Rahandusministri määruse ,,Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU detsember 2025 MÄÄRUS Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord Määrus kehtestatakse krediidiasutuste seaduse § 8650 lõike 8 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse krediidiasutusele maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord. § 2. Määruse kohaldamine Määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegevusloa saanud krediidiasutustele konsolideerimata ja konsolideeritud alusel. § 3. Maksimaalne jaotatav omakapitali summa (1) Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamiseks korrutab krediidiasutus lõike 3 kohaselt arvutatud summa lõike 4 kohaselt määratud teguriga. (2) Juhul kui krediidiasutus on pärast kombineeritud kapitalipuhvri nõude täitmata jätmise ilmnemist ning enne maksimaalse jaotatava omakapitali summa Finantsinspektsioonile esitamist teinud krediidiasutuste seaduse § 8650 lõikes 2 nimetatud väljamakseid, vähendatakse maksimaalset jaotatavat omakapitali summat nende maksete võrra. (3) Lõikes 1 nimetatud ja lõikes 4 määratud korras leitud teguriga korrutamisele kuuluv omakapitali summa hõlmab käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud järgmisi summasid, millest on maha arvatud nendega kaasnevad maksud, mis tuleb tasuda juhul, kui omakapitali summasid välja ei maksta ja need jäävad krediidiasutuse käsutusse: 1) vahekasum, mis ei ole arvatud Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) (edaspidi pangandusmäärus) artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning mis on teenitud pärast viimast kasumi jaotamise otsust või krediidiasutuste seaduse § 8650 lõikes 2 nimetatud väljamaksete tegemist või nende tegemise otsustamist; 2) aastakasum, mis ei ole arvatud pangandusmääruse artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning mis on teenitud pärast viimast kasumi jaotamise otsust või krediidiasutuste seaduse § 8650 lõikes 2 nimetatud väljamaksete tegemist või nende tegemise otsustamist. (4) Lõikes 1 nimetatud tegur määratakse järgmiselt: 1) tegur on 0, kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata pangandusmääruse artiklis 92a ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 17 ja 174 sätestatud nõuete katmiseks ja mis on väljendatud protsendina pangandusmääruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude ehk madalaimasse kvartiili; 1 2) tegur on 0,2, kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata pangandusmääruse artikli 92a ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 17 ja 174 sätestatud nõuete katmiseks ja mis on väljendatud protsendina pangandusmääruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude teise kvartiili; 3) tegur on 0,4, kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata pangandusmääruse artikli 92 ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 17 ja 174 sätestatud nõuete katmiseks ja mis on väljendatud protsendina pangandusmääruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude kolmandasse kvartiili; 4) tegur on 0,6, kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata pangandusmääruse artikli 92 ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 17 ja 174 sätestatud nõuete katmiseks ja mis on väljendatud protsendina pangandusmääruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude neljandasse ehk kõrgeimasse kvartiili. (5) Iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse järgmise valemi abil: , kus Qn näitab vastava kvartiili ordinaalarvu. § 4. Määruse jõustamine Määrus jõustub üldkorras. (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks Kantsler 2  SELETUSKIRI detsember 2025 Rahandusministri määruse ,,Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse rahandusministri määrus ,,Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord” (edaspidi määrus) krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 8650 lõike 8 alusel. Määruses sätestatut peavad järgima krediidiasutused, kes ei oma piisavaid puhvreid, et teha tavapärasel moel krediidiasutuse jaoks olulisi väljamakseid. Arvutamise korraga antakse krediidiasutustele juhised kalkuleerida summa, mille piires nad võivad jätkata väljamaksete tegemine seniks, kuni nende suhtes kehtestatud puhvri nõuded on täidetud. Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise korra täimist kontrollib Finantsinspektsioon. Samasisuline määrus on kehtestatud kehtivas sõnastuses Eesti Panga presidendi poolt1, kuid tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uuesti käesoleva rahandusministri määrusega, eelkõige põhjusel, et viia kriisilahendust reguleeriv rahandusministeeriumi vastutusalasse. Samuti korrigeeritakse seejuures ka vastavad viited. Eelnõuga seotud muudatused on kokkuvõttes tehnilised ning ei nõua märkimisväärset ressurssi. Eelnõuga ei suurendata halduskoormust Eesti Panga, Finantsinspektsiooni, Rahandusministeeriumi või krediidiasutuste suhtes, samuti ei lisata neile uusi kohustusi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Anastasia Nõmmik ([email protected], 5854 5096). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected], 5303 2849). Eelnõu juriidilist kvaliteeti ja seletuskirja kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected], 5885 1423). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega.2 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Taust 1 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/109062021005?leiaKehtiv 2 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/111112025001 1 Tulenevalt 2000. aastate lõpus alguse saanud ülemaailmsest majanduskriisist, võeti 2014. aastal Euroopa Liidus vastu direktiiv 2014/59/EL3 ehk kriisilahendusdirektiiv (edaspidi ka BRRD), millega kehtestati kord krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksejõuetuse ennetamiseks ning asjakohasel juhul ka maksejõuetusest tulenevate negatiivsete tagajärgede minimeerimiseks. Eesti õiguses võeti BRRD üle peamiselt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse (edaspidi FELS) ja KAS-iga. 2014. aasta 31. detsembriks olid liikmesriigid kohustatud võtma direktiivi esimese versiooni ning teise versiooni ehk BRRD24 2020. aasta 28. detsembriks. 2023. aasta lõpus algatas Euroopa Komisjon BRRD2 ülevõtmise kontrolli Eesti suhtes, et tuvastada direktiivi teise versiooni sätete vastavust Eesti seadustele. Kontrolli käigus tuvastati, et BRRD2 artikli 16a lõiked 4–6 on võetud üle Eesti Panga presidendi määrusega ,,Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord”. Määrus koosneb kolmest paragrahvist, millest esimene sätestab reguleerimisala, teine kohaldamisala (kõik Eestis tegevusloa saanud krediidiasutused konsolideeritud ja konsolideerimata alusel) ning kolmas maksimaalselt jaotatava omakapitali summa ning selle arvutamise juhised. Komisjon juhtis tähelepanu asjaolule, et erinevalt direktiivi artikli 16a lõikest 6, ei sisalda määruse § 3 lõike 4 loetelu viiteid direktiivi artiklitele 45c ja 45d, mis on üle võetud FELS §-dega 17 ja 174 ning reguleerivad globaalse süsteemselt olulise kriisilahendussubjekti ja kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja Euroopa Liidus asuva olulise tütarettevõtja suhtes sätestatud omavahendite nõuet. Määruse parandamiseks pöördus eelnõu koostaja Eesti Panga ehk määruse väljaandja poole. Eesti Pank nõustus Euroopa Komisjoni tähelepanekutega, kuid palus määruse ümber vormistada rahandusministri määruseks, kes on kehtestanud ka ülejäänud finantskriisi ennetamist ja lahendamist käsitlevad määrused. Põhjusel, et rahandusministeeriumi kohustus on korraldada finantskriisi ennetamise ja lahendamisega seotud õigusaktide õiguspärasus ja ülevõtmine, leidis eelnõu koostaja, et määruse ümbervormistamine rahandusministri määruseks aitab õigusaktide loetelu paremini hallata ning vajadusel muuta. Eeltoodust tulenevalt tunnistatakse KAS § 8650 lõike 8 alusel kehtestatud Eesti Panga presidendi määrus kehtetuks ning selle asemel kehtestatakse samasisuline rahandusministri määrus ning tehakse viitelised parandused lähtuvalt Euroopa Komisjoni märkustest. 2.2. Selgitused sätete kohta Määruse § 1 sätestab selle reguleerimisala, mille kohaselt reguleerib määrus maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise korra kehtestamist krediidiasutustele. Maksimaalne jaotatav omakapitali summa on summa, mille suuruse peavad KAS § 8650 lõike 1 kohaselt välja arvutama krediidiasutused, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet. Kombineeritud puhver sisaldab eelkõige esimese taseme põhiomavahendeid ehk lihtsustatult öeldes selliseid vahendid, mille krediidiasutus saab võtta koheselt kasutusse, et katta riske ja kahju nende tekkimisel. Sellised vahendid on näiteks krediidiasutuse jaotamata kasum, reservid, 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02014L0059-20250117 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/879, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02019L0879- 20190607 2 kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss. Sõltuvalt krediidiasutuse suurusest, mõjust ning riskidest, võib kombineeritud puhver sisaldada lisaks põhiomavahenditele ka muid puhvreid, mis on spetsiifiliselt suunatud krediidiasutuse omapäraga seotud riskide leevendamiseks (näiteks pankade puhul, mis tegutsevad mitmes riigis ja omavad globaalset mõju, võib kõne alla tulla globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver). Olukorras, kus krediidiasutus ei täida kombineeritud puhvri nõuet ehk ei oma piisavaid varasid kriisiolukorraks, peab ta arvutama maksimaalse väljamakstava summa, mille piires ta võib teha tehinguid (väljamakseid) ja võtta kohustusi. Kui krediidiasutus