Kohtulahendi edastamine

5-23-5 RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 5-23-5 Otsuse kuupäev 22. mai 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Julia Laffranque ja Urmas Volens Kohtuasi Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 52 lõike 1 punkti 4 põhiseaduspärasuse kontroll Menetluse alus Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2023. a otsus asjas nr 1-07-8640 Menetlusosalised ja menetlusse kaasatud isikud Justiitsminister Õiguskantsler Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing Ekspert Y Kinnipeetav X Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tunnistada, et Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ kuni 7. aprillini 2023 kehtinud redaktsiooni § 52 lõike 1 punkt 4 oli põhiseadusega vastuolus. 2. Asendada kinnipeetava ja eksperdi nimed avaldatavas kohtuotsuses tähemärkidega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohus vabastas 20. septembri 2022. a määrusega kohtuasjas nr 1-07-8640 X-i (kinnipeetav) tingimisi temale mõistetud vangistuse kandmisest. 2. Prokuratuur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotles määruse tühistamist, kinnipeetava retsidiivsusriski hindamiseks kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi läbiviimist ning kinnipeetava vabastamise kohta uue otsustuse tegemist. 3. Tartu Ringkonnakohus määras 9. novembril 2022 kinnipeetava retsidiivsusriski hindamiseks ekspertiisi, mille tegi psühholoog Y (ekspert). 4. Ekspertiis valmis 23. jaanuaril 2023. Ekspert taotles ekspertiisi eest osaühingule Mõttelennuk 2400 euro tasumist. Taotluse kohaselt kulus ekspertiisi tegemiseks aega 48 tundi ja eksperdi tunnitasuks on 50 eurot. 5. Ringkonnakohus rahuldas 20. veebruari 2023. a määrusega eksperdi taotluse, määras ekspertiisi tasuks 2400 eurot, jättis selle riigi kanda ja kohustas viimast eelnimetatud tasu osaühingule Mõttelennuk ära maksma. 6. Ringkonnakohus tunnistas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (määruse nr 322) § 52 lõike 1 punkti 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ning edastas määruse  Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. 7. Vabariigi Valitsus muutis 31. märtsi 2023. a määruse nr 41 „Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ muutmine“ punktiga 11 määruse nr 322 § 52 sõnastust ning jättis § 52 lõike 1 punkti 4 määrusest välja. Muudatus jõustus 8. aprillil 2023. TARTU RINGKONNAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED 8. Tehtud ekspertiis on kohtupsühholoogiaekspertiis määruse nr 322 § 52 lõike 1 punkti 4 mõttes. Selle sätte kohaselt on ekspertiisi tasu 125 eurot. Sellisel juhul kujuneks eksperdi töö tunnihinnaks 2,6 eurot (125 jagatuna 48-ga). See oleks vähem kui ekspertiisi tegemise ajal kehtinud riiklik töötasu alammäär (Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2021. a määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 3,86 eurot) ehk vähem, kui seda võimaldab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 178 lõike 2 teine lause, mille kohaselt ei või eksperdile makstav tunnitasu olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust. Kehtivas õiguses ei ole ka muud alust, mis võimaldaks maksta eksperdile tasu kõrgema määra alusel. Seega ei ole määruse nr 322 § 52 lõike 1 punkt 4 vastavuses KrMS § 178 lõikega 2 ega ka sama seaduse § 178 lõikega 5, mis on määruse nr 322 volitusnormiks. Seetõttu on vaidlusalune norm vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lõike 1 esimesest lausest tuleneva seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt peab määrus olema seadustega kooskõlas. MENETLUSOSALISTE JA MENETLUSSE KAASATUD ISIKUTE ARVAMUSED 9. Justiitsminister märkis, et tulenevalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. novembri 2022. a otsusest asjas nr 5-22-3/17 ning vajadusest kaotada ebavõrdsus kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertide tasude vahel, valmistas Justiitsministeerium ette määruse nr 322 muudatused, mis jõustusid 8. aprillil 2023. Kehtivas õiguskorras vaidlusalust sätet enam ei ole. 10. Õiguskantsler on seisukohal, et määruse nr 322 § 52 lõike 1 punkt 4 on vastuolus PS §‑ga 3 ja § 87 punktiga 6, kuna Vabariigi Valitsus ületas määrust kehtestades kriminaalmenetluse seadustikuga antud volituse piire. Kõnesoleva määruse volitusnorm on KrMS § 178 lõige 5, mille alusel kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega kannatanule, tunnistajale, tõlgile, eksperdile ja asjatundjale makstava tasu suuruse ning maksmise korra. Seejuures on täitevvõimu määratava tasu suurusele seatud raamid KrMS § 178 lõikega 2, mille kohaselt ei või eksperdile või asjatundjale makstav tunnitasu olla väiksem kui töösuhtes olevale isikule maksta lubatud vähim tunnitasu (tunnipalga alammäär) ega ületada seda rohkem kui 50 korda. Seega ei vasta kõnesoleva määruse § 52 lõike 1 punkt 4 volitusnormile ega ole kooskõlas PS § 3 lõikest 1 tuleneva seaduslikkuse põhimõttega. Samuti on vaidlusalune säte vastuolus PS § 15 lõikega 1, kuna liiga väikese ekspertiisitasuga ei pruugi leida pädevat ja kvalifitseeritud eksperti. Sedavõrd väike ekspertiisitasu piirab ebaproportsionaalselt ka ettevõtlusvabadust PS § 31 mõttes. 11. Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühingu arvates oli vaidlusalune säte selle kehtivuse ajal põhiseadusega vastuolus. Ekspertiisi tegemise ajakulu ja seda mõjutavad asjaolud ei ole ennustatavad ning selguvad ekspertiisi tegemise käigus. Nii määruse nr 322 eelmine kui ka 8. aprillil 2023 jõustunud redaktsioon ei arvesta erialaorganisatsioonide korduvalt esitatud ettepanekuid ekspertiisidega seotud probleemide leevendamiseks, eeskätt ekspertiiside kvaliteedi tagamiseks. Ekspertiisi kvaliteedi tagaks see, kui eksperdi töö oleks kõrgemalt tasustatud. 12. Ekspert Y on seisukohal, et määruse nr 322 § 52 lõike 1 punkt 4 on põhiseadusega vastuolus. See säte kohtleb eksperti tasu maksmisel ebaõiglaselt, kuna ei võta arvesse töö keerukust ega tööle kulunud aega. Eksperdile makstava tasu suurus on kehtestatud meelevaldselt ja on oluliselt väiksem sarnase spetsialisti tunnitasust. Eksperditööd tehakse põhitöö kõrvalt, mistõttu peaks see olema tasustatud valdkonnas üldiselt kehtivast töötasust kõrgemalt. 13. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut teatas, et ei anna arvamust, kuna põhikohtuasi teda ei puuduta. 14. Kinnipeetav põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamust ei avaldanud. PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE 15. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ kuni 7. aprillini 2023 (k.a) kehtinud redaktsiooni § 52 lõike 1 punkt 4 sätestas: „(1) Kohtupsühhiaatriaekspertiiside ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiiside tasud on järgmised: [---] 4) kohtupsühholoogiaekspertiis – 125 eurot.“ KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 16. Riigikohtu praktikast tulenevalt on konkreetse normikontrolli menetluses asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk mille põhiseadusele mittevastavuse ja kehtetuse korral peaks kohus otsustama asja teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (nt Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15; 30. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-5-13, punkt 19; 15. märtsi 2022. a otsus asjas nr 5-19-29/38, punkt 49). 