Pöördumine

Hindamiskriteeriumid ja metoodika Hindamiskriteeriumid on paigutatud viide teemagruppi: avalik huvi; tulemuslikkus; kaasatus; läbipaistvus; ligipääsetavus; võimekus. Iga teemagrupi hinne kujuneb eelmise variraporti hindamismetoodika alusel, kus kriteeriumi täidetuse korral sai ministeerium ühe plusspunkti ning mittetäidetuse korral miinuspunkti. Kui kriteerium oli täidetud osaliselt , märgiti tulemuseks „nii või naa“ või „+/- “ . 2016. aasta variraportis anti tulemused edasi värvikoodidega, kus punane oli kõige kehvem tulemus ning järgnesid paremuse suunal oranž, kollane, heleroheline ja kõrgeima tulemuse värvina tumeroheline. Hall värv tähistas olukorda, kus hindamise polnud info vähesuse tõttu võimalik. Värvikoodide sisuline tähendus on teemagrupi sisulise täidetuse osakaalu näitamine (0%-100%). Säilitasin võrreldavuse eesmärgil värvikoodid ja andsin hinnangu esialgu samamoodi. Peale värvikoodidega hinnangute valmimist kodeerisin need ümber ka 5-palli süsteemi, kus 1 on kõike kehvem tulemus ja 5 kõige kõrgem. Avalik huvi Juhendis: "Rahastatakse ühenduste selliseid eesmärke ja tegevusi, mis toetavad ühenduse liikmes- või töötajaskonnast laiema sihtgrupi huvisid. Rahastada võib ka tegevusi, mille sihtgrupp on ühenduse liikmeskond vm kitsas rühm, kui sel juhul peab see olema ülejäänud ühiskonnaliikmetega võrreldes ebasoodsas olukorras. Ebasoodsas olukorras oleva sihtgrupina käsitletakse tavaliselt erilist abi vajavaid gruppe, näiteks lapsi, puuetega inimesi või vähemusrahvuste gruppe." R ahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone. Rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega. Juhendis: "Ühenduste rahastamine on seostatud[M1] valdkondlike ja/ või piirkondlike, kohalike, üle-eestiliste ja/või rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega (arengukavad, tegevusprogrammid, kontseptsioonid jm)." Veebilehelt on leitav rahastamise eesmärk. Korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab. Sisse on seatud strateegilise partnerluse ja pikaajaliste tegevustoetuste praktika. See indikeerib , mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega. Tulemuslikkus Rahastaja seab sellised rahastamise tingimused ja kriteeriumid, mis toetavad planeeritud eesmärkide saavutamist ja võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust tervikuna. Rahastamistingimustes on kokku lepitud läbivad indikaatorid, rahastaja on kehtestanud nende mõõtmise/hindamise metoodika ja korra. Taotluse ja aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid ja võimalusel ka tulemusindikaatoreid. Raha jagamise ja kasutamise halduskulud on tõhusad (ministeeriumi hinnangul) ja ei tekita ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust (läbipaistvus on tagatud, kuid protsess on halduskoormuse mõttes tasakaalus). Aruannete pealt on tehtud koondanalüüs ja/või hinnatud rahastamise (meetme/programmi) tulemuslikkust. Tulemuslikkuse hindamise põhjal on vajadusel muudetud rahastamise viisi või seda, mille elluviimiseks toetusi antakse. Kaasatus Olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamistingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse pühendustega võimalikult varakult, soovitavalt eesmärkide püstitamise etapis. Kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud osapooltele, valdkonnas või piirkonnas tegutsevatele ühendustele. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja rahastaja töökultuuri kohta. Läbipaistvus Rahastaja veebilehel on olemasavalik teave ühenduste rahastamise põhimõtete ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja selle tulemuste kohta, mis on lihtsasti leitav. Koostatud on rahastamise kord, mis on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga (maksimaalne tulemus); on tehtud muudatusi olemasolevas rahastamise korras (kesktase); on tehtud väikeseid muudatusi olemasolevas korras (miinimum). Raha eraldatakse avaliku konkursi alusel, mis loob parimad tingimused rahastusprotsessi läbipaistvuse tagamiseks. Aruanded on ministeeriumi lehelt