Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25278000752

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 13.04.2026, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Helen Puks Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 25278000752 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p-d 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxx xxxxx Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 25278000752, milles xxxxxx xxxxx-t kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema: - 2021. aasta suvel kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval ja kohas lõunasel ajal kasutas füüsilist vägivalda enda tütre xxxxx xxxxxxx-a suhtes, mis seisnes selles, et xxxxxx xxxxx võttis kahe käega xxxxx xxxxxxx-a vasakust küünarvarrest kinni ja tiris xxxxx xxxxxxx-a, et ta tuleks autost välja. Xxxxx xxxxxxx tundis xxxxxx xxxxx tegevuse tagajärjel valu ning talle tekkis vasaku käe peale punetus. - 2022. aasta kevadel kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval xxxxx maakonnas xxxxx linnas xxxxxxxxx xx-xx kella 8.30 paiku kasutas füüsilist vägivalda enda tütre xxxxx xxxxxxx-a suhtes, mis seisnes selles, et xxxxxx xxxxx võttis ühe käega xxxxx xxxxxxx-a vasaku käe randme juurest kinni ja tõmbas xxxxx xxxxxxx-a hooga vastu seina. Xxxxx xxxxxxx lõi xxxxxx xxxxxd tegevuse tagajärjel selja vastu seina ära ja tundis valu. - 2025. aasta jaanuaris või veebruaris kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval xxxxx maakonnas xxxxx linnas xxxxxxxxx xx-xx kella 8.30 paiku kasutas füüsilist vägivalda enda tütre xxxxx xxxxxxx-a suhtes, mis seisnes selles, et xxxxxx xxxxx võttis voodis pikali olnud xxxxx xxxxxxx-l mõlemast käest kinni ja tiris xxxxx xxxxxxx-a, et ta tõuseks voodist püsti. Xxxxx xxxxxxx tundis xxxxxx xxxxx tegevuse tagajärjel valu ning talle tekkis mõlema käe peale punetus. - 2025. aasta septembri alguses kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval xxxxx maakonnas xxxxx linnas xxxxxxxxx xx-xx kella 8.30 paiku kasutas füüsilist vägivalda enda tütre xxxxx xxxxxxx-a suhtes, mis seisnes selles, et xxxxxx xxxxx viskas xxxxx xxxxxxx-a JÄNKSI tarretise täidetud pakendiga näkku silmade vahele. Xxxxx xxxxxxx tundis xxxxxx xxxxx tegevuse tagajärjel valu. - 2025. aasta septembri alguses kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval xxxxx maakonnas xxxxx linnas xxxxxxxxx xx-xx kella 8.30 paiku kaustas füüsilist vägivalda enda tütre xxxxx xxxxxxx-a suhtes, mis seisnes selles, et xxxxxx xxxxx võttis xxxxx xxxxxxx-a juustest kinni ja tiris xxxxx xxxxxxx-a juukseidpidi voodist välja. Xxxxx xxxxxxx tundis xxxxxx xxxxx tegevuse tagajärjel valu. Kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud, et xxxxxx xxxxx-l ja xxxxxx xxxxxxxx-l on kolm ühist tütart – xxxxx xxxxxxx, xxxxx xxxxxxx ja xxxxx xxxxxxx. Xxxxx xxxxxxx ja xxxxx xxxxxxx elavad koos xxxxxx xxxxx-ga xxxxx linnas aadressil xxxxxxxxx xx-xx, kuid külastavad ka aeg ajalt ema uue elukaaslase xxxxxx xxxxx-i maamaja. Täisealine xxxxx xxxxxxx elab eraldi xxxxxx. Xxxxxx xxxxx ja xxxxx xxxxxxx-a suhted on konfliktsed ning tülitsetakse sageli, peamiselt seoses xxxxx xxxxxxx-a probleemidega koolis käimise osas. 1(4) Xxxxx xxxxxxx on oma ülekuulamisel avaldanud, et 2021 aasta suvel ei tahtnud ta minna ema ja tema elukaaslasega metsa jalutama ning ema võttis temalt kahe käega vasakust küünarvarrest kinni ja tiris. Autos oli ka ema elukaaslase tütar, kes samuti ei soovinud jalutama minna ning temal lubas isa autosse jääda, aga ema xxxxx-l ei lubanud. Tirimisest oli valus, ta hakkas nutma ning käele tekkis punane jälg. 2022 aasta kevadel ütles ta emale et ta ei julge kooli minna ning nuttis, mille peale ema hakkas karjuma, võttis ühe käega vasaku käe randme juurest kinni ja tõmbas ta hooga vastu seina. Ta lõi oma selja vastu seina ära ning see oli valus. 2025 aasta alguses talvel ei suutnud voodist püsti tõusta kuna ei tahtnud kooli minna, ema xxxxxx võttis mõlemast käest kinni ja tiris voodist püsti. 2025 aasta septembri alguses hommikul kella 8.30 paiku viskas ema teda JÄNKSI tarretise pakendiga, mis tegi haiget. 2025 aasta septembri alguses ei tahtnud ta kooli minna, kuna tegemist oli uue kooliga. Kuna tema magamisase on põrandal, siis tüli käigus haaras ema tal juustest kinni ja tiris xxxxx voodist välja. xxxxx sõnul tekivad neil emaga tülid sellest, et ta ei taha kooli minna, kuna tema sõbrad räägivad temast taga. xxxxx sõnul on ta püüdnud emale sellest rääkida aga ema ei kuula teda. xxxxx ema xxxxxx xxxxx on tunnistanud, et ta on xxxxx-t tutistanud. Lisaks nähtub kriminaalasjas kogutud materjalidest, et xxxxxx xxxxx tõstab sageli laste peale häält, karjub ja pahandab lastega, sest ei tule üksi probleemide lahendamisega toime. Kriminaalmenetluse käigus on xxxxxx xxxxx kuulatud 29.01.2026 üle kahtlustatavana KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt, millise kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3). Kriminaalasja materjalid saabusid 12.02.2026 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223 lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KarS §-des 202-2052 sätestatud alustel ja korras. KrMS § 202 lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama sätte lg 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. KrMS § 202 kohaldamine eeldab, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused - süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKKo 3-1-1-84-10, p 34). KrMS § 202 alusel kriminaalasja lõpetamise määrus ei rajane samasugusel tõenduslikul baasil ja õiguslikul analüüsil kui süüdimõistev kohtuotsus ega ole sellega samastatav. KrMS § 202 on kohaldatav juba siis, kui tõendikogum võimaldab põhjendatud kahtlustust selles, et isik on toime pannud teise astme kuriteo, tema süü ei saa tõenäoliselt osutuda suureks, menetluse jätkamiseks ei ole avalikku huvi, isik on menetluse lõpetamisega nõus ning vähemalt on asunud heastama tekitatud kahju ja võtnud kohustuse menetluskulude tasumiseks (RKKKo 1-17-3615, p 21). Käesoleval juhul leiab prokuratuur, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on selged ja võttes arvesse xxxxxx xxxxx isikut ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, siis puudub prokuratuuri hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetlus kuulub KarS § 202 alusel lõpetamisele. KarS § 202 alusel süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on prokuröri kaalutlusotsus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada 2(4) kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04, p 16). Süü hindamisel võetakse arvesse isiku enda suhtumist toimepandusse ning ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Samuti tekitatud kahju liiki ja suurust. Xxxxxx xxxxx sõnul on ta xxxxx xxxxxxx-a käitumise pärast läinud endast välja. Laste heaolu spetsialistile on xxxxxx xxxxx tunnistanud, et ta ei tule üksi probleemide lahendamisega toime ning vajab tuge. Xxxxxx xxxxx on teinud samme xxxxx xxxxxxxx-ga suhete parandamiseks, muutes xxxxx sissekirjutuse xxxxxxx-e, et oleks võimalik pereteraapias käia. Xxxxxx xxxxx on kaks korda pereteraapias käinud, kuid teisel korral xxxxx xxxxxxx kohale ei tulnud. Ka on käinud xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx-ga koos vaimse tervise õe juures, üksi laps seal ei käi. Xxxxxx xxxxx on 29.01.2026 kinnitanud, et xxxxx xxxxxxxx-ga enam konflikte tekkinud ei ole, laps saab ravi ja on muutunud rahulikmaks. 2026. aasta veebruari keskpaigus on xxxxxx xxxxx helistanud ise laste heaolu spetsialistile ja andnud teada, et xxxxx xxxxxxxx-l on jätkuvalt probleeme koolis käimisega ja ravimite võtmisega. Xxxxx xxxxxxx oli ka kodust ära jooksnud, kuid õhtul tagasi tulnud. Tegemist ei ole olnud ettekavatsetud kuritegudega, vaid nendeni viis asjaolude kokkulangemine, sh raskused lapse kooliprobleemide lahendamisega. Kuritegudega ei ole kaasnenud raskeid tagajärgi. Kehaline väärkohtlemine ei ole olnud sedavõrd intensiivne, et oleks põhjustanud kannatanu vajaduse abi järele. Karistusregistri andmetel ei ole xxxxxx xxxxxx-t kriminaalkorras karistatud, samuti puuduvad tal väärteokaristused ning tema suhtes pole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlustel lõpetatud. Eeltoodust tulenevalt on alust arvata, et xxxxxx xxxxxx on aru saanud oma tegude keelatusest ja teinud vajalikud järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalmenetlust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Seega on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld-ja eripreventiivseid eesmärke võimalik käesoleval juhul saavutada ilma xxxxxx xxxxxx-t kriminaalvastutusele võtmata. Kriminaalasjas puudub ka avalik menetlushuvi. Avalikust menetlushuvist saab üldiselt rääkida siis, kui kriminaalasjas on isiku süü suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Avalik menetlushuvi on üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toimepandud elusfääris, mille vastu peab olema avalikkusel eriline usaldus või ka kui kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Käesoleval juhul ei nähtu asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada viiteid kuriteole elusfääris, mille vastu peaks olema avalikkusel eriline usaldus. Samuti ei saa pidada kannatanu, s.o alaealise lapse seisukohalt ainsaks ja efektiivseimaks õiguskaitsevahendiks ema kriminaalkorras karistamist. Tekkinud konfliktis on oluline ema ja lapse nõustamine, millega nad mõlemad ka varasemalt nõustunud on. Eripreventiivsetest vajadustest menetluse jätkamiseks saab rääkida juhul, kui isiku kriminaalasja lõpetamine ja isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Arvestades, et xxxxxx xxxxxx on varasemalt käitunud õiguskuulekalt ning ka kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud materjalidest nähtub, et xxxxxx xxxxxx poolt vägivaldset käitumist rohkem esinenud ei ole, puudub vajadus menetlust jätkata. Kahtlustatav xxxxxx xxxxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale KrMS § 202 lg 2 p-s 7 sätestatud kohustuse osaleda vaimse tervise teenusel. Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. 3(4) Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25278000752 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: 2.1. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel on xxxxxx xxxxxx kohustatud 6 (kuue) kuu jooksul, s.o ajavahemikul 13.04.2026-13.10.2026, osalema vaimse tervise teenusel. Teenusele suunamise rahastuse, kuni 5 korra eest, tagab xxxxx Linnavalitsus. Selleks tuleb xxxxxx xxxxxx-l võtta määruse allkirjastamisest 10 (kümne) tööpäeva jooksul ühendust xxxxx Linnavalitsuse laste heaolu spetsialistiga. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei kustutata xxxxxx xxxxxx andmeid 7. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saata: xxxxx xxxxxxxx-le ja tema seaduslikule esindajale xxxxxx xxxxxxxx-le. Xxxxxx xxxxxx-le on kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 13.04.2026 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris üle antud. Teadmiseks: xxxxx Linnavalitsuse laste heaolu spetsialist. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Helen Puks Kaitsjat menetlustoimingu juurde ei soovi. Kinnitan, et mulle on lõpetamise määrust selgitatud ja mõistan täielikult selle sisu ja tagajärgi. Olen kohustustega nõus. Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud. Xxxxxx xxxxxx 4(4)