Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 278-25/286764 Otsuse kuupäev 19.12.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet)“ (viitenumber 286764) MINDTITAN OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ, esindajad vandeadvokaat Kadri Matteus ja advokaat Merily Tamm Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Mihkel Rääk Kolmas isik, MINDTITAN OÜ, esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja advokaat Gregor Saluveer Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja RHS § 198 lg-te 3 ja 8 alusel 1. Jätta ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ vaidlustusmenetluse kulud nende enda kanda. 3. Mõista ühispakkujatelt STACC OÜ ja REGIO OÜ MINDTITAN OÜ kasuks välja esindajate kulud 3080 eurot käibemaksuta. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 21.02.2025 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet)“ (viitenumber 286764) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse seitse pakkujat, nende hulgas MINDTITAN OÜ ning ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ. 2. Hankija 06.06.2025 otsusega tunnistati ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumus edukaks. 16.06.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) MINDTITAN OÜ vaidlustus ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele. Vaidlustuskomisjon jättis oma 22.07.2025 otsusega vaidlustusasjas 150-25/286764 MINDTITAN OÜ vaidlustuse rahuldamata. See vaidlustuskomisjoni otsus ja Hankija 06.06.2025 otsus tühistati Tallinna Halduskohtu 15.09.2025 otsusega asjas 3-25-2542 (otsus jõustus 26.09.2025). 3. 01.12.2025 laekus vaidlustuskomisjonile ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 21.11.2025 otsusele tunnistada edukaks MINDTITAN OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 08.12.2025 kirjaga nr 12.2-10/278 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 11.12.2025 ja neile vastamiseks 16.12.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude väljamõistmise taotluse Vaidlustaja ning menetluskulude väljamõistmise taotluse Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Hankija ja Kolmas isik ning täiendava menetluskulude taotluse Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, ühispakkujad STACC OÜ JA REGIO OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Hankija 21.11.2025 uue edukaks tunnistamise otsusega tunnistati edukaks Kolmanda isiku pakkumus hindepunktidega 85.02 ja Vaidlustaja jäi teisele kohale hindepunktidega 84.08 (vaidlustuse lisa 3). Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse hindamisel rikkunud RHS § 117 lg-t 1 ja RHAD osaks olevat hindamismetoodikat. 5.2. Hankija on tegelikkuses tuvastanud Riigihanke menetluse käigus mitmed puudused Kolmanda isiku projektiplaanis, kuid on esmalt 06.06.2025 otsuses nende välja toomisele järgnenud kohtumenetluse mõjul ilmselt needki tähelepanekud 21.11.2025 otsusest eemaldanud. Hankija on hindamisel teinud ilmsed vead, mis tõid kaasa sellise pakkumuse edukaks tunnistamise, mis ei ole majanduslikult soodsaim. 5.3. Kolmanda isiku pakkumuses esinevad puudused, mida hankekomisjon pidanuks tuvastama ja hindama pakkumust 5 väärtuspunkti vääriliselt: 2 (27)  1) projektiplaanis ei ole välja toodud konkreetseid etappe ja (ala)tegevusi nende peamiste vastutajate ja läbiviijatega; 2) kajastatud ei ole kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid; 3) projektiplaani dokumendis ei ole selgitatud kõikide meeskonna liikmete rolle ja panust erinevates etappides koos vastutusega; 4) pakutud ajakava ei ole hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik; 5) projekti eelarve ei ole esitatud detailselt ega kajasta selgelt esitatud kulude tekkimist tegevuste ja/või etappide kaupa; 6) projektiplaanis on märgitud justkui etapid, kuid need ei ole seotud eelarvega. 5.4. Vaidlustaja vaidlustab üksnes alakriteeriumi „Projektiplaani kirjeldus“ eest omistatud hindepunkte. Hankija pidi lähtuma pakkumuste hindamisel kirjeldustest, mis vastavad pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaani kirjeldusele täpsemalt. Sisuliselt on Hankija ümber mõelnud ning eemaldanud otsusest esialgu avastatud (ja ka kohtu poolt asja 3-25-2542 p-is 13 viidatud) puudused leides, et tegemist on maksimaalseid hindepunkte väärt pakkumusega. 5.5. Hankija on muutnud hindamisel varasemalt tuvastatud puudusi ning kopeerinud tegelikult hindamismetoodika lihtsalt protokolli ja määranud maksimaalsed hindepunktid. Sisuliste põhjenduste asemel on lakoonilised kinnitused hindamismetoodikale vastavuse kohta. 5.6. Esiti tuvastas Hankija 06.06.2025 otsusega mitmed olulised puudused, kuid arvestas nende eest hindepunktide maha vale alakriteeriumi all. Kohtuotsuse järel muutus ka projektiplaanile algselt antud tagasiside1 üllatavalt lakooniliseks ja positiivseks, kuigi esitatud pakkumuses on mitmeid silmatorkavaid puudusi, mille adresseerimise Hankija poolt oleks olnud minimaalselt vajalik. Käesoleval juhul aga tundub, et Hankija ei tuvastanud teisel hindamisel üldse puudusi, ei hinnanud nende mõju hindamismetoodika alusel ega vähendanud selle tulemusel ka väärtuspunkte. 5.6.1. Esimene tõsine puudus esitatud projektiplaanis puudutab eelarvet. Kolmanda isiku pakkumusest ei ole võimalik tuvastada eelarvet selliselt, et see selgitaks selgelt kulude tekkimist tegevuste või etappide kaupa. Seda aga eeldab 15 väärtuspunkti saamiseks hindamismetoodika. Kolmanda isiku esitatud eelarvest ei ole võimalik tuvastada selget kulude tekkimist tegevuste ja/või etappide kaupa. Projektiplaanis puuduvad selgelt struktureeritud etapid ja verstapostid, mis on iga mahukama projekti elementaarne osa. Ehk sellega seoses pole välja toodud ka projekti detailset eelarvet projekti etappide või tegevuste kaupa. Nt projektiplaani tekstis öeldakse, et etappe on neli (4), kuid GANTTilt nähtub, et neid on pigem seitse (vaidlustuse lisa 6). On ilmne, et selline segadus ei võimaldanud tegelikult Kolmandal isikul nõutud viisil eelarve esitamist ja seeläbi ka Hankijal selle usutavuse kontrollimist. Tegemist on üksnes tunnihinna korrutamisega kuude ja töötundidega vastavalt meeskonnaliikmete arvule ja GANTT-tabelile. Seda aga Hankija ei küsinud ei vastavustingimuse raames ega pidanud piisavaks ka maksimaalsete hindepunktide saamiseks hindamisel. 1 Mis ei olnud eelmise kohtuotsuse vaidluse esemeks otseselt käesoleva vaidluse alakriteeriumi mõttes 3 (27) RHAD1 kohaselt oli vajalik komplekteerida 3-liikmeline meeskond, kuid Kolmanda isiku projektiplaanis on kirjeldatud kahe meeskonnaliikme töö, mis on vastavalt ka eelarve korrutises märgitud. Seega pidanuks Hankija juba ainuüksi selle eest hindepunkte vähendama. Tegemist on eelarvega, mis ei ole esitatud üleüldse mistahes tegevuste või etappide kaupa ehk väärinuks parimal juhul 5 väärtuspunkti. Eelarve esitati osade rollide kaupa, kuid selliselt ei ole eelarve esitamist nõudnud ei vastavustingimus ega hindamiskriteerium. Hankija on aga hankelepingus2 muutmatuna ette näinud (p 2.2 ja 3.1) viies etapis tasumise. Tegemist ei olnud millegagi, mille muutmise õigus oleks pakkumuse koosseisus pakkujal. Seega ei ole projektiplaan ka juba ainuüksi sellest hankelepingu tingimusest tulenevalt täidetav etappide osas. 5.6.2. Teine puudus on seotud sellega, et Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldus ja GANTT ei kirjelda detailselt, milline ekspert millise tegevuse eest vastutab. GANTT (vaidlustuse lisas 6) kajastab ainult ühe andmeteadlase tegevusi ja ruumiandmete eksperdi puhul pole näidatud konkreetselt, milliste ülesannete täitmisel ta osaleb. Samuti puudub igasugune informatsioon andmeinseneri kohta (mainitud vaidlustuse lisas 5 oleva projektiplaani lk 3 „vajalike andmete ettevalmistamine“ alajaotuses), sh mis on tema roll ja ülesanded, millal ja mille eest projektis vastutab ning kes ta isiklikult on. Niisiis ei selgu üheselt ja iga projekti meeskonna liikme kohta eraldi, millise tegevuse eest ta vastutab ja millal tegevusi ellu viib (lisas 5 oleva projektiplaani lk 15 käsitleb seda osa projektiplaanist pinnapealselt). Vastavaid andmeid ei selgu ka lisatud GANTT tabelist. See asjaolu mõjutab ka juba eelpool märgitud eelarvet ja sellega seotud probleemistikku, kuna pole üheselt selge, kes ja mida tegevuste või etappide kaupa teeb. Ehk sisuliselt on jäänud Kolmandal isikul esitamata osade meeskonnaliikmete puhul nende tegevus. Protokollis selles küsimuses tagasiside puudub, kuid on ilmne, et tegemist ei saa olla 15 hindepunktile vastava osaga projektiplaanist. 5.6.3. Kolmas puudus seisneb ajakava ebarealistlikkuses, mille Hankija ka esimesel hindamisel korrektselt tuvastas, kuid arusaamatutel põhjustel uuel hindamisel enam mitte. Vaidlustaja hinnangul on ajakavas vähemalt puudused ja olulised riskid projekti elluviimisele. Kõigi andmestike kogumine ja töötlemine viiakse läbi ühekordselt enne “esimese [arendus]etapi” algust (GANTT, nädalad 11-20), mis pole optimaalne arvestades, (1) värskemate andmete kättesaadavaks muutumist pika kestusega projekti jooksul (24 kuud) ja (2) erinevate ülesannete tegelikku ajalist jaotumist pikemale ajaperioodile. Kõigi andmehõive ja eeltöötluse tegevuste koondamine projekti alguse mõne kuulisse perioodi seab projekti täiendava ajakavalise riski alla, kuna (3) sellistes andmemahukates projektides on viivitamine ligipääsude andmise ja/või andmete ettevalmistamise ja üleandmisega pigem reegliks. Liiatigi, selle kriitilise tegevuse planeerimine kitsasse ajaperioodi (4) paneb Hankija meeskonna täiendavalt suure ühekordse koormuse alla. Ajakava realistlikkuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et (5) kõikide sisuliste ülesannete täitmise eest on vastutav üks ja seesama andmeteadlane (S.T.), kes peab samaaegselt täitma geoinformaatiku, andmeteadlase ja andmeinseneri/ tarkvaraarendaja ülesandeid. Kui see 1 Leitav RHR-ist: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/8036504/documents/sourcedocument?group=B&documentOldId=18038663 2 Leitav RHR-ist: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/8036504/documents/sourcedocument?group=B&documentOldId=18038656 4 (27) inimene nt haigestub, ei piisa riskianalüüsi (vaidlustuse lisa 7) tabelis vaid „puhkusegraafiku kokkuleppimisest“ või geneerilisest lubadusest „Pooled tagavad vajalike kompetentsidega meeskonna olemasolu ja stabiilsuse läbi asendajate määramise ja reservressursi olemasolu terve projekti vältel.