Nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale looduslikule mudale ja turbale

Sotsiaalministri määruse „Nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale looduslikule mudale ja turbale“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse koostamise on tinginud rahvatervishoiu seaduse jõustumine 2025. aasta 1. septembril. Määrusega asendatakse seni kehtinud sotsiaalministri 4. veebruari 2002. a määrus nr 28 „Tervisekaitsenõuded ravimuda turustamisele, säilitamisele ja kasutamisele“ (edaspidi määrus nr 28). Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 17 lõike 2 alusel ja toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 5 lõike 4 alusel. Kuna üldised nõuded toodetele tulenevad TNVS-ist ja määrusega kehtestatakse täpsustavad nõuded ka turule viimisele (märgistusele), siis kehtestatakse määrus ka TNVS-i alusel. Määrusega sätestatakse ohutusnõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale looduslikule meremudale, järvemudale (edaspidi koos ravimuda) ja turbale ning nende käitlemisele ja märgistamisele selleks, et kaitsta balneoloogilise protseduuri saajaid ebakvaliteetse teenuse ja sellega kaasnevate terviseohtude (nahakahjustused, infektsioonid, mürgistused jne) eest. Ravimuda ja -turba ohutuse ning kvaliteedi hindamiseks kehtestatakse määrusega piirnormid ja väärtused, mille alusel saab ravimuda või -turba tootja või balneoloogilise protseduuri pakkuja hinnata ravimuda ja -turba sobivust kasutamiseks balneoloogilistes protseduurides. Kuigi praegu kehtivad nõuded ravimuda turustamisele, säilitamisele ja kasutamisele, puuduvad konkreetsed kriteeriumid selle ohutuse tagamiseks, näiteks ohtlike kemikaalide ja mikrobioloogiliste saasteainete lubatud piirsisalduse kohta. Seetõttu puudus seni ka õiguslik alus ravimuda saastunuks tunnistamiseks ja selle kasutuselt kõrvaldamise nõudmiseks. Lisaks ravimudale kasutatakse balneoloogilistes protseduurides ka raviturvast, mistõttu kehtestatakse ravimudaga sarnased ohutus- ja käitlemisnõuded ka raviturbale. Uutena sätestatakse määruses nõuded ravimuda ja -turba märgistamisele. Kuna toodete märgistamine toimub praegu erinevatel alustel, kehtestatakse määruses selged ja ühtsed märgistamisnõuded õigusselguse tagamiseks. See aitab ühtlustada senist praktikat ning parandab toodete jälgitavust ja ohutust, pakkudes selgust nii tootjatele, teenuseosutajatele kui ka tarbijatele. Määruse uuendustel on suurim mõju ravimuda ja -turba tootjatele, keda on Eestis kokku kümme – viis ravimuda ja viis suuremat raviturba tootjat. Tootjatele tekib kohustus tagada, et ravimuda ja -turvas vastaksid kehtestatud kvaliteedi- ja ohutusnõuetele, mis ühtlustab turgu ja vähendab mittesobiva ravimuda ja -turba kasutamise riski, kuid toob kaasa lisakulud. Lisaks mõjutab määrus hinnanguliselt umbes 20 balneoloogilisi protseduure pakkuvat tervishoiu- ja heaoluteenuste ettevõtet. Mõju võib ulatuda ka iluteenuste pakkujateni, kelle arvu ei ole võimalik täpselt hinnata. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Gerlin Lõhmus ([email protected]) ja rahvatervise osakonna peaspetsialist  2 Kristo Kleemann (teenistusest lahkunud). Määruse juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Määruse mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Gerli Põdra ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Partneriteks määruse koostamisel olid Terviseamet (Olga Gurjanova, Leena Albreht, Marina Karro, Natali Promet, Ilona Honga, Marliin Koolmeister) ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus (TERE KK). 1.3. Märkused Ravimuda ja -turba kaevandamisel ning uurimistööde ja uuringute tegemisel järgitakse ka maapõueseadusest ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidest tulenevaid nõudeid. Ravimudast ja -turbast tehtud kosmeetikatoodetele laienevad rahvatervishoiu seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59–209) sätestatud nõuded. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Sotsiaalministri määrus sätestab nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale ravimudale ja -turbale ning nende käitlemisele ja märgistamisele. Määrust on võrreldes määrusega nr 28 keeleliselt ja normitehniliselt muudetud. Kehtivaid nõudeid laiendatakse edaspidi ka raviturbale. Täiendavalt kehtestatakse ravimudale ja -turbale täpsustavad kvaliteedi- ja ohutusnõuded (nt ohtlike kemikaalide ja mikroobide lubatud sisaldus), sealhulgas nõuded märgistamisele. Nõuete sätestamisel on lähtutud eelkõige tervisekaitse aspektidest. Määrus koosneb kümnest paragrahvist. Määruse § 1 sätestab määruse reguleerimisala, milleks on kehtestada terviseohutuse tagamiseks nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale looduslikule meremudale, järvemudale (koos ravimuda) ja turbale ning nende käitlemisele ja märgistamisele. Võrreldes määrusega nr 28 täpsustatakse reguleerimisala, nõuded laienevad ka raviturbale ning täiendatud on nõudeid ravimuda ja -turba kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks. Ravimuda ja -turvast kasutatakse Eestis balneoloogilistes protseduurides juba ligi 200 aastat. Eestis pakuvad selliseid protseduure enamasti spaad ja tervishoiuasutused, samuti ilu- ja isikuteenuste osutajad. Selleks, et kaitsta protseduuri saajaid ebakvaliteetse teenuse ja sellega kaasnevate terviseohtude eest, sätestatakse nõuded ravimuda ja -turba käitlemisele. See on vajalik, kuna kaevandatav ja protseduurides kasutatav muda võib tekke ja käitlemise käigus saastuda raskmetallidega ja teiste ohtlike kemikaalidega või patogeensete mikroobidega. Mikroobid võivad sattuda nahavigastuste (ka mikroskoopiliste) kaudu organismi ja põhjustada erinevaid haigusseisundeid, nt haavainfektsioone, silmainfektsioone, samuti mädaseid naha ja pehmete kudede infektsioone, koe nekroosi jne. Enamik raskmetalle on organismile ka väga väikestes  3 kogustes kahjulikud, kantserogeensed või mürgised, kahjustades kesknärvisüsteemi, maksa, neerusid, nahka, luid ja hambaid. Kuigi kahjulik toime ei ilmne kohe, võivad kemikaalid korduvate protseduuride tagajärjel koguneda organismi tervist kahjustavas koguses. Praegu on küll kehtestatud nõuded ravimuda turustamisele, säilitamisele ja kasutamisele, kuid puuduvad nõuded selle ohutuse tagamiseks vajalikele kriteeriumitele nagu ohtlike kemikaalide ja mikroobide lubatud sisaldus. Seega puudus seni õiguslik alus, et tunnistada ravimuda saastunuks ning nõuda selle kasutuselt kõrvaldamist. Lisaks ravimudale kasutatakse balneoloogilistes protseduurides ka raviturvast, mistõttu kehtestatakse ravimudale sarnased nõuded ka raviturbale. Protseduurides kasutatav turvas on siiani Eestisse sisse toodud mujalt Euroopast, mitte Eesti maardlatest kaevandatud. Selleks, et ka Eestis kaevandatud turvast oleks võimalik balneoloogilistes protseduurides ohutult kasutada, tuleb laiendada nõudeid ka turbale. Määruse § 2 sätestab määruse kohaldamisala. Kehtestatavaid nõudeid peavad järgima kõik ravimuda ja -turba tootjad ning balneoloogilisi protseduure pakkuvad juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Võrreldes määrusega nr 28 laieneb kohaldamisala ka raviturba tootjatele ja balneoloogiliste protseduuride pakkujatele, kes kasutavad protseduuride tegemisel turvast. Määruse § 3 defineerib määruses kasutatavad terminid. Punkt 1 defineerib balneoloogilise protseduuri. Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt on balneoloogia kümblusraviõpetus, mineraalveeõpetus. EKI ühendsõnastiku 2024 kohaselt on balneoloogia teadusharu, mis uurib kümblusravi, mineraalvesi, ravimuda ning nende mõju tervisele. Määruse tähenduses on balneoloogiline protseduur ravimuda ja -turba välispidine kasutamine inimese kehapinnal enesetunde parandamise eesmärgil. Näiteks on balneoloogilisteks protseduurideks ravimuda või -turba vannid, mähised ja maskid. Punktis 2 defineeritakse mõiste „ravimuda või -turba tootja“, mille all mõeldakse tootjat TNVS-i tähenduses. TNVS § 4 lõike 1 punkti 9 kohaselt on tootja isik, kes valmistab toote või kes laseb toote projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all. Tootjana käsitatakse ka importijat ja levitajat, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada toote vastavust kohaldatavatele nõuetele. Punkti 3 kohaselt käsitatakse meremuda, järvemuda ja turvast maapõueseaduse § 19 lõike 3, § 20 lõike 3 ja § 22 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ tähenduses (edaspidi määrus nr 52). Eestis kaevandatuna peab kaevandaja omama ka kaevandamisluba ning maavara peab olema arvele võetud. Punktis 4 defineeritakse turul kättesaadavaks tegemine TNVS § 4 lõike 1 punkti 11 kaudu, mille kohaselt on toote turul kättesaadavaks tegemine toote tasu eest või tasuta pakkumine Euroopa Liidu turul majandustegevuse käigus kas levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks.  4 Määruse § 4 sätestab nõuded ravimuda ja -turba kvaliteedile. Parameetrite valiku puhul lähtutakse näitajatest, mis iseloomustavad ravimuda ja -turvast. Kvaliteedinõuete eesmärk on tagada, et balneoloogilistes protseduurides kasutatav ravimuda ja -turvas on kasutamiseks sobilik ning muu materjali liigitamine balneoloogilistes protseduurides kasutatavaks ravimudaks või -turbaks on välistatud. Ravimuda ja -turba koostise moodustavad peamiselt orgaanilised ained, lahustunud mineraalid, vesi ning väikestes kogustes mikroelemendid ja bioaktiivsed ühendid, mis kõik koos annavad balneoloogilistes protseduurides soovitud toime. Lõikes 1 sätestatakse, et ravimudas ja -turbas ei tohi olla üle 1,0 mm terasuurusega mineraalseid osakesi. Ravimudas ja -turbas võib väiksema suurusega osakeste osakaal olla meremuda puhul kuni 3% ning järvemuda ja turba puhul kuni 2%. Sätte eesmärk on tagada, et ravimudas ei esineks kive, kruusa ja teisi mineraalseid osakesi, mis võivad teenusesaajale tekitada ebamugavusi ja vigastusi. Lõikes 2 sätestatakse balneoloogilistes protseduurides kasutatava ravimuda ja -turba füüsikalised omadused ja keemilised näitajad, mis on eriti vajalik selleks, et tagada ravimuda ja -turba efektiivsus, ohutus ja kasutusmugavus. Vee sisaldus balneoloogilisteks protseduurideks sobivas meremudas on 65–85%, järvemudas 90–95% ja turbas üle 85%. Vee sisaldus on määrava tähtsusega, kuna mõjutab ravimuda ja -turba soojusjuhtivust ja vajaliku niiskuse säilitamise võimet, tagab õige konsistentsi, toime ja parema niisutuse. Orgaanilise aine sisalduse puhul arvestatakse orgaanilise aine sisaldust kuivaines. Meremudas peab see olema üle 5%, järvemudas üle 35% ja turbas üle 90%. Ravimuda ja -turba puhul võetakse orgaanilise aine sisalduse väärtuste puhul aluseks keskkonnaministri määrus nr 52. Orgaanilised ained omavad tervendavaid omadusi. Kui orgaanilise aine sisaldus on liiga väike, võib see tähendada, et materjal ei ole piisavalt efektiivne, samas võib selle liiga suur sisaldus põhjustada ärritust või allergilisi reaktsioone. Humiinhapete sisaldust kuivaines ja tuha sisaldust kuivaines arvestatakse ainult turba puhul, kus humiinhapete sisaldus peab olema vähemalt 20% ja tuha sisaldus ei tohi olla üle 12%. Humiinhapete ja tuha sisalduse kontrollimine on eriti tähtis, kuna need komponendid võivad oluliselt mõjutada turba omadusi ja seeläbi ka selle sobivust balneoloogilisteks protseduurideks. 20% humiinhapete sisaldus tagab turba efektiivsed raviomadused. Tuha sisaldus ei tohi olla üle 12%, et tagada turba suur orgaanilise aine sisaldus ja seega ka efektiivsus. Lisaks sätestatakse, et von Posti humifikatsiooniklass peab olema turba puhul vähemalt H7, millele vastab turba lagunemisaste 41–45%. Humifikatsiooniklassi H7 saavutamine tagab turba sobiva lagunemisastme, mis on kriitiline terapeutilise efekti saavutamiseks. Kuna turba kasutamine balneoloogilistes protseduurides ei olnud varem Eestis reguleeritud, on äärmiselt oluline tagada turba kvaliteet ja ohutus, kui seda balneoloogilistes protseduurides kasutatakse. Eelkõige on näitajate määrade seadmisel  5 aluseks võetud Soome kogemused ning lähtutud Eestis tehtud turbauuringutest ja rahvusvahelistest uuringutest riikides, kus balneoloogilist turvast kasutatakse.1, 2, 3 Määruse § 5 sätestab mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate piirmäärad ravimudas ja - turbas. Ravimuda ja -turba mikrobioloogilised omadused on olulised hügieeni ja teenuse terviseohutuse seisukohast. Mikrobioloogilistest kvaliteedinäitajatest on määruses reguleeritud ühe indikaatorbakteri Escherichia coli (E. coli) ning kahe patogeeni Clostridium perfringens ja Staphylococcus aureus sisaldust. Balneoloogilistes protseduurides kasutatavas ravimudas ja -turbas ei tohi E. coli sisaldus ületada 10 bakterit ühe grammi (märgkaal) või ühe milliliitri kohta, väljendatuna ühikutes MPN (most probable number ehk kõige tõenäolisem arv) või PMÜ (pesa moodustav ühik). Clostridium perfringens’i (k.a eosed) sisaldus ei tohi ületada 100 PMÜ-d ühe grammi ravimuda või - turba kohta. Staphylococcus aureus ei tohi ühes grammis või milliliitris ravimudas või - turbas esineda. Mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate piirmäärade seadmisel on arvestatud määruse väljatöötamiseks kokku kutsutud ravimuda ekspertide töögrupi arvamusega ning võttes aluseks ka veeseaduse § 91 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“. Need näitajad aitavad tagada, et balneoloogilistes protseduurides kasutatavad materjalid on puhtad ja ei põhjusta nakkusohtu. E. coli viitab soolebakteritele ja fekaalsetele saasteallikatele, Clostridium perfringens (sh eosed) võib näidata anaeroobset bakteriaalset saastumist ja Staphylococcus aureus on tavaline nahapatogeen, mis võib põhjustada infektsioone. Kõik need bakterid on tervisele potentsiaalselt ohtlikud, kui neid esineb ülemäärases koguses ning nad on peamised protseduurijärgsete tõsiste (sh pöördumatute) komplikatsioonide tekke põhjuseks. Määruse § 6 sätestab ravimuda ja -turba säilitamise tingimused. Säilitamise tingimused võrreldes määrusega nr 28 oluliselt ei muutu. Lisaks kehtivas määruses sätestatule, mille kohaselt tuleb ravimuda kogust, mis on suurem kui üks tonn, hoida selleks ette nähtud mudahoidlas, lisandub võimalus hoida ravimuda ja -turvast sobivas mahutis. Võrreldes vanade tehnoloogiliste võimalustega säilitada ravimuda statsionaarsetes suurtes betoonmahutites on praeguseks olemas oluliselt laiem valik tänapäevase logistikaga ühilduvaid ja kaasaegsemaid hoiustusvõimalusi. Sarnaselt kehtiva määrusega tuleb ravimuda ja -turvast hoida temperatuuril +4 ºC kuni +15 ºC, mille eesmärk on hoida ravimuda ja -turvas optimaalsel temperatuuril, et minimeerida mikrobioloogiliste patogeenide arvukuse suurenemise võimalust. Määruse § 7 sätestab nõuded turul kättesaadavaks tehtud ravimuda ja -turba märgistamisele. Määruses nr 28 ei ole märgistamisele nõudeid kehtestatud, kuid nõutud on, et mudaraviteenuse osutajal peavad olema kindlad andmed iga ravimudapartii kohta, mis osaliselt kattuvad märgistamisel vajalike andmetega. Ettevõtted märgistavad tooteid ka praegu, kuid mitte ühtsetel alustel. Õigusselguse huvides kehtestatakse määrusega märgistamise nõuded eraldiseisvalt. Nõuded toovad rohkem selgust nii tootjatele, teenusepakkujatele kui ka tarbijatele, samal ajal parandades toodete jälgitavust ja ohutust. 1 Orru, Mall, et al. „Chemical properties of peat in three peatlands with balneological potential in Estonia / Kolme balneoloogilise potentsiaaliga Eesti turbaala turba keemilised omadused.“ Estonian Journal of Earth Sciences, vol. 60, no. 1, 2011, p. 43+. 2 Naucke 1981. 3 Korhonen, Riita „Characteristics and the quality guidelines of balneological peat in Finland“, Finnish Peatland Society (Suoseura), 63(1), 2012 p 1-8.  6 Toodetele kehtib ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/988, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ (edaspidi määrus (EL) 2023/988). Tegemist on otsekohalduva määrusega, milles sätestatakse põhilised ohutusnormid tarbijale mõeldud toodete jaoks, mis on turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud. Muu hulgas sätestatakse määruses ka nõuded toodete märgistusele. Määruses on arvestatud määruses (EL) 2023/988 sätestatud märgistamisnõuetega, nõudeid on kohandatud ja täpsustatud, võttes arvesse ravimuda ja -turba eripära ja nõuete asjakohasust. Märgistus peab sisaldama ravimuda või -turba tootja nime või registreeritud kaubamärki, postiaadressi ja e-posti aadressi, mis võimaldab kasutajal vajaduse korral tootjaga ühendust võtta, ning toote kogust. Märgistusel peab olema esitatud kasutusjuhend ja ohutusteave, milles selgitatakse näiteks, kuidas toodet õigesti kasutada, milline on soovitatav kogus, kasutamise sagedus ja kasutusaeg ning esitatakse hoiatused, vastunäidustused ja kasutamise piirangud. Teave aitab tagada, et ravimuda ja -turba tooteid kasutatakse turvaliselt ja vastutustundlikult, vähendades riske kasutajatele. Märgistusel peavad olema esitatud ka säilitamise tingimused. See aitab tagada, et toote toime ja omadused säilivad õigetes hoiutingimustes. Märgistusel peab olema esitatud ka kuupäev, mis ajani säilitab pakendatud toode nõuetekohastes hoiutingimustes esialgsed omadused ja toime, või märge selle kohta, millise aja jooksul pärast avamist on toode kasutuskõlblik ja ohutu. Samuti peab olema märgistusel esitatud teave, mis võimaldab toodet tuvastada. Tooted peavad olema jälgitavad, mis hõlbustab probleemide ilmnemisel kiiret reageerimist ja vajaduse korral toodete turult kõrvaldamist. Partii-, seerianumbri või kaevandamise info esitamine aitavad seda saavutada. Väljaspool Eestit kaevandatud toodete puhul võib eeldada rohkem partii- või seerianumbri kasutamist. Eestis kaevandatud ravimuda või -turba kohta kaevandamisinfo esitamisel eeldatakse kaevandamise koha puhul vähemalt maardla täpsust ning kaevandamise aeg peab olema vähemalt aasta täpsusega. Täpsusaste jäetakse kaevandaja otsustada, kes sõltuvalt enda kaevandamise protseduuridest saab leida sobiva lahenduse. Eestis kaevandatakse üldiselt aastas lühikese perioodi vältel. Seetõttu on väiksema tootja puhul aastane täpsus piisav, et säiliks võimalus leida kaevandatud partii, kui vastav ravimuda või -turvas osutub hilisemal kasutamisel nõuetele mittevastavaks. Märgistusel peab lisaks olema esitatud § 8 lõikes 2 sätestatud keeld: „Ravimuda ja -turba korduv kasutamine ja regenereerimine ei ole lubatud“, mille eesmärk on tagada toodete kvaliteet ja ohutus. Ravimuda või -turba märgistuse teavet võib esitada pakendi märgistusel või tootega kaasaolevas dokumendis. Määruse § 8 sätestab nõuded ravimuda ja -turba kasutamisele. Nõuded on oma olemuselt võrreldavad määrusega nr 28, kuid õigusselguse huvides on neid täpsustatud. Balneoloogilise protseduuri pakkujal, näiteks muda- või turbaraviteenust pakkuval spaal, peavad olema andmed kasutatava ravimuda ja -turba kohta. Andmetes peavad olema välja toodud ravimuda ja -turba kaevandamise koht, tootja ja kogus. Need andmed saadakse tootjalt tootega kaasasoleva dokumentatsiooniga või on esitatud toote märgistusel, mistõttu ei pea balneoloogilise protseduuri pakkujad andmete saamiseks lisategevusi tegema. Ravimuda ja -turba partii saabumise ning kasutuselevõtmise aja peab fikseerima balneoloogilise protseduuri pakkuja ise. Andmete omamine aitab võimalike kvaliteediprobleemide või ravimuda või -turba kasutamisel avalduvate negatiivsete tervisenähtude korral üles otsida probleemi põhjuse ning kasutusele võtta korrigeerivaid tegevusi.  7 Lõikes 2 sätestatakse, et ravimuda ja -turba korduv kasutamine ja regenereerimine ei ole lubatud. Korduv kasutamine ja regenereerimine pole lubatud, kuna ravimuda ja -turvas saastuvad kasutajaga kokkupuutel bioloogilise materjaliga, sealhulgas mikroobidega. Samasugune piirang on sätestatud ka kehtivas määruses. Määruse § 9 sätestab mikrobioloogiliste näitajate ja ohtlike ainete kontrollimise tingimused ravimuda või -turba tootjale ning balneoloogilise protseduuri pakkujale. Lõikes 1 sätestatakse, et ravimuda või -turba tootja ja balneoloogilise protseduuri pakkuja peavad kontrollima pakendamata ravimuda ja -turba mikrobioloogilisi näitajaid mudahoidlas või mahutis vähemalt üks kord aastas, et veenduda hoiutingimuste sobivuses ja juhusliku saastumise puudumises. Olukorra hindamise aluseks on laboratoorsed protokollid. Laboratoorne kontroll on teostatav igal käitlemisetapil (v.a pakendatud kujul jaemüük). Ettevõtetega koostöös on koostatud ka proovivõtujuhend, mis on toetavaks materjaliks määruse rakendamisel. Praegu rakendavad tootjad samuti seda kontrolliprotseduuri, kuid vaid enesekontrolli raames. Balneoloogiliste protseduuride pakkujatel on kehtiva määruse nr 28 alusel kohustus kontrollida ravimuda kvaliteeti kaks korda aastas, kuid täpseid näitajaid pole välja toodud. Määrusega täpsustatakse kordsust ja uuritavate näitajate loetelu. Lõikes 2 sätestatakse, et ravimuda või -turba mikrobioloogiliste näitajate piirsisalduse ületamisel või põhjendatud ohukahtluse korral tuleb teha kordusanalüüs ning kordusanalüüsil selgunud piirsisalduse ületamise korral tuleb teha täiendav patogeensete mikroorganismide olemasolu uuring, kaasates erialaspetsialiste. Põhjendatud ohukahtluseks loetakse näiteks erakorralistest ilmastikutingimustest põhjustatud üleujutust, mis võib tootmispiirkonnas tekitada keskkonnareostusi. Selliste juhtumite ilmnemisel tuleb ravimuda või -turba tootjal enne uue tootmistsükli alustamist teha mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate täiendav kontroll. Lõikes 3 sätestatakse, et mikrobioloogiliste näitajate ohutuskontrolli tulemusi säilitatakse viis aastat. Viis aastat on valitud kokkuleppel määruse väljatöötamiseks kokku kutsutud valdkonna ekspertidest koosneva töögrupiga, mis on piisavalt pikk aeg ravimudas ja - turbas esinevate kõrvalekallete väljatulemiseks. Lõikes 4 sätestatakse, et balneoloogilise protseduuri pakkuja peab enne uue partii kasutusele võtmist veenduma ravimuda ja -turba mikrobioloogilises ohutuses. Balneoloogilise protseduuri pakkujal on võimalik selleks kasutada nii tootjalt saadud dokumentatsiooni kui ka toote inspekteerimist (nt värv, konsistents, lõhn). Lõikes 5 sätestatakse, et ravimuda või -turba tootjal peavad olema andmed ohtlike ainete sisalduse kohta ravimuda või -turba maardlas. Ravimuda ja -turba ohtlike ainete sisalduse andmed ei tohi olla vanemad kui kümme aastat. Ajakohase andmestiku saamiseks on tootjal lubatud kasutada kõiki olemasolevaid andmeallikaid (nt riikliku seire andmed, teadusuuringute andmebaasid ja aruanded), mis kajastavad vastava piirkonna ravimuda või -turba või pinnase keemilist seisu. Usaldusväärsete andmete olemasolu korral ei pea tootja eraldi uuringut tegema. Andmete usaldusväärsust ja sobivust peab tootja ise hindama. Lõikes 6 sätestatakse, milliste ohtlike ainete sisaldust on vaja ravimudas ja -turbas määrata. Ravimudas või -turbas ohtlike ainete sisalduse hindamisel võetakse aluseks veeseaduse § 83 alusel kehtestatud keskkonnaministri 28. juuni 2019. a määrus nr 26  8 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ (edaspidi määrus nr 26). Saasteainete valik on kokku lepitud ravimuda töögrupis, lähtudes