Kiri

Operail AS Metalli 3 Teie 27.12.2022 10615 Tallinn [email protected]; Meie 06.02.2023 nr 2-5/22/0105/4 [email protected] Vaideotsus AS Operail 27.12.2022 vaidele RESOLUTSIOON Jätta vaie rahuldamata. Vaideotsus jõustub selle elektrooniliselt kättetoimetamisest AS-ile Operail. Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Soovi korral tuleb kaebus esitada 30 päeva jooksul käesoleva vaideotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-post: [email protected]). 1. Asjaolud 1.1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) määras 25.11.2022 käskkirjaga nr 1-7/22-014-TI AS-i Eesti Raudtee (edaspidi EVR) raudteeinfrastruktuuri kasutustasud 11.12.2022 algavaks liiklusgraafikuperioodiks. 1.2. AS Operail esitas 27.12.2022 TTJA-le vaide, millega palutakse tunnistada kehtetuks TTJA 25.11.2022 otsus nr 1-7/22-014-TI osas, millega määrati EVR raudteeinfrastruktuuri kasutustasuna juurdepääsu tagava lisateenuse „ühtne piiriülene veduriteenus“ eest 11.12.2022 algavaks liiklusgraafikuperioodiks 11,85 eurot vaguni kohta (otsuse resolutsiooni p 4.2). 1.3. TTJA teavitas AS-i Operail vaide lahendamise tähtaja pikendamisest 05.01.2023, määrates uueks vaide lahendamise tähtajaks 06.02.2023. 1.4. Vaide lahendamiseks kaasas TTJA puudutatud isikuna arvamuse avaldamiseks EVR’i, kes esitas 20.01.2023 kirjaga nr 1-12/90-2 seisukohad AS Operail esitatud vaide suhtes. 2. Menetlusosaliste seisukohad 2.1. AS Operail esitatud vaides TTJA otsuse nr 1-7/22-014-TI osas on kokkuvõtvalt käsitletud järgmisi asjaolusid: 2.1.1. Piiriülene veduriteenus ei ole lisateenus raudteeseaduse (RdtS) § 94 lg 2 mõttes, muu hulgas ei sarnane see sisu poolest ühegi selle lõike alapunktides toodud teenusega. Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  2.1.2. Kasutustasu määramine „ühtse piiriülese veduriteenuse“ eest lisateenusena ei ole põhjendatud. Varasemalt TTJA piiriülese veduriteenuse hinnakujundusse ei sekkunud ega määranud vastavat lisateenust ning ei esine ühtegi sisulist muudatust, mis õigustaks selle määramist nüüd. Varasema praktika ja TTJA 20.11.2020 otsuse alusel tekkis Operailil õigustatud ootus, et kasutustasu „ühtse piiriülese veduriteenuse“ eest ei määrata, seda vähemalt kuni 2022/2023 liiklusgraafikuperioodi lõpuni. 2.1.3. Piiriülese veduriteenuse segmenteerimata jätmine ei ole põhjendatud ning on diskrimineeriv. Mittediskrimineerimise põhimõtte järgimiseks tuleb moodustada eraldi segmendid Koidula-Petseri ja Narva-Ivangorod lõigul, kuna kulud Koidula- Petseri lõigul on oluliselt kõrgemad kui Narva-Ivangorod lõigul. Koidula-Petseri lõigul kantava kulu eest soetatav teenus ei vasta tegelikele mahtudele ning selle lõigu tegelik kulu on 6 eurot/vagun ehk otsusega määratust kaks korda väiksem. Transiiditeenuse puhul on TTJA analoogses olukorras määranud eri segmendid. 2.1.4. TTJA on oluliselt rikkunud põhjendamis- ja kaalumiskohustust. TTJA ei ole põhjendanud ega kaalunud olulisi asjaolusid, sh oma varasemat praktikat ja sellega kaasnenud Operaili õigustatud ootust, „ühtse piiriülese veduriteenuse“ sobivust lisateenusena ja selle segmenteerimist ning raudteeveo-ettevõtjate diskrimineerimist. 2.2. EVR puudutatud isikuna on esitanud seisukoha AS-i Operail vaide osas kokkuvõtvalt järgmiselt: 2.2.1. EVR leiab, et vaie on nii sisuliselt kui ka õiguslikult põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. 2.2.2. Vaides esitatust lähtuvalt eeldab AS Operail veduriteenuse kasutamist tasuta. Selline eeldus on õigustamatu. TTJA-l on kasutustasu määramise õigus ja kohustus. EVR ei pea veduriteenust tasuta pakkuma. Seega peab AS Operail veduriteenuse kasutamise eest kasutustasu maksma. Seega on vaie põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. 