“ Vormil „Andmed meeskonnaliikmete kohta” (vaidlustuse lisa 8) on ruumiandmete eksperdina esitatud I.S., kelle tööülesannetena on toodud „Andmete ettevalmistusel osalemine, tulemuste analüüs ja järeltöötlus, tulemuste visualiseerimisega aitamine, ruumiandmete küsimustes tehniline tugi” ja tema vastutuse kirjeldusena „Andmete kvaliteedi tagamine, õigete tööriistade (nt GIS tööriistade) kasutamine”. Ruumiandmete eksperdi töökoormuse kohta saab järeldusi teha vaid projektiplaani „Projekti eelarve” peatükis (viimane lehekülg). Selle järgi on (6) ruumiandmete eksperdi koormus 20 tundi kuus, so ca 1 tund päevas või 5 tundi nädalas. See pole Vaidlustaja kui valdkonna spetsialisti hinnangul piisav, kuivõrd S.T., kes on projekti meeskonna kirjelduses esitatud andmeteadlase rollis, puudub ruumiandmete töötlemise sügavam ekspertiis. GANTTi ja tema rolli järgi peaks ruumiandmete eksperdi koormus olema eriti intensiivne just projekti algfaasis, kui andmeid koondatakse ja eeltöödeldakse – jällegi (7) tekib täiendav ajakava risk, kui see isik töötab täna täiskohaga mujal (Tallinna Keskkonna ja Kommunaalamet). Kuna sellele isikule ei ole määratud projektiplaanis ühtegi konkreetset tegevust, on Vaidlustaja arvamusel, et I.S. kaasati projekti meeskonda pelgalt vastavustingimuste täitmise eesmärgil. Seda selleks, et esitada tema referentsidele tuginedes vastav pakkumus Riigihanke vastavustingimustes toodud meeskonna “Ruumiandmete ja kaarditarkvara kogemuse” tingimusele. Projektiplaan pidi olema ellu viidav 24 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Seejuures oli esimese 12 kuu jooksul vaja teha ära oluline osa kõikidest töödest ning see oli muutumatuna sätestatud. Arvestades, et projekti abikõlblikkuse periood lõpeb teadaolevalt 2027, ei ole realistlikult võimalik ka vaidluse lõppemisel projektiplaani elluviimine pakkumuse koosseisus märgitud viisil. 5.6.4. Hankija on märkinud eelneva vaidlustuse raames esitatud seisukohas (vaidlustuse lisa 9, p 2.10) järgmist: „Hindamiskomisjon ei ole võtnud punkte maha pakkuja likviidsuse tõttu vaid seetõttu, et pakkuja ei ole riskianalüüsis piisavalt selgitanud enda valitud metoodikast tulenevat ajakava riski ega sisuliselt selle maandamismeetmeid. Protokollis on viidatud potentsiaalsele rahavoo riskile, mille fookus on ajakava teostamise riskil. Hankijale jääb arusaamatuks, miks vaidlustaja omistab riskianalüüsis kaotatud punktid eelkõige majanduslikele näitajatele. Protokollis on selgelt fookuses metoodikast tulenev surve 1. aasta ajakavale ja rangele tähtajale, sealjuures peab hindamiskomisjon pakkuja võimekust töid teostada üldiselt heaks, aga mitte maksimumpunktide vääriliseks.“ Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks Hankija sellest seisukohast teistkordsel hindamisel on loobunud. Isegi juhul, kui Hankija ekslikult võttis selle puuduse eest punkte maha riskianalüüsi alakriteeriumis, siis selle kohtu poolse tuvastamise järel ei kadunud puudus ära. Seejuures on Hankija samuti varasemas menetluses märkinud (vaidlustuse lisa 9, p 2.12) järgmist: „Hankija ei väida, et vaidlustaja [käesolevas menetluses kolmas isik] ei oleks ajakavaga seotud riske hinnanud. Hindamiskomisjon peab vaidlustaja [käesolevas menetluses kolmas isik] riskide hindamist üldiselt heaks, kuid toob välja, et vaidlustaja [käesolevas menetluses kolmas isik] pole oma metoodikavalikust tulenevalt piisava detailsusega ajakava riske läbi mõelnud ja kirjeldanud. /…/ Hindamiskomisjoni liikmed süüvisid põhjalikult riskianalüüsi. Ajakava muutustega seotud riske on analüüsis isegi mitu (nt ajakavast ei peeta kinni, hankija võtmeisiku kättesaamatus, andmete ettevalmistamine Maa- ja Ruumiameti poolt viibib), aga puudulikuks pidas hindamiskomisjon just pakkuja metoodikast (kolmest mudelist koosnev integreeritud mudel esimese aasta jooksul) tuleneva ajasurve maandamist esimesel aastal (kus puhveraeg tähtajani on 0 nädalat). Tegemist on ambitsioonika ettevõtmisega 5 (27) teostada esimesel aastal vähemalt 1,5 kordne tööde maht. Sealjuures peavad integreeritud mudeli edukaks tunnistamise jaoks olema täidetud kõigi kolme andmegrupi (teed, vooluveekogud, hooned) sihttasemed, semantilised ja geomeetrilised ootused korraga.“ Ka selles küsimuses on hindamiskomisjon meelt muutnud leides, et projektiplaan on ideaalne Hankija seatud tingimuste valguses. Hankija on aga kõige tähtsama tähelepaneku esitanud (vaidlustuse lisa 9, p 2.14) vaidlustuskomisjonile varasemas asjas, leides igati õigesti, et „Tempokas ajakava esimesel aastal võib realiseeruda hoopis kvaliteedi languses (nt kiirendatud projekti ettevalmistus või hankija/lõppkasutajate piiratud testimisvõimalus), et tähtajast kinni pidada.“ 21.11.2025 otsuses ei ole Hankija seda nüanssi isegi mitte analüüsinud, kuigi ajakava on muutunud eelneva vaidlustuse ja ligi 2 kuu pikkuse uue hindamise tõttu veelgi lühemaks. On märkimisväärne, et Hankija on ka Halduskohtule esitatud kaebuse vastuse p-s 1.21 (lisa 10), selgitanud, et „Hindamiskomisjoni hinnang kaebaja riskianalüüsile põhineb sisulisel ja süsteemsel analüüsil. Riskianalüüs ei olnud puudulik määral, mis välistaks lepingulise usaldusväärsuse, kuid ei olnud piisav selleks, et hinnata seda maksimaalsele punktisummale.“ 21.11.2025 otsuse tegemisel aga sellist süsteemset ja sisulist hindamist ei toimunud, vastasel juhul oleks komisjon vähemasti pidanud (taas)avastama puudused projektiplaanis ja neid siis vastavalt kaalutlusotsusele hindama. Sellist tegevust aga protokolli väljavõttes (vaidlustuse lisa 4) ei nähtu. 5.6.5. Projektiplaani kirjelduse dokument iseenesest on puudulikult vormistatud. Näiteks puudub dokumendil tiitelleht ja sisukord, mis on 28 lk pikkuse dokumendi hoomamiseks hädavajalik. Samuti puuduvad peatükkide ja isegi lehekülgede numeratsioon, mis hõlbustaks dokumendi läbi töötamist. Vaidlustaja hinnangul ei ole esitatu põhjalik ega tekita veendumust, et kõik vajalikud tööd saavad nõutud ajaraamis tehtud. 5.7. Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.7.1. On õige väide, et hankekomisjon võib uuel hindamisel muuta põhjendusi, eriti olukorras, kus on tuvastatud vigu hindamisel. Antud juhul paistab aga, et ei märganud enam ühtki viga Kolmanda isiku projektiplaanis isegi mitte mainimise väärilisena. Iga Hankija tehtud otsus peab olema õiguspärane ning 21.11.2025 otsuse põhjendused objektiivselt ei kattu sellega, mida on võimalik tuvastada Kolmanda isiku pakkumusest. Kolmanda isiku viide sellele, et Hankija ei peagi positiivset otsust põhjendama1, ei ole õige. RHS sätestab üheselt erinormi, et hankija peab põhjendama eduka pakkuja eeliseid RHS § 47 lg 4 p 3 kohaselt. RHS § 47 lg 4 p 3 alusel peab hankija esitama hankes osalenud edutule pakkujale teavet eduka pakkumuse kohta neutraalsel kujul, võimalikult suures ulatuses ja viisil, mis tagab, et niisuguse edastamisega säilitatakse konfidentsiaalsus nende andmete konkreetsete osade puhul, mille kaitse on sellisena põhjendatud – edasi andmete põhisisu ja eelkõige nende andmete sisu, mis puudutab tema otsuse ja eduka pakkumuse olulisi aspekte.2 5.7.2. Hankija vastus vaidlustusele kinnitab, et Kolmanda isiku projektiplaani oleks pidanud hindama vähemasti väärtuspunktiga 10, kui mitte 5. Kolmanda isiku projektiplaanis on puudusi ja küsimusi vähemasti pisidetailides ja väheolulistes küsimustes. 5.7.3. Hankija kinnitab, et hankekomisjon pidi vaatama erinevaid viiteid, täiendavalt arvestama ning taandama, et oleks võimalik siis lõpuks tuvastada mitme erineva dokumendi peale kokku, 1 Viidates seeläbi asjaolule, et hankekomisjon tõepoolest ei põhjendanud detailselt pakkumust, nagu hankija ekslikult ise arvab. 2 Vt EKo C-54/21 ANTEA POLSKA jt, p 66. 6 (27) kas projektiplaanis nõutu on olemas. See viitab ilmselt ja otseselt faktile, et projektiplaan ei olnud ühtne ja ideaalne tervik, vaid selles oli minimaalselt ikkagi väheolulisi küsitavusi, mille ületamiseks pidi hankekomisjon aktiivselt analüüsima ka muid pakkumuse koosseisus olevaid dokumente, teostama ise arvutusi, tegema taandusi jne. Hankekomisjoni kohustuseks ei ole aktiivselt ise pakkumuse koosseisust vajalikud faktid tuletada, eriti olukorras, kus projektiplaani sisu reguleeris ka kohustuslik vastavustingimus. Projektiplaanina esitletav dokument pidi sisaldama ja seega ülevaate andma ammendavalt kõikide vastavustingimuses nr 5 märgitud asjaolude kohta ning seda nimetatud dokument Kolmanda isiku pakkumuses ei teinud. 5.7.4. Nii Hankija kui ka Kolmas isik selgitavad, et eelarves on selgelt välja toodud kolm rolli ja nende tegevus etappide kaupa. Seejuures aga viitavad mõlemad muudele pakkumuses sisalduvatele dokumentidele, tuletamisele, taandamisele jpm. Ehk selle üle tegelikult vaidlust ei saa olla, et projektiplaani dokumendis „eelarve“ peatükis põhjalikku, etapiviisilist ja meeskonnaliikmete põhist, eelarvet ei sisaldu. Projektiplaanis sisalduvas eelarves on tõesti kolmes rollis inimesed nimetatud (neljandale anonüümsele isikule on viidatud dokumendis), kuid GANTTis kolme inimest pole, vaid on üksnes tegevused, mis on kokkuvõtlikult nimetatud kui „kokku andmeteaduse töö“. Seda, millised rollid teevad „andmeteaduse tööd“, peab minema uurima projektiplaanist ja meeskonna CV vormilt ehk kolme dokumenti korraga vaadeldes ja „tuletades“ võib jõuda alles mingisuguse tulemuseni eelarve küsimuses. Projektiplaanis on viidatud GANTTi graafikul veergudele C jne, aga neid tähiseid Gantti graafikul endal ei ole. GANTTi graafiku ja eelarve struktuur loovad pildi, kus ainult ühe meeskonnaliikme töö on detailides ajastatud, samal ajal kui ülejäänud meeskonna panus on fikseeritud ja projekti tegevustega otseselt seostamata. GANTTi graafikus on näidatud tegevuse kogutöömaht andmeteadlasele1, st 57 töönädalat ehk 2280 tundi. See tähendab, et ainult andmeteadlase aeg on GANTTi ajakavas konkreetsete etappidega üheselt seotud vastavalt hindamismetoodika eeldusele. Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi töömaht ei ole GANTTi graafikus tegevuste lõikes nähtavalt ajastatud. Nende kulu on fikseeritud keskmiselt 20 tunnile kuus läbi kogu 24-kuulise projekti (sh 3 puhverkuud), moodustades kokku 960 tundi. Kuna nende tundide maht on fikseeritud ja ühtlaselt jaotatud, ei ole võimalik GANTTi tabeli põhjal hinnata, millal ja kui palju nad tegelikult panustavad igasse konkreetsesse tegevusse ja etappi. Ühtlasi, puhvri mõte on kaitsta projekti tähtaega, aga kui Kolmas isik planeerib sinna mingeid tegevusi (nt ruumiandmete eksperdi tööd), siis ta tegelikult tühistab puhvri funktsiooni. Projektiplaan kirjeldab mitmeid tegevusi, mis on ühistöö, kuid mida GANTTis kajastatakse ainult andmeteadlase tööajana. Näiteks andmete ettevalmistamine (sh vajalike andmete ettevalmistamine) on kirjeldatud kui andmeinseneri ja andmeteadlase ühistöö. Kuid Gantti graafikus on sellega seotud tegevustel (nt andmete puhastamine ja ühtlustamine) märgitud tundide kulu ainult andmeteadlasele. Ruumiandmete ekspert on kaasatud andmete ettevalmistusel, tulemuste analüüsil ja järeltöötlusel, kuid tema panus neis etappides ei ole Ganttis ajaühikutes kajastatud. Projektijuht on kaasatud küll kõigis tegevustes, tagades tegevuste edu ja kõrvaldades takistusi, kuid tema töömahtu ei ole samuti detailsete tegevustega seostatud. Dokumentides on meeskonnaliikmete vormis esitatud kolm rolli (projektijuht, andmeteadlane, ruumiandmete ekspert). Küll aga mainib projektiplaan andmeinseneri rolli seoses kriitiliste 1 Olukorras, kus me võime eeldada, et andmeteaduse tööd teostab andmeteadlane. 7 (27) tegevustega, mida ei ole meeskonnaliikmete vormis isikustatud. Vajalike andmete ettevalmistamine1 on nimetatud andmeinseneri ja andmeteadlase ühistööna. Meeskonnaliikmete vormis on aga esitatud vaid kolm spetsialisti. See tekitab ebaselguse, kas andmeinseneri rolli täidab mõni nimetatud spetsialistidest lisaks oma põhirollile. Andmeinsener on seega neljas roll, kelle panus arvestatakse 57. töönädalasse või on see keegi, kelle töö sisaldub projektijuhi 960 tunni eelarves. Kuna aga 57 nädalat on selgelt andmeteadlase töökoormus, jääb andmeinseneri rolli tegelik teostaja ja tema kulu eelarve ja GANTTi seoses lahtiseks. Hindamiskriteeriumite järgi on aga maksimaalsete hindepunktide saamise eelduseks kõigi meeskonnaliikmete panuse selgitamine igas etapis - seda pole võimalik Kolmanda isiku pakkumuses lihtsalt ja selgelt tuvastada ning seda kinnitavad ka Hankija ja Kolmanda isiku vastused vaidlustusele. Hindamismetoodikas projektiplaani alakriteeriumi 15 hindepunkti eelduseks on mh „/…/ välja on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d). Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud vastutajad“. Hindamismetoodika kohaselt 1) iga projektimeeskonna liige peab olema kajastatud projektiplaanis; 2) iga liikme roll ja panus tuleb seostada konkreetsete etappide ja tegevustega; 3) panus ei saa olla hinnatav, kui liiget ei ole ühegi tegevuse juurde seostatud. Seega hindamismetoodika nõuab meeskonnaliikmete rolli/panuse sidumist konkreetsete etappide ja tegevustega üheselt ja detailselt. 5.7.5. Projektiplaanis kirjeldatud mudelite struktuur ja tegelik GANTTi graafik erinevad, mis muudab keeruliseks detailse töömahu seostamise. Kolmas isik näeb ette kolme mudelit2 ja selgitab, et mahukuse tõttu on soovitatud projekt jagada neljaks etapiks, kuigi Hankija algne soov oli viis etappi. GANTTi graafikus on etapp 13 ja etapp 24 sisuliselt sama mudeli (ühine segmentatsioonimudel) iteratiivsed arendusfaasid, millel on peaaegu identsed tegevused (treening, valideerimine, testimine). Ainuke märgatav erinevus on muudatuste tuvastuse meetodite arendamise töömahus.5 See kahe eraldi etapi kasutamine ühe mudeli jaoks muudab keeruliseks 57-nädalase koormuse seostamise algselt pakutud kolme mudeli kontseptsiooniga. Kuigi andmeteadlase 57 töönädalat (umbes 14,25 kuud) lõppevad enne projekti 24-kuulist perioodi, on projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi kulu eelarvestatud kogu 24 kuu peale, sealhulgas puhverkuude eest. Kuna projektijuhi ülesanne on muu hulgas tagada, et andmeteadlase töö ei oleks pärsitud, ja andmeteadlase töö lõppeb varem, ei ole puhveraja jooksul nende kahe rolli tegevused GANTTi graafikust või projektiplaanist selgelt välja loetavad, kuid nende kulu on eelarvestatud. See tähendab, et fikseeritud eelarve ei ole puhveraja osas seotud spetsiifilise ajastatud tööga GANTTi tabelis, seda enam, et puhvri mõte on kaitsta projekti lõpptähtaega ning sinna ei peakski olema tegevusi planeeritud. 6. Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Vastavalt Tallinna Halduskohtu 15.09.2025 otsuse 3-25-2542 p-ile 15 tuli hindamiskomisjonil pakkumuste hindamine uuesti läbi viia. Riigihankes esitatud pakkumuste hulgast tunnistas Hankija 21.11.2025 otsusega edukaks Kolmanda isiku pakkumuse. 06.06.2025 otsus, millega Hankija tunnistas edukaks Vaidlustaja pakkumuse, ei kehti ja on tühistatud, kuna hindamiskomisjon eksis pakkumuste hindamisel enda seatud hindamismetoodika kohaldamise vastu. Seega on asjasse puutumatud kõik 1 Mis hõlmab andmekvaliteedi parandamist ja allikate lisamist. 2 Üldine segmentatsioonimudel, Hoonete korrused, Hoonete sissepääsud 3 Ühine segmentatsioonimudel – hooned/teed/vooluveekogud 4 Ühine segmentatsioonimudel – teed/vooluveekogud/hooned 5 Etapp 1 = 2 nädalat; Etapp 2 = 1 nädal 8 (27) Vaidlustaja viited sellele otsusele ning selle juurde kuuluvale hindamisprotokollile. 6.2. Hankija ei tuvastanud 21.11.2025 otsuses ja selle juurde kuuluvas hindamiskomisjoni protokollis puuduseid Kolmanda isiku projektiplaanis. Hankija on hinnanud kõiki pakkumusi RHAD-s, sh hindamismetoodikas sätestatud tingimustel. Hankija pole eksinud RHAD-s sätestatud tingimuste vastu ega RHS § 117 lg 1 ja § 3 riigihanke korraldamise üldpõhimõtete vastu. Hankija möönab, et oma varasemas otsuses, mis enam ei kehti, kohaldas Hankija hindamismetoodikat ebaõigesti ning tunnistas ekslikult edukaks pakkumuseks Vaidlustaja esitatud pakkumuse. 6.3. Hankija pidi hindama pakkumusi sisuliselt uuesti ning selles pole midagi ebatavalist, et pakkumuste uue sisulise hindamise käigus hindamismetoodika alusel muutuvad mõneti hindamiskomisjoni põhjendused, seda enam kui Hankija ka ise möönab, et kohaldas algselt hindamismetoodikat ebaõigesti. 6.4. Kolmanda isiku pakkumuses ja projektiplaanis on välja toodud konkreetsed etapid ja tegevused nende peamiste vastutajate ja läbiviijatega (projektiplaan lk 15, detailse info saamiseks viidatud GANTT tabelisse), kajastatud on kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid (projektiplaan lk 15, detailse info saamiseks viidatud meeskonnaliikmete vormile), projektiplaani dokumendis on selgitatud kõikide meeskonna liikmete rolle ja panust erinevates etappides koos vastutusega (projektiplaan lk 15, detailse info saamiseks viidatud meeskonnaliikmete vormile), pakutud ajakava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ning esitatud projekti eelarve on esitatud detailselt ja kajastab Hankijale selgelt esitatud kulude tekkimist tegevuste ja etappide kaupa (projektiplaan lk 15, detailse info saamiseks viidatud GANTT tabelisse). Samuti on Kolmanda isiku projektiplaanis märgitud etapid, mis on seotud eelarvega ja lähtuvad hankelepingu projektis ja tehnilises kirjelduses nõutud tingimustest ning on kooskõlas nii hankelepingu projekti kui ka tehnilise kirjelduse tingimustega. Hankelepingu projekti p-ide 2.2.1 kuni 2.2.5 kohaselt toimub tasumine töövõtja esitatud arve alusel, kui töövõtja on üle andnud ja Hankija vastu võtnud kõik vastava etapi lõpuks nõutud väljundid. Tehnilise kirjelduse p-i 5.2 kohaselt eeldab Hankija, et luuakse viis mudelit (lõppversiooni), st igale andmegrupile eraldi mudel. Samas võib mudeleid olla ka rohkem või vähem, eeldusel et saavutatakse soovitud sihttasemed iga andmegrupi kohta. Seega on Hankija jaoks oluline sihttasemetele vastavalt tuvastatud andmegruppide arv ja mitte mudelite arv. Tehnilise kirjelduse p-is 6.2 on Hankija ka selgitanud, et Hankija loeb iga andmegrupi tuvastamist, st vastava mudeli lõppversiooni valmimist etapi lõpuks. Olukorras, kus mitu andmegruppi tuvastatakse ühe mudeliga, on etapi lõpp koondmudeli valmimine ning näiteks kolmest andmegrupist koosneva mudeli lõppversiooni valmimisel saab Hankija hankelepingu projekti p 2.2.3. alusel teha korraga väljamaksed 1-3. Alternatiivselt saab Hankija väljamaksed I ja II teha varem, kui esimese kahe andmegrupi sihttasemed on saavutatavad, vahearuanded ja muud etapi väljundid valminud enne koondmudeli lõppversiooni valmimist. Kolmanda isiku projektiplaan vastab Hankija ootusele ning on maksimumpunktide vääriline. Kõik Hankija nõutu on Kolmanda isiku pakkumuses olemas. 6.5. Hankija 21.11.2025 tehtud uuest otsusest, sh selle juurde kuuluvast hindamisprotokollist, nähtub üheselt arusaadavalt, et Hankija on hinnanud pakkumusi ja omistanud pakkumustele punkte hindamismetoodika kirjelduste alusel ja põhjendanud üksikajalikult hindamiskomisjoni protokollis edukaks tunnistamise otsust. Hankija kõrvaldas mh uue otsusega kohtu otsusega tuvastatud proovitöö hindamisega seotud puudused ning hindas ja põhjendas projektiplaani 9 (27) alakriteeriumi osas pakkumusi hindamismetoodika alusel uuesti. Hankija nõustub kohtuvaidluses tuvastatud eksimustega Kolmanda isiku pakkumuse hindamisel ning kohandas vastavalt kohtuotsusele ja hindmaismetoodikale kõikide pakkujate hindepunkte. Riskianalüüs on hindamismetoodika järgi projektiplaani üks alakriteerium, seega käsitleb hindamiskomisjon mõlemas hindamisprotokollis neid sisuliselt ühes lahtris. Projektiplaani lahtrist on eemaldatud riskianalüüsiga seotud osad, mis vastasid esimesel hindamisel antud madalamatele hindepunktidele ning on asendatud uue sõnastusega, mis vastab teisel hindamisel antud maksimumpunktidele. Lisaks on eemaldatud kaks hindamismetoodika järgi asjassepuutumatut osa ning lisatud üks lause eelarve kohta, et rõhutada põhjendatult hindamismetoodika alusel projektiplaani vastavust maksimumpunktidele. Hindamiskomisjon ei ole Kolmanda isiku projektiplaani teisel ehk uuel pakkumuste hindamisel sisuliselt paremaks hinnanud. Muutunud on põhjendatult hindamismetoodika alusel üksnes riskianalüüsi punktid ning see kirjeldus ja muudatused kajastuvad protokollis projektiplaani lahtris. 6.6. Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldus on loogiline, põhjendatud ning tellija vaates ratsionaalne ja realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud (näiteks lk 1 mudelite jaotuse põhjendus, projekti tugineb lk 3 kirjeldatud andmeteaduse arendusmetoodikale, lk 6-14 selgitatakse iga mudeli puhul erinevat lähenemist ja põhjendatakse võimalike andmete ja arhitektuuride valikut), sh välja on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused (kirjeldatud väga detailselt projektiplaanis lk 15-28 ning ülevaatlikult GANTT tabelis) ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d) (peamise vastutajana on iga tegevuse puhul andmeteadlane, kes on välja toodud GANTT tabelis, lisaks on projektiplaanis lk 15 selgitatud meeskonnaliikmete vastutuse loogikat ning meeskonnliikmete vormil täpsemalt rolle ja vastutusalasid). Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud vastutajad (projektiplaanis lk 15 on kõik meeskonnaliikmed välja toodud, lisaks on viidatud meeskonnaliikmete vormile, kus on nende rollid ja vastutused detailsemalt lahti seletatud). Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud (projekti ajakava tegevused vastavad projektiplaanile, on piisava detailsusega lahti kirjutatud, loogilises järgnevuses ja pikkuses, projekti lõpus on ette nähtud puhveraeg ootamatusteks). Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja etappide kaupa. Projektiplaanis lk 15 on eelarve koostamise loogika lahti selgitatud ning esitatud tunnitasu alusel arvutused iga meeskonnaliikme kohta. Eelarve viitab GANTT tabelis esitatud andmeteadlase töömahule, mille alusel on võimalik aru saada ka eelarve kujunemisest etappide ja tegevuste lõikes. See kõik vastab täielikult RHAD-s kirjeldatud Hankija ootustele. 6.7. Hankija on hindamiskriteeriumide osas juhindunud enda seatud tingimustest ja omistanud pakkumustele punkte hindamismetoodika alusel, mis on eelnevalt pakkujatele teatavaks tehtud. Uue hindamise läbiviimisega ja 21.11.2025 edukaks tunnistamise otsusega kõrvaldas Hankija mh varasema ebaõige hindamise tulemuse. Kolmanda isiku pakkumus on projektiplaani osas maksimumpunktide vääriline. Hankija ei ole rikkunud RHS § 117 lg-t 1 ega enda seatud hindamismetoodikat. Vaidlustaja pelgalt mainib, et Hankija on pakkumuste hindamisel toime pannud rikkumise, kuid ei selgita üksikasjalikult, mis osa Hankija on täpselt rikkunud ehk et kui Vaidlustaja soovib vaidlustada konkreetset hindamiskriteeriumit, siis seejuures pole Vaidlustaja süviti suutnud põhjendada, mis lause täpselt konkreetsest kriteeriumist ei vasta Kolmanda isiku projektiplaanile. Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et Kolmanda isiku pakkumus pole projektiplaani osas maksimumpunktide vääriline. Vastupidi, ajakava risk sai mh ka kohtuvaidluses riskianalüüsi osas läbi vaieldud ning arusaadavalt tuli Hankijal arvestada Tallinna Halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega pakkumuste teisel hindamisel. Vastavalt Hankija seatud hindamismetoodikale pole Kolmanda isiku ajakava ebarealistlik, kuna teise hindamise käigus 10 (27) veendus hindamiskomisjon, et kõik Kolmanda isiku pakkumuses esitatu on korrektne ja vastav maksimaalsetele hindepunktide kirjeldusele. Hankija ei pea Kolmanda isiku esitatud ajakava ebarealistlikuks ning põhjendus selle kohta nähtub ka kehtivast hindamiskomisjoni protokollist. Pakkumuste teistkordsel hindamisel hindamiskomisjon ei võtnudki enam riskianalüüsis punkte maha, kuna Kolmanda isiku riskianalüüs vastas hindamismetoodika alusel maksimumpunktidele sh on projektiplaani ja riskianalüüsi kirjeldused eelarve ja ajakava osas vastavuses. Projektiplaanis hindamiskomisjon puudusi ei tuvastanud ja vastuolu puudub. 