17. Määruse nr 322 § 52 lõike 1 punkt 4 sätestas kohtupsühholoogiaekspertiisi tegemise eest ekspertidele makstava tasu suuruse. Praegusel juhul on vaidlusalune norm kolleegiumi hinnangul asjassepuutuv. Põhikohtuasjas tehti süüdistatavale retsidiivsusekspertiis, mida ringkonnakohus käsitas kohtupsühholoogiaekspertiisina. Seetõttu tuli ringkonnakohtul lahendada küsimus eksperdile makstava tasu suurusest. Vaidlusalust normi oleks pidanud kohtuasjas kohaldama ning normi põhiseaduspärasuse ja kehtivuse korral oleks tulnud teha teistsuguse resolutsiooniga kohtuotsus kui selle kehtetuse korral. 18. PS § 3 lõike 1 esimesest lausest tuleneva seaduslikkuse põhimõtte kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Samasisuline nõue Vabariigi Valitsuse määruse puhul tuleneb PS § 87 punktist 6. Seaduslikkuse põhimõtte osaks on seaduse reservatsiooni põhimõte, mille kohaselt peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja ning seadusandja pädevuses oleva küsimuse delegeerimine täitevvõimule ja täitevvõimu sekkumine põhiõigustesse on lubatud üksnes seaduses sätestatud ja põhiseadusega kooskõlas oleva volitusnormi alusel. Seega on PS § 3 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt määrus põhiseadusega vastuolus juhul, kui see on antud põhiseadusvastase volitusnormi alusel, ilma volitusnormita või ei ole volitusnormiga kooskõlas (Riigikohtu üldkogu 18. mai 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-116-09, punkt 24; 26. juuni 2014. a määrus asjas nr 3-2-1-153-13, punkt 69; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. mai 2015. a otsus asjas nr 3-4-1-55-14, punktid 46 ja 47; 17. detsembri 2019. a otsus asjas nr 5-19-40/36, punkt 36). 19. Määrus nr 322 on kriminaalmenetlust puudutavas osas kehtestatud KrMS § 178 lõike 5 alusel. KrMS § 178 lõike 5 punkti 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega kannatanule, tunnistajale, tõlgile, eksperdile ja asjatundjale makstava tasu suuruse ning maksmise korra. Seda volitusnormi konkretiseerib KrMS § 178 lõige 2, mis näeb ette, et tõlgile, eksperdile ja asjatundjale makstakse kohustuste täitmise eest tasu (välja arvatud juhul, kui nad täitsid oma kohustusi ametialase ülesandena), mis ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatust ega ületada seda rohkem kui 50 korda. 20. Eelnevast tulenevalt oli määruse nr 322 § 52 lõike 1 punkt 4 seadusega kooskõlas üksnes juhul, kui see tagas, et eksperdile makstava tunnitasu määr ei jääks allapoole töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust. Põhikohtuasjas otsustati eksperdile tasu maksmine 2023. a tehtud ekspertiisi eest. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2023. a tunnitasu alammäär 4,3 eurot. 21. Määruse vaidlusaluse sätte kohaselt oli eksperdile kohtupsühholoogia ekspertiisi tegemise eest makstava tasu suurus 125 eurot. Määrus nr 322 ega muud õigusaktid selle tasu suurendamise võimalust ette ei näinud. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tegi ekspert ekspertiisiakti koostamiseks 48 tundi tööd ning eksperdi tunnitasu oleks määrusest tulenevalt olnud seega 2,6 eurot (125 : 48). 22. Määrusega nr 322 kehtestatud ekspertide tasustamise kord ei taganud seega põhikohtuasjas, et eksperdi tunnitasu määr ei jää allapoole töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasu. Vaidlusalune norm on põhiseadusvastane vastuolu tõttu KrMS § 178 lõikega 2, mistõttu ei hinda kolleegium selle põhiseaduspärasust muus osas (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. novembri 2022. a otsus asjas nr 5-22-3/17, punktid 22–26). 23. Tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lõike 1 punktile 5, tunnistab kolleegium, et määruse nr 322 kuni 7. aprillini 2023 (k.a) kehtinud redaktsiooni § 52 lõike 1 punkt 4 oli põhiseadusega vastuolus. (allkirjastatud digitaalselt)