ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Liisa-Ly Pakosta Teie 31.12.2025 nr 8-1/10385-1
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Meie 10.02.2026 nr 2.3-4/26/7-2
Arvamuse avaldamine eelnõule (KrMS jt seaduste muutmise seadus (ametiprivileegid))
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks
kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid)
eelnõu. Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.
I. Eriliiki isikuandmed
Eelnõu seletuskirjas (lk 6) on öeldud, et teabe kvalifitseerumine eriliigilisteks isikuandmeteks ei
ole samuti oluline – süütegude uurimine ja nende toimepanijate karistamine on avalik huvi, mis
üldjuhul kaalub üles õiguse eraelu puutumatusele. Peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et
isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) järgi vajavad eriliiki isikuandmed erilist kaitset ja nende
töötlemine on lubatud juhul, kui on kehtestatud sellekohane regulatsioon liikmesriigi õiguses ja
eeldusel, et olemas on asjakohased kaitsemeetmed, et tagatud oleks isikuandmete ja põhiõiguste
kaitse (vt IKÜM pp 52). Sarnase kaitse näeb ette ka õiguskaitseasutuste andmetöötluse
direktiivi (LED direktiiv) artikkel 10. Seetõttu ei saa eriliiki isikuandmete töötlemise nõuded jätta
kõrvale pelgalt põhjendusel, et igasuguse süüteo karistamine on avalik huvi, vaid oluline on siiski
leida tasakaal erinevate õiguste ja huvide vahel, tagades ka vajamineva regulatsiooni eriliiki
isikuandmete tõhusaks kaitseks.
II. Nõusolek
Kavandatav KrMS § 64¹ lõige 3 sätestab, et kliendi nõusolek tühistab ametiprivileegi. Seletuskirjas
on täpsustatud, et nõusolek käib teabe, mitte üksnes ühe menetlustoimingu või tõendiallika kohta:
andes nõusoleku teabe kohta tõendeid koguda, on teabe konfidentsiaalsusest loobutud ning sama
teabe kohta võib koguda erinevaid tõendeid erinevate menetlustoimingutega – näiteks kui patsient
on nõus oma terviseandmete kasutamisega kriminaalmenetluses, võib lisaks haigusloo haiglast
väljanõudmisele üle kuulata ka inimest ravinud arsti ja teda abistanud õe. Eelnõu näeb ette, et
nõusolekut ei saa tagasi võtta.
Kuna seletuskirjas on avatud, et ametiprivileegiga on kaitstud igasugune teave, sh isikuandmed,
siis nõusolek teabe avaldamiseks ühildub laias laastus mh ka isikuandmete töötlemiseks antava
nõusolekuga. Samas näeb IKÜM nõusolekule ette väga kindlad kriteeriumid. LED direktiiv
välistab aga üldjuhul nõusolekule tuginemise (pp 35: pädevatele asutustele institutsiooniliselt
süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil
seadusega antud ülesande täitmine annab neile õiguse nõuda või kohustada, et füüsilised isikud
vastaksid esitatud taotlustele. Sellisel juhul ei tohiks andmesubjekti nõusolek (mis on määratletud
määruses (EL) 2016/679) olla õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks pädevate asutuste poolt.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
LED direktiivi pp 38 täpsustab, et isikuandmete töötlemine peaks samuti olema õigusaktiga
lubatud, kui andmesubjekt on andnud sõnaselge nõusoleku selliseks isikuandmete töötlemiseks,
mis on tema suhtes erakordselt sekkuv. Andmesubjekti nõusolek iseenesest ei peaks siiski olema
õiguslik alus selliste delikaatsete isikuandmete töötlemiseks pädevate asutuste poolt.
Ka isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 15 näeb ette, et õiguskaitseasutus võib isikuandmeid
töödelda seaduse alusel. Eriliiki isikuandmete töötlemise lubatavus on sätestatud IKS §-s 20, mis
samuti ei näe ette võimalust töödelda isikuandmeid nõusoleku alusel.
Seletuskirjas (lk 19) on märgitud, et IKÜM artiklid 17, 18 ja 21 näevad andmesubjektile ette
võimaluse nõuda oma isikuandmete kustutamist, töötlemise piiramist ja lõpetamist, kuid need
kriminaalmenetlusele ei rakendu, nagu sätestab IKS § 4 lg 2 p 4. Esiteks juhime tähelepanu, et
IKS § 4 reguleerib ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemist ning ei sisalda lõikeid,
seega jääb arusaamatuks seletuskirja viide kõnesolevale paragrahvile. Teiseks selgitame, et ekslik
on arusaam, et IKÜM-i saaks valikuliselt kohaldada. Kui isikuandmete töötlemise aluseks on
nõusolek, siis selle tagasivõtmist ei ole võimalik siseriikliku õigusega piirata. Nõusoleku andmist
ja tagasivõtmist reguleerib IKÜM artikkel 7, mille lõige 3 näeb ette, et andmesubjektil on õigus
oma nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta enne tagasivõtmist
nõusoleku alusel toimunud töötlemise seaduslikkust. Andmesubjekti muude õiguste piiramine on
lubatud ainult kooskõlas IKÜM §-ga 23.
Kokkuvõttes oma olemuselt ei tohiks üldse süüteomenetluses nõusolekule tugineda, aga isegi kui
tugineda, siis see tekitab paratamatult segase olukorra, kas eelnõu kohaselt on nõusolek sama
tähendusega, mida mõistetakse nõusoleku all andmekaitse vaatest. Eelnõus on seos isikuandmete
töötlemisega jäetud täielikult tähelepanuta ja see tekitab potentsiaalse olukorra, kus edaspidi pole
selge, millisest regulatsioonist teabe avaldamisel ja nõusoleku mõiste sisustamisel lähtuda.
III. Tervishoiuteenuse osutajate ametiprivileegid
Eelnõus luuakse mh tervishoiutöötajatele laiem võimalus hoida oma tegevuses teatavaks saanud
teavet salajasena. Samas on juba täna õiguskaitseasutusel keeruline saada teo toime pannud isiku
kohta tervisealast teavet, sest selle väljanõudmiseks pole õiguskaitseasutustele loodud selget
õiguslikku alust. Nii ei lahendata seda küsimust ka käesolev eelnõu, vaid hoopiski laiendatakse
tervishoiutöötajate saladuse hoidmise õigust.
AKI on saanud mitmeid pöördumisi tervishoiuteenuse osutajalt, kus küsitakse, kas politsei tohib
küsida kahtlustatava või menetlusaluse isiku väidetavale nõusolekule tuginedes terviseandmeid
välja. Oleme seisukohal, et pigem peaks andmete väljaküsimine toimuda selgetel seaduses
reguleeritud tingimustel.
Seletuskirja (lk 3) on probleemina välja toodud, et puudub selge regulatsioon selle kohta, kuidas
tuleks tagada ametiprivileegi maksma panemine olukorras, kus nt uurimisasutus seda ei austa. See,
et õiguskaitseasutustele pole head seaduslikku alust terviseandmete väljanõudmiseks ja hoopis
lähenetakse väidetava nõusoleku kaudu, näitabki seda, et ka seda nõusolekut võidakse hakata
järjest enam ära kasutama, kuigi õiguskaitseasutus peaks tegutsema seaduse alusel.
Seletuskirjas (lk 23) on täpsustatud, et punktis 3 sätestatud ametiprivileegiga hõlmatud andmeid
sisaldavate tõendite kogumiseks loa andmise kord lahendab ära ka probleemid seoses
terviseandmetele juurdepääsuga, mis tekkisid pärast Riigikohtu lahendit asjas nr 1-20-5071. Ehkki
valdavalt saab menetleja terviseandmetele ligi patsiendi nõusoleku alusel. Meie saame sellest aru
nii, et vaikimisi õiguskaitseasutus küsib tervishoiutöötajalt andmed välja inimese nõusolekule
tuginedes. Kui tervishoiutöötaja keeldub väljastamast, pöördub õiguskaitseasutus kohtu poole ja
küsib luba. Rõhutame, et nõusolek ei ole lahendus terviseandmete töötlemiseks.
