Alates 01.10.2025 on Euroopa Parlamendi ja nõukogu hinnapakkumise seoses miinimumpalga saajate direktiivi (EL) 2022/20411 artikli 10 kohaselt liikmesriikidel statistikaga. Sellise statistika arvutamine nõuab kohustus esitada Euroopa Komisjonile korrapäraselt järgmised metoodilisi arendusi, mida statistikaamet ei ole andmed: 1. kollektiivläbirääkimiste hõlmatuse määr ja selle võimeline oma kuludest tegema. 2025. a muutused; 2. miinimumpalga määr; 3. miinimumpalgaga septembris edastas MKM ametile info, et nad hõlmatud töötajate osakaal. Statistika tuleb esitada soo, vanuse, saavad rahandusministeeriumi käest 12 kuu puude, ettevõtte suuruse ja sektori lõikes, kui selline teave on keskmised miinimumpalga saajate andmed kättesaadav. Esimene aruanne peab hõlmama aastaid 2021, 2022 ning selle osas kohtutakse ja 2023 ning tuleb esitada Euroopa Komisjonile hiljemalt 1. rahandusministeeriumiga (RaM). Oleme oktoobriks 2025. Edaspidi toimub aruandlus iga kahe aasta valmis endiselt arendama uue metoodika selle tagant. Kollektiivläbirääkimiste hõlmatuse määra kogub ja statistika tootmise jaoks, kuid selleks on vaja avaldab Statistikaamet juba täna Tööelu-uuringuga (TEU). Küll riigieelarverahastust. aga ei ole hetkel avalikult kättesaadavat statistikat 2. Oleme selgitanud majandus- ja miinimumpalgaga hõlmatud töötajate arvu ja osakaalu kohta kommunikatsiooniministeeriumile, et kärbete kõikidest töötajatest, mistõttu palume nende avaldamine lisada tõttu on selle uuringu läbi viimiseks vaja riiklike statistikatööde nimekirja alates 2027. aastast. lisarahastust. Ministeeriumile on tehtud hinna- 2. Tööelu-uuringu andmed on vajalikud ELi, ILO ja OECD pakkumine uuringu läbi viimiseks, lisaks aruandluseks. Palume lisada TEU 2027. a riiklike statistikatööde pakutud alternatiivse osade andmete kogumise nimekirja. Kuigi Lisas 3 on välja toodud, et töövaldkonna jaoks. 16.10.2025 toimub kolmepoolne andmed hõlmavad muu hulgas ka töö- ja tööajakorralduse, kohtumine: MKM, RaM ja statistikaamet.  töötervishoiu ja kollektiivse töösuhete andmeid, siis juhime 3. Saame asuda arutellu võrdõiguslikkuse tähelepanu, et Lisas 4 ei ole kajastatud TEU uuringul põhinevaid volinikuga. Statistikaamet soovib juhtida andmetabeleid. TEU on ainus allikas, mis käsitleb tähelepanu, et direktiive tuleb kohaldada Eesti süstemaatiliselt töökorraldust, tööohutust ja kollektiivseid õigusesse ning direktiivist tulenevatele töösuhteid. Statistikaamet teavitas 2025. aasta veebruaris muudatustele või kohustustele tuleb leida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit (MKM) ja riigieelarverahastus. Teeme ettepaneku, et Sotsiaalministeeriumit (SoM), et seoses riigieelarve kärbetega edaspidi kaasataks statistikaamet direktiivide eemaldatakse 2027. aastaks planeeritud TEU statistikatööde ülevõtmisel juba selles etapis, et saaks nimekirjast. Selgitame, et tegemist on strateegiliselt olulise kavandada rahastus direktiivi näitajate tootmise uuringuga, mille katkestamine seab ohtu rahvusvaheliste jaoks. Statistikaametile ei ole direktiividest kohustuste täitmise ja tööelu valdkonna tervikuna, eriti töösuhete tulenevate nõuete täitmine kohustuslik, vaid ning töökeskkonna valdkondade teadmuspõhise arendamise ja lisatöö. poliitikakujundamise järjepidevuse. TEU andmed on vajalikud 4. Statistikaamet ei ole teinud Eesti tööjõu- nii EL-i õigusaktidest tulenevate kohustuste ja rahvusvaheliste uuringus sisulisi metoodilisi arendusi, vaid organisatsioonide aruandluse täitmiseks kui ka siseriiklikult. kvaliteeti puudutavaid arendusi. Euroopa Täpsemalt:  MKMile aruandluskohustuse täitmiseks EL Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) direktiivide alusel (sh miinimumpalga direktiiv, palkade 2019/1700 lisa II määratleb täpsusnõuded, läbipaistvuse direktiiv);  MKMile rahvusvahelise seire ja millele kogutav isiku- ja leibkonnastatistika aruandluse koostamiseks (sh ILO ning OECD aruandlus ja peab vastama. Kuna tööjõu-uuringu näitaja andmebaasid, Euroopa sotsiaalharta raportid);  töö- ja "töötute arvu suhe 15–74 aasta vanusesse sotsiaalpoliitika kujundamise ja sotsiaaldialoogi arendamiseks nii elanikkonda" ei vasta täpsusnõudele, on avaliku sektori asutustele kui ka sotsiaalpartneritele;  statistikaamet alates 2025. aasta I kvartalist töötervishoiusüsteemi arendamiseks ning tööst tingitud muutnud valimidisaini selliselt, et vähendati terviseprobleemide ennetamiseks;  teadus- ja arendustegevuse 75a ja vanemate inimeste osa valimis ja ning võrdlusuuringute jaoks (sh näiteks hetkel käimasolev MKMi suurendati 15-74a inimeste osa nii, et üldine poolt tellitud tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste kvartaalne valim suureneb 121 inimese võrra. diagnoosimise ja kahjuhüvitamise uuring). Kokkuvõttes on TEU Muudatust rakendatakse järk-järgult igas regulaarne jätkumine kriitilise tähtsusega nii ELi aruandluse kui kvartalis esimest korda vastavale valimiosale, ka siseriikliku poliitikakujundamise jaoks, mistõttu palume mistõttu muudatuse mõju avaldub täielikult 6 säilitada Tööelu-uuring 2027. aasta riiklike statistikatööde kvartali möödudes. Muudatus ei mõjuta nimekirjas. Vastava sisulise ametliku pöördumise on MKM üksikute muutujate kogumise ega avaldamise teinud Rahandusministeeriumile ka 30.07.2025. fakti, vaid kõigi avaldatavate andmete täpsust. 