Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 22.12.2022, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 19267001064 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 345 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 23.10.2019 Kriminaalasjas nr 19267001064 alustati 11.12.2019 kriminaalmenetlust KarS § 213 lg 1 tunnustel. XXX on esitatud kahtlustus KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt tema eesmärgiga vormistada sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga XXX enda nimele, esitas 23.10.2019 Tallinna mnt 76 Pärnu linnas asuvas Maanteeameti Pärnu Büroos sõiduki omanikuvahetuse vormistamisel teadvalt võltsitud sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga XXX müügilepingu, mille kohaselt muus XXX 17.10.2019 sõiduauto XXX. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna isiku süü ei ole suur. XXX esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 345 lg 1 eest ei näe karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni maksimummääraks on kuni kolmeaastane vangistus. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et 1/4 kahtlustatava süü oleks piisavalt suur, et õigustada tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav ei ole oma süülise tegevusega kahju tekitanud. Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. XXX ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning samuti puuduvad kehtivad väärteokaristused isiku suhtes. Prokurör märgib, et kahtlustatavale etteheidetava teo toimepanemisest on möödunud üle kolme aasta ning prokuratuuri andmetel ei ole tema suhtes hetkel käimas ühtegi muud kriminaalmenetlust. Seega ei ole kuritegude toimepanemine tema elustiiliks. Kahtlustatavale etteheidetava süüteo puhul on tegemist ühekordse teoaktiga. Ka karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes XXX käitumises puuduvad. Kuigi XXX ei ole kahtlustatavana ütlusi andes tegu tunnistanud, on XXX käesolevaks hetkeks oma teo õigusvastasusest aru saanud ning nõustunud hüvitama menetluskulud summas 282 eurot ning tasuma 100 eurot riigituludesse. Kahtlustatava puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3. Viidatud juhis ei näe ette avalikku menetlushuvi KarS §-s 345 sätestatud kuriteo puhul. Avalik menetlushuvi on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus, või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Selliste juhtudega käesoleval juhul tegemist ei ole. Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXX etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ning vastavalt sellele arusaamisele käituda ja hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Prokuröri hinnangul saab KrMS § 202 sätestatud kohustustega suunata XXX õiguskuulekusele. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse 2/4 jätkamiseks XXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib kriminaalmenetluse lõpetada. Seoses menetluse lõpetamisel XXX kohustuste määramisega, märgib prokurör, et käesoleval juhul leiduvad alused eelviidatud Riigi peaprokuröri juhise punktis 2.4 sätestatust kõrvale kaldumiseks. Arvestades, et isik teenib u 800 eurot kuus, millest juba 200 eurot kulub bensiinikuludele (tööl käimiseks), u 400 laenukulu ning isikul on üks ülalpeetav, on prokuröri arvates asjakohaseks määrata isikule kohustusteks tasuda menetluskulud (ekspertiisitasu) summas 282 eurot ning tasuda 100 eurot riigituludesse. Lähtudes toimepandud kuriteo asjaoludest, süü suurusest ja isiku varalisest seisundist, on põhjendatud vähendada riigituludesse maksmise kohustust summani 100 eurot. Kuna isik töötab täistööajaga, ei pea prokurör eeltoodut arvestades otstarbekaks määrata isikule üldkasulikutöö tegemise kohustust. Prokurör leiab, et kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale ning tema allutamisega kriminaalmenetlusele, on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19267001064 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kohustada XXX: - maksma riigi tuludesse 100 eurot. Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 22.05.2023 (k.a). - tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 282 eurot. Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 22.05.2023 (k.a). 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: käekirjaekspertiisi kulud summas 282 eurot /tl 73/. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXX ja kannatanule XXX. 8. Kannatanul on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Õhtu põik 5, Pärnu. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Hanna Varik abiprokurör 3/4 Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega nõus:____________________________________________________ 4/4 Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 19.12.2022, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 19267001064 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 213 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 23.10.2019; 26.10.2019 Kriminaalasjas nr 19267001064 alustati 11.12.2019 kriminaalmenetlust KarS § 213 lg 1 tunnustel. XXX kahtlustatakse KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema pärast XXX surma 21.10.2019 kasutas XXX SEB Pank pangakaarti nr 5374 8374 5565 0095, millega võttis 23.10.2019 kell 13.06 Pärnu linnas Karja 6 asuvast pangaautomaadist välja 500 eurot ning 26.10.2019 kell 13.22 Pärnu linnas Lai 11 asuvast pangautomaadist välja 120 eurot, sisestades sularahaautomaatides ebaseaduslikult PIN-koodi varalise kasu saamise eesmärgil, millega tekitas XXX seaduslikule pärijale XXX varalist kahju kokku summas 620 eurot. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna isiku süü ei ole suur. XXX esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 213 lg 1 eest ei näe karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni maksimummääraks on kuni kolmeaastane vangistus. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et 1/4 kahtlustatava süü oleks piisavalt suur, et õigustada tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav on oma süülise tegevusega tekitanud kannatanule XXX varalist kahju summas 620 eurot. Kahtlustatav oli ülekuulamisel nõus tema suhtes esitatud kahtlustusega ja tunnistas oma tegu. Kahtlustatav on nõus kannatanule kahju hüvitama ning määruse koostamise hetkeks on kahtlustatav hüvitanud kannatanule 310 eurot, ehk pool kannatanu esitatud hagist. Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. XXX ei ole varem kriminaalkorras ega ka väärteokorras karistatud. Prokurör märgib, et kahtlustatavale etteheidetava teo toimepanemisest on möödunud üle kolme aasta ning prokuratuuri andmetel ei ole tema suhtes hetkel käimas uut kriminaalmenetlust. Seega ei ole kuritegude toimepanemine tema elustiiliks. Kahtlustatavale etteheidetava süüteo puhul on tegemist ühekordse teoaktiga. Ka karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes XXX käitumises puuduvad. Isiku süü suuruse hindamisel tuleb veel arvesse võtta, et XXX on oma tegu tunnistanud ja selle kohta ütlusi andnud. Samuti tuleb arvestada XXX raske isikliku olukorraga. Nimelt tuleneb kahtlustatava ütlustest, et elukaaslase surma järgselt oli XXX endast väljas, tarvitas alkoholi ning muretses ka majanduslikus mõttes üksi hakkama saamise üle, mistõttu tundis ta tol hetkel moraalset õigust XXX raha kasutada, kuna neil oli ühine rahakott ja koos tasuti igapäevaelu kulutuste eest. Seega pani XXX teo toime raske isikliku olukorra mõjul. Käesolevaks hetkeks on XXX oma tegude õigusvastasusest aru saanud ning nõustunud kannatanule tema poolt tekitatud kahju hüvitama. Eeltoodut arvesse võttes leiab prokurör, et kahtlustatava süü ei ole antud kuriteoepisoodide puhul suur. Kahtlustatava puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.7 avaliku menetlushuvi juhul, kui KarS § 213 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tekitatud kahju ületab olulise kahju määra, mis KarS § 121 p 1 järgi on 4000 eurot. Käesoleval juhul olulise kahju tekkimist möönda ei saa. Avalik menetlushuvi on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus, või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Selliste juhtudega käesoleval juhul tegemist ei ole. Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXX etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka 2/4 muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ning vastavalt sellele arusaamisele käituda ja hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Prokuröri hinnangul saab KrMS § 202 sätestatud kohustusega suunata XXX õiguskuulekusele. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks XXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib kriminaalmenetluse lõpetada. Arvestades, et isik teenib miinimumpalka, on kannatanule tekitatud kahju hüvitamise kohustus koos kriminaalmenetlusele allutamisega prokuröri arvates piisavad XXX poolt toimepandud tegude suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks. kuivõrd kahtlustatav on hüvitanud pool ehk 310 eurot kannatanule tekitatud varalisest kahjust ja on nõustunud hüvitama ülejäänud kahju 5 kuu jooksul, siis lähtudes toimepandud kuriteo asjaoludest, süü suurusest, isiku raskest isiklikust olukorras ja varalisest seisundist, jätta määramata kahtlustatavale kohustus tasuda kindel summa riigituludesse või kohustus sooritada 60 tundi ühiskondlikku tööd. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19267001064 menetlus XXX osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama kuriteoga tekitatud kahju kokku summas 310 eurot (kannatanu on esitanud hagi summas 620 eurot XXX suhtes ning kahtlustatav XXX on pool summast ehk 310 eurot hüvitanud) kannatanu XXX SEB pank arveldusarvele nr EE781010010492127018. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 5 (viis) kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o viimane täitmise tähtpäev on 19.05.2023 (k.a). Prokuratuurile esitada tasumist tõendavad dokumendid e-postile [email protected] või aadressile Õhtu põik 5, Pärnu. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: võetakse seisukoht lõpliku menetlusotsuse tegemisel. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXX ja kannatanule XXX. 8. Kannatanul on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Õhtu põik 5, Pärnu. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. 3/4  Hanna Varik abiprokurör Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega nõus:____________________________________________________ 4/4