Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 02.12.2022, Kuressaare Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Rainer Amur Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22274000229 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 29.09.2022 Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur alustas 29.09.2022 KarS § 121 lg 1 tunnustel menetlust selle kohta, et 29.09.2022 kell 13:40 ajal Kuressaare linnas XXX asuva maja juures lõi XXX ühel korral rusikaga XXX valu tekitavalt vasaku kõrva piirkonda. 14.10.2022 esitati XXX kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema lõi 29.09.2022 kell 13:40 ajal Kuressaare linnas XXX maja juures ühel korral rusikaga XXX valu tekitavalt vasaku kõrva piirkonda, millest tekkis kannatanul peavalu ja vasaku kõrva põrutus koos väliskõrval 0,5 cm läbimõõduga paikneva hematoomiga. XXX pani tahtlikult toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise so KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu XXX ja tunnistaja XXX ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga (helifail ja kaks videofaili sündmusest) ning Kuressaare haigla SA digiloo haigusjuhtumitega on tõendatud XXX poolt KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Ka kahtlustatavana ülekuulamisel on XXX end talle etteheidetavas kuriteos süüdi tunnistanud. 21.10.2022 esitas prokuratuur Pärnu Maakohtule põhiseaduse § 26 ja KrMS § 141¹ lõigete 1-3 alusel taotluse kahtlustatava XXX suhtes kriminaalasja menetlemise ajaks ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks kannatanu XXX kaitseks. 01.11.2022 Pärnu Maakohus rahuldas prokuratuuri taotluse ning keelas kahtlustataval XXX kuni kriminaalmenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni: − läheneda XXX elukohale lähemale kui 100 meetrit; − läheneda XXX avalikes kohtades lähemale kui 20 meetrit ja temaga seal suhelda. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokuratuur järeldusele, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö tegemine, ettenähtud ravile allumine, narkootiliste või psühhotroopsete ainete või alkoholi mitte tarbimine, osalemine sotsiaalprogrammis või muu asjakohase kohustuse täitmine. KrMS § 202 lg 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mida kahtlustatavale ette heidetakse, on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on tegemist kuriteokoosseisuga, mille puhul on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel ka prokuratuuril. Kahtlustatava süü ei ole prokuratuuri hinnangul käesolevas kriminaalasjas piisavalt suur välistamaks oportuniteedi kohaldamist. Kahtlemata on toime pandud õigusvastane tegu, kuid süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta just käesoleva sündmuse konkreetseid asjaolusid. Nimelt on kahtlustatav kannatanu elukaaslase XXX eksabikaasa ja nende ühise lapse isa. 2022 aastal XXX ja XXX abielu lahutati ning sellest on alguse saanud poolte konfliktsed erimeelsused nii vara jagamisel kui ühise lapse asjade üle otsustamisel. Pooltevahelistesse tülidesse on sekkunud nii politsei kui Saaremaa Vallavalitsuse ametnikud. XXX ja XXX osalesid perelepitusteenusel, kuid esimene lepitus tulemust ei andnud. Saaremaa Vallavalituse lastekaitsespetsialisti ettepanekul lapsevanemate omavaheline otsene suhtlus katkestati ja tehti ettepanek kasutada tugiisikut lapse üleandmisel. Tugiisik võtab ühelt vanemalt lapse ja viib teise vanema kätte, mille eesmärgiks oleks lapsevanemate omavaheliste kontaktide vältimine. Samuti koostas Saaremaa Vallavalitsuse lastekaitseteenistuse juht 05.07.2022 XXX ja XXX ettekirjutus-hoiatuse, kus mh kohustati osapooli käituma lapse juuresolekul teise lapsevanema uue elukaaslasega rahumeelselt. Nimetatud ettepaneku ja hoiatuse eiramine XXX poolt viiski 29.09.2022 asetleidnud füüsilise kontaktini kannatanuga. Prokuratuur, olles tutvunud kogu informatsiooniga, mis andmebaasidest ja toimikust nähtub XXX ja XXX suhtes, siis paistab välja, et XXX pole lahkuminekust ja XXX üle saanud ning eriti häirib teda asjaolu, et XXXon uus elukaaslane XXX. See ei anna XXX rahu ning sellel põhjusel ta käitubki agressiivselt nii XXX kui XXX suhtes. Tegemist on psühholoogilise probleemiga, mida ei suuda lahendada ükski kriminaalkaristus, mistõttu ei ole käesoleval ajal ka alust kriminaalasja saata kohtusse XXX karistamiseks, kuid seda probleemi on võimalik lahendada ilma karistusjärelmiteta KrMS § 202 alusel määratavate kohustustega. Kõige selle keskmes on XXX ja XXX laps, keda vanemate selline tülitsemine ilmselgelt kahjustab ning vanemad peavad olema suutelised oma erimeelsused kõrvale panema ning lapse huvidest lähtudes eluga edasi liikuma. Karistusregistri andmetel ei ole kahtlustatavat varem kriminaalkorras karistatud. Prokuratuuri infosüsteemide kontrollimisel ei ole kahtlustatav peale viimast kahtlustuse esitamist uusi kuritegusid toime pannud. Samuti ei ole kahtlustatava suhtes enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole XXX karistamine vältimatult vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega so kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et kahtlustataval on ilmselt vihaprobleem ja oskamatus praeguses elukorralduses ettetulnud murede ja probleemidega hakkama saada. Elus toimuvate muutustega kohanemiseks, osapoolte pingete leevendamiseks ja konfliktide lahendamiseks võib olla abi nõustaja teenusest, mida saab kahtlustatavale kohustuseks panna. Kahtlustatav võtab vabatahtlikult kohustuseks hüvitada ära ka menetluskulud. Lisaks eelpooltoodud kohustustele ei tohiks kahtlustatav toime panna ka uusi teise inimese tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Käesoleval ajal on XXX suhtes kohaldatud ajutine lähenemiskeeld, mis kehtib kuni kriminaalasja lahendamiseni. Kuna kannatanu kardab endiselt, et kahtlustatav võib teda tülitama tulla, mis prokuratuuri hinnangul on ka asjakohane, sest käesoleva taotluse ja ajutise lähenemiskeelu kohaldamise vahel on lühike periood, mille jooksul üldiselt inimesed veel oma probleemidest jagu ei saa, siis on prokuratuuri hinnangul võimalik jätkata XXX suhtes lähenemiskeelu kohaldamist ka kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel lõpetamisega kaasneva kohustusena KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel, millega XXX ise on nõus. Prokuratuuri hinnangul sellised kohustused kogumis on piisavad mõjutamaks XXX uusi kuritegusid tulevikus mitte toime panema. XXX on selgitatud, et KrMS § 202 lg 7 kohaselt uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 järgi, ei täida talle pandud kohustusi. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 3 ja 7 ning § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22274000229 menetlus. 1. Kohustada XXX (ik XXX): 2.1 tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 211,20 eurot (KrMS § 202 lg 2 p 1). Kohustuse täitmise tähtaeg on 02.06.2023. 2.2 läbima vaimse tervise-, kriisi- ja kogemusnõustamine, milleks võtta ühendust Eneseteadvus OÜ nõustaja XXX (tel: XXX, e-mail: [email protected], FB: Eneseteadvus või skype: Eneseteadvus), leppides nõustajaga kokku nõustamise tegevuskava. Nõustamine toimub vastavalt nõustaja ettekirjutustele ja tegevuskavale, nii telefoni teel kui nõustajaga kohtudes. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel. Omaalgatuslik nõustamisest loobumine loetakse käesoleva kohustuse rikkumiseks. Prokuratuurile esitada nõustamise läbimist kinnitavad dokumendid e-posti teel: [email protected] (KrMS § 202 lg 2 p 7). Kohustuse täitmise tähtaeg on 02.06.2023. 2.3 mitte toime panema teise inimese tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist (KrMS § 202 lg 2 p 7). Kohustuse täitmise tähtaeg on 02.06.2023. 2.4 järgima lähenemiskeeldu kannatanu suhtes 1 (üks) aasta jooksul, mille kohaselt ei tohi XXX läheneda XXX elukohale lähemale kui 100 meetrit; läheneda XXX avalikes kohtades lähemale kui 20 meetrit ja temaga seal suhelda ja suhelda XXX erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti, teiste isikute kaudu (KrMS § 202 lg 2 p 7). Kohustuse täitmise tähtaeg on 02.12.2023. 2. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole. 3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde Häirekeskuse kõnesalvestis (pakend 1) ja XXX poolt edastatud helifail ja kaks videofaili (pakend 2), mis asuvad kahel DVD-plaadil kriminaaltoimikus ümbrikutes tl 14 ja tl 17. 4. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei ole.  5. Kriminaalmenetluse kulud: 211,20 eurot (vt punkt 2.1). 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXX ja kannatanule XXX ning Eesti Haigekassale. 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lossi 4a, Kuressaare. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab; 8. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Rainer Amur (allkirjastatud digitaalselt) Olen punktis 2 nimetatud kohustustega nõus: XXX Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud: 02.12.2022 (allkirjastatud digitaalselt) XXX NB! Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel. Käesoleva kohustuse täitmine ei välista teo tagajärjel kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu, mh on Eesti Haigekassal õigus välja nõuda haigekassa poolt hüvitatud kannatanute ravikindlustushüvitised.