5. Otsus võeti vastu ühiselt rahandus- 3. Palume Statistikaameti aastatel 2026–2030 tehtavate ministeeriumi ja statistikaameti poolt, et statistikatööde loetelu osas konsulteerida ka lõpetada avalikus andmebaasis ETU andmetes võrdõigusvolinikuga. Võrdõigusasutusi (Eestis soolise  võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik) käsitlevate avaliku sektori hõive lõike avaldamine. See direktiivide 2024/14995 ja 2024/15006 artiklite 16 lõike 3 tulenes sellest, et avalikkusele tekitas segadust kohaselt on liikmesriikidel kohustus tagada, et võrdõigusasutustel mitme sarnase numbri avaldamine erineva on juurdepääs võrdse kohtlemise direktiividest (79/7/EMÜ7, metoodika alusel (RaM andmed, palgastatistika 2000/43/EÜ8, 2000/78/EÜ9, 2004/113/EÜ10, 2006/54/EÜ11 ja ning ETU). Maandusmeetmena pakkusime 2010/41/EL12) tulenevate õiguste ja kohustustega seotud välja, et soovi korral edastame MKMile päringu statistikale, kooskõlas riigisisese õigusega, kui alusel ilma lisatasuta andmeid edasi. Avalikus võrdõigusasutused peavad sellist statistikat vajalikuks, et anda andmebaasis on edaspidi saadavad andmed üldine hinnang diskrimineerimise olukorrale liikmesriigis ja avaliku sektori kohta palgastatistika tabelites. koostada käesoleva direktiivi artikli 17 punktis c osutatud Statistikaamet soovib, et poliitikakujundamisel aruanded. Artikli 17 punkti c kohaselt avaldavad võrdsusasutused kasutataks samal metoodikal põhinevaid vähemalt iga nelja aasta tagant ühe soovitusi sisaldava aruande andmeid ning oleme valmis osalema või mitu sellist aruannet võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise arendustes. Oleme teemat käsitlenud ka RaM- olukorra ning võimalike struktuursete probleemide kohta oma iga, et liikuda ühtlustamise poole, mis puudutab liikmesriigis. Just struktuurse ebavõrdsuse kirjeldamiseks ja administratiivsetel andmeallikatel põhinevat hindamiseks on vajalik riiklik statistika. Artikli 16 lõike 4 era- ja avaliku sektori hõive statistikat. kohaselt peavad liikmesriigid lubama võrdõigusasutustel anda 6. Ilma ministeeriumi kooskõlastuseta andmete avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele üksustele, sealhulgas avaldamist ei lõpetata. Paar aastat tagasi tegi ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, äriühingutele ja statistikaamet sarnase muudatuse töötasu kodanikuühiskonna organisatsioonidele soovitusi selle kohta, struktuuri uuringu andmetega, kui koos- milliseid andmeid tuleb EL võrdse kohtlemise direktiividest kõlastasime ministeeriumiga avaldavate tulenevate õiguste ja kohustuste kohta koguda. Sellest tulenevalt andmete loetelu ning eemaldasime ebavajaliku. palume teil 2026. a ja hiljem teostatavate riiklike statistikatööde Sama kavatsetakse teha ka statistikas, mis osas konsulteerida ka võrdõigusvolinikuga. puudutab tööandja kulutusi töötajale. 4. Palume täpsustada Eesti tööjõu-uuringu (ETU) statistikas ellu 7. Võtame arvesse tähelepaneku SK22 ja SK23 viidavaid metoodilisi muudatusi. Seletuskirjas on välja toodud, et tabelite osas. Statistikaamet plaanib ellu viia metoodilisi muudatusi 8. Üldpõhimõttena on meie uuringute täismahus tööjõuuuringu statistikas. Palume täpsustada, millised mikroandmed ministeeriumidele ja teadlastele metoodilised muudatused on kavandatud ning kuidas ja milliste lepinguliselt kättesaadavad meie turvalises andmete kogumist ja avaldamist need mõjutavad. Palume selgelt andmetöötluskeskkonnas (teadlaste baas). välja tuua, millised konkreetsed muudatused on kavandatud, et Kogu toodetavat andmestikku statistikaameti saaksime hinnata nende mõju poliitikakujundamisele. avalikus andmebaasis avaldada ei ole 5. Palume selgitada, miks lõpetatakse ETUga kogutavate avaliku kuluefektiivne. Täna ei avalda me andmebaasis sektori hõivatute andmete avaldamine ning kust on edaspidi näiteks Eesti sotsiaaluuringu ja Eesti tööjõu- kättesaadavad võrreldavad avaliku ja erasektori hõivatute  andmed. Seletuskirjas on välja toodud, et Statistikaamet plaanib uuringu lisamoodulite statistikat, kuid need on lõpetada ETUga kogutavate avaliku sektori hõiveandmete kättesaadavad Eurostati andmebaasist. avaldamise. Palume selgitada, miks nimetatud andmete 9. Arvestatud, TU651 on arhiveeritud tabel avaldamine lõpetatakse. Samuti palume täpsustada, kust oleks edaspidi võimalik leida avaliku sektori hõivatute andmeid ning 10. Vt vastust punktile 3. kuidas tagatakse avaliku ja erasektori hõivenäitajate võrreldavus ning aegrea säilimine. 6. Palume täpsustada, milliste tööandja poolt töötajale tehtavate kulutuste andmete avaldamine lõpetatakse. Seletuskirjas on välja toodud, et tööandja poolt töötajale tehtavatest kulutuste andmetest eemaldatakse need, mida tarbijad ei kasuta. Palume täpsustada, millised andmed konkreetselt eemaldatakse ja kuidas nende eemaldamine mõjutab andmete tõlgendamist. 7. Palume täpsustada Lisas 4, milliseid konkreetseid andmetabeleid plaanitakse muuta, milliste tunnuste lõikes ning selgitada muudatuste vajadust. Lisaks juhime tähelepanu, et manuses olevas Exceli failis ei ole võimalik eristada sisulisi muudatusi võrreldes varasemate aastatega. Näiteks on seletuskirjas märgitud, et avaliku sektori hõivatute andmed eemaldatakse, mis Lisa 4 järgi kuulub mitmetes tabelites muutuja „tööandja liik“ alla, mille nimetus säilib senisel kujul, kuivõrd teised selle muutuja alla jäävad tunnused jäävad alles. Seejuures ei ole lisatud täpsustavaid kommentaare, mis võimaldaks aru saada, milliseid andmetabeleid plaanitakse muuta. Kokkuvõttes ei selgu Lisast 4, milliseid sisulisi muudatusi plaanitakse järgmistel aastatel ellu viia. Palume selgitada, milliseid konkreetseid andmetabeleid plaanitakse järgmistel aastatel muuta, mil viisil (milliste tunnuste lõikes), millistel põhjustel ning kuidas need plaanitavad muudatused kajastuvad failis. Ühtlasi juhime tähelepanu, et Lisa 4 sisaldab andmetabelit SK22, mis on arhiveeritud ning mille asemel peaks ilmselt olema andmetabel SK23. 8. Soovitame Statistikaametil vaadata üle andmete levitamise kord, et ei tekiks olukorda, kus andmeid küll kogutakse, aga neid ei avaldata avalikus andmebaasis. Kui maksumaksja on teinud  kulutused andmete kogumiseks, siis on otstarbekas need ka avalikus andmebaasis avaldada. 9. Juhime tähelepanu segadusele tabelite numbritega. Failis "Lisa 4_Statistikatood_EN_lisa_Väljundnäitajad" palume kontrollida, kas tabeli numbri TU651 asemel peab olema number TU550, sest TU651 tabelit kui sellist ei ole Statistikaameti andmebaasis olemas. 