2 (3)
IV. Kaalumise läbiviimine
Kavandatava KrMS § 64² lõike 1 punkt 3 annab võimaluse kohtul kaaluda ühelt poolt avalikku
menetlushuvi ja teiselt poolt isikute põhiõiguste riivet, mida ametiprivileegiga hõlmatud teavet
sisaldava tõendi kogumine endaga kaasa tooks. Seletuskirjas on täpsustatud, et kaalumisel arvestab
kohus kahte kriteeriumi:
a) andmed, mille kohta tõendeid koguda soovitakse, on vältimatult vajalikud
kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks - see tähendab eelkõige, et teave on asjassepuutuv ja
oluline ning seda ei ole võimalik ilma ametiprivileegi riivamata saada.
b) isikuõiguste riive proportsionaalsus.
Juhime tähelepanu, et selgusetuks jääb, kuidas reaalsuses kaalumine toimuma hakkab nt
tervishoiuteenuse osutajate puhul. Selleks, et hinnata, kas andmete saamine on vältimatult vajalik
või kas riive on proportsionaalne, peaks kohus ise nende andmetega tutvuma. Muul juhul ei ole
võimalik hinnata, kas kõik terviseandmed ja nende kogumine on ikka vältimatult vajalik.
Seejuures on küsitav, kuidas ülaltoodud suhestub KrMS § 107 lõike 3 täiendamise põhjendustega.
Seletuskirjas öeldakse, et ekspertiisiaktis sellise teabe [eriliiki andmete] esitamine põhjustab
olukorra, kus ekspertiisiaktiga koos saab kohtule teatavaks informatsioon, mida tegelikult kohtule
esitada ei saaks. Jääb arusaamatuks, kuidas peaks ühest küljest kohus andma loa
õiguskaitseasutusele tervishoiuteenuse osutajalt teabe väljanõudmiseks, kui ta ei tea, mis andmed
üldse on ja teisalt ütleb eelnõu, et kohus ei tohiks ekspertiisiaktil üldse põhjendamatuid andmeid
näha.
V. VTMS § 32¹ täiendamine
Eelnõu sätestab, et advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi
kogumise eesmärgil on lubatud menetlustoiminguid teha üksnes neis väärteoasjades, mille
esemeks on andmekaitse- , rahapesu-, keskkonna-, konkurentsi-, maksu-, tolli-, korruptsiooni- või
riigisaladuse kaitse alane väärtegu. Seletuskirjas on täpsustatud, et eelnõu kohaselt lisatav säte
piirab kriminaalmenetluslike vahenditega tõendite kogumise võimalusi väärteomenetluses.
Üldiselt toimub tõendamine ja tõendite kogumine väärteomenetluses kriminaalmenetluse
seadustikus sätestatud korras, kui väärteomenetluse seadustik ei näe ette erisusi.
Ametiprivileegidesse puutuv KrMS-s kohaldub ka väärteomenetluses.
Seejuures jääb selgusetuks, kuidas suhestub siia tervishoiuteenuse osutajatelt teabe küsimine.
AKI-l on paljud menetlused seotud nt tervishoiutöötajate poolt uudishimupäringutega. Kui
tervishoiutöötajatel on ametiprivileegist tulenev teabe hoidmise kohustus, siis võib järeldada, et
uus säte välistab võimaluse neilt tõendeid koguda (sh ka nende infosüsteemist, vt seletuskiri lk
24). Meie hinnangul võib kavandatav eelnõu piirata oluliselt AKI kui andmekaitseliste väärtegude
menetlemise. Samas arvestades, et IKÜM annab AKI-le võimaluse küsida välja kõike vajalike
tõendeid (ka siis, kui siseriiklik süüteomenetlust reguleeriv õigus sellist võimalust ette ei näe), on
ebaselge, kuidas rakendada eelnõu regulatsiooni koosmõjus IKÜM-ga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Irina Meldjuk
[email protected]
627 4108
3 (3)