Hankija vastus

Kehtib kuni: 01.10.2030 Alus: RHS § 110 lg 5 Teabevaldaja: Eesti Maaülikool Estonian University of Life Sciences Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 05.12.2025 nr 12.2-10/280 e-post: [email protected] Meie 10.12.2025 nr 4-14/83-11 VASTUS Joon OÜ vaidlustusele riigihankes nr 297997 Riigihanke viitenumber 297997 Riigihanke nimetus: Trükiteenuste hange 2025-2028 Hankija Eesti Maaülikool registrikood 74001086 F. R. Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu telefon 7313368, 5220501 e-post [email protected] Vaidlustaja Osaühing Joon registrikood 11147025 J. Kunderi tn 8a, 10128, Tallinn Vaidlustaja esindaja vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Kadri Härginen Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 640 0900 e-post [email protected] [email protected] Kolmas isik Osaühing Vali Press Registrikood: 10300988 Pajusi mnt 22, 48106, Põltsamaa e-post [email protected] Vaidlustuse ese: Eesti Maaülikooli finantsjuhi 25.11.2025 korraldus nr 1-9.FD/134 (kättesaadav eRHRs), millega tunnistati riigihanke edukaks pakkumuseks Vali Press OÜ pakkumus ning Eesti Maaülikooli finantsjuhi 27.11.2025 korralduse nr 1-9.FD/139 (kättesaadav eRHRs), millega kvalifitseeriti riigihanke edukaks tunnistatud pakkuja Vali Press OÜ. Eesti Maaülikool vaidleb esitatud vaidlustusele täies ulatuses vastu ja palub jätta vaidlustus RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata F. R. Kreutzwaldi 1 +372 731 3001 reg. kood 74001086 51006 Tartu [email protected] www.emu.ee Juhul, kui vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu, palub hankija jätta vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata, kuna esitatud vaidlustus ei ole põhjendatud. 1. Asjaolud Eesti Maaülikool (edaspidi ka hankija) viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget viitenumbriga 297997 „Trükiteenuste hange 2025-2028“ (edaspidi ka hange), pakkumuste esitamise tähtajaga 14.08.2025 ja tingimusega, mille kohaselt peavad pakkumused olema jõus 3 kuud, st kuni 14.11.2025. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (edaspidi ka VAKO) 24.10.2025 otsusega vaidlustusasjas 219-25/297997 rahuldati Joon OÜ vaidlustus ning tunnistati kehtetuks hankija varasemad otsused hanke tulemuste kinnitamiseks. VAKO otsus jõustus 06.11.2025. Hankija esitas riigihangete registri teabevahetuse kaudu 03.11.2025 pakkujatele, sh vaidlustajale ettepaneku pikendada pakkumuste jõusoleku tähtaega kolme kuu võrra, alates 14.11.2025 kuni 14.02.2026. Vastamise tähtaeg määrati vastavalt RHS §-le 112, st pakkujate elektroonilise riigihangete registri (edaspidi ka eRHR) töölauale tekkis täitmata ülesanne ning ettepanek edastati eRHRi teabevahetuse kaudu kokku neljale vaidlustaja esindajale, kellest üks on vaidlustaja lepinguline esindaja. Joon OÜ ei vastanud tähtaegselt hankija ettepanekule pikendada pakkumuse jõusoleku aega. Hankija küsis vaidlustajalt e-posti teel (lisatud e-kiri koos meeldetuletusega) andmeid varasema vaidlustuse raames väljamõistetud hüvitise tasumiseks ning avaldas muuhulgas nördimust eesmärgitu vaidlemise osas (sest ainult sellisena sai vaidlustaja käitumist kõiki asjaolusid hinnates tõlgendada). Pärast e-kirja lisas pakkuja eRHRi kinnituse pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise kohta, mis oli esitatud tähtaega rikkudes. Hankija pöörab tähelepanu asjaolule, et vaidlustaja ei olnud ainus pakkuja, kes ei vastanud hankija ettepanekule tähtaegselt. Eesti Maaülikooli finantsjuhi 25.11.2025 korraldusega nr 1-9.FD/134 (kättesaadav eRHR-s, selle aluseks olev protokoll kättesaadav eRHR-s sisedokumentide lehel) tunnistati riigihanke edukaks pakkumuseks Vali Press OÜ pakkumus ning 27.11.2025 korraldusega nr 1-9.FD/139 edukaks tunnistatud pakkuja kvalifitseeriti. Olenemata asjaolust, et hankijal ei olnud kohustust teavitada tehtud otsustest pakkujaid, kelle pakkumused ei olnud enam jõus, sh ka vaidlustajat (vastavalt RHS §-le 47 lõikele 1 avaldab hankija teavet otsuse kohta otsuse tegemise ajal riigihankes osalevale ettevõtjale), otsustas hankija selguse huvides avalikustada otsused kõikidele riigihankes osalenud pakkujatele. Joon OÜ on esitanud vaidlustuse hankija otsusele, põhjendades oma vaidlustust asjaoluga, et Joon OÜ pakkumust ei ole tagasi lükatud, mis tähendab vaidlustaja hinnangul, et Joon OÜ pakkumus kehtib ning hankija ei ole teinud ka muud otsustust, mis annaks võimaluse tuvastada, et Joon OÜ pakkumus on tagasi lükatud. Joon OÜ pakkumuse tagasilükkamisest Vaidlustaja viitab vaidlustuses asjaolule, et hankija ei ole teinud otsust lükata vaidlustaja pakkumust tagasi, justkui oleks sellise otsustuse puudumine antud asjaoludes oluline. Hankija tõdeb, et Joon OÜ pakkumust ei ole tagasi lükatud, kuna hankijal puudus selliseks otsustuseks alus. Joon OÜ on ise otsustanud hankemenetluses väljuda ning hankija ei pea tegema täiendavat otsust sellistel asjaoludel. Vastavalt RHS § 114 lõikele 1 kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Sama paragrahv annab ka pakkumuse tagasilükkamise alused, millest mitte ükski ei sisalda viidet pakkumuse jõusolekule. Seega puudub hankijal vajadus ja ka võimalus teha pakkumuse tagasilükkamise otsus olukorras, kus pakkumus ei ole jõus. Subjektiivsete õiguste riive ja kaebeõigus Hankija hinnangul puudub antud olukorras vaidlustaja subjektiivsete õiguste riive, kuna Joon OÜ riigihankele esitatud pakkumus ei ole enam jõus, pakkuja on väljunud hankemenetlusest ja pakkujal puudub seega võimalus lepingu sõlmimiseks, mis tähendab, et Joon OÜ-l puudub vaidlustusmenetluse tulemusena kaitstav võimalik hüve. Vastavalt RHS § 190 lg 4 punktile 1 võib vaidlustusega nõuda hankija otsuse osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist, mida on ka esitatud vaidlustuses nõutud. Vaidlustuse esitamise eesmärk saab olla antud juhul garanteerida raamlepingu sõlmimine hankija ja vaidlustaja vahel, kuid vaidlustaja pakkumus ei ole enam juus, kuna vaidlustaja jättis tähtajaks pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamata, mis tähendab, et raamlepingu sõlmimine ei ole võimalik. Vaidlustusega ole seega võimalik saavutada ainukest võimalikku hüve, mida hankija otsuse kehtetuks tunnistamise eesmärk kaitseb. Õiguskirjanduses on leitud, et pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemisega väljub pakkuja hankemenetlusest ning kaotab sellega mh subjektiivse õiguse selles riigihankes vaidlustuse esitamiseks /…/. RK on leidnud, et vaidlustamisõiguse eelduseks olev pakkuja staatus lõppeb pakkumuse tagasilükkamise lõpliku otsusega. Analoogia korras saab seda seisukohta rakendada ka pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemisele – pärast jõusoleku lõppemist kaotab ettevõtja pakkuja staatuse (RHS § 7 lg 1). Koos sellega lõpeb nii ettevõtja õigus vaidlustuste esitamiseks kui ka hankija kohustus pakkujat teavitada hankemenetluses tehtud otsustest (RHS § 47).1 RHS § 185 lg 1 kohaselt on vaidlustamisõiguse tekkeks kaks kumulatiivset subjektiivset eeldust: isikul peab olema huvi riigihankes osaleda ning RHS rikkumine peab tema subjektiivseid õigusi rikkuma või huvisid kahjustama.2 Kuna vaidlustaja on enda tegevuse tulemusena väljunud hankemenetlusest ning temaga ei ole võimalik raamlepingut sõlmida, siis puudub antud juhul vaidlustaja õiguste ja / või huvide riive, mis tähendab, et eeldus vaidlustuse esitamiseks ei ole täidetud. 1 Matteus, K. Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2025. Paragrahv § 112 komm 13 2 Simovart, M. A, Ginter, C, Pilving, I. Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2025. Paragrahv § 185 komm 23 RHS § 192 lg 3 p 7 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Pakkuja hoolsuskohustustest ja pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisest Juhul, kui vaidlustuskomisjon ei nõustu hankija seisukohaga, et Joon OÜ-l puudub kaebeõigus ning vaidlustus tuleks selle tõttu jätta läbi vaatamata, vaidleb hankija alternatiivselt esitatud vaidlustusele vastu ja palub jätta vaidlustus rahuldamata järgmisel põhjustel. Vaidlustaja viitab oma vaidlustuses inimlikule eksitusele ning leiab, et hankija on kohustatud igale pakkuja hooletusele vaatama läbi sõrmede. Hankija sellise käsitlusega ei nõustu. Esiteks välistab pakkuja hoolsuskohustuse instituut. Pakkuja kannab hankemenetluses pakkumuse esitamise ja selle jõusolekuga seotud riske. Muuhulgas toetab sellist seisukohta ka RHS § 112 lg 1, mille kohaselt võib pakkuja pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega mh omal algatusel, st isegi juhul, kui hankija sellist ettepanekut ei tee, on pakkujal õigus pikendada esitatud pakkumuse jõusoleku tähtaega. Hankija on kursis vastava sätte RHS-i toomise asjaoludega – välistada eelkõige hankija pahatahtlik tegevus hankemenetluse pakkujate suunal – kuid arvestades sätte sõnastust, mh asjaolu, et esimesena nimetatakse pakkuja enda õigust pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks, saab hankija hinnangul jaatada, et seadusandja on soovinud antud juhul anda pakkumuse jõusoleku osas vastutus ka pakkuja kanda. Mis tähendab, et tegemist on ühe hoolsa pakkuja põhikohustusega – tagada, et tema pakkumus hankemenetluse ajal kehtib. Antud juhul puudub ka vaidlus selles, et hankija esitas ise tähtaegselt ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks koos vastavasisulise seadusest tuleneva tähtajaga. eRHR-s tekkis seega neljale vaidlustaja esindajale töölauale selge kohustus. Lisaks saadeti eRHRi teabevahetuse kaudu vastav ettepanek koos vastamise tähtajaga kokku neljale vaidlustaja esindajale, sh vandeadvokaadile, kes esindab vaidlustajat. Kuna pakkumuse allkirjastamine antud hankes ei olnud nõutud, siis piisas pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks lihtsast vastusest hankija ettepanekule, ei olnud vaja allkirjastada täiendavaid dokumente ega teha muud pikemaajalist ettevalmistust nõudvaid tegevusi, pakkumuse tähtaja pikendamiseks oleks kulunud maksimaalselt 3 minutit pakkuja ühe esindaja ajast. Arvestades kõiki eeltoodud teavituskanaleid on viide inimlikule eksitusele sisutühi ja ei oma antud asjas tähendust. Pakkujal oli kohustus oma pakkumuse jõusoleku tähtaega jälgida, hankija on teinud vastavasisulise ettepaneku tähtaegselt, hankija on seadnud tähtaja pikendamiseks seadusest tuleneva aja ning hankijal on võimalik arvestada edasises menetluses pakkumustega, mille esitajad on pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendanud. Vastupidine seisukoht (oodata täiendava teadmata hulga aja, esitada uuesti sama ettepanek järjekordse tähtajaga ja teadmata muuhulas seda, mitu korda peaks ettepanekut esitama, et