Riigikantselei
Riigikogu õiguskomisjon 17.07.2025 nr 2-1/445-2
Justiits- ja Digiministeerium
Sotsiaalministeerium
Vastus kollektiivsele pöördumisele
Esitame Siseministeeriumi seisukoha kollektiivse pöördumise „Petitsioon uimastitarvitamise eest
määratavate karistuste leevendamiseks“ osas. Tunnustame pöördumise eesmärki muuta
karistuspoliitikat proportsionaalsemaks ning parandada võimalusi sõltuvusprobleemidega inimestel abi
saamiseks. Oleme seisukohal, et kehtivad normid võimaldavad rakendada paindlikku ja inimkeskset
lähenemist, sealhulgas pakkuda tuge läbi õiguskaitsesüsteemi meetmete nagu sotsiaalprogrammi või
raviteenusele suunamine.
1. Kaaluda, et narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses
koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest ei oleks võimalik võtta
isikutelt vabadust, ehk karistusena ei oleks võimalik määrata aresti
Viimaste aastate menetluspraktika näitab, et aresti kui karistusliigi rakendamine uimastiväärtegude eest
on olnud marginaalne, moodustades ligikaudu 1% kõigist menetlustest. Enamasti rakendatakse
rahatrahvi või suunatakse isikuid asjakohastesse sotsiaalprogrammidese.
Aresti võimalus on oluline juhtudel, kus tarvitamisega kaasneb muu ohtlik või korduv käitumine, mille
puhul alternatiivsed meetmed ei ole piisavad. Aresti võimaluse täielik välistamine piiraks
õiguskaitseasutuste reageerimisvõimet nendes olukordades.
Seetõttu ei peeta põhjendatuks kehtiva õiguse muutmist viisil, mis välistaks aresti kui karistusliigi
täielikult. Praktikas kasutatakse seda meedet erandlikult ning kaalutletult, mistõttu võib olemasolevat
raamistikku pidada piisavalt paindlikuks.
2. Kaaluda, et narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses
koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest määratav rahaline karistus
oleks väiksem kui senine 300 trahviühikut, ja et võimalik maksimaalne rahatrahvi suurus ei
ületaks praegu kehtivat maksimaalset võimalikku trahvisummat (kuni 1200 eurot)
Menetluspraktika näitab, et määratavad trahvisummad jäävad oluliselt alla maksimaalse määra,
keskmine trahvisumma on ligikaudu 365 eurot.
Trahvisumma määramisel rakendatakse kaalutlusõigust, mille kaudu võetakse arvesse rikkumise
asjaolusid, isiku majanduslikku olukorda ja koostöövalmidust. Lisaks kasutatakse
sõltuvusprobleemidega isikute puhul võimalusel muid sekkumisviise, sealhulgas suunamist sotsiaal- ja
rehabilitatsiooniteenustele. Sõltlaste puhul on võimalik enne trahvi rakendamist kaaluda ja pakkuda
sotsiaalprogrammide läbimist. Trahvi määramise eesmärk on inimese edasise käitumise mõjutamine ja
Pikk 61 / 15065 Tallinn /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
seda kasutatakse kui muud meetmed, sh näiteks hoiatamine, ei täida positiivse muutuse saavutamise
eesmärki.
Kuna seadusega ei ole sätestatud alampiiri ja praktika näitab, et trahvide määramisel
rakendatakse võimalikust ülempiirist oluliselt madalamaid trahvisummasid, siis ei ole vajalik
kehtiva rahalise karistuse ülemmäära vähendamine seaduse tasandil.
3. Kaaluda aine tarvitamise kui üldse kõige vähem ohtlikuma teo süüteo koosseisust välja
arvamist või sellele eraldi leebema koosseisu loomist
Tarvitamise kui süüteokoosseisu kaotamisel või selle asendamisel eraldi leebema koosseisuga võib olla
oluline tarvitamise hoiakuid kujundav mõju. Süüteoennetuse valdkonna uuringud ja rahvusvaheline
praktika on näidanud, et karistustel ja keeldudel on hoiakuid kujundav mõju, eriti noorte seas.
Ennetusvaldkonna uuringutest teame, et inimeste hoiakud mõjutavad oluliselt seda, kas nad hakkavad
illegaalseid uimasteid tarvitama. Uimastite tarvitamise ebaseaduslikkus ise kujundab sotsiaalseid norme
ja hoiab pakkumise madalamana, sest paljud inimesed eelistavad olla seaduskuulekad ja hoiduda
ebaseaduslikest tegudest.
Riikliku narkopoliitika eesmärk on, et tarvitamine ja sellega seotud kahjud saavutaksid Eestis
langustrendi. Aine tarvitamise süüteo kooseisust välja arvamine või sellele leebema kooseisu
loomine annab sõnumi, et tarvitamine on vastuvõetav ning läheb nimetatud eesmärgiga vastuollu,
mistõttu ei pea muudatust põhjendatuks.
KOKKUVÕTE
Pöördumises tõstatatud probleemid on asjakohased ning kehtiva karistuspoliitika ja praktika üks
eesmärk on nende probleemide leevendamine. Narkootikumide tarvitamine ja sõltuvus on peamiselt
rahvatervise probleem, mistõttu on suurem mõju ennetustegevuste ja abiteenuste kättesaadavuse
parandamisel, mis omakorda toetab karistuspoliitika võimalusi. Õiguskaitsesüsteemi efektiivsus
sõltuvusprobleemidega inimesi aidata on suuresti sõltuv sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste
kättesaadavusest ja kvaliteedist, mistõttu tuleb lahendusi probleemile rakendada nendes valdkondades.
Kuna kehtiv õigusraamistik võimaldab piisavalt paindlikke ja sisulisi lahendusi, tuleb fokuseerida
ennetuspoliitika arendamisse ja abiteenuste kättesaadavuse parendamisele. Samuti on
koalitsioonileppes muuseas võetud eesmärgiks, et suuname narkokuritegusid toime pannud noored
karistuse asemel teenustele ning julgustame peresid riigi poole pöörduma lastele abi küsimiseks
karistust kartmata. Käesolevalt ei pea pöördumises soovitud seadusemuudatusi hetkel vajalikuks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Ain Peil 6125262
[email protected]
2 (2)