Kiri

Saatja: "Info - SOM" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: FW: Kooskõlastamiseks Sotsiaalkindlustusamet F. R. Kreutzwaldi tn 5 uus üürileping ja parendustööde teostamise kokkulepe lisa 6.1 Kuupäev: 2025-06-20 06:01 From: Martin Maltsev <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, June 18, 2025 12:51 PM To: Lisbeth Mikson <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kristin Tamm <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kaidi Rand - RAM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Kristel Marksalu <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Janar Vellak <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> ; Ragne Künnapas <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Ed: Kooskõlastamiseks Sotsiaalkindlustusamet F. R. Kreutzwaldi tn 5 uus üürileping ja parendustööde teostamise kokkulepe lisa 6.1 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Kaks küsimust seoses hoone sisekorraeeskirjaga (lisa 5, p2) 1. Läbipääsuvahendite haldamine- Kaarte, võtmeid väljastab, võtab vastu ja peab nende üle arvestust hoone haldur- sain aru, et plaanis on kasutusele võtta Rakvere riigimaja puhul riigimajade läbipääsu- ja valvesüsteem. Täna on riigimajade läbipääsukaartide haldus SKA käes. Rakveres peaks kõik SKA ruumidega seotud uksed olema läbitavad riigimaja läbipääsukaartiga ning võtmeid SKA hoones igapäevaseks liikumiseks ei vaja. Kas on plaanis ära muuta? 2. Millistel nädalapäevadel automaatvalvestus toimib (E-P või E-R)? Kas oleks võimalik nihutada automaatse valvestamise aega varajasemaks (alates kella 06:00, sarnaselt Tartu, Pepleri üüripinnale)? Mida tähendab- juhul, kui hoone valvestamine ei toimu automaatselt, tagab üürnik objekti valvestamise? SKA ei plaani kasutajatele kätte jagada valvekoode, kui töö kohustused seda ei pea vajalikuks ning hoones on automaatvalvestus olemas. Tehniline valve Hoones on tehniline valve. Hoone võetakse valvest maha 7:00 ja hoone valvestub alates kell 23:00. Juhul, kui hoone valvestamine ei toimu automaatselt, tagab üürnik objekti valvestamise. Lisas 2 kood 400 all on jäänud kajastamata sisseseade remontteenus, lisas 3 on see eelarvestatud ning parendustööde kokkuleppe punkti 9.1.1 kontaktiks olen mina- need muudatused Kristin on juba eilse kohtumise taustal vist jõudnud juba sisse viia. Martin Maltsev peaspetsialist (haldus) üldosakond Sotsiaalkindlustusamet ___________________________ 59151256 <http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/> www.sotsiaalkindlustusamet.ee See kiri ja manused võivad olla konfidentsiaalsed. Kui olete saanud kirja eksikombel, ei tohi te selle alusel midagi ette võtta ega seda levitada. Palun teavitage kirja saatjat eksitusest ning kustutage kiri. Saatja: Lisbeth Mikson <[email protected] <mailto:[email protected]> > Saatmisaeg: kolmapäev, 4. juuni 2025 10:01 Adressaat: Martin Maltsev <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> Koopia: [email protected] <mailto:[email protected]> ; <mailto:[email protected]> [email protected]; [email protected] <mailto:[email protected]> ; [email protected] <mailto:[email protected]> Teema: Kooskõlastamiseks Sotsiaalkindlustusamet F. R. Kreutzwaldi tn 5 uus üürileping ja parendustööde teostamise kokkulepe lisa 6.1 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Edastan kooskõlastamiseks Sotsiaalkindlustusameti F. R. Kreutzwaldi tn 5 uue üürilepingu koos lisadega ja parendustööde teostamise kokkuleppe. Ootan tagasisidet esimesel võimalusel. Heade soovidega Lisbeth Mikson lepingute spetsialist Tel: +37256569397 Lisa 5 üürilepingule nr KPJ-4/2025-74 HOONE SISEKORRAEESKIRI Aadress: F. R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond Registriosa nr: 4929631 Katastritunnus: 66301:031:0028 Hoone nimetus: administratiivhoone A korpus E hitisregistri kood: 108010099 Üürileandja : Riigi Kinnisvara AS SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. ÜLDSÄTTED PAGEREF _Toc460252971 \h 2 2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE PAGEREF _Toc460252972 \h 2 3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM PAGEREF _Toc460252973 \h 2 4. PARKIMISE KORRALDUS PAGEREF _Toc460252974 \h 3 5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD PAGEREF _Toc460252975 \h 3 6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES PAGEREF _Toc460252976 \h 3 7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE , TURVAINTSIDENTIDE KORRAL PAGEREF _Toc460252977 \h 4 8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS PAGEREF _Toc460252978 \h 4 9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL PAGEREF _Toc460252979 \h 5 10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL PAGEREF _Toc460252980 \h 6 11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED PAGEREF _Toc460252981 \h 6 SISEKORRAEESKIRJA LISAD PAGEREF _Toc460252982 \h 7 ÜLDSÄTTED Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele . Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa. Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet kasutavad. Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone sisekorra eeskirj a ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest kinni pidamist . Hoone üürnikud peavad tagama, et ka nende külalise d lähtuvad kehtivatest eeskirjadest . Tekkivate k üsimuste lahendamine Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine ü ürilepingu alusel määratud kontaktisik ute kaudu . Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe poole E-R kell 8 : 00 – 1 7 : 00 , tel (+372) 605 0000, [email protected] v õi keskkonnas Works.rkas.ee . VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE Lahtiolekuajad klientidele Reguleerib ü ürnik. L ahtiolekuajad töötajatele Reguleerib ü ürnik. Tehniline valve Hoones on tehniline valve. Hoone võetakse valvest maha 7:00 ja hoone valvestub alates kell 23:00. Juhul , kui hoone valvestamine ei toimu automaatselt , tagab üürnik objekti valvestamise . Mehitatud valve Hoones puudub mehitatud valve . Käitumine häire korral Turvafirmale on kontaktisikuks ja objekti sõidab kontrollima üürniku poolne selleks volitatud isik (juhul kui objektil on mitu valveala, siis vastava ala volitatud isik). Üürnik esitab volitatud isikute nimed enne teenuse algust. Valehäire korral helistada volitatud isikule. Valeväljakutse hüvitab valehäire põhjustanud isik. Läbipääsuvahendite haldamine Kaarte, võtmeid väljastab, võtab vastu ja peab nende üle arvestust hoone haldur. Posti liikumine Reguleerib üürnik. HOONE JA KINNISTU INFO TAHVLID, REKLAAM Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoone välisse ina le mistahes reklaame , teateid, kuulutusi . Kõik hoone välisseina l ja kinnistul paiknevad infoteated ja reklaamid (v.a teated infotahvlitel) tuleb eelnevalt ü ürileandja ga kooskõlastada. Majajuht Majajuhi olemasolul korraldab info kaasajastamise ja muutmise üürileandja . Üürniku kohustus on anda info t vajalike muudatuste kohta. Hoone infotahvel Olemasolu tagab üürileandja. Info kaasajastamise ja muutmise korraldab üürnik . Muud sildid Ainukasutuses üüripinnal korraldab i nfo (sh ruumide viidad ja sildid) kaasajastamise ja muutmise üürnik. PARKIMISE KORRALD US Parkimine ja parkimiskorraldus Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku lepitule. Parkimisel tuleb järgida tähistatud parkimiskorraldust . Teistel hoone kasutajatel pole lubatud ainukasutuses kohti kasutada. Töötajatel ei ole lubatud kasutada spetsiaalselt hoone klientide le mõeldud parkimiskohti. Parkimine on tasuta. Parkla asukoht Parkla asub A korpuse sisehoovis. Elektriauto laadimispunkt Puudub. Jalg - ja tõukerataste parkimine Jalg - ja tõuke rattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD Ü hiskasutuses ruumid Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama ühiskasutatavaid alasid nende otstarbest lähtuvalt ja vältima kasutam i st või kasutada laskm is t muul eesmärgil. Kui ruumid on ainukasutuses, siis lähtuda samuti eelkirjeldatud kasutuskorrast. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES K aardistatud ohuolukorrad Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja L isas nr 1 „ Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised “ . Tegutsemine ohuolukordades Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8 : 00 – 1 7 : 00, tel (+372) 605 0000 . T eadlikkus t egutsemi sel tulekahju korral Üürileandja on seaduses nõutud objektidel kohustatud koostama ja ü ürnikule üle andma t ulekahju korral tegutsemise plaani koos evakuatsiooniskeemidega. Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral tegutsemis e plaani ja evakuatsiooniskeeme ning ü ürileandja nõudmisel esitama dokumendiga tutvunute allkirjadega nimekirja. Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest vastutavad isikud ning ATS keskuse igapäevase vaatleja . Vaatleja täidab oma kohustusi üksnes tööajal. Üürnik ja üürileandja ( sh üürileandja lepingupartnerid) on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju . Lahtise tule kasutamine hoones on keelatud. Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus tulekahjuteadete osa. Ülejäänu d päeviku täitmise kohustus on ü ürileandjal. Üürnik ja üürileandja (sh üürileandja lepingupartnerid) on kohustatud tagama evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana hoidmise. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle. Tulekustutus - vahendid Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakueerumiseks ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased tulekustutusvahendid) olemasolu ja korras oleku. Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse . Teoreetiline tulekahjuõppus Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise . Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise koolituse kui antud kohustus tuleneb seadusest . Üür nik on kohustatud üürileandja nõudmisel esitama juhendamise ja teoreetilise koolituse dokumentatsiooni ja osalejate allkirjadega nimekirja. Üürniku tellimusel võib ü ürileandja eraldi kokkuleppe alusel korra ldada teoreetilise õppuse . Praktiline tulekahjuõppus Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes , kus kohustus tuleneb seadusest . Üürnik on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja tuleka h juõppuse praktilisel osal. Üürileandja on kohustatud koostama ja esitama enesekontrolli tuleohutus aruande Päästeametile hoonetes , kus kohustus tuleneb seadusest . Üürnik on kohustatud esitama ü ürileandjale hoone kasutamisega ja kasutajaga seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande koostamiseks. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE , TURVAINTSIDENTIDE KOR RAL Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8:00 – 1 7 :00 , tel (+372) 605 0000, e-post [email protected] või keskkonnas Works.rkas.ee . Teade peab sisaldama järgmist infot: Hoone aadress Probleemi täpne asukoht (nt : korrus ja kabinet i number ) Probleemi kirjeldus Teavitaja nimi ja kontakt Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur . K ui telefon ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2 „ Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord “ toodud töövõtja kontaktisikutega. Avariide likvideerimine väljaspool tööaega Avarii korral väljaspool tööaega tagab juu rdepääsu hoonele hoone haldur. Teavitamise kohustus Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja k eskkonnaintsidendist teavitada ü ürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel , puudusest on kohustus teavitada 24 h jooksul . Turvaintsidendist teavitamine Poolel on kohustus turvaintsidendist teavitada teist poolt viivitamatult sellest teada saamisel. Üürnikul on kohustus teavitada objekti kinnisvarahaldurit ja üürileandja infoturbejuhti. Üürileandjal on kohustus teavitada üürnikku e-posti kaudu aadressil [email protected] . SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMID E HOOLDUS Sisekliima Sisekliima vastab hoone ehitamise või rekonstrueerimise hetkel kehtinud standarditele. Kütteperioodi ruumiõhutemperatuur ei ole madalam kui 21 ° C (kui välisõhk ei ole madalam kui -22 ° C). Jahutusseadmetega hoones jahutusperioodil ruumitemperatuur ei ole kõrgem kui 25 ° C (kui välisõhk ei ole kõrgem kui 27 ° C). Hoones puuduvad õhuniisutusseadmed. Talvetingimustes nädala keskmine õ huniiskus jääb tavaliselt vahemikku 25-45%, suvetingimustes 30-70%. Õhu niiskus muutub loomulikul teel vastavalt aastaajale. Hoones on sund ventilatsioon . Sundventilatsiooniga hoones tagab Üürileandja projekteerimisjärgse õhuvahetuse. Üürnikul on keelatud ventilatsiooniavasid iseseisvalt reguleerida, esemeid ava ette, külgedele või torude sisse paigutada. Tehnosüsteemide h ooldus , ümberehitus Tehnosüsteemide hooldust korraldab ü ürileandja . Üürnikul ei ole ü ürileandja nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna hulka kuuluvad tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud regu leerimiseks või seadistamiseks ü ürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut . Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada RKASi kliendituge. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui ü ürniku tehnoruumidesse sisenemise v ajadus on tingitud avariist ja ü ürnik täidab lepingu punkti st, kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on muul moel vajalikult põhjendatud. P õhjendatud vajaduseks ei loeta ü ürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult ü ürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul. Piirangud hoolduse läbiviimisel Hooldustöid tuleb teostada hoone üürnikku võimalikult vähe häirival viisil. Hoonesse sisenemisel teavitab hooldaja saabumisest ü ürnik k u, kelle üüripinda konkreetne hooldus puudutab, tutvustab ennast ja selgitab milliseid hooldustöid teeb. Hooldustööde valmimisel teavitab lahkumisel ü ürnik k u. Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada. Tehnosüsteemide ekspluatatsioon Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke, toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei ole lubatud visata mittelahustuvaid pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid. Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud. Mehaanilise sissepuhke - ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida akende avamist. Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega tarbimisal likate kasutamine võib toimuda ü ürileandja loal. HE A KORD HOONES JA TERRITOORIUMIL Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib kohaliku omavalitsuse kehtivaid prügiveoeeskirju. Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida head tava , käituda heaperemehelikult, hoida puhtust sise ruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada tahtlikult ü ürileandja vara. Piirangud heakorra osutamisel Üürileandja esitab ü ürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada. Jäätmete kogumine (hoidmine) Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi esemeid, keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi kokkuleppe alusel ü ürileandjaga). Riigilipu heiskamine Heiskamist korraldab ning l ipu olemasolu ja puhtuse tagab ü ürileandja. Lipp heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Leinapäeval korraldab üürileandja lippude heiskamise poolde masti. Kui hoonel puudub lipumast, siis seotakse lipu külge leinalint. Muud e lip p ud e heiskamine Muude lippude heiskamine peab olema ü ürileandjaga kooskõ lastatud. Heiskamist korraldab ü ürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus kokku lepitud. Lipu olema solu ja puhtuse tagab ü ürnik, v . a juhul kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL Suitsetamise lubamine Suitsetamine (sh ka e-sigaret ) on hoones rangelt keelatud. Suitsuruum hoones puudub . Välisterritooriumil määratlemata . KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED Elektrienergia E lektrienergia säästmiseks tuleb töötajatel ja hoonet teenindavatel isikutel tööruumist lahkudes kustutada töökoha valgustus (kus võimalik). K onditsioneeri olemasolul v ältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja aken on avatud. Tööruumist lahkudes võimalusel konditsioneer välja lülita da . Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus välja lülitada või seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim . Selline käitumine aitab suveperioodil vähendada ka hoone jahut amise vajadust. Energiasäästu põhimõtted kehtivad üürileandjale ja üürnikule, kes vastutavad enda ja nende alltöövõtjate säästliku energiatarbimise eest. Energia küttele K ütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus aken on pikalt avatud . Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult. Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt sisekorraeeskirja l isale nr 3 „ Jäätmete sorteerimise juhend “ . Ohtlik ud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta. Paber Paberkäterättide ja wc-paberi olemasolu tagab üürileandja. Paber it tuleb kasutada säästlikult. SISEKORRAEESKIRJA L ISAD Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord Jäätmete sorteerimise juhend Pakendite liigiti kogumine PLAST- JA KLAASPAKEND METALLPAKEND, PAPP- JA JOOGIKARTONG PABERPAKEND Loputa vajadusel kergelt, et ei määriks teisi Loputa vajadusel kergelt, et ei määriks teisi Voldi suured papist pakendid kokku või rebi pakendeid ja kotti. Eemadada korgid ja kaaned, pakendeid ja kotti. Jäta korgid-kaaned peale. tükkideks, nii võtavad nad vähem ruumi. sildid võivad jääda. Veendu, et materjal on puhas ja kuiv. ▪ Karastus- ja alkohoolsete jookide ▪ Kilekotid, pakkekile ▪ Pappkastid ja -karbid pudelid ▪ Toote ümber olnud penoplast ▪ Paberkotid SOBIB ▪ Moosipurgid ▪ Kosmeetika- ja tarbekaupade ▪ Pakkepaber ▪ Toiduainete purgid pakendid ▪ Kleeplintidega pappkastid ▪ Leiva-saia kotid, singi-juustu pakendid ▪ Salatikarbid ▪ Konservikarbid ▪ Alumiiniumpurgid ▪ Metallkorgid ja -kaaned ▪ Piimatoodete, mahla- ja veinipakendid - Akna- leht- ja peegelklaas - Küpsetuspaber - Määrdunud/vettinud paber ja papp - Valguslambid ja elektripirnid - Toodet sisaldav pakend (nt pitsakarp) EI SOBI - Keraamika, kristall ja portselan - Plastist mänguasjad - Pehmepaber (nt tualettpaber) (nt toidunõud, vaasid jne) - Kodukeemia, liimi-, värvi- ja teisi ohtlikke - Ajalehed, ajakirjad, raamatud - Kuumuskindel klaas (nt ahjukindlad aineid sisaldavaid pakendid - Koopia- või joonistuspaber toidunõud) - Mähkmed, hügieenisidemed, kondoomid - Fooliumi või kilet sisaldav - Pandimärgisega pudelid - paber, papp, kartong (nt mahlapakid, - Plastist ja kummist tooted, raamatukaaned) mis ei ole pakendid - Munakarbid - Ehitusmaterjalid - Tapeet https://kliimaministeerium.ee/liigiti-kogumise-juhendid-ja-sildid  Jäätmete liigiti kogumine BIOJÄÄTMED VANAPABER SEGA- OLMEJÄÄTMED Biojäätmed pane konteinerisse lahtiselt, Kogu paber ja kartong muudest jäätmetest Kogu pakendi- ja toidujäätmed eraldi ja paberkotis või täielikult biolaguneva ja eraldi ka siis, kui teie majal pole selleks konteinerit. segaolmejäätmete hulk väheneb märgatavalt! komposteeruva kotiga. Vanapaber pane konteinerisse lahtiselt. ▪ Ajalehed, ajakirjad ▪ Jäätmed, mille liigiti kogumine pole ▪ Riknenud toit ja toidujäätmed ▪ Kataloogid ja reklaammaterjalid korraldatud ▪ Tahked riknenud puu- ja köögiviljad, SOBIB ▪ Töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud ▪ Kassiliiv, rasvane ja raskesti puhastatav nende koored ▪ Trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber pakend, mähkmed, hügieenisidemed, ▪ Liha-, kalajäätmed, kalaluud ▪ Kontoripaber kosmeetika, küpsetuspaber, foolium, ▪ Muna- ja pähklikoored ▪ Papp jahtunud tuhk, tolmuimeja tolmukott, ▪ Pabermassist munarestid ▪ Jõupaber suured kondid, näritud näts, kummist ▪ Majapidamispaber ▪ Kileaknata ümbrikud esemed ▪ Pabersalvrätid ▪ Vanad raamatud (kõvade kaanteta) ▪ Hõõgniidiga lambipirnid, CD-plaadid, ▪ Kohvipaks, paberfiltrid tühjad-katkised pastakad, tühjad vildikad ▪ Lõikelilled-toataimed ilma potita ▪ Katkised kruusid-taldrikud ▪ Katkised jalanõud, riided, mänguasjad - Tavalised kilekotid, toidupakendid - Määrdunud või vettinud paber ja papp - Toidujäätmed, puhtad pakendid - Kassiliiv, tuhk, suitsukonid - Majapidamispaber - Värvijäägid, ravimid, tule- ja EI SOBI - Vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid - Kasutatud pabernõud plahvatusohtlikud jäätmed, patareid, - Kiletatud või vahatatud pinnaga või - Kopeerpaber akud, kodumasinad, elektroonika kileaknaga paberkotid - Kleepsildid, teibid - Ehitusjäätmed, aiajäätmed - Küpsetuspaber - Foolium, võipaber - Vedelad jäätmed (näiteks kasutatud toiduõli) - Vanad ravimid - Kommipaberid, jäätisepaberid - Suuremõõtmelised jäätmed, mööbel, - Mähkmed, hügieenisidemed - Tapeet, lamineeritud või kiletatud paber peegel, vaibad, madratsid - Tolmuimejakotid - Tetrapakid, munakarbid - Ained ja esemed, mis oma kaalu, mõõtmete - Kunstlilled, küünlad - Kõik, mis sisaldab materjale peale paberi ja või kuju tõttu võivad ohustada mahutit, - Lille- ja salatipotid kartongi veokit või vedajat https://kliimaministeerium.ee/liigiti-kogumise-juhendid-ja-sildid Lisa nr 6.1 üürilepingule nr KPJ-4/2025-74 PARENDUSTÖÖDE TEOSTAMISE KOKKULEPE Eesmärk ja tähtaeg Pooled on kokku leppinud, et üürileandja teostab üüripin na l käesoleva parendustööde teostamise kokkuleppe (edaspidi nimetatud kokkulepe ) lisas nr 1 kirjeldatud projekteerimis- ja ehitustööd ning nendega kaasnevad tööd, sh lisas nr 2 toodud sisustuse hankimise (edaspidi ühiselt nimetatud parendustööd ) . Parendustööd e täpsem sisu ja maht lepitakse poolte poolt kokku parendustööd e teostamiseks korraldatavates riigihangete alus dokumentides (edaspidi nimetatud hankedokumendid ) , arvestades seejuures parendustööd e teostamiseks vajalike rahalis te vahend ite olemasolu . Kokkuleppega reguleeritakse p oolte vaheline koostöö lähtuvalt k okkuleppe eesmärgist ning poolte kohustused ja õigused . Üürileandja on kohustatud teostama parendustööd ja andma üüripinna üürnikule üle hiljemalt 3 0 . 0 9 .202 6 tingimusel, et ei esine kokkuleppe punkti 6.2 alapunktides kirjeldatud tähtaegu edasilükkavaid asjaolusid. Üürileandja on kohustatud: korraldama ja finantseerima parendustööd eeldatava maksumusega 376 410 ( kolmsada seitse kümmend kuus tuhat neli s ada k ümme ) eurot, millele lisandub käibemaks ning mis on arvestatud koos reservi ja üürileandja projektijuhtimise otseste kuludega ning mis koosneb kahest eraldi arvestatavast summast: eeldatavalt 96 000 ( üheksa kümne kuue tuhande) euro , millele lisandub käibemaks, ulatuses rahastatakse parendustöid poolte vahel 06.02.2013 sõlmitud üürileping u nr Ü4708/12 ( Rakveres Tallinna tn 30 asuv üüripind ) alusel üürniku poolt tasutava remondikomponendi maksetest kogunevate vahendite arvelt (täpne summa sõltub nimetatud üürilepingu lõppemise kuupäevast) ning nimetatud summas tehtud kulusid ei arvestata kokkuleppe punktides 7 ja 8 kirjeldatud kapitalikomponentide maksete hulka ; 28 0 410 euro ulatuses, mis on arvestatud koos reservi ja üürileandja projektijuhtimise otseste kuludega, rahastatakse ehitustöid üürileandja eelarvest. Üürile lisanduvate kapitalikomponentide (vastavalt punktidele 7 ja 8) arvutamise aluseks olev eeldatav maksumus on 305 552 ( kolmsada viis tuhat viis sada viis kümmend kaks ) eurot, millele lisandub käibemaks ning mis lisaks eelnevalt toodud maksumusele on arvestatud koos projektijuhtimise kaudsete kulude ja üürileandja finantseeritava parendustööde teostamise aegse omakapitali ja võõrkapitali intressikuluga . Parendustööde täpne maksumus selgub pärast parendustööde lõppemist. Juhul, kui parendustööde eeldatav maksumus suureneb, kooskõlastab üürileandja selle vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eelnevalt üürnikuga ning pooled sõlmivad vajadusel kokkuleppe muudatuse ; parendus tööde teostamise korraldamisel kinni pidama kokku lepitud tähtaegadest ning korraldama parendustööde ning sellega kaasnevate tegevuste teostamist efektiivselt, üürniku jaoks parimal võimalikul viisil, seejuures kooskõlastades üürnikuga vajalikud elektri, vee või muud katkestused vähemalt 2 (kaks) töö päeva enne katkestust, saavutamaks kvaliteetne tulemus optimaalsete kulutustega ning arvestades hilisemate ekspluatatsioonikuludega. Kui üürnik ei anna kooskõlastust, tuleb üürileandjal pakkuda üürnikule välja alternatiivne aeg katkestuse läbi viimiseks ; koostama parendustööd e riigihanke hankedokumendid ning kooskõlastama hankedokumen tide tehnilise kirjelduse üürnikuga enne hanketeate avaldamist või pakkumuse esitamise ettepaneku esitamist kvalifitseeritud taotlejatele. Ü ürnikul ei ole õigust hankedokumentide kooskõlast amisest ebamõistlikult keelduda ; mitte tegema muudatusi või täiendusi üürniku poolt kooskõlastatud parendus tööde lahendustes ilma üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta, kusjuures üürnikul ei ole õigust nõusoleku andmisest ebamõistlikult keelduda, sealhulgas ei ole õigust nõusoleku andmisest keelduda, kui mõni vastav muudatus osutub vajalikuks õigusaktides sätestatud nõuete või asjaomase haldusorgani poolt seatud tingimuste täitmiseks ; vaatama 5 (viie) tööpäeva jooksul läbi ettepanekud parendustööd e muutmiseks (sh eelnevalt kokkulepitust erinevate või määratlemata materjalide kasutamiseks) ning parendustööd e teostamist rahaliselt, ajaliselt või muul viisil oluliselt mõjutavate ettepanekute puhul esitama üürnikule selliste ettepanekute kohta põhjendatud kaalutlused, koos täiendava raha- ja ajakulu või muude oluliste tagajärgede äranäitamisega ; üürniku nõudmisel andma aru parendustööd e teostamise käigust ning võimaldama üürniku esindajal igal ajal teostada kontrolli parendustööd e mahu ja kvaliteedi, samuti kasutatavate materjalide, seadmete ja detailide vastavuse üle kokkulepitud parendustööd e lahendustele ja kooskõlastatud hankedokumentidele; korraldama vähemalt 1 (üks) kord kalendrikuus, vajadusel sagedamini, sh üürniku esindaja nõudmisel, parendustööd e teostamisega seotud küsimustes nõupidamisi kaasates üürniku esindaja, omanikujärelevalve teostaja ning vajadusel parendustööd e töövõtja esindaja. Parendustööd e teostamisega seotud nõupidamistel osalemisega ei vastuta üürnik parendustööd e nõuetekohasuse eest. Üürnik vastutab siiski tema poolt üürileandjale antud juhiste eest, kui tegemist on tavapärase parendustööd e valdkonda kuuluva küsimusega, mille puhul on üürileandja juhtinud üürniku tähelepanu asjaolule, et üürniku juhise täitmine on ebamõistlik, kahjulik vm, kuid vaatamata sellele üürnik nõuab sellise juhise täitmist; teatama esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürniku esindajale parendustööd e valmimise lõpptähtaja muutmise soovist , tähtaja muutumise põhjustest ja sellega kaasnevatest riskidest; tegema kõik endast oleneva, et vähemalt 14 ( neliteist ) kalendri päeva enne parendustööde valmimise tähtpäeva oleks üürnikul võimalik alustada üüripinna sisustamist ja arvuti- ning sidevõrgu aktiivseadmete paigaldamist ja testimist ; kutsuma enne parendustööde töövõtulepinguga määratud garantiiperioodi lõppu kokku garantiikomisjoni ja kaasama garantiikomisjoni üürniku ; koostama ja säilitama parendustöid puudutavad dokumendid (poolte vahel sõlmitud kokkulepped, aktid, koosolekute protokollid ja üürnikuga kooskõlastatud dokumendid) ja esitama need üürnikule tutvumiseks vastava nõude saamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul . Üürileandjal on õigus: saada üürnikult parendustööd e teostamiseks vajalikku informatsiooni ja lähteandmeid; teha iseseisvalt muudatusi või täiendusi parendustööde lahenduses, juhul kui üürnik ei ole eelnimetatud muudatuse või täienduste tegemise kooskõlastamise taotlusele vastanud kokkuleppe punktis 4.2 toodud tähtaja jooksul ning vastavad muudatused seisnevad erinevate materjalide või lahenduste kasutamises, mis on samaväärsed varem kooskõlastatud materjalide või lahendustega ; peatada parendustööd ega seotud toimingud juhul, kui üürnik ei täida kokkuleppe punkti 4 alapunktides nimetatud kohustusi ning nõuda üürnikult parendustööd e peatamise ga seoses tekkiva kahju hüvitamist. Üürnik on kohustatud : esitama üürileandja nõudmisel parendustööd e teostamiseks vajalikud lähteandmed. Juhul , kui lähteandmed on vastuolus või ebaselged, on üürileandja kohustatud küsima üürnikult vastavaid selgitusi; vastama kõikidele üürileandja kokkuleppe kohastele järelepärimistele, taotlustele (sh taotlused dokumentide kooskõlastamiseks), kirjadele jm nõuetele hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul või teatama sama tähtaja jooksul mõjuval põhjusel vastamise tähtaja pikendamisest või kooskõlastuse andmisest keeldumisest , välja arvatud kokkuleppe punktis 4.3 nimetatud erisus . Nõusoleku andmisest keeldumine peab olema mõistlikult põhjendatud; kooskõlastama tehnilise kirjelduse kohta hankemenetluses esitatud küsimustele koostatud selgitus ed (ja juhul, kui vastuse saab üürniku töö spetsiifikast tulenevalt koostada üksnes üürnik , siis koostam a ) 1 (ü he ) tööpäev a jooksul ; esitama parendustööd e teostamisega seotud pretensioonid viivitamatult vastava asjaolu teadasaamisest ; kokkuleppe punktis 2.9 kirjeldatud juhul arvestab üürnik üüripinna sisustamis el ja arvuti- ning sidevõrgu aktiivseadmete paigaldamis el ja testimis el järgnevaga : üürniku poolt teostatavate tegevuste ajakava ja ulatus ning tööde korraldus tuleb üürniku poolt üürileandjaga kirjalikult kokku leppida vähemalt 5 (viis) tööpäeva enne antud töödega alustamist; kui üüripinna sisustamise ja arvuti- ning sidevõrgu aktiivseadmete paigaldamisel kahjustatakse üüripinda, on üürnik kohustatud likvideerima need kahjustused omal kulul. Kui üürnik ei likvideeri neid kahjustusi, ei ole tal õigust üüripinna vastuvõtmisel märkida eelnimetatud kahjustusi üüripinna puudusteks. Üürnikul on õigus : esitada parendustööd e teostamise ajal täpsustavaid ettepanekuid kokkulepitud lahenduste muutmiseks. Ku i üürnik soovib muudatusi, mis on tulenevalt parendustööd e järgust realiseeritavad ja mille realiseerimisega kaasneva ajakulu on üürnik kirjalikult aktsepteerinud ning mis jäävad kokkuleppe punktis 2.1 nimetatud parendustööde summa piiresse, sõlmivad üürileandja ja üürnik kirjaliku kokkuleppe, millega muudetakse tööde teostamise tähtaega ning kirjeldatakse teostatavad muudatused. Juhul, kui eelnimetatud kokkulepet ei sõlmita (sh tulenevalt parendustööde summa suurenemise tõttu Vabariigi Valitsuse poolt seatavatest piirangutest), ei ole üürileandjal kohustust kirjeldatud muudatusi teostada; kontrollida parendustööd e teostamise käiku ning parendus tööde mahu ja kvaliteedi vastavust kokkulepitud lahendustele ning puuduste avastamisel nõuda nende kõrvaldamist ; osaleda oma esindaja kaudu parendustööd ega seotud nõupidamistel ja saada nõupidamiste protokollid ; nõuda üürileandja lt parendustöödega seotud üürileandja ja üürnik u vaheliste töör ü hmade ja koosolekute kokkukutsumist ; nõuda kokkuleppega reguleeritud dokumentidele (kokkuleppe punkt 4.2) vastamise tähtaja pikendamist, kui selleks on mõjuvad põhjused. Mõjuva põhjuse esinemise korral, mis tingib vastamise tähtaja piken emise , peab üürnik sellest üürileandjat teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldusele vastamise tähtaja jooksul. Üürniku teates tuleb näidata uus vastamise tähtaeg või tähtpäev. Sellisel juhul kohaldatakse vajadusel tähta ja osas kokkuleppe punktis 6.2.2 sätestatut ; nõuda parendustööd ega seotud toimingute peatamist või lõpetamist juhul, kui üürileandja ei täida kokkuleppe punktis 2 nimetatud kohustusi. Juhul , kui üürileandja tehtud toimingud ei lähtu üürniku poolt kooskõlastatud hankedokumentide tehnilisest kirjeldusest või kokkuleppe punktis 4.2 toodud kooskõlastustest (v.a kokkuleppe punktis 3.2 toodud juhul), ei ole üürnikul kohustust vastava toimingu või muudatuse tõttu tekkinud parendustööd e kallinemist üürileandjale hüvitada ja vastavaid kulutusi ei arvestata üüri kapitalikomponendi arvutamisel kapitali algväärtuses . Üürnikul on põhjendatud vajadusel õigus nõuda eelnimetatud dokumentidega vastuolus olevate parendustööde ümbertegemist üürileandja kulul; mistahes üürniku õiguse kasutamisega ei võta üürnik endale vastutust tööde nõuetekohasuse eest. Üürnik vastutab siiski tema poolt üürileandjale antud juhiste eest, kui tegemist on parendustööde valdkonda kuuluva küsimusega, mille puhul on üürileandja juhtinud üürniku tähelepanu asjaolule, et üürniku juhise täitmine on ebamõistlik, kahjulik vm, kuid vaatamata sellele üürnik nõuab sellise juhise täitmist . Tähta ja pikenemine Üürileandja kohustub teostama parendustööd ning andma üüripinna üürniku kasutusse üleandmise-vastuvõtmise aktiga kokkuleppe punktis 1. 3 nimetatud tähtajaks ning kokkuleppe s sätestatud tingimustel. Kokkuleppe punktis 1. 3 nimetatud tähtaeg pikeneb ja üürileandja suhtes ei kohaldata l epingust, kokkuleppe st ega õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid seoses üüripinna üleandmise tähtaja edasilükkumisega, juhul kui parendustööd on ajutiselt takistatud ja/või viibivad, järgmistel põhjustel: parendustööd viibi vad või on takistatud üürileandjast mittesõltuvatel põhjustel (sh kõrvaldatava takistuse tõttu õigusaktiga nõutava loa, kooskõlastuse või muu nõusoleku saamisel) – tähtaeg lükkub edasi selle takistava põhjuse kõrvaldamisest tingitud parendustööde kestuse pikenemise aja võrra ; üürnik viivitab kokkuleppe s sätestatud kohustuste täitmisega või on kokkuleppe punkti 5.5 kohaselt pikendanud avaldusele vastamise tähtaega ja üürileandjal ei ole seetõttu võimalik täita kokkuleppega endale võetud kohustusi tähtaegselt – tähta eg lükku b edasi üürnik u kohustuse täitmisega viivitamise või pikendamise aja võrra ; riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus ja/ või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ja esitatud vaidlustus või kaebus jäetakse rahuldamata või vaidlustuse/kaebuse esitaja loobub vaidlustusest/kaebusest – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra; riigihanke hankemenetluses vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud isikud keelduvad hankelepingu sõlmimisest või kui hankelepingu sõlmimine ühegi pakkujaga ei ole osutunud võimalikuks pakkumuste jõusoleku tähtaja kestel üürileandjast mitteolenevatel põhjustel – tähtaeg lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra , mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg ; riigihanke hanke menetluses ei esitata ühtegi pakkumust või kui hankemenetluses pakkumuse esitanud pakkujad kõrvaldatakse hankemenetlusest, jäetakse kvalifitseerimata või kui pakkumus tunnistatakse mittevastavaks ja lükatakse tagasi või kui kõik esitatud pakkumused tuleb tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse või liiga kõrge hinna tõttu, mille tulemusena ei ole hankemenetluses ühtegi pakkumust, mille alusel hankelepingut sõlmida – tähtaeg lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning hanke menetluse läbiviimise aja võrra , mis ei või olla pikem kui kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg ; kuigi üürileandja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, esitatakse riigihanke hankemenetluses vaidlustus või kaebus, kuid vaidlustuse või kaebuse menetlemise ajal tunnistab üürileandja üürniku kirjalik ku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul (üürnik ei või seejuures nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda) hankemenetluse kehtetuks ilma vaidlustuskomisjoni või kohtu otsust ära ootamata, eesmärgiga vältida vaidlustusest või kaebusest või selle tagajärgedest tulenevaid kahjulikke tagajärgi üürileandjale ja/ või üürnikule (sh eesmärgiga vältida kokkuleppega kokku lepitud tähtaja liigset edasilükkumist) – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra ning uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra , mis ei või olla pikem kui kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg ; riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused kõik nõuetekohaselt täitnud, kuid vaidlustus või kaebus rahuldatakse põhjusel, mis on tingitud riigihangete seaduse sätete mittevastavusest Euroopa Liidu direktiividele ja/ või Eesti Vabariigi põhiseadusele – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra või uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra , mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg ; üürnik soovib kokkulepitud parendustööd e lahenduste või kokkuleppe aluseks olevate põhimõtete muutmist – üürnik ja üürileandja lepivad kokku vajalike lisatööde teostamises (sh eeldatavas maksumuses) ning määravad vajadusel lisatöödele täiendava tähtaja. Kokkuleppe p unktis 6.2 sätestatu ei piira üürniku õigust nõuda seaduses või l epingus sätestatud muu leppetrahvi maksmist ja kahju hüvitamist ning kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Üürileandja teavitab üürnik ku viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui: e sine b kokkuleppe punktides 6.2.1 – 6.2.7 nimetatud mis tahes asjaolu ja seetõttu lükkub edasi kokkuleppe s sätestatud tähta eg (sellisel juhul on üürileandja kohustatud teates esitama tähtaja edasilükkumise põhjused koos seda tõendavate dokumentidega (olemasolul) ning näitama ajavahemiku, mille võrra kokkuleppe s sätestatud tähta eg edasi lükkub ) või esine b kokkuleppe punktis 6.2. 8 nimetatud asjaolu ja seetõttu on vajalik kokkuleppe s sätestatud tähta ja uuendamiseks täiendava kokkuleppe sõlmimine. Parendu stööd e kapitalikomponendi arv u tamise alused ja k ulude hüvitamine Pärast parendustööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist sõlmivad pooled 3 (k olm e) kalendrikuu jooksul üüris sisalduva parendustööde kapitalikomponendi suuruse muutmiseks ja annuiteetmaksegraafiku asendamiseks lepingu muutmise kokkuleppe ning lisa 3 muudatuse, milles täpsustatakse kokkuleppe punktis 7 .2 kirjeldatud viisil leitud parendustööde kapitalikomponendi suurust (vastavalt üürileandja poolt tehtud parendustööde tegelikule maksumusele). Üüris sisalduv parendustööde kapitalikomponent arvutatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisa 2 (edaspidi lühendatult määruse lisa 2 ) punktis 1 toodud valemi alusel, arvestades järgmist: parendustööde kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 121 ( ükssada kaks kümmend üks ) kuud alates 01. 10 .202 6 , kui üürile lisandub parendustööde kapitalikomponent ; parendustööde k apitali tulumäärana arvestatakse parendustöö de alguses üürileandja üldkoosoleku otsusega kinnitatud perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise hetkel on 5, 7 % ; parendustööde k apitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest: üürileandja poolt parendustöö de teostamiseks tehtavatest otsestest kuludest; vajadusel parendustöö de teostamisega kaasnevate teenuste (omanikujärelevalve, uuringud, ekspertiisid, liitumised, load jms) otsestest kuludest; õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest, mittetagastatavatest maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu lepinguperioodi jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest muudest kohustustest jm; üürileandja projektijuhtimise otsestest kuludest; üürileandja projektijuhtimise kaudsetest kuludest, mille suuruseks on 2,5 (kaks koma viis) protsenti kokkuleppe punktides 7 .2.3.1 kuni 7 .2.3. 4 kirjeldatud otsestest kuludest ; üürileandja finantseeritavast parendustöö de teostamise aegsest omakapitali ja võõrkapitali intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil kokkuleppe punktides 7 .2.3.1 kuni 7 .2.3. 4 kirjeldatud otsestest kuludest ; parendustööde kapitali lõppväärtus leitakse pärast parendustööde lõppemist üüris sisalduva kapitalikomponendi suuruse määramisel (kokkuleppe punkt 7. 2 ) . Sisustuse kapitalikomponendi arvutamise alused ja kulude hüvitamine Pärast parendustööde lõppemist ja sisustuse üürnikule üleandmist sõlmivad pooled 3 (k olme ) kalendrikuu jooksul üüris sisalduva sisustuse kapitalikomponendi suuruse muutmiseks ja annuiteetmaksegraafiku asendamiseks lepingu muutmise kokkuleppe ning lisa 3 muudatuse, milles täpsustatakse käesoleva kokkuleppe punktis 8 .2 kirjeldatud viisil leitud sisustuse kapitalikomponendi suurust (vastavalt üürileandja poolt hangitud sisustuse tegelikule maksumusele ) . Sisustuse kapitali algväärtus kajastatakse üüris sisalduvas sisustuse kapitalikomponend i s , mis arvutatakse määruse lisa 2 punktis 1 toodud valemi alusel, arvestades järgmist: sisustuse kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 12 1 (ükssada kakskümmend üks ) kuud alates 01. 10 .202 6 , kui üürile lisandub sisustuse kapitalikomponent ; sisustuse k apitali tulumäärana arvestatakse üürileandja üldkoosoleku otsusega kinnitatud perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise hetkel on 5, 7 % ; s isustuse kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest: üürileandja poolt sisustuse hankimiseks ja paigaldamiseks tehtavatest otsestest kuludest; õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest, mittetagastatavatest maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu sisustuse komponendi makseperioodi jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest muudest kohustustest jm; üürileandja projektijuhtimise otsestest kuludest; üürileandja projektijuhtimise kaudsetest kuludest, mille suuruseks on 2,5 (kaks koma viis) protsenti kokkuleppe punktides 8.2.3. 1 kuni 8 . 2.3.3 kirjeldatud otsestest kuludest; üürileandja finantseeritavast sisustuse hankimise aegsest omakapitali ja võõrkapitali intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil punktides 8.2.3.1 kuni 8.2.3.3 kirjeldatud otsestest kuludest. Sisustuse kapitali lõppväärtus on 0 (null) eurot . Poolte esindajad Pooled nimetavad oma volitatud esindajad parendustöö dega seotud k üsimustes : üürniku esindaja on Kristel Marksalu (tel 5381 9201, e-post: [email protected] ) või teda asendav isik ; üürileandja esindaja on Andrus Nõmmela ( tel 503 9425, e-post: [email protected] ) või teda asendav isik. Poole esindaja volituste hulka kuulub muuhulgas käesoleva kokkuleppe täitmisel teisele poolele vajaliku informatsiooni kogumine ja teisele poolele esitamine. Volita tud esindaja muutumisel on vastav pool kohustatud viivitamatult teist poolt sellest vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama . Kokkuleppe lisad : Lisa nr 1 – Parendust ööde loetelu ja eeldatav maksumus Lisa nr 2 – Sisustuse loetelu ja eeldatav maksumus (allkirjastatud d igitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üürileandja Üürnik ÜÜRILEPING NR KPJ-4/2025-74 Üüril eping on sõlmitud ü ürileandja Riigi Kinnisvara AS Registrikood : 10788733 Juriidiline aadress: Tartu mnt 85 , Tallinn 1 0115 Telefon: (372) 606 3400 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: ida piirkonnajuht Margo Merirand , volikirja alusel Kontaktisik: ida piirkonna kinnisvara haldur Janar Vellak Kontaktisiku telefon: (372) 5560 1906 Kontaktisiku e-post: [email protected] ja ü ürniku Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu Registrikood: 70001975 Juriidiline aadress: Paldiski mnt 80 , Tallinn 15092 Telefon: (372) 612 1360 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: peadirektor Maret Maripuu, põhimääruse alusel Kontaktisik: Martin Maltsev Kontaktisiku telefon: (372) 5915 1256 Kontaktisiku e-post: [email protected] vahel, kes on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel. ERITINGIMUSED Üüripinna kinnistu asukoht , suurus ja koosseis Aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond asuv kinnistu , kinnistusraamatu registriosa number 4929631 , katastritunnus 66301:031:0028 , pindala 1 5811 m². Kinnistu oluliseks osaks on: 1.2.1. administratiivhoone A korpus F. R. Kreutzwaldi tn 5 (ehitisregistri kood 108010099, kasutamise otstarve administratiivhoone, mälestise number puudub) üüritav pind 1622,6 m², millest 1 19 2 , 1 m² on üürnike ainukasutuses ja 4 30 , 5 m² on üürnike ühiskasutuses ; 1.2.2. administratiivhoone B korpus F. R. Kreutzwaldi tn 5/1 (ehitisregistri kood 108010978, kasutamise otstarve administratiivhoone, mälestise number puudub) üüritav pind 208,1 m², milles üürniku kasutuses olev üüripind puudub ; 1.2.3. garaaž – büroo C korpus F. R. Kreutzwaldi tn 5/2 (ehitisregistri kood 108010102, kasutamise otstarve büroohoone, mälestise number puudub) üüritav pind 774,2 m², milles üürniku kasutuses olev üüripind puudub ; 1.2.4. garaaž F. R. Kreutzwaldi tn 5 (ehitisregistri kood 108010101, kasutamise otstarve elamu, kooli vms abihoone , mälestise number puudub), milles üüritav pind puudub ; 1.2.5. ladu F. R. Kreutzwaldi tn 5 (ehitisregistri kood 108010100, kasutamise otstarve muu laohoone, mälestise number puudub), milles üüritav pind puudub ; 1.2.6. garaaž F. R. Kreutzwaldi tn 5 (ehitisregistri kood 121349817, kasutamise otstarve garaaž, mälestise number puudub) üüritav pind 102,8 m2, milles üüritav pind puudub . Hoone ü üritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind ( tehnopind ) ja vertikaalsete ühendusteede pind. Üüripinna suurus täpsustatakse pärast üüripinna üürnikule üleandmist, üürileandja poolt koostatava mõõdistusprojekti alusel. Pärast mõõdistusprojekti valmimist on üüripinna arvestamisel aluseks hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind ( tehnopind ) ja vertikaalsete ühendusteede pind. Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011 “Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind. Juhul kui kinnistut kasutavad mitu üürnikku või kasutajat , eristatakse üüritaval pinnal ainukasutuses olev pind ja ühiskasutuses olev pind. Ü hiskasutuses olev pind on pind, mida üürnik kasuta b ühiselt koos teiste hoone üürnike ja kasutajatega. Üürniku ühiskasutuses pind koosneb korruse ühiskasutuses pin nast ( ruumid, mida kasutavad ühiselt vaid sama korruse üürnikud ja kasutajad , nt koridor) ja hoone ühiskasutuses pin nast ( ruumid, mida kasutavad ühiselt kogu hoone üürnikud ja kasutajad , nt fuajee) , erandjuhul ka muust ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasut a vad ühiselt osa üürnik ke ja kasutaja i d). Üüripinna suurus , paiknemine ja koosseis Üürniku kasutuses olev üüripind A korpuse hoone s kokku on arvestuslikult 259, 0 m² , millest: 186,5 m² on üürniku ainukasutuses ; 72, 5 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast. Üüripind paikneb A korpuse administratiiv hoone 1. korrusel. Üürniku kasutuses olevate p arkimiskohtade arv kokku : territooriumil asuvad parkimiskohad on üürnike ühiskasutuses. Üürniku ainu kasutuses olev m aa (territoorium) kokku : puudub, territoorium on üürnike ühiskasutuses . Üürniku ainu kasutuses olevad r ajatis ed : puuduvad. Üü rniku kasutuses olevad seadmed ja sisustus , mille asendamise ja hooldamise kohustus on üürileandjal: poolte vahel kokku lepitud seadmete ja sisustuse loetelu on toodud lepingu lisa 6.1 juurde kuuluvas lisas 2. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsiooni l . Ühiskasutuses oleva hoone puhul on eristatud üürniku ainukasutuses ja ühiskasutuses pind . Üürnikul on õigus kasutada kogu ühiskasutatavat pinda lepingu lisas 1 tähistatud ulatuses. Üüripinna siht otstarve Üüripinna siht otstarve on büroopind. Üüripinna nõutav seisund Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise üleandmise seisundit fikseerivas aktis märgitud seisundis, v.a harilikust kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis . Üüripinna valduse üleandmi ne Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev on lepingu lisa 6.1 punktis 1.3 sätestatud tähtpäev . Üüriteenused ja ü ür Üüri lii k on kulupõhine . Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2 . Üüri suurus on toodud lepingu lisas 3 . Üürile lisandub käibemaks. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lis as 3 . Pooled on kokku leppinud , et ü üri (v.a kapitalikomponent ja remonttööde komponent) muu detakse indeksi alusel . Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest : Üüri muudetakse esimest korda alates 0 1. 01. 20 28 . Üüri muutmise aluseks olev t üüp tingimuste p unktis 3 . 1 6 nimetatud indeks leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva aasta 1 . aprilliks . Ü ürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksu l teate kättesaamisest arvates. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu K õrvalteenused on toodud lepingu lisas 2 . Kõrvalteenuste tasu suurus on toodud lepingu lisa s 3 . Kõrvalteenuste tasule lisandu b käibemaks . Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3 . P ooled on kokku leppinud , et kõrvalteenus t e tasu muu detakse vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 . K õrvalteenus t e tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse järgmise st : Ü ürileandja teeb kõrvalteenus t e tasu muutmise ks üürnikule ettepaneku hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 1. aprilliks esitatava teatega . Ü ürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul teate kättesaamisest arvates . K ui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks . Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine Tasu arvestami n e alg ab üüripinna valduse üürnikule üleandmisest . Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning fikseerimata kõrvalteenuste tasu eelneva kuu eest . Arved saadetakse üürniku e-arvete teenusepakkuja infosüsteemi kaudu . Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates . Lepingu tähtaeg Leping jõustu b , kui p ooled on lepingu allkirjastanud . Leping lõp eb 121 (saja kahekümne ühe) kuu möödumisel üüripinna valduse üleandmisest üürnikule. E risused ja täiendused tüüptingimustele Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 .4 või 8.4 alusel , juhul kui tegemist on üürileandja poolt lepingu rikkumisega, on üürnikul õigus nõuda üürileandjalt leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva 1 ( ühe ) kalendrikuu üüri korrutamisel 6 ( kuuega ) . Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4.3 alusel, juhul kui tegemist on üürniku poolt lepingu rikkumisega, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kaasneva kahju hüvitamist. Ehitise garantiiajal tekkivate selliste avariide, rikete ja puuduste lahendamisel, mida loetakse garantiipuudusteks ja mis ehitusgarantii säilimiseks kuuluvad likvideerimisele ehitustööde töövõtja poolt ning mille tõttu ei ole võimalik kinni pidada lepingu tüüptingimuste punktides 5.4-5.6 nimetatud tähtaegadest, rakendatakse tüüptingimuste punkti 5.7 järgmise erisusega: isegi juhul, kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, ei ole üürnikul õigust ehitise garantiiajal kõrvaldada puudust, riket või avariid ise või lasta kõrvaldada kolmandal isikul. Üürileandja on kohustatud teavitama üürnikku valduse üleandmisel ehitusgarantii olemasolust, ulatusest ja kestusest Muud kinnitused ja kokkulepped Juhul, kui üürilepingu kehtivuse ajal tehakse üürniku soovil üüripinnal parendustöid (lisa 6 alusel), mis hüvitatakse üürniku poolt kapitalikomponendi maksetena, sõlmivad pooled pärast igakordset parendustööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist 3 ( kolme ) kalendrikuu jooksul lisa 3 muudatuse, milles lepitakse kokku lisas 6 kirjeldatud viisil leitud kapitalikomponendi suurus (võttes arvesse üürileandja poolt tehtud parendustööde tegeliku maksumuse ), remonttööde komponendi suurus ning üüri- ja kõrvalteenuste tasud. Samaaegselt lepivad pooled vajadusel kokku kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtetes. Juhul kui käesolev leping lõpeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu ennetähtaegselt ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, kohustub üürnik 60 (kuuekümne) kalendripäeva jooksul üürileandja kirjaliku nõude saamisest arvates üürileandjale hüvitama järgmised kulud: parendustööde kapitalikomponendi põhiosa jääk kehtivas annuiteetmaksegraafikus (lepingu lisa 3 annuiteetmaksegraafik), mis arvestatakse käesoleva lepingu lõppemise kuupäeva seisuga, millest on lahutatud algselt kokku lepitud kapitali lõppväärtus ; sisustuse kapitalikomponendi põhiosa jääk (lepingu lisa 3 annuiteetmaksegraafik), mis arvestatakse käesoleva lepingu lõppemise kuupäeva seisuga, millest on lahutatud kapitali lõppväärtus; kolmandate isikutega lepingu täitmise eesmärgil sõlmitud lepingute (sh võõrkapitali kaasamiseks sõlmitud lepingute) ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad tegelikud kulud. Pooled on kokku leppinud , et kui üürileandja soovib võõrandada kinnistu, millel üüripind asub, siis lähtuvad pooled alljärgnevast: üürileandja teatab üürnikule üüripinna võõrandamise väljakuulutamise eeldatavast ajast vähemalt 4 ( neli ) kuud ette; üürileandja on üürniku vastaval nõudmisel enne kinnistu võõrandamist kohustatud kandma kinnistusraamatusse lepingu kohta võlaõigusseaduse § 324 kohase märke. Pooled on kokku leppinud, et pärast lepingu lõppemist on üürnik kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatusse lepingu kohta kantud märke (eritingimuste punkt 11. 3 ) kustutamiseks 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates üürileandja poolt lepingu lõppemise järel saadetud vastavasisulise kirjaliku taotluse kättesaamisest üürniku poolt. Pooled on kokku leppinud, et lepingu lisa 5 „H oone s isekorraeeskir i“ muutmise vajadusel esitab üürileandja üürnikule sellekohase teate. Juhul kui üürnik ei nõustu teates esitatud muudatusega, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite 30 (kolmekümne) päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse sisekorraeeskiri muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning sisekorraeeskirja muutmise kokkulepet ei sõlmita . Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest. Pooled on kokku leppinud, et kui käesoleva lepingu kehtivuse ajal lepivad Rahandusministeerium ja üürileandja kokku üldiselt üürilepingutele rakendatavates uutes tingimustes (nn vastavates mudelites sõltuvalt üüripinna sihtotstarbest, asukohast, üürnike arvust jms), vaatavad pooled lepingu tingimused üle ja vajadusel muudavad poolte kirjalikul kokkuleppel lepingu tingimusi lähtuvalt üürilepingutele rakendatavatest uutest tingimustest. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimus test, tüüptingimus test , lepingu lisadest ja lepingu muudatustest (s eal h ulgas lepingu s nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta). Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „ H oonestatud kinnisvara kasut u s lepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma allkirjastam a ta. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohald atakse määrusest tuleneva i d muudatus i lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse dokumentide st järgmises järjekor ras : eritingimused; lisad; tüüptingimused. Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra l epingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse hil jem allkirjastatud dokumendist. Pooled käsit a vad tüüptingimuste punktis 5. 3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on Eesti standardi EVS 807: 2024 „Kinnisvarakeskkonna korraldus ja korrashoid“ . Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse üüri muutmisel lisaks alapunktides 1 2 .1 – 1 2 . 4 esitatule ka Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutus lepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ sätestatust. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu lisad Üüripinna plaanid ja eksplikatsioon Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja t eenuste liigitus Üür ja kõrvalteenuste tasu Üüripi nna üleandmise-vastuvõtmise ak t koos seadmete ja sisustuse nimekirjaga ( koostatakse üüripinna üürnikule üleandmise kuupäeva seisuga ja allkirjastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul üüripinna üürnikule üleandmise kuupäevast ) Hoone sisekorraeeskiri Parendustööde teostamise kokkulepe Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Üürileandja Üürnik TÜÜP TINGIMUSED MÕISTED L epingus kasutatakse mõisteid alljärgnev as tähendus es : avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib tekita da olulist kahju tervisele või varale, s eal h ulgas keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses; hoone on kinnistul paikne v hoone , milles üürilepingu o saks olevad ruumid asuvad; isik on iga pooleks mitteolev isik; kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust ; kinnistu on eritingimuste s märgitud kinnistu(d); kõrvalteenused on üüripinna kasutamise ga ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üüri leping u alusel lisaks üüriteenustele ning mille maksumus ei sisaldu üüris ; kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks ; leping on poolte vahel sõlmitud üürileping , mis koosneb eritingimus test ja tüüptingimus test koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad; lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni ; p arendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on : üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine; üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude süsteemide uuendamine; üüripinna täiendava mugavus e , meeldivus e või ilu saavutamine ; uute tehnoloogiate kasutuselevõt mine üüripinnal, kuigi üüripind oleks sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta ; pool on üürileandja või üürnik; pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna ; puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, s eal h ulgas kokkulepetele või kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse puuduseks lepingu tähenduses; remonttöö on tegevus , millega taastatakse üüripinna või selle osa, s eal h ulgas konstruktsiooni de ning tehnosüsteemi de eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingu s kokku lepitud seisundile ; rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju . Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses ; tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja rahvuspüha ; vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada , ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjust u mist; üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu , millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks ; üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud e ritingimustes kirjeldatud kinnis tu , hoone ja/või selle osa ning j uhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega ; üüriteenused on üüripinna kasutamise ga ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üüri lepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris . ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja heakorrastatud. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korra l võivad p ooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus Üürnik tasub üürileandjale kasutus tasu üürileandja esitatud arve alusel , kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti . Arvel pea b olema eraldi näidatud üür i kogusumma ja kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule. K ui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenus t e tasu suurused alljärgnevalt: T arbimis mahtude m õõtmine toimub t arbimisteenuste ( elektrienergia, soojusenergia , vee- , kanalisatsiooni - ja kommunikatsiooni teenus ed ) korral vastavalt üüripinna ta rbimist mõõtvatele arvestitele , välja arvatud juhul, kui arvestid puuduvad . Tarbimis mahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud. Tarbimis mahtude p roportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis 3 .2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral , s eal h ulgas ühiskasutuses olevate pindade ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega seotud tarbimisteenuste korral . Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu , arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone üüritavast pinnast, s ee t ähendab , et üürniku kuluks hoone vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte. K õrvalteenuste tasud e suurused arvesta takse vastavalt tüüptingimuste punkti 3 .2.1 või 3 .2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele. Remonttööde maksumus sisaldub üüris , kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti : u latuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis ; k ui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, v älja a rvatud juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga . Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remont t ööde maksumus l epingus kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses. K ui üürnik soovib üüripinnal te h a p arendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku kohustuseks , ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks, lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5 . 8 – 5 . 1 4 sätestatust. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine , mille tulemusena täpsust atakse hoone üüritava pinna suurus t , siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna suurust hoones ja üüri na makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb te h a Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali arveldusarvele. Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise , kui pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused te eb üürnik. Lisaks tüüptingimuste punktis 3 . 7 sätestatule on ü ürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks , samuti omanikukohustuste täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel: Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta . I lma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega , sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Lisaks tüüptingimuste punktis 3 . 7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid tüüptingimuste punktis 3 . 8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad tegevused ise alljärgnevatel tingimustel: ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenus lepingute enne tähtaegse lõpetamise tõttu (n äiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3 . 10 ; ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest e tte teatanud vähemalt 30 päeva ja pooled ei ole kokku leppinud , et üüriteenust või kõrvalteenust osuta b üürileandja . Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3 . 10 ; ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta ; i lma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3 . 9 .1 ja 3 . 9 .2 nimetatud nõusoleku andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest , kui sellistest lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda: tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule ; halveneb või võib halveneda hoone seisund ; kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile andjale või teistele üürnikele . Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3 . 9 .1 ja 3 . 9 .2 nimetatud nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama. K ui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3 . 9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks, kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes ü ürniku valikul ühte varianti alljärgnevatest : Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule vastava teenuse maksumuse. T asu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüri teenust või kõrvalteenust osutas. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate teenuste ulatuses. Üüri või k õrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. K ui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste ( elektrienergia, soojusenergia, vee- , kanalisatsiooni - ja kommunikatsiooni teenus e ) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine Ü üri võib kokkulepi tud indeks i alusel muuta üks kord aastas kuni 3% , kui eritingimustes on selles kokku lepitud . Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse üüril epingu muid tingimusi , mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse . Indeks i alusel üüri muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3 .1 6 sätestatust . Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja lisa des kokkulepitu le järgmiselt : K ui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeks i alusel , lähtutakse tüüptingimuste punktis 3 .1 6 sätestatust. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud kõrvalteenus t e tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku , mille aluseks on andmed eel mise kalendriaasta üüripinna kulude ja järg mise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise . Fikseeritud kõrvalteenuste tasu korral ja j uhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitam i sele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel, juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti . K ui üürnik ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada t eatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. K ui üürnik esitab vastuväite , sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe . Kui pooled ei saavuta eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõr valteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3 .2 sätestatut. Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid . Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub järgmiselt: Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aasta n e protsentuaal n e muutus . T arbijahinna indeksi ks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks , mis sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe . K ui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri või kõrvalteenus t e tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeks i aastane muutus protsentides . Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeks i alusel muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule teate . Juhul kui üürnik leiab, et tea tes esitatu ei vasta lepingus kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite . Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Tea te ja vastuväi te esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimuste s . Pikema tähtaja ga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus üle vähemalt iga viie aasta järel. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel , s ealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja tervishoidu reguleerivaid õigusakte. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse, süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale , sealhulgas hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaam e, lippe, plakateid, logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktide s kehtestatud nõuetele . Üürile andja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigus aktidega. Üürniku paigaldatud r eklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui: üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust; üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab üürileandja kulutusi üüripinnale; üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega; üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud uue üüri või kõrval teenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise piirangute või muude tingimustega. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemise l ja sellel viibimise l hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse , v älja a rvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule , s ealhulgas tema töötajale , ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui : üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab tüüptingimuste punktist 4 .7 tulenevat kohustust ; üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas; üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemi seks esineb muu põhjendatud vajadus, mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid hiljem alt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, s ealhulgas hoone sisekorraeeskirjas. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku energiatarbimise, veet arbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellises s isus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud energia CO 2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisa tasu. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25 . oktoobri 201 2 . a direktiivist 201 2 / 27 /EL hoonete energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisa tasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe nõuete aluseks oleva id dokumente. ÜÜRIPINNA KORRASHOID Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis , arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5 . 3 – 5 .1 4 , eritingimustes ja lisa de s . Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte kohustuste jaotuse alusel. Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eriti ngimuste s sätestatud siht otstarbel kasutatav , ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul avariist teada saamisest arvates , ning te ge ma avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . K ui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel , s eal h ulgas r iigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde te ge miseks vajalike materjalide ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5 . 4 – 5 . 6 nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise tegevusplaani . Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist. Remonttööde ja p arendustööde tegemine Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisa kokkuleppeid. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida p arendustööde tegemises üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku p arendustööde mahu ja tähtajad . K ui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord. K ui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või p arendustöid üüripinna siht otstarbe lise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale . Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt ei ole käsit a tavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid õiguskaitsevahendeid. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või p arendustöid, on üürnikul õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde te ge miseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3 . 8 – 3 .1 2 sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitse vahendeid. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused, samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, v älja a rvatud juhul, kui üürnikul on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui ü ürnik annab üüripinna allkasutusse , vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule . Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda kasutatakse eritingimuste punkti s 3 s ätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse andmisest arvates. LOAD Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja koos kõlastused, arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandja le ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused ( sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti osuta b üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu. LEPINGU LÕPPEMINE Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel. Leping lõpeb järgmistel juhtudel: juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel; poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval; lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8 .3 toodud alustel; lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punkti s 8 .4 toodud alustel; seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette , järgnevatel juhtudel : üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa; üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saab üüripind oluliselt kahjust ada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest viivitamat a üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel , s ealhulgas r iigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu; üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates, v älja a rvatud tüüptingimuste punktis 6 .2 sätestatud juhul ; muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, järgnevatel juhtudel : üürnikul ei ole võimalik üüri pinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta; üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm; üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu lõppemist. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi . Üürnik peab ü üripin na enne tagastamis t heakorrasta ma ning vabasta ma talle ja isikutele kuuluvast varast. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab lepingu lahutamatu lisa. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9 .2 sätestatule , fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9 .3 nimetatud aktis ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise , tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. K ui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida. VASTUTUS Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest , kui pooled ei ole kokku leppinud teis i ti . Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingu järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega viivitatud iga päeva eest , kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8 .3 või 8 .4 alusel on poolel õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses . Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni. Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumise korral L epingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise v õi tervikuna kasutamise võimatus , siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumises t (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama , ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni. K ui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti all järgnevatest: 10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale tasumat a. 10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme) kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb on hilisem. Lisaks punktides 1 0 .11 ja 1 0 .12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui eritingim u ste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe kuu üüri ulatuses. TEADETE EDASTAMINE Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui n ee d on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku täpsema d tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta . Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VAIDLUSTE LAHENDAMINE Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust. KONFIDENTSIAALSUS Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel , s ealhulgas tüüptingimuste punktides 1 3 .2 ja 1 3 .5 nimetatud isikutel , olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda , ning mis tahes mu i d andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eelda ta valt õigustatud huvi. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele , pankadele , kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, v älja a rvatud osad, mis on märgitud a valiku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. Pooled kohustuvad rakenda ma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel kasutavad , ning tüüptingimuste punktis 1 3 .2 nimetatud isikud oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud , ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. MITMESUGUST Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, v älja a rvatud kinnistu võõrandamisel . Üürileandjal ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest , juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Kõik lepingu täiendused ja muudatused , s eal h ulgas lõpetami ne , tuleb koostada kirjalikus vormis. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist kirjaliku s vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on ne ed allkirj as tanud. ÜÜRILEPING NR KPJ-4/2025-74 Üüril eping on sõlmitud ü ürileandja Riigi Kinnisvara AS Registrikood : 10788733 Juriidiline aadress: Tartu mnt 85 , Tallinn 1 0115 Telefon: (372) 606 3400 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: ida piirkonnajuht Margo Merirand , volikirja alusel Kontaktisik: ida piirkonna kinnisvara haldur Janar Vellak Kontaktisiku telefon: (372) 5560 1906 Kontaktisiku e-post: [email protected] ja ü ürniku Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu Registrikood: 70001975 Juriidiline aadress: Paldiski mnt 80 , Tallinn 15092 Telefon: (372) 612 1360 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: peadirektor Maret Maripuu, põhimääruse alusel Kontaktisik: Martin Maltsev Kontaktisiku telefon: (372) 5915 1256 Kontaktisiku e-post: [email protected] vahel, kes on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel. ERITINGIMUSED Üüripinna kinnistu asukoht , suurus ja koosseis Aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond asuv kinnistu , kinnistusraamatu registriosa number 4929631 , katastritunnus 66301:031:0028 , pindala 1 5811 m². Kinnistu oluliseks osaks on: 1.2.1. administratiivhoone A korpus F. R. Kreutzwaldi tn 5 (ehitisregistri kood 108010099, kasutamise otstarve administratiivhoone, mälestise number puudub) üüritav pind 1622,6 m², millest 1 19 2 , 1 m² on üürnike ainukasutuses ja 4 30 , 5 m² on üürnike ühiskasutuses ; 1.2.2. administratiivhoone B korpus F. R. Kreutzwaldi tn 5/1 (ehitisregistri kood 108010978, kasutamise otstarve administratiivhoone, mälestise number puudub) üüritav pind 208,1 m², milles üürniku kasutuses olev üüripind puudub ; 1.2.3. garaaž – büroo C korpus F. R. Kreutzwaldi tn 5/2 (ehitisregistri kood 108010102, kasutamise otstarve büroohoone, mälestise number puudub) üüritav pind 774,2 m², milles üürniku kasutuses olev üüripind puudub ; 1.2.4. garaaž F. R. Kreutzwaldi tn 5 (ehitisregistri kood 108010101, kasutamise otstarve elamu, kooli vms abihoone , mälestise number puudub), milles üüritav pind puudub ; 1.2.5. ladu F. R. Kreutzwaldi tn 5 (ehitisregistri kood 108010100, kasutamise otstarve muu laohoone, mälestise number puudub), milles üüritav pind puudub ; 1.2.6. garaaž F. R. Kreutzwaldi tn 5 (ehitisregistri kood 121349817, kasutamise otstarve garaaž, mälestise number puudub) üüritav pind 102,8 m2, milles üüritav pind puudub . Hoone ü üritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind ( tehnopind ) ja vertikaalsete ühendusteede pind. Üüripinna suurus täpsustatakse pärast üüripinna üürnikule üleandmist, üürileandja poolt koostatava mõõdistusprojekti alusel. Pärast mõõdistusprojekti valmimist on üüripinna arvestamisel aluseks hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind ( tehnopind ) ja vertikaalsete ühendusteede pind. Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011 “Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind. Juhul kui kinnistut kasutavad mitu üürnikku või kasutajat , eristatakse üüritaval pinnal ainukasutuses olev pind ja ühiskasutuses olev pind. Ü hiskasutuses olev pind on pind, mida üürnik kasuta b ühiselt koos teiste hoone üürnike ja kasutajatega. Üürniku ühiskasutuses pind koosneb korruse ühiskasutuses pin nast ( ruumid, mida kasutavad ühiselt vaid sama korruse üürnikud ja kasutajad , nt koridor) ja hoone ühiskasutuses pin nast ( ruumid, mida kasutavad ühiselt kogu hoone üürnikud ja kasutajad , nt fuajee) , erandjuhul ka muust ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasut a vad ühiselt osa üürnik ke ja kasutaja i d). Üüripinna suurus , paiknemine ja koosseis Üürniku kasutuses olev üüripind A korpuse hoone s kokku on arvestuslikult 259, 0 m² , millest: 186,5 m² on üürniku ainukasutuses ; 72, 5 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast. Üüripind paikneb A korpuse administratiiv hoone 1. korrusel. Üürniku kasutuses olevate p arkimiskohtade arv kokku : territooriumil asuvad parkimiskohad on üürnike ühiskasutuses. Üürniku ainu kasutuses olev m aa (territoorium) kokku : puudub, territoorium on üürnike ühiskasutuses . Üürniku ainu kasutuses olevad r ajatis ed : puuduvad. Üü rniku kasutuses olevad seadmed ja sisustus , mille asendamise ja hooldamise kohustus on üürileandjal: poolte vahel kokku lepitud seadmete ja sisustuse loetelu on toodud lepingu lisa 6.1 juurde kuuluvas lisas 2. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsiooni l . Ühiskasutuses oleva hoone puhul on eristatud üürniku ainukasutuses ja ühiskasutuses pind . Üürnikul on õigus kasutada kogu ühiskasutatavat pinda lepingu lisas 1 tähistatud ulatuses. Üüripinna siht otstarve Üüripinna siht otstarve on büroopind. Üüripinna nõutav seisund Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise üleandmise seisundit fikseerivas aktis märgitud seisundis, v.a harilikust kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis . Üüripinna valduse üleandmi ne Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev on lepingu lisa 6.1 punktis 1.3 sätestatud tähtpäev . Üüriteenused ja ü ür Üüri lii k on kulupõhine . Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2 . Üüri suurus on toodud lepingu lisas 3 . Üürile lisandub käibemaks. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lis as 3 . Pooled on kokku leppinud , et ü üri (v.a kapitalikomponent ja remonttööde komponent) muu detakse indeksi alusel . Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest : Üüri muudetakse esimest korda alates 0 1. 01. 20 28 . Üüri muutmise aluseks olev t üüp tingimuste p unktis 3 . 1 6 nimetatud indeks leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva aasta 1 . aprilliks . Ü ürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksu l teate kättesaamisest arvates. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu K õrvalteenused on toodud lepingu lisas 2 . Kõrvalteenuste tasu suurus on toodud lepingu lisa s 3 . Kõrvalteenuste tasule lisandu b käibemaks . Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3 . P ooled on kokku leppinud , et kõrvalteenus t e tasu muu detakse vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 . K õrvalteenus t e tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse järgmise st : Ü ürileandja teeb kõrvalteenus t e tasu muutmise ks üürnikule ettepaneku hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 1. aprilliks esitatava teatega . Ü ürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul teate kättesaamisest arvates . K ui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks . Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine Tasu arvestami n e alg ab üüripinna valduse üürnikule üleandmisest . Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning fikseerimata kõrvalteenuste tasu eelneva kuu eest . Arved saadetakse üürniku e-arvete teenusepakkuja infosüsteemi kaudu . Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates . Lepingu tähtaeg Leping jõustu b , kui p ooled on lepingu allkirjastanud . Leping lõp eb 121 (saja kahekümne ühe) kuu möödumisel üüripinna valduse üleandmisest üürnikule. E risused ja täiendused tüüptingimustele Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 .4 või 8.4 alusel , juhul kui tegemist on üürileandja poolt lepingu rikkumisega, on üürnikul õigus nõuda üürileandjalt leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva 1 ( ühe ) kalendrikuu üüri korrutamisel 6 ( kuuega ) . Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4.3 alusel, juhul kui tegemist on üürniku poolt lepingu rikkumisega, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kaasneva kahju hüvitamist. Ehitise garantiiajal tekkivate selliste avariide, rikete ja puuduste lahendamisel, mida loetakse garantiipuudusteks ja mis ehitusgarantii säilimiseks kuuluvad likvideerimisele ehitustööde töövõtja poolt ning mille tõttu ei ole võimalik kinni pidada lepingu tüüptingimuste punktides 5.4-5.6 nimetatud tähtaegadest, rakendatakse tüüptingimuste punkti 5.7 järgmise erisusega: isegi juhul, kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, ei ole üürnikul õigust ehitise garantiiajal kõrvaldada puudust, riket või avariid ise või lasta kõrvaldada kolmandal isikul. Üürileandja on kohustatud teavitama üürnikku valduse üleandmisel ehitusgarantii olemasolust, ulatusest ja kestusest Muud kinnitused ja kokkulepped Juhul, kui üürilepingu kehtivuse ajal tehakse üürniku soovil üüripinnal parendustöid (lisa 6 alusel), mis hüvitatakse üürniku poolt kapitalikomponendi maksetena, sõlmivad pooled pärast igakordset parendustööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist 3 ( kolme ) kalendrikuu jooksul lisa 3 muudatuse, milles lepitakse kokku lisas 6 kirjeldatud viisil leitud kapitalikomponendi suurus (võttes arvesse üürileandja poolt tehtud parendustööde tegeliku maksumuse ), remonttööde komponendi suurus ning üüri- ja kõrvalteenuste tasud. Samaaegselt lepivad pooled vajadusel kokku kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtetes. Juhul kui käesolev leping lõpeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu ennetähtaegselt ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, kohustub üürnik 60 (kuuekümne) kalendripäeva jooksul üürileandja kirjaliku nõude saamisest arvates üürileandjale hüvitama järgmised kulud: parendustööde kapitalikomponendi põhiosa jääk kehtivas annuiteetmaksegraafikus (lepingu lisa 3 annuiteetmaksegraafik), mis arvestatakse käesoleva lepingu lõppemise kuupäeva seisuga, millest on lahutatud algselt kokku lepitud kapitali lõppväärtus ; sisustuse kapitalikomponendi põhiosa jääk (lepingu lisa 3 annuiteetmaksegraafik), mis arvestatakse käesoleva lepingu lõppemise kuupäeva seisuga, millest on lahutatud kapitali lõppväärtus; kolmandate isikutega lepingu täitmise eesmärgil sõlmitud lepingute (sh võõrkapitali kaasamiseks sõlmitud lepingute) ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad tegelikud kulud. Pooled on kokku leppinud , et kui üürileandja soovib võõrandada kinnistu, millel üüripind asub, siis lähtuvad pooled alljärgnevast: üürileandja teatab üürnikule üüripinna võõrandamise väljakuulutamise eeldatavast ajast vähemalt 4 ( neli ) kuud ette; üürileandja on üürniku vastaval nõudmisel enne kinnistu võõrandamist kohustatud kandma kinnistusraamatusse lepingu kohta võlaõigusseaduse § 324 kohase märke. Pooled on kokku leppinud, et pärast lepingu lõppemist on üürnik kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatusse lepingu kohta kantud märke (eritingimuste punkt 11. 3 ) kustutamiseks 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates üürileandja poolt lepingu lõppemise järel saadetud vastavasisulise kirjaliku taotluse kättesaamisest üürniku poolt. Pooled on kokku leppinud, et lepingu lisa 5 „H oone s isekorraeeskir i“ muutmise vajadusel esitab üürileandja üürnikule sellekohase teate. Juhul kui üürnik ei nõustu teates esitatud muudatusega, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite 30 (kolmekümne) päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse sisekorraeeskiri muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning sisekorraeeskirja muutmise kokkulepet ei sõlmita . Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest. Pooled on kokku leppinud, et kui käesoleva lepingu kehtivuse ajal lepivad Rahandusministeerium ja üürileandja kokku üldiselt üürilepingutele rakendatavates uutes tingimustes (nn vastavates mudelites sõltuvalt üüripinna sihtotstarbest, asukohast, üürnike arvust jms), vaatavad pooled lepingu tingimused üle ja vajadusel muudavad poolte kirjalikul kokkuleppel lepingu tingimusi lähtuvalt üürilepingutele rakendatavatest uutest tingimustest. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimus test, tüüptingimus test , lepingu lisadest ja lepingu muudatustest (s eal h ulgas lepingu s nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta). Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „ H oonestatud kinnisvara kasut u s lepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma allkirjastam a ta. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohald atakse määrusest tuleneva i d muudatus i lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse dokumentide st järgmises järjekor ras : eritingimused; lisad; tüüptingimused. Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra l epingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse hil jem allkirjastatud dokumendist. Pooled käsit a vad tüüptingimuste punktis 5. 3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on Eesti standardi EVS 807: 2024 „Kinnisvarakeskkonna korraldus ja korrashoid“ . Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse üüri muutmisel lisaks alapunktides 1 2 .1 – 1 2 . 4 esitatule ka Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutus lepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ sätestatust. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu lisad Üüripinna plaanid ja eksplikatsioon Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja t eenuste liigitus Üür ja kõrvalteenuste tasu Üüripi nna üleandmise-vastuvõtmise ak t koos seadmete ja sisustuse nimekirjaga ( koostatakse üüripinna üürnikule üleandmise kuupäeva seisuga ja allkirjastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul üüripinna üürnikule üleandmise kuupäevast ) Hoone sisekorraeeskiri Parendustööde teostamise kokkulepe Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Üürileandja Üürnik TÜÜP TINGIMUSED MÕISTED L epingus kasutatakse mõisteid alljärgnev as tähendus es : avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib tekita da olulist kahju tervisele või varale, s eal h ulgas keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses; hoone on kinnistul paikne v hoone , milles üürilepingu o saks olevad ruumid asuvad; isik on iga pooleks mitteolev isik; kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust ; kinnistu on eritingimuste s märgitud kinnistu(d); kõrvalteenused on üüripinna kasutamise ga ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üüri leping u alusel lisaks üüriteenustele ning mille maksumus ei sisaldu üüris ; kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks ; leping on poolte vahel sõlmitud üürileping , mis koosneb eritingimus test ja tüüptingimus test koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad; lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni ; p arendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on : üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine; üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude süsteemide uuendamine; üüripinna täiendava mugavus e , meeldivus e või ilu saavutamine ; uute tehnoloogiate kasutuselevõt mine üüripinnal, kuigi üüripind oleks sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta ; pool on üürileandja või üürnik; pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna ; puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, s eal h ulgas kokkulepetele või kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse puuduseks lepingu tähenduses; remonttöö on tegevus , millega taastatakse üüripinna või selle osa, s eal h ulgas konstruktsiooni de ning tehnosüsteemi de eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingu s kokku lepitud seisundile ; rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju . Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses ; tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja rahvuspüha ; vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada , ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjust u mist; üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu , millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks ; üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud e ritingimustes kirjeldatud kinnis tu , hoone ja/või selle osa ning j uhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega ; üüriteenused on üüripinna kasutamise ga ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üüri lepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris . ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja heakorrastatud. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korra l võivad p ooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus Üürnik tasub üürileandjale kasutus tasu üürileandja esitatud arve alusel , kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti . Arvel pea b olema eraldi näidatud üür i kogusumma ja kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule. K ui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenus t e tasu suurused alljärgnevalt: T arbimis mahtude m õõtmine toimub t arbimisteenuste ( elektrienergia, soojusenergia , vee- , kanalisatsiooni - ja kommunikatsiooni teenus ed ) korral vastavalt üüripinna ta rbimist mõõtvatele arvestitele , välja arvatud juhul, kui arvestid puuduvad . Tarbimis mahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud. Tarbimis mahtude p roportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis 3 .2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral , s eal h ulgas ühiskasutuses olevate pindade ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega seotud tarbimisteenuste korral . Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu , arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone üüritavast pinnast, s ee t ähendab , et üürniku kuluks hoone vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte. K õrvalteenuste tasud e suurused arvesta takse vastavalt tüüptingimuste punkti 3 .2.1 või 3 .2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele. Remonttööde maksumus sisaldub üüris , kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti : u latuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis ; k ui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, v älja a rvatud juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga . Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remont t ööde maksumus l epingus kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses. K ui üürnik soovib üüripinnal te h a p arendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku kohustuseks , ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks, lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5 . 8 – 5 . 1 4 sätestatust. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine , mille tulemusena täpsust atakse hoone üüritava pinna suurus t , siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna suurust hoones ja üüri na makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb te h a Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali arveldusarvele. Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise , kui pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused te eb üürnik. Lisaks tüüptingimuste punktis 3 . 7 sätestatule on ü ürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks , samuti omanikukohustuste täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel: Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta . I lma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega , sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Lisaks tüüptingimuste punktis 3 . 7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid tüüptingimuste punktis 3 . 8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad tegevused ise alljärgnevatel tingimustel: ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenus lepingute enne tähtaegse lõpetamise tõttu (n äiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3 . 10 ; ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest e tte teatanud vähemalt 30 päeva ja pooled ei ole kokku leppinud , et üüriteenust või kõrvalteenust osuta b üürileandja . Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3 . 10 ; ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta ; i lma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3 . 9 .1 ja 3 . 9 .2 nimetatud nõusoleku andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest , kui sellistest lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda: tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule ; halveneb või võib halveneda hoone seisund ; kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile andjale või teistele üürnikele . Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3 . 9 .1 ja 3 . 9 .2 nimetatud nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama. K ui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3 . 9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks, kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes ü ürniku valikul ühte varianti alljärgnevatest : Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule vastava teenuse maksumuse. T asu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüri teenust või kõrvalteenust osutas. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate teenuste ulatuses. Üüri või k õrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. K ui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste ( elektrienergia, soojusenergia, vee- , kanalisatsiooni - ja kommunikatsiooni teenus e ) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine Ü üri võib kokkulepi tud indeks i alusel muuta üks kord aastas kuni 3% , kui eritingimustes on selles kokku lepitud . Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse üüril epingu muid tingimusi , mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse . Indeks i alusel üüri muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3 .1 6 sätestatust . Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja lisa des kokkulepitu le järgmiselt : K ui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeks i alusel , lähtutakse tüüptingimuste punktis 3 .1 6 sätestatust. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud kõrvalteenus t e tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku , mille aluseks on andmed eel mise kalendriaasta üüripinna kulude ja järg mise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise . Fikseeritud kõrvalteenuste tasu korral ja j uhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitam i sele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel, juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti . K ui üürnik ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada t eatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. K ui üürnik esitab vastuväite , sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe . Kui pooled ei saavuta eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõr valteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3 .2 sätestatut. Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid . Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub järgmiselt: Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aasta n e protsentuaal n e muutus . T arbijahinna indeksi ks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks , mis sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe . K ui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri või kõrvalteenus t e tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeks i aastane muutus protsentides . Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeks i alusel muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule teate . Juhul kui üürnik leiab, et tea tes esitatu ei vasta lepingus kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite . Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Tea te ja vastuväi te esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimuste s . Pikema tähtaja ga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus üle vähemalt iga viie aasta järel. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel , s ealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja tervishoidu reguleerivaid õigusakte. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse, süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale , sealhulgas hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaam e, lippe, plakateid, logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktide s kehtestatud nõuetele . Üürile andja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigus aktidega. Üürniku paigaldatud r eklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui: üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust; üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab üürileandja kulutusi üüripinnale; üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega; üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud uue üüri või kõrval teenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise piirangute või muude tingimustega. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemise l ja sellel viibimise l hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse , v älja a rvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule , s ealhulgas tema töötajale , ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui : üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab tüüptingimuste punktist 4 .7 tulenevat kohustust ; üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas; üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemi seks esineb muu põhjendatud vajadus, mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid hiljem alt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, s ealhulgas hoone sisekorraeeskirjas. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku energiatarbimise, veet arbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellises s isus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud energia CO 2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisa tasu. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25 . oktoobri 201 2 . a direktiivist 201 2 / 27 /EL hoonete energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisa tasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe nõuete aluseks oleva id dokumente. ÜÜRIPINNA KORRASHOID Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis , arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5 . 3 – 5 .1 4 , eritingimustes ja lisa de s . Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte kohustuste jaotuse alusel. Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eriti ngimuste s sätestatud siht otstarbel kasutatav , ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul avariist teada saamisest arvates , ning te ge ma avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . K ui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel , s eal h ulgas r iigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde te ge miseks vajalike materjalide ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5 . 4 – 5 . 6 nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise tegevusplaani . Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist. Remonttööde ja p arendustööde tegemine Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisa kokkuleppeid. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida p arendustööde tegemises üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku p arendustööde mahu ja tähtajad . K ui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord. K ui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või p arendustöid üüripinna siht otstarbe lise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale . Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt ei ole käsit a tavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid õiguskaitsevahendeid. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või p arendustöid, on üürnikul õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde te ge miseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3 . 8 – 3 .1 2 sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitse vahendeid. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused, samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, v älja a rvatud juhul, kui üürnikul on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui ü ürnik annab üüripinna allkasutusse , vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule . Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda kasutatakse eritingimuste punkti s 3 s ätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse andmisest arvates. LOAD Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja koos kõlastused, arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandja le ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused ( sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti osuta b üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu. LEPINGU LÕPPEMINE Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel. Leping lõpeb järgmistel juhtudel: juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel; poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval; lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8 .3 toodud alustel; lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punkti s 8 .4 toodud alustel; seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette , järgnevatel juhtudel : üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa; üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saab üüripind oluliselt kahjust ada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest viivitamat a üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel , s ealhulgas r iigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu; üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates, v älja a rvatud tüüptingimuste punktis 6 .2 sätestatud juhul ; muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, järgnevatel juhtudel : üürnikul ei ole võimalik üüri pinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta; üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm; üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu lõppemist. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi . Üürnik peab ü üripin na enne tagastamis t heakorrasta ma ning vabasta ma talle ja isikutele kuuluvast varast. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab lepingu lahutamatu lisa. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9 .2 sätestatule , fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9 .3 nimetatud aktis ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise , tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. K ui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida. VASTUTUS Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest , kui pooled ei ole kokku leppinud teis i ti . Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingu järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega viivitatud iga päeva eest , kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8 .3 või 8 .4 alusel on poolel õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses . Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni. Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumise korral L epingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise v õi tervikuna kasutamise võimatus , siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumises t (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama , ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni. K ui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti all järgnevatest: 10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale tasumat a. 10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme) kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb on hilisem. Lisaks punktides 1 0 .11 ja 1 0 .12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui eritingim u ste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe kuu üüri ulatuses. TEADETE EDASTAMINE Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui n ee d on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku täpsema d tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta . Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VAIDLUSTE LAHENDAMINE Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust. KONFIDENTSIAALSUS Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel , s ealhulgas tüüptingimuste punktides 1 3 .2 ja 1 3 .5 nimetatud isikutel , olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda , ning mis tahes mu i d andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eelda ta valt õigustatud huvi. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele , pankadele , kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, v älja a rvatud osad, mis on märgitud a valiku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. Pooled kohustuvad rakenda ma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel kasutavad , ning tüüptingimuste punktis 1 3 .2 nimetatud isikud oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud , ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. MITMESUGUST Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, v älja a rvatud kinnistu võõrandamisel . Üürileandjal ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest , juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Kõik lepingu täiendused ja muudatused , s eal h ulgas lõpetami ne , tuleb koostada kirjalikus vormis. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist kirjaliku s vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on ne ed allkirj as tanud. F.R.Kreutzwaldi tn 5, Rakvere Riigimaja A korpus 01 korrus Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA Keskonnainvesteeringute Keskus SA Lääne-Viru Omavalitsuste Liit 47 NÕUPIDAMISE RUUM 1 47 Maa- ja Ruumiamet Maaelu Teadmuskeskus 48 KABINET 1 48 46 KABINET 1 46 Muinsuskaitseamet 44 Rahandusministeerium 49 KORIDOR 1 44 KABINET 1 49 Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus 45 KABINET 1 45 SERVER 1 50A Sotsiaalkindlustusamet 51 KABINET 50A 1 51 50 EESRUUM 1 50 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 37 36 38 TREPIKODA 43 KORIDOR 1 37 TUULEKODA TREPIKODA 1 38 1 36 1 43 Ühiskasutuses hoone pind Ühiskasutuses korruse pind 42 KABINET 1 42 35 KABINET Ühiskasutuses muu pind (hoone) (VIROL, TEHIK, 39 1 35 KORIDOR MKA, ERK, RAM, METK, EIS, KIK, SKA, MARU, 1 39 LABRIS, vakants) 41 KABINET 1 41 Ühiskasutuses muu pind (korrus) (MKA, RAM, METK, EIS, KIK, SKA, MARU, LABRIS) 34 KABINET 1 34 Tehnopind 40 KABINET 1 40 33 Vertikaalsete ühendusteede pind KABINET 1 33 28B Aktiivne vakantsus ELEKTRIKILP 1 28B 30A ABIRUUM 1 30A 30 28 ABIRUUM 32 1 30 TUULEKODA 28A 1 28 PUHKERUUM 1 32 ELEKTRIKILP 1 28A 29 TREPIKODA 28C 1 29 HOIURUUM 1 28C HOIURUUM 1 24 24 27 31 25 KABINET KABINET 1 31 1 27 20WC 22WC KABINET 1 25 1 20 1 22 23 KORIDOR 26 1 23 EESRUUM EESRUUM 1 21 EESRUUM 1 26 11 1 19 KORIDOR 1 11 19 21 KORIDOR 12 1 12 10 13 TUULEKODA EESRUUM 1 10 1 13 14 KABINET 1 14 18 17 16 KABINET NÕUPIDAMISE RUUM 15 KABINET 1 18 1 16 KABINET 1 17 1 15 1. Avariide, rikete ja puuduste edastamine tööpäevadel 8:00-1 7 :00 Riigi Kinnisvara AS klienditugi tel 605 0000 [email protected] Works.rkas.ee 2. Väljaspool tööaega edastatakse teated objekti haldurile (soovitavalt ainult avarii korral) Janar Vellak tel +372 55 601 906 [email protected] Asendajad: Illar Heinsalu, kinnisvarahaldur [email protected] tel +372 5344 9946 Margo Merirand, ida piirkonnajuht [email protected] tel +372 518 4978 3. Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta, on õigus kutsuda välja järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted Vesi ja kanalisatsioon Comfort AE AS Avariitelefon: +372 513 0333 Küte Elekter Ventilatsioon ja jahutus Nõrkvoolusüsteemid (ATS, valve, jne) Hansavalve OÜ Avariitelefon: +372 666 0555 Heakord Stell Eesti AS Telefon: +372 337 2780 3553460 914400 F. R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond ASK \* MERGEFORMAT 0 0 F. R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond ASK \* MERGEFORMAT