enam levinud saasteainetest, mis võivad ravimuda ja -turvast reostada. Ravimudas ja -turbas määratakse raskmetallide (Pb, Cd, Sn, Zn, Hg) ja naftasaaduste (süsivesinikud C10–C40, summa) sisaldus. Samuti tuleb määrata fenoolide (ühe- ja kahealuselised, klorofenoolid) ja pestitsiidide sisaldus. Ühe- ja kahealuselised fenoolid hõlmavad määruse nr 26 punktides 28–30 nimetatud ühendeid ja klorofenoole vastavalt punktile 31 ning pestitsiidide sisalduse määramisel võetakse aluseks punktid 51–60. Sünteetilistele taimekaitsevahenditele (punkt 60) on määratud toimeainete summa piirväärtused. Summade all mõistetakse ainult koguseliselt määratud üksikühendite sisalduste summat. Kui kõik ühendid on alla määramispiiri, siis summat ei arvutata. Lõigetes 7 ja 8 sätestatakse, et keskkonnatingimuste olulise halvenemise või põhjendatud ohukahtluse korral peab ravimuda või -turba tootja kontrollima ohtlike ainete sisaldust ravimudas või -turbas. Kui ravimuda või -turvas ei vasta sätestatud mikrobioloogiliste näitajate ja ohtlike ainete sisalduse nõuetele, selgitatakse välja mittevastavuse põhjused ja rakendatakse vajalikke abinõusid mittevastavuse kõrvaldamiseks. Kui abinõude rakendamisel ei saa mittevastavusi eemaldada, kõrvaldatakse ravimuda või -turvas turult ning teavitatakse sellest Terviseametit. Määruse §-s 10 sätestatakse määruse jõustumisajana 1. september 2025. a, mis on rahvatervishoiu seaduse jõustumise päev. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Määruse kohta viidi läbi Euroopa Liidu tehnilisest normist teavitamise protseduur vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. Määruse ei ole vastuolus ELi õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse eesmärk on tagada ravimuda ja -turba ohutu kasutamine selle kasutajale. Võrreldes kehtiva määrusega kehtestatakse määrusega ravimudale ja -turbale kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning täpsustatakse õigusselguse jaoks teisi sätteid. Määruse rakendamine omab mõju balneoloogiliste protseduuride kasutajatele, teenusepakkujatele ning ravimuda ja -turba tootjatele. Sihtrühmadele avalduvat mõju hinnatakse ravimudale ja -turbale kehtestatavate kvaliteedi- ja ohutusnõuete põhjal. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning keskkonnamõju. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 4.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: balneoloogiliste protseduuride kasutajad  9 Ravimuda ja -turvast kasutatakse nii taastusravi eesmärgil kui ka iluteenuste osutamisel. Kuigi mitmed teenusepakkujad toovad oma veebilehtedel välja näidustused ja vastunäidustused ravimudaprotseduuride läbimiseks ning soovituse planeerida balneoloogiliste protseduuride tegemist koos arstiga, on see teenus spaades ning ilu- ja isikuteenuseid pakkuvates ettevõtetes kättesaadav kõikidele inimestele. Tervisekassa andmetel sai 2023. aastal teenust „mudaraviseanss reumatoidartriidi, anküloseeriva spondüliidi ning väljendunud liigesjäikusega haigele“ 1028 inimest 4. Andmed erameditsiinis, spaades ning ilu- ja isikuteenuseid osutavates asutustes teenust saanud inimeste arvu kohta puuduvad. Samuti pole teada, kui palju on raviturbaga seotud balneoloogiliste protseduuride kasutajaid. Arvestades aga lihasluukonna ja sidekoehaiguste esmashaigestumuse tõusutrendi5 ning vastavate diagnoosidega patsientide raviarvete arvu suurenemist ajas6, võib eeldada kasvu ka muda- ja turbaraviteenuste kasutamises. Kuigi täpne balneoloogiliste protseduuride saajate arv ei ole teada, moodustavad teenusesaajad 2023. aasta keskmisest rahvastikust (1 370 286 inimest)7 eeldatavasti alla 1% ning seega on sihtrühma suurus väike. Ravimudale ja -turbale kvaliteedi- ja ohutusnõuete rakendamine vähendab võimalikku tervisekahjustuse riski balneoloogiliste teenuste kasutajatele, mistõttu on muudatustel positiivne mõju inimeste tervisele. Mineraalsete osakeste terasuuruse reguleerimisega välditakse võimalike nahakahjustuste teket balneoloogiliste protseduuride käigus. Mikrobioloogiliste analüüsidega ravimudas ja -turbas olevate bakterite ja patogeenide (Escherichia coli, Clostridium perfringens ja Staphylococcus aureus) soovitusliku taseme hoidmisega väheneb võimalus, et balneoloogilise protseduuri käigus satuvad nimetatud mikroorganismid nahavigastuste kaudu organismi. Nimetatud mikroobid võivad tekitada mitmeid naha-, nahaaluskoe ja lihaskoe infektsioone. Ravimudas ja -turbas ohtlike ainete (raskmetallid, naftasaadused, fenoolid, pestitsiidid) sisalduse määramine ja soovitusliku taseme hoidmine võimaldab ära hoida pikemal perioodil tekkivaid tervisekahjustusi kõikidele organsüsteemidele, samuti krooniliste haiguste teket ning erinevaid vaevusi ja valu. Raskmetallide ja muude ohtlike ainete negatiivne mõju tervisele ei avaldu otsesel kokkupuutel, vaid pikaajalisel kasutamisel, kui kemikaale on organismi kuhjunud tervist kahjustavas koguses. Seega võimaldab ravimudas ja -turbas sisalduvate ohtlike ainete hulga reguleerimine vältida võimalikke pikaajalise toimega terviseprobleeme.8, 9, 10 Balneoloogilise protseduuri kasutaja ravimuda ja -turba kvaliteedi- ja ohutusnõuete kehtestamist tõenäoliselt otseselt ei tunneta. Turult võivad kaduda teenusepakkujad, kelle ravimuda või -turvas ei vasta kehtestatud kvaliteedinõuetele, kuid kasutaja jaoks on see positiivne nähtus. Kasutaja võib muudatuste jõustumisel eeldada, et kõik kättesaadavad balneoloogilised protseduurid on ühtlaselt hea kvaliteediga. Tõenäoliselt ei muutu määrusemuudatuste tagajärjel oluliselt ka teenuse hind, mis teenuse kättesaadavust võiks piirata. Eelnevat arvestades ei ole ravimuda ja -turbaga seotud teenuste kasutajatel vaja muudatustega kohaneda ning mõju ulatust võib hinnata väikeseks. Mõju sagedust võib 4 https://www.tervisekassa.ee/koik-teenused. 5 https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus__01Esmashaigestumus/EH11.px/table/tab leViewLayout2/. 6 https://www.tervisekassa.ee/koik-teenused. 7 https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku- koosseis/RV0211/table/tableViewLayout2. 8 https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content- editor/vanaveeb/Kasulikku/Keskkonnatervis/Keemilised_riskitegurid_vees_siilak.pdf. 9 https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-editor/vanaveeb/Keskkonnatervis/vesi/eraveevaergid.pdf. 10 https://www.eea.europa.eu/et/highlights/elis-on-vaja-teha-rohkem.  10 samuti hinnata väikeseks, sest kokkupuude balneoloogiliste teenustega toimub üldjuhul ebaregulaarselt ja juhuslikult vastavalt kasutaja soovile. Kui aga tegemist on arsti soovitusega balneoloogiliste protseduuride tegemiseks taastusravi eesmärgil, võib teenuseosutamine toimuda reeglipärase ravikuurina ning sel juhul võib mõju sagedust hinnata keskmiseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest kasutaja vaatest vähendab ravimuda ja -turba ohutus- ja kvaliteedinõuete rangemaks muutmine mitmete tervisekahjustuste tekkeriski ning teenuste valikul võib erinevate teenuseosutajate puhul oodata ühtlast ravimuda ja -turba kvaliteeti. Kokkuvõttes on määruse muudatusel balneoloogilite teenuste kasutajatele positiivne mõju. 4.2. Sotsiaalne ja majanduslik mõju Sihtrühm: balneoloogiliste protseduuride pakkujad Balneoloogiliste protseduuride pakkujate hulka võivad kuuluda avaliku ja erasektori tervishoiuasutused, spaad ning ilu- ja isikuteenuste osutajad. 2023. aastal osutati ravimudaga seotud tervishoiuteenust Tervisekassa hinnakirja alusel kaheksas raviasutuses: Almeda Kliinik OÜ, SA Ida-Viru Keskhaigla, TÜ Kliinikum SA, SA Narva Haigla, Ida-Tallinna Keskhaigla AS, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Adeli Eesti OÜ ja Järvamaa Haigla. Kõige enam teenuseid osutas Ida-Virumaal paiknev asutus Almeda Kliinik OÜ, kus osutati 10 300 mudaraviteenusest kolmandik. 