välistada kõikide hankemenetluses osalenud ettevõtjate inimlikud eksitused vms) tähendaks nende pakkujate, kes vastasid tähtaegselt, õiguste rikkumist ning osalejate ebavõrdset kohtlemist. Vaidlustaja viited õiguskirjandusele, mille alusel saaks jaatada pakkuja õigust suvalisel ajal vastata hankija ettepanekutele ka siis kui pakkumuse jõusoleku tähtaeg on möödunud või võiks tuletada hankijale kohustust ka pakkuja vaikimisest nõustumust välja lugeda, on otsitud ja ei vasta tegelikkusele. Vaidlustuses on viidatud õiguskirjandusele ja kohtupraktikale, mis käsitleb olukorda, kus pooled aktiivselt vaidlevad kohtumenetluses hanke tulemuste üle ning hankija on jätnud vastava ettepaneku esitama, esitanud selle hilinemisega või pakkuja nõusolek ei ole hankijale kohale jõudnud. Nimetatud seisukohad ja kohtupraktika ei ole antud vaidluses kohaldatavad. Põhjusel, et 1) hankija on esitanud tähtaegse ja RHS-le vastava ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks; 2) poolte vahel ei olnud käimas aktiivset vaidlust selleks ajaks kui pakkumuste jõusoleku tähtaeg saabus; 3) hankija ei ole andnud täiendavaid võimalusi mitte ühelegi pakkujale, kes jättis esitatud ettepanekule tähtaegselt vastamata; 4) poolte vahel puudub üldse varasem koostööpraktika, sealhulgas siis ka praktika, mille alusel saaks väita, et vaikimine on käsitletav nõusolekuna. Vastupidi – vaidlustuses viidatud õiguskirjanduses, sh K. Matteuse kommentaarid RHS §-le 112 ja seal viidatud kohtupraktika toetavad hankija seisukohta – kui pakkuja ei pikenda pakkumuse jõusoleku tähtaega olukorras, kus hankija on sellise õiguspärase ettepaneku esitanud, siis ei ole võrdse kohtlemise põhimõtte tagamiseks võimalik hilinenud nõustumust arvestada. Tallinna Halduskohus on oma otsuses haldusasjas nr 3-18-1192, mis on tehtud küll varasema RHS sätete alusel, selgitanud, et RHS § 43 lg 1 kohaselt on pakkumus pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks ning see vastab TsÜS § 68 lõikes 2 sätestatud otsese tahteavalduse tunnustele. RHS § 45 lõikest 2 nähtuvalt on ka pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks vajalik pakkuja vastavasisuline tahteavaldus. Sättest tulenevalt on selleks tahteavalduseks pakkuja poolt viie tööpäeva jooksul esitatud vastus hankija ettepanekule, milles ta teavitab hankijat oma pakkumuse jõusoleku pikendamisest. Kohus leiab, et RHS § 45 lõikest 2 tuleneb, et pakkumuse jõusolekut saab pikendada üksnes otsese tahteavaldusega TsÜS § 68 lõike 2 mõistes. See tähendab, et pakkuja tegevusetust, ehk viie tööpäeva jooksul hankija ettepanekule vastamata jätmist ei saa lugeda pakkuja kaudse tahteavaldusega (vaikimisega) väljendatud sooviks hankija ettepanekuga nõustuda ja oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada. // Nagu kohus eelpool märkis, siis on RHS § 45 lg 2 teises lauses pakkujale sätestatud viie tööpäeva pikkuse tähtaja eesmärgiks tagada pakkumuse jõusoleku pikendamisel pakkujate võrdne kohtlemine ja hankemenetluse läbipaistvus. Seega ei tohiks pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamine RHS § 45 lg 2 teises lauses sätestatud tähtaega rikkudes olla võimalik, kuna vastupidine käsitlus on vastuolus RHS § 3 p-s 3 toodud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna diskrimineeriks neid pakkujaid, kes teavitasid vastustajat oma pakkumuse jõusoleku pikendamisest õigeaegselt. Kõiki eelnevaid argumente ja väljakujunenud pikaajalist praktikat arvestades ei saa hankija hinnangul lasuda hankijal kohustus arvestada kõikide hankemenetluses osalejate