ei arvuta sellist summat välja ning ei esita Finantsinspektsioonile, ei või ta teha teatud väljamakseid, näiteks maksta dividende rahas või osta tagasi enda emiteeritud aktsiaid, ning võtta teatud kohustusi, näiteks maksta tulemustasu või teha täiendavaid sissemakseid vabatahtlikusse pensioniskeemi. Seega seatakse krediidiasutuse tegevusele piirang, sest puhvri nõude täitmata jätmine mõjutab tehinguid, mida krediidiasutus võib teha, ning seeläbi ka krediidiasutuse konkurentsivõimet, atraktiivsust, kasumit jms panga jaoks olulisi näitajaid. Teatud olukordades võib väljamaksete tegemise ja kohustuste võtmise piirangut Finantsinspektsiooni loal vältida, kui selliste tehingute tegemine on vajalik krediidiasutuse finantsseisundi säilitamiseks, maksejõuetuse vältimiseks ning kriisilahendusmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Määruse § 2 kohaselt kohaldatakse määrust kõikidele Eestis tegevusloa saanud krediidiasutustele konsolideerimata ja konsolideeritud alusel. Seega peavad määruses sätestatud maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamisjuhendit järgima nii need pangad, kelle üle teostatakse järelevalvet ühe üksusena koos oma emaettevõtjaga, aga ka pangad, kellel emaettevõtja puudub ning kelle üle teostatakse järelevalvet individuaalselt. Määruse § 3 reguleerib maksimaalse jaotatava omakapitali summa arvutamist. Lõike 1 kohaselt arvutab krediidiasutus maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamiseks sama paragrahvi lõike 3 kohaselt määratud summa lõike 4 kohaselt määratud teguriga. Kui krediidiasutus on pärast kombineeritud kapitalipuhvri nõude täitmata jätmise ilmnemist ning enne maksimaalse jaotatava omakapitali summa esitamist Finantsinspektsioonile teinud KAS § 8650 lõikes 2 nimetatud väljamakseid, vähendatakse maksimaalset jaotatavat omakapitali summat lõike 2 kohaselt nende maksete võrra. Maksimaalse summa arvutamiseks tuleb lõikes 3 sätestatud krediidiasutuse vahekasum (punkt 1) või aastakasum (punkt 2) korrutada lõikes 4 sätestatud asjakohase teguriga. Vahekasumi ja aastakasumi pealt tuleb arvutamisel maha arvata sellised maksud, mis tuleks tasuda juhul, kui omakapitali summasid välja ei maksta ja kui need jäävad krediidiasutuse käsutusse ehk võtta korrutamise aluseks netokasum või neto aastakasum. Arvutuse aluseks olevas vahekasum või aastakasum peavad vastama kahele tingimusele: 1) need ei kuulu määruse (EL) nr 575/20135 (edaspidi pangandusmäärus) esimese taseme põhiomavahendite hulka ning 2) need on teenitud pärast viimast kasumi jaotamise otsust või väljamakse tegemist või otsustamist. Sellised tingimused piiravad krediidiasutusel suurendada kunstlikult või omavoliliselt maksimaalselt väljamakstavat summat, sest summa arvutamiseks võetakse aluseks krediidiasutuse reaalsed ja viimased näitajad, mitte näiteks kõige kasumlikum kvartal ning kasum, millelt on maha arvatud 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012. Kättesaadav: EUR- Lex - 02013R0575-20250629 - EN - EUR-Lex 3 vahendid, mis kuuluvad esimese taseme põhiomavahenditesse ja seega lähevad kriisilahenduse olukorras esimesena käiku. Lõikega 4 sätestatakse teguri määratlemise tingimused. Tegemist on lõikega, millele juhtis tähelepanu ka Euroopa Komisjon. Eesti Panga presidendi määruses sätestas näiteks lõike 4 punkt 1 järgmist: ,,1) tegur on 0, kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata pangandusmääruse artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete ega krediidiasutuste seaduse § 1042 lõike 1 kohase muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõude katmiseks ja mis on väljendatud protsendina pangandusmääruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse (st madalaimasse) kvartiili;”. Euroopa Komisjon täheldas, et lõike 4 punktidest puudus viide BRRD2 artiklitele 45c ja 45d, mis on võetud üle FELS §-dega 17 ja 174. Tegemist on erineva lähenemisega võrreldes direktiivi tekstiga, mis sätestas samas punktis: ,,a) tegur on 0, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse (st madalaimasse) kvartiili;”. Lisaks täheldas eelnõu koostaja, et määrus viitab pangandusmääruse asemel selle artikli 92 lõike 1 punktidele a, b ja c (direktiiv viitab artiklile 92a) ning määrus sisaldab viidet KAS § 1042 lõikele 1, mis võtab üle direktiivi 2013/36/EL6 artikli 104a lõike 1, kuid millele BRRD2 viidet selles sättes ei tee. Eeltoodust tulenevalt muudetakse lõike 4 punktide sõnastust ja sätestatakse, et tegur on 0, 0,2, 0,4 või 0,6, kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata pangandusmääruse artikli 92 ning FELS §-des 17 ja 174 sätestatud nõuete katmiseks ja mis on väljendatud protsendina pangandusmääruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad puhvri nõude vastavasse kvartiili. Lõikega 5 sätestatakse valem kvartiili alam- ja ülempiiri arvutamiseks. Valem väljendub järgmiselt: Qn näitab vastava kvartiili ordinaalarvu. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013. aasta mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013L0036-20250117 4 Määrus jõustub § 4 kohaselt 1. jaanuaril 2026. aastal. Kindla jõustumisaja kehtestamine on vajalik selleks, et ajastada Eesti Panga määruse kehtetuks tunnistamine ning võimaldada määrusest puudutatud isikutel muudatusega tutvuda ja kohaneda. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud BRRD2 artikliga 16, mis sätestab pädevate asutuste õiguse keelata teatavate väljamaksete tegemine, ning selle lõigetega 4-6. Järgnevas tabelis kirjeldatakse eelnõu kooskõla direktiiviga. Tabel 1. Eelnõu vastavus BRRD2 artikli 16a lõigetega 4-6. BRRD2 artikkel 16a Määrus 4. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega § 3 lõiked 1 ja 2 seotud väljamaksete maksimumsumma arvutamisel korrutatakse lõike 5 kohaselt arvutatud summa lõike 6 kohaselt kindlaks määratud teguriga. Kõnealust maksimumsummat vähendatakse mis tahes summa võrra, mis tuleneb lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingust. 5. Kooskõlas lõikega 4 korrutatav summa hõlmab: § 3 lõige 3 a) vahekasumit, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvatakse maha kasumi väljamaksed või maksed, mis tulenevad käesoleva artikli lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingutest, pluss b) majandusaasta kasumit, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvatakse maha kasumi väljamaksed või maksed, mis tulenevad käesoleva artikli lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingutest, miinus c) maksusummasid, mis kuuluksid tasumisele, kui käesoleva lõike punktides a ja b osutatud kasum jäetaks jaotamata. 6. Lõikes 4 osutatud tegur määratakse kindlaks järgmiselt: § 3 lõige 4 a) tegur on 0, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse (st madalaimasse) kvartiili; b) tegur on 0,2, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude teise kvartiili; 5  c) tegur on 0,4, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude kolmandasse kvartiili; d) tegur on 0,6, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude neljandasse (st kõrgeimasse) kvartiili. Iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse kombineeritud puhvri § 3 lõige 5 nõude puhul järgmiselt: kus „Qn ” on asjaomase kvartiili ordinaalarv. 4. Määruse mõju 4.1. Määruse mõjud Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, krediidiasutustele, rahandusministeeriumile Võrreldes seni kehtinud Eesti Panga presidendi määrusega, ei muuda rahandusministri määrus selle kohaldamisala, samuti ei lisata ühelegi osapoolele täiendavaid kohustusi. Seega peavad jätkuvalt määruses sätestatud arvutamiskorda täitma krediidiasutused ning korra täitmist kontrollima Finantsinspektsioon. Erinevalt varasemast sõnastusest, on muudetud § 3 lõikes 4 sätestatud viiteid CRR-i artiklile 92a, lisatud viited FELS §-dele 17 ja 174 ning jäetud välja viide KAS § 1042 lõikele 1. Nimetatud viitelised muudatused tingivad vajaduse nendega tutvuda ning neist lähtuda summa arvutamisel ja järelevalve teostamisel, kuid ei loo uusi kohustusi. Eesti Pangale kaasneb kohustus kehtiv samasisuline määrus kehtetuks tunnistada, mistõttu ei pea keskpank tulevikus tegelema määruse muutmise või parandamisega. Rahandusministeeriumile kaasneb kohustus määrus muudetud kujul kehtestada ning tulevikus teha selles vastavaid muudatusi ja parandusi. Samas ei kaasne määruse ümbervormistamise ning parandamisega Eesti Panga ja ministeeriumi haldusalas täiendavaid kulutusi. 4.2. Muud mõjud Eelnõu autori hinnangul eelnõu rakendamisel halduskoormus kodanikele ja reaalsektori ettevõtjatele ning töökoormus avalikule sektorile ei muutu. Määruse muutmine ei ole seotud kohalike omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. 6 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne koormust riigieelarvele ning see ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. Määruse jõustumisaeg on seotud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis kehtib alates 21. novembrist 2025. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja esitamine arvamuse avaldamiseks Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ning mittetulundusühingutele Finance Estonia ja Eesti Pangaliit. 7  Finantsinspektsioon Eesti Pank Meie 15.12.2025 nr 1.1-10.1/5386-1 Rahandusministri määruse ,,Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse ,,Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamust avaldada 10 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest alates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad:1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: FinanceEstonia MTÜ Eesti Pangaliit MTÜ Anastasia Nõmmik 5854 5096 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272