Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25267000246

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 23.04.2026, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Keili Tiirik Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 25267000246 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 263 lg 1 p 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik xxx) Kuriteo toimepanemise aeg: 14.09.2025 Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud kahtlustus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 14.09.2025.a kella 16:43 ajal viibides avalikus kohas Pärnumaal Pärnu linnas XXX ja XXX ristmikul sõiduteel teise asjasse mittepuutuva isiku juuresolekul lõi XXX ühel korral rusikas vasaku käega vastu paremat näopoolt ning seejärel rusikas parema käega vastu vasakut näopoolt. Teo tagajärjel tundis XXX füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse – ninaluumurd. Pärast seda pöördus XXX oma sõidukisse Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX, mille oli peatanud ülekäiguraja juures risti teega ning tagurdas otsa XXX kuuluvale sõidukile Mazda 3 registreerimismärgiga XXX. Oma tegevusega tekitas XXX kannatanule varalise kahju ja põgenes sündmuskohalt. Lisaks häiris XXX oma sellise käitumisega kõrvalise asjasse mitte puutuvate isikute rahu ja ohustas turvatunnet. KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja kuriteoga tekitatud kahju heastamisele kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi läbimine või muu asjakohase kohustuse täitmine. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda järgmistel motiividel. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on toime pannud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi sätestatud kuriteo, mille näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusseadustikus sätestatu kohaselt ei ole viidatud kuriteo eest ette nähtud vangistuse alammäära. Karistusraamistiku ulatuse seadmisega annab seadusandja hinnangu sellele, kui kaalukas on koosseisu täitmise korral õigushüve rikkumine ja kui intensiivset karistusõiguslikku sekkumist on rikkumise korral vajalik rakendada. Et seadusandja on sätestanud laiaulatuslikud karistusraamid antud süüteol, annab see signaali, et vägivallaga toime pandud kuriteod võivad olla oma olemuselt ja intensiivsuselt väga erinevad. Antud juhtumi puhul ei oleks teoreetiliselt välistatud, et kõne alla võiks tulla ka rahalise karistuse kohaldamine, mis on leebem sanktsioonivorm. Isegi kui möönda, et antud süüteo eest oleks karistusena vajalik kohaldada vangistust, oleks see tõenäoliselt tingimuslik. Nendel kaalutlustel on võimalik teha järeldus, et kahtlustatava süü ei ole nii suure kaaluga mis õigustaks tema suhtes kohtulikku karistamist. XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Kriminaalmenetluses tuvastatu kohaselt on XXX tegevuse näol tegemist eelkõige valede konfliktilahenduse meetodite valimisega ning vajakajäämistega stressijuhtimises, mitte kuritegeliku käitumismustriga, mis on saanud isikule elustiiliks. Seda näitlikustab ka asjaolu, et tegemist on isikuga, kellel puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused, samuti ei ole tema suhtes varem kriminaalmenetlust lõpetatud KrMS § 202 või § 2031 alusel. Seetõttu pärast kriminaaltoimikuga tutvumist on prokurör jõudnud seisukohale, et antud juhul ei peaks kahtlustatava poolt toimepandu vältimatult päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Lisaks menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul, kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused ning ta ei jätka kuritegude toimepanemist. XXX kahtlustatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, mis on toime pandud vägivallaga. Seejuures viibis kõnesoleva intsidendi juures ka kaks kannatanu alaealist last, millisel juhul avalik menetlushuvi on üldjuhul olemas. Siiski nähtub antud kriminaalasjas kogutud tõenditest, et vägivald ei ole osa XXX elustiilist, vaid tegu oli toime pandud hetke kõrgendatud emotsioonide ajel. Olgugi et konflikti nägid pealt kaks alaealist last, siis oli see juhuslik ning ei riiva olulisel määral alaealiste huve. Arvestades, et kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete rakendamiseta, ei teeniks tema kriminaalkorras karistamine eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Samuti on prokuröri arvates kriminaalmenetluse lõpetamine ühes kohustuste määramisega vajalik ja eesmärgipärane ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole ilmselgelt mõõdukas. Lisaks eeltoodule on XXX käinud kannatanu ees vabandamas ja on väljendanud kahetsust toimepandud teo eest. 16.04.2026.a hüvitas XXX kannatanule varalise kahju summas 570,91 eurot ja mittevaralise kahju summas 2000 eurot. Eeltoodu viitab sellele, et XXX on toime pandud teo tagajärgi mõistnud ja võtnud selles osas vastutuse. Füüsilise vägivalla kasutamine teiste inimeste suhtes, veel enam avalikus ruumis ja alaealiste laste juuresolekul, on küll äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav tegevus, kuid antud juhul on prokuröri hinnangul XXX edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest märkimisväärselt tõhusam meede isiku suunamine psühholoogi vastuvõtule, mille käigus on võimalus õppida, kuidas edaspidises elus ette tulla võivates konfliktsituatsioonides toime tulla viisil, mis ei hõlmaks vägivalla kasutamist. Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS § 202 lg 2, 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25267000246 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1. pöördub hiljemalt 04.05.2026 enda poolt valitud psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule ning teatab pöördumisest prokuratuurile e-posti teel ([email protected]); 2.2 Tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 357,12 eurot. Makse korraldus lisalehel. Kohustuste täitmise tähtaeg on 20.09.2026. Kui isik ei täida määratud tähtaegade jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: puuduvad 6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu summas 357,12 eurot tuleb kahtlustataval tasuda tähtajalise kohustusena kriminaalmenetluse lõpetamisel. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule XXX, kannatanu lepingulisele esindaja XXX. Kahtlustatava kaitsjale Rünno Roosmaale ning kahtlustatavale XXX on määruse koopia kätte antud prokuratuuris. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Keili Tiirik abiprokurör Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustuse. Saan aru, et eelpool loetletud tingimuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetluse käesolevas kriminaalasjas uuendamisele. Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus: (nimi, allkiri, kuupäev) kaitsja Rünno Roosmaa