hooletustega, kuna vastaval juhul 1) kahjustatakse nende pakkujate õigusi ja ootust ausale ja läbipaistvale menetlusele, kes on olnud hoolikad ning pikendanud hankija ettepanekul enda esitatud pakkumuse jõusoleku tähtaega ettenähtud ajal ning 2) tähendaks selline tõlgendus ennustamatuid tagajärgi hankijtele ja hankemenetluste pikkusele, kuna iga pakkuja võib piiramatult viidata hooletusele kui inimlikule eksitusele ning hankijal on kohustus pressida igal juhul välja pakkujalt vastus olukorras, kus sellise vastuse andmine on hankija mõju alt väljas. Selline tõlgendus ei saa olla mitte kuidagi võimalik arvestades riigihangete seaduse üldpõhimõtetega – pakkujate võrdne kohtlemine, menetluse läbipaistvus ning lisades siia ka mõistlikult isikult oodatava tavapärase hoolsuskohustuse. Tulenevalt eeltoodust leiab Eesti Maaülikool, et Joon OÜ vaidlustus Eesti Maaülikooli finantsjuhi 25.11.2025 nr korralduse 1-9.FD/134 27.11.2025 korralduse nr 1-9.FD/139 kehtetuks tunnistamiseks tuleb 1) jätta RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata, kuna vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus; 2) või alternatiivselt jätta vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata, kuna hankija otsus on kooskõlas RHS-ga ning hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks puudub alus; 3) menetluskulud tuleb jätta vaidlustaja kanda. Hankija on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hankijal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kärt Kirsimägi hankeosakonna juhataja Lisad: 1. E-kirjavahetus hüvitise tasumise osas 2. Hankeosakonna kirjeldus, volitusnorm p 3.3. Menetlusdokumendid palume edastada: [email protected] [email protected] 731 3368  Outlook FW: Trükiteenuste hanke vaidlustusega seonduv Saatja Kärt Kirsimägi <[email protected]> Kuupäev R, 21.11.2025 08:52 Adressaat [email protected] <[email protected]> Tere, Kristo! Kirjutan uuesti Maaülikoolist. Olenemata asjaolust, et Te ei ole mu kirjale vastanud, siis on Joon OÜ nimel lisatud registrisse kinnitus pakkumuse jõusoleku kohta. See on esitatud oluliselt hiljem pärast seaduses sätestatud tähtaega. Selgitan, et hilinenud pakkumuse jõusoleku kinnitust me aktsepteerida ei saa, see on vastuolus riigihanke seaduse üldpõhimõtetega. Ootan jätkuvalt andmeid väljamõistetud kulude tasumiseks. Lugupidamisega Kärt Kirsimägi hankeosakonna juhataja Eesti Maaülikool +372 731 3368 +372 522 0501 From: Kärt Kirsimägi <[email protected]> Sent: Thursday, November 20, 2025 8:51 AM To: [email protected] Subject: Trükiteenuste hanke vaidlustusega seonduv Tere, Kristo! Kuna RH nr 297997 "Trükiteenuste hange 2025-2028" vaidlustuse osas tehtud otsus on jõustunud, siis palun andmeid väljamõistetud kulude hüvitamiseks. Ühtlasi märgin, et avastasime hankemenetlusega jätkamisel oma suureks üllatuseks, et Joon OÜ ei ole oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendanud. Sellest on küll kahju - pidada kulukaid vaidlusi puhtalt põhimõtte pärast on tänasel päeval pigem harvaesinev olukord. Lugupidamisega Kärt Kirsimägi hankeosakonna juhataja Eesti Maaülikool +372 731 3368 +372 522 0501  KÄSKKIRI Tartu 14. september 2023 nr 1-8/37 Hankeosakonna kirjeldus Hankeosakonna kirjeldus kinnitatakse Eesti Maaülikooli põhikirja § 16 lg 2 p 10 alusel. 