Hankija seisukoht vaidlustusele

Riigihangete vaidlustuskomisjon Lõkke 5, Tallinn vako@fin.ee Vaidlustaja: Stell Eesti AS registrikood 10031220 A. H. Tammsaare tee 47, Kristiine linnaosa Tallinn, 11316 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Aarne Akerberg Advokaadibüroo Lillo & Partnerid menetluspost [email protected] Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet registrikood 75039729 Peetri plats 3, Narva linn, 20308 e-post [email protected] Hankija esindaja: vandeadvokaat Andrei Matvejev Advokaadibüroo Andrei Matvejev Kulgu 4, Narva e-post: [email protected] tel. +37 250 31 782 Kolmandad isikud: Ühispakkujad OÜ GULIB (registrikood 10019549) AS VANT (registrikood 10157719) Vastus AS Stell Eesti vaidlustusele hankes viitenumbriga 296622 Hankija taotlused: 1. Jätta vaidlustaja vaidlustus tervikuna rahuldamata. 2. Mõista vaidlustajalt välja hankija lepingulise esindaja menetluskulud. Menetluslikud seisukohad: 3. Jätta vaidlustaja taotlus kohustada hankijat esitama OÜ-ga Gulib sõlmitud lepingutes tehtud tööde üleandmise aktid rahuldamata (vt p 38 ja 40). 4. Hankija nõustub vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik. Hankija Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet korraldab avatud hankemenetlusega riigihanget nimetusega „Narva linna haljasalade hooldustööd 2026–2027“ (viitenumber 296622). Hanketeade avaldati riigihangete registris 07.07.2025. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 27.10.2025. Hankija on jaganud riigihanke kolmeks osaks. Käesolev vaidlustus puudutab ainult hanke 2. osas (Soldina, Pähklimäe, Suthoffi, Siivertsi, Kudruküla) tehtud otsuseid. Vaidlustaja ei vaidlusta hanke 1. ega 3. osas tehtud otsuseid. Hankija 28.11.2025 otsusega tunnistati hanke 2. osas edukaks ühispakkujate OÜ GULIB ja AS VANT pakkumus maksumusega 618 763,05 eurot ning kvalifitseeriti hanke 2. osas madalaima maksumusega pakkumuse esitanud ühispakkujad OÜ GULIB ja AS VANT. Vaidlustaja vaidleb antud otsuse vastu hanke II osa kohta ühispakkuja OÜ Gulib/AS VANT kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise otsuse osas. Vastuse põhjendused 1. Vaidlustaja osutab sellele, et otsus on seadusvastane ühispakkujate OÜ GULIB ja AS VANT pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ja ühispakkujate kvalifitseerimise otsuse osas. 2. Vaidlustaja osutab sellele, et otsuses on märgitud, et hankija on ebaõigesti tuvastanud asjaolu, et OÜ N&V pakkumus on maksumuselt järgmine OÜ GULIB ja AS VANT pakkumuse maksumusele. Tegelikult oli maksumuselt järgmine vaidlustaja Stell Eesti AS pakkumus maksumusega 637 654,92 eurot ning hinnata oleks tulnud viite vastavaks tunnistatud pakkumust. 3. Vaidlustaja esitab vaidlustuse 28.11.2025 hankija otsuse peale II osa osas tehtud otsuse vastu. 28.11.2025 otsuse osas, mis puudutab II osa, on esitatud väide: „hanke II osa madalama maksumusega pakkumuseks on OÜ GULIB pakkumus summas 618 763,05 eurot. Järgmiseks maksumuseks on OÜ N&V pakkumus summas 727 973,44 eurot“. Tegelikult selgus otsuse kontrollimisel, et tegemist on trükiveaga ning OÜ GULIB ja AS VANT pakkumusele järgneb II osa osas AS Stell Eesti pakkumus, mitte OÜ N&V pakkumus. 4. Üheaegselt ei anna antud asjaolu alust otsuse tühistamiseks. RHS § 185 lg 2 p-de 4 ja 7 kohaselt võib vaidlustaja esitada vaidlustuse hankija otsusele pakkuja kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise otsuse peale, s.o otsusega tehtud menetluslike otsuste peale. Vaidlustuse esemeks ei saa olla trükivea parandamine otsuses juhul, kui trükiviga ei mõjuta otsuse sisu. 5. Hankija, tehes nii vastavaks tunnistamise otsuse (mis ei ole vaidlustatud ja on jõus) kui ka kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise otsused, märkis otsustes, et „käesolevas menetluses on hankija otsustanud kasutada pöördmenetlust RHS § 52 lg 3 alusel“. 6. Riigihangete seaduse § 52 lõikes 3 kirjeldatud nn pöördmenetluse kasutamise võimalus avatud hankemenetluses tuleneb riigihanke direktiivi 2014/24/EL art 56 lõikest 2, mis sätestab sarnaselt seadusega, et avatud hankemenetluse puhul võib hankija otsustada pakkumused läbi vaadata enne kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimuste täitmise kontrollimist. 7. Pöördmenetluse rakendamisel RHS § 52 lg 3 alusel kontrollib hankija esmalt pakkumuste vastavust. Seejärel hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi. Viimaks kontrollib eduka  pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja eduka pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele. Ülejäänud pakkujate hankepasse jätab hankija sisuliselt tähelepanuta, s.t ei tee toiminguid ega otsuseid seoses teiste pakkujate kõrvaldamise ja kvalifikatsiooniga (RHS § 104 lg 6). 8. Pöördmenetluses omab tähtsust, et oleks õigesti tuvastatud madalaima maksumusega pakkumus, mille suhtes teostatakse sisuline kvalifitseerimine jms (v.a vastavaks tunnistamine, mis sisuliselt tehakse kõigi pakkumuste suhtes). Antud viga ei mõjuta otseselt otsuse resolutsiooni, kuna puudub vaidlus selle üle, et OÜ Gulib ja AS Vant pakkumus on käesolevas menetluses ja antud konkreetse osa osas madalaim. Ehk trükiviga ei mõjuta otseselt ega kaudselt otsuse järeldusi. 9. Eespool määratud põhjustel leiab hankija antud etteheite põhjendamatuks. 10. Eespool määratud etteheitega on tihedalt seotud ka teine vaidlustaja etteheide otsuse suhtes: vaidlustaja seisukohal on hankija rikkunud RHS § 117 lg 1, mille kohaselt peab hankija hindama kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. 11. Nii vastavaks tunnistamise otsuses kui ka vaidlusaluses otsuses on selgelt märgitud, et hankija kohaldab menetluses pöördmenetlust. 12. Riigihangete seaduse § 52 lõikes 3 kirjeldatud nn pöördmenetluse kasutamise võimalus avatud hankemenetluses tuleneb riigihanke direktiivi 2014/24/EL art 56 lõikest 2, mis sätestab sarnaselt seadusega, et avatud hankemenetluse puhul võib hankija otsustada pakkumused läbi vaadata enne kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimuste täitmise kontrollimist. 13. Pöördmenetluse kasutamine on võimalik hankemenetlustest avatud hankemenetluses ja ühe-etapiliste erihangete korral, milles hankijal on õigus menetlust omal äranägemisel kujundada, nt lihthanke ning sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul. Kui hankija soovib kasutada pöördmenetlust avatud hankemenetluses (RHS § 52 lg 3), siis ei ole hankijal kohustust seda riigihanke alusdokumentides ette näha (vt Rahandusministeeriumi vastused korduma kippuvatele küsimustele rubriigis „pöördmenetlus“). 14. Käesoleval juhul on hankija kohaldanud pöördmenetlust vastavalt eespool nimetatud seaduse sätetele ja Rahandusministeeriumi soovitustele ning teavitanud pakkujaid pöördmenetluse valikust otsustes. 15. Vaidlustaja seisukohal OÜ Gulib ja AS VANT ühispakkujatena kvalifitseerimisel netokäive järgi ei tohinud hankija võtta arvesse AS VANT käibe. 16. Kvalifitseerimistingimuseks on järgmise nõude täitmine: „kui pakkuja esitab pakkumuse I, II ja III osale, siis pakkuja netokäive 2023–2024. majandusaastatel peab olema vähemalt 2 300 000 eurot (I osa miinimumnõude + II osa miinimumnõude + III osa miinimumnõude).“ 17. Sisuliselt puudub vaidlus selle üle, et OÜ Gulib ja AS Vant vastavad ühiselt käibenõudele. Vaidlus seisneb selles, et vaidlustaja seisukohal ei tohi võtta AS Vant käivet arvesse, kuna AS Vant käibe on teeninud teises valdkonnas (ehitusvaldkonnas). Samuti heidetakse ette, et hankija ei kontrollinud, kes ühispakkujatest omab tööde teostamiseks vajalikku kogemust ja kes rahalisi vahendeid, ning asendas antud andmete küsimise ühispakkujatelt enda kaalutlustega. 18. RHAD-is ei ole nõutav, et käive oleks teenitud konkreetses valdkonnas. 19. Tallinna Ringkonnakohus asjas 3-21-2664 tehtud otsuse p-s 34 märkis, et praegusel juhul oli juba esitatud dokumentide (hankepassid ja tellijate kinnitused) põhjal hankijale arusaadav tööde tegelik teostaja. Kuigi seadusandja ei ole seda täpsustanud, tuleb  ühispakkumuse korral esitada hankepass iga ühispakkuja kohta eraldi, võimaldamaks hankijal veenduda, et ühelgi ühispakkujal ei esine kõrvaldamise aluseid (Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, lk 684, § 104 komm 12). Kolmandad isikud esitasid hankijale kummagi ühispakkuja hankepassid ning kvalifitseerimisnõuetele vastavust oli võimalik kontrollida iga ühispakkuja suhtes eraldi. Tegemist ei olnud olukorraga, kus vajalik teave oleks jäänud õigel ajal üldse esitamata, nagu kaebajate viidatud kohtuasjas nr 3-19-631. Arvestades, et ühispakkujad võivad oma kvalifikatsioonile vastavust tõendades tugineda teise ühispakkuja vahenditele (RHS § 103 lg 4), peab vähemalt ühel ühispakkujatest olema nõutav kvalifikatsioon. 20. Samuti rõhutas Tallinna Ringkonnakohus asjas 3-17-2544 tehtud otsuse p-s 26, et seda, millised on ühispakkujate omavahelised suhted, ei saa hankija teada ega peagi teadma. 21. Vaidlustaja lähenemine on sisuliselt suunatud konkurentsi piiramisele. Kujunenud praktika kohaselt on ühispakkumuse esitamine üks võimalustest konkurentsi suurendamiseks: kaks pakkujat, kellest kumbki eraldi ei ole võimeline hankes osalema, saavad ühispakkumuse esitamise kaudu võimaluse hankes osaleda ja seeläbi konkurentsi suurendada. 22. Hankija seisukohal on vaidlustaja lähenemine selles osas väär. 23. Vaidlustaja osutab sellele, et OÜ Gulib referentslepingud väljuvad RHAD-iga kehtestatud referentsperioodi raamest, mistõttu oleks hankija pidanud tuvastama, millises mahus OÜ Gulib täitis referentslepinguid 36 kuu jooksul enne käesoleva hanke väljakuulutamist. 24. RHS kommenteeritud väljaandes on leitud, et kui hankijal ei ole asjaoludest tulenevalt konkreetset põhjust nõuda, et kogu lepingu täitmine peaks olema toimunud referentsperioodi jooksul, tuleks kvalifitseerimise tingimus sõnastada pigem üldisemalt ja lugeda tingimusele vastavaks ka ettevõtjad, kes suudavad tõendada referentsperioodi jooksul lepingute täitmist nõutavas mahus, isegi kui nende täitmine algas enne või lõppes pärast referentsperioodi (RHS § 101 komm 18, lk 652; vt Tallinna Halduskohtu 07.10.2021 otsus asjas 3-21-1930 p 12). 