Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OÜ Katrela Teie 10.02.2026 Meie 13.02.2026 nr 2.1-1/26/271-554-2 Vastus pöördumisele Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, mille kohaselt on Ümera tn 36, Tallinn kortermaja elanikud paigaldanud ilma korteriühistu loata maja välisfassaadile statsionaarsed valvekaamerad. Esmalt selgitame, et AKI teostab järelevalvet isikuandmete kaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 sätestatud nõuete ning muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle1. Isikuandmete kaitse üldmäärusega2 (IKÜM) kaitstakse füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi. Juriidilisel isikul eraelu ei ole ning juriidilise isikuga seonduvad andmed isikuandmete kaitse üldmääruse kaitsealasse ei kuulu, kuna tegemist ei ole eraeluliste andmetega. Olete esitanud kaebuse Tallinn, Ümera tn 36 korteriühistu nimel. Isikuandmete töötlemisega seoses saab kaebuse esitada andmesubjekt – füüsiline isik, kelle õigusi on rikutud. Seoses videovalvega korterelamus selgitame, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.3 Korteriühistu territoorium, sealhulgas korterelamu välisfassaad, trepikoda, trepikoja välisuks, parkla, prügimaja, kõnnitee jne ja selle osad (ka aknalauad), on korteriomanike kaasomandis ning selle piires toimuv on omanike (ühistu liikmete) vahelise kaasomandi valdamise küsimus, mis tuleb kokku leppida ühistu siseselt. Korteriühistu enda pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid. Andmekaitse Inspektsioon ei saa ühistu asemel hakata reguleerima ühistu kodukorda. Inspektsioon sekkub siis, kui ühistu rikub majaelanike õigusi, nt seeläbi, et ühistu (st juhatuse liikmed ühistu nimel) on kaamerad paigaldanud ilma üldkoosoleku otsuseta. Korteriühistu peab ise kehtestama reeglid kaasomandiosade kasutamisele. Kaamerate paigaldamise üle saavad korteriomanikud otsustada ühiselt kahel erineval viisil. Esiteks on võimalik kaamerate paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga üksmeelele ei jõuta, siis saab seda teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega. 1 Isikuandmete kaitse seadus § 56 lg 1. 2 Euroopa parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679. 3 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 12 lg 2 (KsrtS): Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Võimalus on leppida kokku ka selles, et ühistusse omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole lubatud. Olukorras, mil korteriomanik eirab häälteenamusega vastu võetud otsuseid kaasomandiosade kasutamise kohta, võib korteriühistu võtta vastu ühise otsuse, millega tehakse korteriühistu juhatusele ülesanne teha toiminguid selle korteriomaniku õigusliku aluseta kasutuse lõpetamiseks. Nt saab otsustada, et kõik korteriühistu kooskõlastuseta paigaldatud kaamerad demonteeritakse mingil ajal, kui omanik seda ise ei tee. Sel juhul saab juhatus korraldada demonteerimise ning näiteks hoiustada demonteeritud tehnikat mingi aja jooksul ja kui selle aja jooksul kaamera paigaldanud korteriomanikud kaameraid enda valdusesse saada ei soovi, need utiliseeritakse. Oluline on see, et võõrast vara ei ole lubatud kahjustada või lõhkuda. Kohtupraktikast tulenevalt ei riku selline reegel ühegi ühistu liikme õigusi.4 Vastavalt Riigikohtu praktikale5 on valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad häälteenamuse alusel6, kuid võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on vaja korteriomanike kokkulepet7. Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele. Seega üldkoosoleku otsusest häälete enamusega piisab, kui ühistu paigaldab kaamera ning kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine on reguleeritud. Näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel, nt süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks, ning valvekaamerate valitseja ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega avalikustada. Kokkuvõtlikult piisab KÜ üldkoosoleku otsusest siis, kui valvekaamerate paigaldamisel on kindlaks määratud kriteeriumid, kuidas ja miks kaameraid kasutatakse, kes pääseb salvestistele ligi ning ainult süütegude või muude rikkumiste tuvastamiseks vaadatakse ja tehakse väljavõte salvestisest. Oluline on silmas pidada, et kaamerate paigaldamise ja kasutamise tingimused peavad tulenema otsusest või kokkuleppest, millega kaamerate paigaldamine otsustatakse.8 Teisisõnu tuleb anda kõigile korteriomanikele enne kaamerate kasutamise otsustamist võimalus tutvuda valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega. Valvekaamerate kasutamise tingimustes peavad IKÜM artiklist 13 tulenevalt olema muuhulgas välja toodud korteriühistu kontaktandmed, viide võimalusele tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega, isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus ning täpsustatud peab olema ka see, kellel on valvekaamera salvestistele juurdepääs, milline on isikuandmete säilitamise aeg jne. Vajalik on paigaldada ka sellekohane teavitussilt. Juhime täiendavalt tähelepanu, et IKÜM-i reeglid ei kohaldu, kui inimene töötleb isikuandmeid vaid isiklikul otstarbel.9 Isikliku otstarbe erand tähendab, et inimene võib ükskõik kus, mida ja mis iganes põhjusel filmida ilma, et ta peaks sellest kedagi teavitama või kelleltki luba küsima. Korterelamu puhul kehtib isikliku otstarbe erand näiteks siis, kui kaamera on paigaldatud selliselt, et sinna vaatevälja jääb üksnes ühe isiku tema ainukasutuses olev ala (nt korteriuks), mitte avalik ega ühiskasutuses olev ruum (nt tänav, kortermaja trepikoda, kõrvalmaja). Küll aga ei anna see erand õigust kolmandatele isikutele jagada ega avalikustada. 4 Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12460, p 57. 5 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 11. 6 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 35 lõige 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. 7 KrtS § 38 lõige 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. 8 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 16. 9 IKÜM preambula punkt 18 kohaselt üldmäärust ei tuleks kohaldada isikuandmete töötlemise suhtes, mida füüsiline isik teostab eranditult isiklikel või kodustel eesmärkidel ja seega väljaspool ametialast või äritegevust. 2 (3) Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta elamualadel leiate Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt ning samuti soovitame tutvuda ka vastava juhendiga. Loodame, et meie selgitustest on abi. Lugupidamisega Jekaterina Aader jurist peadirektori volitusel 3 (3)