3. Vaideotsuse põhjendus 3.1. Esmalt hindab TTJA vaide punktis 2.1. esitatud seisukohta, mille kohaselt kasutustasu määramine „Ühtse piiriülese veduriteenuse“ eest lisateenusena ei ole põhjendatud. Piiriülene veduriteenus ei ole lisateenus RdtS § 94 lg 2 mõttes. 3.1.1. TTJA on seisukohal, et „ühtne piiriülene veduriteenus“ ei ole juurdepääsu tagav põhiteenus, kuna RdtS § 94 lg 1 loetleb ära põhiteenused ja piiriülest veduriteenust pole võimalik põhiteenusena määratleda. Antud punktis toodud põhiteenuste loetelu on kinnine loetelu. 3.1.2. Ka varasemas halduspraktikas on „ühtne piiriülene veduriteenus“ määratletud lisateenusena. Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) 02.04.2015 käskkirjas nr 1-10/715- 061 on määratletud piiriülese veduriteenuse kasutustasu lisateenuste hulka, põhjendusega, et piiriülest veduriteenust ei ole raudteeseaduse (v.r.) § 58 lg 1 nimetatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt juurdepääsu tagavate põhiteenuste loetelus, tuleb piiriülest veduriteenust käsitleda raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu tagava lisateenusena raudteeseaduse (v.r.) § 58 lg 2 mõttes. 02.04.2015. a kehtinud raudteeseaduse redaktsiooni § 58 vastab põhimõtteliselt käesoleval hetkel kehtiva RdtS §-le 94. 3.1.3. Varasema halduspraktikana on käsitletav ka TTJA 13.10.2022 käskkiri nr 1-7/22- 012-TI, kus on määratud „ühtne piiriülene veduriteenus“ kasutustasu lisateenusena, kuna piiriülene veduriteenus on olemuslikult erinev muudest raudteeinfrastruktuuri põhiteenuse kasutustasu määramise aluseks olevatest infrastruktuuriteenustest. Piiriülese veduriteenuse osutamise aluseks on kahe iseseisva 2 (6)  raudteeadministratsiooni vahelised kokkulepped ning need kokkulepped määratlevad teenuse osutamise viisi ning osa teenuse pakkumise kuludest. Sellest tulenevalt ei ole õige käsitleda piiriülest veduriteenust ning sellega seotud kulusid osana põhiteenusest ning teenust tuleb käsitleda RdtS § 94 lg 2 mõistes juurdepääsu tagava lisateenusena, millele määratakse eraldi tasumäär. 3.1.4. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 21.11.2012 direktiivi 2012/34 EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, lisas II punktis 3 toodud lisateenuste loetelu on samuti mitteammendav („Lisateenused võivad hõlmata järgmist“). Siinkohal ei saa nõustuda vaide esitaja väitega vaide punktis 3.1, mille kohaselt lisateenuste loetelu on ammendav ning seetõttu ei saa TTJA mistahes muid teenuseid lisateenustena määratleda. Muuhulgas on ka seadusandja täiendavalt selgitanud, et lisateenuste nimekiri on lahtine ning nimekiri võib täieneda sõltuvalt raudteeturu olukorrast, mis on vastavuses ka direktiivi 2001/14/EÜ lisa II punktiga 3, kus on kehtestatud lisateenuste näidisloetelu („Lisateenused võivad hõlmata järgmist:“).1 3.1.5. TTJA on seisukohal, et piiriülese veduriteenuse kasutamiseks puuduvad alternatiivid, seda kinnitab ka teenuse kasutamine AS-i Operail poolt. Kui TTJA on kehtestanud vastavad tasud, AS Operail teenust tarbinud, EVR esitanud osutatud teenuste eest arved ja saanud tasud, on tõendatud teenuse faktiline vajalikkus raudteevedude korraldamisel. Antud aspekti on TTJA varasemalt välja toonud ka 27.12.2022 otsuses nr 1-7/22-016-TI (AS-i Operail 14.11.2022 vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 13.10.2022 käskkirja nr 1-7/22-012-TI osas). 