25. Eespool viidatud otsuses on halduskohus asunud seisukohale, et juhul, kui hankija ei kehtestanud referentslepingu täitmise mahule täiendavaid nõudeid (nt ei ole fikseeritud, kui pikk peab olema lepingu täitmise periood hanke väljakuulutamise ajaks), on tegemist läbipaistvalt korraldatud hankemenetlusega ning hankija võib võtta arvesse referentslepingutena ka need lepingud, mis olid sõlmitud enne RHAD-iga kehtestatud referentsperioodi, kuid mille täitmine jätkus ja lõppes referentsperioodi jooksul. 26. Käesoleval juhul on referentslepingute nõue sõnastatud järgmiselt: „Pakkujal peab olema nõuetekohaselt täitnud hanke väljakuulutamisele eelnevate 36 kuu jooksul sarnasel alal (haljasalade hooldustööd) vähemalt kaks hankelepingut, igaüks kogumaksumusega vähemalt 450 000,00 eurot ilma KM-ta. Leping või lepingud võivad pakkumise esitamise hetkel olla täitmisel, kuid töid nõutavas mahus peab eelnevalt olema teostatud.“ Seega on hankija käesoleval juhul selgelt sätestanud, et ta võtab arvesse kõik lepingud nende lõppmaksumuses, mis olid algatatud enne referentsperioodi, kui need olid täidetud referentsperioodi jooksul, ilma et pakkuja oleks kohustatud eraldi välja tooma referentslepingu täitmise maksumuse referentsperioodi jooksul. Erand on kehtestatud nende referentslepingute suhtes, mille täitmine algas referentsperioodil, kuid mille täitmine jätkub hanke avaldamise päeva seisuga. Sellisel juhul võetakse arvesse hankelepingu täitmise maht alates lepingu täitmise alustamisest kuni pakkumise esitamise hetkeni. 27. Isegi kui eespool määratud etteheide oleks põhjendatud, tuleb rõhutada järgmist: riigihankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2022–2023“ (viitenumber 242498)  sõlmiti hankeleping 03.02.2022 ning antud lepingu täitmine toimus referentsperioodi jooksul. Hankepassis on antud lepingu kohta esitatud seletus selle täitmise kohta aastate lõikes: 361 470,00 eurot (01.01.–31.12.2022); 2023 – 410 650,00 eurot (01.01.– 31.12.2023); 2024 – 222 924,00 eurot (01.01.–31.05.2024). Hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2019–2023“ (viitenumber 200418) on samuti esitatud tehtud tööde maksumus aastate lõikes: 2022 – 313 793,00 eurot (01.01.–31.12.2022); 2023 – 316 201,00 eurot (01.01.–31.12.2023); 2024 – 172 199,00 eurot (01.01.–31.05.2024). Eespool nimetatud hangetes, vaatamata sellele, et nende sõlmimisel planeeris hankija tellida teenuseid kuni 31.12.2023, oli hankija sunnitud pikendama teenuse osutamise aega kuni uue lepingu sõlmimiseni hankes 271119 „Narva linna haljasalade hooldustööd 2024– 2025“, mis viibis vaidlustuste tõttu, s.o kuni 2024. aasta maini. Kuna uus leping oli sõlmitud vaidlustajaga, on vaidlustaja antud asjaolust hästi teadlik. 28. Hankija nõue referentslepingute kohta näeb ette, et pakkuja peab olema nõuetekohaselt täitnud hanke väljakuulutamisele eelnevate 36 kuu jooksul sarnasel alal (haljasalade hooldustööd) vähemalt kaks hankelepingut, igaüks kogumaksumusega vähemalt 450 000,00 eurot ilma KM-ta. Eespool määratud OÜ Gulib referentslepingute täitmise mahud näitavad, et lepingu „Narva linna haljasalade hooldustööd 2022–2023“ täitmisel aastatel 2023–2024 oli lepingu täitmise maht 633 574,00 eurot ilma KM-ta, mis vastab kvalifitseerimistingimusele isegi juhul, kui piirata lepingu täitmist aastatega 2023–2024, s.o ilmselgelt 36 kuu jooksul enne käesoleva hanke väljakuulutamist. Samuti oli hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2019–2023“ (viitenumber 200418) sõlmitud leping aastatel 2023–2024 täidetud summas 488 400,00 eurot ilma KM-ta ning antud lepingu täitmine vastab samuti kvalifitseerimistingimustele. 29. Arvestades eespool määratut, on pakkuja vastavus nõuetele põhjendatud ka sisuliselt. 30. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija võttis ekslikult arvesse hankes 242498 sõlmitud hankelepingu „Narva linna haljasalade hooldustööd 2022–2023“ kogumaksumusena 995 044,00 eurot. Vaidlustaja viitab sellele, et antud lepingu kohta hankija poolt esitatud riigihangete registri andmete järgi on selle hankelepingu maksumus 838 110,69 eurot (ilma KM-ta). 31. Eeskätt tuleb rõhutada, et tõepoolest on registris kajastatud antud lepingu maksumus summas 838 110,69 eurot, kuid antud summa on kajastatud reas, mis näitab lepingu maksumust selle sõlmimisel. 32. Koos pakkumusega on esitatud antud lepingu juurde 29.04.2024 sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt lepingu maksumust suurendati seoses sellega, et vaidlustuste tõttu venis uue sama esemega lepingu sõlmimine riigihankemenetluses 271119 „Narva linna haljasalade hooldustööd 2024–2025“ ning OÜ-ga Gulib sõlmitud lepingut pikendati kuni 31.05.2024 või uue lepingu sõlmimiseni maksumusega 1 064 268,93 eurot ilma KM-ta (eeldusel, et teenust osutatakse kuni 31.05.2024). Kuna uus leping hankes 271119 sõlmiti 14.05.2024, määrati OÜ-ga Gulib sõlmitud lepingu (referentslepingu) maksumuseks hankepassis 995 044,00 eurot ilma KM-ta. Tuleb möönda, et riigihangete registrisse lepingu täitmise andmete esitamisel ei täitnud hankija välja „lepingu tegelik maksumus“. Kuid arvestades, et hankijale oli lepingu tegelik maksumus teada, kontrollis hankija hankepassis määratud referentslepingu maksumust ning veendus, et see on korrektne. 33. Vaidlustaja viitab kahele OÜ Gulib kirjale, osutades neile kui OÜ Gulibi suutlikkusele hankelepingut täita.  34. Eeskätt on asjaolud, mida peab hankija arvesse võtma suutlikkuse hindamisel hankelepingut täita, rangelt piiratud (nt leppetrahvid, mis on määratud oluliste rikkumiste eest) ning nende arvesse võtmine on hankija kaalutlusõigus. 35. Esitatud kirjad on tegelikult aset leidnud 2023. aasta alguses ning tegemist on tol ajal tüüpilise probleemiga: töövõtjad erinevates lepingutes, viidates ühele ja samale asjaolule – sõjale Ukrainas ja sellest põhjustatud majanduslikele raskustele –, nõudsid töövõtulepingute maksumuste suurendamist. Juhul kui hankija hakkaks pakkujate hindamisel lähtuma tol ajal töövõtjaga tekkinud kirjavahetusest, siis tuleb märkida, et samalaadne kirjavahetus on toimunud ka teise pakkujaga, s.o OÜ N&V-ga. 36. Kirjavahetuses käsitletud olukord ammendus OÜ Gulibi poolt nõuetekohase töövõtulepingu muutmise taotluse esitamisega. Ei leidnud aset ei lepingust taganemist ega ka OÜ Gulibi pankrotistumist, mida kinnitavad nii referentslepingute täitmine kui ka OÜ Gulibi majandusaasta aruanded, mida hankija käesolevas asjas uuris. 37. Igal juhul ei saa hankija ja pakkuja vaheline kirjavahetus, mis toimus seoses konfliktiga lepingu täitmise ajal, olla pakkuja kvalifitseerimata jätmise aluseks. Rikkumised, mis põhjustavad leppetrahvi kohaldamist või maksejõuetuse tuvastamist, kuuluvad kõrvaldamisaluste kontrolli RHS § 95 alusel. Vaidlustaja ei vaidle otsuse vastu kõrvaldamisaluste kontrolli osas, vaid üksnes kvalifitseerimise osas, ning väidetavad vead kõrvaldamisaluste kontrolli teostamisel ei ole käesoleva vaidluse ese. 38. Pakkuja viitab samuti sellele, et tema andmetel on hankija kohaldanud OÜ Gulibi suhtes leppetrahve referentslepingute täitmisel. Ei ole selge, millistele andmetele antud väide tugineb. Oma oletuste toetamiseks palub pakkuja kohustada hankijat esitama tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Hankija selgitab, et hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2022–2023“ (viitenumber 242498) ei näe hankelepingu tingimused ette leppetrahvide kajastamist üleandmise-vastuvõtmise aktides (hankelepingu tekst on pakkujale kättesaadav RHR kaudu). Leppetrahvi nõue esitatakse eraldi kirjalikult (eespool nimetatud hankelepingu p 8.4). Sama olukord kehtib ka hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2019–2023“ (viitenumber 200418) sõlmitud lepingu puhul. Lepingud on identsed ning leppetrahvide määramist reguleerib samuti lepingu p 8.4. Hankelepingu tekst on samuti kättesaadav RHR kaudu. 39. Leppetrahve ei ole kohaldatud. 40. Lähtudes eeltoodust on põhjendamatu nii pakkuja oletus leppetrahvide kohaldamise kohta kui ka nõue esitada tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Kokkuvõtte Hankija leiab, et vaidlustus on põhjendamatu ning vaidlustaja poolt esitatud etteheited ei anna alust hanke II osa otsuste tühistamiseks. Otsuses esinenud trükiviga ei mõjuta otsuse sisu ega järeldusi, pöördmenetlus on õiguspäraselt kohaldatud ning ühispakkujate OÜ GULIB ja AS VANT kvalifikatsioon, sh käibenõuded ja referentslepingud, vastavad riigihanke alusdokumentidele ja RHS nõuetele. Samuti puudub alus kahelda pakkuja suutlikkuses lepingut täita. Seetõttu tuleb vaidlustus jätta rahuldamata ja mõista vaidlustajalt välja hankija menetluskulud. Menetluskulude nimikiri Vaidlustuses riigihankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2026–2027“ (viitenumber 296622) hankija menetluskulud seoses käesoleva vaidlusega moodustavad kulud õigusabile. Õigusabi on osutanud Andrei Matvejev Advokaadibüroo, lähtudes tunnitasust 170 eurot ilma käibemaksuta (KM-ta). Hankija on kohaliku omavalitsuse üksus (KOV), kes on eriviisiline käibemaksukohustuslane. Kohalik omavalitsus registreeritakse käibemaksukohustuslasena üksnes juhul, kui ta tegeleb ettevõtlusega käibemaksuseaduse (KMS) tähenduses (§ 2 lg 2). Riigihangete läbiviimine ja ehitusteenuse tellimine riigihanke kaudu on avaliku ülesande täitmine ning ei kvalifitseeru käibemaksuseaduse mõttes ettevõtluseks. Kohaliku omavalitsuse üksusel tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ainult ettevõtlusega seotud kaupade ja teenuste puhul. Kui kaupa või teenust kasutatakse nii maksustatava ettevõtluse kui ka mittemaksustatava avalik-õigusliku tegevuse tarbeks, tuleb rakendada proportsionaalset mahaarvamist (KMS § 29 lg 4 ja lg 5). Eeltoodut arvestades tuleb hankija menetluskulud käesolevas vaidluses arvutada kooskäibemaksuga. Seega arvutatakse hankija menetluskulud lähtudes tunnitasust 210,80 eurot (tunnitasu koos KM- ga). Ajakulu: - Vaidluse asjaoludega tutvumine, kliendiga vaidlustusega seotud asjaolude väljaselgitamine, RHR-s oleva dokumentatsiooni kontroll – 3 tundi. - Vastuse vaidlustusele koostamine ja esitamine – 7 tundi Kokku 10 tundi. Menetluskulud kokku on 2 108,00 eurot. Hankija palub jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega Andrei Matvejev