leitavad/kättesaadavad/viidatud). Hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav, hindamiskomisjoni koosseis ja kriteeriumid on avalikud. Ühendused saavad enda kandidatuuri osas tagasisidet. Ligipääsetavus On kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida rahastamisel järgitakse sh. on selgitatud erandid. Eristatud on projektitoetus, tegevustoetus ja teenuste rahastus. TAT-id on objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad. Konkursi tingimused ei tohi luua eeliseid konkreetsetele ühendustele või ühenduste rühmale. Toetuste andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused peavad tulenema rahastamise eesmärgist. Kaasfinantseerimise tingimused on läbimõeldud ja mõistlikud. Võimekus Rahastamine toetab ühenduse eesmärkide saavutamist, professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust. Esimese hindamiskriteeriumi täidetust on võimalik selgelt hinnata. Toetus võimaldab katta organisatsiooni üldkulusid. Sotsiaalministeerium Avalik huvi Määruses „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ ei ole otseselt toetuse saaja avalikus huvis tegutsemise nõuet rõhutatud, mis võib tekitada segadust. Samas nimetatakse rahastatavate valdkondade juures kasusaajad, sealhulgas laiem avalikkus. Kord on seotud arengukavade ja nendest tulenevate valdkondlike eesmärkide ga . Rahastamise eesmärk on ka veebis avalikustatud. Sisse on seatud strateegiline partnerlus. Tulemuslikkus Toetuse tingimused ja hindamiskriteeriumid määratakse taotlusvooru planeerimisel. Taotluse vormid sisaldavad väljund- ja tulemusindikaatoreid, mis tehakse avalikult kättesaadavaks. Hindamiskriteeriumid toetavad rahastuse eesmärke ning võimaldavad hinnata taotluses toodud mõjuhinnangut. Esitatud aruannete kohta ei tehta koonanalüüsi. 2024. aastal vastu võetud määruse alusel on toetuste jagamise ja kontrolliprotsesside fookus rohkem tulemuste saavutamisel. Kaasatus Uute rahastamistingimuste väljatöötamisele eelnevalt konsulteeritakse ja küsitakse ühenduste tagasisidet, et saada sisendit taotlusvoorude planeerimisse. Otsest protsessi selleks välja töötatud ei ole (pisteline tagasiside küsimine). Tagasiside all peetakse silmas kirjalikku eelnõu kooskõlastusringi. On organiseeritud ka kohtumisi raha kasutamise ja mõõdikute teemal. Läbipaistvus Rahastamise põhimõtete, tingimuste ja protsessi ning selle tulemuste kohta on info kodulehelt lihtsasti leitav. Rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga. Toetusi jagatakse avaliku konkursi alusel. Taotlusvoorude kohta käivate infopäevade materjalid on kättesaadavad hilisemaks järelvaatamiseks . Taotluste hindamise juhend on ministeeriumi veebilehel üleval. Selles on selgelt välja toodud hinnatavad kriteeriumeid ja punktid e jaotamise põhimõtted . Taotluse mitterahuldamisel põhjendatakse seda taotlejale. Projektide vahe- ja lõpparuanded ei ole avalikult kättesaadavad - need paiknevad e-taotluste keskkonnas. Ligipääsetavus Kehtest at ud on selged rahastamise reeglid ja kriteeriumid. Rahastamise korras on eristatud tegevus- ja projektitoetus. Teenuse delegeerimist eraldi välja toodud ei ole. Määrustes kasutatakse eelkõige tehnilistel põhjustel mõisteid "taotlus" ja "projekt", kuid see ei defineeri strateegilise partnerluse olemust sisuliselt. Rahastamise kord ei selgita erandeid (sihtfinantseerimist). Toetuse andmise tingimused ei ole diskrimineerivad ning tulenevad rahastamise eesmärgist . Omafinantseeringu minimaalne määr on 1% projekti abikõlblikest kuludest. Võimekus V abaühenduste vajaduste hindamist läbi ei viida. Kui ühenduste professionaalsuse ja pädevuse arendamine on seatud toetuse andmise eesmärgiks, siis seda ka toetatakse. M inisteeriumi hinnangul ei pruugi see olla jätkusuutlik, kuna toetustest võib tekkida sõltuvus . T oetuse saaja võimekuse kasvu peale toetuse saamist pole võimalik hinnata, kuna see eeldaks hindamist ka enne toetuse saamist. Kord ei sätesta, millised kulud on abikõlbulikud ja millised mitte , kuniks need on põhjendatud . Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud küsimused Sotsiaalministeeriumile Viited dokumentidele Sotsiaalministeeriumis 2023. aastal kehtinud dokumentide viited, mida on kasutatud eeltäidetud vastuste kujundamisel: Määrus: Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine. Ministri 07.08.2023 määrus nr 45 (edaspidi määrus nr 45) . Vaadatud 08.01.2025, Määrus.pdf Määrus: Laste heaolu, õiguste ja kaasatuse edendamise rahaline toetamine. Ministri 12.09.2022 määrus nr 74 (edaspidi määrus nr 74), kättesaadav: Laste heaolu, õiguste ja kaasatuse edendamise rahaline toetamine–Riigi Teataja Kord: Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 10.03.2021 käskkirjaga nr 30 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirja nr 21 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimused ja kord“ muutmine“ kinnitatud „Hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise ja järelevalve kord“ (edaspidi kord) . Kättesaadav siit . Kord : Kantsleri käskkiri 21.12.2020 nr 15 “ Sotsiaalministeeriumi toetuste andmise ja järelevalve kord ” sotsiaalministeeriumi_toetuste_andmise_ja_.pdf Veebilehekülg: Sotsiaalministeeriumi veebilehekülg. Vaadatud 08.01.2025, Strateegilise partnerluse rahaline toetamine | Sotsiaalministeerium Veebilehekülg: Sotsiaalministeeriumi veebilehehekülg , Riigieelarvelised toetused 13.02.2025 Hindamisjuhend: Hindamisjuhend. Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine (Lisa). Ministri määrus 07.08.2023 . Vaadatud 08.01.2023, *Hindamisjuhend.pdf Hindamisjuhend. Laste heaolu, õiguste ja kaasatuse edendamise rahaline toetamine (Lisa). Ministri määrus 12.09.2022 . Kättesaadav Riigi Teatajast. Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks. 1. AVALIK HUVI R ahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega . Kas rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone? Määrus es nr 45 ja määruses nr 74 seisab, et t aotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. Otsest viidet avalikus huvis tegutsemise kohustusele ei ole. Kas rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega? Määruses nr 45 tuuakse iga rahastatava valdkonna juures välja kasusaajad, kelleks on nii kitsam lahendatavate probleemide all kannataja kui ka laiem avalikkus. Määruses nr 74 on samuti kasusaajad reguleeritud , sh reguleerimisala konkreetse poliitika valdkonna kujundamiseks ja elluviimiseks. Kas korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab? Määruses nr 45 kirjelda takse "Eesmärgi" all arengukava sid (2) , millesse panustatakse. Nendeks on: heaolu arengukavaga aastateks 2023–2030 ; rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030 . Eesmärgini liikumisel soovitakse soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaalvaldkonna ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises. Määruse nr 74 seletuskirja sisukokkuvõttes on välja tood seos „Heaolu arengukava 2023–2030“ esimese alaeesmärgiga „Lapsed ja pered“ – Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Sh milliste alaeesmärgi tegevussuundade eesmärke strateegiline partner ellu viia aitab. Kas veebilehelt on leitav, mis on rahastamise eesmärk? Sama eesmärgikirjeldus, mis määrus t es, on leitav ka ministeeriumi veebileheküljelt. Lisaks on ära toodud rahastamise kestus, mis enamikel valdkondadel on 3 aastat. Selle aja jooksul peab läbi viidama "projekt" , mis panustab valdkondlikku programmi, mille raames strateegilisi partnereid otsitakse. Kas sisse on seatud strateegilise partnerluse ja/või pikaajaliste tegevustoetuste praktika, mis indikeerib , mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega? Sotsiaalministeeriumi kodulehel seisab: „Strateegiline partnerlus on koostöövorm vabaühendustega. Strateegilised partnerid toetavad ministeeriumi valitsemisala tulemuseesmärkide saavutamist ning panustavad poliitika elluviimisse ja kujundamisse.“ 20 23 . aastal o li võimalik strateegilise partnerluse raames toetust taotleda kuue valdkondliku programmi raames , millest igal on veel omakorda eraldiseisvad eesmärgid (määruses nr 45 ) : 1) hasartmängu- ja digisõltuvus; 2) vaimse tervise huvikaitse; 3) psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamine ; 4) tervislik toitumine ja liikumine; 5) elanikkonna esmaabioskused ja 6) toiduabi. 