3.1.6. Kuivõrd Eesti Vabariigis tegutsevatel raudteeveo-ettevõtjatel puuduvad piiriülese veduriteenuse kasutamiseks Narva ja Koidula jaamades alternatiivid, on piiriülese veduriteenuse näol tegemist raudteeinfrastruktuurile ligipääsu tagava lisateenusega raudteeseaduse RdtS § 94 lg 2 tähenduses. 3.2. Järgnevalt hindab TTJA vaide punkti 2.2. seisukohta. Kasutustasu määramine „ühtse piiriülese veduriteenuse“ eest lisateenusena ei ole põhjendatud. Varasemalt TTJA piiriülese veduriteenuse hinnakujundusse ei sekkunud ega määranud vastavat lisateenust ning ei esine ühtegi sisulist muudatust, mis õigustaks selle määramist nüüd. Varasema praktika ja TTJA 20.11.2020 otsuse alusel tekkis Operailil õigustatud ootus, et kasutustasu „ühtse piiriülese veduriteenuse“ eest ei määrata, seda vähemalt kuni 2022/2023 liiklusgraafikuperioodi lõpuni. Varasema praktika muutmiseks puudus alus. Lisaks seonduvad seisukohaga vaide p-d 3.3. ja 3.4, mille kohaselt on varasema praktika alusel tekkinud Operailil õiguspärane ootus ning Operaili õiguspärast ootust toetab ka TTJA 2020. a otsus. 3.2.1. TTJA rõhutab, et 25.11.2022 käskkirjas nr 1-7/22-014-TI toome eelkõige välja, et EVR-l kui raudteeadministratsioonil on õigus ja kohustus tagada rongide piiriületuse tõrgeteta toimimine Koidula ja Petseri raudteepiirijaamade vahel iga-aastases liiklusgraafikus kokkulepitud maksimaalse rongide arvu ulatuses. Samas lisasime antud käskkirjas märkusena juurde, et EVR on raudteeinfrastruktuuri ettevõtja, kes tulenevalt Euroopa Liidu õigusest ei oma veduriparki ega ka tegevusluba kaubaveoks avalikul raudteel. Kokkuvõtvalt asus TTJA seisukohale, et EVR-l oli põhjendatud vajadus anda piiriüleste veduriteenuste osutamise õigus ja kohustus üle raudteeveo- ettevõtjale, kes suudab täita rahvusvahelistest õigusaktidest ja lepingutest tulenevaid nõudeid. Sellise veo-ettevõtja leidmiseks viis EVR 2022. aasta juunis-juulis läbi riigihanke Veduriteenus 2022 (RHR nr 251786) eesmärgiga leida veo-ettevõtja, kes 1 Raudteeseaduse, riigilõivuseaduse ja hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 32. Kättesaadav arvutivõrgus: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/784f18db-b479-4b1a-b011- 25fc05f17e8d#ACufFW0c (30.01.2023). 3 (6)  osutaks järjepidevalt katkematut, õigeaegset ja tõrgeteta veduriteenust Koidula ja Petseri raudteepiirijaamade vahel kõikidele seda soovivatele isikutele. 3.2.2. Varasem kontsessioonileping AS-iga Operail lõppes ning AS Operail polnud nõus seda varasemal kujul pikendama kaugemale tähtajast 30.08.2022, samuti ei osalenud AS Operail TTJA-le teadaolevalt EVR poolt korraldatud avalikus hankemenetluses (RHR nr 251786), mille EVR viis läbi uue teenuspartneri leidmiseks. Seoses uue hankelepingu sõlmimisega AS-ga GoRail, kelle kaudu EVR osutab veduriteenust, tekkis TTJA-l kasutustasu määrajana vajadus uue lisateenuse kasutustasu määramiseks. Kui TTJA ei oleks oma 13.10.2022 käskkirjaga nr 1-7/22-012-TI määranud lisateenust ja selle kasutamise eest tasumisele kuuluvat lisateenuse kasutustasu, ei oleks raudteeveoettevõtjatel, sh AS-il Operail võimalik kasutada teenust, mida neil on Venemaa suunalt saabuvate kaupade puhul vaieldamatult vaja kasutada. AS-il Operail ei ole saanud tekkida õigustatud ootust, et ühtset piiriülest veduriteenust saab jätkuvalt endistel tingimustel kasutada olukorras, kus kontsessioonileping AS-iga Operail lõppes, s.t vaide esitaja ise teenust enam ei osuta. 