Arvamuse edastamine

Saatja: "Mari Kalbin - SOM" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: FW: Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Kuupäev: 2025-06-19 20:19 From: Ilona Säde - MKM <[email protected]> Sent: Wednesday, June 18, 2025 12:57 PM To: Lii Pärg - SOM <[email protected]>; Mari Kalbin - SOM <[email protected]> Cc: Ingrid Erm-Eks - MKM <[email protected]>; Reine Hindrekus-Koppel - MKM <[email protected]>; Kirsti Melesk- MKM <[email protected]> Subject: Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Tere Edastasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kooskõlastame eelnõu järgmise märkusega, millele ka juba väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel tähelepanu juhtisime: PS § 12 lg 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse, mida piiratakse siis, kui sarnases olukorras olevaid isikuid koheldakse erinevalt. Seletuskirjas on märgitud, et kehtiv seadus ei toeta piisavalt paindlikke lahendusi nende töötajate puhul, kelle töövõime on ajutiselt vähenenud, kuid kes on valmis naasma tööle osalise koormusega või töötama kergendatud tingimustel. Eelnõus kavandatud muudatusega võimaldatakse töötajal pärast 30 päeva haiguslehel olemist teha haiguslehe alusel terviseseisundile vastavat tööd. Seega antud muudatuse korral jäävad regulatsiooni alt välja inimesed, kes viibivad haiguslehel kuni 30 päeva, kuid kes oleksid samuti võimelised ka varem tegema kergema või osakoormusega tööd. Leiame, et eelnõu seletuskirjas ei ole piisavalt selgitatud, millistel põhjustel nimetatud kahte gruppi kuuluvaid inimesi koheldakse erinevalt. Muudatusega võib kaasneda ka käitumuslik mõju ja risk, et inimene haiguslehelt väljatuleku asemel kasutab võimalust olla pikemalt haiguslehel, töötada näiteks osakoormusega ja saada täistöötasu (arvestades veel asjaolu, et töötajale tuleb haiguslehe ajal töötamise korral maksta 50% keskmisest töötasust, millise arvutamisel lähevad arvesse ka ühekordsed suuremad tasud). See omakorda seab tööandjad kehvemasse olukorda ja võib süvendada tööjõupuudust. Töötamise võimalus 61. haiguspäevast loodi 2024. aastast ning seda on kasutanud kõigest 0,6% potentsiaalsest sihtrühmast. Üheks põhjuseks võib ilmselt pidada inimeste vähest teadlikust. Sotsiaalministeerium küll hindab eelnimetatud riskide tõenäosust väikeseks, kuid kui kasvab inimeste teadlikkus haiguslehe ajal töötamise võimalusest, siis võib ka inimeste käitumine muutuda. Seega on süsteemis juba toimunud ja lisaks toimumas olulised muudatused. Senise muudatuse rakendamise aeg on olnud lühike ja töötamise võimalust kasutanute arv väike, seega ei ole võimalik hinnata, kas paindlikum töötamise võimalus on täitnud oma eesmärke. Samuti ei saa piisava usaldusväärsusega prognoosida inimeste edasist käitumist, mistõttu leiame, et tulevikus on kindlasti vajalik läbi viia mõjude järelhindamine, hindamaks vajadust süsteemi muutmiseks. Parimate soovidega Ilona Säde õigusnõunik Tööhõive osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 5667 4014 <mailto:[email protected]> [email protected] <https://www.mkm.ee> www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn