Valla- ja linnavalitused Meie 16.12.2025 nr 12.4-9/5394-1
2025. aasta personali- ja
palgastatistika küsitluse juhend ja
vorm kohalikele omavalitsustele
Austatud linnapead ja vallavanemad
Rahandusministeerium viib läbi iga-aastase kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste
personali- ja palgastatistika küsitluse. Statistikaküsitlus koosneb kümnest osast:
1. Keskmine teenistujate arv 6. Hindamise statistika
2. Personalistatistika 7. Värbamise statistika
3. Lahkumiste statistika 8. Keskmine palk
4. Tulemiste statistika 9. Palgastatistika
5. Koolitusstatistika 10. Strateegilise personalijuhtimise näitajad
Andmed palume esitada vastavalt küsitlusvormides ja juhendis antud selgitustele, mis on
lisatud käesoleva kirja manustena.
Andmete esitamise tähtaeg on 02.03.2026 e-posti aadressile
[email protected], kirja subjekti
reale palume kirjutada märksõna "Personali- ja palgastatistika 2025_asutuse nimi". Näiteks:
Personali- ja palgastatistika 2025_XXX Vallavalitsus“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Kulp
riigihalduse osakonna juhataja
Lisa(d):
1. Juhend KOV 2025
2. Personali- ja palgastatistika 2025 KOV vorm
Anneli Lunts 5385 0802;
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2025. aasta personali- ja palgastatistika küsitluse
juhend kohalikele omavalitsustele
Statistikaküsitlus koosneb kümnest osast:
1. Keskmine teenistujate arv
2. Personalistatistika
3. Lahkumiste statistika
4. Tulemiste statistika
5. Koolitusstatistika
6. Hindamise statistika
7. Värbamise statistika
8. Keskmine palk
9. Palgastatistika
10. Strateegilise personalijuhtimise näitajad
Personalistatistika tuleb esitada seisuga 31.12.2025, muu statistika eelmise kalendriaasta ehk
01.01.-31.12.2025 kohta. Läbivalt kogu statistikaküsitluses palume andmed esitada kohaliku
omavalitsuse üksuse ametiasutuste kohta.
Statistika kogumise põhjused:
1. Aruandluskohustus on avaliku teenistuse seadusest (edaspidi ATS) tulenev kohustus. ATS §
66 kohaselt esitab valdkonna eest vastutav minister kord aastas Riigikogule ülevaate avaliku
teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest,
nende palkadest ja töötasudest ametiasutuste ning teenistusgruppide kaupa. Eeltoodud ülevaate
andmiseks koostatakse iga-aastaselt avaliku teenistuse aastaaruanne, mis hõlmab ülevaadet
avaliku teenistuse arengutest ja muutustest. Riigikogu vajab ülevaadet, et omada riigis
toimuvast head taustainfot, mille põhjal tõenduspõhiseid otsuseid teha.
2. Rahandusministeerium on ATS § 9 kohaselt avaliku teenistuse keskne arendaja. Avaliku
teenistuse arendamiseks Rahandusministeerium koondab, vahendab ja analüüsib teavet avaliku
teenistuse arendamise ja juhtimise kohta, annab sellealaseid selgitusi, kujundab seisukohti ning
koostab soovituslikke juhendeid. Arendamine tähendab avaliku teenistuse personalipoliitika
koordineerimist ja vajadusel kesksete arendus- ning koolitustegevuste korraldamist.
Arendustegevusi on võimalik paremini planeerida, mida täpsemini oskame määratleda
sihtgrupi suurust ja personalipoliitika hetkeolukorda.
Andmete esitamine:
Teie poolt esitatud andmed laeme automaatselt koondfaili ja teostame esmase kontrolli.
Andmete automaatseks kontrollimiseks on väga tähtis, et te ei teeks tabelite formaadis
1
muudatusi! Kui soovite andmetele lisada kommentaare, siis palun saatke need e-mailiga (kuna
hõivame andmed automaatselt, ei märka me faili lisatud märkuseid).
Andmete esitamise tähtaeg: 02. märts 2026.
Andmed palume saata e-maili aadressil:
[email protected]
E-maili subjekti real ja andmefaili nimeks palume märkida "Personali- ja palgastatistika
2025_asutuse nimi" (nt Personali- ja palgastatistika 2025_XXX Vallavalitsus).
Täiendav informatsioon statistikatabelite kohta:
Anneli Lunts,
[email protected], Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna analüütik
Aitäh koostöö eest!
2
Üldjuhised
Läbivalt kogu statistikaküsitluses palume andmed esitada ainult kohaliku omavalitsuse
üksuse ametiasutuste kohta. Tabeleid täites palume mitte arvestada linna- ja vallavolikogu
liikmeid. Valitsuse liikmetest palume kajastada tabelis vaid abilinnapead, abivallavanemad
ning teenistujatest valitsuse liikmed. Juhul kui valitsuse liige on ühtlasi ametiasutuses
teenistujana tööl, siis tuleb kajastada üksnes tema ametikoha järgsed personali- ja palgaandmed.
Vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 6 lg 1 ja 3 on ametiasutus riigi või kohaliku omavalitsuse
üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. Kohaliku
omavalitsuse üksuse ametiasutused on:
1) valla- ja linnavolikogu kantselei;
2) valla- ja linnakantselei;
3) valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega;
4) osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena;
5) valla- ja linnavalitsuse amet;
6) valla või linna ühisamet.
Küsimustikus hallina märgitud lahtrites on valemid andmete kontrollimiseks ja neid ei pea ise
täitma.
Paljudes lahtrites on vastusevariandid valitavad rippmenüüst, palume kindlasti lähtuda nende
lahtrite puhul antavast klassifikaatorist ja mitte lisada teisi vastuse variante.
Planeeritavad muudatused
Järgmiseks perioodiks (2026. a andmete esitamiseks) on planeeritud koolituse statistika
tabelites 5.2 ja 5.3 üle vaadata ja värskendada koolituse valdkonnad ning koolituse vormide
tabel. Teie ettepanekud on väga oodatud.
3
1. Keskmine teenistujate arv
Üldjuhised
Palume keskmised teenistujate arvud esitada 2025. aasta kohta.
Keskmiste teenistujate arvude arvutamisel kasutada kohaliku omavalitsuse üksuse
ametiasutustes1 töötavate ametnike ja töölepinguliste töötajate (sh abiteenistujate)
andmeid. Mitte arvestada võlaõiguslike lepingute (nt käsunduslepingu) alusel
töötavaid isikuid.
Vormi on lisatud abileht, mida saab vajadusel kasutada keskmiste teenistujate arvude
leidmiseks. Abilehel tuleks lisada teenistujate andmed veergu A kuni D, misjärel
andmed summeeritakse kõrvalolevas tabelis.
Veerg C. Aasta keskmise teenistujate arvu (isikute arv) leidmiseks liidetakse iga teenistuja
ametis oldud päevade arv aastas ning jagatakse saadud tulemus päevade arvuga aastas.
Arvutusest jäetakse välja päevad, millal töötaja oli pikaajalisel puudumisel (st järjestikune
puudumine on pikem kui 6 kuud).
Näiteks: Leida asutuse aasta keskmine teenistujate arv, kui asutuses töötas:
55 teenistujat 365 päeva,
3 teenistujat 280 päeva,
2 teenistujat 150 päeva.
Aasta keskmise teenistujate arvu leidmine:
55x365 + 3x280 + 2x150
= 58,1
365
Arvutada ülaltoodud põhimõtte järgi teenistujate põhigruppide (linnapead ja vallavanemad,
abilinnapead ja abivallavanemad, osavalla ja linnaosa vanemad, ametnikud, töötajad)
keskmised teenistujate arvud. „Teenistujad kokku“ lahter summeerib need automaatselt kokku.
Alternatiivina võib kasutada lihtsustatud lähenemist, ehk aasta keskmise teenistujate arvu
(isikute arvu) leidmiseks liidetakse vastava ametikoha põhigrupi kaheteistkümne kuu
teenistujate koguarvud kuu lõpu seisuga ning jagatakse saadud tulemus kaheteistkümnega.
Veerg D. Aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv (koormus) leitakse liites
iga üksiku päeva koormused aastas ning jagades saadud tulemus päevade arvuga aastas.
Arvutusest jäetakse välja päevad, millal töötaja oli pikaajalisel puudumisel (st järjestikune
puudumine on pikem kui 6 kuud).
Näiteks: Tööajanorm asutuses on 8 tundi päevas.2
Leida asutuse aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv, kui asutuses töötas:
1
Avaliku teenistuse seaduse (§ 6 lg 3) tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused: valla- ja
linnavolikogu kantselei; valla- ja linnakantselei; valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega;
osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; valla- ja linnavalitsuse amet; valla või linna ühisamet.
2
Aasta keskmise täistööajale taandatud teenistujate arvu leidmisel on kasutatud Statistikaameti vastavat valemit.
4
53 täistööajaga teenistujat 365 päeva,
3 täistööajaga teenistujat 280 päeva,
1 täistööajaga teenistuja 150 päeva,
1 osalise tööajaga teenistuja 6 tundi päevas (arvestatakse 0,75-na) 365 päeva,
1 osalise tööajaga teenistuja 4 tundi päevas (arvestatakse 0,50-na) 150 päeva,
1 osalise tööajaga teenistuja 2 tundi päevas (arvestatakse 0,25-na) 365 päeva.
Täistööajaga teenistujate keskmise arvu leidmine:
53x365 + 3x280 + 1x150
= 55,7
365
Osalise tööajaga teenistujate keskmise arvu leidmine:
0,75x365 + 0,5x150 + 0,25x365
= 1,2
365
Aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv: 55,7 + 1,2 = 56,9
Arvutada ülaltoodud põhimõtte järgi teenistujate põhigruppide (linnapead ja vallavanemad,
abilinnapead ja abivallavanemad, osavalla ja linnaosa vanemad, ametnikud, töötajad)
keskmised täistööajale taandatud teenistujate arvud. „Teenistujad kokku“ lahter summeerib
need automaatselt kokku.
Alternatiivina võib kasutada lihtsustatud lähenemist, ehk aasta keskmise täistööajale taandatud
teenistujate arvu (koormus) leidmiseks liidetakse vastava ametikoha põhigrupi kaheteistkümne
kuu teenistujate koormused kuu lõpu seisuga ning jagatakse saadud tulemus kaheteistkümnega.
2. Personalistatistika
Üldjuhised
Personalistatistika andmed palume kajastada 31.12.2025 seisuga teenistuses olevate
isikute kohta.
Andmed palume esitada iga teenistujapõhiselt.
Andmetes kajastada kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutustes3 töötavate ametnike
ja töölepinguliste töötajate (sh abiteenistujate) andmed. Mitte kajastada võlaõiguslike
lepingu (nt käsunduslepingu) alusel töötavaid isikuid.
Mitme veeru puhul on tabelis juba ette antud rippmenüü koos valikuga, palume seda
kasutada.
Andmete esitamisel palume mitte arvestada emapuhkusel ning vanemapuhkusel
viibijaid ja teisi, kelle teenistussuhe on peatatud kauemaks kui 6 kuud. Kui
puuduva inimese asemele on teenistusse võetud asendaja, siis palume arvestada
temaga kõigi statistikatabelite täitmisel.
3
Avaliku teenistuse seaduse (§ 6 lg 3) tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused: valla- ja
linnavolikogu kantselei; valla- ja linnakantselei; valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega;
osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; valla- ja linnavalitsuse amet; valla või linna ühisamet.
5
Veerg A: Kohalik omavalitsus, märkida kohaliku omavalitsuse nimetus. Esimestesse
lahtritesse tuleb nimetus automaatselt kontaktandmete lehelt.
Veerg B: Asutus, märkida asutuse nimi.
Veerg C: Teenistuja põhigrupp, valida sobiv põhigrupi tunnus rippmenüüst: linnapead ja
vallavanemad, abilinnapead ja abivallavanemad, osavalla ja linnaosa vanemad, ametnikud,
töötajad.
Veerg D: Teenistuja alamgrupp, valida sobiv alamgrupi tunnus rippmenüüst: juhid, muu
personal.
Juhtideks loetakse asutuste ja asutuste koosseisudes kinnitatud alaliste struktuuriüksuste juhid, kes tegelevad teiste
isikute poolt tehtava töö planeerimise, korraldamise, koordineerimise, kontrolli ja juhendamisega. Juhtide
tööülesannete hulka kuulub tavaliselt struktuuriüksuste eesmärkide ja normide kehtestamine ning nende täitmiseks
vajalike kavade, tegevussuundade ja kordade sõnastamine ja hindamine, eelarvete koostamine, eelarve täitmise
kontrolliks vajalike süsteemide ja kordade väljatöötamise ja rakendamise tagamine, tegevussuundade ja kavade
elluviimiseks vajalike materiaalsete, inim- ja finantsressursside kasutamiseks loa andmine, organisatsiooni või
ettevõtte ja selle teenistujate töötulemuste jälgimine ja hindamine, teenistujate valimine või valiku
kooskõlastamine. Siia kuuluvad ka juhtide asetäitjad ja valdkonnajuhid, kui neile alluvad vahetult teenistujad ning
kui nad teevad eelnimetatud tegevusi.
Veerg E: Koormus, näidata teenistuja koormus 31.12.2025 seisuga. Täistööaega näidata arvuga
1.
Näiteks: Tööajanorm asutuses on 8 tundi päevas,
töötamist 6 tundi päevas – arvestatakse 0,75-na,
töötamist 4 tundi päevas – arvestatakse 0,5-na,
töötamist 2 tundi päevas – arvestatakse 0,25-na
Veerg F: Vanus, märkida vanus täisaastates 31.12.2025 seisuga. Näiteks kui teenistuja vanus
on 36 aastat ja 8 kuud, siis märkida teenistuja vanuseks 36 aastat.
Veerg G: Sugu, valida rippmenüüst: mees, naine.
Veerg H: Haridustase, valida rippmenüüst haridustase vastavalt järgmisele haridustasemete
klassifikaatorile:
Põhiharidus või Alusharidus
madalam Kaheksaklassilise kooli lõputunnistus (NL)
Põhikooli lõputunnistus (EV)
Lõputunnistus põhihariduse nõudeta kutseõppe läbimise kohta, sh 2.