1. Osakonna andmed 1.1. Nimetus: hankeosakond (FDOH), inglise keeles: Procurement Department 1.2. Koht organisatsioonis: Eesti Maaülikooli (edaspidi ülikool) tugistruktuuriüksus finantsjuhi vastutusalas 1.3. Eesmärk: ülikooli hankealase tegevuse koordineerimine, hankemenetluste läbipaistvuse ja seaduslikkuse tagamine, riigihankealane nõustamine ja juhendamine ning finants- ja arendusjuhi tegevusvaldkondade juriidiline nõustamine 2. Koosseis 2.1. Juhtimine: hankeosakonna juhataja 2.2. Töötajad: hangete spetsialistid ja peaspetsialistid 3. Ülesanded 3.1. Riigihangete läbiviimise korraldamine ja koordineerimine vastavalt ülikooli hankekorrale ja riigihangete seadusele: 3.1.1. riigihangete korraldamine ülikooli struktuuriüksuste esitatud kirjalike esildiste ja tellimuste alusel; 3.1.2. riigihanke läbiviimiseks vajalike dokumentide projektide koostamine kooskõlas õigusaktidega; 3.1.3. läbirääkimiste korraldamine hankemenetluse raames; 3.1.4. hankelepingute projektide koostamine ja allkirjastamise korraldamine; 3.1.5. hankelepingute täitmisega seotud küsimuste lahendamine ja ülikoolisiseste tellijate nõustamine; 3.1.6. hankelepingutega seotud kirjavahetuse ja leppetrahvide sissenõudmise korraldamine. 3.2. Ülikooli töötajate nõustamine ja koolitamine ning õppepäevade korraldamine oma vastutusvaldkonnas. 3.3. Ülikooli esindamine riigihangete vaidlustuskomisjonis ja kohtus hankeasjade menetlemisel. 3.4. Hankeosakonna vastutusvaldkonnas vajalike kordade, põhimõtete jm üldiste dokumentide väljatöötamine. 3.5. Hanketegevust kajastavate andmebaaside täitmine ning dokumentide süstematiseerimise ja säilitamise korraldamine. 3.6. Finants- ja arendusjuhi tegevusvaldkondade juriidiline nõustamine: 3.6.1. finants- ja arendusjuhi tegevusvaldkonnas tööpõhimõtteid ja/või tegevuse aluseid reguleerivate dokumentide koostamine ja/või kooskõlastamine; 3.6.2. finants- ja arendusjuhi sõlmitavate lepingute koostamine, kontroll ja korrektuur, sh ettevalmistatud lepingute kooskõlastamine, tüüplepingute väljatöötamine; 3.6.3. finants- ja arendusjuhi sõlmitud lepingutest tulenevate õiguslike küsimuste ja probleemide lahendamine. 3.7. Järelevalve teostamine oma vastutusalas: 3.7.1. ülikooli õigusaktide ja ülikooli tegevuse õigusliku korrektsuse järelevalve ja kontroll; 3.7.2. toimingute kooskõla vastutusala reguleerivate riiklike ja ülikooli õigusaktidega kontroll; 3.7.3. järjepidev analüüs ja ettepanekute tegemine ülikooli tegevuse parendamiseks oma vastutusvaldkonnas. 3.8. Muud ülikooli toimimisest tulenevate ülesannete täitmine. 4. Õigused ja kohustused 4.1. Õigused: 4.1.1. teha ettepanekuid ülikooli tegevuse korraldamiseks ning töötajate hankealase koolituse korraldamiseks; 4.1.2. nõuda ja kontrollida struktuuriüksuselt hankealast dokumentatsiooni ja saada oma tööks vajalikku informatsiooni; 4.1.3. kasutada tööülesannete täitmiseks ülikooli ruume, taristut ja töövahendeid, kasutada dokumentide vormistamiseks ülikooli kirjaplanki. 4.2. Kohustused: 4.2.1. järgida ülikooli eesmärke ja kehtestatud regulatsioone; 4.2.2. tagada vajalik ja piisav teabelevi ülikooli sisekommunikatsioonivahendite abil; 4.2.3. kasutada osakonna käsutusse antud ressursse eesmärgipäraselt; 4.2.4. täita ülesandeid tähtaegselt ja kvaliteetselt. 5. Finantseerimine 5.1. Hankeosakonna tegevuse finantseerimine toimub ülikooli eelarve vahenditest. 5.2. Hankeosakonna eelarvet käsutab osakonna juhataja. 6. Kontroll ja aruandlus 6.1. Hankeosakonna tööd kontrollib finantsjuht. 6.2. Hankeosakond annab oma tegevusest aru ülikooli juhtkonnale, esitades aruanded vastavalt nõudmistele või kehtestatud korrale. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jaakma rektor Saata: OH Koostas: Kooskõlastas: Kaire Klaus Marit Seesmaa finantsjuht jurist Kärt Kirsimägi hankeosakonna juhataja