dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
OtsusAvalik

Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon · 9. veebruar 2026
Viit
2.2.-1/26/3-4
Registreeritud
9. veebruar 2026
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari
2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks
Toimik
2.2.-1/2026
Vastutaja
Anu Suviste (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim)

Failid

  • 📎2.2.-1263-4 09.02.2026 Otsus.asice699 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Haridus- ja Noorteamet (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Välistudengite majandusliku mõju analüüs tööturul Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või JAH uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik EI eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter . Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Indrek Masing tema nimi ja kontaktandmed)? andmekaitsespetsialist [email protected] 626 8966 Kas on olemas eetikakomitee otsus1 ? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. EI Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? EI Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Haridus- ja Noorteamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 77001292 analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Lõõtsa 4 11415 Tallinn Uuringu kontaktisik: Eero Loonurm [email protected] 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70000332 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Tatari 51, Tallinn telefoninumber Ilona Reiljan Tel: 5331 1740 [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Haridus- ja Noorteameti ülesanneteks on alus? osalemine õigusaktide väljatöötamises, nende Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi rakendamise korraldamine ja oma pädevuse viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil piires vastav õigusnõustamine ning läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest õigusaktidest tulenevate õiguste teostamiseks ja nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja kohustuste täitmiseks juhiste andmine arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või (Põhimääruse §6 lg 2 p 1) kui ka Eesti arendusprojekti avamise otsus, leping vms. kõrghariduse turundamine (Põhimääruse §6 lg 2 p 12). Haridus- ja Noorteamet on elluviijaks Euroopa struktuurifondide tegevuses „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“. Tegevust viiakse läbi Haridus- ja noorteprogrammi ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja meetme 21.4.4.2 "Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed" sekkumise "Kõrghariduse kvaliteet, rahvusvahelistumine ja doktorikoolid" tegevuse "Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine" raames. Haridus- ja Noorteameti roll on toetada ka tegevusi, mis valmistavad välisüliõpilasi paremini ette Eesti tööturule siirdumiseks ning toetavad õpingutejärgset eesmärgipärast rakendumist Eesti tööturul, eelkõige nendel erialadel, millel on suurenenud tööturu nõudlus. Antud tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ raames osaleb Haridus- ja Noorteamet "Study in Estonia" tegevuste egiidi all ka õigusaktide väljatöötamises ja poliitikakujundamises. Tegevuse raames on Eesti kõrghariduse rahvusvahelise nähtavuse ja konkurentsivõime suurendamisega seotud ülesandeks ka välisüliõpilastega seotud uuringute läbiviimine, mis on vajalik materjal poliitikakujundamise protsessi toetamiseks. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Uuringu materjal on sisend poliitikakujundamisse, mis on peamiselt seotud kvalifitseeritud tööjõupuudusega ja talendipoliitikaga. Eestil puudub rahvastikupoliitika ning ka talendipoliitika, mille jaoks kogutakse täna materjali eri poliitikakujundajate poolt. Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi kasvab 65+ vanuses inimeste arv enam kui 20000 inimese võrra, samas kui vanusegrupp 20-64 jääb 14000 inimese võrra väiksemaks. Arvestades, et Eesti järelkasv on süvenemas miinuses ning sündide arv 2024. aastal tõi kaasa sajandi madalaima sündimuse, on välisüliõpilasi nähtud ühe kvalifitseeritud tööjõu leevendamismehhanismina. Välisüliõpilastega seotud antud uuringu andmeid saab kasutada poliitikakujundamises, mis puudutab rännet, talente ning välismaalasi üldisemalt. Uuringu eesmärgiks on vaadata välisüliõpilaste poolt õppimise ajal ja õppimise järel Eestile toodud tulu läbi nende töötamise. Soovime vaadata, kui paljud välisüliõpilased õppimise ajal või õppimise järel töötavad. Sealhulgas on oluline teada, millised välisüliõpilased töötavad suurema või väiksema tõenäosusega, kus, kellena ja kui pikalt töötatakse. Lisaks soovime vaadata, kui paljud välisüliõpilased on alustanud Eestis ettevõtlusega. Soovime arvutada välja ka välisüliõpilaste maksupanuse tulu- ja sotsiaalmaksu näol ning võrdleme palka ja töötamisi kohalike üliõpilastega, sest varasema teadmise kohaselt erineb välisüliõpilaste töötamine kohalikest üliõpilastest märkimisväärselt. Taotleme luba kaheks identse metoodikaga uuringuks, mis viiakse läbi vastavalt aastal 2026 (analüüsis kasutatakse andmeid aastatest 01.09.2017 kuni 31.08.2025) ja aastal 2027 (analüüsis kasutatakse andmeid aastatest 01.09.2017 kuni 31.08.2026). Soovime kasutada vajalikke andmeallikaid, et analüüsida välisüliõpilaste majanduslikku mõju tööturul. Meid aitavad Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) (välistudengite päritoluriik, õppetase, eriala, õpinguperioodi pikkus, kas õpib riigieelarvelisel või riigieelarvevälisel kohal jne), Töötamise register (isikute töötamise perioodid, töösuhte liik, kestus, koormus jne), Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (töötasu ja muud väljamaksed jne), Äriregister, e-residentsuse andmed ning Rahvastikuregister (registreeritud elukoht, eelmine elukohariik jne). Lisaks soovime teada, kui pikaks perioodiks jäid välisriikidest pärit vilistlased tööle pärast õpingute lõppu. Et asetada saadud tulemused laiemasse konteksti, analüüsitakse lisaks välisüliõpilastele ka kohalike üliõpilaste ja vilistlaste töötamise andmeid. Kohalikud üliõpilased ja vilistlased on võrdlusgrupiks. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Välisüliõpilaste mõju tööturul on oluline sisend hindamaks nende rolli ja potentsiaali tööturul. Viimane OSKA raport toob välja selle, et olgugi, et Eesti ettevõtjad saavad protsesse automatiseerida ja digitaliseerida ning töökorraldust optimeerida, jääb kirjeldatud tegevustest hoolimata tööjõudu puudu. Seetõttu on välistööjõu kaasamine teatud ulatuses vajalik, et säilitada majanduse konkurentsivõime ning tagada vajalike teenuste ja toodete pakkumine. Välisüliõpilaste kui potentsiaalse tööjõu kaasamiseks on vaja nende mõju ka lähemalt analüüsida. Saamaks informatsiooni üliõpilaste õppimise, päritolu, õppekohtade ja õpingute lõpetamise kohta, kasutatakse käesoleva analüüsi esimeses osas Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmeid. Töötavateks inimesteks loetakse vajalikus analüüsis neid inimesi, kes on vaadeldava õppeaasta jooksul töötanud vähemalt ühe päeva. Selleks on tarvis ühendada EHIS-est saadud informatsioon õppimise kohta Töötamise Registri (TÖR) andmebaasiga. Vaatamaks, kui palju välisüliõpilased panustavad Eesti majandusse maksude kaudu, on tarvis võtta kasutusele ettevõtete poolt Eesti Maksu- ja Tolliametile esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed. Lisaks töise tulu teenimisele palgatööna võivad õppijad ja vilistlased panustada Eestisse ka ettevõtluse kaudu. Et hinnata nende üliõpilaste osakaalu, kes seda teevad, on tarvis kasutada Äriregistri andmeid. Viimasena analüüsitakse, kas ja kui paljud välisüliõpilased on pärast õpingute lõpetamist saanud Eesti e-residentsuse. Võrdlusgrupina kasutatakse lisaks välisüliõpilastele ka kohalike üliõpilaste ja vilistlaste andmeid , aga detailsemaid maksutulude analüüse nende kohta läbi ei viida 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Ränne ja õpiränne on tänapäeva ühiskondlikus arutelus ja sotsiaalses kontekstis päevakajaline teema. Eesti tööturul jääb järgneva kümnendi vaates igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti tasemehariduse lõpetajad ei suuda katta. Välistööjõu kaasamine teatud ulatuses on OSKA raporti järgi möödapääsmatu. Seega aitab analüüs lahti selgitada tänase olukorra ning vaadata, milline on välisüliõpilaste, ja juba õpingud lõpetanud välisüliõpilaste profiil tööturul ja nende mõju tänases majanduskeskkonnas. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Registriandmete kasutamine on andmete taaskasutamine, mis ei lisa andmesubjektidele täiendavaid kohustusi. Analüüsi tulemused esitatakse uuringu raportis anonüümselt, üldistatud kokkuvõttena, seega ei kahjusta uuring ka andmesubjekti õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu. Uuringu tulemustes ei ole isikud tuvastatavad. Volitatud töötleja ja analüüsi läbiviija analüüsib andmeid pseudonüümitud kujul. Analüüsi läbiviijale ei edastata isikukoode. Analüüsi otstarbel moodustatud erinevate registrite andmetest koosnevat andmestikku kasutatakse analüüsi teostamiseks ainult Statistikaameti serveris. Ühendandmestik kustutatakse pärast tellimustöö vastuvõtmist vastutava töötleja Haridus- ja Noorteameti poolt. Kustutamise tähtajad on 2026.a uuringu puhul 1. juuli 2026 ja 2027.a uuringu puhul 1. märts 2027. Üksikandmeid Haridus- ja Noorteametile ei edastata. Analüüsi raportis on andmed vaid üldistatud kujul, mis ei võimalda ühegi andmesubjekti tuvastamist. Eelnevat arvesse võttes ei pea me vajalikuks eraldi andmekaitselise mõjuhinnangu koostamist. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Analüüsi läbiviija kasutab andmeid, mis on statistikaametis olemas ning analüüsi jaoks lisa andmepäringuid teha vaja ei ole. Tellija Haridus- ja Noorteamet saab valmis analüüsi, kus üksikisikute andmeid välja toodud ei ole. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Eesti kõrgkoolide tasemeõppes õppivad välisüliõpilased ja kohalikud üliõpilased Eesti kõrgkoolide tasemeõppe õpingud lõpetanud ja vilistlasena Eesti tööturule siirdunud välisüliõpilased Kohalikud üliõpilased ja vilistlased. Nende andmeid kasutatakse, et asetada välisüliõpilaste analüüsil saadud tulemused kohalikku konteksti. Uuritavate üliõpilaste arv on umbes 45000 inimest aastas. Erinevate aastate vahel uuritavad kattuvad (s.t üliõpilane õpib ülikoolis tavaliselt rohkem kui ühe aasta). Unikaalsete üliõpilaste arv aasta järgi 2018/19 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 2023/24 2024/25 2025/26 Kohalik 40593 39501 39890 39415 39127 40185 41590 43617 üliõpilane Välisüliõpilane 5040 5518 5220 5059 4869 4336 3950 3875 Unikaalsete lõpetajate (vilistlaste) arv aastas 2017/18 2018/19 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 2023/24 2024/25 Kohalik üliõpilane 8026 7869 7771 8074 7550 7519 8089 8150 Välisüliõpilane 1041 1152 1346 1541 1284 1313 1350 1310 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Perioodiks on õppeaasta, vahemik 01.09.2017 kuni 31.08.2026. Uuritakse sellel perioodil õppinud üliõpilaste majanduslikku mõju tööturul ning sellel perioodil vilistlasena Eestis töötanud õpingud lõpetanud üliõpilaste majanduslikku mõju tööturul. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Kui pole sulgudes märgitud teisiti, töödeldakse kõiki andmeid nii välis- kui kohalike tudengite ja vilistlaste kohta* EHISe andmed õppeaastatest 2017/18 kuni 2025/26 Isiku pseudonüümitud kood Üliõpilased identifikaator EHISe järgi Õpingute alustamise aeg Õpingute lõpetamise aeg Õppeaasta Õppekava Õpingute finantseerimise viis Õpingute haridusaste Õppeasutus Kas tegemist on välisüliõpilasega (EHIS märge) Üliõpilase kodakondsusriik (ainult välistudengid ja -vilistlased) Üliõpilase sugu Kas pseudonüümitud isikukood on moodustatud Eesti isikukoodi alusel (jah/ei) Töötamise registri andmed 1.9.2017-31.8.2026 Isiku pseudonüümitud kood Töötamise identifikaator Ettevõtte või asutuse registrikood Töölepingu liik Töötamise alguse kuupäev Töötamise lõpu kuupäev Kande olek Ameti kood Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide lisa 1 ja lisa 2 andmed september 2017 kuni august 2026 Isiku pseudonüümitud kood Ettevõtte või asutuse registrikood Väljamakse liik Väljamakse summa Deklareeritud tulumaksu summa Deklareeritud sotsiaalmaksu summa Välisüliõpilaste ja -vilistlaste kohta viiakse läbi tulude ja maksude analüüs nii kogu grupile kui detailsemalt (näiteks õpingute finantseerimise viisi, õppeastme, õppevaldkonna jms lõikes). Kohalike üliõpilaste ja vilistlaste puhul tuuakse välja vaid üldsummad ning keskmine tulu inimese kohta. Ettevõtete statistiline register (2017-2026) Ettevõtte või asutuse registrikood Ettevõtte statistiline tegevusala Ettevõtte omaniku liik Rahvastikuregister (andmed 1. jaanuari seisuga 2017-2026) Isiku pseudonüümitud kood Eesti residentsuse olemasolu Äriregister (2021-2026) Isiku pseudonüümitud kood Ettevõtte või asutuse registrikood Isiku roll ettevõtte juures Rolli alguse kuupäev Rolli lõpu kuupäev Äriregistri rollide analüüs viiakse läbi vaid kolme viimase aasta kohta (erinevalt töötamise analüüsist, mis vaatab pikemalt tagasi). PPA e-residentide andmestik (2017-2026) Isiku pseudonüümitud kood E-residentsuse algus- ja lõpukuupäev *Andmeallikate valikut on põhjendatud punktis 5 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmed Töötamise Registri (TÖR) andmed Eesti Maksu- ja Tolliametile esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed Äriregistri andmed Rahvastikuregistri