ja 3. taseme kutseõppe läbimine
Lõputunnistus põhihariduse baasil kutseõppe läbimise kohta (EV),
sh 4. taseme kutseõppe läbimine
Muu põhiharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi
dokument
Üldkeskharidus Keskkooli lõputunnistus
Gümnaasiumi lõputunnistus
Muu keskharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi
dokument
Diplom kutseõppeasutuse lõpetamise kohta (NL)
6
Keskerihariduse diplom (kaheksaklassilise kooli baasil) (NL)
Lõputunnistus põhihariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise
kohta (EV)
Lõputunnistus põhihariduse baasil kutse- ja keskhariduse
omandamise kohta (EV)
Diplom või lõputunnistus põhiharidusel põhineva keskerihariduse
Kutsekeskharidus omandamise kohta (EV)
või kutseõpe Muu kutsekeskharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav
keskhariduse baasil välisriigi dokument
Lõputunnistus keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise
või kutseõppe läbimise kohta (EV), sh 5. taseme kutseõppe läbimine
Diplom kutseõppeasutuse lõpetamise kohta (NL)
Lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta
Muu kutsekeskharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav
välisriigi dokument
Keskeriharidus Diplom või lõputunnistus üldkeskharidusel põhineva
põhi- või keskerihariduse omandamise kohta (< 2,5-aastase
keskhariduse baasil nominaalkestusega õppekava)
Diplom või lõputunnistus üldkeskharidusel põhineva
keskerihariduse omandamise kohta (> 2,5-aastase
nominaalkestusega õppekava)
Muu kesk- ja kõrghariduse vahepealsele haridusele vastavat
kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument
Rakendus- Kutsekõrgharidusõppe diplom (kutsekõrghariduse diplom "K")
kõrgharidus või Diplomiõppe diplom (diplomiõppe diplom "A")
vastav
Rakenduskõrgharidusõppe diplom (rakenduskõrghariduse diplom
kvalifikatsioon
"E")
Muu rakenduskõrgharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav
välisriigi dokument
Bakalaureusekraad Bakalaureusekraad (enne 1. juunit 2002 õppekavade registrisse
või vastav kantud 3-aastase bakalaureuseõppe õppekava lõpetamisel antud
kvalifikatsioon bakalaureusekraadi tõendav bakalaureuseõppe diplom "B")
Bakalaureusekraad (alates 1. juunist 2002 õppekavade registrisse
kantud 3–4-aastase bakalaureuseõppe õppekava lõpetamisel antud
bakalaureusekraadi tõendav bakalaureuseõppe diplom "L")
Muu bakalaureusekraadile vastavat kvalifikatsiooni tõendav
välisriigi dokument
Magistrikraad või Diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni omandamise kohta (õppeaeg
vastav 4–5-aastat, NL spetsialisti diplom)
kvalifikatsioon
Ülikooli kraadita diplom (õppeaeg 4–5 aastat)
Diplomeeritud spetsialisti ülikoolidiplom (õppeaeg 4–5 aastat)
Bakalaureusediplom ilma kraadita (vähemalt 4-aastase õppekava
lõpetamist tõendav bakalaureusediplom)
Bakalaureusekraad (vähemalt 4-aastase õppekava lõpetamisel ja
enne 1. juunit 2002. a bakalaureusekraadi tõendav diplom "B")
Kõrgharidusel põhineva 1.a õpetajakoolituse tunnistus või diplom
Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava lõpetamist
tõendav magistridiplom või magistrikraadi (vähemalt 5-aastase
7
õppekava lõpetamisel diplom "C" ja "M"; arstikraadi,
hambaarstikraadi või loomaarstikraadi tõendav diplom)
Magistrikraad (magistriõppe õppekava lõpetamisel magistrikraadi
tõendav diplom "M")
Muu magistrikraadile vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi
dokument
Magistrikraad (magistriõppe õppekava lõpetamisel magistrikraadi
(teaduskraad) tõendav diplom "C")
Muu magistri- ja doktorikraadi vahelist kvalifikatsiooni tõendav
välisriigi dokument
Doktorikraad või Kandidaadikraad (Kandidat Nauk) tõendav diplom (NL)
vastav Doktorikraad (Doktor Nauk) tõendav diplom (NL)
kvalifikatsioon
Doktorikraad (doktoriõppe õppekava lõpetamisel doktorikraadi
tõendav diplom "D" ja "O")
Muu doktorikraadile vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi
dokument
Veerg J: Staaž asutuses, palume näidata teenistuja staaž antud asutuses täisaastates. Näiteks
kui teenistuja staaž asutuses on 3 aastat ja 7 kuud, siis märkida teenistuja staažiks 3 aastat. NB!
palume tabelisse kirjutada ainult number. Kui staaž on alla ühe aasta, siis märkida staažiks
null.
8
3. Lahkumiste statistika
Üldjuhised
Palume näidata asutusest lahkumised isikute lõikes perioodil 01.01.-31.12.2025.
Lahkujate hulka arvestada ka need isikud, kelle viimane tööpäev oli 31.12.2025.
Kui teenistuja on aasta jooksul kaks korda lahkunud ning vahepeal taas tööle tulnud,
siis kajastatakse statistikas kaks lahkumist.
Lahkumiste all mitte kajastada pikaajalisele puhkusele jäänud teenistujat (nt
vanemapuhkusele jäänud teenistujat), kellega töösuhe ei ole lõppenud.
Lahkumise all mitte kajastada pikaajalisel puhkusel olevat teenistujat, kellega lõppes
töösuhe.
Lahkumiste all mitte kajastada ka teenistujat, kes asutusesiseselt või asutuste liitmisel
vahetas ametikohta (nt teenistuja oli asutuses spetsialist, aga kandideeris
juhtivspetsialistiks ning sai selle ametikoha).
Lahkumiste all mitte kajastada teenistuja üleviimist, kui asutuste liitmisel viidi
teenistuja ühest asutusest teise.
Veergude A kuni D täitmise juhised on toodud Personalistatistika selgituste juures.
Veerg E: Staaž asutuses, palume näidata teenistuja staaž antud asutuses täisaastates. Näiteks
kui teenistuja staaž asutuses oli 3 aastat ja 7 kuud, siis märkida teenistuja staažiks 3 aastat. NB!
palume tabelisse kirjutada ainult number. Kui staaž oli alla ühe aasta, siis märkida staažiks
null.
Veerg F: Lahkumise põhjus, palume valida rippmenüüs olevast klassifikaatorist:
Omal soovil – lahkunud vabatahtlikult.
Koondamine - lahkunud asutuse likvideerimise või koondamise tõttu.
Muu - teenistustähtaja lõppemine, töösuhte lõpetamine poolte kokkuleppel, katseaja
ebarahuldavad tulemused, teenistuja surm vm.
4. Tulemiste statistika
Üldjuhised
Palume näidata asutusse teenistusse või tööle asumised (ametnikud, töötajad,
linnapead ja vallavanemad, abilinnapead ja abivallavanemad) perioodil 01.01.-
31.12.2025.
Iga tulemine kajastada eraldi real (sh kui teenistuja on mitmel korral uuesti tööle
tulnud).
Tulemiste all mitte kajastada pikaajaliselt puhkuselt naasnud isikut, kuid kajastada
pikaajalisel puudumisel oleva teenistuja asemele värvatud asendaja.
Tulemiste all mitte kajastada ka teenistujat, kes asutusesiseselt või asutuste liitmisel
vahetas ametikohta (nt teenistuja oli asutuses spetsialist, aga kandideeris
juhtivspetsialistiks ning sai selle ametikoha).
Tulemiste all mitte kajastada teenistuja üleviimist, kui asutuste liitmisel viidi teenistuja
ühest asutusest teise.
Veergude A kuni D täitmise juhised on toodud Personalistatistika selgituste juures.
9
5. Koolitusstatistika
Tabel 5.1. KOV ametiasutuste koolitus- ja tööjõukulu ning koolitustel osalejate arv
Rida „Teenistujate tööjõukulu“ sisaldab ametnike ja töötajate brutotasusid (sh hüvitisi) ja
tööandja makse. Mitte kajastada muude isikute ja võlaõiguslike lepingute alusel töötavate
isikute töötasusid ja makse, tööjõukulude kapitaliseerimist oma valmistatud põhivara
maksumusse (507) ja eripensioneid ja pensionisuurendusi (5009). Ei sisalda puhkusereservi.
Rida „Teenistujate koolitusele kulutatud eelarveline raha ja välisabi, mille põhitaotlejaks
on teie asutus.“ Palume tuua välja kõik aruandlusperioodil asutuse eelarvest asutuse
teenistujate koolitamiseks tehtud kulud4, st nii kontogrupi 5504 kontodelt kui ka muudelt
eelarveridadelt tehtud koolituskulud. Koolituskulu näidatakse ilma käibemaksuta.
