Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 17.11.2022, Kuressaare Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Rainer Amur Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22274000066 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 25.02.2022 Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnas alustati menetlust 04.04.2022 KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel selles, et XXX 25.02.2022 ajavahemikul kell 07.00 – 07.45 tungis Kuressaare linnas Pikk XXX korteris tüli käigus kallale oma endisele, kuid veel samas korteris elavale ning ühiseid elamiskulusid jagavale elukaaslasele XXX, ähvardas tal hambad sisse lüüa ja lükkas XXX voodile selili ning pigistas ühe käega tugevalt tema vasakut käsivart ja teise käega tiris juustest, tekitades XXX nii füüsilist valu kui tervisekahjustused – hematoomid käsivarrele. XXX pani tahtlikult toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes so KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu XXX ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga (helisalvestis sündmusest) ja fotodega kannatanu vigastustest on tõendatud XXX poolt KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Ka kahtlustatavana ülekuulamisel on XXX muuhulgas möönnud, et ta haaras kannatanu käest kinni ning pigistas seda täiest jõust ning haaras ka kannatanu juustest. Prokuratuuri hinnangul kuigi XXX ja XXX olid 25.02.2022 seisuga ametlikult lahku läinud, siis lähisuhe ja selle mõjud veel kestsid kuriteo toimepanemise ajal edasi, kuna nad elasid endiselt samas elukohas, jagasid elukohaga seotud kulutusi ning magasid isegi 25.02.2022 samas voodis. Seega on ka kuriteo kvalifikatsioon KarS § 121 lg 2 p 2 järgi õige. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokuratuur järeldusele, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö tegemine, ettenähtud ravile allumine, narkootiliste või psühhotroopsete ainete või alkoholi mitte tarbimine, osalemine sotsiaalprogrammis või muu asjakohase kohustuse täitmine. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mida kahtlustatavale ette heidetakse, on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on tegemist kuriteokoosseisuga, mille puhul on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel. Kahtlustatava süü ei ole prokuratuuri hinnangul käesolevas kriminaalasjas käesoleval ajal enam suur. Kahtlustatav ja kannatanu on täielikult lahku läinud ning elavad erinevatel aadressidel. Prokuratuurile teadaolevalt on kannatanu ja kahtlustatav lahendanud ära kõik neid ühendanud rahalised küsimused ning kahtlustatav on alates 13.04.2020 õhtust kinni pidanud talle määratud ajutise lähenemiskeelu tingimustest. Mõlemad osapooled on oma eluga edasi läinud. Lähisuhe kannatanu ja kahtlustatava vahel kestis vaid mõned kuud, mille jooksul kannatanu ei sattunud kahtlustatava mõju alla, vaid suutis iseseisvalt ja vabatahtlikult olukordadele reageerida, pöördudes politsei poole kui kahtlustatav tema suhtes vägivalda tarvitas. Tegemist oli võrdsete inimeste tülitsemise tulemusel vallandunud vägivallaaktiga, mille kordumise oht käesoleval ajal on minimaalne. Lähisuhtevägivalla kuritegude puhul on täheldatud kahte liiki kannatanuid. Ühel juhul on kannatanu kahtlustatava hirmutamise ja pideva vägivalla all hoidmise tulemusel muudetud kahtlustatavast täielikult sõltuvaks selliselt, et kannatanul puudub julgus, tahtmine ja oskus abi otsida ning iseseisvalt otsustada. Sellises olukorras ei ole prokuratuuri hinnangul võimalik menetlust lõpetada oportuniteedi ega lepitusega. Teisel juhul on kannatanu ja kahtlustatav kogu lähisuhte ajal võrdses positsioonis ning puudub kahtlustatava poolt kannatanu allasurumine ja temast sõltuvaks muutmine. Sellises olukorras, kus osapooled on olenemata toimunud vägivallast, võrdses positsioonis, saab prokuratuuri hinnangul menetlust oportuniteedi ja lepitusega lõpetada. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu iseseisev ja otsustusvõimeline naisterahvas, kes teavitas vägivallast politseid, taotles lähenemiskeelu kohaldamist ning andis kahtlustatava suhtes avameelselt ütlusi. Seega on antud juhul tegemist lähisuhtevägivalla kergema vormiga, mis iga hinna eest ei pea lõppema kohtuliku karistamisega, vaid võib laheneda ka oportuniteediga. Kui hinnata konkreetselt kahtlustatava tegu so käest pigistamist ning juustest tirimist, siis see on küll tahtlik vägivallategu, kuid siiski vägivalla kergem vorm, mis mõjutab oluliselt ka kahtlustatava süü suurust. Kahtlustataval on neli kehtivat väärteokaristust, kuid kui neid täpsemalt vaadata, siis need on toime pandud ajavahemikul 25.06.2011-26.08.2012 so 10 aastat tagasi, mis ilmselt on karistusregistris käesoleval ajal ekslikult. Ühtegi kehtivat kriminaalkaristust kahtlustataval ei ole. Prokuratuuri infosüsteemide kontrollimisel ei ole kahtlustatav uusi kuritegusid toime pannud ka peale nimetatud kuriteoepisoodi, millest võib järeldada, et vägivaldne käitumine ei ole isikule eluviisiks ning kahtlustatav on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Sellele viitab ka see, et prokuratuurile teadaolevalt on kahtlustatav juba enne menetluse lõpplahendust iseseisvalt analüüsinud oma käitumist ning pöördunud psühholoogi vastuvõtule, et tegeleda oma viha juhtimise probleemidega. Samuti ei ole kahtlustatava suhtes enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole XXX karistamine vältimatult vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega so kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et kahtlustataval on ilmselt vihaprobleem, mille lahendamine on võimalik psühholoogi abiga, mida saab kahtlustatavale kohustuseks panna. Kahtlustatav võtab vabatahtlikult kohustuseks hüvitada ära ka menetluskulud. Lisaks eelpooltoodud kohustustele motiveerib kahtlustatavat tulevikus paremini käituma ka võõraste inimeste aitamine, mida võimaldab talle pandud kohustus, mille kohaselt peab ta toetama MTÜ-d Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu. 10.05.2022 tegi prokuratuur kohtule taotluse KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlus lõpetada. Kohus tegi 12.05.2022 kohtumääruse, millega lõpetas XXX suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel ning määras järgmised kohustused, mille täitmise tähtaeg oli 5 kuud: 1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada XXX tasuma kriminaalmenetluse kulud 64,80 eurot. 2. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada XXX maksma 300 eurot sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu kontole nr EE931010220047924016. 3. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada XXX pöörduma vihaprobleemiga psühholoogi/psühhiaatri vastuvõtule ning esitama selle kohta tõendi prokuratuurile aadressile [email protected]. 4. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada XXX järgima VÕS § 1055 lg 1 alusel kohtu poolt kehtestatud lähenemiskeeldu kannatanu suhtes, mille kohaselt ei tohi XXX viibida XXX elukohas aadressil XXX, Kuressaare ning läheneda sellele lähemale kui 100 meetrit; ei tohi XXX viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes XXX viibimiskoha läheduses mitte vähem kui 20 meetrit ning suhelda XXX nendes kohtades; ei tohi XXX suhelda XXX erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti, teiste isikute kaudu. XXX nimetatud kohustusi tähtaegselt ei täitnud ning prokuratuuri kõnedele ja e-kirjadele ei vastanud, mistõttu tegi prokuratuur kohtule taotluse menetlus uuendada. 07.11.2022 uuendas kohus menetluse ning tagastas kriminaaltoimiku prokuratuurile. Prokuratuur valmistas ette asja kohtusse saatmiseks ning määras XXX advokaadi, kellel õnnestus XXX kätte saada ning advokaadi abiga tuli XXX 17.11.2022 prokuratuuri. XXX selgitas prokuratuuris, et kogu see juhtum asjas teda nii endast välja, et tal tekkis psühholoogiline tõrge nii selle kohtumääruse kui kohustuste suhtes ning ta ei võtnud seda määrust koheselt e-toimikust vastugi. XXX selgitas, et ta tegelikkuses täitis ära kohustuse käia psühholoogi juures. XXX kirjutas prokuratuuris 17.11.2022 avalduse, et jättis kohustused täitmata kuna ei soovinud selle teemaga tegeleda ja soovis eluga kiirelt edasi minna. Kuna tööl oli kogu aeg väga kiire, siis unustas kõik kuupäevad ära, millal pidi kohustusi täitma. Ta on praegu eluga edasi liikunud, pole suhelnud XXX ja elab täisväärtuslikku elu uue elukaaslasega. Prokuratuur võttis 17.11.2022 ühendust XXX, kes kinnitas, et peale kriminaalmenetluse lõpetamist pole XXX teda enam häirinud ega temaga suhelnud. Prokuratuuri hinnangul on XXX põhjendused kohustuste täitmata jätmise kohta lapselikud, kuid iseenesest teatud tingimustel mõistetavad. Emotsioonide jõud on tugev, mis paneb inimese käituma teisiti kui ta muidu käituks sh pea liiva alla peitma. Olles kohtunud XXX 17.11.2022, on prokuratuur veendunud, et XXX on eluga edasi läinud ning seega ka kohtu poolt kohaldatud lähenemiskeeld oma eesmärgi täitnud. Prokuratuuri infosüsteemist nähtub, et uusi juhtumeid XXX seoses pole tulnud, XXX töötab ametlikult ning on seega hoidnud probleemidest eemale. Iga kriminaalmenetluse eesmärk on mõjutada inimest selliselt, et ta uusi kuritegusid toime ei paneks ning liiguks eluga edasi. Prokuratuur on veendunud, et see eesmärk on iseenesest käesoleval juhul täidetud ning XXX karistamine sellepärast, et ta alguses psühholoogilise tõrke ja hiljem unustamise tõttu jättis kohustused täitmata, oleks ebavajalik olukorras, kus ta on valmis need kohustused siiski 1 kuu jooksul täitma. Kuna KrMS § 202 lõpetamise puhul on kohustuste täitmise maksimaalne tähtaeg 6 kuud ning XXX oli pandud kohustuste täitmise tähtajaks 5 kuud, siis on võimalik veel 1 kuu võrra tähtaega nn pikendada. Kuna kriminaalasi on juba uuendatud, siis on võimalik seda teha uue lõpetamise määrusega, millega pannakse kohustuste täitmiseks 1 kuuline tähtaeg. XXX on sellega nõus. Seega leiab prokuratuur, et erandlikult on võimalik XXXuuesti kohaldada KrMS § 202 lõpetamist samade kohustustega, mis ta peab täitma 1 kuu jooksul. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 3 ja 7 ning § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22274000066 menetlus; 1. Kohustada XXX (ik XXX): • tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 226,80 eurot (KrMS § 202 lg 2 p 1). Kohustuse täitmise tähtaeg 17.12.2022. • maksma sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu kontole nr EE931010220047924016 summas 300 eurot (KrMS § 202 lg 2 p 2). Kohustuse täitmise tähtaeg 17.12.2022. • pöörduma vihaprobleemiga psühholoogi/psühhiaatri vastuvõtule ning esitama selle kohta tõendi prokuratuurile aadressile [email protected] (KrMS § 202 lg 2 p 7). Kohustuse täitmise tähtaeg 17.12.2022. 2. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole; 2. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde XXX poolt edastatud helifail, mis asub CD plaadil kriminaaltoimikus ümbrikus tl 44 ja videofail, mis asub CD plaadil kriminaaltoimikus ümbrikus tl 28a; 3. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei ole; 4. Kriminaalmenetluse kulud: 226,80 eurot. 5. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXX ja kahtlustatava kaitsjale XXX ning kannatanule XXX. 6. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul  Lääne Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lossi 4a, Kuressaare. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab; 7. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Rainer Amur Olen punktis 2 nimetatud kohustustega nõus: _______________________________________ (nimi ja allkiri) Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud: ___________________________ (kuupäev ja allkiri) NB! Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel.