Teie 21.04.2023 nr 5-23-25
Riigikohus
Meie 16.05.2023 nr 10-3/2944
[email protected]
Arvamuse edastamine
Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 31.03.2023. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-22-109
põhiseadusega vastuolus olevaks politsei ja piirivalve seaduse § 114 lg 3 p 3 osas, milles see ei
võimalda politseiteenistuses oleval inimesel minna väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt
olukorras, kus politseiametnik oli politseiteenistuse seaduse alusel 1. juuliks 2007 omandanud
vähemalt 20 aastat politseiteenistuse staaži, ja ta asus pärast 1.07.2007, kuid enne 1.01.2010
piirivalveteenistusse ning jätkas pärast Politseiameti ja Piirivalveameti ühendamist alates 1.01.2010
kuni 50-aastaseks saamiseni politseiametnikuna politseiteenistuses.
Riigikohus küsis mh justiitsministri arvamust ülal viidatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas.
I Asjaolud ja menetluse käik
Isik esitas Sotsiaalkindlustusametile avalduse väljateenitud aastate pensioni määramiseks PPVS §
114 lg 3 alusel. Sotsiaalkindlustusamet jättis taotluse rahuldamata viidates sellele, et isik ei vasta
kõikidele PPVS § 114 lg 3 nimetatud tingimustele (Sotsiaalkindlustusameti otsuses oli mh märgitud,
et isikul ei olnud 1. juuliks 2007 omandatud piirivalveteenistuse staaži, sest ta töötas
politseiametnikuna kuni 14.10.2007) ja tema suhtes tuleb kohaldada PPVS § 114 lg 1, mille kohaselt
tekib õigus väljateenitud aastate pensionile 55-aastaselt (mitte 50-aastaselt nagu PPVS § 114 lg 3
alusel).
Isik pöördus halduskohtusse kaebusega Sotsiaalkindlustusameti otsuse tühistamiseks. Tallinna
Halduskohus jättis 26.05.2022 otsusega kaebuse rahuldamata muuhulgas leides, et õiguspärase
ootuse põhimõtet ei ole rikutud. Kaebaja taotles apellatsioonikaebuses halduskohtu otsuse tühistamist
ja kaebuse rahuldamist. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas kõnealuse PPVSi sätte põhiseadusega
vastuolus olevaks.
II Taotluse lubatavus
Põhiseaduse § 15 lg 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 kohaselt on
konkreetse normikontrolli taotlus lubatav juhul, kui norm, mille põhiseaduspärasuse kontrolli
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtult taotletakse, on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Normi
asjassepuutuvuse hindamisel peab lähtuma sellest, kas see kuulub kohtuasjas kohaldamisele või
mitte.1 Norm peab seejuures olema kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. 2 Norm on
otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusvastasuse korral
otsustama teisiti kui normi põhiseaduspärasuse korral.3
PPVS § 114 lg 3 p 3 võib pidada asjassepuutuvaks sätteks otsustamaks, kas kaebajal on tekkinud
õigus minna väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt või mitte. Seega sätte põhiseadusvastasuse
korral peaks kohus otsustama teisiti kui sätte põhiseaduspärasuse korral ning sellest sõltub kaebaja
väljateenitud pensionile mineku aeg.
1
RKPJKo 2.12.2002, 3-4-1-11-02, p 13
2
RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-20, p 10
3
RKPJKo 2.12.2002, 3-4-1-11-02, p 15
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
III Vaidlusalune säte
PPVS § 114. Käesoleva seaduse §-de 1111–1113 rakendamine piirivalveteenistuse seaduse
alusel teenistuses olnud ametnike suhtes
(3) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tekib 50-aastaselt õigus
politseiametnikul:
1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses;
2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel nimetatud ametikohale politseiametnikuna ja
3) kellel oli 2007. aasta 1. juuliks vähemalt 20-aastane piirivalveteenistuse staaž või vähemalt 25-
aastane üldine pensionistaaž, millest piirivalveteenistuse staaži oli vähemalt 12 aastat ja kuus kuud.
IV Põhiseaduspärasuse analüüs
A. Formaalne põhiseaduspärasus
Põhiõigusi piirav õigustloov akt on formaalselt põhiseaduspärane, kui ta vastab pädevus-, menetlus-
ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele. 4
Vaidlusalune säte vastab formaalse põhiseaduspärasuse nõuetele.
B. Materiaalne põhiseaduspärasus
Tallinna Ringkonnakohus leidis 31.03.2023. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-22-109, et PPVS § §
114 lg 3 p 3 on vastuolus põhiseadusega osas, milles see ei võimalda politseiteenistuses oleval
inimesel minna väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt olukorras, kus politseiametnik oli
politseiteenistuse seaduse alusel 1. juuliks 2007 omandanud vähemalt 20 aastat politseiteenistuse
staaži, ja ta asus pärast 1.07.2007, kuid enne 1.01.2010 piirivalveteenistusse ning jätkas pärast
Politseiameti ja Piirivalveameti ühendamist alates 1.01.2010 kuni 50-aastaseks saamiseni
politseiametnikuna politseiteenistuses. Kohus leidis, et rikutud on võrdsuspõhiõigust ning selle
õigustamiseks ei esine ühtegi mõistlikku põhjust.
Õiguspärase ootuse põhimõte tuleneb PS §-st 10. Selle järgi on igaühel õigus tegutseda mõistlikus
ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Õiguspärase ootuse kaitse peab tagama õiguste ja
vabaduste moonutamatu realiseerimise (PS § 11 teine lause). Õigusi ja vabadusi on võimalik
täisväärtuslikult kasutada vaid siis, kui isik ei pea kartma, et riik rakendab ettenägematuid ebasoodsaid
tagajärgi. Seejuures eeldab oma õiguste realiseerimine ehk isikule seadusega antud õiguste ja
vabaduste kasutamine tegutsemist õigusnormile tuginedes, selle kehtima jäämisele lootes. Riigi
sõnamurdmisega saab olla tegemist siis, kui isik on oma tegevusega täitnud eeldused, millest
tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes soodsa regulatsiooni kohaldamisele, kuid riik kehtestab
sellest hoolimata tema suhtes uue, vähem soodsa regulatsiooni. 5
Antud juhul ei saanud kaebajal olla õiguspärast ootust, et pensionile mineku tingimused jäävad
selliseks, nagu olid siis, kui ta teenistusse asus. Kaebaja asus politseikooli 1. septembrist 1990 ja
alates 1. märtsist 1991 oli ta teenistuses politseiametnikuna. PolTS jõustus 14.05.1998 ja § 211 nägi
tol ajal ette, et politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50-
aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku
ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku
ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. PPVS jõustus 1.01.2010 ja nägi
ette politseiametnike väljateenitud aastate pensioni, kui isik on 55 a ja tal on vähemalt 20 a
politseiteenistuse staaži. Seega juba 2010 ei olnud enam ette nähtud 50-aastaselt õigust minna välja
teenitud aastate pensionile. Lisaks, kaebaja ei olnud ainult politseiteenistuses, vaid vahepeal ka
piirivalveteenistuses.
PVTS – jõustus 1.07.2007 ning nägi ette väljateenitud aastate pensioni piirivalveametnikele.
4
RKPJK 13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 8
5
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9.12.2013. a otsus asjas nr 3-4-1-27-13, p 50
2
PVTS § 50. Väljateenitud aastate pension
(1) Piirivalveametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane piirivalveteenistuse staaž või vähemalt 25-
aastane üldine pensionistaaž, millest piirivalveteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat ja 6 kuud,
tekib 55-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile.
PVTS § 86. Piirivalveametniku pensioni saamise õigus
(1) Piirivalveametnikul, kes on käesoleva seaduse jõustumisel piirivalveteenistuses ja kes on
käesoleva seaduse jõustumise ajaks välja teeninud käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud
väljateenitud aastate pensioni saamiseks nõutava piirivalveteenistuse staaži, tekib 50-aastaselt
õigus käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud väljateenitud aastate pensionile.
Seega 1.07.2007 kehtestatud politseistaaži arvestamine piirivalveteenistuse staaži hulka kehtis vaid
isikutele, kes olid seaduse jõustumise ajal piirivalveteenistuses. Kaebaja ei olnud 1.07.2007
piirivalveteenistuses, vaid oli sel ajal politseiametnik ning asus piirivalveametnikuna teenistusse alates
1.08.2010. Seega ei saanud kaebaja eeldada, et staaži arvestamise säte talle kohaldub. PVTS § 50
nägi üldsättena ette, et piirivalveametnikel on 55-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile.