Rida „Osalejate arv“: (inimeste arv): Koolituskursusel osalenud erinevate teenistujate arv –
igal koolitusel osalenud teenistuja läheb arvesse ainult üks kord (kui üks inimene osales kolmel
erineval koolitusel, läheb temaga seotult kirja üks osaleja). Osalejate arvu on küsitud üksnes
tabelis 1.
Palume kajastada kõiki asutuse teenistujate tööalaseid koolitusi, millel osalemisega seotud
kulud on asutuse eelarvest (sh nullkuluga koolitused, nt asutuse töötajad ise koolitavad ilma
selle eest tasu saamata) või asutusele eraldatud välisabist välja makstud perioodil 01.01.2025-
31.12.2025. 5
Tabelites mitte kajastada nullkuluga välisabist saadud koolitusi (asutuse jaoks oli koolitus
tasuta, kuigi kaudseid kulusid võis tekkida; nt riigiasutuste poolt pakutavad koolitused).
Tabel 5.2. Millised olid erinevate koolitusvaldkondade mahud 2025. a?
Veerg „Kohalik omavalitsus“: Andmed täituvad automaatselt, kui „Kontaktandmed“ lehel on
kohaliku omavalitsuse lahter täidetud.
Veerg „Koolituse valdkond“:
Valdkond Valdkonna alla kuuluvad teemad/koolitused
1. Arvutiõpe ja Tavakasutaja arvutioskuste koolitus (nt Word, Excel ja muud arvuti
infotehnoloogia üldkursused);
Spetsialistile vajalike arvutiprogrammide koolitus (nt Mapinfo,
andmebaasid);
IT spetsialistidele suunatud spetsiifiliste IT-alaste teadmiste ja oskuste
koolitus;
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiline arendustegevus.
4
Nii otsesed kui kaudsed koolituskulud. Otsesed koolituskulud – koolitusel osalemise tasud, lektoritasud, kulud
õppematerjalide ettevalmistamisele või ostmisele jms. Kaudsed koolituskulud – koolitusruumide ja -inventari rent,
toitlustuskulud, majutuskulud, sõidukulud, lähetatute kindlustus, päevarahad, muud koolituslähetuste kulud jms.
5
Kui töötaja osales koolitusel 2025. a. detsembris, kuid asutus tasus tema koolitusel osalemisega seotud kulud
2026. a. jaanuaris, palume kajastada 2025. a. statistikas vastava koolituse mahtu, osaluste arvu ja koolituskulu.
10
2. Asutuse põhitegevusega Siia kuulub asutuse põhitegevusega seotud koolitus, mida ei saa
seotud koolitus liigitada eelneva teiste valdkondade alla (nt tolliametnike erialane
täienduskoolitus Maksu- ja Tolliametis).
IT-asutuste IT-alased sisukoolitused.
3. Avalikud suhted Asutuse suhted avalikkusega, suhtlemine meediaga, maine
kujundamine, asutusesisene infotöö;
Avaliku teabe seadusega seotud koolitus.
4. Euroopa Liit Euroopa Liidu (EL) alane horisontaalne koolitus. EL poliitikate
kujundamine ja otsustusprotsess, EL alase infoga töötamine,
kommunikatsioonioskused EL otsustusprotsessis osalemiseks;
EL kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika arengud;
EL õigussüsteem, õigusaktide rakendamise tagamine riiklikul tasandil,
liikmesriikide vastutus Euroopa Ühenduse õiguse rikkumise korral.
5. Haridus ja kultuur Hariduse- ja kultuurivaldkonna koolitused, nt haridusnõuniku
koolitus, hariduse- või kultuurikorraldus KOV-s, valla või linna
haridusjuhi kursus.
6. Juhtimine Juhtimisfunktsioonidega seotud koolitus: strateegiline juhtimine ja
strateegiline planeerimine; strateegiliste arengukavade vormistamine,
eesmärkide ja indikaatorite sõnastamine, tulemuste hindamine ning
seire; kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude arengukavade
koostamine ja praktiline ellurakendamine;
Muudatuste juhtimine, projektijuhtimine, kvaliteedijuhtimine jmt;
Koolitus, mis on suunatud kitsalt juhtidele, eesmärgiga koolitada neid
juhtimise valdkonnas: tippjuhtide põhikompetentside arendamise
alane koolitus, juht muutuvas organisatsioonis jmt;
Siia ei kuulu juhtidele suunatud, kuid muu valdkonnaga seotud
kursused (nt haldusjuhtide finantskursus on majandus/rahandus
valdkond).
7. Keeleõpe Igasugune keeleõpe, k.a eesti keel.
8. Keskkond Keskkonnaalane ametnike koolitus, s.h keskkonnamõjude hindamine.
9. Klienditeenindus hea avaliku halduse põhimõtted;
Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavad avalikud teenused,
nende kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine;
Klientide õigused ja klientide õiglane kohtlemine;
Teenusstandardite koostamine ja rakendamine jmt.
10. Majandus, rahandus Kursused, mis on seotud majanduse valdkonna temaatikaga;
Rahandus, marketing ja riigivara haldamine;
Finantsjuhtimine, eelarvestamine, majandusteooria;
Maksukorraldus ja maksustamine;
Kohalike omavalituste finantsplaneerimine ja juhtimine jmt.
Siia ei kuulu raamatupidamisalane koolitus.
11. Meditsiin Meditsiini valdkonna koolitused.
12. Personalitöö Personalijuhtimisega seotud koolitus, mis sisaldab organisatsiooni
personalijuhile ja koolitusspetsialistidele suunatud teemasid:
avaliku teenistuse strateegiline personalijuhtimine; personali
planeerimine, värbamine ja valik, personali karjääri planeerimine ja
arendamine, palgakorraldus, ametikohtade hindamine ja
palgasüsteemi loomine, personali hindamine, kompetentside süsteemi
väljatöötamine ja rakendamine personalijuhtimises, arenguvestlused,
töötajate arendamine ja koolitus, töötajate motiveerimine, tööanalüüs
ja ametijuhendite koostamine, teenistus- ja töösuhteid reguleeriv
seadusandlus jmt.
13. Raamatupidamine Kitsalt raamatupidamise kutseoskuste ja -teadmistega seotud koolitus;
11
Eelarveliste asutuste raamatupidamine, raamatupidamine algajatele,
raamatupidamise aastaaruande koostamine, riigiasutuse
pearaamatupidaja täienduskoolitus jmt.
14. Sekretäritöö, Sekretäride täienduskoolitus;
asjaajamine, Arhiivitöö korraldamine, asjaajamise korraldus, dokumendihalduse
arhiivindus õiguslikud regulatsioonid, digitaalse dokumendihalduse põhimõtted,
eelised ja riskid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused
dokumendihalduses (dokumendi- haldussüsteemid),
dokumendihaldusprotsessid, elektrooniline dokumendihaldus ja
digitaalarhiiv, digitaalallkirja kasutamine, digitaaldokumentide
säilitamine;
Euroopa Liidu dokumentide menetlemine Eestis;
Elektroonilise Riigi Teataja extraneti koolitus.
15. Sisekontroll Sisekontrollialased koolitused ja auditeerimisega seotud koolitused;
Sisekontroll riigiasutuses, siseaudiitori tööks vajalik seadusandlus jmt.
16. Sotsiaaltöö Sotsiaaltöö valdkonna koolitused.
17. Suhtlemispsühholoogia Psühholoogia ja suhtlemispsühholoogia valdkonda kuuluvad
koolitused ja treeningud;
Avalik esinemine, enesekehtestamine, meeskonnatöö koolitus;
koostöö ja kommunikatsioon, läbirääkimiskoolitused, toimetulek
konfliktsituatsioonide ja kriisiolukordadega, kõne ja mõtlemine;
mõjustamispsühholoogia, aja juhtimine, stressijuhtimine jmt.
