x
Pr Karmen Joller Teie 01.07.2025 nr 1.2-2/52-1
Sotsiaalminister
[email protected] Meie 30.07.2025 nr 1.5-1/6733-1
„Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius“ eelnõu ning „Sotsiaalministeeriumi
korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmise eelnõu
kooskõlastamine
Lugupeetud sotsiaalminister
Kooskõlastame eelviidatud määruste muutmise eelnõu järgnevate märkustega.
1) Palume selgelt lahti kirjutada, millistest komponentidest koosneb eeldatavasti ETO-de
lisanduv püsikulu. Juhime tähelepanu, et Tervisekassale teadaolevalt ei olnud planeeritud
ETO-de kulu rahastamine Tervisekassa vahenditest. Varasemate kokkulepete alusel ei
pidanud Tervisekassa seda rahastama ja kokkulepe oli leida mujalt vajalikud vahendid.
Samas on täna seletuskirjas välja toodud: „Potentsiaalselt võivad tekkida kaudsed kulud
Tervisekassale, toimepidevuse tagamisega kaasnevad püsikulud osutuvad planeeritust
oluliselt suuremaks.“
Vastav seletuskirja sõnastus on olemuselt vastuolus varasemate kokkulepetega. Palume
selle osas selgitusi.
2) Palume täpsustada, kas täna on planeeritud selliselt, et kriisi ajal osutavad teenust ainult
ETO-d näiteks tavapärase perearstiabi asemel? Sellest tulenevalt, kas on planeeritud
selliselt, et kriisi ajal rahastab Tervisekassa ainult ETO-de tegevust?
3) Palume täpsustada eelnõus või vähemalt seletuskirjas, mida hakkab maksma Tervisekassa
(tööjõud, teenused või midagi muud?). Niisamuti palun fikseerida eelnõus, et kui
Tervisekassale pannakse kohtustus finantseerida osa ETO-dest, siis vastavad vahendid
tulevad riigieelarve vahenditest. Hetkel, kui ei tea ette, kui palju on ETOsid kokku, ei ole
võimalik Tervisekassal selle osas eelarvet planeerida.
Märgime ära ka vajaduse teada, kuidas on planeeritud erinevate ETO tüüpide rahastamine
ning nendevaheline finantseerimise jaotus, tagamaks selgus vahendite koguse varumisel ja
hilisema jagamise hetkel.
4) Juhime tähelepanu, et määruses „Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius“ on
välja toodud, et „Perearstiabi osutajate, keda elutähtsa teenuse osutajaks määrata, arvu
kehtestamisel lähtutakse järgnevatest põhimõtetest: 1) määratakse ainult nii palju
perearstiabi osutajaid elutähtsa teenuse osutajateks, kui on teenuse toimepidevuse
tagamiseks vajalik.“
Leiame, et eeltoodud sõnastusega ei ole võimalik kulusid ennustada, kuivõrd kui isegi ühe
perearstiabi ETO kulud kokku arvestada, ei ole teada, mitmega tuleb arvestada. Vastav
sõnastus ei soosi planeerimist, mis on aga kriisi ennetava haldamise vaates väga oluline
aspekt.
5) Eelnõus tuuakse välja, et eelnõu rakendamine tugevdab perearstiabi osutajate
toimepidevust kriisiolukordades, võimaldades neil jätkata vältimatu arstiabi osutamist ka
hädaolukordades. Palume selgust, kuidas eelnõu rakendamine TTOde toimepidevust
tugevdab? Kas silmas on peetud seda, et ETO perearstiabi keskused saavad juba enne kriisi
lisameetmeid, lisaressursi, koolitusi vmt? Või on silmas peetud seda, et neil on olemas
kindlus edasiseks rahastuseks ka kriisi ajal? Kui silmas on peetud veel midagi muud,
palume see konkreetselt välja tuua.
6) Palume eelnõus siiski defineerida, mida peetakse kriisiolukorras vältimatuks
abiks/perearstiabiks. Juhime tähelepanu, et eelnõu reguleerib perearstiabi osutaja elutähtsa
teenuse kirjeldust. On eksitav rääkida samaaegselt perearstiabi kättesaadavusest ning see
piirata ära vältimatu abiga, defineerimata vältimatut abi teisiti kui TTKS § 5 sisu. Selliselt
jääb eelnõu sisutühjaks. Kui tahta selliselt ETOde kohustust piirata, on kohane rääkidagi
vaid vältimatu abi tagamisest või siis defineerida tagatav perearstiabi muul viisil kui TTKS-
i vältimatu abi.
7) Näeme vastuolu määruses „Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius“ § 1
lõikes 5. Vastava lõike 5 kohaselt: „Eelnimetatud kriteeriume arvestatakse tervikuna,
nimetades elutähtsa teenuse osutajaks piirkonnas asuvatest perearstiabi osutajatest enim
kriisidega toimetulekuks valmis olevat.“
Vastavalt seletuskirjale: „Elutähtsa teenuse osutaja määramisel võivad erinevad
kriteeriumid piirkonniti omada erinevat kaalu. Seetõttu valitakse perearstiabi osutaja, kes
on kriisiolukorras kõige tõhusam.“
Meie hinnangul on kohane ETO tervishoiuteenuse osutajad määrata enne kriisi, et nad
oleksid kriisi olukorraks valmis. Meie arusaama alusel näeb seda ette ka enamik eelnõude
sisust. Samas viidatud määruse § 1 lg 5 sõnastuse ja seletuskirja koosmõjus tuleb enne kriis
ära oodata, et ETO-sid määrama hakata, kuivõrd alles siis on teada, kes on realiseerunud
kriisiolukorras kõige tõhusam. Palume sõnastus (vähemalt seletuskirjas) ümber vaadata
selliselt, et ETO määramise ajaraamis ei saaks tekkida kaheti mõistetavust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Laane
juhatuse esimees
Matis Rüütel
[email protected]