6.8. Kolmanda isiku projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimist tegevuste ja etappide kaupa. Selgelt on hindamiskomisjonile tuvastatav, et projektiplaanis on tehtud arvutused viitega GANTT tabelile ja ilmselgelt on nõutud andmed olemas ja hõlpsasti leitavad. Esitatud on nii eelarve, kui ka GANTT tabel ning kui nendega tutvuda, siis on hindamiskomisjonil hõlpsasti võimalik tutvuda, mis tegevuste ja etappide juurde kulud lähevad. Samuti ei teki küsimusi projektijuhi ning andmeteadlase osas ning samuti on lahti kirjutatud arvutus hinnangulise keskmise projektijuhi ja GIS spetsialisti töötundide arvu kohta nädalas. Kolmanda isiku projektiplaanis on selgelt olemas struktureeritud etapid. Eelarve on koostatud tunnipõhiselt ja sisaldab kõikide meeskonnaliikmete töötasusid ning hinnangulist töömahtu tundides. Eelarve viitab GANTT tabelile, kus on loetletud projekti tegevused ning iga tegevuse kohta välja toodud töömaht. Tegevused on koondatud etappideks nii GANTT tabelis kui ka projektiplaanis tegevuste detailses kirjelduses (Projektiplaani ja ajakava peatükis). Tunnihinna alusel on pakkumuses võimalik kulude tekkimist hinnata nii etappide kui ka tegevuste kaupa. Projektiplaanis tuleb selgelt välja, et andmeteadlase roll meeskonnas on keskne, projektijuht ja ruumiandmete ekspert on kaasatud pidevalt, kuid nende töö projektis on pigem andmeteadlast toetav. Kolmas isik selgitab ka projektiplaanis meeskonna töökorraldust: „Tegevuste all ei ole läbiviijana eraldi välja toodud projektijuhti, sest projektijuht on läbivalt kaasatud kõigis projekti tegevustes. Samuti ei ole välja toodud sidustööde tegijaid vaid ainult peamised rollid tegevuses, näiteks paljudes punktides osaleb ruumiandmete ekspert konsulteerivas rollis, osalevad ka hankija poolsed rollid, kuid seda tihti valideerivas või abistavas rollis, seega ei ole eraldi välja toodud.“ GANTT tabelis on Kolmas isik seega välja toonud andmeteadlase töömahu ning teise kahe rolli töömaht on arusaadavalt välja toodud keskmistatult ja arvutatud kokku kogu projekti peale ning puudub vajadus nende töömaht GANTT tabelis etapiviisiliselt välja tuua. Vastavustingimuses „Projektiplaan“ nõudis Hankija mh projekti eelarvet, kus on lahti selgitatud kulude tekkimine tegevuste või etappide kaupa. Hindamismetoodikas 15 väärtuspunkti juures on Hankija sätestanud, et projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa. Hindamiskomisjoni hinnangul oli Kolmanda isiku tunnipõhine eelarve, mis viitas tabelis esitatud tegevustele ja etappidele ning nende töömahule arusaadavalt ja detailselt lahti selgitatud nii tegevuste kui ka etappide kaupa. Tegevuste ja etappide üleselt on eelarves projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi töötasu välja toodud. RHAD-is polnud nõutud, et iga projektimeeskonna liikme töömaht peab olema tegevuste või etappide juures välja toodud. Hindamiskomisjonile nähtub üheselt ja arusaadavalt, et Kolmanda isiku eelarve on esitatud detailselt ja kajastab selgelt esitatud kulude tekkimist tegevuste ja etappide kaupa. Kolmanda isiku eelarve ja projektiplaan tegevuste ja etappide kaupa on leitav Kolmanda isiku pakkumusest projektiplaani leheküljelt 15 ning asjaomasest viitest GANTT tabelile. GANTT tabelis on tegevused ja ajakulu nädalates, mis on taandatav tundidele. Kuna tunnihind on teada, siis on eelarve hindamiskomisjonile üheselt arusaadavalt eristatav tegevuste lõikes. 11 (27) Kolmas isik on projektiplaanis lk-l 28 esitanud tunnihinna ja selgitanud seost GANTT tabelis toodud ajakulule tehetega, kus on selgelt välja toodud ka asjaolu, et ühes nädalas on 40 töötundi. Selliselt on GANTT tabelis toodud tegevuste ajakulu teisendatav rahaliseks kuluks nii tegevuste kui ka etappide kaupa. Täiendavalt tuleb eelarves arvestada projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi töökuluga, mis on keskmistatud kogu projekti perioodi peale. Kolmas isik on moodustanud RHAD-is nõutud vähemalt 3-liikmelise meeskonna ning see nähtub Kolmanda isiku esitatud pakkumusest. 6.9. Tööde üleandmine ja tööde eest tasumine toimub hankelepingu projektis sätestatud tingimustel. Hankija tasub töö eest 5 osas töövõtja arve alusel pärast vastava etapi väljundite vastuvõtmist. Seoses mudelite loomisega on Hankija tehnilise kirjelduse p 5.2 lk-l 7 selgitanud: „Hankija eeldab, et luuakse viis mudelit (lõppversiooni), st igale andmegrupile eraldi mudel. Samas võib mudeleid olla ka rohkem/vähem, eeldusel et saavutatakse soovitud sihttasemed iga andmegrupi kohta. Mudelite väljundiks on kaardikiht tuvastatud objektidega vektorkujul, koos nõutava tärkinfoga (nt tüüp või seotud objekti identifikaator). Pikaajaline eesmärk on, et mudelid tuvastaksid objektide ruumikuju koos võimalikult detailse tärkinfoga. Tabelis 2 ja 3 on kirjeldatud Hankija ootused Projekti tulemitele nii semantilises kui ka geograafilises määratluses. Minimaalsed tasemed märgitud rohelisega, kusjuures tasemed on üksteist täiendavad (nt tase 2 puhul peab mudel saavutama tasemed 1 ja 2).“. Tehnilise kirjelduse p 6.2 lk-l 10 on Hankija ka selgitanud: „Iga mudeli lõppversiooni valmimist loetakse etapi lõpuks ning projekti esimese 12 kuu jooksul peab olema lõpetatud vähemalt kaks etappi (kaks esimest mudelit).“. Viie mudeli loomine tugines eeldusele, et iga andmegrupi kohta on eraldi mudel. Eelpool kirjeldatust tulenevalt on võimalik olukord, kus üks mudel katab mitme andmegrupi osa. Sel juhul on korraga täidetud ka mitu etappi. 6.10. Kolmas isik on esitanud pakkumuse koosseisus projektiplaani kirjelduse ja GANTT tabeli. Kolmas isik kirjeldab pakkumuses detailselt, milline ekspert millise tegevuse eest vastutab. Kolmas isik on esitanud pakkumuse kolmeliikmelise meeskonnaga. Iga meeskonnaliikme roll ja ka vastutusalad on lahti kirjutatud meeskonnaliikmete vormil, millele viitab projektiplaan. Lisaks on vastutuse kohta Kolmas isik projektiplaanis andnud selgituse. 6.11. Vaidlustaja heidab Kolmanda isiku pakkumuse osas ka ette, et kõigi andmestike kogumine ja töötlemine viiakse läbi ühekordselt enne “esimese [arendus]etapi” algust (Gantt, nädalad 11- 20), mis pole optimaalne. Hankija antud Vaidlustaja väitega ei nõustu. Esiteks pole tegemist nädalatega 11-20. GANTT tabelist on näha, et 12-24 nädalad on esmaseks andmete ülevaatamiseks, andmete puhastamise protseduuride tekitamise jaoks ning on selgelt kirjas et tegemist on esmase andmete väljavõttega. Lisaks GANTT tabelis on 6-76 nädalatel „Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega) “, mis eeldab et selle aja jooksul hankija poolt toodetakse andmeid juurde koostöös pakkujaga. 6.12. Hankija vaidleb vastu ka Vaidlustaja väitele, et kui inimene nt haigestub, ei piisa riskianalüüsi tabelis vaid „puhkusegraafiku kokkuleppimisest“ või geneerilisest lubadusest. Meeskonnaliikmeid puudutavad riskid on Kolmas isik riskianalüüsis välja toonud ja maandamistegevused kirjeldanud. Sellest piisab Hankijale, et olla veendunud Kolmanda isiku võimekuses projekti tegevusi hankelepingu alusel ellu viia. 6.13. Vaidlustaja eksib ka väitega, et projekti abikõlblikkuse periood lõpeb teadaolevalt 2027. aastal, siis ei ole realistlikult võimalik ka vaidluse lõppemisel vaidlustuskomisjonis projektiplaani elluviimine pakkumuse koosseisus märgitud viisil. Hankija täpsustab, et kõnealune periood lõppeb detsembris 2029, see tähendab kulusid saab veel teha kuni 2029. aasta lõpuni. Rahastusotsuste tegemise (so uute projektide vastuvõtmise) periood lõppeb 2027. 12 (27) aastal. 6.14. Vaidlustuses heidab Vaidlustaja Hankijale ette uuel pakkumuste hindamisel loobumist seoses metoodikavalikuga kaasnevast survest 1. aasta ajakavale. Kolmas isik on põhjendanud, et metoodikavalik on optimaalne ka ajakulu osas, mistõttu ei pidanud komisjon pakkumuste uuel hindamisel metoodikast tulenevat survet 1. aasta ajakavale enam kriitiliseks. 6.15. Hankija täiendavad seisukohad. 6.15.1. Pakkumus ei ole muutunud. Hindamismetoodika pole ka muutunud. Muutunud on asjaolud, mille alusel hindamiskomisjon kaalutleb hindepunktide andmist. Näiteks tõlgendas hindamiskomisjon esimesel hindamisel hindamismetoodikat valesti, see on kohtumenetluse käigus läbi vaieldud ja Hankijale selgeks saanud, mistõttu hindamiskomisjon tõlgendas teisel hindamisel projektiplaani ja mudeli koodi kriteeriume õigesti hindamismetoodika alusel nagu oleks seda pidanud tegema juba algselt. 6.15.2. Vale on Vaidlustaja väide, et Hankija pole 21.11.2025 hankeotsust sisuliselt põhjendanud. Imelik on Vaidlustaja etteheide hindamiskomisjonile selles, et hindamiskomisjon on tuginenud 21.11.2025 otsuse põhjendamisel hindamismetoodika kirjeldusele. Hankija saabki omistada pakkumustele punke üksnes hindamismetoodikas sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Hankija on ka hindamismetoodikas selgesõnaliselt öelnud, et Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi ja omistab väärtuspunkte hindamismetoodikas sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Ei vasta tõele, et hindamiskomisjon on lakooniliselt ümber kopeerinud hindamismetoodika sõnastust. Kui võrrelda hindamismetoodika vaidlusaluste hindamiskriteeriumide sõnastusi hindamiskomisjoni protokollis toodud sisuliste põhjendustega väärtuspunktide omistamisel, siis on hõlpsasti nähtav, et hindamiskomisjon pole jäänud lakooniliselt hindamismetoodika kirjelduste juurde, vaid põhjendanud nii Vaidlustajale, kui ka Kolmandale isikule punktide omistamist sisuliselt hindamismetoodika ja pakkumustes objektiivselt tuvastatud eluliste asjaolude alusel. 6.15.3. RHS § 47 lg 4 p-i 3 puhul on tegemist üldnormiga, mitte erinormiga nagu seda väidab Vaidlustaja. Riigihangete registri teabevahetuse lehelt nähtub üheselt arusaadavalt, et Hankija on esitanud vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes. Vastavasisulise info on Hankija saatnud kõikidele pakkujatele, kes esitasid Riigihankes vastavad pakkumused ja kelle pakkumused on jõus. Vaidlustajale on vastav info saadetud sõnumiga nr 1031277. Hindamiskomisjon on protokollinud sisulised põhjendused ning põhjendanud 21.11.2025 hankeotsust. Nimetatud hankeotsus ja selle juures olev hindamiskomisjoni protokoll on leitavad Riigihanke tulemdokumentide lehelt sh on leitavad Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumustele omistatud väärtuspunktide põhjendused. 6.15.4. Kolmas isik on esitanud pakkumuses detailse projektiplaani, mille koostamisel on Kolmas isik lähtunud vastavustingimuses seatud nõuetest ning tehnilises kirjelduse esitatud nõuetest. Hindamismetoodikas pole nõutud, et projektiplaan oleks „ühtne ja ideaalne tervik“, mistõttu ei saa hindamiskomisjon ka hindamismetoodikas kirjeldamata kriteeriumi eest pakkumustele punkte omistada ega neid suurendada või vähendada. Fakt on see, et nõutud projektiplaan koos infoga on Kolmanda isiku pakkumuses esitatud. Projektiplaanis on kasutatud arusaadavaid viiteid projektiplaani osadele. Lisaks on viidatud pakkumuse teistele dokumentidele, meeskonna puhul nt meeskonnaliikmete vormile. Hankija ei võta ega saa võtta 13 (27) hindamismetoodika alusel punkte maha selle eest, et pakkuja ei dubleeri infot ja kasutab viitamist. Ka viited on projektiplaani osad ning olemasolevale infole viitamine ei tekita hankija hindamiskomisjonis segadust. Kolmanda isiku pakkumusest on võimalik kogu info kätte saada ja hindamiskomisjon sai sellest aru ega tekkinud küsitavusi. 6.15.5. Hankijal puudus vajadus midagi õigusvastaselt tuletada, kuna Kolmanda isiku pakkumuses sh projektiplaanis on konkreetselt viidatud asjasse puutuvale infole. Nt oli hindamiskomisjonile arusaadav GANTTi tabeli põhjal etappide arv jm. Kolmanda isiku projektiplaan sisaldab Kolmanda isiku visiooni ja metoodika kirjeldust ning kirjeldab lähtuvalt Riigihanke eesmärgist ja objektist planeeritavat metoodikat ja tegevusi projekti ellu viimiseks. Olemas on ka projekti ajakava, mis sisaldab puhvrit, selles on arvestatud riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. Seejuures pole projektiplaan tingimuslik. Kolmas isik on välja toonud ka projekti eelarve, milles on lahti kirjutatud kulude tekkimine tegevuste ja etappide kaupa (viidates seejuures tegevustele ja etappidele kuluvatele töötundidele eraldi dokumendis) ning meeskonnaliimete rollide kirjeldused projektiplaani täitmisel (viidates seejuures täiendava info saamiseks meeskonnaliikmete vormile). Samuti on olemas riskianalüüs, projektiga kaasnevate projektiplaani edukat järgimist takistavate riskide kirjeldus koos esinemise tõenäosuse ja tagajärjega ning riskide minimeerimise selgitus koos lahendusettepanekutega. 6.15.6. Projektiplaani eelarve peatükis sisaldub eelarve kirjeldus, mille järgi on Hankijal võimalik aru saada kulude tekkimise aluseks olevatest ühikutest, eelarve koostamise valemitest ning kulude tekkimisest tegevuste ja etappide kaupa. Eelarve on detailne ja piisavalt liigendatud. Vastavustingimustes oli nõutud, et projektiplaan sisaldaks eelarvet, kus on lahti selgitatud kulude tekkimine tegevuste või etappide kaupa. Ajakava osa esitamine eraldi dokumendina ei ole keelatud, tegemist on samuti osaga projektiplaanist. Keelatud ei ole ka viitamine teistele pakkumuse või projektiplaani osadele, kus asjakohane info on juba kirjas. Kolmas isik on täitnud vastavustingimustes oleva nõude, sest eelarve peatükk on projektiplaanis olemas. Selles on selge kirjeldus eelarvest koos valemite ja kirjeldusega, mis selgitavad eelarve tekkimist. Detailsema info jaoks viitab eelarve peatükk GANTT tabelile, kust on võimalik näha ainsa muutuva teguri (andmeteadlase töö ajakulu) väärtusi tegevuste lõikes. 6.15.7. Kolmas isik pole puhvrisse planeerinud põhitegevusi ega ühtki muud tegevust. Halliks märgitud puhvri ees on veel 4 nädalat, kus pole ühtki tegevust. 6.15.8. Rollide selgitamine erinevates etappides ei ole sama, mis etapi kaupa meeskonnaliikme töömahu välja toomine. Kolmas isik on pakkumuses selgitanud projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi rolle ja ülesandeid ning kirjeldanud nende tööd etappide üleselt. Ka selles osas on Kolmanda isiku poolt nõue täidetud. Kolmandal isikul on iga projektimeeskonna liige kajastatud projektiplaanis. Kolmas isik on seostanud iga liikme rolli ja panuse konkreetsete etappide ja tegevustega, töö on etappide ülene, keskmistatud ja põhjendatud. Hindamiskomisjon ei hinda meeskonnaliikmete panust või töömahtu etappides või tegevustes. Hindamiskomisjon hindas seda, kas ja kui arusaadavalt on pakkujad selgitanud meeskonnaliikmete rolle ja panust. Kolmanda isiku puhul on vastav info olemas ja arusaadav. Kolmas isik on kõik arusaadavalt projektiplaanis lahti selgitanud ja põhjendanud ning etapid ajakavas vastavad projektiplaanis kirjeldatule. Tunnid on üheselt mõistetvalt GANTT tabelis näha. Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi töömaht on keskmistatud. 7. Kolmas isik, MINDTITAN OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu. 7.1. Vaidlustaja on Hankija 21.11.2025 otsuse vaidlustanud osas, milles Hankija omistas 14 (27) Kolmanda isiku pakkumusele alakriteeriumi „Projektiplaani kirjeldus“ (Projektiplaani kirjelduse kriteerium) eest 15 väärtuspunkti. Sama palju punkte omistas Hankija Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldusele 06.06.2025 otsusega. 7.2. Vaidlustaja näib väitvat, et 21.11.2025 otsuse õiguspärasuse hindamisel tuleks arvestada ka 06.06.2025 otsuse põhjendusi. See ei ole tõsi. Vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse hindamisel pole võimalik lähtuda muudest põhjendustest kui need, mille Hankija on selles otsuses esitanud.1 Vaidlusaluses otsuses ei ole viidatud 06.06.2025 otsusele. Sellele ei saakski viidata, sest 06.06.2025 otsus on jõustunud kohtuotsusega tühistatud. 7.3. Euroopa Kohus on korduvalt selgitanud, et hindamiskomisjonile peab jääma teatud vabadus oma tööd korraldada ja seega võib ta korraldada oma tööd esitatud pakkumuste analüüsimisel ja kontrollimisel, muutmata hankedokumentides või hanketeates kehtestatud edukaks tunnistamise kriteeriume.2 Hindamisotsus on kujunenud hindamiskomisjoni ulatuslikul vabadusel põhineva tegevuse tulemusel. Vaidlustaja on sisuliselt vaidlustuses ise hakanud Kolmanda isiku pakkumust hindama, kuna see on ekslikult talle avaldatud. Vaidlustaja ei ole tellija ega saa Hankijale ette öelda, kuidas ta pakkumusi hinnata võiks. 7.4. Kui Hankija põhjendused ei võimalda otsusest aru saada, ei peaks neid olema võimalik 12 lehekülje ulatuses vaidlustuses käsitleda. Riigihanke puhul võib teoretiseerida, kas Hankija üldse pidi põhjendama Kolmanda isiku pakkumusele maksimumpunktide andmist. Põhjendamiskohustuse ulatus sõltub nimelt sellest, kui üldine on hindamismetoodika3 Projektiplaani kirjelduse kriteeriumi metoodika on väga detailne. Kui Hankija annab pakkumusele 15 väärtuspunkti, iseloomustavad esitatud pakkumust kõik kriteeriumis viidatud laused. Hankija ei pea hakkama välja mõtlema nö täiendavaid positiivseid iseloomustusi. See on ka kooskõlas haldusmenetluse põhimõttega, mille kohaselt on isikut soodustava haldusakti motiveerimisnõuded oluliselt madalamad kui isikut koormava haldusakti nõuded.4 Kuigi riigihangete läbiviimine ei ole haldusmenetlus (HMS § 2 lg 2), kohaldatakse analoogia korras hankija otsustele HMS-is haldusakti kohta sätestatut.5 7.5. Vaidlustaja esitab eksitavaid väiteid haldusasjas 3-25-2542 jõustunud halduskohtu otsuse kohta. Kohus ei ole tuvastanud puudust ega väitnud, et Hankija hindas Projektiplaani kirjelduse kriteeriumis Kolmanda isiku pakkumust valesti: „Kui Hankija pidas kaebaja esitatud ajakava ebarealistlikuks, tulnuks punkte maha võtta „projektiplaani kirjelduse“ alakriteeriumi raames, kuid seal andis Hankija maksimumpunktid.“ Hankija oli nimelt põhjendanud, et kuigi ajakava on realistlik, kaasub sellega kõrgendatud risk, mida tuleks riskianalüüsis käsitleda. Kuna Vaidlustaja oligi seda tegelikult käsitlenud, siis 1 VAKO 53-20/218279, p 26. 2 EKo C-6/15, p 29; EKo C-252/10 P, p 35; EKo T-10/17, p 53. 3 RKHKo 3-20-1198, p 21. 4 HMS § 56 lg 1, vt ka TlnHKo 3-13-25, p-d 9 ja 10. 5 RKHKm 3-3-1-92-16, p 15. 15 (27) põhjendus oli ebaõige. Aga kohus pidas vajalikuks märkida, et Hankija põhjendus ka põhimõtteliselt ei sobi sellesse hindamise kriteeriumisse. Kohus ei väitnud, et see puudus on olemas. Eelmine otsus on seega asjassepuutumatu. Kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 1.1 tühistas kohus Hankija 06.06.2025 otsuse. Kohtuotsuse põhjenduste p-s 15 selgitas kohus: „Hankijal tuleb pakkumuste hindamine uuesti läbi viia.“ Kohus ei ole resolutsioonis ega põhjendavas osas kohustanud Hankijat kindlasisuliste põhjenduste esitamiseks. See ei olekski võimalik, sest kohus ei teosta hindamist Hankija eest. 7.6. Ebaõiged on kõik Vaidlustaja väited Kolmanda isiku Projektiplaani kirjelduse puuduste kohta. Vaidlustaja on sisuliselt asunud hindamiskomisjoni rolli, proovides Hankijale ette öelda, kuidas pakkumusi hinnata. Hindamisotsuses ei ole ühtegi puudust, mis õigustaks otsuse kehtetuks tunnistamist. 7.6.1. Projektiplaani eelarve kajastab kulu tekkimist tegevuste ja/või etappide kaupa Hindamismetoodika kohaselt peab projekti eelarve kajastama selgelt esitatud kulude tekkimist tegevuste ja/või etappide kaupa. Vaidlustusest pole võimalik sisuliselt aru saada, milles puudus seisneb. Kolmanda isiku projektiplaanis on selgitatud, milline on tunnihind, ekspertide igakuine tundide maht ning summaarne tundide arv ja kulu (vaidlustuse lisa 6, lk 28). Meeskonnaliikmete tegevused ja vastutusalad nähtuvad mh meeskonnakirjeldusest (vaidlustuse lisa 8). Tegevuste sisu nähtub etapiti ja detailselt projektiplaanist, kus on täiendavalt selgitatud erinevate spetsialistide ülesandeid (vaidlustuse lisa 6). Projektiplaani kestused, maht ja järgnevus on ära toodud GANTT tabelis (vaidlustuse lisa 7). Seega on Kolmas isik esitanud ammendavad andmed, mis võimaldavad selgelt mõista kulude tekkimist tegevuste ja etappide kaupa (kuigi hindamismetoodika nõuab üht või teist). Vaidlustaja üritab eksitavalt jätta muljet, justkui peab iga spetsialisti iga üksik tegevus olema hinnastatud. Sellist nõuet hindamismetoodikast ei tulene ning see pole praktiliselt teostatav. Utreerides võib väita, et sellisel juhul peaks olema eraldi hinnastatud ka iga koosolek – või kas või iga hiireklõps, mida spetsialist teeb. Hindamismetoodikat pole võimalik mõistlikult nõnda tõlgendada. Selgelt ebaõige on väide, et projektiplaanis on kirjeldatud kahe meeskonnaliikme töö, kuigi komplekteerida tuli kolmeliikmeline meeskond. Eelarves on selgelt välja toodud kolm rolli: projektijuht, ruumiandmete ekspert ja andmeteadlane. See on näha isegi vaidlustuses esitatud kuvatõmmistelt. Projektiplaanis on kirjeldatud andmeinseneri ja andmeteadlase ühistööd andmete ettevalmistamisel, mis näitab, et kõik vajalikud rollid on kaetud. Projektiplaani kirjelduses on selgelt välja toodud, et projektijuht on läbivalt kaasatud kõigis projekti tegevustes ning vastutab läbiviija panuse, projekti-väliste tegurite haldamise ja vajadusel lisatööjõu kaasamise eest. Ebaõige on ka Vaidlustaja väide, et Kolmas isik ei võinud koostada kolme mudelit. Õieti pole aru saada, kuidas mõjutab see kohustust kajastada kulude tekkimist tegevuste ja/või etappide kaupa. Tehnilises kirjelduses on öeldud: „Hankija eeldab, et luuakse viis mudelit (lõppversiooni), st igale andmegrupile eraldi mudel. Samas võib mudeleid olla ka rohkem/vähem, eeldusel et saavutatakse soovitud sihttasemed iga andmegrupikohta.“ Kolmas isik ei ole pakkumuses teinud ettepanekut muuta hankelepingu p 2.2, milles Hankija on ette näinud töö eest tasumise viies osas. Kolmanda isiku pakutud kolme mudeli kasutamine ei takista projekti eest tasumist hankelepingus ette nähtud viisil 16 (27) 7.6.2. Projektiplaanis on detailselt selgitatud spetsialistide tegevusi Hindamismetoodika kohaselt pidi kajastama kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid ning selgitama meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides, samuti märgitud vastutajad. Meeskonnaliikmete vormis, millele projektiplaan viitab, on detailselt kirjeldatud kõigi kolme meeskonnaliikme (projektijuhi, andmeteadlase ja ruumiandmete eksperdi) tööülesanded ja vastutus. Vaidlustaja väide, et puudub informatsioon andmeinseneri kohta, on ebaõige. Meeskonnaliikmete vormil on selgitatud, et andmete ettevalmistamise ja andmeinseneeria tööd teostavad andmeteadlane ja ruumiandmete ekspert. Projektiplaanis on selgitatud, et tegevuste all ei ole läbiviijana eraldi välja toodud projektijuhti, sest projektijuht on läbivalt kaasatud kõigis projekti tegevustes. Tegevuste eest vastutamise loogika on kõigil tegevustel sama: läbiviija vastutab tegevuse edu eest; projektijuht vastutab, et läbiviija panustab täies ulatuses ning läbiviija töö ei ole pärsitud projekti-ülestest teguritest, samuti kaasab vajadusel lisatööjõudu. Tegevuste ja vastutuse jaotus ei saanud jääda ebaselgeks. Vaidlustaja näib seda tegelikult mõistvat ka ise, kuna on asunud esitama etteheited hoopis sellele, kuidas on dokumendid esitatud: „[Ü]ksnes viide sellele, et see info sisaldub kuskil muus dokumendis, ei ole hindamismetoodika kohaselt sobilik.“ Hindamismetoodika, ükski teine RHAD tingimus ega seadus ei keela projektiplaani koostamast nii, et selles viidatakse ka mingile muule pakkumuse dokumendile. 7.6.3. Ajakava on mõistlik ja objektiivselt põhjendatud Hindamismetoodika kohaselt peab ajakava olema hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Vaidlustaja hinnangul pole Kolmanda isiku ajakava realistlik. Kuigi hindamismetoodika kohaselt ei tule hinnata ajakava realistlikkust, Kolmanda isiku pakutud ajakava seda siiski on. Kolmas isik tugines ajakava koostamisel oma senisele kogemusele ja tööprotsesside efektiivsusele. Vaidlustaja on Kolmanda isiku pakutud ajakava hindamisel lähtunud ilmselt omaenda väiksemast efektiivsusest. Kolmanda isiku võimekust täita projekti ajakava ei hinnata aga Vaidlustaja võimekuse ega efektiivsuse põhjal. Kõik Vaidlustaja selgitused puudutavad Hankija 06.06.2025 otsuse põhjendusi alakriteeriumis „Riskianalüüs“. Nendele põhjendustele andis halduskohus ammendava hinnangu haldusasjas nr 3-25-2542. Kohus leidis, et Kolmanda isiku „Riskianalüüs“ ei sisalda Hankija väidetud puudusi. Pakkumuste uuel hindamisel lähtus Hankija kohtu selgitustest „Riskianalüüsi“ alakriteeriumi kohta ja loobus selles alakriteeriumis esitatud põhjendustest. „Projektiplaani kirjelduse“ alakriteeriumit hindas Hankija samamoodi nagu 06.06.2025 otsuses, sest tema hinnang ei ole selles alakriteeriumis muutunud. Ebaõige on Vaidlustaja arvamus andmestiku kogumise ja töötlemise kohta. Kolmas isik on pakkumuses selgelt välja toonud, et töö andmetega on pidev ja toimub kogu projekti kestel. Kolmas isik on nii GANTTis kui projektiplaanis välja toonud projekti kogukestust läbiva jooksva koostöö Hankija andmete ettevalmistajaga. Koostöö eesmärk on tagada treeningandmete pidev kvaliteet. Pakkumuses on kirjeldatud torustike loomist protsessi sujuvuse ja taastoodetavuse tagamiseks. Ajakava on realistlik ka andmetele ligipääsude andmise osas. Kolmas isik oli pakkumuse koostamise ajaks vahetult omandanud kogemuse Hankija andmetega töötamisel. Sellele kogemusele tuginedes koostaski Kolmas isik ajakava, mis on ka andmetele ligipääsu võimaldamise osas realistlik ja mõistlik nii Hankija kui töövõtja suhtes. 17 (27) Ebaõige on Vaidlustaja arvamus andmeteadlase rolli kohta. Juhtiva andmeteadlase rolli üks ülesandeid ongi andmeteadusmahukates projektides kõigis tegevustes sisulise vastutuse kandmine. Kolmandal isikul on olemas piisav juhtivate andmeteadlaste reserv. Geoinformaatika kompetents on tiimis reservina tagatud ruumiandmete eksperdi näol. Efektiivne tööjaotus võimaldas kolmandal isikul pakkuda vaidlustajast paremat hinda. Töö efektiivsus ja sellest tulenev madalam hind on Hankijale kasulik. Seda saab hinnata ainult maksimumpunktidega, nagu Hankija õigesti tegigi. Vaidlustaja väited Kolmanda isiku ruumiandmete eksperdi I.S. kohta on ebaõiged ja pahausksed. Kolmas isik ei ole I. S.-i projekti kaasanud „pelgalt vastavustingimuste täitmise eesmärgil“, nagu Vaidlustaja väidab. Isegi kui oleks, puudub sellel hindamise kontekstis mis tahes asjakohasus. I. S. töötab Kolmanda isiku juures võlaõigusliku lepingu alusel juba alates 2024 detsembrist (lisa 1). Seega algas I.S. töö Kolmanda isiku juures enne Riigihanke väljakuulutamist. I. S. on paralleelselt töötanud nii Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis kui Kolmanda isiku juures. Mitme tööandja juures töötamine on õiguspärane. Seega on väited fiktiivse kaasamise kohta alusetud. I.S. osaleb projektis ruumiandmete eksperdina. Tema töötunnid on pakkumuses välja toodud ning tema rolli ja ülesandeid on Kolmas isik selgitanud ammendavalt. Ebaõige on Vaidlustaja väide projektiplaani teostamise realistlikkuse kohta seoses projekti abikõlbulikkuse lõppemisega 2027. Projekti tähtaegne lõpetamine on pakkumuse ajakava kohaselt realistlik. Kolmanda isiku pakkumuses on ette nähtud 3 kuud puhveraega. Vaidlustaja on vaidlustuses ka ise viidanud, et Hankija on 3-kuulist puhveraega eraldi esile tõstnud. Ebaõige on Vaidlustaja väide tööde 1,5-kordse mahu kohta esimesel projektiaastal. Ühe baasmudeli tegemine ei tähenda 1,5-kordses mahus tööde tegemist. Vaidlustaja ei ole oma väidet millegagi põhjendanud, vaid on selle kopeerinud Hankija 06.06.2025 otsuse põhjendustest. Hankija ei ole sellist põhjendust 21.11.2025 otsuses esitanud. 7.6.4. Vaidlustaja väidab, et projektiplaani kirjeldus on puudulikult vormistatud ja mahu tõttu raskesti hoomatav: puudu on tiitelleht, sisukord ja numeratsioon. Vaidlustaja etteheide on asjakohatu. Hindamismetoodika ei nõua tiitellehte, sisukorda ega numeratsiooni. Etteheide on ka vastuoluline, kuna ühelt poolt heidab Vaidlustaja ette projektiplaani ebapiisavat põhjendatust, teisalt mahukust. Vaidlustaja ei peagi proovima Kolmanda isiku pakkumust hoomata, kuna pakkumus on suunatud Hankijale, kelle jaoks oli hindamisotsusest nähtuvalt kõik arusaadav. 7.7. Kolmanda isiku täiendavad seisukohad. 7.7.1. Hindamiskomisjoni protokollis on kirjeldatud, kuidas Kolmanda isiku projektiplaan vastab 15 punkti kirjeldusele. Protokollis ei ole piirdutud ainult hindamismetoodika sõnastusega, kuigi Hankija võinuks otsuse koostada ka nii. Hankija ei pea sedavõrd detailse hindamismetoodika puhul mõtlema maksimumpunktide andmiseks välja täiendavaid iseloomustusi, mis hindamisel tähtsust ei oma. Asjakohatu on Vaidlustaja viide RHS § 47 lg 4 p-le 3 väitega, et Hankija peab põhjendama eduka pakkuja eeliseid. Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste vahe seisneb pakkumuse maksumuses. Kvaliteedi eest said mõlemad pakkumused samad punktid. Põhjendused selle kohta nähtuvad hindamiskomisjoni protokollist. Hankija ei tuvastanud Kolmanda isiku projektiplaanis ühtegi puudust, mis õigustaks punktide vähendamist. Ainuüksi sellest, et Vaidlustaja esitab Kolmanda isiku pakkumuse kohta rea ebaõigeid väiteid, mida on seejärel Hankijal vaja vaidlustusmenetluses hakata ümber lükkama, ei tulene, et projektiplaanis on küsitavused. 18 (27) Projektiplaani ei ole võimalik hinnata nii, et hindamiskomisjon sellesse ei süvene. Kõik nõutud teave on pakkumuses olemas. Kõik ristviited on üheselt mõistetavad ja nende kasutamine tavapärane. Oleks selgelt ebamõistlik nt Excelis koostatud GANTT tabelit hakata ümber tõstma Word dokumenti, kuhu see ei mahu ega vormistuselt sobi. 7.7.2. Vaidlustaja põhiline etteheide on seega jätkuvalt selles, et Kolmas isik kasutab ristviiteid, selmet panna kogu teave ühte dokumenti. Vaidlustaja väidab seega üheaegselt, et projektiplaani kirjeldus on liiga mahukas, teisalt, et projektiplaani kirjeldusse pidanuks lisama ka kogu ülejäänud teabe, mis asub teistes dokumentides. Vaidlustaja etteheide on selgelt otsitud ja Kolmas isik ei pea vajalikuks sel pikemalt peatuda. Pakkumusi hindab Hankija, kelle jaoks oli projektiplaan arusaadav. Vaidlustaja heidab ette, et GANTT tabelis on esitatud üksnes andmeteadlase aeg ja seega on eelarves ülejäänud meeskonna panus tegevustega otseselt seostamata. See ei vasta tõele. Kolmas isik selgitas seda põhjalikult juba vastuses vaidlustusele. Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi kohta on esitatud igakuine tundide maht. Tegevused, mida see hõlmab, on esitatud projektiplaani etappides ja meeskonnaliikmete vormil. GANTT tabelis on andmed andmeteadlase tegevuste kohta põhjusel, et tema panus projektis on muutuv. Kolmanda isiku pakkumusest ei saa jääda mingit ebaselgust selles, kuidas eelarve kujuneb. Vaidlustaja saab eelarvest tegelikult aru, kuna vaidlustuses heitis ette peamiselt taaskord seda, et Kolmas isik kasutab teabe esitamiseks ristviiteid. See etteheide on asjakohatu. Vaidlustaja väidab, et kuna projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmine töökoormus 20 tundi kuus on arvutatud kogu lepinguperioodiga, on tegevused planeeritud ka puhveraega, mis tühistab puhveraja mõtte. See ei ole tõsi. Ühtegi põhitegevust pole puhveraega planeeritud. Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmine töökoormus hõlmab puhveraega seetõttu, et puhverajal võib tekkida vajadus toetada projekti lõpetamisega seotud tegevusi. Puhveraja mõtte tühistaks hoopis olukord, kus viimasel kolmel kuul ei ole kellegi tööd eelarvestatud ega ressurssi planeeritud. See tähendaks, et puhveraega tegelikult polegi, kuna meeskonnaliikmed niikuinii kättesaadavad pole. Kuigi projektiplaanis on kasutatud sõnu „keskmine tundide maht“ ja Vaidlustaja viitab sellele ka ise, kasutab Vaidlustaja kohe järgmises lauses sõnastust „fikseeritud ja ühtlaselt jaotatud“. Keskmisele taandamine on vastupidine fikseeritud jaotusele. Kui projekt õnnestub läbi viia intensiivsema graafikuga, siis projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi maht ühes kuus on suurem, kuid tundide kogumaht ja eelarve jäävad samaks. Kuna tegemist on tehnilise kirjelduse kohaselt eksperimentaalarendusega, on mõistlik selline paindlikkus sisse arvestada. Tundide fikseerimine ohustaks projekti edukat läbiviimist, kuna see ei võimalda reageerida projekti tegelikele vajadustele. Vaidlustaja väidab, et projektiplaan kirjeldab „mitmeid tegevusi“, mis on ühistöö, kuid mida GANTT tabelis kajastatakse ainult andmeteadlase tööajana. See on üheti ebaõige, teisalt eksitav. Projektiplaan kirjeldab üht sellist tegevust: andmete ettevalmistamine. See tegevus asub projektiplaani lk-l 3, mis käsitleb metoodikat. Andmeinsener ei ole neljas roll, vaid tähendab metoodilist tegevust. Metoodika rakendamine on täpsustatud meeskonnaliikmete valiku ja tegevustega. Meeskonnaliikmete vormil on kirjas, et andmete ettevalmistust viivad läbi andmeteadlane ja ruumiandmete ekspert. Selle on tegelikult õigesti tuvastanud ka Vaidlustaja: Ka Vaidlustaja enda sõnul on pakkumusest selge, kes tegeleb andmete ettevalmistusega. Vaidlustaja väidab, et kahe eraldi etapi kasutamine ühe mudeli jaoks muudab keeruliseks koormuse seostamise algselt pakutud kolme mudeli kontseptsiooniga. See ei vasta tõele. Nagu vastuses vaidlustusele käsitletud, oli kolme mudeli pakkumine tehnilise kirjelduse kohaselt 19 (27) lubatud. Selles pole midagi keerulist, et Kolmas isik on ühe mudeli jaganud kaheks etapiks. See lähtub soovist põhjalikumalt analüüsida iteratsioonide vahel juba õpitut, mida ei ole kuidagi kohane eksperimentaalarenduses ette heita. Kolmas isik on seda projektiplaanis selgitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Käesoleva vaidlusega seondub (kas otseselt või kaudselt) Tallinna Halduskohtu 15.09.2025 otsusest 3-25-2542 (otsus jõustus 26.09.2025) järgnev: 1) vaidlus oli MINDTITAN OÜ pakkumuse hindamises „proovitöö“ hindamiskriteeriumis alakriteeriumi väljund 2: „Mudeli kood“ ja „projektiplaani“ hindamiskriteeriumis alakriteeriumi „riskianalüüs“ (Riskianalüüsi kriteerium); 2) kui Hankija pidas kaebaja esitatud ajakava ebarealistlikuks, tulnuks punkte maha võtta „projektiplaani kirjelduse“ alakriteeriumi raames, kuid seal andis Hankija maksimumpunktid; 3) projekti eelarvet tuli kajastada ja hinnata alakriteeriumi „Projektiplaani kirjeldus“ all, milles nõuti maksimumpunktide saamiseks, et projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa. Kuna seda on kaebaja teinud pakkuja hinnangul maksimumpunktide vääriliselt, siis ei nähtu ka kohtule, et kaebaja oleks jätnud riskianalüüsis kajastamata aspektid, mis takistaksid hankelepingu nõuetekohast täitmist; 4) Hankija 16.05.2025 otsus, millega tunnistati edukaks ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumus, tühistati. Pärast viidatud kohtu otsuse jõustumist pidi Hankija pakkumuste hindamise uuesti läbi viima (kohtu otsuse p 15). Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija ja Kolmanda isikuga, et eelmise pakkumuste hindamise põhjendused ei oma mingit tähendust käesolevas vaidlustusasjas, sest seisukoht tuleb võtta selles, kas 21.11.2025 Hankija otsus tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks on õiguspärane. Selle otsuse põhjendused on toodud vaidlustuse lisas 4 esitatud „Hindamise protokoll 21.11.2025 otsuse juurde“. Sellest tulenevalt ei pea vaidlustuskomisjon vajalikuks anda hinnangut sellele, miks Hankija on põhjendusi uue otsuse tegemisel mõnevõrra muutnud. 9. Vaidlustaja on vaidlustanud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse põhjendusel, et Hankija on hinnanud Kolmanda isiku pakkumust valesti hindamiskriteeriumi „Projektiplaan (maksimaalselt 20 punkti)“ alakriteeriumi „Projektiplaani kirjeldus“ (edaspidi Alakriteerium) alusel. „Hindamismetoodika kirjeldus“ p-i 6 järgi projektiplaani kirjeldus peab sisaldama: 1) pakkuja visiooni, metoodika ja tegevuste kirjeldust; 2) projekti ajakava nädala täpsusega, koos etappide ja vastutajatega; 3) meeskonnaliikmete rollide kirjeldust; 4) projekti eelarvet, mis selgitab kulude tekkimist tegevuste või etappide kaupa Nõuded projektiplaanile on toodud ka „Vastavustingimustes“: „Pakkuja esitab pakkumuses detailse projektiplaani, mille koostamisel tuleb lähtuda allpool toodud tingimustest ja tehnilises kirjelduse punktis 5 ja 6 esitatud nõuetest. Pakkuja esitab töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse ehk töö teostamise projektiplaani, mis peab vastama vähemalt riigihanke alusdokumendis "Tehniline kirjeldus" punktis 5 (Väljundid) ja 6 (Töö korraldus) toodud tingimustele. Tehnilisele kirjeldusele vastav pakutava teenuse projektiplaani kirjeldus peab sisaldama selgelt eristatavaid osi, mis on aluseks pakkumuse vastavuse kontrollimisel, pakkumuse hindamisel vastavalt hindamismetoodika kirjeldusele: 20 (27)  1. Pakkuja visiooni ja metoodika kirjeldust. Lähtuvalt hanke eesmärgist ja objektist, kirjeldabpakkuja planeeritavat metoodikat ja tegevusi projekti ellu viimiseks.. 2. Projekti ajakava. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklikepühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. Projektiplaan ei tohi olla tingimuslikult ja muutmatult seotud konkreetsete kuupäevadega, st projektiplaan peab olema muudetav vastavalt tegelikele lepingu täitmise kuupäevadele. 3. Projekti eelarvet, kus on lahti selgitatud kulude tekkimine tegevuste või etappide kaupa; 4. Meeskonnaliikmete rollide kirjeldused projektiplaani täitmisel; 5. Projekti riskianalüüsi. Projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat järgimisttakistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja lahendusettepanekud. Pakkuja esitatud projektiplaan kuulub hindamisele hindamiskriteeriumis "Projektiplaan", mistõttu esitatud andmed peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik läbi viia pakkumuse hindamine. Hindamismetoodika kirjeldus on esitatud riigihanke alusdokumentide koosseisus. Riigihanke alusdokumentide koosseisus oleva, hankija poolt koostatud tehnilise kirjelduse esitamine pakkumuse koosseisus projektiplaanina ei ole lubatud, sest see ei võimalda hankijal kontrollida pakkumuse sisulist vastavust ning omistada hindamiskriteeriumi alusel väärtuspunkte. Selline pakkumus ei vasta tingimustele ning lükatakse tagasi. Küsimused ettevõtjale: 1. Projektiplaan (Vabas vormis dokument)“ „Hindamismetoodika kirjeldus“ p-is 6.1 on toodud hindamismetoodika kirjeldus. Hankija on andnud Kolmanda isiku pakkumusele Alakriteeriumi alusel maksimaalsed 15 väärtuspunkti. Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku projektiplaani kirjelduse eest oleks pidanud Hankija andma Alakriteeriumi alusel 5 väärtuspunkti (või ka 10 väärtuspunkti). Vaidlustaja on välja toonud kolm puudust Kolmanda isiku projektiplaani kirjelduses: 1) Eelarve puudulikkus; 2) projektiplaani kirjeldus ja GANTT ei kirjelda detailselt, milline ekspert millise tegevuse eest vastutab; 3) ajakava ebarealistlikkus. 10. Riigikohtu 11.12.2020 otsuses 3-20-1198 (p 16) on Riigikohus välja toonud kolm pakkumuste hindamise kontrollimise alust: 1) ratsionaalsuse või mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse test; 2) ilmselgete vigade test; 3) intensiivne kontroll. Riigikohus on viidatud otsuse p-is 12 märkinud, et VAKO ja kohus võivad hankeasjas vaidlustuse ja kaebuse rahuldada vaid juhul, kui hankija on tegutsenud õigusvastaselt. VAKO ega kohus ei kontrolli hankija kui haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste standardite järgi, sh otsuste otstarbekust. Käesoleval juhul on võimalik Hankija otsuse tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks kontroll lähtudes Vaidlustaja vaidlustusest ja sellest, kas Hankija on Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldust hinnanud Alakriteeriumi alusel vastavalt „Hindamismetoodika 21 (27) kirjeldusele“ ja kas põhjendused väärtuspunktide andmise kohta on vastavuses „Hindamismetoodika kirjeldusega“, arvestades teadaolevaid asjakohaseid ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid. 11. Alakriteeriumi alusel 15 väärtuspunkti saamine eeldab mh, et projektiplaani kirjelduses: 1) on välja toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d); 2) on kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud vastutajad; 3) pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud; 4) toodud projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimise tegevuste ja/või etappide kaupa. Hankija on põhjendanud 15 väärtuspunkti andmist Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldusele järgmiselt: „Projektiplaan vastab täielikult hanke alusdokumentides toodud ootustele, on hästi põhjendatud ja realistliku eelarve ja ajakavaga. Hindamiskomisjon leiab, et pakkuja on metoodika väga hästi lahti seletanud, arvestab võimalike tõrgetega ning on läbi mõelnud metoodika muutmise vajadusest tingitud võimalikud alternatiivsed suunad (nt valmidus iga mudeli puhul erinevaid arhitektuure katsetada, testida kommertssatelliidiandmeid). Metoodika on usaldusväärne, teaduspõhine ja korrektselt dokumenteeritud. Pakkuja lähenemine on katsetava iseloomuga, mis toetab innovatsiooniprojekti ellu viimist. Hindamiskomisjon pidas tähelepanuväärseks seda, et pakkuja paneb rõhku andmete ühilduvusele rahvusvahelisel tasandil ning omab head tunnetust ruumiandmete valdkonna tulevikusuundadest. Pakkuja demonstreerib eeskujulikke võtteid masinõppeprojekti juhtimisest (nt välja toodud igas etapis ka kasutusjuhu testimine (Ehitisregister, Päästeamet), reaalse kasu mõõtmise töövoo loomine). Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud (projekti lõpus 3 kuud puhvrit). Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa ning on realistlik. [---]1“ Seega on Hankija asunud seisukohale, et Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldus vastab täielikult RHAD-s kirjeldatud tellija ootustele, st hindamisel 15 väärtuspunkti andmist. Järgnevalt võtab vaidlustuskomisjon seisukoha selles, kas Vaidlustaja poolt välja toodud puudused Kolmanda isiku projektiplaani kirjelduses esinevad. 12. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldus koosneb kolmest pakkumuses esitatud dokumendist: 1) „Projektiplaan“; 2) „Andmed meeskonna liikmete kohta“; 3) „GANTT“. „Projektiplaanis“ on Kolmas isik viidanud nii „Andmed meeskonna liikmete kohta“, kui ka „GANTTile“. Vaidlustuskomisjon nõustub Kolmanda isikuga, et RHAD ei keela projektiplaani kirjeldust koostamast nii, et põhidokumendis (käesoleval juhul „Projektiplaan“) viidatakse ka mingitele muudele pakkumuses esitatud dokumendile ja et Hankija sai Alakriteeriumi alusel Kolmanda 1 Vaidlust ei ole alakriteeriumis Projekti riskianalüüs 22 (27) isiku pakkumuse hindamisel lähtuda mitmest Kolmanda isiku pakkumuses esitatud dokumendist. Seega Kolmanda isiku pakkumuse hindamisel Alakriteeriumi alusel tuli lähtuda kõigis kolmes eelpoolnimetatud dokumendis toodust. 13. 15 väärtuspunkti saamine eeldab, et projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et detailsuse astet pole ära määratletud, mistõttu ei saa ette heita, et eelarve pole piisavalt detailne. Kuid esitatud eelarves pidid olema kulud tegevuste ja/või etappide kaupa. Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku pakkumuses pole välja toodud projekti detailset eelarvet projekti etappide või tegevuste kaupa. Vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga ei nõustu. Kolmanda isiku projekti eelarve on „Projektiplaani“ lk-l 28: 1) projekti eelarve kujuneb vastavalt tunnihinnale 90 eurot/tund; 2) projekti kestuseks on arvestatud 24 kuud, millest viimased 3 kuud on puhveraeg; 3) projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmiseks (hõlmab ka kolme viimast puhverajaks mõeldud kuud) igakuiseks tundide mahuks on hinnatud 20tundi; 4) ühe meeskonna liikme (andmeteadlane) töönädalate maht on 57, 40 tundi nädalas ja töötundide arv kokku 2280, lisaks viide sellele, et andmeteadlase tegevused on nädalate kaupa toodud „GANTTis“; 5) kogu projekti eelarve kokku (töötundide arv korrutatud töötunni maksumusega). Peamine kulu on tööjõukulu ja kulud pidi olema toodud kas tegevuste ja/või etappide kaupa. Kolmanda isiku „Projektiplaanis“ sellist kulude jaotamist pole. „GANTTist“ tulenevad üksnes andmeteadlase tegevused „Projektiplaanis“ toodud kõikide etappide ja alaetappide kaupa, ära on näidatud mitu nädalat andmeteadlane igas alaetapis tegutseb ja sellest saab järeldada andmeteadlase kulu igas projekti alaetapis, sest teada on andmeteadlase töötundide arv nädalas. Meeskonnaliikmete tegevused ja vastutusalad nähtuvad dokumendist „Andmed meeskonnaliikmete kohta“ ning „Projektiplaani“ lk-lt 15. Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi kulu on „Projektiplaani“ lk-lt 28 teada ja nende tegevused projektis on teada. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, kuna kulude tekkimine tuli esitada tegevuste ja/või etappide kaupa, siis Kolmanda isiku pakkumuses on projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi kulud toodud tegevuste kaupa – teada on see, millised on nende meeskonna liikmete tööülesanded ja vastutus ning see, mitu tundi nad igakuiselt projektis osalevad ja mis on tunni tasu. Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmine töökoormus hõlmab puhveraega. Vaidlustuskomisjon nõustub Kolmanda isikuga, et puhverajal võib tekkida vajadus toetada projekti lõpetamisega seotud tegevusi. Puhveraeg ei tähenda seda, et sel ajal mingit tegevust ei saa toimuda. Õige on ka Kolmanda isiku väide, et kui projekt õnnestub läbi viia intensiivsema graafikuga, siis projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi maht ühes kuus on suurem, kuid tundide kogumaht ja eelarve jäävad samaks. Vaidlustuskomisjon nõustub sellega, et iga üksiku tegevuse maksumus ei pidanud eelarves kajastatud olema ja ka sellega, et Kolmanda isiku esitatud tunnihinnast ja Kolmanda isiku pakkumuses antud selgitustest lähtuvalt on võimalik projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi kulude tekkimist hinnata nii etappide kui ka tegevuste kaupa. Nimelt on Kolmas isik „Projektiplaani“ lk 15 andnud teada seda, kuidas projektijuht ja ruumiandmete ekspert projektis osalevad. Kuna projektijuht osaleb kõikides etappides, siis on võimalik tema töötundide 23 (27) maksumus arvestada nii dokumendis „Andmed meeskonnaliikmete kohta“ ning „Projektiplaani“ lk-l 15 toodud tegevuste, kui ka „Projektiplaanis“ toodud etappide lõikes. Sama on kehtiv ka ruumiandmete eksperdi kohta – „Projektiplaani“ lk 15 kohaselt kasutatakse teda etappides ja alaetappides konsulteerimiseks. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku projektiplaani kirjelduses on projekti eelarve esitatud selliselt, et kulud (tööjõukulud) on tuvastatavad tegevuste ja/või etappide kaupa. 14. 15 väärtuspunkti saamine eeldab, et välja on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d). Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud vastutajad. Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku „Projektiplaan“ ja „GANTT“ ei kirjelda detailselt, milline ekspert millise tegevuse eest vastutab, ei selgu iga projekti meeskonna liikme kohta eraldi, millise tegevuse eest ta vastutab ja millal tegevusi ellu viib. Vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga ei nõustu. Hankija on jätnud mudelite arvu pakkuja otsustada (tehnilise kirjelduse p-i 5.2 kohaselt Hankija eeldab, et luuakse viis mudelit (lõppversiooni), st igale andmegrupile eraldi mudel. Samas võib mudeleid olla ka rohkem/vähem, eeldusel et saavutatakse soovitud sihttasemed iga andmegrupi kohta.) Kolmanda isiku „Projektiplaanis“ on toodud 3 mudelit ja 4 etappi (iga etapp on jaotatud alaetappideks). Kuigi Hankija on hankelepingus projektis (p-id 2.2 ja 3.1) ette näinud viies etapis tasumise, pole mingit alust asuda seisukohale, et Kolmas isik ei saanud sellisel viisil projekti jagada ja et sõlmitava hankelepingu alusel tasumisega võib olla probleemne. Hankelepingu projekti p-ide 2.2.1 kuni 2.2.5 kohaselt toimub tasumine töövõtja esitatud arve alusel, kui töövõtja on üle andnud ja Hankija vastu võtnud kõik vastava etapi lõpuks nõutud väljundid. Vaidlustuskomisjon nõustub sellega, et olukorras, kus mitu andmegruppi tuvastatakse ühe mudeliga, on etapi lõpp koondmudeli valmimine ning näiteks kolmest andmegrupist koosneva mudeli lõppversiooni valmimisel saab Hankija hankelepingu projekti p 2.2.3. alusel teha korraga väljamaksed 1-3. Kolmanda isiku „Projektiplaanis“ on iga etapi alaetapi kohta toodud kirjeldus, eeldused ja tulemid. Kolmanda isiku pakkumuses on dokument „Andmed meeskonnaliikmete kohta“ („Projektiplaani“ lk 15 on märgitud, et meeskonnaliikmete rollid on põhjalikumalt lahti seletatud meeskonnaliikmete vormis), kus on kirjas iga meeskonna liikme (projektijuht, ruumiandmete ekspert, andmeteadlane) roll, meeskonnaliikme tööülesanded ja meeskonnaliikme vastutuse kirjeldus. Põhjendatud on meeskonna valikut. „Andmed meeskonnaliikmete kohta“ ei kajasta otseselt seda, millises etapis, alaetapis iga meeskonna liige osaleb. „Projektiplaanis“ lk 15 on Kolmas isik mh selgitanud, et: 1) tegevuste all ei ole läbiviijana eraldi välja toodud projektijuhti, sest projektijuht on läbivalt kaasatud kõigis projekti tegevustes; 2) ei ole välja toodud sidustööde tegijaid, vaid ainult peamised rollid tegevuses; 3) paljudes punktides osaleb ruumiandmete ekspert konsulteerivas rollis; 24 (27)  4) iga tegevuse juures: 1. Läbiviija (andmeteadlane) vastutab tegevuse edu eest 2. Projektijuht vastutab, et: a. läbiviija panustab täies ulatuses b. läbiviija töö ei oleks pärsitud projekti-ülestest teguritest c. vajadusel kaasab lisatööjõudu. Vaidlustuskomisjon järeldab sellest selgitusest, et: 1) projektijuht osaleb kõigis etappides ja alaetappidest; 2) ruumiandmete eksperti kasutatakse etappides ja alaetappides konsulteerimiseks; 3) andmeteadlane vastutab kõigi etappide ja alaetappide eest, seega osaleb kõigis etappides ja alaetappides (see tuleneb ka „GANTTist“). Kolmanda isiku „Projektiplaani“ lk 3-4 on toodud järgnev: „ Vajalike andmete ettevalmistamine - andmeinseneri ja andmeteadlase ühistöö, kus valmistatakse andmed ette, et nende pealt oleks võimalik õpetada masinõppe mudelit. Võib sisaldada tööd, kus on tarvis andmete kvaliteeti parandada, neid juurde koguda või andmeallikaid lisada.“ Andmeinseneri pole Kolmas isik meeskonna liikmena märkinud, kuid Kolmas isik on andnud „Projektiplaanis“ lk 15 teada, et sidustööde tegijaid pole eraldi välja toodud. Sellest saab järeldada, et andmeinsener on Kolmanda isiku jaoks sidustööde tegija. Kolmas isik ise on aga vaidlustusmenetluses selgitanud, et andmeinsener ei ole neljas roll, vaid tähendab metoodilist tegevust. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku projektiplaani kirjelduses on välja toodud etapid ja alaetapid, peamine sisulise poole vastutaja igas etapis on meeskonna liige andmeteadlane, teada on teiste meeskonna liikmete rollid, tööülesanded ja vastutus erinevates etappides. 15. 15 väärtuspunkti saamiseks pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Vaidlus on Kolmanda isiku esitatud ajakavas. Õige on see, et otseselt realistlikkust ei pidanud Hankija hindama. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija põhjendustest peab tulenema see, miks Kolmanda isiku esitatud projekti ajakava on mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku esitatud ajakava on ebarealistlik, sest: 1) kõigi andmestike kogumine ja töötlemine viiakse läbi ühekordselt enne „esimese [arendus]etapi” algust; 2) kõikide sisuliste ülesannete täitmise eest on vastutav ainult andmeteadlane, kes peab samaaegselt täitma geoinformaatiku, andmeteadlase ja andmeinseneri/ tarkvaraarendaja ülesandeid; 3) ruumiandmete eksperdi koormus 20 tundi kuus, so ca 1 tund päevas või 5 tundi nädalas pole piisav ja ta kaasati projekti meeskonda ainult vastavustingimuste täitmise eesmärgil; 4) projekti abikõlblikkuse periood lõpeb teadaolevalt 2027, mistõttu ei ole realistlikult võimalik ka vaidluse lõppemisel projektiplaani elluviimine Kolmanda isiku pakkumuses märgitud viisil. Kolmanda isiku pakutud ajakava on tuvastatav „GANTTist“ – kõigi „Projektiplaanis“ toodud alaetappide kestused on toodud, jäetud on nn puhveraeg. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et „GANTTist“ on näha, et 12-24 nädalad on esmaseks andmete ülevaatamiseks, andmete puhastamise protseduuride tekitamise jaoks ja tegemist on esmase andmete väljavõttega. „GANTTis“ on 6-76 nädalatel „Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega)“, st, et selle aja jooksul Hankija poolt toodetakse andmeid juurde koostöös 25 (27) pakkujaga. Seega ei tulene Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldusest, et Kolmandas isiku pakkumuses nähakse ette kõigi andmestike kogumine ja töötlemine ühekordselt alguses. Kolmanda isiku pakkumuse kohaselt on peamine sisuline vastutaja tõepoolest andmeteadlane. Kolmas isik on „Andmed meeskonna liikmete kohta“ andnud teada järgmist: „Välja toodud meeskond on varasemalt edukalt koos töötanud masinõppe projektides (sealhulgas sarnaseid kaugseire andmeid kasutavas projektis). Pakkuja kinnitab, et võtmeisikutele (projektijuht ja andmeteadlane) on valmidus tagada asendaja. Asendus-või lisaliikmete potentsiaalne vajadus tulenes ka riskianalüüsist ning pakkujal on valmidus asendus-või lisaliikmeid kaasata.“ Lisaks on Kolmas isik vaidlustusmenetluses kinnitanud, et andmeteadlase rolli üks ülesandeid ongi andmeteadusmahukates projektides kõigis tegevustes sisulise vastutuse kandmine. Kolmandal isikul on olemas piisav juhtivate andmeteadlaste reserv. Geoinformaatika kompetents on tiimis reservina tagatud ruumiandmete eksperdi näol. Üksnes Vaidlustaja arvamus, et andmeteadlase koormus on suur ja ette võib tulla vajadus asendamiseks, ei tähenda, et Kolmanda isiku ajakava pole mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Vaidlustaja pole millegagi tõendanud, et Kolmanda isiku ruumiandmete eksperdi koormus projektis ei ole piisav. Vaidlustuskomisjon leiab, et Alakriteeriumi alusel hindamisel ei oma tähtsust Vaidlustaja väide, et ruumiandmete ekspert I.S. on kaasatud üksnes vastavustingimuste täitmiseks. Kolmanda isiku ajakavas on puhveraeg, mis võimaldab teostada projekti lõpetamisega seonduvaid tegevusi. Hankija selgituste kohaselt lõpeb projekti abikõlblikkuse detsembris 2029, kulusid saab veel teha kuni 2029 lõpuni. Seega pole õige Vaidlustaja väide, et projekti abikõlblikkuse lõppemine võib seada kahtluse alla Kolmanda isiku projekti ajakava. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustusmenetluses pole leidnud tõendamist, et Vaidlustaja väited Kolmanda isiku ajakava oleksid õiged. 16. Vaidlustaja viidatud „Projektiplaani“ vormistuslikest puudustest ei saa teha järeldust, et Kolmanda isiku pakkumust Alakriteeriumi alusel on hinnatud valesti. 17. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuse hindamine Alakriteeriumi alusel toimus vastavalt „Hindamismetoodika kirjeldusele“ ja Hankija põhjendustest nähtuvalt on 15 väärtuspunkti andmine Kolmanda isiku pakkumusele Alakriteeriumi alusel põhjendatud, st Hankija ei ole Kolmanda isiku pakkumust Alakriteeriumi alusel valesti hinnanud, mistõttu Hankija otsus tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus on kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ning on läbipaistev ja kontrollitav (RHS § 3 p 1) ning selle kehtetuks tunnistamiseks alus puudub. 18. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. 26 (27) Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel Kolmas isik on esitanud kaks taotlust menetluskulude välja mõistmiseks kokku summas 4444 eurot käibemaksuta, 20,2 tunni õigusabi osutamise eest, keskmise tunnihinnaga 220,00 eurot käibemaksuta. Lepinguliste esindajate kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel võtab vaidlustuskomisjon arvesse läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, vaidlusaluste küsimuste keerukust, samuti menetluse kestust ja seda, et väljamõistetavad esindajate kulud ei tohiks tervikuna olla vaidlustusasja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Vaidlustuskomisjon leiab, et Kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulud on mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustusasi ei ole tavapärasest mahukam ja keerukam. Vaidlus on üksnes selles, kas Hankija on Kolmanda isiku pakkumust ühe alakriteeriumi alusel õigesti hinnanud. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulud kokku 3080 eurot käibemaksuta (14 tunni õigusabi osutamise eest, keskmise tunnitasuga 220 eurot käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 27 (27)