18. Töökeskkond, Töökeskkonna, - tervishoiu ja -ohutuse valdkonna koolitused.
töötervishoid, tööohutus Andmekaitse
19. Uute ametnike ja Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste uutele teenistujatele
töötajate sisseelamis- suunatud koolitused, mille raames käsitletakse riigi- ja/või kohaliku
koolitus omavalitsuse toimimise aluseid, avaliku halduse põhiprotsesse,
ametniku rolli, eetikat jmt, et anda avalikku teenistusse sisenenud
uuele ametnikule kõige olulisemad vajalikud eelteadmised avaliku
teenistuse olemusest, süsteemist ja põhiväärtustest.
20. Õigus Haldusõiguse, võlaõiguse, kriminaalõiguse jmt. koolitused;
Õigusloome protsess (s.h. õigusaktide mõjude analüüs, kaasamine ja
normitehnika eeskirja rakendamine jmt);
“Riigihangete seaduse” rakendamine.
21. Mikrokraad Mistahes valdkonnas toimunud mikrokraadi õpe/koolitus. Mahu osas
arvestada, et üks Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkt vastab 26
tunnile.
22. Muu Kõik koolitused, mis ei sobi eelneva 21 koolitusvaldkonna alla.
Veerg „Maht tundides“: Kui koolitus algab ja lõppeb erinevatel aastatel, siis tuleb tundide
mahu all kajastada konkreetsel aastal läbitud pikaajalise koolitusekursuse osa. Juhul kui teie
asutuse koolitusaruandluses on koolituste mahud märgitud päevades ja täpset tundide mahtu ei
ole võimalik tagantjärele määratleda, arvestage ühe koolituspäeva mahuks 7 tundi. Taseme-
koolituse puhul vastab üks Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkt 26 tunnile. Tunni mahu
küsimisel eeldame asutustelt isikupõhist koolitusarvestust, st et viie inimese osalemisel 8-
tunnisel koolitusel on tulemuseks 40 tundi.
12
Tabel 5.3. Millised olid erinevate koolitusvormide mahud 2025. a?
Veerg „Kohalik omavalitsus“: Andmed täituvad automaatselt, kui „Kontaktandmed“ lehel on
kohaliku omavalitsuse lahter täidetud.
Veerg „Koolituse vorm“: Koolitusürituse korraldamise viis, mis on seotud koolitaja valikuga
ning sihtrühma moodustamise põhimõtetega. Koolitusvormid on avatud koolitus,
tellimuskoolitus, sisekoolitus ja e-õpe.
Koolituse vorm Selgitus
1. Avatud koolitus Koolitusvorm, mille puhul koolitusel osalevad erinevate asutuste
teenistujad.
2. Tellimuskoolitus Koolitusvorm, mille puhul koolitusel osalejad on ühest asutusest ning
koolitaja on väljastpoolt.
3. E-õpe Koolitusvorm, mis on aja ja koha suhtes paindlik ning mille puhul
õppimine toimub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil.
4. Sisekoolitus Koolitusvorm, mille puhul nii koolitaja kui koolitusel osalejad on ühest
asutusest.
5. Muu Kõik ülejäänud koolitused, mis ülaltoodud vormide alla ei sobitu.
Veerg C „Kogumaht koolitustundides“: Kajastada nii tasuta kui tasuliste koolituste tundide
maht. Täitmise juhised on toodud Koolitusstatistika tabel 2 selgituste juures. Maht tundides
kokku peab minema kokku tabelis 2 toodud koolitustundide mahuga.
Veerg D „sh tasuta koolituste tundide maht“: Kajastada asutusele tasuta koolituste tundide
maht, mille eest asutus ei pea maksma. Täitmise juhised on toodud Koolitusstatistika tabel 2
selgituste juures. Tasuta koolituste tundide maht veerus D peab olema väiksem kui maht
koolitustundides veerus C, kuna veeru D andmed sisalduvad ka veerus C.
13
6. Hindamise statistika
Vastavalt ATS §30 peab vähemalt kord aastas vahetu juht temale alluva ametnikuga läbi viima
arengu- ja hindamisvestluse.
Üldjuhised
Palume näidata perioodil 01.01.-31.12.2025 toimunud hindamised.
Töötajate arenguvestluste puhul kasutada ametnikele kehtivate nõuete analoogiat.
Tabel arvutab automaatselt arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise osakaalud.
Veerg C: Märkida teenistujate gruppide lõikes teenistujate arvud (isikute arv) seisuga
31.12.2025, kellega on 2025. a jooksul viidud läbi vähemalt üks iga-aastane arengu- ja
hindamisvestlus (v.a katseaja lõpu vestlus). Kui hindamisi ei ole läbi viidud, siis märkida null.
Teenistujat, kes on enne 31.12.2025 lahkunud, ei kajastata statistikas.
Veerg D: Märkida teenistujate gruppide lõikes teenistujate arvud (isikute arv) seisuga
31.12.2025, kelle arengu- ja hindamisvestlus lükati vastavalt ATS § 30 lg 2 toodud võimalustele
edasi. Veerus D mitte kajastada teenistujat, kellega on arenguvestlus läbi viidud. Samuti mitte
kajastada teenistujat, kellega ei viidud arenguvestlust läbi, aga kelle puhul ei kehti ATSist
tulenev arenguvestluse edasilükkamise võimalus. Kui selliseid teenistujaid ei ole, siis märkida
null.
Arengu- ja hindamisvestluse võib edasi lükata järgmisesse aastasse, kui:
1) ametniku avaliku võimu teostamise õigus on arengu- ja hindamisvestlusele eelneva
aasta jooksul olnud peatatud kokku üle kuue kuu;
2) ametniku teenistussuhe on vahetult enne arengu- ja hindamisvestlust kestnud vähem kui
kuus kuud;
3) ametniku vahetu juhi teenistussuhe on vahetult enne arengu- ja hindamisvestlust
kestnud vähem kui neli kuud.
Veerg E: Teenistujate arv seisuga 31.12.2025. Lahter täidetakse automaatselt, ametnike ja
töötajate arv loetakse lehelt 2. Personalistatistika. Selleks on vajalik, et 2. Personalistatistika
lehel on teenistuja põhigrupp sisestatud täpselt klassifikaatori järgi.
Näide:
Arenguvestlus viidi läbi 100 ametnikuga, lisada C veergu 100. Asutuses oli 31.12
seisuga 101 ametnikku. Ühel ametnikul lükati arenguvestlus edasi järgmisse aastasse,
kuna arenguvestluste läbiviimise perioodil oli ta teenistussuhe kestnud vähem kui kuus
kuud. Lisada D veergu 1. E veerg täidetakse automaatselt ametnike arvuga 101 lugedes
lehelt 2. Personalistatistika kokku read teenistujate põhigrupiga „Ametnikud“.
Arenguvestlus viidi läbi 90 töötajaga, lisada C veergu 90. Asutuses oli 31.12 seisuga
105 töölepingulist töötajat. Viie töölepingulise töötajaga lükati arenguvestlus edasi
järgmisse aastasse, kuna arenguvestluste läbiviimise perioodil oli vahetu juht vahetunud
ja tööl olnud vähem kui neli kuud. Lisada D veergu 5. E veerg täidetakse automaatselt
töötajate arvuga 105 lugedes lehelt 2. Personalistatistika kokku read teenistujate
põhigrupiga „Töötajad“.
14
A B C D E F
Teenistujate arv
seisuga
31.12.2025,
Teenistujate arv kelle
seisuga 31.12.2025, arenguvestlus Teenistujate
kellega on 2025. a
lükati vastavalt arv
jooksul läbi viidud Arengu- või
Kohalik Teenistuja arengu- või ATS § 30 lg 2 seisuga hindamisvestluste
omavalitsus põhigrupp hindamisvestluseid edasi 31.12.2025 läbiviimise osakaal
Ametnikud 100 1 101 100/(101-1) = 100%
Töötajad 90 5 105 90/(105-5) = 90%
KOKKU 190 6 206 95%
7. Värbamise statistika
Üldjuhised
Palume kajastada perioodil 01.01.-31.12.2025 toimunud kõik koosseisuliste
teenistuskohtade värbamised (nii õnnestunud kui ka luhtunud).
Värbamiste all kajastada ka pikaajalisel puudumisel oleva teenistuja asemele asendaja
värbamine, mitte kajastada võlaõiguslike lepingute alusel töötavate isikute värbamist.
Kui konkursi käigus ei õnnestunud teenistuskohta täita ning samale teenistuskohale
korraldati uus konkurss või konkursita personaliotsing, siis kajastada need
personaliotsingud eraldi ridadel.
Konkursse, mille tähtaega on pikendatud, kajastada ühe konkursina.
Konkursse, mis on asutuse poolt tühistatud, palume tabelis mitte kajastada.
Konkursid, mis on välja kuulutatud vaadeldaval perioodil, kuid lõppevad vaadeldavale
perioodile järgneval perioodil palume kajastada järgneva perioodi värbamise statistikas.
Konkursi lõpuks lugeda konkursi tulemuste kinnitamine (teenistusse võtmise käskkirja
või töölepingu allkirjastamine), mitte reaalset inimese tööle tulemise päeva.
Värbamisena mitte arvestada rotatsiooni korras ehk töötaja üleviimisena tähtajaliselt
teise asutusse ATS §33 alusel. Kui konkursi lõpplahenduseks on rotatsioon, siis
kajastada värbamises.
Veerg A: Kohalik omavalitsus, märkida kohaliku omavalitsuse nimetus. Esimestesse
lahtritesse tuleb nimetus automaatselt kontaktandmete lehelt.
Veerg B: Asutus, märkida asutuse nimi.
Veerg C: Ametinimetus, märkida ametikoht, kuhu personali värvati.
Veerg D: ISCO kood. Märkida rahvusvahelise ametite klassifikaatori ISCO-08 alusel
ametinimetuse klassifikaatori kood. ISCO klassifikaatorit kasutatakse ka töötamise registris
töötaja ametinimetuse lisamisel.
Abimaterjal: Ametite klassifikaator (Statistikaamet). ISCO koodide loetelu on toodud ka
vormis.
Veerg E: Teenistuskohtade arv, mida soovitakse täita. Näiteks kui kuulutatakse välja üks
peaspetsialisti konkurss, millega tahetakse täita kahte olulises osas ühesuguste
teenistusülesannetega teenistuskohta, näidatakse teenistuskohtade arvuks kaks.
15
Veerg F: Teenistuskoha põhigrupp, valida rippmenüüst teenistuskoha, millele konkurss välja
kuulutati, põhigrupp (ametnik, töötaja).
Veerg G: Teenistuskoha alamgrupp, valida rippmenüüst teenistuskoha, millele konkurss välja
kuulutati, alamgrupp (juhid, muu personal).
Veerg H: Personaliotsingu tüüp, valida rippmenüüst personaliotsingu tüüp (avalik konkurss,
sisekonkurss, konkursita personaliotsing). Konkursiga on tegemist siis, kui vabast
teenistuskohast on teavitatud asutusesiseselt või asutuse haldusalasiseselt (sisekonkurss) või
laiemale avalikkusele ligipääsetavas kohas (avalik konkurss). Konkursita personaliotsingud on
sihtpakkumised. Sihtotsingu teenuse kasutamine personaliotsingul ilma konkursist avalikult
teavitamata on konkursita personaliotsing. Kui avaliku konkursi puhul kasutatakse muuhulgas
sihtotsingu teenust on tegu avaliku konkursiga. NB! Ametnike puhul valida konkursita
personaliotsing ainult juhul, kui avalik konkurss on luhtunud.
Avalik konkurss Avaliku konkursi all mõistetakse laiemale avalikkusele teatavaks tehtud
konkurssi ATS §16-18 mõistes. Kui avaliku konkursi puhul kasutatakse
muuhulgas sihtotsingu teenust on tegu avaliku konkursiga.
Sisekonkurss Sisekonkursi all mõistetakse vabale teenistuskohale vaid asutusesiseselt või
asutuse haldusala siseselt läbiviidud konkurssi ATS §16-18 mõistes. Palume
siin mitte arvestada avalikke konkursse, millest on teavitatud laiemale
avalikkusele ligipääsetavas kohas. Kui asutuses on kombeks enne avaliku
konkursi väljakuulutamist korraldada sisekonkurss ja sobiv isik leitakse juba
sisekonkursi kaudu, on tegemist sisekonkursiga. Kui konkursi läbiviimisel
kaalutakse/hinnatakse koos nii asutusesiseseid kui ka asutuseväliseid
kandidaate, on tegemist avaliku konkursiga.
Konkursita Ametnike puhul võib ametisse nimetamise õigust omav isik 120 kalendripäeva
personaliotsing jooksul avaliku konkursi luhtumise kohta otsuse tegemise kuupäevast arvates
nimetada ametikohale teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele
vastava isiku ilma konkurssi korraldamata (vt ATS §19 lg 3).
Konkursita personaliotsingu alla kuulub ka ametikoha täitmine isikuga, kes on
varem kandideerinud sama ametiasutuse muule sarnaste ülesannete ja nõuetega
ametikohale maksimaalselt 150 päeva tagasi ja oli kolme parima kandidaadi
hulgas, kellele ettepanekut ametikohale asumiseks ei tehtud (vt ATS §16 lg 9).
Töölepinguliste töötajate puhul kohustus konkurss korraldada puudub ning
nõuetele vastavale isikule võib tööpakkumise teha ka ilma selleta. Sihtotsingu
teenuse kasutamine personaliotsingul ilma konkursist avalikult teavitamata on
konkursita personaliotsing.
Veerg I: Kandideerinud isikute arv, märkida konkursil kandideerinud isikute koguarv. Kui
kandideerinud isikuid ei olnud, siis märkida null. Konkursita personaliotsingute puhul jätta
lahter tühjaks.
Veerg J: Teenistuskohtade arv, mis konkursiga täideti. Märkida konkursiga täidetud
teenistuskohtade arv. Kui teenistuskoht jäi täitmata, siis märkida null.
16
8. Keskmine palk
2025. a avalike teenistujate keskmise palga arvutamiseks palume esitada KOV ametiasutuste6
täistööajale taandatud töölepinguliste töötajate, valitavate ja ametisse nimetavate isikute
ning ametnike arvud ja palgaandmed (välja jätta võlaõigusliku lepinguga töötajad ja
hallatavate asutuste töötajad (nt koolide töötajad)) sarnaselt Saldoandmike infosüsteemi
(SALDO) esitatavate kontoklasside 50 „Tööjõukulud“ ja 90 „Töötajate keskmine arv
taandatuna täistööajale“ kontode järgi.
A. Aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv 2025 (koormus). Sama, mis
töölehel 1. Keskmine teenistujate arv veerg D.
B. Põhipalk (sh puhkusereserv). 0-ga lõppevad kontod nimetusega „Põhipalk” – siia
kuulub töötasu fikseeritud osa, mis on määratud ametikoha tööülesannete ning ametniku
või töötaja tööalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal. Põhipalk sisaldab ka töö
mahuga seotud palgaosi või lisatasusid, nagu nt astmepalk, astmepalga suurendus,
teenistus- ja auastmetasu, lisatasu staaži, akadeemilise kraadi, võõrkeelte valdamise,
riigisaladuse ja salastatud teabekandja hoidmise eest. Siia kuuluvad ka põhipalga asemel
keskmise palga alusel arvestatud tasud (nt puhkusetasu ja puhkusetasu hüvitis, samuti
väljateenitud puhkusepäevade eest arvestatud kohustise muutus). Volikogu liikmete
tasud, halduskogu/halduskogu komisjonide liikmete tasud, nõukogude liikmete tasud,
kes käivad regulaarselt tööl ja nende tööaega mõõdetakse.
C. Muud kokkulepitud tasud. 1-ga lõppevad kontod nimetusega „Muud kokkulepitud
tasud“ – siia kuuluvad asendustasu, lisatasu valveaja eest, lisatasu ületunnitöö eest,
lisatasu pühade ja öötöö eest.
D. Muutuvpalk. 3-ga lõppevad kontod nimetusega „Muutuvpalk” – siia kuuluvad tasud,
mis ei tulene otseselt ameti- või töökoha ülesannete mahust, vaid neid makstakse seatud
eesmärkidest kõrgemate tööalaste saavutuste eest või töötajate täiendavaks
motiveerimiseks. Siia kuuluvad tulemustasu, preemia tööalaste saavutuste eest ja
lisatasu täiendavate ülesannete eest (nt komisjonides osalemine).
E. Keskmine kuupõhipalk 2025 – tabel arvutab automaatselt.
F. Keskmine kogupalk 2025 – tabel arvutab automaatselt.
Vt täpsemalt Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt juhendit Avaliku sektori finantsarvestuse
ja –aruandluse juhendi (üldeeskirja) lisades 1 kuni 5 esitatud kontoplaani kasutusjuhend lk 48,
71.
6
Avaliku teenistuse seaduse (§ 6 lg 3) tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused: valla- ja
linnavolikogu kantselei; valla- ja linnakantselei; valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega;
osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; valla- ja linnavalitsuse amet; valla või linna ühisamet.
17
A. Aasta keskmine täistööajale
Kohalik Teenistuja B. Ametipalk või kuupõhipalk ja
taandatud teenistujate arv 2025 C. Muud kokkulepitud tasud D. Muutuvpalk
omavalitsus põhigrupp kokkulepitud tasu
(koormus)
Teenistujad kokku Alltoodud lahtrid kokku Alltoodud lahtrid kokku Alltoodud lahtrid kokku Alltoodud lahtrid kokku
sh valitavad ja Valitavate ametnike ja kõrgemate Valitavate ja ametisse nimetatavate Valitavate ja ametisse nimetatavate Valitavate ametnike ja kõrgemate
ametisse riigiteenijate keskmine arv ametnike põhipalk – konto 500000. ametnike muud kokkulepitud tasud riigiteenijate muutuvpalk – konto
nimetatavad isikud taandatuna täistööajale kontogrupist – konto 500001. 500003
900000 Konto puhul vaadelda, et COFOGi Konto puhul vaadelda, et COFOGi Konto puhul vaadelda, et COFOGi
tegevusala järgi jääksid sisse ainult tegevusala järgi jääksid sisse ainult tegevusala järgi jääksid sisse ainult
valitavad ja ametisse nimetatavad valitavad ja ametisse nimetatavad valitavad ja ametisse nimetatavad
isikud (kindlasti peaksid välja isikud (kindlasti peaksid välja isikud (kindlasti peaksid välja
jääma volikogu liikmed). jääma volikogu liikmed). jääma volikogu liikmed).
Andmed tulevad sh ametnikud Ametnike keskmine arv taandatuna Avaliku teenistuse ametnike Avaliku teenistuse ametnike muud Avaliku teenistuse ametnike
automaatselt täistööajale – kontod 9001 (avaliku põhipalk (v.a kaitseväelased) - kokkulepitud tasud (v.a muutuvpalk (v.a kaitseväelased) –
lehelt teenistuse ametnikud); kontod 500100, 500120, 500140, kaitseväelased) – kontod 500101, kontod 500103, 500123, 500143,
„Kontaktandmed 9003. Kaitseväelased 500150 500121, 500141, 500151 500153
“ sh töötajad Töötajate keskmine arv taandatuna Töötajate põhipalk - kontod Töötajate muud kokkulepitud tasud Töötajate muutuvpalk - kontod
täistööajale 500200, 500210, 500240, 500250, – kontod 500201, 50021, 500241, 500203, 500213, 500243, 500253,
kontogrupist 9002 500260, 500270, 500280, 500290. 500251, 500261, 500271, 500281, 500263, 500273, 500283, 500293.
500291.
KOV üksuse ametiasutustes KOV üksuse ametiasutustes KOV üksuse ametiasutustes KOV üksuse ametiasutustes
töötavate täistööajale taandatud töötavate töölepinguliste töötajate töötavate töölepinguliste töötajate töötavate töölepinguliste töötajate
töölepinguliste töötajate arv, palk, välja jätta võlaõigusliku palk, välja jätta võlaõigusliku boonused, välja jätta
välja jätta võlaõigusliku lepinguga töötajad ja hallatavate lepinguga töötajad ja hallatavate võlaõigusliku lepinguga töötajad
lepinguga töötajad ja hallatavate asutuste töötajad (nt koolide asutuste töötajad (nt koolide ja hallatavate asutuste töötajad
asutuste töötajad (nt koolide töötajad) töötajad) (nt koolide töötajad)
töötajad)
18
9. Palgastatistika
Üldjuhised
Palgastatistikat kogutakse KOVidelt seoses ametnike ning nende töölepingu alusel
töötavate isikute, kes on nimetatud ATS § 7 lõikes 6 (poliitilised nõunikud ja -abid7)
palkade avalikustamise kohustusega (vt ATS §65 lg 1, 2 ja 4). Teisi töölepingulisi
töötajaid palume tabelis mitte kajastada.
Palgastatistikas palume samuti mitte kajastada linna- ja vallavolikogu liikmete tasusid.
Linna- ja vallavalitsuse liikmetest palume kajastada tabelis vallavanema, linnapea, sh
abilinnapeade ja abivallavanemate palgaandmed. Valitsuse liikmed, kes on ametnikuna
tööl, tuleb kajastada statistikas tema ametikoha järgselt.
Hiljemalt 1. mail avalikustab Rahandusministeerium avaliku teenistuse keskel veebilehel ametnike ning
poliitiliste nõunike ja -abide:
põhipalga jooksva kalendriaasta seisuga (kokkuleppeliselt 1. aprilli seisuga).
põhipalga ja muutuvpalga ning tema teenistusülesannete täitmisest tuleneva muu tulu
kogusummana eelmise kalendriaasta kohta.
Kuna keskvalitsuse tasandil on otsustatud avalikustada ka kõrgemate riigiteenijate (minister, riigisekretär,
õiguskantsler, riigikontrolör jt) palgaandmed, siis läbipaistvuse ja võrreldavuse huvides soovime
avalikustada ka vallavanema ja linnapea palgaandmed.
Põhipalk, muutuvpalk ja ametniku teenistusülesannete täitmisest tulenev muu tulu
kogusummana eelmise kalendriaasta kohta (periood 01.01-31.12.2025) avalikustatakse
kõikide teenistuses olnud ametnike kohta, sõltumata teenistussuhte pikkusest. Näiteks
kui ametnik oli teenistuses perioodil 01.07-31.10.2025, avalikustatakse ka tema
palgaandmed.
Ametnikke, kelle teenistussuhe oli peatatud kogu eelmise kalendriaasta (nt
vanemapuhkusel, õppimas vm), andmete esitamisel ei kajastata, v.a juhul, kui ametniku
lahkumisel maksti talle puhkuse- või muid tasusid.
Andmekogumise vormi ametnike jooksva kalendriaasta seisuga (kokkuleppeliselt 1.
aprilli seisuga) põhipalkade avalikustamiseks edastab Rahandusministeerium hiljemalt
aprilli esimesel nädalal.
Palgastatistika tabel tuleb täita perioodi 01.01-31.12.2025 kohta arvestatud
brutopalgana ehk koos teenistuja poolt makstavate maksudega, kuid ilma tööandja
poolt makstavate maksudeta.
Hüvitisi (nt hüvitis kasutamata puhkuse päevade eest teenistusest vabastamisest,
töövõimetushüvitised, koondamise tõttu teenistusest vabastamisel makstav hüvitis jm)
palume palgastatistikas mitte kajastada.
Puhkusetasusid (nt isapuhkus, lapsepuhkust jne), mida riik hüvitab tööandjale, palume
palgastatistikas mitte kajastata.
Veerg A: Kohalik omavalitsus, märkida kohaliku omavalitsuse nimetus. Esimestesse
lahtritesse tuleb nimetus automaatselt kontaktandmete lehelt.
7
Isikud, kes täidavad Riigikogu esimehe, aseesimehe või fraktsiooni, peaministri, ministri, volikogu esimehe või
aseesimehe või fraktsiooni, vallavanema või linnapea või valla- või linnavalitsuse liikme juures abistavaid või
nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste või fraktsiooni tegevuse lõppemiseni. Selline abistavaid või
nõustavaid ülesandeid täitev isik teeb tööd tähtajalise töölepingu alusel.
19
Veerg B: Asutus, märkida asutuse nimi.
Veerg C: Struktuuriüksus, tuuakse välja vähemalt kahe viimase madalama taseme struktuuri-
üksuse täpsusega.
Veerg D: Ametikoht.
Kui ametnik oli teenistuses mitmel ametikohal samaaegselt (osakoormusega),
avalikustatakse tema palgaandmed ametikohapõhiselt ehk iga ametikoha kohta eraldi.
Kui muutus ainult struktuuriüksuse nimetus, kus ametniku ametikoht paikneb, siis
avalikustatakse palgaandmed viimase struktuuriüksuse nimetuse all kogu kalendriaasta
kohta.
Kui muutus ametniku ametikoha ametinimetus, kuid tööülesanded mitte, siis
avalikustatakse palgaandmed viimase ametinimetuse all kogu kalendriaasta kohta.
Kui ametnik vahetas asutuses ametikohta, siis avalikustatakse tema palgaandmed viimase
ametinimetuse all kogu kalendriaasta kohta ning märgitakse veergu N „Ametniku
ametikoht muutus“ „Jah“.
Veerg E: Teenistuja eesnimi, märkida teenistuja eesnimi.
Veerg F: Teenistuja perekonnanimi, märkida teenistuja perekonnanimi.
Veerg G: Ametniku koormus ametikohal. Näiteks:
Kui inimene on töötanud 6 kuud täiskoormusega on tema töötatud perioodi keskmine
koormus 1.
Kui inimene on töötanud samal ametikohal 5 kuud täiskoormusega ning 5 kuud 0,5
koormusega, on tema töötatud perioodi keskmine koormus 0,75 (arvutuskäik:
(5*1+5*0,5)/10=0,75).
Veerg H: Põhipalk. Näidata arvestatud põhipalk perioodi 01.01.-31.12.2025 eest (ATS mõistes
§ 61 lg 2).
Veerg I: Puhkusetasu, näidata tasu, mille inimene on saanud puhatud aja eest, sh õppepuhkus.
Puhkusetasusid (nt isapuhkus, lapsepuhkust jne), mida riik hüvitab tööandjale, palume
palgastatistikas mitte kajastata.
Veerg J: Muutuvpalk. Lisatasu täiendavate tööülesannete eest (ATS § 61 lg 5), tulemuspalk (ATS
§ 61 lg 5) ja preemiad (ATS § 61 lg 5). Muutuvpalga all mitte kajastada hüvitisi (nt hüvitis
kasutamata puhkuse päevade eest teenistusest vabastamisest, töövõimetushüvitised,
koondamise tõttu teenistusest vabastamisel makstav hüvitis jm).
Veerg K: Muu tulu, mis on ametnikule makstud asutuse tööjõukuludest. Nt lisatasu valveaja,
ööajal ja riigipühal tehtava töö eest (ATS § 38 ja § 40 järgi makstud tasud), lisatasu ületunnitöö
eest (ATS § 39 järgi makstud tasud), lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest (ATS
mõistes § 57 järgi makstud tasu) ning tasud, mida on ametnikule makstud teiste seaduste alusel
seoses teenistusülesannete täitmisega. Muu tulu all mitte kajastada hüvitisi.
Avalikustama ei pea ametniku muid tulusid, mis ei ole saadud seoses teenistusülesannete
täitmisega ametikohal, kuhu ametnik on nimetatud.
Veerg L: Aasta kogupalga arvutab tabel automaatselt.
Veerg M: Töötatud periood, märkida 2025. aastal töötatud periood asutuses. Näiteks
01.01.2025-31.12.2025. Kui töötatud perioode on ühel teenistujal mitu ehk vahepeal on töölt
20
lahkunud ja siis tööle tagasi tulnud, siis märkida erinevate perioodide töötamised erinevatel
ridadel koos vastava perioodi palgaandmetega (näiteks ühel real 01.01.2025-31.03.2025; teisel
real 01.09.2025-31.12.2025). Pikaajalisel puhkusel (nt emapuhkus, vanemapuhkus,
ajateenistuses viibimine) viibimise aega ei arvestata töötamise perioodi sisse. Näiteks, kui
ametnik oli tööl aasta algusest ja emapuhkus algas 02.09.2025, siis töötatud perioodiks märkida
01.01.2025-01.09.2025.
Veerg N: Ametniku ametikoht muutus. Kui isik on 2025. aasta jooksul vahetanud
asutusesiseselt teenistuskohta, valida rippmenüüst „Jah“. Kui isik on aasta jooksul lahkunud
asutusest, kuid töötas kogu aja samal teenistuskohal, siis valida „Ei“. Kui isik on aasta jooksul
asutuses erinevatel teenistuskohtadel olnud, siis märkida „Jah“.
21
Ametnike põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannete täitmisest tulenev muu tulu 2025. aastal*
Ametniku
ametikoht Ametniku
Struktuuri- Perekonna- muutus koormus Puhkuse- Muutuv- Aasta
Asutus üksus Ametikoht Eesnimi nimi Töötatud periood (JAH/EI) ametikohal Põhipalk tasu palk Muu tulu kogupalk
… vallavalitsus ... osakond 1 Juhataja Egle Tamm 01.01.2025-31.12.2025 EI 1 16 073,50 1 700 700,00 18 473,5
Andmeturbe
… vallavalitsus … osakond 1 ekspert** Hans Borovik 01.01.2025-31.12.2025 JAH 1 15 440,25 660 250,00 16 350,25
… vallavalitsus … osakond 1 Nõunik*** Arvi Kask 01.01.2025-31.12.2025 EI 0,75 6 750,00 800 7 550,00
… vallavalitsus … osakond 1 Ekspert*** Arvi Kask 01.01.2025-31.12.2025 EI 0,25 1 800,75 500 240,00 2 540,75
… vallavalitsus … talitus Juhataja Igor Järv 01.01.2025-31.05.2025 EI 1 12500 1000 500,00 14 000
… vallavalitsus … talitus Juhataja Igor Järv 01.07.2025-31.07.2025 EI 1 2 500 2500
… vallavalitsus … osakond 2 Juhataja Ene Leht 01.01.2025-31.12.2025 EI 1 14 200,05 1 200 15 400,05
* andmed esitatakse välja teenitud põhipalga, muutuvpalga ja muu tulu kohta
** ametniku ametikoht muutus
*** ametnik teenistuses mitmel ametikohal samaaegselt
TÄNAME!
22