PPVS § 86 kehtestas erisuse PVTSi jõustumisel (1.07.2007) teenistuses olevatele isikutele, sest
piirivalveametnike üldine väljateenitud aastate pensionile mineku vanuseks oli 55 eluaastat.
PPVSi jõustumisel sätestati sama põhimõte § 114 lõikes 3. Vaatamata sellele, et sättes ei ole
sõnaselgelt välja toodud, et isik pidi 1.07.2007 seisuga olema piirivalveteenistuses, siis
Sotsiaalministeerium on oma selgitustes viidanud sellele, et erisus sooviti säilitada.
Sotsiaalministeerium on põhjendusena toonud välja selle, et eesmärgiks oli senine olukord säilitada
ja mitte luua juurde isikute gruppe, kellel tekiks väljateenitud pensionile õigus 50-aastaselt. Teisalt ei
soovitud ka rikkuda politseinike õiguspärast ootust, kui nende pensionile jäämise aeg oleks
võrdsustatud piirivalvurite omaga ehk tõstetud 55. eluaastani. Seega reformi tegemisel hoiduti
politseiametnike pensioniea tõstmisest ja samas riigi raha kasutamise säästlikkust silmas pidades on
mõistetav riigi otsus reformi käigus mitte suurendada 50-aastaselt pensionile minevate isikute ringi.
Soodustingimustel määratud pensionide reform oli vajalik selleks, et põhjused, miks kunagi sellised
eripensionid loodi, ei olnud enam asjakohased ning kogu eripensionide süsteem vaadati üle,
puudutades lisaks politsei- ja piirivalveametnikele ka teisi eriteenistujaid. Eripensionisüsteemi
muutmine lähtudes riigi raha säästlikust kasutamisest on sobiv eesmärk õigustamaks põhiõiguste
riivet. Võib asuda seisukohale, et ükskõik milliseid muudatusi pensionisüsteemis teha ehk kuhu
tõmmata piir seaduses seatavate tingimuste osas (nii ajaliselt kui ka sisuliselt), võib see osasid
pensionisaajaid mõjutada negatiivselt ja tuua kaasa ebavõrdset kohtlemist. Riive eesmärgi legitiimsus
sõltub riivatava põhiõiguse reservatsioonist. PS § 12 lõikega 1 tagatud võrdsuspõhiõiguse kohta on
Riigikohtu üldkogu märkinud, et see on piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel 6.
Võrdselt tuleb kohelda võrreldavaid isikutegruppe.
Kui võrrelda PPVS § 114 lg 3 ja § 117 lg 1 nimetatud politseiametnikke, kellele on nähtud ette
väljateenitud aastate pensionile jäämine 50-aastaselt, siis ühel grupil (kes olid PPVSi jõustumise ajal
piirivalveteenistuses), on täiendav tingimus ehk et isikul pidi olema 2007. aasta 1. juuliks vähemalt 20-
aastane piirivalveteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest
piirivalveteenistuse staaži oli vähemalt 12 aastat ja kuus kuud. Samas on need grupid erinevad selle
poolest, et ühes grupis olevad isikud on olnud (järjest) politseiteenistuses, teine grupp liikus
politseiteenistuse ja piirivalveteenistuse vahel. Seega ei ole tegemist võrreldavate isikutegruppidega.
Tegemist oli reformiga, mille käigus analüüsiti erinevaid võimalusi pensioniea osas ning seadusandja
otsustas küsimuse lahendada täna kehtival kujul. Riigikogul on ametipensionide süsteemi
kujundamisel avar otsustusruum.7
V Justiitsministri arvamus
Tulenevalt eelnevast olen seisukohal, et politsei ja piirivalve seaduse § 114 lg 3 p 3 osas, milles see
ei võimalda politseiteenistuses oleval inimesel minna väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt
6
7.07.2011. a otsus asjas nr 3-4-1-12-10, p 31
7
Otsus 3-4-1-1-15, p 58
3
olukorras, kus politseiametnik oli politseiteenistuse seaduse alusel 1. juuliks 2007 omandanud
vähemalt 20 aastat politseiteenistuse staaži, ja ta asus pärast 1.07.2007, kuid enne 1.01.2010
piirivalveteenistusse ning jätkas pärast Politseiameti ja Piirivalveameti ühendamist alates 1.01.2010
kuni 50-aastaseks saamiseni politseiametnikuna politseiteenistuses, on kooskõlas põhiseadusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Laanet
justiitsminister
Monika Tappo 620 8184
[email protected]
4