2022 . aastal oli taotlusvoor määruse nr 74 alusel strateegilistele partnerite leidmiseks l aste heaolu, õiguste ja kaasatuse edendamise rahali s e ks toetami seks . Projektide elluviimine aastatel 2023–2024. Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised avaliku huvi ja rahastamise ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega seotuse osas välja tuua. 22.10.2024 määruse nr 42 „ Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine “ (edaspidi läbivalt määrus nr 42) alusel on toetuse andjaks Riigi Tugiteenuste Keskus , kes tegeleb taotlusvooru tehnilise teenindamisega , sh vooru avamisega, vastavusekontrolli . Uute t aotlusvooru de sisu ja ootused partneritele ehk valdkondlikud programmid , nende eesmärgid ja toetavad tegevused, sh eritingimused töötab välja S o M . Taotlusvooru avamiseks vajalik sisend (lisaks valdkondlikele programmidele ka nende eelarve ja projektide rahastamisperioodi) kinnitatakse ministri käskkirjaga. Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust. 2. TULEMUSLIKKUS Ü henduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik . 2.1. Kas rahastamise tingimused ja kriteeriumid toetavad rahastamise üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike või programmipõhiste eesmärkide saavutamist? Üldised tingimused (nt nõuded rahastatavale) toetavad selles mõttes, et näitavad organisatsiooni võimet üldse ilma takistusteta tegutseda. Valdkondlikud eritingimused toetavad rohkem eesmärkide sisulist elluviimist. Taotluste hindamise kriteeriumid toetavad eesmärkide saavutamise võimekuse analüüsimist . 2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust ? T aotluste hindamise kriteeriumid võimaldavad hinnata samuti ühenduste rahastamise tulemuslikkust, kuna neis keskendutakse taotlusvormil ühenduste endi poolt välja toodud mõjuhinnangule. H innatakse ka taotleja eesmärkide vajalikkust, realistlikkust, konkreetsust ja mõõdetavust. 2.3. Kas rahastamistingimustes on kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamiseks läbivad indikaatorid, ministeeriumil on nende mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja kord? Toetuse kasutamise tulemus ja/või mõjuindikaatorid tulenevad valdkondlikest arengukavadest, millega on toetuse kasutamine seotud. Määruses nr 45 kirjeldatakse "Eesmärgi" all arengukavasid (2), millesse panustatakse. Nendeks on: heaolu arengukavaga aastateks 2023–2030; rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030. Eesmärgini liikumisel soovitakse soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaalvaldkonna ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises. Määruse nr 74 seletuskirja sisukokkuvõttes on välja tood seos „Heaolu arengukava 2023–2030“ esimese alaeesmärgiga „Lapsed ja pered“ – Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Sh milliste alaeesmärgi tegevussuundade eesmärke strateegiline partner ellu viia aitab. Taotluse protsessis on taotluste hindamiseks i ndikaatorid ja nende tasemed välja töötatud. Need on leitavad : määruse nr 45 § 28. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord . Täpsemini on indikaatorid lahti seletatud ka hindamisjuhendis, mis on avalikult kättesaadav (määruse lisa) . Määruse nr 74 § 17. Taotluste hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord . Täpsemini on indikaatorid lahti seletatud ka hindamisjuhendis, mis on avalikult kättesaadav (määruse lisa) . 2.4. Kas rahastamise taotluse ja toetusraha kasutamise aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid, võimalusel ka tulemusindikaatoreid? Jah. Taotlused esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu, kus on eraldi osa „Näitajad“ . Nende samade näitajate (ehk indikaatorite) kohta toimub rahastatud projektide puhul hiljem aruandluse esitamise kohustus ehk vastavalt kindlaksmääratud kuupäevadel tuleb esitada vahearuandeid ning projekti lõpus lõpparuanne. Määrustes on toetuse saajatele sätestatud ka kohustus koguda ja esitada andmeid näitajate kohta, mis on vajalikud projekti tulemuste saavutamiseks. 2.5. Milline on tavapraktika toetusele kvalifitseeruvaile taotleja tele eraldatava toetussumma suuruse otsustamisel (pigem kõigile midagi või suurem summa kõige võimakamale) ? Kas ja millistel puhkudel esineb kõrvalekaldeid tavapraktikast? Toetusele kvalifitseerumise tingimused ja pannakse paika iga taotlusvooru planeerimisel . Programmide eelarved otsustatakse vabaühenduste rahalise toetamise komisjonis, peale mida tehakse ettepanek valdkonna ministrile eelarve kinnitamiseks. Vajadused on valdkonniti erinevad – on nii vajadus toetada mõnda üksikut suuremat partnerit ning saavutada mõjusus mastaabie fektist , samas on ka vajadusi toetada paljusid väikeseid organisatsioone ja saavutada mõjusus läbi kasusaajate kvantiteedi. 2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku infot tegevustoetuste saajate tegevuse tulemuste kohta? Ü hte konkreetset allikat, kust kõigi tegevustoetuse saajate tegevuse tulemus ed kokku on koondatud, ei ole. Küll aga on to etuse saajatel : määruse nr 45 § 35 lõige 1 punkti 14 alusel kohustus avalikustada oma veebilehel ja sotsiaalmeedia kanalis mh toetatud projekti tulemused. Toetus e saajatel on määruse nr 74 § 24 lõige 1 punkti 13 alusel kohustus avalikustada oma veebilehel ja sotsiaalmeedia kanalis nende olemasolu korral mh toetatud projekti tulemus ed. Suuremas pildis on toetused osa riigieelarvest ja riigieelarve programmidest, mille kohta koostatakse iga aastased aruanded. 2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise halduskulud on kulutõhusad? See küsimus eeldab hinnangu andmist ja eelnevalt tuleks sätestada kriteeriumid, mille alusel kulutõhusust hinnata. Kindlasti on puhtalt aritmeetilist kalkulatsiooni kasutades on kulutõhusamad need süsteemid, kus jagatava toetuse eelarve on suur ning seda ei jagata paljudele väikesemahulistele projektidele vahel. Strateegiliste partnerite toetamise puhul on olukord pigem vastupidine – eelarvemaht ei ole väga suur, ent toetuse taotlejate/saajate arv on pigem suur. Samas kui võtta arvesse seda väärtust, mida selline rahajagamine partnerite vaatest tähendab (tihti on need väikesed summad neile väga vajalikud mingite eesmärkide saavutamiseks), sii s kulutõhusus on hoopis mujal. M inisteeriumi hinnangul on selline toetuse jagamine vajalik ja selle administreerimise kulu on proovitud nii palju kui võimalik optimeerida. 2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnat a meetmete / programmide tulemuslikkust? Koondanalüüsi tehtud ei ole. 2.9. Kas hindamise tulemustest on muudetud rahastamisprogramme/meetmeid? Olgugi, et koondanalüüsi kui sellist keskselt tehtud ei ole, vaadatakse üldjuhul enne uue vooru avamist üle programmide eesmärgid ja tingimused, aga ka menetluste ja kontrollidega seotu d sätted, et neid selgemaks ja läbipaistvamaks kirjutada (nt ostumenetlused, hanked; tegelike kulude kontrolli asemel 2025. a alates kindlasummalise makse skeem). Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamise tulemuslikkusega seoses välja tuua. 22.10.2024 vastuvõetud määruse nr 42 alusel on edaspidi sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamise uutel taotlusvoorude toetuse andjaks Riigi Tugiteenuste Keskus. Selleks, et toetuse andmine ja erinevad menetlused ja kontrollid oleks halduskulude mõttes kulutõhusamad, on kasutusele võetud k indlasummaline makse (projektidele, mis saavad rahastuse alates 2025) , mis on suunatud tulemuste saavutamisele, mitte kulude kontrollimisele. Halduskoormus on väiksem, nii toetuse andjale kui ka toetuse saajatele – kulusid, kuludokumente, ostumenetlusi ja hankeid ei kontrollita . Siiski ei tähenda see seda, et ostumenetlused ja hanked ei pea korrektselt tehtud olema, sh on määruses nr 42 selgemaks pärast 2024. aasta 31. detsembrit läbiviidavale riigihanke- ja ostumenetlusele nõuded (kohalduvad neile, kelle projektide elluviimine algas 2024. aastast). Taotluste h indamine on läbipaistvam . Halduskoormuse ja kulutõhususe vaatest teeb toetuse andja projektidele, mis saavad rahastuse alates 2025 rahastamisotsused (siiani olid lepingud). Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi kujundamisse. 3. KAASATUS R ahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled . 3.1. Kas olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamise tingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse ühendustega (sh v arakult eesmärkide püstitamise etapis ) ? K onsulteeritakse , küsitakse tagasisidet, arvestatakse mõtetega ; mittearvestamise korral põhjendatakse . See on igapäevase poliitikakujundamise protsessi lahutamatu osa , millest tuleb sisend ka taotlusvoorude planeerimisse. 3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel on k aasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud ühendustele? T oetuse andmise tingimuste väljatöötamisel esitati määruse eelnõu d arvamuse avaldamiseks e-posti teel Eesti Vabaühenduste Liidule ja organisatsioonidele, kes on olnud ministeeriumi strateegilised partnerid. Märkused ja ettepanekud on esitatud kooskõlastustabelis, mis on seletuskirja lisa. 3.3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ; rahastamis tingimuste, rahastamise protsessi ; rahastaja töökultuuri kohta? Otseselt protsessi selleks ei ole, siiski pisteliselt küsitakse tagasisidet. Näiteks oli Sotsiaalministeeriumil 22.11.2023 strateegiliste partnerite kohtumine , kus arutati mõõdikutega seonduvat ning milleks ja kuidas kasutada huvikaitse tegevusteks eraldatud raha. 02.02.2023 toimus Vabaühenduste rahalise toetamise komisjoni kohtumine strateegiliste partneritega. Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamisprotsessi uuendamisel/muutmisel seotud osapoolte kaasamisega seoses. 2024. a astal oli uue määruse ametlik kooskõlastusring eelnõude infosüsteemis. Sh määruse eelnõu väljatöötamise raames kindlasummalise makse skeemi puhul küsiti eelnevalt hinnangut ka Vabaühenduste Liidult. Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust. 4. LÄBIPAISTVUS T oetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev 4.1 Palun linkige ministeeriumi veebilehel olevale infole, mis kirjeldab rahastamise põhimõtteid, tingimusi, rahastamisprotsessi ja selle tulemusi. 2023 . aasta kohta on info väga hästi, liigendatult veebilehelt kättesaadav : Strateegilise partnerluse rahaline toetamine | Sotsiaalministeerium . Samuti kõik dokumendid ja taotluste hindamise juhend 4.2. Kas ministeeriumis kehti v rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga? Jah on kooskõlas rahastamise juhendis esitatud põhimõtete ja soovitustega. 4.3. Kas toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel ? Jah, kõik saavad toetustele kandideerida. Info ja taotlusvoorud on avalikud, sh tehakse ka huvilistele infopäevi, mille materjalid on tagantjärele ka kättesaadavad ja avalikud . 4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste alusel juba teada olevad toetuste saajad on nimeliselt välja toodud RES-is ? Toetuste saajad ei ole nimeliselt välja toodud RES-is , sest RES formaat ei võimalda sellist spetsiifilisuse ja detailsuse astet. 4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse saajate tegevusaruanded? Eeldusel, et tegevusaruannete all on silmas peetud projektide vahe- ja lõpparuandeid: need ei ole avalikult kättesaadavad, iga projekti aruandlus on e-toetuse keskkonnas. 4.6. Kas taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid), hindamiskomisjoni koosseis avalik? Hindamisjuhend on üldjuhul määruse lisa, sh need on avalikult ministeeriumi veebilehel üleval. Selles on selgelt välja toodud, milliseid kriteeriumeid hinnatakse. Samuti ka see, mis määrab organisatsioonile antavad punktid (juhis on üheselt mõistetav ja taotlejatele heaks suuniseks taotluse kirjutamisel). 4.7. Kas vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise ja mitteandmise otsuste kohta? Jah. Otsust kommunikeeritakse ja põhjendatakse neile. Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvuse kontekstis. Alates 2026. aastast enam otsetoetusi ei anta, toetuse andmine läbivalt taotlusvoorude tulemusel. Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele. 5. LIGIPÄÄSETAVUS Ü hendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus) . 