2024. aastal on mudaraviteenust osutavate asutuste hulka lisandunud ka Perearstide Keskus Neeme. 11 Erasektori tervishoiuasutustes balneoloogilisi protseduure pakkuvate ettevõtete arv ei ole teada. Eesti Spaaliidu liikmetest osutab mudaraviteenuseid viis asutust: neist neli mudamähise ja üks mudavanni näol, kuid spaades võib teenuseosutajaid olla tegelikult rohkem. Iluteenuste osutajatel puudub kohustus registreerida oma tegevus majandustegevuse registris, mistõttu puuduvad andmed, kui palju selliseid asutusi Eestis on ning mitu neist balneoloogiliste protseduuridega tegeleb. Raviturvast kasutab balneoloogiliste protseduuride tegemiseks 10–12 ettevõtet. Kõikidest avaliku sektori tervishoiuasutustest, mida oli 2023. aastal 55 12, ja majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest, mida oli 153 88313, moodustavad balneoloogilisi protseduure pakkuvad asutused väikese sihtrühma. Kuigi täpne asutuste arv ei ole teada, jääb nende osakaal võrreldavast sihtrühmast alla 1%. Balneoloogiliste protseduuride pakkujatel tekib kohustus teha ravimuda ja -turba kvaliteedikontrolli üks kord aastas, samuti uue partii kasutusele võtmisel. Määruse nr 28 kohaselt pidi mudaraviteenuse osutaja kontrolli tegema kaks korda aastas, seega kontrollimisega seonduv töökoormus oluliselt ei muutu. Turbaraviteenust osutavatele ettevõtetele varem määrusega kehtestatud nõuded puudusid, seega on nende asutuste jaoks tegemist uue kohustusega. Varasema üldiselt sõnastatud kvaliteedikontrolli vajaduse asemel toob määrusemuudatus selgust selles, milliseid kvaliteedinäitajaid kontrollida. Teenuseosutajatel tekib kohustus pakendamata ravimuda ja -turba puhul kontrollida järgmisi mikrobioloogilisi näitajaid: Escherichia coli, Clostridium perfringens ja Staphylococcus aureus. 11 https://www.tervisekassa.ee/koik-teenused. 12 TTO10: Iseseisvad tervishoiuasutused omaniku liigi ja maakonna järgi. PxWeb (tai.ee). 13 https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__majandusuksused__ettevetjad/ER025/table/tableViewLayout2.  11 Ühe mikrobioloogiliste näitajate analüüsi tegemine läheb balneoloogilisi protseduure tegevale asutusele maksma umbes 65 eurot (ilma käibemaksuta)14 ning üldjuhul on see ühekordne kulu kalendriaastas. Välja toodud hind on ligikaudne ning sõltuvalt analüüsi tegevast laborist erinev. Lisakuludega tuleb arvestada juhul, kui teenusepakkujal on kasutusel mitu erinevat partiid ravimuda või -turvast (kulu tekib iga partii kohta eraldi), samuti siis, kui teenusepakkuja ei järgi määruses kehtestatud ravimuda ja -turba säilitamise temperatuuri, mille korral eeldatakse lisaanalüüse. Ravimuda ja -turba mikrobioloogiliste näitajate analüüs ning nõutud näitajate taseme kontroll avaldab positiivset mõju teenuse kvaliteedile. Mõningat mõju võib oodata teenuste kättesaadavuse tagamisele. Kuna mikrobioloogiliste näitajate analüüsimisega lisanduv kulu asutuse vaatest on väike, siis see aspekt tõenäoliselt teenuste kättesaadavust ei mõjuta. Küll aga võivad ravimuda ja -turba kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmata jätmisel kaduda turult nõuetele mittevastavad tooted. Seega võib määruse rakendumisel balneoloogiliste protseduuride kättesaadavus mõnel määral väheneda, kuid mõju on siiski positiivne, sest kõikide kättesaadavate balneoloogiliste protseduuride puhul kasutatakse normidele vastavat ravimuda ja -turvast. Ravimuda ja -turba kvaliteedi kontrollimiseks mikrobioloogiliste analüüside tellimine ei muuda balneoloogilisi protseduure tegevate asutuste igapäevatööd, kuid nõuab ühekordset nõuetega kurssiviimist. Mudaraviteenust osutavate asutuste jaoks, kes on määruse nr 28 kohaselt varem kvaliteedikontrolle teinud, on mõju ulatus väike, sest analüüside tellimine olenemata uuritavatest näitajatest on harjumuspärane protseduur. Turbaraviteenust osutavate ettevõtete seisukohast on kvaliteedikontrolli tegemise nõue uudne, kuid eeldatavasti analüüside tellimisega kohanemisraskusi ei teki, ning võimalik, et asutuse seisukohast on analüüside tellimine tuttav protseduur, seega on mõju ulatus väike kuni keskmine. Mõju sagedus on balneoloogilisi protseduure tegevate asutuste jaoks keskmine: järgides soovituslikke ravimuda ja -turba säilitamise nõudeid, on mikrobioloogiliste näitajate analüüsimine regulaarselt, kuid harva toimuv protseduur. Arvestades kvaliteedikontrolli tegemisega seotud balneoloogiliste teenuste kvaliteedi paranemist, on tegemist positiivse mõjuga ning ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju balneoloogilisi protseduure tegevatele asutustele pigem väheoluline. 4.3. Majanduslik mõju Sihtrühm: ravimuda ja -turba tootjad Eestis on viis ravimuda tootjat ja viis suuremat raviturba tootjat. Kõikidest majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest, mida oli 2023. aastal 153 88315, moodustab sihtrühm väikese osa. Ravimuda ja -turba tootjatele tekib kohustus tagada, et pakutav ravimuda või -turvas vastaks määruses sätestatud kvaliteedinõuetele. Kvaliteedinõuete kehtestamine ühtlustab turgu ning vähendab võimalust, et turule tuuakse raviks mittesobilikku muda või turvast, mistõttu on muudatuse mõju turuosalistele positiivne. Teisalt kaasnevad kvaliteedikontrolli ja vajaduse korral ka ravimuda või -turba kvaliteedi ja ohutuse saavutamiseks tehtavate sekkumistega lisakulud. Tootjad peavad määruse rakendumisel tagama, et turustatav ravimuda -või turvas vastab üldistele kvaliteedinäitajatele: nii ravimuda kui -turba tootjatele tekib kohustus teha kontrolli kehtestatud mineraalsete osakeste hulga ning ettenähtud vee- ja orgaaniliste ainete 14 Mikrobioloogilised uuringud - Eesti Keskkonnauuringute Keskus (klab.ee). 15 https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__majandusuksused__ettevetjad/ER025/table/tableViewLayout2.  12 sisalduse kohta. Turba puhul on lisaks vajalik analüüsida humiinhapete ja tuha sisaldust ning lasta hinnata von Posti humifikatsiooniklassi. Lisaks nimetatud üldiste kvaliteedinäitajate kontrollimise nõudele tekib ravimuda ja -turba tootjatel kohustus määrata ravimuda ja -turba mikrobioloogilisi näitajaid. Vastavat mikrobioloogilist analüüsi peavad ettevõtted tegema vähemalt üks kord aastas iga kaevandatava partii kohta. Kõikide nimetatud analüüside tegemise kohustusega tekib ettevõtjatele lisakulu, mis erineb sõltuvalt selle labori hinnakirjast, kust analüüs tellitakse. 2024. aasta lõpu seisuga kehtiva Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labori hinnakirja põhjal on ravimuda ja -turba füüsikaliste omaduste ja keemiliste näitajate analüüsi kulu umbes 95 eurot ning turba puhul veel täiendavalt 62 eurot (ei sisalda humiinhapete sisalduse hindamist). Mikrobioloogiliste näitajate analüüsimise hind ühe proovi kohta on umbes 65 eurot. Nimetatud hindadele lisandub käibemaks. Mikrobioloogiliste näitajate piirsisalduse ületamise korral peavad ettevõtted arvestama lisakuludega: sel juhul on vajalik teha kordusanalüüs, mille tulemusena selgunud piirmäärade ületamise korral tuleb teha täiendav patogeensete mikroorganismide olemasolu uuring, kaasates erialaeksperte. Sõltuvalt ilmnenud probleemi olemusest ja ulatusest ning ravimuda või -turba kvaliteedi parandamiseks rakendatud vajalike sekkumistest, samuti kasutatava labori hinnakirjast võib turule sobiva ravimuda või -turba kvaliteedi saavutamiseks tehtav kulu varieeruda. Lisaks kehtestatakse, et ravimuda ja -turba tootjal peavad olema kuni kümne aasta vanused andmed ravimuda või -turba maardla ohtlike ainete sisalduse kohta. Ravimudas ja -turbas määratavate raskemetallide (Pb, Cd, Sn, Zn, Hg), naftasaaduste (süsivesinikud C10–C40, summa), fenoolide ja pestitsiidide sisalduse analüüside kulu on umbes 1110 eurot16 kümne aasta peale. Ettevõtetele tekib analüüsi kulu ainult siis, kui info ohtlike ainete kohta pole mujalt kättesaadav, keskkonnatingimused on oluliselt halvenenud või kui tekib põhjendatud ohukahtlus. Kokkuvõttes lisandub määrusemuudatusega ravimuda ja -turba tootjatele nõue tellida kvaliteedinäitajate analüüsid, et turule jõuaks vaid kvaliteetne ja ohutu ravimuda ja -turvas. Määruse mõju ulatus võib sõltuvalt kaevandatava ravimuda või -turba kvaliteedist olla keskmine kuni suur. Määrusega kehtestatavate nõuetega tutvumine on ettevõtetele ühekordne protsess ega too tõenäoliselt kaasa kohanemisraskusi. Samas tekib ettevõttel olukorras, kus kaevandatud ravimuda või -turba kvaliteet ei vasta kehtestatud piirmääradele ning tekib vajadus teha täiendavaid uuringuid või rakendada ravimuda või - turba kvaliteeti parandavaid sekkumisi, vajadus muudatustega kohaneda. Võib tekkida olukord, kus ravimuda või -turba ümbertöötlemiseks vajalike kulude tõttu loobub ettevõte määruse nõuetele mittevastavast ravimuda või -turba partiist. Mõju sagedus tootjatele on keskmine, sest ravimuda või -turba nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitavaid analüüse tehakse harva, kuid teatud regulaarsusega: mikrobioloogilised analüüsid tellitakse üldjuhul vaid üks kord aastas ning ohtlike ainete sisalduse analüüs vajaduse korral vaid üks kord kümne aasta jooksul. Analüüsitulemuste piirmäärade ületamisel võib kaasneda ebaregulaarselt lisaanalüüside määramise vajadus, kuid tegemist ei ole igapäevase nähtusega. Ravimuda ja -turvast tootvate ettevõtete seisukohast on ebasoovitavate mõjude risk keskmine. Ettevõtted peavad arvestama, et analüüside tulemuse mittevastavuste korral vajab ravimuda või -turvas ümbertöötlemist, millega kaasnevad kulutused. Tekkivate kulutuste kõrval on aga olulisem positiivne mõju, mis avaldub turu ühtlustumise ning ravimuda ja -turba kvaliteedi paranemise näol. Määrusemuudatusega väheneb võimalus tuua turule balneoloogilisteks raviprotseduurideks sobimatut muda ja 16 https://klab.ee/wp-content/uploads/2024/01/pinnaseanalyyside_hinnad_2024.pdf.  13 turvast. Kokkuvõttes võib öelda, et ravimuda ja -turvast tootvate ettevõtete seisukohast on tegemist olulise mõjuga. 4.4. Mõju riigivalitsemisele Sihtrühm: Terviseamet Vastavalt rahvatervise seadusele teostab määruse nr 28 üle järelevalvet Terviseamet. Sama ülesanne jääb Terviseametile ka uue määruse jõustumisel. Praegu tehakse järelevalvet peamiselt kaebuste alusel. Viimase 20 aasta jooksul ei ole ravimudateenuste kohta Terviseametile kaebusi laekunud ja seetõttu pole ka järelevalvemenetlusi läbi viidud. Kaebuste puudumine ei tähenda siiski riskide puudumist. Ravimuda ja -turba kasutamine balneoloogilistes protseduurides avaldab kliendile otsest mõju sarnaselt kosmeetiliste protseduuridega. Protseduuride käigus luuakse vahetu kontakt inimese nahaga, mis täidab olulist rolli organismi kaitsebarjäärina erinevate infektsioonide vastu. Lähtudes tarbijate tervisekaitse põhimõtetest on põhjendatud kohaldada ravimudale ja -turbale sarnast regulatiivset raamistikku nagu kosmeetikatoodete puhul. Seda enam, et looduslikel materjalidel, nagu ravimuda ja -turvas, on võrreldes tööstuslikult toodetud kosmeetikatoodetega suurem mikrobioloogilise saastumise risk ning suurem tõenäosus sisaldada toksilisi keemilisi ühendeid. Nende kvaliteeti mõjutavad olulisel määral keskkonna- ja käitlemistingimused. Seetõttu on oluline, et protseduurides kasutatav ravimuda ja -turvas oleks korrapäraselt laboratoorselt kontrollitud ja et ohutus oleks tagatud kogu käitlemisahela ulatuses (nt säilitamistingimused). See aitab vältida ohtlike ainete sattumist lõpptarbijani ning kaitsta kliendi tervist. Tervisemõjud, nagu allergilised reaktsioonid, põletikud või hormonaalsed häired, võivad ilmneda viivitusega, mistõttu ei pruugi teenusesaajad neid seostada konkreetse protseduuriga ega esitada kaebusi. Hinnanguliselt tegutseb Eestis umbes 25 ravimuda ja -turba teenusepakkujat. Ühe pakkuja kontrolli peale kulub keskmiselt 12 töötundi, ühe tunni maksumus on 17,52 eurot, mis teeb aastaseks kuluks ühe objekti kohta umbes 210 eurot. Arvestades, et seni ei ole ilmnenud otseseid ohte, ei ole plaaniline järelevalve praegu põhjendatud. Seetõttu jätkatakse kaebuspõhise järelevalvega, mis on kooskõlas riikliku järelevalvepoliitika põhimõtetega. Määruse eesmärk ei ole suurendada riiklikku järelevalvet, vaid pakkuda tootjatele ja teenusepakkujatele usaldusväärset ja selget raamistikku ohutuse tagamiseks ning riskide ennetamiseks. Uued nõuded loovad eeldused valdkonna sisemise võimekuse tugevdamiseks ning toetavad vastutustundlikku ja teadlikku tegutsemist. Tänapäeva tingimustes on põhjendatud rakendada paindlikumaid ja tõhusamaid meetmeid, nagu enesehindamine, mis vähendab halduskoormust, võimaldab riske paremini juhtida ning pakub ettevõtjatele kasulikku teavet ravimuda ja -turba ohutu kasutamise kohta. Määrus on kooskõlas proportsionaalsuse ja halduskoormuse vähendamise põhimõtetega ning vähendab vajadust ulatusliku riikliku järelevalve järele. Samal ajal säilib Terviseametil võimalus sekkuda sihipäraselt ja tõhusalt juhtudel, kus see on põhjendatud. Kehtiv õigusruum ei paku senisel kujul teenusepakkujatele piisavat tuge ega Terviseametile piisavaid võimalusi järelevalvemeetmete rakendamiseks. Uus määrus parandab mõlema osapoole tegutsemisvõimekust ning aitab tagada balneoloogiliste protseduuride suurema ohutuse ja parema kvaliteedi. 4.5. Keskkonnamõju  14 Ravimudas ja -turbas leiduvate ohtlike ainete kohta andmete kogumine annab väärtuslikku teavet keskkonnas levivate saasteainete ja keskkonnamuutuste kohta. Kaudne keskkonnamõju on aga laiem – kogutud teabe põhjal on võimalik täpsemalt hinnata uurimise vajadust ning kavandada võimalikke lahendusi ja sekkumisi, et vältida ohtlike ainete levikut teistesse looduskeskkondadesse, hoida vee ja mulla puhtust ning eemaldada looduslikust tsüklist saasteaineid. Saasteainete leviku ennetamine ökosüsteemis aitab ära hoida elupaikade kahjustamist, toetab elurikkust ning aitab ühtlasi kaitsta taimkatet ja veeloomastikku. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid püsivaid tulusid ega kulusid riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele ei kaasne. Seoses määruse uuendusega on vaja arendada Terviseameti järelevalve infosüsteemi MEIS, et toetada tööprotsesse ning tagada järelevalvemenetluste parem planeerimine, läbiviimine ja kogutud andmete haldamine. IT-arendusteks on hinnatud ühekordne kulu summas 5000 eurot, mida taotletakse RES 2026–2029 raames. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. Jõustumise aeg on seotud uue rahvatervishoiu seaduse jõustumise ajaga. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Kliimaministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile ja Keskkonnaametile. Kliimaministeerium kooskõlastas määruse eelnõu vaikimisi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium märkustega, millega arvestati. Samuti esitas märkuse Keskkonnaamet, mida arvestati osaliselt. Määruse koostamisse olid kaasatud Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus (TERE KK), ravimuda kaevandajad, Eesti Spaaliit ja mudaraviteenuse osutajad. Nimetatud eksperdid said kokku kutsutud määruse väljatöötamiseks ning ekspertidest koosnev mitteametlik töörühm aitas määrust välja töötada aastatel 2018–2021. TERE KK oli määruse koostamisse kaasatud aastatel 2016– 2023 ning aitas välja töötada ka määruse rakendamiseks vajaliku proovivõtujuhendi. Määruse kohta viidi läbi Euroopa Liidu tehnilisest normist teavitamise protseduur vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. Protseduur läbiti märkusteta.  