Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 28.09.2022, Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 22267000032
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX
Kuriteo toimepanemise aeg: 10.11.2021–04.12.2021
Kriminaalasjas nr 22267000032 alustati 11.01.2022 kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 2 p 9
tunnustel.
XXX kahtlustatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises,
mis seisnesid selles, et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, võttis 10.11.2021.a
kella 12:17 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas, Papiniidu tn 42 asuvast
Selver AS-ile kuuluvast kauplusest Pärnu Mai Selver ühed "Südametilgad Paira 40ml" hinnaga
3,69 eurot ning läbis kassaliinid selle eest tasumata. Sellise teoga tekitas XXX Selver AS-ile
varalise kahju väärtuses 3,69 eurot.
Samuti tema, võttis 20.11.2021.a kella 18:06 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu
linnas, Papiniidu tn 42 asuvast Selver AS-ile kuuluvast kauplusest Pärnu Mai Selver ühed
"Südametilgad Paira 40ml" hinnaga 3,69 eurot ning läbis kassaliinid selle eest tasumata. Sellise
teoga tekitas XXX Selver AS-ile varalise kahju väärtuses 3,69 eurot.
Samuti tema, võttis 04.12.2021.a kella 13:46 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu
linnas, Papiniidu 42 asuvast Selver AS-ile kuuluvast kauplusest Pärnu Mai Selver ühed
"Südametilgad Paira 40ml" hinnaga 3,69 eurot ning läbis kassaliinid selle eest tasumata. Sellise
teoga tekitas XXX Selver AS-ile varalise kahju väärtuses 3,69 eurot.
Samuti tema, võttis 04.12.2021.a kella 20:50 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu
linnas, Papiniidu tn 42 asuvast Selver AS-ile kuuluvast kauplusest Pärnu Mai Selver ühed
"Südametilgad Paira 40ml" hinnaga 3,69 eurot ning läbis kassaliinid selle eest tasumata.
Kuritegu jäi lõpule viimata XXX tahtest olenemata põhjusel, kuna turvatöötaja pidas ta kinni.
Sellise teoga tekitas XXX Selver AS-ile varalise kahju väärtusega 3,69 eurot, kuna leitud kaup
oli rikutud ning müügikõlbmatu.
KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos
avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on
heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse
kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla
summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui
1/5
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja
kohustused määrata prokuratuur.
Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202
lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu
ja kuna isiku süü ei ole suur.
ReinPajole esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 199 lg 2 eest ei
näe karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni
maksimummääraks on kuni viieaastane vangistus.
KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse
üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid
preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või
ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning
seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et
kahtlustatava süü oleks piisavalt suur, et õigustada tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni
kohaldamist.
Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav on oma süülise tegevusega
tekitanud kannatanutele Selver AS varalist kahju summas 14,76 eurot. Kahtlustatav on
nõustunud kannatanule tema poolt tekitatud kahju hüvitama. Kahtlustatavale etteheidetavate
süütegude puhul pole küll tegemist ühekordse teoaktiga, kuid neli varguse episoodi on toime
pandud lühikese ajavahemiku jooksul (10.11.2021 kuni 04.12.2021). Käesoleval juhul
võimaldab kahtlustatava tegevust kuriteona käsitleda üksnes selle süstemaatilisus. Samuti pole
varguste objektiks olnud esemete väärtus suur (kahju kogusumma 14,76 eurot). Ka seadusandja
valikuks on olnud väheväärtuslike vallasasjade, s.o väärtusega alla 200,01 euro varguse
karistamist väärteona.
Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS
§ 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses
karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete
kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui
kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib
eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik
hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise
asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga.
XXX puuduvad kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused. Samuti ei ole prokuratuuri
andmetel tema suhtes hetkel käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Kahtlustatava puhul ei ole
alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise.
XXX on tunnistanud, et pani toime kahtlustuses esitatud kuriteo. Seega on isik saanud aru oma
teo keelatusest ning avaldanud kahetsust.
Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo
toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja
ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks
kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole
2/5
eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri
15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis
3.3.7 avaliku menetlushuvi juhul, kui KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel
tekitatud kahju ületab olulise kahju määra, mis KarS § 121 p 1 järgi on 4000 eurot. Käesoleval
juhul olulise kahju tekkimist möönda ei saa. Avalik menetlushuvi on olemas üldjuhul siis, kui
kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus, või
isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul
puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Selliste juhtudega
käesoleval juhul tegemist ei ole.
Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXX etteheidetava süüteo
kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine
ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka
muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega. Samuti on võimalik KarS § 56 lg 1
sätestatu üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele
võtmata. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba
kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli tema
jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ning vastavalt sellele
arusaamisele käituda ja hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et
kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Prokuröri hinnangul saab KrMS § 202
sätestatud kohustusega suunata XXX õiguskuulekusele.
Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub
avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik
ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või
karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse
jätkamiseks XXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib
kriminaalmenetluse lõpetada.
Seoses menetluse lõpetamisel XXX kohustuste määramisega, märgib prokurör, et käesoleval
juhul leiduvad alused eelviidatud Riigi peaprokuröri juhise punktis 2.4 sätestatust kõrvale
kaldumiseks. Prokurör leiab, et kuivõrd XXX on 77-aastane pensionär, kelle igakuiseks
sissetulekuks on pension summas umbes 500 eurot, milles kulub juba ainuüksi ravimitele 100
eurot, on otstarbekas kahtlustatavale määrata kohustusteks hüvitada kannatanule tekitatud
varaline kahju summas 14,76 eurot ning maksta riigituludesse 200 eurot. Lähtudes toimepandud
kuriteo asjaoludest, süü suurusest, isiku vanusest ja varalisest seisundist, vähendada
riigituludesse maksmise kohustust seega 200 euroni. Nimetatud mõjutusvahend koos
kriminaalmenetlusele allutamisega on prokuröri arvates piisavad XXX poolt toimepandud
tegude suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks.
XXX on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning lubanud täita talle pandud
kohustused.
Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks
puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on lubanud hüvitada kuriteoga tekitatud kahju,
siis prokurör leiab, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS §
202 sätteid kohaldades.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör
3/5
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22267000032 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
Kohustada XXX:
- hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas 14,76 eurot kannatanu Selver AS
arveldusarvele nr EE182200221053171150 (Swedbank). Tähtajaks määrata 5
kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 28.02.2023 (k.a). Prokuratuurile esitada
tasumist tõendavad dokumendid e-postile
[email protected] või aadressile
Õhtu põik 5, Pärnu.
- maksma riigi tuludesse 200 eurot. Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise
tähtpäev on 28.02.2023 (k.a).
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 5 DVD-plaati Pärnu Mai
Selveri 10.11.2021.a, 20.11.2021.a ning 04.12.2021.a turvakaamerate salvestistega jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmeid ei kogutud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kahtlustatavale XXX ning kannatanule Selver AS.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne
Ringkonnaprokuratuuris (Õhtu põik 5, Pärnu linn). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda
eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust
arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale
taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab
menetleja põhistatud määruse.
10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile
põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul.
Hanna Varik
abiprokurör
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle
4/5
pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.
Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning
olen kohustustega nõus:____________________________________________________
5/5