Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 29.09.2023.a, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond Kriminaalasja number: 23278051359 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXX XXXXXXX Kuriteo toimepanemise aeg: 04.07.2023.a. Kontaktandmed: Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 23278051359, milles menetlust alustati 07.09.2023.a Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p 2 tunnustel. 12.09.2023.a esitati XXXXX XXXXXXX´ile kahtlustus selles, et tema kasutas 04.07.2023.a kella 12.00 paiku Tartu linnas aadressil füüsilist vägivalda enda abikaasa XXXXXXXXX XXXXXXX´i suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et XXXXX XXXXXXX lõi XXXXXXXXX XXXXXXX´i ühe korra rusikas käega rindkere keskkoha piirkonda, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja hematoomi rindkere keskkoha piirkonnas. Kriminaalasjas kogutud tõenditega: kannatanu XXXXXXXXX XXXXXXX-i ja alaealise tunnistaja XXXXX XXXXXXXX´i ütluste, kannatanu ülekuulamise protokolli juures oleva fototabeliga kannatanul esinevate vigastuste kohta, lähisuhtevägivalla infolehe, Tartu Linnavalitsuse vastuskirja ja kahtlustatava XXXXX XXXXXXX´i ütlustega, on tõendamist leidnud XXXXX XXXXXXX´i poolt vägivallakuriteo toimepanemine XXXXXXXXX XXXXXXX´i suhtes. Kannatanu XXXXXXXXX XXXXXXX´i ülekuulamise protokollidest nähtub, et tema ja XXXXX XXXXXXX´i vaheline abielu on kestnud 10 aastat. Umbes 5 aastat tagasi pettis kannatanu enda abikaasat, mille tõttu osapooled pidevalt tülitsevad. Ka 04.07.2023.a tekkis poolte vahel tüli just samal petmise teemal. Umbes kella 12.00 paiku lõi XXXXX XXXXXXX tekkinud tüli käigus kannatanule ühe löögi rusikas käega rindade vahele kolmnurka. Kannatanu tundis saadud löögist tugevat füüsilist valu ning tema hingamine oli peale lööki raskendatud. Lisaks tekkis löömise koha peale ka sinikas, millise kohta on kannatanu saatnud uurijale foto. Kannatanu sõnade kohaselt ütles XXXXX XXXXXXX talle peale löömist, et kannatanu oli ise selles löögis süüdi, kuna kannatanu pettis XXXXX XXXXXXX´it. Kannatanu löömist nägid pealt ka osapoolte ühine 1,5-aastane tütar ja 6- aastane poeg. Kannatanu sõnul käis ta koos XXXXX XXXXXXX´iga 06.09.2023.a terapeudi vastuvõtul, kus võeti vastu ühine otsus abielu lahutada. Peale teraapia läbimist rääkis kannatanu XXXXX XXXXXXX´iga, et võib-olla kunagi tulevikus, kui mõlemad neist on oma traumadest üle saanud, saavad nad taas koos olla. Kannatanu kinnitas, et tegemist oli esimese korraga, mil XXXXX XXXXXXX kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda. Konflikti toimumist kannatanu XXXXXXXXX XXXXXXX´i ja kahtlustatava XXXXX XXXXXXX´i vahel kinnitab ka nende ühine alaealine poeg XXXXX XXXXXXX. XXXXX XXXXXXX´i ütluste kohaselt nägi ta pealt, kuidas tema isa XXXXX XXXXXXX lõi tema ema XXXXXXXXX XXXXXXX´it ühe korra rusikas käega rinnaku piirkonda. Tunnistaja sõnul tundis XXXXXXXXX XXXXXXX löömisest valu ja hakkas nutma, samuti oli löögi piirkonnas näha punetust. Tunnistaja sõnade kohaselt oli see esimene kord ning rohkem ta vägivalda enda vanemate vahel pealt näinud ei ole. Kahtlustatav XXXXX XXXXXXX tunnistab enda süüd talle etteheidetud kuriteos. Kahtlustatava sõnade kohaselt tekkis temal ja XXXXXXXXX XXXXXXX´il 04.07.2023.a suur tüli, mille käigus ütles ta XXXXXXXXX XXXXXXX´ile, et ta tahaks teda lüüa esimest ja viimast korda, et XXXXXXXXX XXXXXXX tunneks kordki seda valu, mida ta kahtlustatavale põhjustanud on. Selle peale vastas XXXXXXXXX XXXXXXX kahtlustatavale, et kui viimane teda lööb, siis võib XXXXX XXXXXXX enda asjad võtta ja välja kolida. Kahtlustatav vastas XXXXXXXXX XXXXXXX´ile, et viimane on nii hale, et ei suuda isegi ühte lööki vastu võtta. Seejärel hakkas XXXXXXXXX XXXXXXX kahtlustatava sõnade kohaselt teda provotseerima ning ütles korduvalt kahtlustatavale, et viimane teda lööks, mispeale kahtlustatav lõigi XXXXXXXXX XXXXXXX´ile ühe löögi rusikaga rindkere keskele. Sellele järgnevalt võttis kahtlustatav XXXXXXXXX XXXXXXX´ilt ümbert kinni, kuna kahtlustatav lõi ta tasakaalust välja, kuid ei soovinud, et XXXXXXXXX XXXXXXX kukuks. Pärast seda pani kahtlustatav enda asjad kokku ja lahkus. Päeval, mil XXXXXXXXX XXXXXXX pöördus politseisse, üritas XXXXX XXXXXXX enesetappu teha. Tänasel päeval kahtlustataval enda sõnul suitsiidseid mõtteid enam ei ole. Tartu Linnavalitsuse vastuskirja kohaselt on linnavalitsusel olnud kokkupuuteid XXXXXXXXX XXXXXXX´i ja XXXXX XXXXXXX´i ning nende ühiste laste elukorraldusega seoses alates 2020. aastast. 08.09.2023.a pöördus XXXXXXXXX XXXXXXX sotsiaaltöö spetsialisti vastuvõtule ning selgitas, et ta on enda abikaasast lahku minemas ning koos enam ei elata. XXXXXXXXX XXXXXXX lisas, et peres on esinenud lähisuhtevägivalda ning ta on teinud vastavasisulise avalduse ka politseile. 11.09.2023.a teostati XXXXXXXXX XXXXXXX´i elukohas kodukülastust, mille käigus XXXXXXXXX XXXXXXX selgitas, et on esitanud kohtule avalduse abielu lahutamiseks ning ohvriabi töötaja kaudu on ta saanud suunamise psühholoogilise abi saamiseks. Kuna lapsed nägid kodust vägivalda pealt, siis suunas ka lastekaitsespetsialist lapsed saama psühholoogilist abi. 26.09.2023.a suhtles prokurör telefoni teel kannatanu XXXXXXXXX XXXXXXX´iga. Kannatanu avaldas prokurörile, et kuigi tänasel päeval ta XXXXX XXXXXXX´iga enam koos ei ela, saadakse omavahel jätkuvalt läbi ühiste laste huvides. Kannatanu lisas, et ta saab psühholoogilist abi ning tema hinnangul peaks ka XXXXX XXXXXXX tegelema enda traumadega ja pöörduma mõne nõustaja vastuvõtule. Kannatanu XXXXX XXXXXXX´i kriminaalkorras karistamist ei soovi ning vajalikuks ei pea. Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus XXXXX XXXXXXX´i suhtes tuleb lõpetada ning kohaldab KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. 2 Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on XXXXX XXXXXXX´ile esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Konflikt XXXXXXXXX XXXXXXX´i ja XXXXX XXXXXXX-i vahel kasvas välja vastastikusest tülist, milles mõlemal osapoolel oli oma roll. XXXXX XXXXXXX ärritus kannatanu peale minevikus toimunud sündmuse tõttu ning kaotas kontrolli enda käitumise üle, mistõttu lõi ta kannatanut. Seejuures XXXXX XXXXXXX´i sõnade kohaselt kannatanu provotseeris teda. Tegemist ei olnud teoga, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Et osapooled on otsustanud enda abielu lahutada, kuid suhtlus nende vahel on säilinud ühiseid lapsi puudutavas osas, näitab, et mõlemad neist on tänaseks rahumeelselt eluga edasi läinud. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad XXXXX XXXXXXX´i tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on enda süüd tunnistanud ja prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud, et tal on siiralt kahju tema ja XXXXXXXXX XXXXXXX´i vahel asetleidnud tülide tõttu. Seejuures on kahtlustataval eriti kahju veel ka sellest, et tema ja XXXXXXXXX XXXXXXX´i vahelist tüli nägid pealt osapoolte ühised lapsed. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi on olemas jätkuva perevägivalla puhul või kui kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. XXXXX XXXXXXX on karistusregistrisse kandmata isik ning tema suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Kuigi XXXXX XXXXXXX´ile on esitatud kahtlustus vägivallaepisoodis, mida nägid pealt ka alaealised pereliikmed, ei ole XXXXX XXXXXXX´ile etteheidetud teo puhul tema süü olnud suur ning seejuures on tema poolt tarvitatav vägivald olnud lühiajaline ja väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket tagajärge. Samuti on laste ja isa vaheline suhtlus säilinud. Prokuröri hinnangul ei ole XXXXX XXXXXXX´i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, teise astme kuriteoga, kus kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus ei lahenda kahtlustatava probleeme, mis puudutavad konfliktolukordades toimetulekut ja vaimset tervist. XXXXX XXXXXXX´i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates. Kahtlustatav XXXXX XXXXXXX on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale kohustuse osaleda Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustaja Signe Uustali poolt läbiviidaval nõustamisel. Nimetatud kohustus võimaldab tõsta kahtlustatava 3 enese- ja vägivallateadlikkust ning toetab XXXXX XXXXXXX´i edaspidist õiguskuulekat käitumist, pakkudes talle tuge emotsioonide kontrolli all hoidmiseks. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23278051359 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: a) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXXXX XXXXXXX osalema 6 kuu jooksul, s.o ajavahemikul 29.09.2023-29.03.2024.a, Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustaja Signe Uustal´i poolt läbiviidaval nõustamisel, nõustajaga kokkulepitud aegadel ning järgima tema edasisi suuniseid. Nõustamist viiakse läbi vastavalt nõustaja ettekirjutustele ja tegevuskavale ning nõustaja võib nõustatava suunata edasi individuaalsele nõustamisele või asjakohasesse sotsiaalprogrammi. Nõustamisel osalemiseks peab XXXXX XXXXXXX käesoleva määruse allkirjastamisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul võtma ühendust vägivallast loobumise tugiliini nõustaja Signe Uustal´iga ( e- mail: [email protected]) ning leppima kokku esmase kohtumise aja. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid: 1 CD-R plaat alaealise tunnistaja XXXXX XXXXXXX´i ülekuulamise videosalvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. 5. Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on XXXXX XXXXXXX´i andmed kantud andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Jätta nimetatud andmed kustutamata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7.Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda kahtlustatavale XXXXX XXXXXXX´ile ning koopia määrusest saata kannatanule XXXXXXXXX XXXXXXX´ile. 8. Määrus edastada teadmiseks ja XXXXX XXXXXXX´ile teenuse osutamiseks Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajale Signe Uustal´ile. Kohustada vägivallast loobumise tugiliini nõustajat Signe Uustal´i andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või kohustuse (nõustamine) varasemal täitmisel teada XXXXX XXXXXXX´ile määratud kohustuse täitmisest. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu linn). 10.Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kersti Kohal abiprokurör 4 Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. (nimi, allkiri, kuupäev) 5