Sotsiaalministri määruse „Nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale looduslikule mudale ja turbale“ seletuskirja juurde Lisa Kooskõlastustabel Märkuse sisu Märkuse kommentaar Keskkonnaamet 1. Eelnõu kohaselt on § 3 punkti 3 sõnastus järgmine: „meremuda, Arvestatud osaliselt. järvemuda ja turvast käsitatakse maapõueseaduse § 19 lõike 3, § 20 lõike § 3 punkti 3 sõnastuses on viide maapõueseaduse § 19 3 ja § 22 lõike 3 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri lõikele 3, § 20 lõikele 3 ja § 22 lõikele 3 seetõttu, et määruse tähenduses;“ nendest sätetest tuleneb keskkonnaministri määruse nr Keskkonnaamet teeb ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 3 punkt 3 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara ümber järgmiselt: „meremuda, järvemuda ja turvast käsitatakse geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded maapõueseaduse kohaselt arvele võetud maavarana.“ fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 19 lg 3 sätestab, et üldgeoloogilise järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, uurimistöö nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana määrusega. MaaPS § 20 lg 3 sätestab, et maavara geoloogilise uuringu arvelevõtmiseks“ volitusnorm. Määruses nr 52 on nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. sätestatud meremuda, järvemuda ja turba terminid, MaaPS § 22 lg 3 sätestab, et nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, millele see säte viitab. Saame nõustuda sellega, et need aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, maavarad peavad olema Eestis kaevandamisel ka lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks maavarana arvele võetud ning nende kaevandamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. peab olema kaevandamisluba. Samas kui ravimuda- või Keskkonnaameti hinnangul ei ole põhjendatud rõhutada MaaPS § 19 lg-t 3 turvas tuuakse Eestisse sisse, siis ei saa olla täidetav ega ka § 20 lg-t 3, kuna üldgeoloogilise uuringu käigus ei saa maavara maavarana Eestis arvele võtmise tingimus ning arvele võtta ning geoloogilise uuringu käigus arvele võetud maavara ei saa kohalduvad üksnes muud määruse nõuded. Seega väljata ilma kaevandamisloata. Ilmselt on silmas peetud, et balneoloogiliste arvele võtmise tingimus ei sobi termini hulka, kuigi Eestis protseduuride tarbeks maavara ammutamiseks ei ole tehtud erandit ehk kaevandamisel peab tingimusele vastama. balneoloogilistes protseduurides kasutatavat looduslikku muda ja turvast ei Sõnastust muudetud järgnevalt: tohi kaevandamisloata kaevandada. Need maavarad peavad olema meremuda, järvemuda ja turvast käsitatakse maavarana arvele võetud ning nende kaevandamiseks peab olema maapõueseaduse § 19 lõike 3, § 20 lõike 3 ja § 22 lõike kaevandamisluba (MaaPS § 42). 3 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri 1  Märkuse sisu Märkuse kommentaar määruse tähenduses ning Eestis kaevandatuna peab see olema maavarana arvele võetud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2. Üldine märkus. Juhime tähelepanu, et reguleeritavale tootele kehtivad ka Arvestatud. ELi üldise tooteohutuse määruse nr 988/2023 (edaspidi GPSR) nõuded. Nõustume, et GPSR tõesti kehtib turul kättesaadavaks Eeltoodu tõttu näib eelnõu kehtestavat GPSRile analoogseid aga kohati tehtud ravimudale ja -turbale. GPSRist tulenevaid kõrvalekalduvaid nõudeid. Näiteks nõuab GPSR, et toodetele oleks nõudeid arvestatud sel määral kui on asjakohane ning märgistatud tootja andmed (artikkel 9 lg 6), tüübi-, partii- või seerianumber regulatsiooni vastavalt korrigeeritud ja täpsustatud. või muu märge, mis võimaldab toodet tuvastada (artikkel 9 lg 5) ning et tootja paneks tootega kaasa juhendid ja ohutusteave tarbijatele kergesti arusaadavas keeles (artikkel 9 lg 7). Samuti on tootjalt nõutud toote tehnilise dokumentatsiooni koostamine (artikkel 9 lg 2). Sellised sätteid on GPSRis veel, mida kõike ei hakka siinkohal esile tooma. Saadetud eelnõus kaldutakse nendest üldistest nõuetest kõrvale ja enamjaolt kitsendavalt. Arvestades, et erinõuded peaksid kehtestama lisakihi üldnõuetele, kas neid siis täpsustades või rangemaks kirjutades, siis saadetud eelnõus näivad nii mõnedki punktid üldisi nõudeid leevendavat või üldistavat: näiteks märgistusega seonduvalt tootja, importija, vastutava isiku andmeid ei nõuta. Iseenesest võib selline lähenemine olla õigustatud, kui näiteks mõned üldnõuded ei ole asjakohased ja seetõttu on eriregulatsiooni sellekohane täpsustus vajalik. 3. Volitusnorm – ütleb, et määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § Arvestatud. 17 lg 2 alusel. Palume kaaluda alusena nimetada ka TNVS §-i 5 lg 4, kuivõrd Selguse huvides lisatud ka TNVS-i volitusnorm. TNVS § lisaks kätlemise nõuetele kehtestatakse muuhulgas nõudeid ka ravimuda ja 2 lg 2 sätestab: Käesolevat seadust kohaldatakse tootele -turba turul kättesaadavaks tegemisele. ja selle turujärelevalvele niivõrd, kuivõrd käesoleva seadusega reguleeritud aspekte ei ole reguleeritud muu seadusega. Kui tootele on kehtestatud nõuded muu seadusega, kohaldatakse käesolevat seadust ainult 2  Märkuse sisu Märkuse kommentaar nende nõuete osas, mida ei ole reguleeritud muu seadusega. Kuna rahvatervishoiu seadus (RTHS) otseselt muid nõudeid ei sea, siis TNVS kohaldub niikuinii. RTHS alusel antud määrus täpsustab nõudeid toote vaatest üksikasjalikumalt. 4. Eelnõu § 3 punkt 2 – ütleb, et tootja on „tootja“ toote nõuetele vastavuse Arvestatud. seaduse tähenduses, kuid jätkab, et tootja on „Isik, kes toodab ja turustab Viited ühtlustatud ja lähtutud TNVSi kohasest tootja balneoloogilistes protseduurides kasutatavat ravimuda või -turvast.“ määratlusest. Märgime, et eelnõu tekstist ei selgu, mida see lisandus võrreldes toote nõuetele vastavuse seaduse (edaspidi TNVS) mõistega sisuliselt tähendab. Kuna eelnõu tekstis on nii TNVS mõiste kui ka täpsustus toodud samal tasemel, siis võib sellest välja lugeda, et sätte eesmärk on täpsustada ja kitsendada TNVSi üldmõistet. Näiteks võib sisu mõista selliselt, et isikut, kes ise ei tooda aga laseb näiteks raviturba toota kellelgi teisel ja kes turustab seda toodet oma nime ja kaubamärgi all, ei loeta tootjaks eelnõu mõistes, sest lisatud lause ütleb „isik, kes toodab ja turustab“. Täiendavalt märgime, et eelnõu § 3 punktis 4 on kasutatud teistsugust (täpsemat) TNVSile viitamise tehnikat kui punktis 2. Viitamistehnika võiks ühtlustada. 5. Eelnõu § 7 lg 1 punkt 1 - ütleb, et märgistus peab sisaldama tarnija(te) Arvestatud. andmeid. Esiteks, mõiste „tarnija“ sisu ei ole eelnõus reguleeritud ja ei ole Kui lähtuda TNVS-ist, siis sobib tarnija termin asendada ka viidet muule õigusaktile. Juhime tähelepanu, et TNVS §-s 4 lg 1 punktis pigem tootja kui levitajaga. Enamasti on tarnija, kas 3 on sarnase rolliga kasutusel „levitaja“ mõiste. Kaaluge TNVS-i mõistele tootja või teenuse osutaja ise. Nõustume, et toote viitamist või defineerige mõiste eelnõus. Teiseks, nii nagu eelnevalt üldise märgistuse puhul on oluline kindlasti tootja info. Nõuded märkuse all toodud, siis selline nõue erineb GPSR nõudest, kuivõrd eelnõu GPSR-iga ühtlustatud ja tarnija nimetatud ümber ei nõua nt tootja andmete märgistamist. Kuna käesoleval juhul on tegemist tootjaks. lex specialisega, siis võib eelnõust välja lugeda, et tootja andmeid märgistusele üldse ei pea panema. Tavaliselt on tootja andmed üks toote jälgitavusinfo peamisi elemente, et kiirelt probleemi allikani jõuda. Kolmandaks märgime, et sisus tähendaks levitaja(te) märgistusnõue seda, et juhul kui tarneahel läheb väga pikaks, nt tootja müüb hulgimüüjale, 3  Märkuse sisu Märkuse kommentaar hulgimüüja müüb jaemüüjale, kes omakorda võib seda veel teisele jaemüüjale müüa, siis tuleb kõik need ettevõtjad toote märgistusele lisada. Kaaluge, kas selline nõue on vajalik arvestades, et levitajatel on niigi kohustus esitada turujärelevalveasutustele kuue aasta jooksul andmed selle kohta, kes on talle toote tarninud ja kellele ta on toote ise tarninud (GPSR artikkel 16 lg 5). 6. Eelnõu § 7 lg 2 – ütleb, et märgistusega seonduv info tuleb märkida Arvestatud. pakendile, pakendi külge kinnitatud etiketile või kasutusjuhendile. Esiteks Peame oluliseks eelkõige seda, et märgistusel nõutud märgime, et selgusetuks jääb, mida on mõeldud „pakendi külge kinnitatud info oleks kasutajatele kättesaadav. Eelnõu sõnastuse etiketi“ all ja kuidas see erineb märgistusest pakendil. Juhul kui etikett (nt puhul lähtuti tarbijakaitseseadusest tulenevatest kleeps) on kinnitatud pakendi külge, siis on tegemist märgistusega pakendil. nõuetest kauba märgistamisel. Nõustume, et toote Teiseks, eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, miks peab nõutud märgistuse nõuded võiksid olla ühtlustatud, seetõttu on märgistusinfo olema kasutusjuhendis aga ei või olla näiteks toote tehnilises säte korrigeeritud vastavalt üldistele toote dokumentatsioonis või muul tootega kaasasolevas dokumendis. Toodete märgistamisele kehtestatud nõuetele. nõuete raamistikus on märgistus üldjuhul nõutud kas tootel, või kui tootele ei ole võimalik märkida, siis pakendil või „tootega kaasasolevas dokumendis“ (vt nt GPSR artikkel 9 lg 6). Tegemist on kõrvalekaldega ning sisuliselt kitsendusega üldisest tooteohutuse reeglistikust, mille vajadus on küsitav. 4  MINISTRI MÄÄRUS 12.06.2025 nr 21 Nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale looduslikule mudale ja turbale Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 17 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse terviseohutuse tagamiseks nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale looduslikule meremudale, järvemudale (edaspidi koos ravimuda) ja turbale ning nende käitlemisele ja märgistamisele. § 2. Kohaldamisala Määrusega kehtestatud nõudeid peavad järgima ravimuda ja -turba tootjad ning balneoloogilisi protseduure pakkuvad juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) balneoloogiline protseduur – ravimuda ja -turba välispidine kasutamine inimese kehapinnal enesetunde parandamise eesmärgil; 2) ravimuda või -turba tootja – tootja toote nõuetele vastavuse seaduse § 4 lõike 1 punkti 9 tähenduses; 3) meremuda, järvemuda ja turvast käsitatakse maapõueseaduse § 19 lõike 3, § 20 lõike 3 ja § 22 lõike 3 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse tähenduses ning Eestis kaevandatuna peab see olema maavarana arvele võetud; 4) turul kättesaadavaks tegemine – kättesaadavaks tegemine toote nõuetele vastavuse seaduse § 4 lõike 1 punkti 11 tähenduses. § 4. Nõuded ravimuda ja -turba kvaliteedile (1) Balneoloogilistes protseduurides kasutatavas ravimudas ja -turbas ei tohi olla üle 1,0 mm terasuurusega mineraalseid osakesi. Väiksema terasuurusega mineraalseid osakesi võib meremudas olla kuni 3% ning järvemudas ja turbas kuni 2%. (2) Balneoloogilistes protseduurides kasutatava ravimuda ja -turba füüsikalised omadused ja keemilised näitajad peavad olema järgmised: 1) meremudas peab veesisaldus olema 65–85% ja orgaanilise aine sisaldus kuivaines üle 5%; 2) järvemudas peab veesisaldus olema 90–95% ja orgaanilise aine sisaldus kuivaines üle 35%;  2 3) turbas peab veesisaldus olema üle 85%, orgaanilise aine sisaldus kuivaines üle 90%, humiinhapete sisaldus kuivaines vähemalt 20%, von Posti humifikatsiooniklass peab olema vähemalt H7 ja tuhasisaldus ei tohi olla üle 12%. § 5. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad Balneoloogilistes protseduurides kasutatavas ravimudas ja -turbas ei tohi bakteriaalsete indikaatorite ja patogeenide sisaldus ületada järgmisi piirmäärasid: 1) Escherichia coli kuni 10 bakterit ühe grammi ravimuda või -turba märgkaalu kohta, väljendatuna ühikutes MPN ((most probable number) kõige tõenäolisem arv) või PMÜ (pesa moodustav ühik); 2) Clostridium perfringens kuni 100 PMÜ ühe grammi ravimuda või -turba märgkaalu kohta; 3) Staphylococcus aureus ei tohi ühes grammis või milliliitris ravimudas või -turbas esineda. § 6. Ravimuda ja -turba säilitamine (1) Ravimuda ja -turvast tuleb hoida temperatuuril +4 ºC kuni +15 ºC. Kõrgemal temperatuuril hoidmine on lubatud üksnes vahetult enne protseduuri tegemist. (2) Ravimuda ja -turba kogust, mis on suurem kui üks tonn, tuleb hoida selleks ette nähtud mudahoidlas või mahutis. § 7. Ravimuda ja -turba märgistamine (1) Turul kättesaadavaks tehtud ravimuda ja -turba märgistus peab sisaldama järgmist teavet: 1) tootja nimi või kaubamärk, postiaadress ja e-posti aadress; 2) kogus; 3) kasutusjuhend ja ohutusteave; 4) säilitamise tingimused; 5) kuupäev, mis ajani säilitab pakendatud toode nõuetekohastes hoiutingimustes esialgsed omadused ja toime, või märge selle kohta, millise aja jooksul pärast avamist on toode kasutuskõlblik ja ohutu; 6) partii-, seerianumber või kaevandamise koht ja aeg, mis võimaldab toodet tuvastada; 7) määruse § 8 lõikes 2 sätestatud keeld. (2) Lõikes 1 nimetatud teabe võib esitada ravimuda või -turba pakendi märgistusel või ravimuda või -turbaga kaasas olevas dokumendis. § 8. Ravimuda ja -turba kasutamine (1) Balneoloogilise protseduuri pakkujal peavad olema järgmised andmed kasutatava ravimuda ja -turba kohta: 1) kaevandamise koht; 2) tootja; 3) kogus; 4) saabumise aeg; 5) kasutuselevõtmise aeg. (2) Ravimuda ja -turba korduv kasutamine ja regenereerimine ei ole lubatud. § 9. Mikrobioloogiliste näitajate ja ohtlike ainete kontrollimine (1) Ravimuda või -turba tootja ja balneoloogilise protseduuri pakkuja peavad kontrollima pakendamata ravimuda ja -turba mikrobioloogilisi näitajaid mudahoidlas või mahutis vähemalt üks kord aastas.  3 (2) Ravimuda või -turba mikrobioloogiliste näitajate piirsisalduse ületamisel või põhjendatud ohukahtluse korral tuleb teha kordusanalüüs. Kordusanalüüsil selgunud piirsisalduse ületamise korral tuleb teha täiendav patogeensete mikroorganismide olemasolu uuring. (3) Mikrobioloogiliste näitajate ohutuskontrolli tulemusi säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul viis aastat. (4) Balneoloogilise protseduuri pakkuja peab uut ravimuda või -turba partiid kasutusele võttes veenduma selle mikrobioloogilises ohutuses. (5) Ravimuda või -turba tootjal peavad olema andmed ohtlike ainete sisalduse kohta ravimuda või -turba maardlas. Ravimuda ja -turba ohtlike ainete sisalduse andmed ei tohi olla vanemad kui kümme aastat. (6) Ravimudas ja -turbas määratakse raskmetallide (Pb, Cd, Sn, Zn, Hg), naftasaaduste (süsivesinikud C10–C40, summa), fenoolide ja pestitsiidide sisaldus (edaspidi ohtlikud ained). Ohtlike ainete sisalduse hindamisel ravimudas või -turbas võetakse aluseks veeseaduse § 83 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus, millega kehtestatakse ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. (7) Keskkonnatingimuste olulise halvenemise või põhjendatud ohukahtluse korral peab ravimuda või -turba tootja kontrollima ohtlike ainete sisaldust ravimudas või -turbas. (8) Kui ravimuda või -turvas ei vasta mikrobioloogilistele näitajatele ja ohtlike ainete sisaldusele kehtestatud nõuetele, selgitatakse välja ravimuda või -turba mittevastavuse põhjused ja rakendatakse vajalikke abinõusid mittevastavuse kõrvaldamiseks. Vajaduse korral kõrvaldatakse ravimuda või -turvas turult ja teavitatakse sellest Terviseametit. § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler