Arvamus

Sotsiaalministeerium Teie: 29.05.2025 nr 1.2-2/38-1 [email protected] [email protected] Meie: 09.06.2025 nr 1.1-7/1143-1 Arvamus ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõule Edastasite meile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu koos lisadega. Oleme edastatud eelnõu ja lisadokumendid läbi vaadanud ning teatame, et Tööinspektsioon jääb 05.05.2025 eelnõu väljatöötamiskavatsusele esitatud arvamuse (kiri nr 1.1-7/915-1) juurde. Nimelt, Tööinspektsioon mõistab, et võimalust saada samaaegselt mitut hüvitist kasutatakse tihti ära lisasissetuleku saamiseks, kuid on ka mitmeid olukordi, kus ajutise töövõimetuse hüvitise saamise ajal on isikule oluline Töötukassas n-ö arvel olemine. Töötukassa pakub erinevaid teenuseid mh tervisepiiranguga inimestele, sh töövõime hindamist. Samuti näeme võimalikku vastuolu kui Töötukassas arvel olev isik peaks olema valmis tööd tegema ja aktiivselt tööd otsima, kuid tervise tõttu ta ei pruugi seda olla. Töötukassas arvele võtmine on terviseprobleemiga isikule siiski ainuke võimalus, et saada ravikindlustus ja kasutada muid teenuseid. Seetõttu on tõime juba VTK-le antud tagasisides välja, et eelnõus oluline hinnata, kuidas on nende inimeste õigused kaitstud, kes vajavad tervise tõttu Töötukassa teenuseid, kuid pole veel otseselt valmis aktiivselt tööd otsima või tööle asuma ning kas planeeritud muudatusega on tagatud nimetatud sihtgruppide võrdne kohtlemine ja mõjud nende toimetulekule. Selgitasime, et sihtgruppi kuuluvad ka kutsehaiged, tööõnnetuses viga saanud inimesed, pikaajalise haiguse tõttu töösuhte lõpetanud isikud, kes võivad olla majanduslikult eriti raskes olukorras. Eriti kutsehaiguse puhul, arvestades Eestis toimivat hüvitamise süsteemi, kus isik saab hüvitist nõuda ainult kohtus ja kiire hüvitamise süsteem puudub, on ajutise töövõimetuse hüvitis ainuke riigipoolne hüvitis, mida kutsehaiguse diagnoosiga isik saab. Lisaks juhtisime tähelepanu, et kokkuvõttes võib ajutise töövõimetuse hüvitise mittemaksmine töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saajale pikendada inimeste naasmist tööturule. See võib viia olukorrani, kus isikud on töövõimetuslehel senikaua, kuni hüvitist makstakse ja alles siis võtavad Töötukassas arvele ning saavad teenuseid, mis toetavad nende tööle naasmist. Kokkuvõttes ei pruugi see tuua riigile oodatud kokkuhoidu, sest inimesed on pikemalt tööturult eemal. Eelnõu kooskõlastustabelis paraku antud tagasisidega arvestatud ei ole ning Tööinspektsiooni hinnangul ei nähtu jätkuvalt seletuskirjast eeltoodud mõjude hindamist. Antud küsimuses ja mõjude adekvaatseks analüüsimiseks teeb Tööinspektsioon ettepaneku kaasata eelnõu kooskõlastusringidesse arvamuse andmiseks ka Eesti Kutsehaigete Liit. Tööinspektsioon teatab, et toetab jätkuvalt muudatust, millega antakse töötajale võimalus haiguslehe ajal kergematel tingimustel tööle minna juba varem, kui täna kehtiva korra kohaselt 61. päevast (ehk 31. päevast). Sellise ettepaneku tegi Tööinspektsioon juba 2023. a ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (08.03.2023 kiri nr 1.1-7/239-3 ning 02.06.2023 kiri nr 1.1-7/1063-1), kuigi eelnõu kooskõlastustabelis nähtub, et Tööinspektsiooni tagasisidest on ekslikult aru saadud, s.t nagu Tööinspektsioon oleks teinud ettepaneku kõikidest piirangutest loobuda. Selgitame täiendavalt, et 61. päevast tööle minemise piirangu kaotamine ja haiguslehel oleva töötaja kergendatud tingimustel tööle lubamine juba 31. päevast omaks Tööinspektsiooni hinnangul majanduslikult positiivset mõju töötajatele, kes saaksid varem õiguse palgavahe hüvitisele, ja ka tööandjatele, kui töötaja viibib vähem töölt eemal. Näiteks luumurru korral saaks tavapäraselt istuvat tööd tegev töötaja ilmselt kaugtööna kodukontoris ülesandeid täita, kuid sellisel juhul ei olda Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee / www.tooelu.ee / iseteenindus.ti.ee Registrikood 70001969 enamasti haiguslehel pikemalt kui 30-45 kalendripäeva. Eelnõu teksti kohaselt täiendatakse RaKS § 55 lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 4 sätestatud kindlustusjuhtumi puhul võrdub käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kalendripäeva keskmine tulu töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud keskmise töötasu ja arvu 30 jagatisega. See ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30 jagatise.“ Nimetatud sätte osas seletuskirjas selgeid juhiseid ega näiteid ei leidunud ning eelnõu ja seletuskirja tekst ei ole Tööinspektsiooni hinnangul omavahel kooskõlas. Lisaks on vastuolulised viidatud sätte esimene ja teine lause. Esimese lause kohaselt tuleb arvutada keskmine kalendripäevatasu TLS § 29 lg 8 alusel kehtestatud määruse alusel ja saadud tulemus jagada 30-ga ning teine lause selgitab, et tulemus ei saa olla suurem, kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära (2025. a 886 eurot) ja 30 jagatis. Esiteks ei saa TLS § 29 lg 8 alusel kehtestatud määruse alusel arvutatud keskmine töötasu olla kunagi väiksem, kui töötasu alammäär (nt kui määruse alusel arvutatud keskmine kuutasu on 2000 eurot, ning selle arvu 30-ga jagamisel saame keskmise kalendripäeva tasuks 66,67 eurot, siis Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäära jagamisel 30-ga saame tulemuseks 29,53 eurot). Teiseks ei saaks keskmine kalendripäevatasu viidatud sätte teise lause kohaselt ületada 29,53 eurot, sõltumata esimeses lauses tehtud arvutuse tulemusest, mis muudab esimese lause sisutühjaks. Kolmandaks ei saa määruse alusel arvutatud keskmist töötasu jagada 30, sest arvutamise mehhanismid tulevad määrusest endast ning igas kalendrikuus ei ole 30 kalendripäeva (nii nagu igas kuus ei ole 168 kalendaarset töötundi) ja kolmandaks jääb selgusetuks, kas TLS § 29 lg 8 alusel kehtestatud määruse alusel tuleb keskmine kuutasu arvutada keskmise kalendripäeva või keskmise tööpäevatasu alusel. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku RaKS § 55 lõike 31 sõnastuse muutmiseks ja seletuskirja täiendamiseks konkreetsete näidetega (arvutuskäikudega). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Saarep Peadirektor Kairit Kuusemaa 5596 3175, [email protected] 2 Saatja: "Tööinspektsioon" <[email protected]> Saaja: "Mari Kalbin - SOM" <[email protected]>, "Info - SOM" <[email protected]> Teema: Arvamus ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõule Kuupäev: 2025-06-09 13:35 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lp Sotsiaalministeerium Tööinspektsioon edastab väljamineva kirja 1.1-7/1143-1, arvamus ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõule. -- Lugupidamisega TI keskus dokumendihalduse spetsialist Tööinspektsioon -------------------------------------- [email protected] 626 9400 www.ti.ee iseteenindus.ti.ee Tööinspektsioon - asjatundlik, usaldusväärne, lahendustele orienteeritud Käesoleva e-kirja sisu ja sellele lisatud dokumendid on mõeldud kasutamiseks ainult adressaadile ja võivad sisaldada teavet, mis on konfidentsiaalne või muul viisil kaitstud avalikustamise eest. Teates sisalduva informatsiooni igasugune kasutamine, kopeerimine, avaldamine või levitamine on keelatud. Kui olete saanud antud sõnumi ekslikult, siis palume teil võtta ühendust selle saatjaga ja kustutada teade ning kõik koopiad ja manused.