andmed Ettevõtete statistilise registri andmed PPA e-residentide andmed 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Andmed pseudonüümitakse statistikaametisse saabumisel vastavas Statistikaameti osakonnas 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmed Töötamise Registri (TÖR) andmed Eesti Maksu- ja Tolliametile esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed Äriregistri andmed Rahvastikuregistri andmed PPA e-residentide andmed Täpsem tunnuste nimekiri on esitatud punktis 9.2 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Andmed pseudonüümitakse kasutades statistikaameti üldist koodivõtit. Võtit säilitatakse tähtajatult vastavas statistikaameti osakonnas. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Analüüsi otstarbel moodustatud erinevate registrite andmetest koosnev ühendandmestik kustutatakse pärast uuringu valmimist 3. kvartalis 2027. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah. Uuringust teavitame läbi asutuse kodulehe isikuandmete töötlemisest? ja sotsiaalmeedia. Teavitus sisaldab ka uuringu Jah/ei andmekaitsetingimusi 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage4 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse. 11.3. Kust on leitavad https://harno.ee/asutus-uudised-ja- andmekaitsetingimused5 ? kontakt/ametist/isikuandmete-tootlemine- harnos https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei. kolmandatesse riikidesse6 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Jaak Raie Kuupäev digiallkirjas (allkirjastatud digitaalselt)7 4 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 5 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama I KÜM art 12 – 14 sätestatule. 6 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisa vaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 7 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/26/3-4 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2026 Tallinnas Jaak Raie Taotluse esitaja Haridus- ja Noorteamet [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõike 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus "Välistudengite majandusliku mõju analüüs tööturul" 06.02.2026 taotluses ja menetluse käigus esitatud tingimustel ning uuringu eesmärgi täitmiseks vajalikus mahus; 2. Haridus- ja Noorteametil esitada vastavalt taotluse punktile 7 algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta 2024/2025. õppeaasta uuringu andmete osas hiljemalt 01.07.2026 ja 2025/2026. õppeaasta uuringu andmete osas hiljemalt 01.03.2027. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED: Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED: 1. IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. 2. IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. 3. Isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikli 5 lõike 1 punktide b ja c kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel tagada, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel, neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus ning isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Teisisõnu võib isikuandmeid töödelda konkreetse eesmärgi täitmiseks minimaalselt vajalikus ulatuses. Statistikaamet viib Haridus- ja Noorteameti tellimusel läbi analüüsi välisüliõpilaste majanduslikust mõjust Eestis töötamise kaudu alates 2019. aastast2. Igal aastal esitatakse uuringu tulemused viimase õppeaasta kohta ning hiliseim uuring käsitleb 2023/2024. õppeaasta tulemusi3. Haridus- ja Noorteameti taotlus ei ava metoodikat piisava täpsusega uuringu eesmärgi täitmiseks vajalike andmete ulatuse osas. Taotleja andis menetluse käigus täiendavad selgitused töödeldavate isikuandmete ulatuse kohta. Andmekaitse Inspektsioon rõhutab, et tulenevalt IKÜM eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest võib isikuandmete vastutav töötleja töödelda isikuandmeid vaid selles mahus, mis on vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. 4. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib 06.02.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses, menetluses antud selgitustes ning käesolevas otsuses täpsustatud tingimustel. 5. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Suviste jurist peadirektori volitusel Lisad: 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 2 Välistudengite majandusliku mõju analüüs | Statistikaamet 3 Statistikaamet. Välisüliõpilaste majanduslik mõju. Eesti tööturul osalemine 2023/2024 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel