ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Marta Rohtla Teie 07.01.2026 nr 11-14/2026/110
Riigimetsa Majandamise Keskus
Meie 04.02.2026 nr 2.3-8/26/67-3
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai 07.01.2026 Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK)
pöördumise seoses veebilehega https://dokumendiregistrid.karlerss.com/. Lehele koondatakse ja
tehakse otse brauseris loetavaks/nähtavaks erinevate asutuste avalike dokumendiregistrite sisu,
mille kaudu võivad muu hulgas saada avalikuks isikuandmeid sisaldavad dokumendid. Olete
pöördumises välja toonud küsitavused, mis on RMK-l kõnealuse veebilehega tekkinud ning palute
AKI seisukohta veebilehel isikuandmete töötlemise osas.
Seoses dokumendiregistri pidamise nõuetega olete viidanud avaliku teabe seaduse (AvTS)
üldjuhendis AKI välja toodud põhjustele, miks ei tohiks register olla avatud otsingumootoritele.
Selgitame siinkohal, et AKI ei ole selles osas oma seisukohta muutnud. Samas juhime tähelepanu
sellele, et dokumendiregistri pidamise kohustus ja sellega seotud nõudeid peavad järgima
teabevaldajad, kelle üle AKI-l on pädevus teostada järelevalvet. Kuna kõnealuse veebilehe pidaja
puhul on tegemist füüsilise isikuga, kes ei ole AvTS-i mõistes teabevaldaja, siis puudub AKI-l
tema üle järelevalvepädevus ning AKI ei saa teha talle dokumendiregistri pidamise osas
ettekirjutust AvTS-i alusel.
Küll aga on veebilehe pidaja füüsilise isikuna oma loodud lehe ja seal sisalduva teabe osas
vastutavaks töötlejaks. Seega isikuandmete avalikustamise osas saab AKI teha järelevalvet ka
kõnealuse andmetöötleja üle. Märgime, et praegu järelevalvemenetlust kõnealuse veebilehega
seoses ei ole, seetõttu anname üldisi selgitusi. Varasemalt on AKI kõnealuse veebilehe pidajale
selgitanud AvTS-is sätestatud avaliku teabe taaskasutamise ja isikuandmete kaitse üldmäärusest
tulenevaid isikuandmete töötlemisega seotud nõudeid ning AKI eeldab, et veebilehe pidaja
juhindub oma tegevuses avaliku teabe ja andmekaitse nõuetest.
Veebilehte, kuhu on kokku kogutud erinevate asutuste avalike dokumendiregistrite sisu, saab
AvTS-i alusel käsitleda avaliku teabe taaskasutamisena. AvTS § 31 lõige 1 ütleb, et teabe
taaskasutamine on füüsilise või juriidilise isiku poolt sellise avaliku teabe kasutamine, mille üldist
kasutamist ei ole seadusega või seadusega kehtestatud korras piiratud (avaandmed), ärilisel või
mitteärilisel eesmärgil, mis ei lange kokku algse eesmärgiga, mille jaoks see teave avalikke
ülesandeid täites saadi või loodi. Nii võib olla võimalik, et juurdepääsupiiranguteta riigiasutuse
dokumendiregistris olevat teavet kasutatakse uuel eesmärgil.
Küll aga peab sellisel juhul järgima teatud nõudeid. Eelkõige osas, mis puudutab isikuandmete
avaldamist ja eraelu puutumatuse kaitset. Lubatav ei ole uuel eesmärgil kasutada
juurdepääsupiiranguga teavet (selline teave ei peaks eelduslikult ka avalikult kättesaadav olema).
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Kui taasavalikustatakse inimese kui füüsilise isiku isikuandmeid, siis selliseks tegevuseks peab
olema õiguslik alus. Kui isikuandmete avalikustamiseks õiguslikku alust ei ole, ei tohi seda teha
ja kui seda juba on tehtud, tuleb selline tegevus lõpetada. Olete pöördumises küsinud, kas
õigustatud huvi on kõnealusel veebilehel isikuandmete töötlemisel piisavaks aluseks. AKI ei
välista, et õigustatud huvi võib olla kõnealusel veebilehel isikuandmete avaldamise aluseks. Kuid
sel juhul peab olema läbi viidud isikuandmete avaldamise sisuline hindamine, mille põhjal saab
otsustada, kas veebilehe pidaja ja kolmandate isikute huvid kaaluvad isikuandmete avalikustamisel
üles andmesubjektide õigused ja huvid või mitte.
Kui isikule saab teatavaks, et tema isikuandmeid on kõnealusel veebilehel avaldatud ja isikule ei
tundu see õiguspärane, on isikul õigus pöörduda selgituste saamiseks veebilehe pidaja poole.
Andmetöötleja, antud juhul veebilehe pidajal, on kohustus selgitada isikule kuu aja jooksul,
millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil ta isikuandmeid töötleb. Ühtlasi on isikul õigus nõuda oma
isikuandmete kustutamist. Kui andmetöötleja isikule kuu aja jooksul ei vasta või saadud vastus ei
ole piisav, on isikul õigus esitada AKI-le kaebus.
Tulenevalt AvTS §-st 43 on iga teabevaldaja kohustatud rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja
infotehnoloogilisi vahendeid asutusesiseseks tunnistatud teabe kaitsmiseks. Samuti on asutusel
kohustus kehtestada dokumentidele piirangud, kui dokumendid sisaldavad piiranguga teavet.
Seega on teabevaldaja kohustus tagada, et piiranguga teave ei saaks avalikuks.
Kui dokumendiregistrit pidava asutuse eksimuse tõttu on saanud mõni dokument avalikuks, siis
vea avastamisel või sellest teada saamisel, tuleb asutusel dokumendile juurdepääs sulgeda. Kui
asutusele on teada, et keegi teine on asutuse dokumendiregistris ekslikult avalikustatud dokumenti
kusagil mujal (nt kõnealune veebileht) avalikustanud, siis peaks asutus (kuna teave sai avalikuks
asutuse eksimuse tõttu) peale dokumendile piirangu kehtestamisest, võimalusel teavitama ka teist
asutust või isikut vajadusest andmete avalikustamine lõpetada, kes on sama teabe avalikustanud,
et rikkumine võimalikult kiirelt lõpetada. Kui teine asutus, antud juhul kõnealuse veebilehe pidaja,
ei sulge peale teavitust ekslikult avalikus saanud isikuandmete juurdepääsu, siis vastutab
avalikustaja isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest. Asutust, kes algselt teabe (ekslikult)
avalikuks tegi, ei saa vastutusele võtta teise isiku poolt dokumentide ja seal sisalduvate
isikuandmete jätkuva avalikustamise eest, kuna asutusel puudub võimalus sealt piiranguga teabe
eemaldamiseks. Küll aga vastutab asutus enda poolt piirangu kehtestamata jätmise ja dokumentide
ebaseadusliku avalikustamise eest oma dokumendiregistri kaudu.
Loodetavasti saime Teile selgitustega abiks olla.
Lugupidamisega
Karin Uuselu
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)