3.2.3. Esitatud vaide punktis 3.2 on AS Operail selgitanud, et veduriteenuse osutamine toimus kuni 30.08.2022. a kontsessioonilepingu alusel, mille osapoolteks olid EVR ja AS Operail. Alates 01.09.2022 toimub veduriteenuse osutamine EVR ja AS GoRail vahel sõlmitud teenuselepingu alusel. Muutunud on nii lepingupooled, kui ka lepingu sisu. Kontsessioonilepingute eesmärk riigihangete seaduse § 4 lg 13 ja § 131 lg 2 alusel on anda hankijalt (antud juhul võrgustikusektori hankijalt EVR-lt) üle pakkujale ehk kontsessionäärile õigus teenuseid osutada, vajadusel saada sätestatud tasusid ja osutada kontsessionäärina teenust, s.h on oluliseks aspektiks äririski üleminek kontsessionäärile. Varasemalt oli kontsessionääriks AS Operail ning on eluliselt usutav, et AS Operail ei osutanud teenust kolmandatele isikutele tasuta, vaid nõudis piiriülese veduriteenuse osutamisel ka tasusid. Uue teenusepakkujaga ei ole EVR sõlminud kontsessioonilepingut, vaid teenuselepingu, mis tähendab, et EVR-i õigused ja kohustused piiriülese veduriteenuse tagamiseks pole täies ulatuses teenuse osutajale üle läinud. Seega AS-il GoRail puudub õigus küsida kolmandatele isikutele osutatud teenuse eest tasumist otse AS-ile GoRail, vaid teenuse osutamise eest tasub EVR AS-ile GoRail. Tegemist on põhimõtteliste asjaolude muutumisega. 3.2.4. TTJA hinnangul ei ole võimalik eeldada uue teenuse osutaja puhul, et teenuse osutamise kulud jäävad samaks uue teenuselepingu sõlmimisel ja need peavad olema ühesugused varasema kontsessioonilepingu kuludega. Teenuse osutamisega seotud asjaolud on oluliselt muutunud ka seetõttu, et praegusel hetkel on AS Operail teenuse osutajast muutunud teenuse tarbijaks. Eeltoodut arvesse võttes ei saa TTJA nõustuda vaide punktis 3.2.esitatud seisukohaga, mille kohaselt ei ole asjaolud sisuliselt muutunud. 3.3. Kolmandaks käsitleb TTJA AS Operail vaide punkti 2.3 seisukohta, mille kohaselt: Piiriülese veduriteenuse segmenteerimata jätmine ei ole põhjendatud ning on diskrimineeriv. Mittediskrimineerimise põhimõtte järgimiseks tuleb moodustada eraldi segmendid Koidula-Petseri ja Narva-Ivangorod lõigul, kuna kulud Koidula-Petseri lõigul on oluliselt kõrgemad kui Narva-Ivangorod lõigul. Koidula-Petseri lõigul kantava kulu eest soetatav teenus ei vasta tegelikele mahtudele ning selle lõigu tegelik kulu on 6 eurot/vagun ehk otsusega määratust kaks korda väiksem. Transiiditeenuse puhul on TTJA analoogses olukorras määranud eri segmendid. Lisaks seondub seisukohaga vaide osa B, mille kohaselt: Ühtse kasutustasu määramine kogu piiriülese veduriteenuse eest ei ole põhjendatud ning on diskrimineeriv (p 3.5). Piiriülese veduriteenuse kulud Koidula- Petseri lõigul on oluliselt kõrgemad kui Narva-Ivangorod lõigul (p 3.6). Koidula-Petseri lõigul kantava kulu eest soetatav piiriülene veduriteenus ei vasta tegelikele mahtudele (3.7). Koidula-Petseri lõigu tegelik kulu on 6 eurot/vagun ehk otsusega määratust kaks 4 (6)  korda väiksem (3.8). Mittediskrimineerimise põhimõtte järgi tuleb Koidula-Petseri ja Narva-Ivangorod lõigul moodustada eraldi segmendid (3.9). Analoogses olukorras on TTJA määranud eri segmendid (3.10). 3.3.1. Vastavalt RdtS §-le 84 lg 9, §-le 99 lõige 1, ning majandus ja taristuministri 28.0.2020 määrusele nr 64 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika1“ §-le 9, saab segmentide põhiselt määrata ainult põhiteenuste lisatasusid. Piiriülene veduriteenus on lisateenus, mida ei ole võimalik segmenteerida. Vaides välja toodud viited erinevatele transiidi segmentidele pole asjakohased, kuna tegemist on põhiteenuse lisatasuga tasustatud teenusega. 3.3.2. Kuivõrd piiriülest veduriteenust ei ole võimalik segmenteerida, ei ole asjakohased AS-i Operail väited, mille kohaselt tuleb mittediskrimineerimise vältimiseks moodustada eraldi segmendid. Eelmainitu tõttu puudub põhjendatud vajadus hinnata AS-i Operaili väiteid erinevate lõikude kulude ja mahtude osas. 3.3.3. 13.10.2022 käskkirjas nr 1-7/22-012-TI on toodud välja TTJA tagasiside AS-i Operail küsimusele lisateenuse hinnastamise kohta ühtse piiriteenusena ja mitte jaamapõhiselt. Väljavõte vastusest (p 2b): TTJA küsis EVR-lt täiendavaid selgitusi ühtse piiriteenuse kontseptsiooni põhjuste kohta. EVR hinnangul peaks veduriteenuse hind Venemaaga seotud piirijaamades olema ühetaoline, sest täna kehtib eeldus, et mõlemad piirijaamad peavad olema raudteeliiklusele avatud võrdsetel tingimustel. OAO RŽD- ga sõlmitud kokkulepete kohaselt balansseeritakse kulud kahe piirijaama vahel, mis seisneb selles, et OAO RŽD osutab veduriteenust Narva-Ivangorod ja EVR Koidula- Petseri lõigul. Ka praegune otsekulude arvestus sisaldab ühelt poolt kulu Narvas ja tulu Koidulas. Raudtee liikluskorralduse poolest ei ole harukordne praktika, kus planeeritud vedu ühe piirijaama kaudu suunatakse erinevail põhjustel ümber teise. Sellel ei tohiks olla klientide vaates täiendavaid takistusi teenuse hinnakujunduse poolt. Lisaks, oluliselt riskivabam on prognoosida veomahtu Venemaaga tervikuna selmet seda piirijaamade lõikes lahku lüüa. 3.3.4. TTJA lähtub raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramise otsuse tegemisel infrastruktuuriettevõtja poolt esitatud andmetest vastavalt RdtS § 106 lg 1 toodule. Niisamuti on ebaselge, millel tuginevad AS-i Operail poolt esitatud andmed vaide osas B, mis käsitlevad väidetavaid ühikute kulusid ja mahte. 3.3.5. TTJA ei saa nõustuda ka AS-i Operail poolt esitatud analoogiaga, mille kohaselt TTJA on määranud transiidi puhul lisatasud kolme piirijaama kaudu ja seetõttu tuleb ka piiriülest veduriteenust segmenteerida. Piiriülene veduriteenus on olemuslikult erinev muudest raudteeinfrastruktuuri põhiteenuse kasutustasu määramise aluseks olevatest infrastruktuuriteenustest. Seega ei ole transiit ja piiriülene teenus analoogia korras võrreldavad. Piiriülese veduriteenuse osutamise aluseks on kahe iseseisva raudteeadministratsiooni vahelised kokkulepped ning need kokkulepped määratlevad teenuse osutamise viisi ning osa teenuse pakkumise kuludest. 3.3.6. Kokkuvõtlikult, kuivõrd lisateenusena käsitletavat piiriülest veduriteenust ei segmenteerita ning kasutustasu määramisel tuleb lähtuda infrastruktuuriettevõtja poolt esitatud andmetest, ei ole õiguslikult põhjendatud vaide esitaja väited vaide osas B. 3.4. Neljandaks käsitleb TTJA vaide esitaja seisukohta vaide punktis 2.4 ning osas C, mille kohaselt TTJA on oluliselt rikkunud põhjendamis- ja kaalumiskohustust. TTJA ei ole põhjendanud ega kaalunud olulisi asjaolusid, sh oma varasemat praktikat ja sellega kaasnenud Operaili õigustatud ootust, „ühtse piiriülese veduriteenuse“ sobivust lisateenusena ja selle segmenteerimist ning raudteeveo-ettevõtjate diskrimineerimist. 3.4.1. TTJA on seisukohal, et 25.11.2022. a otsuse nr 1-7/22-014-TI, millega määrati EVR raudteeinfrastruktuuri kasutustasud, seletuskiri on piisavalt põhjendanud ja 5 (6)  vaide punktis 3.11 toodud küsimustele on vastatud käesoleva vaideotsuse põhjendustes, mistõttu need ei vaja siinkohal kordamist. 3.4.2. TTJA 25.11.2022 otsus nr 1-7/22-014-TI on kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-ga 2 ning § 56 lg-tega 1-3, millest tulenevalt on TTJA hinnangul tegemist õiguspärase haldusaktiga HMS § 54 mõistes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor 6 (6)