10. Palume lisada riiklikku statistikaprogrammi lisaks Eurostati poolt kohustuslikuks tehtud näitajatele ka samade statistikatööde vabatahtlikud näitajad. Mitmel juhul sisaldavad üleeuroopalised uuringud lisaks kohustuslikele näitajatele ka vabatahtlikke näitajaid (näiteks iga kahe aasta tagant tehtav Innovatsiooniuuring või Infotehnoloogiauuring), mida samuti soovitatakse liikmesriikidel koguda ja mida ka paljud liikmesriigid koguvad. Halduskoormuse seisukohalt ei ole mõistlik vabatahtlike küsimuste korral ministeeriumitel sõlmida väikeste summade peale Statistikaametiga eraldi lepinguid neid huvitavate küsimuste küsimiseks. Kuna juba tehtavale statistikatööle üksikute küsimuste lisamine ei muuda antud tööd oluliselt kulukamaks, siis oleks otstarbekas igal aastal küsida vabatahtlike küsimuste puhul neist huvitatud asutustelt, kas huvi on olemas. Kui antud küsimuste kohta huvi ei ole, siis eemaldada need statistikatööde nimekirjast. Vastasel juhul jätkata andmete kogumist. Regionaal- ja 1. Peame väga oluliseks, et riiklike statistikatööde uue 4-aastase 1. Statistikaamet mõistab piirkondliku statistika Põllumajandusministee kava kohaselt ei väheneks riikliku statistika kaudu avaldatav olulisust regionaalpoliitikas. Seetõttu on rium regionaalstatistika, mis on vajalik üleriigilise strateegia „Eesti praeguses mahus piirkondliku statistika 2035“, regionaalse arengu tegevuskava ja valdkonna tegemine plaanis ka edaspidi. Piirkondliku arengukavade seiremõõdikute piirkondlike muutuste jälgimiseks. statistika mahtu võivad siiski tulevikus Vastavate piirkondliku lõikega väljundnäitajate järgi on vajadus mõjutada nii eelarvekärped kui ka vähenevate vähemalt maakondlikus lõikes. Seal, kus valimi suurus vastamismäärade tõttu vähenev andmekvaliteet võimaldab, ka kohalike omavalitsusüksuste ja (amet ei pruugi saada avaldada andmeid, mida asustuspiirkondade tüüpide lõikes. Ilma vastavate piirkondlike on vastavalt konfidentsiaalsusreeglitele pigem mõõdikuteta ei ole võimalik jälgida ka strateegia „Eesti 2035“ vähe. Teisalt otsib amet pidevalt uusi ruumiliselt tasakaalustatud arengu eesmärkide suunas liikumist andmeallikaid ja kontrollib nende kvaliteeti ja  ega teadmuspõhiselt kavandada poliitikaid ja sekkumisi riigi kasutatavust riiklikus statistikas (nt tasakaalustatud regionaalse arengu suunamiseks. mobiilsideandmed), mis omakorda võib 2. Samuti soovime, et kavandatavate perioodiliste statistikatööde suurendada piirkondliku statistika detailsust. „leibkonna eelarve uuring“ ning „täiskasvanute koolitus 2. Leibkonna eelarve uuringu puhul on plaanis on ettevõtetes“ raames avaldataks põhiandmeid ka piirkondlikus jätkata avaliku andmebaasi tabelitega LE201, jaotuses, juhul kui uuringute valimid seda võimaldavad. LE202, LE203, kui uuringu lõplik vastanute arv 3. Piirkondliku ettevõtluse ja tööjõu ruumilise mobiilsuse seda võimaldab. Uuringu „Täiskasvanute analüüsimise ning seire võimaluste parandamiseks ootame ka koolitus ettevõtetes“ tulemusi piirkondlikus ega riiklike statistikatööde edasiarendamisel EMTA töötamise maakondlikus jaotuses me avaldada ei plaani. registri andmete laiemat ja järjepidevat kasutuselevõttu tööhõive Tellimustöö raames on võimalik ilmselt ja ettevõtlusstatistika täiendamisel. Eriti oluliseks peame põhinäitajad piirkondlikus lõikes avaldada. töötamise asukohtade ja valdkonna ning inimeste elukoha 3. Statistikaamet on nende allikate põhjal andmete sidumist KOVi täpsusega. erinevaid tellimustöid teinud KOV kohta 4. Teeme ettepaneku täiendada regionaalse SKP arvestamise aastase täpsusega. Probleemiks on metoodikat riiklikes statistikatöödes ning hakata lisaks Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi regionaalse SKP andmetele elanike arvu suhtes avaldama SKP töötajate andmed, mille puhul ei edastata väärtust ka samas territoriaalses üksuses (maakond, NUTS3 Statistikaametile töökoha asukohta. Sellesse piirkond) hõivatute arvu või siirete juurdearvamise alusel. See gruppi kuuluvad lisaks välisjulgeoleku võimaldaks edendada rahvamajanduse piirkondliku statistika töötajatele ja kaitseväelastele näiteks kvaliteeti ning kajastada seda täpsemalt selle alusel, kus inimesed politseinikud, päästjad jm ametnikud. Nende tegelikult töötavad ja lisandväärtust loovad. töötamise asukoha määramise metoodika vajab 5. Piirkondliku statistika osas kavandatavate muudatuste paremaks kindlasti veel täiustamist. Töötamise register jälgimiseks peame samuti vajalikuks, et riiklike statistikatööde (TÖR) andmed on kasutusel kohalike üksuste kavade eelnõud tooksid eraldi välja ka kavandatavad muudatused statistika tootmisel. Alates 2021. aasta väljundnäitajate piirkondliku lõike klassifikaatorites. andmetest on varasem statistikaküsimustikuga Väljundnäitajate tabelites üksikute ridade kaupa klassifikaatorite andmekogumine asendatud TÖR andmetega. võrdlemine on väga töömahukas ja ei pruugi selles osas anda ka Kasutatakse kohaliku üksuse asukoha täit selgust. määramisel ja töötjate arvu leidmisel. Lisaks on kasutusel TSD andmed palganäitajate leidmisel. TÖR andmete puhul tuleb arvestada, et see sisaldab vaid Eestis registreeritud töötamist. Eesti ettevõtete välismaal töötavad töötajad (kui need on registreeritud ja maksustatakse välisriigis, nt ehitusettevõtted) ei ole kaasatud. Alles hiljuti eemaldasime tööjõu näitajad ka  majandustegevuse küsimustikult. Selle asemel kasutame palga küsimustiku kui ka TÖR andmeid. Finantsvahenduse kvartaalsele küsimustikule kuvatakse abiinfona tööjõukulud TSD pealt. 4. Piirkondlikku SKP-d on võimalik tellimustööna pakkuda. 5. Amet arvestab selle ettepanekuga järgmiste programmide koostamisel Sotsiaalministeerium Lähtuvalt riikliku statistika seaduse § 4 lõikest 1 on riikliku statistika Arvestatud programmi osaks statistikatööd, mille tegemise vajadus tuleneb Tööturu rakendus on alates 2026. aastast riikliku riiklikest arengudokumentidest ja rahvusvahelisest statistika programmi lisatud. statistikavajadusest. Teeme ettepaneku lisada tööturu rakendus https://tooturg.stat.ee/ (edaspidi käsitletud ka kui „rakendus“) riiklike statistikatööde nimekirja. Rakendus täidab olulist rolli nii poliitikakujundamises, avalikkuse teavitamises kui ka teadustöös. Siseministeerium Kooskõlastatud märkusteta Eesti Linnade ja Kooskõlastatud märkusteta Valdade Liit  EELNÕU KORRALDUS Statistikaameti 2026.−2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu Riikliku statistika seaduse § 17 lõike 6 alusel: 1. Kinnitada Statistikaameti 2026.–2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2025. a korraldus nr 21 „Statistikaameti 2025.–2029. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“. 3. Korraldust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2026. a. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär Lisa: Statistikaameti 2026.–2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu  Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2026.–2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2026.–2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ sätestab, milliseid statistikatöid Statistikaamet teeb aastatel 2026–2030. Statistikatööd on esitatud statistikavaldkondadena. Detailne informatsioon Euroopa Liidu (EL) õigusaktide kohta on kättesaadav Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasis. Riikliku statistika programmi peamine eesmärk on näidata, kuidas statistika peegeldab ühiskonna olukorda ja selles toimuvaid muutusi, pakkudes usaldusväärset teavet rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu kohta. Programmi lähtekohaks on erinevate poliitikavaldkondade vajadus kvaliteetse ja ajakohase teabe järele, mis toetab tõenduspõhist poliitikakujundamist ja elluviimist. Selleks, et oleks võimalik toota statistikat, mis on vajalik nii Euroopa Liidu kui ka riiklike eesmärkide seireks ja hindamiseks, peab poliitikavaldkonna eest vastutav ministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga tagama, et Statistikaamet oleks näitajate aluseks olevate metoodikate väljatöötamiseks ja statistika tootmiseks vajalike tehnoloogiliste arenduste tegemiseks õigel ajal kaasatud ning andmete kvaliteetseks ja jätkusuutlikuks tootmiseks on piisavad ressursid olemas. Statistikaameti programmi eelarve on 2026. a aastal 14,5 mln eurot, järgnevatel aastatel aga enam kui 10 protsenti sellest madalam (12,9 mln eurot). Nii 2026. aasta madalam eelarve võrreldes 2025. aastaga kui ka sellele järgnevate aastate eelarvelangus on tingitud peamiselt avaliku sektori eelarvekärbetest. 2026. a eelarvesse on planeeritud ka andmepõhise aruandluse rahastus (pisut üle 1 mln euro), mida sellest järgnevate aastate eelarve ei sisalda. Tegemist on andmepõhise aruandluse ajutise rahaga, mida tasutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi TA rahadest. Programmi kogumaksumus järgmisel viieaastasel programmiperioodil on ligi 70,7 mln eurot. 2026. aastast lisanduv 1 mln riigieelarve rahastus lisab 100 tuhat eurot keskkonnastatistika, 700 tuhat eurot majandusstatistika ja ligi 200 tuhat eurot sotsiaalstatistikasse maksumusse. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et 2026. a teisest poolest alates ei ole programmi maksumuses enam andmepõhise aruandluse ajutist rahastust. Statistikaamet on parema avaliku hüve pakkumise ning kliendikesksuse suurendamise eesmärgil üle minemas teenuspõhisele juhtimisele. Seoses sellega muutis Statistikaamet juba alates 2025. aastast statistikaprogrammi ülesehitust, koondades statistikatööd 18 valdkonda. Seoses valitsussektori kärbetega on toimunud muutuseid ka avaldatavate väljundnäitajate koosseisus. Amet peab optimeerima nii ressursimahukat ja halduskoormust tekitavat andmekogumist kui hindama koos poliitikakujundajatega nende näitajate vajalikkust, mille avaldamine ei ole Euroopa Liidu statistika- määrustest tulenevalt kohustuslik. Selliseid näitajaid saab Statistikaamet edaspidi avaldada vajadusel tellimustööna. 2024.–2025. a on Statistikaamet asunud ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega läbi rääkima statistika ajakohastamise ja Euroopa õigusaktide alusel mittekohustuslike näitajate vähendamise jaoks. Selle tulemusena on väljundnäitajate või nende tunnuste (lõigete) arv vähenenud sotsiaal-, haridus-, keskkonna-, põllumajandus-, transpordi-, teaduse ja tehnoloogia- ning ettevõtlus- statistikas. 2026. aastal avaldab Statistikaamet vähemalt 42 põhistatistika näitajat vähem kui 2025. aastal ja näitajate arvu vähendamist on lähiaastatel plaanis jätkata. Oluline on märkida, et Statistikaamet on andmeesitajate halduskoormuse vähendamiseks algatanud küsimustike mahu ja hulga vähendamise (näiteks andmepõhise aruandluse projekti käigus, mis võimaldab andmeid esitada otse ettevõtete majandustarkvara kaudu ja väliskaubanduse küsimustike asendamise kaudu teiste riikide ekspordiandmetega), mis ei too tingimata kaasa väljundnäitajate vähenemist, kuid võimaldab piirata ettevõtete aruandluskoormust. See tegevus on pidev, kuivõrd EL 1 määruste alusel uuendatakse statistilisi uuringuid pidevalt, kuid olulisem mõju ettevõtjate halduskoormusele avaldub 2026. ja 2027. aastal. Et saavutada andmete ühekordset esitamist riigile ehk teisisõnu andmekogude koostalitlusvõimet ja ühele asutusele esitatavate andmete jagamist teiste asutustega, on vaja keskseid otsuseid ja õiguslikku lahendust. Eelnõu koostajad on Statistikaameti peadirektori asetäitja andmeteenuste alal Kaido Paabusk ([email protected], tel 625 9199), partnerlussuhete juht Jaana Tael ([email protected], tel 625 9336) ja finantsjuht Ave Sepik ([email protected], tel 625 9342). Rahandusministeeriumis on eelnõu ette valmistanud riigihalduse osakonna riigivalitsemise valdkonna juht Ott Karulin (teenistussuhe lõppenud) ja riigihalduse osakonna juhataja Martin Kulp ([email protected], tel 5885 1442). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Statistikatööde loetelu kinnitamise aluseks on riikliku statistika seadus (RStS). RStS-i § 4 ja 17 järgi kinnitab Vabariigi Valitsus igal aastal järgmiseks viieks aastaks Statistikaameti tehtavate rahvastiku- , sotsiaal-, majandus- ja keskkonnastatistikatööde loetelu, mis lähtub riigisisestest strateegilistest arengudokumentidest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest. RStS §16 lg 2 järgi on Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitatavas loetelus statistikatöö kohta järgmised andmed: nimetus, õiguslik alus, väljundnäitajad, sagedus, periood või moment, eeldatav maksumus ja teave kavandatavate metoodikamuudatuste kohta. Statistikatööd liigitatakse õigusakti lisas põhistatistika valdkondadeks. Need on statistikatööd, mida tehakse igal aastal ja samas mahus (regulaarne statistika), kindla sagedusega (tsükliline statistika) ning statistikatööd, mida tehakse ainult üks kord või mille tegemise sagedus ei ole teada (ebaregulaarne statistika). Põhistatistika omakorda jaguneb keskkonna, majanduse, rahvastiku, sotsiaalelu ja eri valdkondade statistikaks. Põhistatistika väljundnäitajate põhiosa avaldatakse statistika andmebaasis ka järgmistel aastatel aegridadena sama struktuuriga. Ebaregulaarsete ja mõnel juhul ka tsükliliste statistikatööde kohta ei ole võimalik teavet esitada, sest näitajate väljatöötamine on osa ettevalmistustööst ning nende koosseis ei ole enne andmete analüüsi teada. Väljundnäitajad seisuga 30.06.2025 on esitatud eelnõu seletuskirja lisas, viimane seis on alati kättesaadav Statistikaameti andmebaasis. Lisaks statistikatööde loetelus esitatud riiklikule statistikale (programmilistele statistikatöödele) teeb Statistikaamet programmivälise riikliku statistikana ka tellimustöid. Statistikatööde loetelus ega seletuskirjas tellimustööna tehtavaid statistikatöid ei kajastata. Tellimustööd tehakse vastavalt riikliku statistika seaduse § 20 ja sõlmitud lepingutele. Statistikaameti muid tegevusvaldkondi nagu eksperimentaalstatistika, andmehaldusega ning andmejagamisega seotud tegevusi ega nende kulusid statistikaprogramm ei sisalda, kuna eksperimentaalstatistika ja andmehalduse tegevusi rahastatakse programmiväliselt (tellimustöödena ning andmehaldust kuni 2026. a märtsi lõpuni EL taastekavast). Sel põhjusel ei ole programmi maksumus võrdne ameti eelarvega. Statistiliste registritega seonduvad kulud arvestab Statistikaamet põhistatistikatööde koosseisu, kuna need registrid on hädavajalikud riikliku statistika tegemiseks. Maksumuse muudatustest 2026. aastal võrreldes 2025. aasta loeteluga annab infot tabel 1. Tabel 1. Statistikatööde arv ja eeldatav maksumus 2025 2026 Statistikatöö liik Maksumus, Arv Maksumus, Arv tuhat eurot tuhat eurot Keskkond 952 1 916 1 Majandus 9 448 11 9 092 11 Rahvastik 459 1 442 1 Sotsiaalelu 4 138 4 3 985 4 2  Eri valdkondade statistika 88 1 85 1 Kokku 15 085 18 14 520 18 2026. aasta programmi maksumus on võrreldes 2025. aastaga väiksem seoses üldiste eelarve- kärbetega avalikus sektoris. Statistikatöid tehakse Eesti ühiskonna iseloomustamiseks, kuid enamus neist on nõutud ka Euroopa Liidu ülese võrdluse jaoks. Seega on metoodika rahvusvaheliseks ühtlustamiseks enamiku tööde aluseks Euroopa Liidu õigusakt. Mõningaid statistikatöid, näiteks Euroopa Liidus ühtlustamata valdkondades (kultuur) või Eesti strateegiliste eesmärkide seire eesmärgil, teeb Statistikaamet ka vaid siseriikliku tellimuse alusel. Piirkondlik statistika on jagatud põhistatistika valdkondade vahel, kuna sisuliselt tehakse seda valdkondlike metoodikate alusel. 2.1. Põhistatistika 2026. aastal on programmilised tööd sarnaselt eelneva aastaga koondatud 18 valdkonda, mis muuhulgas toetab Statistikaametis teenusepõhise juhtimise rakendamist. Allpool on keskendutud lähiaastate peamistele valdkondlikele muudatustele ja arendustele ning kirjeldatud tsüklilisi statistikatöid, millel on potentsiaalne oluline mõju statistika programmile ja Statistikaameti eelarvele alates 2026. aastast. 2.1.1. Keskkond Keskkonnastatistikas on varasemad statistikatööd koondunud üheks statistikatööks eeldatava maksumusega 916 tuhat eurot. Perioodil 2024–2027 tehakse keskkonnastatistika valdkonnas suuri metoodikamuudatusi. Nimelt muudetakse Euroopa Liidus kohustuslikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 691/2011 alusel tehtavad uued statistikatööd ökosüsteemide, metsanduse ning keskkonna siirete ja subsiidiumide arvepidamiste koostamiseks. 2026. aastal lisatakse statistikaprogrammi esmakordselt avaldatav ökosüsteemide arvepidamise statistika. Aastatel 2025 ja 2026 lisanduvad uued näitajad ka kliimainvesteeringute statistikasse. Nimetatud statistikatöid tehakse hetkel Eurostati grandi toel, kuid pikas plaanis vajavad need riigieelarvelist rahastust ligikaudu 250 000 eurot aastas. Alates 2026. aastast avaldame riikliku statistika koosseisus Kliimaministeeriumi tellimusel taastuvenergia direktiiviga seotud andmeid, näiteks andmeid lühihinnanguks taastuvenergiaallikate kohta, elektri ja gaasi konkurentsinäitajaid, andmeid tahke biomassi esmatarnete, kütte ja elektri koostootmise ning kaugküte ja kaugjahutuse kohta. Alates 2026. a avaldatakse keskkonna rahalised arvepidamised uue keskkonnavaldkondade klassifikaatori (CEP) alusel. CEP-i näol on tegemist ÜRO eestvedamisel väljatöötatud üleilmse klassifikaatoriga, millesse on lisatud uued keskkonnavaldkonnad ning mis võimaldab vaadelda poliitika kujundamise jaoks vajalikke näitajaid nii ülistatult kui detailselt (sõltuvalt klassifikaatori tasemest). EL-is on kohustuslik rakendamine klassifikaatori esimesel ja teisel tasemel. Alates 2026. aastast lõpetatakse kolme keskkonnastatistika näitaja avaldamine, mis ei ole enam EL-i regulatsioonidest tulenevalt kohustuslikud. Need on näitajad, mis kajastasid ettevõtete keskkonna- kaitsega seotud tulusid (sh spetsialiseerunud ja mittespetsialiseerunud ettevõtete tulu ning kõrval- saaduste müük). Üle-aastase tsükliga avaldatav jäätmestatistika kogutakse ja avaldatakse samuti 2026. aastal. 2.1.2. Majandus 3 Majandusvaldkonnas tehakse kokku 11 statistikatööd eeldatava maksumusega ligi 9,8 mln eurot 2026. a ja 8,8 mln järgmistel aastatel. Transpordistatistika 2026. aastal viib Statistikaamet transpordistatistika valdkonnas statistikatöö tõhustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks ellu mitmeid muudatusi, mis tulenevad põhjalikust andmekogumise ja -kasutuse kaardistusest. Maanteekaubavedude statistikas lõpetab Statistikaamet veose liigi ning sõidukikombinatsiooni telgede arvu statistika, kuna need on Eurostati andmestikus vabatahtlikud näitajad. Eesti andmekasutajate puudumisel ei avalda amet ka vastavaid uuringu kvaliteedinäitajaid. Eurostati rahastusel teeb Statistikaamet 2025. a tööd selleks, et veelgi vähendada andmeesitajate haldus- koormust ning transpordistatistika andmeid osaliselt koguda e-veoselehtedelt vastavat teenust pakkuvate ettevõtete kaudu. Raudteetranspordis lõpetatakse transiidi andmete kogumine ja avaldamine. Esineb transiidi definitsiooni erinevus Eurostatiga võrreldes, kasutajate puudumisel ei ole vajadust kohaliku transiidimõiste alusel andmeid avaldada. Raudteel sõitjate ja kaubaveo statistika avaldamissagedust muudetakse – senise igakuise avaldamise asemel hakatakse seda edaspidi avaldama kord kvartalis. Liiklusõnnetuste statistika kogumine ja avaldamine lõpetatakse, kuivõrd sama teeb mõnevõrra detailsemal tasemel Transpordiamet ning avaldab andmeid oma veebilehel. Alates 2026. aastast lõpetatakse transporditaristu statistika avaldamine andmetarbijate puudumisel. Vajadusel leitakse alternatiivne kanal üksikute vajalike näitajate edastamiseks keskkonna- statistikasse. Raudteetaristut puudutavad andmed edastatakse edaspidi otse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Registreeritud liiklusvahendite puhul lõpetab Statistikaamet andmetarbijate puudumisel andmekogumise teatud sõidukitüüpide osas. Lisaks ei avalda amet edaspidi laevaregistrisse kantud merelaevade, liiklusregistris arvel olevate ja esmaregistreeritud liikurmasinate ja traktorhaagiste ning registreeritud õhusõidukite statistikat liigi järgi. Veetranspordi statistikas ei avaldata seoses konfidentsiaalsusküsimustega senisel kujul statistikat, mis kajastab rahvusvahelist reisiliiklust sadamate kaudu ning sadamate klassifikatsiooni järgi ei avaldata enam põhisadamate kaudu käivat kaubavedude statistikat. Metoodilised muudatused puudutavad ka kaubagrupi järgi klassifitseeritavat kaubavedude statistikat, kus senise nelja muutuja asemel avaldatakse edaspidi kaht ning vähendatakse valimit. Kaupade lastimise ja lossimise andmeid avaldab amet edaspidi igakuise asemel kvartaalselt. Statistikaamet lõpetab sõitjateveo statistika merel ning sõidukite veo statistika sadamate kaudu, senised andmetarbijad on suunatud alternatiivsete andmeallikate juurde. Eurostati rahastuse toel parendatakse mitmeid seniseid andmehõive süsteeme, et andmeesituskoormust veegi vähendada. Transpordi üldandmete statistikat avaldatakse Statistikaameti asemel muudes allikates või sel puuduvad tarbijad, mistõttu arvatakse see statistika programmist välja. Sellise statistika hulka kuuluvad veondusettevõtete sõitjatevedu ja sõitjakäivet, kaubavedu ja kaubakäivet kajastav statistika ning trammide ja trollide statistika. Amet lõpetab ka bussiveo statistika riikliku statistika koosseisus avaldamise, viimase puhul on ametil võimalik andmeid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile tellimustööna pakkuda. 2025.-2027. aastal viib Statistikaamet Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2021–2027 meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ rahastusel koostöös Transpordiameti, Justiits- ja Digiministeeriumi, Andmekaitse Inspektsiooni ja Riigikantseleiga ellu 4 innovatsiooniprojekti sektoritevahelise turvalise andmete ristkasutamise edendamiseks. Selle raames on plaanis piloteerida mobiilpositsioneerimise andmete abil teostatava liikuvusstatistika tootmist, mille eesmärk on toetada kaasava ja tasakaalustatud liikuvuskorralduse kujundamist. Mobiilpositsioneerimise andmed võimaldavad analüüsida erinevate elanikkonnagruppide liikuvust ja paiksust ning tuua paremini nähtavale liikuvust mõjutavad regulaarsed või hooajalised trendid. Põllumajandusstatistika Alates 2025. a rakendatakse Euroopa Liidu põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika määrust (2022/2379), millega seoses muutuvad olemasolevad ja lisanduvad uued statistilised näitajad, mis kajastavad nt põllumajanduskultuure ja piimatooteid. 2026. a jätkab Statistikaamet 2025. aastal alustatud e-põlluraamatu andmete kasutamist taime- kasvatusstatistika tegemiseks ja kogub taimekasvatuse andmeid ainult e-põlluraamatuga katmata üksustelt. E-põlluraamatut täitvatele üksustele taimekasvatuse küsimustikku enam ei saadeta. 2026. a kogub amet andmeid tsüklilise põllumajanduse struktuuriuuringu jaoks vastavalt EL raammäärusele 2018/1091 ja rakendusmäärusele 2024/2914. Teaduse ja tehnoloogia valdkonna statistika Teadus-arendustegevuse osas on tarbijatega läbirääkimised käimas ja alates 2026. aastast on plaanis on kärpida EL-i määruse alusel vabatahtlike näitajate kogumist. Uuringu „Infotehnoloogia ettevõttes“ valimis sisaldusid EL määruses mittekajastuvad tegevusalad: põllumajandus, mäetööstus, finants- ja kindlustus, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kunst ja vaba aeg. Valimi osas oli täiendavate tegevusalade maht ca 400 ettevõtet. Statistikaamet täpsustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja Justiits- ja Digiministeeriumiga, et enam sellist infot ei vajata ja seega amet seda ka enam ei avalda. Hinnastatistika Statistikaamet tegeleb alates 2025. aastast tarbijahinnastatistika metoodilise uuendamisega. Analüüsi tulemusena saab amet alates 2026. jaanuarist tarbijahinnaindeksi koostamisel võtta kasutusele poekettide müügiandmed traditsioonilise hinnakorje asemel. See puudutab kaubagruppe COICOP 01 (toit ja mittealkohoolsed joogid) ja 02 (alkohoolsed joogid ja tubakas). Sellise muudatuse eesmärk on parandada indeksi täpsust ja kvaliteeti, sealhulgas võtta arvesse näiteks kliendikaardisoodustused, mida traditsioonilise hinnakorje juures ei arvestata. Lisaks analüüsitakse alates 2025. aastast viise, kuidas tarbijahindade statistikas senisest paremini arvesse võtta piiriüleste internetiostude ja tervishoiuteenuste ja -toodete hindu ja maksumuudatusi. Analüüsitulemused selguvad hiljemalt 31. augustiks 2026 ning muudatusi on võimalik teha 2027. aasta hinnastatistikas. Statistikaamet viis 2025. a läbi analüüsi, mille tulemusena saab 2026. aastal tarbijahinnaindeksi elektri komponendi koostamisel võtta kasutusele detailsed elektripakettide andmed. Õigeaegsete detailandmete kasutamine muudab indeksi kvaliteetsemaks. Uue meetodi kasutusele võtmise kuul võib tekkida vajadus viia sisse elektrihinnaindeksi ja tarbijahinnaindeksi tasemekorrektsioon. Ettevõtlusstatistika Seoses ettevõtlusstatistika uue raammäärusega on statistikaasutustele lisandunud nõue toota statistikat ka Euroopa Liidu riikides tegutsevate tütarettevõtete kohta. Seega alates 2024. aasta kohta andmete kogumisel hakkab amet koguma andmeid ka nendelt ettevõtetelt, millel on tütarettevõtteid Euroopa Liidu riikides, v.a Lätis, Leedus ja Soomes, kellega on ametil sõlmitud andmevahetus- lepingud. Statistikaamet on alustanud ka ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande küsimustiku (EKOMAR) üle viimist andmepõhisele aruandlusele (andmete edastamine otse ettevõtete 5 majandustarkvara kaudu), mis võimaldab järgmistel aastatel ettevõtete halduskoormust märkimisväärselt vähendada. Finantsvahenduse statistikas puudutavad metoodilised muudatused kalendriaasta profiili kasutusele- võttu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori L tegevusalade (finants- ja kindlustustegevus) 2023. aruandeaasta kohta. Ülejäänud tegevusalade puhul on kalendriaasta profiil kasutusel alates 2021. aastast. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud Statistikaametile ettepaneku lisada 2026.- 2030. aasta loetellu ehitus-, tööstus-, kaubandus-, teenindus- ja tarbimisbaromeetri uuringute läbiviimise. Juhul, kui Statistikaameti taotlus osutub Euroopa Komisjoni poolt sobivaks, viib amet 2026. aastal baromeetrite uuringu läbi ettevõtlusstatistika koosseisus. Alates 2025. aruandeaastast, mille andmeid kogutakse 2026. aastal, võetakse kasutusele majandus- aasta aruanded finantsvahenduse aastase küsimustikuga kogumise asemel. Finantsvahenduse aastase küsimustikuga koguti materiaalsete-, immateriaalsete varade ja kinnisvarainvesteeringute andmeid. Kasumiaruande, bilansi, investeeringute ja finantstulude/ -kulude näitajaid küsitakse endistviisi edasi finantsvahenduse kvartaalse küsimustikuga. 2.1.3. Rahvastik Rahvastikuvaldkonna tööd on koondatud üheks statistikatööks eeldatava maksumusega 465 tuhat eurot 2026. aastal ja 414 tuhat eurot järgmistel aastatel. Tsüklilisi töid 2026. aastal ei ole. Kinnitamisel on uus rahvastikustatistika määrus, mis rakendub tõenäoliselt alates 1. jaanuarist 2028. Sellega seoses valmistab Statistikaamet aastatel 2024–2026 Eurostati toetuse raames ette uue määruse nõuete täitmist. Vaja on täiendada residentsuse indeksi metoodika raportit ja esialgset statistikat ning töötada välja iga-aastaselt avaldatav ruutkaardi andmete väljund. Alates 2026. aastast lisandub statistika laste arvu kohta: laste arv emadel koos rahvuse ja hariduse lõigetega ning laste arv isadel. 2.1.4. Sotsiaalelu Kokku tehakse neli statistikatööd eeldatava maksumusega 4,2 mln eurot 2026. a ja 3 mln eurot järgmistel aastatel. Eelarvemuutust põhjustavad 2026. a läbiviidavad mahukad tsüklilised uuringud. Sotsiaalstatistika alla on liigitatud varem majandusstatistika koosseisus olnud töötasude ja tööjõukulude ning vabade ametikohtade ja tööjõu liikumise statistikatööd, et tagada tööelu statistika terviklikkus. Sotsiaalstatistika 2026. aastal muutub seoses hoolekandeasutuse seaduse muudatustega veidi hoolekandestatistika. Statistikaametile esitatakse selles osas koondandmed. Tööandja kulutustes töötajatele vähendab amet avaldatavat statistikat andmete võrra, mis ei ole leidnud tarbijate poolt kasutust. Samuti teeb amet mõned metoodilised muudatused tööjõu-uuringu statistikas, sealhulgas eemaldab sealt avaliku sektori hõive andmed. Andmepõhise aruandluse projekti käigus on välja töötatud lahendus andmete automaatseks edastamiseks. Statistikaamet otsib koostöös Maksu- ja Tolliametiga lahendust küsimustikega 'Palk ja tööjõud' ning 'Tööandja kulutused töötajatele' tekitatud halduskoormuse vähendamiseks. Riikliku statistika programmi lisatakse alates 2026. aastast Sotsiaalministeeriumi ja Statistikaameti koostöös valminud tööpoliitika statistika rakendus (tooturg.stat.ee), mille näitajad põhinevad Eesti tööjõu-uuringu andmeid. Riikliku statistika programmi lisatakse ka teaduskeskuste ja ekspositsioonide statistika, mis on täiendus juba seni avaldatud muuseumide statistikale. 2023. aastal täpsustati muuseumi määratlust 6 ning osa asutusi muutusid teaduskeskuseks või ekspositsiooniks, andmekogumise valimisse lisandus ka varem sinna mitte kuulunud asutusi. Haridusstatistika Huvihariduse kajastamine programmilise statistika raames lõpetatakse, kuna vastavad andmed on tarbijale kättesaadavad ka mujalt. Küll aga jätkatakse huvihariduse andmete kogumist tellimustööde jaoks. Tuginedes 2024. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumiga kokkulepitud visioonile, on 2026. aastal olulised muudatused tasemehariduse väljundnäitajates: senisest 55 avaldatud andmetabelist 36 lõpetatakse, eelnevate kombineerimiseks ja parendamiseks luuakse 6 uut tabelit ning täiendatakse olemasolevaid. Seoses uue alusharidusseaduse jõustumisega 2025. aastal on vajalikud metoodikamuudatused hariduskulutuste statistikas. 2026. aastal toimuvad töö ettevalmistused, võimalik on valimi laienemine, et kajastada ka lastehoidude kulutusi. Tsüklilisi töid on kolm: 1. 2026. aastal viib Statistikaamet läbi ulatusliku leibkonna eelarve uuringu, mis on üheks aluseks näiteks tarbijahinnaindeksi ja sisemajanduse koguprodukti arvutamisele. Leibkonna eelarve uuring selgitab välja, millised on Eesti leibkondade kulutused ja eelarve ning annab teavet leibkonnaliikmete demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate, leibkondade koosseisu, elamis- tingimuste ja püsikaupade kohta. Erinevalt eelnevatest kordadest on leibkonna eelarve uuring esmakordselt kohustuslik tulenevalt muudatustest sotsiaalstatistika raammääruses (2019/1700), mistõttu sel korral kogutakse vaid EL-i poolt nõutud andmeid. Mahukas uuring algab 2025. aasta lõpus ja selle tulemused avaldatakse 2027. aastal. 2. 2026. aastal viiakse läbi iga 3 aasta tagant toimuv kultuuris osalemise uuring, mis on ühtlasi Eesti ainus suur kultuuriuuring. Kultuuris osalemise uuringuga kogutakse infot Eesti inimeste kultuuri- huvide, -tarbimise ja -harrastuste kohta. Uuringu eesmärk on saada objektiivset statistikat kultuuripoliitiliste eesmärkide seadmiseks kultuurivaldkondades. 3. 2026. aastal kogutakse andmeid ka viieaastase sammuga toimuvas statistikatöös, mis uurib täiskasvanute koolitust ettevõtetes. Uuringu tulemused avaldatakse 2027. aastal. 2.1.5. Eri valdkondade statistika Eri valdkondade statistika alla kuulub statistika, mis hõlmab nii keskkonna-, majandus-, sotsiaalelu kui rahvastikuvaldkondade kohta käivaid näitajaid. 2026. aastal avaldatakse selle statistikatöö koosseisus säästva arengu, Eesti 2035 strateegia ja ühiskondliku lõimumisega seotud näitajad kogumaksumusega 85 tuhat eurot. 2.2. Andmehalduse korraldamine, klassifikaatorite süsteemi juhtimine ja statistilised registrid Alates 2023. aastast ei käsitleta andmehalduse ja klassifikaatorite süsteemi juhtimist enam riikliku statistika programmis eraldi statistikatööna, kuna nende tegevuste ulatus on laiem kui üksnes riikliku statistika toetamine. Tegemist on horisontaalse ülesandega, mille eesmärk on toetada kogu avaliku sektori andmepõhist toimimist, sealhulgas andmete kvaliteedi, taaskasutatavuse ja standardiseerituse tagamist. Statistikaametil on seadusest tulenev roll riigi andmehalduse koordineerimisel ning klassifikaatorite süsteemi juhtimisel. Need tegevused on keskse tähtsusega, et tagada andmete ühtne tõlgendamine, 7 ristkasutatavus ja kvaliteet nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste andmevahetuste kontekstis. Samuti on need aluseks andmepõhiste avalike teenuste arendamisele. 2026. aasta märtsis lõpeb Statistikaameti andmehalduse koordineerimise ajutine rahastus Eesti taastekava (RRF) kaudu digiriigi komponendi raames. Pärast seda tuleb tagada tegevuste jätkusuutlik rahastamine riigieelarvest. Ilma püsiva rahastuseta on ohus andmehalduse süsteemide arendamine ja toimimine, mis omakorda mõjutab negatiivselt nii statistikatootmist kui ka laiemalt avaliku sektori andmepõhist juhtimist. Korrastatud ja ristkasutatavad andmed on aluseks ka tehisintellekti laiemale kasutusele avalikus ja erasektoris. Statistiliste registrite haldamise ja arendamisega seotud tegevused on alates 2022. aastast integreeritud neid andmeallikana kasutavate põhistatistikatööde koosseisu ja neid ei kajastata neid enam eraldi töödena riikliku statistika programmis. 3. Eelnõu mõjud Eelnõu kajastab Statistikaameti poolt tehtavaid muudatusi riiklikus statistika koosseisus ja metoodikas, mis võimaldavad parandada riikliku statistika tegemise ja arendamise jätkusuutlikkust, mis on vajalik tõenduspõhiste juhtimisotsuste tegemiseks ning Eesti majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika kujundamiseks. Uute andmeallikate kasutuselevõtu ning infotehnoloogilise toe ja arendustega seotud väljakutsed on jätkuvad, kuid tagatud peab olema riikliku statistika ja andmehalduse püsirahastus rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ning usaldusväärsete võtmenäitajate – nagu sisemajanduse koguprodukt (SKP), tarbijahinnaindeks (THI), tööhõive ja sotsiaalse heaolu näitajad – regulaarseks ja kvaliteetseks tootmiseks. On oluline, et amet saaks jätkata metoodiliste ja tehnoloogiliste uuenduste elluviimist, mis on vajalikud statistika ajakohasuse ja võrreldavuse tagamiseks. 4. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Statistikatööde loetelus on 2026. aastal 18 statistikatööd ning nende tegemiseks on 2026. aastal riigieelarvesse planeeritud 14,5 mln eurot. 5. Eelnõu kooskõlastamine Korralduse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse esitamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Olulisemad märkused ja nendega arvestamine on kajastatud kooskõlastustabelis. 8  Riigikantselei Meie 09.12.2025 nr 1.1-10.1/3431-5 Statistikaameti 2026.−2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu Austatud härra riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks korralduse eelnõu „Statistikaameti 2026.−2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu lisa, Statistikaameti 2026.–2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu 3. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri 4. Kooskõlastustabel Elis-Ketter Müürsepp 53045154 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2  Jrk Valdkond Alamvaldkonnad Väljund- Õiguslik alus Metoodika muudatus Sagedus Periood või nr näitajate 2026 2027 2028 2029 2030 moment arv*