5.1. Kas on kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida järgitakse? Jah, 20 23 . aasta rahastamise kor da reguleerivas ministri määruses on selgelt välja toodud kõik reeglid ja kriteeriumid, mis määravad, kas rahastuse taotluse osas langetatakse positiivne või negatiivne otsus. Lisaks on välja toodud ka, et kandidaadid reastatakse pingeritta hindamiskriteeriumidest saadavate punktisummade alusel. Seda juhul, kui nende taotlus vastab üldistele nõuetele. 5.2. Kas rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine? Jah, rahastamise korras on eristatud tegevustoetus ja projektitoet us. Teenuse delegeerimise toetust eraldi ei ole selgitatud. M äärus tes neid mõisteid enam selgitatud ei ole . M äärus t es kui kasutatud mõisteid „taotlus“ ja „projekt“ ennekõike tehnilistel ja juriidilistel põhjustel. Need mõisted ei defineeri strateegilise partnerluse koostöövormi sisuliselt. 5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või sihtfinantseerimine ) on korras selgitatud? Ei , neid ei ole korras ega ka määrus tes nr 45 ja nr 47 eraldi kirjeldatud. 5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Teie hinnangul objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad? (K onkursi tingimused ei loo eeliseid konkreetsele ühendusele või ühenduste rühmale. ) Sõnaliselt on väljendatud, et taotluse võivad esitada kõik MTÜ-d ja SA-d . Lisaks kaasata partnereid oma tegevuste elluviimiseks. Määruse nr 45 § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile lõikes 4 on välja toodud tingimused, millele taotleja ja tema partner peavad vastama. Lisaks on iga valdkondliku programmi juures sõltuvalt vajadusest välja toodud eritingimused , nt m itme aastane kogemus konkreetses valdkonnas varasemalt peab olema. Seletuskirjas on avatud tausta, miks see konkreetsete programmide puhul oluline on (lisaks sellele, et need toetavad programmi eesmärkide saavutamist). . Määruse nr 74 § 11. Nõuded taotlejale ja partnerile lõikes 4 on samuti välja toodud tingimused, millele taotleja ja tema partner peavad vastama. Nendes ei esine põhjuseta diskrimineerivat sisu. 5.5. Kas toetuse andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused tulenevad rahastamise eesmärgist . „ ...eesmär giga soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaalvaldkonna ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises .“ Seatud üldtingimused on suunatud potentsiaalse rahastatava organisatsiooni seisundi üldisele kirjeldamisele (ei esine võlgnevusi riigi/ SoM ees jne). Täpsustavad tingimused, mis peaksid tagama erinevate valdkondlik e programmi de edukuse, on seatud valdkondlike eesmärkide all. Need on asjakohased. 5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule? Määruse nr 45 § 6 : (1) Omafinantseeringu minimaalne määr on 1% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu kohustust ei kohaldata välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral. (2) Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletav toetuse summa ei või ületada välisprojekti omafinantseeringu summat. Määruse nr 74 § 7 lõige 1 punkt 2: Omafinantseeringu minimaalne määr on 1% projekti abikõlblikest kuludest. Arvestades, et p rojektides on ka tegevusi, kus on võimalik koguda tegevustes osalejatelt osavõtutasu, koguda annetusi, saada sihtotstarbelist toetust jm. l eiame, et minimaalne 1% omafinantseeringu nõue on siiski põhjendatud (varasemalt oli 10%) . Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised vabaühenduste võrdse ligipääsu tagamisel rahastamisele. Määru ses nr 42 on reguleeritud kuidas saaks toetus est katta ka välisprojektide (v äljaspool Eestit registreeritud asutuse või organisatsiooni rahastatav projekt ) omafinantseeringu t . Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse edendamist. 6. VÕIMEKUS R ahastamine edendab ühenduste võimekust . 6.1. Kas Sotsiaal ministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi? V aldkonna sh selles toimetavate vabaühenduste vajadustega kursis olemine on üks poliitikakujundamise osasid. Planeerides toetus(t)e andmist mingis valdkonnas, on se lle suuremaks eesmärgiks ikka olukorra parendamine. Spetsiifilist valdkondlikku hindamist siiski läbi ei viida. 6.2. Kas rahastamine toetab Teie hinnangul ühenduse professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust? J ah , kui see on olnud toetuse andmise eesmärk, et tõsta ühenduse professionaalsust ja pädevust, siis rahastamine seda ka toetab . Rahastusotsuseid tehakse sellest lähtuvalt, et need toetaksid eesmärgi saavutamist. Jätkusuutlikkuse aspektist võib paraku te kkida toetusest n-ö sõltuvus - hakatakse eeldama, et kui korra on selliseid eesmärke/tegevusi toetatud, siis ka edaspidi ja ei arvestata, et taotlusvoorudes võivad vahenditele konkureerida kõik, kes t ingimustele kvalifitseeruvad . 6.3. Kas toetuse saaja võim e kuse kasvu Sotsiaalministeeriumi poolse strateegilise partnerluse rahastamise tulemusena on võimalik hinnata? Sellist hindamist pole meie hinnangul võimalik läbi viia . Selleks oleks pidanud eelnevalt läbi viima olukorra hinnangu enne toetust ja siis pärast toetust. Samuti tuleb arvestada, et vabaühenduste toetus ei pruugi olla toetuse saaja ainus toetus, millega oma võimekuse tõstmisesse panustab . 6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid? Sotsiaalministeeriumi toetuste andmise kord ei sätesta, millised kulud on abikõlbulikud ja millised mitte. Kuludega käib kaasas nõue, et need peavad olema põhjendatud ja vajalikud eesmärkide saavutamiseks. Määruses nr 45: Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ja vajalikud projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks: 1) tekkinud projekti elluviimise perioodil ja aruande esitamise ajaks tasutud; 2) tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt; 3) tõendatav algdokumendiga ja ülekande tegemist tõendava maksedokumendiga; 4) vastab kohalduvatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja toetuse saaja või partneri raamatupidamise sise -eeskirjale. Põhjendamatud kulud projekti seisukohast on abikõlbmatud , sh on need määruses nr 45 eraldi välja toodud . Määruses on iga valdkondliku programmi juures on konkreetselt välja toodud toetatavad tegevused. Määruse alusel ei ole organisatsiooni üldkulude katmine võimalik. Määruses nr 74: Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ja vajalikud projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks. Kulu on abikõlblik, kui see on: 1) tekkinud projekti elluviimise perioodil ja aruande esitamise ajaks tasutud; 2) tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt; 3) tõendatav algdokumentidega ja ülekannete tegemist tõendava maksedokumendiga; 4) vastav kohalduvatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja toetuse saaja raamatupidamise sise -eeskirjale; 5) selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja kontrollitav. Määruses nr 74 on eraldi välja toodud ka mitteabikõlblikud kulud. Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastatavate ühenduste võimekuse edendamise kontekstis. Saatja: "Maarja-Liisa Kapaun" <[email protected]> Saaja: "Marilin Sternhof - SOM" <[email protected]>, "Info - SOM" <[email protected]> Teema: Vabaühenduste riikliku rahastamise variraporti SOM peatüki sisuline valideerimine Kuupäev: 2025-07-29 13:19 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Peagi on valmimas vabaühenduste riikliku rahastamise variraport. Soovin enne seda ministeeriumidega neid puudutavate peatükkide sisu valideerida. Selleks lisan kirjale kolm faili: 1. SOM peatüki sisuline valideerimine – fail, millele tagasisidet ootan. 2. Vabaühenduste riikliku rahastamise protsess – ministeeriumi antud vastused koos küsimustega, mille abil informatsiooni kogusin. 3. Hindamiskriteeriumid ja metoodika, mille alusel on vaadeldud ministeeriumi praktikate kattuvust ühenduste rahastamise juhendmaterjali soovitustega. Palun anda tagasiside 2 nädala jooksul (12. augustiks). Kuna käimas on suvepuhkuste periood, saadan selle kirja ka ministeeriumi üldmeilile. Lugupidamisega Maarja-Liisa Kapaun huvikaitsespetsialist Vabaühenduste Liit [email protected] <mailto:[email protected]> 5686 4114