Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 19. detsember 2022
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
19.12.2022 nr 1-2/22-091
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
ohuprognoosi kinnitamine
Korrakaitseseaduse § 24 lg-te 4 ja 5 alusel:
1. kinnitan:
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) ohuprognoosi (Lisa 1).
2. Tunnistan kehtetuks:
TTJA peadirektori 07.06.2022 käskkirja nr 1-2/22-044 „TTJA ohuprognoosi kinnitamine (2022)“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Talving
peadirektor
Martti Kangur
Lisa 1
KINNITANUD
peadirektor
19.12.2022
käskkirjaga nr 1-2/22-091
TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE
JÄRELEVALVE AMET
OHUPROGNOOS
2022 Tallinn
2
SISU
SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................................... 10
1. OHUPROGNOOSI FUNKTSIOON: OHUENNETUSLIKU RIIKLIKU JÄRELEVALVE ALUS ................................................................ 10
2. OHUPROGNOOSI MEETOD: PROGNOOSITAVA OHU (1) KAALUKUS JA (2) TÕENÄOSUS ........................................................ 11
2.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 11
2.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 11
(1) Tagajärje kaalukus: tavaline, oluline, kõrgendatud .......................................................................................... 11
(2) Realiseerumise tõenäosus: väike, keskmine, suur ........................................................................................... 12
2.3. Kontrolli ulatuse piiritlemine: TTJA kaalutlusruumi sisustamine .......................................................... 14
2.4. Ohu ennetamise pädevus ja rakendatavad riikliku järelevalve meetmed ........................................... 15
ETTEVÕTLUSE OSAKOND ...................................................................................................................................... 17
1. LEPINGUEELNE TEAVE, TÜÜPTINGIMUSED JA EBAAUSAD KAUPLEMISVÕTTED: 6- SUUR-OLULINE OHT .................................... 17
1.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 17
1.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 18
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 18
1.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 18
1.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 18
2. HINNA KUVAMISEGA MANIPULEERIMINE, EKSITAVAD SOODUSHINNAD: 6- SUUR-OLULINE OHT ........................................... 19
2.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 19
2.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 20
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 20
Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 20
2.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 20
2.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 20
3. KAUPLEJA EI TÄIDA ALKOHOLISEADUSEST TULENEVAID NÕUDEID: 5- KESKMINE-OLULINE OHT ............................................. 20
3.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 20
3.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 21
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 21
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 21
3.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 21
3.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 21
4. ALKOHOLIREKLAAMI REEGLITE RIKKUMINE: 6- SUUR-OLULINE OHT ................................................................................ 21
4.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 21
4.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 22
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 22
Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 22
4.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 22
4.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 22
5. TUBAKATOOTE JA SELLEGA SEOTUD TOOTE MÜÜGINÕUETE RIKKUMINE: 5-KESKMINE-OLULINE OHT ..................................... 22
5.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 22
5.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 23
Tagajärje kaalukus: oluline oht ............................................................................................................................. 23
5.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 23
5.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 23
6. NÕUETEKOHASE EESTIKEELSE KASUTUSJUHENDI PUUDUMINE: 6- SUUR-OLULINE OHT ....................................................... 23
6.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 23
6.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 24
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 24
Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 24
6.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 24
6.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 24
7. LENNUREISIJA ÕIGUSTE RIKKUMINE EBAAUSATE KAUPLEMISVÕTETEGA: 3-SUUR-TAVALINE OHT ........................................... 24
7.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 24
7.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 25
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 25
Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 25
7.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 25
7.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 25
8. REISITEENUSTE NÕUETEKOHASE TAGATISE ESITAMATA JÄTMINE: 3-SUUR-TAVALINE OHT ..................................................... 25
8.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 25
8.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 26
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 26
Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 26
8.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 26
8.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 26
9. REISITEENUSTE MÜÜMISEL PUUDULIKU LEPINGUEELSE TEABE ANDMINE: 3- SUUR-TAVALINE OHT ........................................ 26
9.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 26
9.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 27
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 27
Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 27
9.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 27
9.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 27
10. SPORDIKLUBIDE JT VABAAJA TEENUSTE OSUTAJATE ÕIGUSVASTANE TEGEVUS: 1-VÄIKE-TAVALINE OHT ................................... 27
10.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 27
10.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 28
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 28
Realiseerumise tõenäosus: väike .......................................................................................................................... 28
10.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 28
10.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 28
11. MAJUTUSETTEVÕTETE ÕIGUSVASTANE TEGEVUS: 2-KESKMINE-TAVALINE OHT ................................................................. 28
11.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 28
11.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 29
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 29
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 29
11.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 29
11.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 29
12. LENNU-, LAEVA- JA BUSSIREISIJA ÕIGUSTE RIKKUMINE: 2-KESKMINE-TAVALINE OHT .......................................................... 29
12.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 29
12.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 29
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 29
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 30
12.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 30
12.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 30
13. AGRESSIIVSE KAUPLEMISVÕTTE KASUTAMINE TARBIJATELE EDASTATAVATE LAENUPAKKUMISTE TEGEMISEL JA VASTUTUSTUNDLIKU
LAENAMISE PÕHIMÕTTE JÄRGIMATA JÄTMINE: 6 -SUUR-OLULINE OHT ............................................................................ 30
13.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 30
13.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 31
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 31
Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 31
13.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 31
13.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 32
14. KINDLUSTUSLEPINGU TINGIMUSED EI OLE ARUSAADAVAD: 1- VÄIKE-TAVALINE OHT ........................................................... 32
14.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 32
14.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 32
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 32
Realiseerumise tõenäosus: väike .......................................................................................................................... 32
14.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 33
14.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 33
15. FINANTSTEENUSE REKLAAMI NÕUETE RIKKUMINE: 6 -SUUR-OLULINE OHT ...................................................................... 33
15.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 33
15.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 33
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 33
15.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 34
15.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 34
16. MEEDIATEENUSTE PROGRAMMI STRUKTUURI JA KÕRVALTINGIMUSTE NÕUETE RIKKUMINE: 2 -KESKMINE-TAVALINE OHT .......... 34
16.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 34
16.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 34
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 34
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 34
4
16.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 35
16.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 35
17. MEEDIATEENUSE OSUTAJA KOHTA TEABE AVALDAMATA JÄTMINE: 1-VÄIKE-TAVALINE OHT ................................................... 35
17.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 35
17.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 35
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 35
Realiseerumise tõenäosus: väike .......................................................................................................................... 35
17.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 36
17.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 36
18.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 36
18.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 36
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 36
Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 36
18.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 36
18.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 37
19. VEEBIPÕHISTE VAHENDUSTEENUSTE ÕIGLASED JA LÄBIPAISTVAD TINGIMUSED ÄRIKASUTAJATELE: 2- KESKMINE-TAVALINE OHT ... 37
19.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 37
19.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 37
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 37
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 37
19.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 37
19.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 37
20. MEEDIA – JA INFOÜHISKONNATEENUSTE SISU SEADUSLIKKUS: 5- KESKMINE-OLULINE OHT ................................................. 38
20.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 38
20.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 38
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 38
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 38
20.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 38
20.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 38
21. PUUETEGA INIMESTELE LIGIPÄÄSETAVUS AUDIOVISUAALMEEDIA TEENUSTELE: 3-SUUR-TAVALINE OHT .................................. 39
21.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 39
21.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 39
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 39
Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 39
21.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 39
21.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 39
22. ÄRITEADETELE SÄTESTATUD NÕUETE RIKKUMINE: 2-KESKMINE-TAVALINE OHT ................................................................. 40
22.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 40
22.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 40
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 40
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 40
22.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 40
22.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 40
23. INFOÜHISKONNA TEENUSE OSUTAJA KOHTA TEABE AVALDAMATA JÄTMINE: 3-SUUR-TAVALINE OHT ....................................... 40
23.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 40
23.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 41
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 41
Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 41
23.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 41
23.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 41
24. AVALIKU SEKTORI DIGILIGIPÄÄSETAVUSE NÕUETE TÄITMATA JÄTMINE: 3-SUUR-TAVALINE OHT ............................................. 41
24.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 41
24.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 42
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 42
Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 42
24.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 42
24.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 42
TEHNIKAOSAKOND .............................................................................................................................................. 43
1. LASTELE SUUNATUD TOODETE NÕUETELEVASTAVUS: 8-KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ..................................................... 43
1.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 43
5
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 43
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 44
1.3. Sõltuvalt toodete otstarvetest, omadustest ja parameetritest võib mittevastavate või ohtlike lastele
suunatud toodete esinemise tõenäosus olla suur.Kontrolli ulatus ..................................................................... 44
1.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 44
2. ISIKUKAITSEVAHENDITE NÕUETELEVASTAVUS: 7- VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT .................................................................. 44
2.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 44
2.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 45
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 45
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 45
2.3. Sõltuvalt toodete otstarvetest, omadustest ja parameetritest võib mittevastavate
isikukaitsevahendite esinemise tõenäosus olla keskmine, võttes arvesse sealhulgas nii järelevalvetulemusi kui
ka läbi RAPEX süsteemi ohtlike isikukaitsevahendite kohta avaldatud teateid. Kontrolli ulatus ........................ 45
2.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 45
3. TARBEKAUPADE NÕUETELEVASTAVUS: 5- KESKMINE-OLULINE OHT ................................................................................ 45
3.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 45
3.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 46
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 46
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 46
3.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 46
3.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 46
4. ELEKTRI- JA RAADIOSEADMED EI VASTA NÕUETELE: 5- KESKMINE-OLULINE OHT ............................................................... 46
4.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 46
4.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 47
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 47
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 47
4.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 47
4.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 47
5. EHITUSTOODETE NÕUETELEVASTAVUS: 5- KESKMINE-OLULINE OHT ............................................................................... 48
5.1. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 48
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 48
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 48
5.2. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 48
5.3. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 48
6. TEHNILISTE SEADMETE JA PAIGALDISTE NÕUETELEVASTAVUS: 9- SUUR-KÕRGENDATUD OHT ................................................ 49
6.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 49
6.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 49
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 49
Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 49
6.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 49
6.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 50
7. MÕÕTEVAHENDITE JA MÕÕTETEGEVUSE NÕUETELEVASTAVUS: 5- KESKMINE-OLULINE OHT ................................................ 50
7.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 50
7.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 50
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 50
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 51
7.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 51
7.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 51
8. KAEVANDAMISE OHUTUSNÕUETE RIKKUMINE: 7- VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT .................................................................. 51
8.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 51
8.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 52
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 52
Realiseerumise tõenäosus: väike .......................................................................................................................... 52
8.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 52
8.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 52
9. OHTLIKU KEMIKAALI KÄITLEMISNÕUETE RIKKUMINE: 8- KESKMINE TÕENÄOSUS -KÕRGENDATUD OHT ................................... 52
9.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 52
9.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 53
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 53
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 53
9.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 53
6
9.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 53
10. LÕHKEMATERJALI KÄITLEMISNÕUETE RIKKUMINE: 7- VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT .............................................................. 54
10.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 54
10.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 54
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 54
Realiseerumise tõenäosus: väike .......................................................................................................................... 54
10.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 54
10.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 54
11. PÜROTEHNILISE TOOTE KÄITLEMISNÕUETE RIKKUMINE: 7- VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT ....................................................... 55
11.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 55
11.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 55
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 55
Realiseerumise tõenäosus: väike .......................................................................................................................... 56
11.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 56
11.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 56
12. VABAAJATEENUSTE OHUTUSNÕUETE RIKKUMINE: 9- SUUR-KÕRGENDATUD OHT .............................................................. 56
12.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 56
12.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 57
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 57
Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 57
12.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 57
12.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 57
EHITUS- JA RAUDTEEOSAKOND ............................................................................................................................ 58
1. KASUTUSEST VÄLJA LANGENUD JA PEREMEHETUD EHITISED: 8- KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ........................................... 58
1.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 58
1.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 58
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 58
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 58
1.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 58
1.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 59
2. MÖÖDUNUD VÕI LÄHIAJAL LÕPPEVA KASUTUSEAGA KORTERELAMUD: 9- SUUR-KÕRGENDATUD OHT .................................... 59
2.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 59
2.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 59
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 59
Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 60
2.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 60
2.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 60
3. RAUDTEE OHUTU ÜLETAMISE RAJATISTE NÕUETELEVASTAVUS: 9- SUUR-KÕRGENDATUD OHT .............................................. 60
3.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 60
3.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 61
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 61
Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 61
3.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 61
3.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 61
4. ALLMAAKAEVANDUSTE KOHALE EHITATUD EHITISED: 7- VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT .......................................................... 62
4.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 62
4.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 62
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 62
Realiseerumise tõenäosus: väike .......................................................................................................................... 62
4.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 62
4.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 62
5. RAUDTEE KAITSEVÖÖNDI NÕUETE RIKKUMISED: 8- KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT .......................................................... 63
5.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 63
5.2. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 63
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 63
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 63
5.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 63
5.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 63
6. RAUDTEE INFRASTRUKTUURI NÕUETELEVASTAVUS: 8-KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ....................................................... 64
6.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 64
7
6.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 64
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 64
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 64
6.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 65
6.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 65
7. AVALIKUD JA LASTEASUTUSTE TERRITOORIUMILE EHITATUD MÄNGUVÄLJAKUD JA SEIKLUSPARGID: 9- SUUR – KÕRGENDATUD
OHT ............................................................................................................................................................... 65
7.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 65
7.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 65
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 65
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 65
7.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 66
7.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 66
8. EHITISE KAITSEVÖÖNDI NÕUETE RIKKUMINE: 6-SUUR-OLULINE OHT .............................................................................. 66
8.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 66
8.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 67
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 67
Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 67
8.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 67
8.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 67
9. AVALIKE HOONETE NÕUDED SEOSES PUUETEGA INIMESTE ERIVAJADUSTEGA: 6- SUUR-OLULINE OHT .................................... 67
9.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 67
9.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 68
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 68
Realiseerumise tõenäosus: suur ........................................................................................................................... 68
9.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 68
9.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 68
10. EHITAMINE AVALIKUS VEEKOGUS: 7- VÄIKE-KÕRGENDATUD OHT ................................................................................... 68
10.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 68
10.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 69
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 69
Realiseerumise tõenäosus: väike .......................................................................................................................... 69
10.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 69
10.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 69
11. ENERGIAMÄRGISTE KONTROLLIMINE: 5- KESKMINE-OLULINE OHT ................................................................................. 69
11.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 69
11.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 70
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 70
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 70
11.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 70
11.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 70
12. SUURETTEVÕTETE ENERGIAAUDITITE KONTROLLIMINE: 5- KESKMINE-OLULINE OHT .......................................................... 71
12.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 71
12.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 71
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 71
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 71
12.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 71
12.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 72
13. RAUDTEEVEEREMI NÕUETELEVASTAVUS: 5- KESKMINE-OLULINE OHT ............................................................................. 72
13.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 72
13.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 72
Tagajärje kaalukus: oluline oht .............................................................................................................................. 72
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 72
13.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 72
13.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 73
14. EHITUSVALDKONNA ETTEVÕTJA JA PÄDEVA ISIKU NÕUETELEVASTAVUS: 2- KESKMINE-TAVALINE OHT ..................................... 73
14.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 73
14.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 73
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 73
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 73
14.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 73
8
14.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 73
SIDEOSAKOND ..................................................................................................................................................... 75
1. RAADIOSAGEDUSTE KASUTAMISE NÕUETELEVASTAVUS: 8- KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ................................................. 75
1.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 75
1.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 75
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht ............................................................................................................................... 75
1.3. Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................... 75
1.4. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 75
1.5. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 76
2. NUMERATSIOONI KASUTAMISE TINGIMUSTE RIKKUMINE: 4-VÄIKE-OLULINE OHT .............................................................. 76
2.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 76
2.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 76
Tagajärje kaalukus: oluline oht......................................................................................................................................... 76
Realiseerumise tõenäosus: väike..................................................................................................................................... 76
2.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 76
2.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 77
3. LEPINGUEELSE TEABE EBAKORREKTNE ANDMINE (SIDE- JA ÜLDHUVITEENUSED): 5- KESKMINE-OLULINE OHT .......................... 77
3.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 77
3.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 77
Tagajärje kaalukus: oluline oht......................................................................................................................................... 77
Realiseerumise tõenäosus: keskmine .............................................................................................................................. 77
3.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 77
3.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 77
4. EBAAUSATE KAUPLEMISVÕTETE KASUTAMINE (SIDE- JA ÜLDHUVITEENUSED): 2-KESKMINE-TAVALINE OHT ............................. 78
4.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 78
4.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 78
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ...................................................................................................................................... 78
Realiseerumise tõenäosus: keskmine .............................................................................................................................. 78
4.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 78
4.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 78
5. TÜÜPTINGIMUSTE EBASEADUSLIKKUS (SIDE- JA ÜLDHUVITEENUSED): 2-KESKMINE-TAVALINE OHT ....................................... 79
5.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 79
5.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 79
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ...................................................................................................................................... 79
Realiseerumise tõenäosus: keskmine .............................................................................................................................. 79
5.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 79
5.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 80
6. ELUTÄHTSA TEENUSE OSUTAJALE KEHTESTATUD NÕUETE RIKKUMINE: 8- KESKMINE-KÕRGENDATUD OHT ............................... 80
6.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 80
6.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 80
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht .................................................................................................................... 80
Realiseerumise tõenäosus: keskmine ................................................................................................................... 80
6.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 80
6.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 81
7. MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTE EI TÄIDA TALLE KEHTESTATUD KOHUSTUSI: 1- VÄIKE- TAVALINE OHT ....................... 81
7.1. Ohuolukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 81
7.2. Ohuolukorra hinnang ........................................................................................................................... 81
Tagajärje kaalukus: tavaline oht ............................................................................................................................ 81
Realiseerumise tõenäosus: väike .......................................................................................................................... 81
7.3. Kontrolli ulatus ..................................................................................................................................... 81
7.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed...................................................................................... 81
9
Sissejuhatus
1. Ohuprognoosi funktsioon: ohuennetusliku riikliku järelevalve alus
1 Ohu tõrjumine ja ennetamine on riikliku järelevalve osad, mille üldiseid põhimõtteid
reguleerib korrakaitseseadus (KorS). Riiklik järelevalve jaguneb kaheks:
Ohutõrjeline riiklik järelevalve. See on riiklik järelevalve olukorras, kus eksisteerib
korrarikkumine (KorS § 5 lg 1), oht (KorS § 5 lg-d 2-5) või ohukahtlus (KorS § 5 lg 6).
Eeltoodu ei ole seotud asjaoluga, kas olukord vastab mõnele süüteo koosseisule.
Ohutõrjelise riikliku järelevalve eesmärk on ohu tõrjumine, sh ohukahtluse korral ohu
välja selgitamine. Selle riikliku järelevalve siht on tegeleda konkreetse ohuga.
Ohuennetuslik riiklik järelevalve. See on riiklik järelevalve olukorras, kus puudub
ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib
ohukahtlus või oht (KorS § 5 lg 7). Ohuennetusliku riikliku järelevalvega on tüüpiliselt
tegemist juhtudel, kus seadusest tulenevalt peab korrakaitseorgan kontrollima teatud
avalik-õiguslike nõuete järgimist, sõltumata sellest, kas konkreetse isiku või olukorra
ohtlikkuse kohta on teavet (nn inspektsiooniline riiklik järelevalve).
2 Riikliku järelevalve üldmeetmetest saab ohu ennetamiseks kasutada vaid avalikkuse või
konkreetsete isikute teavitamist (KorS §-d 23 ja 26). Korrakaitseorganil on lubatud
kohaldada riikliku järelevalve erimeedet ohu ennetamiseks eeldusel, et ohuprognoosile
tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht (KorS § 24 lg
1). Seega tuleb ohtude ennetuseks kaardistada ohuprognoosis olukorrad, mil võivad tekkida
ohuolukorrad.
3 Eeltoodust tulenevalt on koostatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi
TTJA või Amet) tegevusvaldkondade ohuprognoosid. Järjepidevalt ja vähemalt üks kord
aastas hinnatakse ohuprognoosi asjakohasust ning tehakse vajaduse korral muudatused
(KorS § 24 lg 4). Ohuprognoosi asjakohasuse hõlpsamaks hindamiseks on iga valdkonna
puhul ära kaardistatud õigusaktidest tulenevad kõik TTJA ülesanded selles valdkonnas.
4 Ohuprognoosi funktsioon kokkuvõtvalt on anda sekkumiseks kontrollitav ja arusaadav alus:
(1) Kodanikele ja ettevõtjatele (2) TTJA-le
5 Tuginedes ohuprognoosile kinnitatakse igaks kalendriaastaks eraldiseisva dokumendina
järelevalve plaan (nn tööplaan), kus kajastatakse täpsemalt, millist valimit kirjeldatud
olukordadest sel aastal kontrollitakse (nt et kontrollitakse mingi piirkonna tanklaid või
hajaasustuse tanklaid vmt).
6 Ohuprognoos peab põhinema faktidel ja teaduslikel või tehnilistel teadmistel või Euroopa
Liidu õigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse kohtlemise
põhimõttest (KorS § 24 lg 2). Ohuprognoos koostatakse seega objektiivsete tunnuste alusel
ja lähtutakse senise järelevalve tulemustest, ametile esitatud märgukirjadest ja süüteoteadete
analüüsist, teiste asutuste edastatud järelevalveesildistest ning õnnetusjuhtumite ja
intsidentide analüüside tulemustest, samuti teadus- ja erialakirjanduses avaldatud
käsitlustest ja ülevaadetest.
Märkus: Iga ametkondliku ohuhinnangu õiguspärasuse puhul on määravaks ex ante perspektiiv, s.t ajahetk, kui hinnangu
annab korrakaitseorgan. Hiljem ex post perspektiivist selgunud asjaolud ohuhinnangu õiguspärasust reeglina ei mõjuta, v.a
kui tegu oli ilmse hooletusega. Seega ohu hindamisel (kas ja milline) teeb pädev haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal
11
prognoosi isiku käitumise kohta vaatega tulevikku. Seega hõlmab ohuhinnang nii tõendite hindamist kui ka määratlemata
õigusmõiste sisustamist. Ohu kindlakstegemisel ei ole täitevvõimul kohtuvaidluses reeglina kontrollivaba hindamisruumi.1
2. Ohuprognoosi meetod: prognoositava ohu (1) kaalukus ja (2) tõenäosus
7 Ohuprognoosi koostamisel kajastatakse iga olukorra kohta, mille realiseerumisel tekib
ohukahtlus või oht, järgmised andmed:
2.1.Ohuolukorra kirjeldus
8 Iga ohuolukorda tähistab eraldiseisev pealkiri, milles sõnastatakse lühidalt probleem, mille
kohta vastav ohuprognoos on koostatud. Ohuolukorra raskuspunkt on reeglina kaitstav
õigushüve.
9 Olukorra kirjelduses tuuakse välja olukorra sisulised, olulised tunnused, millele tugineva
hinnangu järgi võib olukorda pidada ohtlikuks (kirjeldades sõnaliselt või ka viitega
konkreetsele normile). Selles osas võib ka määratleda nt lävendi, määra või piiri, millest
alates loetakse olukord tekkinuks.
Näide: Kui ohuolukorrana on määratletud kasutusloa või -teate nõude rikkumine eramute ehitamisel, siis tuleb kirjeldada,
mis etapist või tegevusest alates loetakse ehitis kasutusse võetuks, kas (a) siseviimistlustööde tegemisest, (b) ruumide
möbleerimisest ja isiklike asjade sisseviimisest; c) ruumide kasutamisest ja nendes ajutisest viibimisest (nt ilma ööbimiseta)
või (d) eramusse püsivalt sissekolimisest, mujalt väljakolimisest vmt.
10 Olukorda kirjelduses tuuakse välja andmed, millele tuginedes saab pidada võimalikuks ohu
teket.
Näide: Statistilised andmed (mh varasemad menetlused, õnnetusjuhtumid), märgukirjad, selgitustaotlused,
järelevalveesildised.
11 Tähtis on, et olukord oleks hästi piiritletud ega piirduks üksnes sellega, et mööndakse
võimalust, et toimub mõne seaduse rikkumine.
Näide: Hea pole ning liiga üldiseks jääb „tarbijakaitseseaduse rikkumine“ või „toote nõuetele vastavuse seaduse rikkumine“,
kuid sobilik on „ebaausate kauplemisvõtete kasutamine ehituspoodides“ või „agressiivsete müügivõtete kasutamine
koduuksemüügi puhul“ vms.
2.2.Ohuolukorra hinnang
12 Iga ohuolukorra puhul hinnatakse vastavas olukorras (1) kõigepealt saabuda võiva tagajärje
raskust, (2) seejärel ohu tõenäosust.
(1) Tagajärje kaalukus: tavaline, oluline, kõrgendatud
13 Tagajärjena tuuakse ära, millised õigushüved ja millises ulatuses võivad kahjustatud saada
ohu realiseerumisel. Tuleb määrata kindlaks, kas tegemist on ohuga (nn lihtoht), olulise või
kõrgendatud ohuga KorS-i tähenduses:
tavaline oht oluline oht kõrgendatud oht
14 Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada
piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine (KorS § 5 lg 2).
15 Oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele (st ületab enam kui
kümnekordselt ühe kuu palga alammäära, s.o 2023. aastal 10x725 eurot), keskkonnale
(KorS § 5 lg-d 3 ja 8 p 1) või Kors § 5 lõikes 4 (kõrgendatud oht) nimetamata kuriteo
toimepanemise oht . .
1
Vt nt RKHKo 3-17-1545/81, p 26.
11
12
16 Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele (st seksuaalse
enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine), füüsilisele
vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või
karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo
toimepanemise oht (KorS § 5 lg 4).
Märkus: Kui tegemist on kaalukate õigushüvede kaitsmisega (nt elu), piisab sekkumisel vähem tõenäolisemast korrarikkumise
võimalusest kui õigushüvede puhul, mis niivõrd kaalukad ei ole. Siinkohal omandavadki ohuhinnangu andmisel olulise rolli
erineva raskusega ohukategooriad, s.o tavaline oht (KorS § 5 lg 1), oluline oht (KorS § 5 lg 3) ja kõrgendatud oht (KorS § 5 lg
4).
Näited:
(1) Kui olukorrana on kirjeldatud suurõnnetuse ohuga ettevõte (mille vahetus lähenduses viibivate inimeste hulk on muutuv),
siis iseloomustab kaitstava õigushüve kaalukus seda, mis on õnnetuse tagajärg - kas ja mitu inimest võib õnnetuse ajal
konkreetsel aastal sattuda ohtu või surra või mis on keskkonnamõju. Sellisel juhul on ohu tase sõltuvalt ohustatud õigushüvest
(tervis või elu või keskkond) tavaline, oluline või kõrgendatud.
(2) Kui ohuolukorrana on kirjeldatud alkoholireklaami nõueteid rikkuva reklaami edastamist avalikkusele, siis tagajärje osas
tuleb hinnata, kas (a) sellega rikutakse üksnes formaalseid reklaamile esitatavaid nõudeid; (b) sellega kahjustatakse
kõlblust; (c) selle tulemusena rikutakse konkreetse inimese tervis või võime oma elu iseseisvalt korraldada või (d) selle
tulemusena tekib kahju paljude inimeste tervisele ehk oht rahvatervisele.
(2) Realiseerumise tõenäosus: väike, keskmine, suur
17 Ohu realiseerumise tõenäosus iseloomustab, kui suure tõenäosusega kirjeldatud olukorras
tekib oht või ohukahtlus. Ohu realiseerumise tõenäosuse hindamise skaalal on kolm astet:
väike tõenäosus keskmine tõenäosus suur tõenäosus
18 Ohu ennetamisel ei pea olema korrarikkumise toimumine tulevikus täielikult kindel, samuti
ei pea korrarikkumine olema vahetult eelseisev. Ohukahtlus on olukord, kus ilmnenud
asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset
leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud.
Siin tuleb KorS § 5 lg 2 järgi lähtuda keskmise objektiivse hindaja perspektiivist. Piisavat
tõenäosust saab sellekohaselt jaatada siis, kui korrarikkumise aset leidmisega tulevikus võib
arvestada keskmine mõistlik isik.
Märkus: Praktikas peaks ohuennetusliku riikliku järelevalve teostamisel kehtima nn „mida-seda“ reegel: (a) mida kaalukam
on õigushüve, seda leebemad nõudmised on sekkumisele tõenäosuse hindamisel. (b) Samuti kehtib ka vastupidi, mida
suurem on tõenäosus, seda vähem kaalukas võib olla kaitstav õigushüve. Teisisõnu ohuennetuslik riiklik järelevalve on seda
pakilisem, mida kõrgemad on nö panused.
Näited:
(1) Kui olukorrana on kirjeldatud suurõnnetuse ohuga ettevõte, kus õnnetuse võimalus on ettevõtja enda rakendatud
ettevaatusabinõudest tulenevalt muutuv, siis iseloomustab tõenäosus seda, kas ja kui palju mõjutavad konkreetsed
ettevaatusabinõud seda, et leiab aset õnnetus – selline tõenäosus on sõltuvalt asjaoludest väike, keskmine või suur. Olles
rakendanud korralikult kõiki abinõusid, on suurõnnetuse tõenäosus väike.
(2) Kui ohuolukorrana on kirjeldatud alkoholireklaami nõueteid rikkuva reklaami edastamist avalikkusele, siis tõenäosuse osas
tuleb hinnata, kas (a) tegu uue reegliga majandusekeskkonnas (mis toob kaasa vähese teadlikkuse), on rikutav nõue
iseenesest selge või pigem vajab arutelu (sh ka grammatiline selgus), kas (b) TTJA on andnud nõude rikkumisel varasemalt
välja juhise (mis toob kaasa suurema teadlikkuse) või on korraldatud koolitusi/seminare; (c) kas nõue puudutab suuremaid
või väiksemaid ettevõtteid (viimastel on võimekust spetsialisti palkamiseks vähem) või (d) näitab senine kogemus teatud
valdkonnas rikkumiste sagedust (tulenevalt hoopis mõnes muust asjaolust või motivatsioonist, maksunõuetest lähtuvalt
vms).
19 Lähtudes eeltoodust on iga ohuolukord seotud:
(1) esiteks prognoositava ohuga ning
(2) teiseks selle ohutüübi realiseerumise tõenäosusega järgmiselt:
12
13
tavaline oht oluline oht kõrgendatud oht
väike keskmine suur väike keskmine suur väike keskmine suur
20 Nii moodustub ohuprognoosis iga ohuolukorra kohta 3x3=9 astet, mis kirjeldavad kasvavalt
prognoosi tõsidust (mida suurem number, seda tõsisem prognoos).
KOLLANE: PUNANE:
Nimetatud 9 astet on järgmised: ↓ ↓
4. väike-oluline oht 7. väike-kõrgendatud oht
5. keskmine-oluline oht 8. keskmine-kõrgendatud oht
6. suur-oluline oht 9. suur-kõrgendatud oht
ROHELINE:
↓
1. väike-tavaline oht
2. keskmine-tavaline oht
3. suur-tavaline oht
21 Kokkuvõtvalt on TTA ohuprognoosi 3-astmelise mudeli alusel sekkumisvajaduse kasv ohu
kaalukuse ja ohu realiseerumise teljel järgmine:
Joonis. TTJA 3-tasemelise ohuprognoosi mudel
13
14
Tagajärje kaalukus (kaitsehüved)
kõrgendatud 3
2
oluline
1
tavaline
väike keskmine suur
Realiseerumise tõenäosus
2.3.Kontrolli ulatuse piiritlemine: TTJA kaalutlusruumi sisustamine
22 Kontrolli ulatuse all piiritletakse vajadusel täpsemalt, millistel kaalutlustel peab TTJA
vajalikuks sekkuda. Siin määratakse vajadusel ära (1) keda, (2) mida ja (3) kuidas täpsemalt
kontrollitakse.
23 (1) Kontrolli ulatuse juures tuleks eelkõige ära määratleda kontrollitavate isikute ring
(avaliku korra eest vastutavad isikud). Tähtis on teadvustada, milliste tunnuste alusel
tehakse kindlaks isik, kellel lasub vastavas ohuolukorras vastutus avaliku korra eest ehk kes
on riikliku järelevalve menetluse subjektid (KorS § 15). Vastutus avaliku korra eest võib
tekkida ka üksnes seeläbi, et isik omab või valdab asja, sh kinnisasja, ehitist, rajatist (KorS
§ 15 lg-d 4 ja 5). Korrakaitseõigusliku vastutuse subjektideks võivad olla:
- füüsilised isikud;
- eraõiguslikud juriidilised isikud (nt osaühingud ja aktsiaseltsid).
Märkus: Praktikas võib tõusetuda õiguslik küsimus, kas haldusekandjad saavad samuti korrakaitseõiguslikult vastutada, kui
nendest peaks lähtuma oht avalikule korrale. Lühidalt kokku võetuna vastutavad ka haldusekandjad, kuid teine riigiasutus (sh
TTJA) ei saa nende suhtes rakendada riikliku järelevalve meetmeid (vt KorS § 15).
Näited: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja haldusorganid.
24 (2) Lisaks saab vajadusel täiendavalt ära määratleda kontrollitavate objektide (asjad,
kinnisasjad, hooned, dokumendid, ohtlikud tooted, seadmed vms) või milliseid nõudeid
14
15
kontrollitakse (kirjeldades või ka viitega konkreetsele normile). Eesmärk on kontrolli
ulatust selgemalt piiritleda.
Näited:
(1) Kui ohuolukorrana on määratletud kasutusloa või -teate nõude rikkumine hoone või rajatise ehitamisel, siis kontrolli
ulatuse all võib kirjeldada, milliseid nõudeid täpsemalt kontrollitakse.
(2) Kui ohuolukorrana on määratletud alkoholiseadusest tulenevate reeglite järgimine, võib kontrolli ulatuse juures
täpsustada ning piiritleda, milliseid jaekaubanduse müügikohti kontroll hõlmab (kauplused, kioskid, tanklad).
25 (3) Kontrolli ulatuse juures võib ära nimetada, milliseid riikliku järelevalve meetmeid TTJA
eelistatult rakendada kavatseb, sh kas reeglina toimub pigem vaid leebemate meetmete
rakendamine, nt küsitlemine ja dokumentide nõudmine (KorS § 30), või rakendatakse ka
teisi sekkuvamaid meetmeid, nt valdusesse sisenemist ja selle läbivaatust (KorS § 50 ja §
51).
2.4.Ohu ennetamise pädevus ja rakendatavad riikliku järelevalve meetmed
26 Selguse huvides võib ohuprognoosis nimetada õigusaktid ja vajadusel ka õigusnormid,
millest tuleneb TTJA pädevus vastava ohuolukorra suhtes. Samuti nimetatakse dokumendis
ära need erimeetmed, mida korrakaitseorgan saab ohuprognoosi ja KorS § 24 lg-e 1 alusel
rakendada. Riikliku järelevalve erimeetmete volitused sõltuvad konkreetsest seadusest,
mille alusel järelevalvet teostatakse.
27 Eriseadustest tulenevad täiendavad nn spetsiaalsed riikliku järelevalve meetmed (nt
kontrolltehing) või riikliku järelevalve meetme eritingimused (nt lammutusettekirjutus).
Sellised täiendavad erimeetmed on selguse huvides otstarbekas ära nimetada.
28 Haldussunni abinõusid eraldi nimetada vaja ei ole, sest need on kõikides olukordades alati
olemas ning samad (asendustäitmine, sunniraha ja vahetu sund).
Märkus: KorS näeb ette ka ettekirjutuse tegemise ja selle täitmata jätmisel sunniraha võimaluse (§ 23 lg 4). Lisaks näeb samuti
osa eriseadusi ette sunniraha määramise võimalusi. Seejuures tuleb tähele panna, mis on konkreetsel juhul ettekirjutuse
tegemise ja sunniraha määramise alus, mh võimalik sunniraha suurus. Ohu ennetamiseks ei ole lubatud kohaldada vahetut
sundi, välja arvatud juhul, kui see on vajalik olulise või kõrgendatud ohu ennetamiseks (KorS § 24 lg 6).
TTJA rakendatavad erimeetmed on ülevaatlikult ära toodud eraldi tabelina:
Tabel. TTJA rakendatavad erimeetmed
MõõteS
MaaPS
MeeTS
KemS
TNVS
SeOS
RdtS
LMS
EhS
TKS
ESS
KorS § 26. Teavitamine X X X X X X X X X X X
KorS § 28. Ettekirjutus ja X X X X X X X X X X X
haldussunnivahendi kohaldamine
KorS § 29. Ohu tõrjumine [--] X X X X X X X X X X X
korrakaitseorgani poolt
KorS § 30. Küsitlemine ja dokumentide X X X X X X X X X X X
nõudmine
KorS § 31. Kutse ja sundtoomine X X X X X X X X X X
KorS § 32. Isikusamasuse tuvastamine X X X X X X X X X X
KorS § 33. Isikusamasuse tuvastamine
erilise tuvastusmeetmega
KorS § 34. Isikuandmete töötlemine
jälgimisseadmestiku [--]ga
KorS § 35. Isikuandmete töötlemine [--]
sideettevõtjalt
15
16
KorS § 351. Hädaabinumbrile edastatud
informatsiooni töötlemine
KorS § 37. Isiku joobeseisundi
kontrollimine ja tuvastamine
KorS § 38. Alkoholijoobe kontrollimine X
ja tuvastamine kohapeal
KorS § 39. Isiku toimetamine [--]
tervishoiuteenuse osutaja juurde
KorS § 40. Alkoholijoobe tuvastamine
vereproovi uuringuga
KorS § 41. [--] joovastava aine
tarvitamise [--] tuvastamine
KorS § 42. Joobeseisundis isiku
kainenema toimetamine
KorS § 43. Kainenema toimetatud isiku
kinnipidamistingimused
KorS § 44. Viibimiskeeld X X
KorS § 45. Sõiduki peatamine X X
KorS § 46. Isiku kinnipidamine
KorS § 47. Turvakontroll X
KorS § 48. Isiku läbivaatus
KorS § 49. Vallasasja läbivaatus X X X X X X X X X X
KorS § 50. Valdusesse sisenemine X X X X X X X X X X
KorS § 51. Valduse läbivaatus X X X X X X X X X X
KorS § 52. Vallasasja hoiulevõtmine X X X X X X X X X
KorS § 53. Hoiulevõetud vallasasja X X X X X X X X
müümine või hävitamine
EhS § 132 lg 3 lammutamisettekirjutus X
TNVS § 561 // TKS § 63. Kontrolltehingu X X X
tegemine
16
17
Ettevõtluse osakond
1. Ebaausad kauplemisvõtted, kauba peamiste omaduste kohta esitatud teave,
lepingueelne teave, tüüptingimused ja asjakohase klienditeeninduse tagamine: 6-
suur-oluline oht
1.1. Ohuolukorra kirjeldus
29 Kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma
head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Kauplemisvõtet peetakse
eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab
või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja kummalgi juhul teeb või tõenäoliselt teeb
keskmine tarbija selle mõjul tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Teave on
ebaõige, kui see sisaldab muuhulgas valeandmeid kauba või teenuse peamiste omaduste
ning kauba kasutamisest tuleneva kasu või kasutamisega seotud riskide kohta. TKS § 3
kohaselt on tarbijal õigus nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, mis on
ohutu tarbija elule, tervisele ja varale. Seega teadliku ostuotsuse tegemiseks on oluline, et
kaupleja annab tarbijale kauba kohta vajalikku, tõest ja võimalikult täpset teavet teadliku
valiku tegemiseks. Vajaliku teabe olemasolu korral on tarbijal võimalik enne lepingu
sõlmimist veenduda, et kaup vastab tarbija ootustele ja oleks kasutatav vastavalt kaupleja
poolt esitatud kirjeldustele. Lisaks eelnevale on keelatud mõjutada tarbija
majanduskäitumist ka roheväidetega, mis ei vasta tegelikkusele. Kaupleja peab suutma oma
väiteid ka tõendada. Vastasel juhul loetakse kauplemisvõttega seotud väited ebatäpseteks
(TKS § 161 lg 2).
30 E-kaubandus on kiiresti arenev valdkond ja e-poe loomine on väga lihtne ja odav eriti
sotsiaalmeedias, mistõttu tuleb turule üha enam juurde e-kauplejaid. Seega ei pruugi
kauplejad viia ennast kurssi ka nõuetega, millele e-pood peab vastama. Nähtuvalt ametile
laekunud pöördumistest on kauplejate poolt tarbijatele antav lepingueelne teave esitatud
puudulikult ja tüüptingimuste sätted seadusega vastuolus ning tarbija õigusi on
ebaseaduslikult piiratud. 2021. aastal kontrolliti 612 e-poe tüüptingimusi (45 Facebooki e-
poodi ja 567 nö tavalist e-poodi) ning üksnes 5% tüüptingimused olid täielikult seadusega
kooskõlas. Nt ei viidata korrektselt õiguskaitsevahenditele, mida tarbijal on õigus kasutada
lepingurikkumise puhul, ja tarbija ei pruugi seadusest tulenevate oma õigustega kursis olla
ega tea neid õigusi seetõttu ka kasutada. Välistatakse või kitsendatakse seadusest tulenevat
taganemisõigust, nt märkides hügieeniriskiga toodete alla kaupa, mis sinna tegelikult ei
kuulu. Taganemisõigusele viitamata jätmine kitsendab ka ettevõtja õigusi – kasutatud
tagastatava asja puhul ei ole tal sel juhul õigus tugineda väärtuse vähenemisele. Palju
pöördutakse TTJA poole juhtudega, kus kaupleja ei tarni kaupa lubatud aja jooksul või jätab
kauba üldse tarnimata. Tarbija jaoks on tarneaeg oluline tehinguotsuse tegemise kriteerium.
Kui kaupleja ei suuda lubatud lühikese tähtaja jooksul tegelikult kaupa tarnida või jäetakse
kaup tarnimata, petetakse sellega tarbijat ja moonutatakse oluliselt tarbija
majanduskäitumist, mistõttu tarbija ei saa teha teadlikke tehinguotsuseid.
31 Alati ei ole tarbijal võimalik (mõistliku pingutusega) mõista, kes on teine lepingupool –
tarbija ei saa aru, et tegu on vahenduskeskkonnaga ja müügileping sõlmitakse hoopis kellegi
teisega.
32 Nii TTJA-le esitatud tarbijate kaebused ja pöördumised kui ka järelevalvetulemused
näitavad, et müüjad ei tee vahet seadusest tuleneval pretensiooni esitamise õigusel ja tootja
või müüja poolt antud vabatahtlikul müügigarantiil ning eksitavad seetõttu väärinfo
andmisega tarbijat. Ühtlasi jõustus seadusmuudatus, millega pikendati alates 01.01.2022
senist 6-kuulist tarbija kasuks ümberpööratud tõendamiskoormist 1 aastale. Kui tarbijale
antakse ebaõiget teavet või jäetakse sellekohane teave üldse andmata, võib tarbija saada
17
18
majanduslikku kahju, kuna ei pöördu kaubal ilmnenud puuduse ilmnemisel õigeaegselt
kaebusega kaupleja poole (nõudes asja tasuta parandamist, asendamist).
1. E-kaubanduse valdkonna kaardistamise analüüs näitab, et enim tellitakse tarbijate poolt
e-kaubanduse teel elektroonikat (39%), seejärel ilu- ja tervisetooted (36%) ning rõivaid (33%),
samuti tellitakse mööblit ja sisustust ning kodu ja aiaga seonduvaid tooteid. Kaupade hinnad
varieeruvad väga suurelt, kuna internetipoodidest on võimalik tellida nii 2 eurot maksvaid
aksessuaare kui ka tuhandeid eurosid maksvaid kodumasinaid.
33 Lisaks eelnevale on kaubanduse kui ka e-kaubanduse valdkonnas oluline, et kaupleja tagab
asjakohase klienditeeninduse olemasolu tarbija kaebuste lahendamiseks ja tarbijale teabe
andmiseks. Tarbijavaidluste komisjonile laekunud kaebustest nähtub, et paljudele tarbija
kaebustele ei vastata ja paljud kauplejad ei lahenda neid.
34 Olulisel kohal on ka koostöö teiste järelevalve asutustega: Veterinaar- ja Toiduamet,
Ravimiamet, Terviseamet. Koostöö vajadus tekib, kui tegemist on toodetega, mida ei tohi
üldse müüa või mille puhul on tegemist tootega, mille reklaamimisel on kasutatud
tervistavaid ja tarbijaid eksitavaid väiteid. Sel juhul on oluline teha teiste asutustega koostöö
nt veebilehele ligipääsu piiramisel, teavitamisel jne.
1.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
35 Avaldub oht, et kaupleja saab ebaausa konkurentsieelise eksitava kauplemisvõtte
kasutamise tagajärjel, kui moonutatakse tarbija majanduskäitumist esitades eksitavat infot
kauba peamiste omaduste ja tarneaja kohta. Puuduliku lepingueelse teabe ja asjakohase
klienditeeninduse tagamata jätmise tõttu on oluline oht tarbija õigustele ja
majandushuvidele. Eelnev hõlmab nii jaemüüki kui ka e-poode. Ebaausa konkurentsieelise
võib saada ka olukorras, kus kaupleja omistab kaupadele keskkonnalaseid väiteid, mis ei
ole tõendatavad ega vasta tõele.
36 Tarbija õigustele ja majandushuvidele avaldub oht, kui e-poe müügitingimused ei vasta
nõuetele (ntks jäetakse andmata teave õiguskaitsevahendite kohta, kitsendatakse tarbija
kahjuks taganemisõigust vms). Tarbijad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest ja seega ei
osata oma õiguste eest seista mistõttu saadakse rahalist kahju. Ühtlasi saadakse rahalist
kahju, kui kaupleja ei tarni tähtaegselt kaupa ja tarbijapoolse lepingust taganemise korral ei
tee kaupleja tagasimakseid.
Kokkuvõtvalt avaldab eelnev negatiivset mõju kogu turule. Realiseerumise tõenäosus on
seeläbi suur.
37 Palju on kaebusi ja Tarbijavaidluste komisjoni (TVK) menetlusi e-poodide kohta, ka
järelevalveprojektid kinnitavad rikkumiste suurt hulka. Ebaausate kauplemisvõtete
kasutamise kohta esitatakse ka järjepidevalt vihjeid.
1.3. Kontrolli ulatus
38 Kontrollitakse kõiki jaemüügi ettevõtteid, e-poe vormis kaupu või teenuseid pakkuvaid
ettevõtjaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). Seejuures kontrollitakse
e-poe müügitingimusi, samuti kauplemisvõtteid ja kauplemisvõtetega seotud väiteid.
1.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
39 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS).
18
19
40 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64. TTJA võib rakendada KorS §-des 30−32 ja
49−53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel
(TKS § 62 lg 1). TTJA võib nõuda, et kaupleja tõendaks tema kauplemisvõttega seotud
faktiliste väidete täpsust ja kui kaupleja ei täida eelnevat nõuet, võib TTJA lugeda väited
ebatäpseks (TKS § 161). TTJA-l on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt asjakohase teabe,
dokumentide ja andmete esitamist, kui see on vajalik tarbijate huve kaitsva liidu
õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise tagamisel korrarikkumise väljaselgitamiseks
vajalike asjaolude kindlakstegemiseks, kaupleja esitatud teabe kontrollimiseks või
korrarikkumise kõrvaldamiseks (TKS § 621 lg 1). Lisaks on õigus saada elektroonilise side
ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega
seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid (TKS § 621 lg 2). Samuti võib TTJA
nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist (TKS § 622). TKS §-s 63 on sätestatud
erimeetmena kontrolltehing.
2. Hinna kuvamisega manipuleerimine, eksitavad soodushinnad: 6- suur-oluline oht
2.1. Ohuolukorra kirjeldus
41 Tarbijatele jäetakse ekslik mulje hinnaeelise saamisest. Suurema allahindluse kuvamise
eesmärgil kergitatakse kunstlikult võrdlushinda ja soodushinnana kuvatakse varasemat
müügihinda. Selliselt mõjutatakse tarbija majanduskäitumist jättes ekslik mulje suurest
allahindlusprotsent, mida tarbija tegelikult ei saa. Kirjeldatud tegevuse tagajärjel ei
võimaldata tarbijal teha teadlikku tehinguotsust. Ühtlasi jäetakse tarbija ilma võimalusest
objektiivselt võrrelda hindu kuna ei esitata tõest teavet kauba müügi- ja soodushinna kohta.
Sooduskampaaniate perioodid ei ole kauplejatel piiritletud ja lõputult või suurema osa ajast
näidatakse soodushinda ning selliselt jäetakse samuti tarbijatele ekslik mulje hinnaeelise
saamise kohta. Alates 28.05.2022 kehtib uus, rangem soodushinna kuvamise regulatsioon,
kus allahindlust tuleb näidata viimase 30 päeva madalaimast hinnast. 2022. aastal on olnud
jõustunud muudatusega palju rikkumisi.
42 Jaekaubanduses esineb juhtumeid, kus tarbijale müügisaalis välja pandud kauba hind ei
vasta hinnale kassasüsteemis, nt tuleb tarbijal kaupluses ostu tehes tasuda kauba eest
tunduvalt suurem hind, kui oli müügisaalis kauba juures avaldatud hinnateabel. Samuti on
juhtumeid, kus kaupleja poolt antakse tarbijale eksitavat teavet sooduskampaaniate kohta.
Näiteks on tarbijal võimalik osta lubatud kaupa allahindlusprotsendiga, kuid kauplusest
toodet ostes selgub, et lubatud allahindlusprotsent antud kaubale ei laiene või on kaup
kampaaniaperioodi ajal (nt reklaamlehel toodud kaup) enne kampaaniaperioodi lõppu nt
keti kõikides kaupluses läbimüüdud.
43 2022. aastal on sagenenud olukorrad, kus kauplejad ei kuva enimmärgatavana mitte müügi-
ega ühikuhinda, vaid nt 100 g või 500 g hinda. See on eksitav, kuna selline hinna kuvamise
viis tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja tõenäoliselt teeb keskmine tarbija selle mõjul
tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud.
44 Hinnateabe avaldamisel kuvatakse lisatasusid lõpphinnast eraldi. Lõpphinnas peavad
sisalduma kõik kohustuse täitmisega seotud kulutused, sh ka maksud. E-kauplused lisavad
aga ostuhinnale täiendavaid lisatasusid, mis peaks sisalduma juba lõpphinnas, nt haldustasu
ja tellimuse töötlemise tasu, mida küsitakse kauba komplekteerimisega, laotöödega ja kauba
ettevalmistusega seotud kulude hüvitamiseks.
19
20
2.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
45 Tarbijale tekitatav kahju ühe ostu puhul ei pruugi olla suur, kuid summaarselt saavad
tarbijad ulatuslikku kahju. Eriti ehituspoodides teeb tarbija ostuotsuse sageli ka siis, kui saab
aru, et tegemist oli eksitava soodustusega, sest soovitakse kaup kohe kasutusse võtta ega
taheta kulutada aega järgmisesse poodi minekule. Seeläbi saavad rikkujad ebaausa
konkurentsieelise.
Realiseerumise tõenäosus: suur
46 2022. aastal on tulnud palju pöördumisi, eriti ehitus-, mööbli ja tehnikakaupade (e-)poodide
kohta, mille järgi esitatakse soodushinda manipuleerivalt.
2.3. Kontrolli ulatus
47 Kontroll hõlmab kõiki ettevõtjaid, kes omavad jaekaubanduse müügikohti ning e-kauplusi
(vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik).
2.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
48 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS).
49 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64. TTJA võib rakendada KorS §-des 30−32 ja
49−53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel
(TKS § 62 lg 1). TTJA võib nõuda, et kaupleja tõendaks tema kauplemisvõttega seotud
faktiliste väidete täpsust ja kui kaupleja ei täida eelnevat nõuet, võib TTJA lugeda väited
ebatäpseks (TKS § 161). TTJA-l on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt asjakohase teabe,
dokumentide ja andmete esitamist, kui see on vajalik tarbijate huve kaitsva liidu
õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise tagamisel korrarikkumise väljaselgitamiseks
vajalike asjaolude kindlakstegemiseks, kaupleja esitatud teabe kontrollimiseks või
korrarikkumise kõrvaldamiseks (TKS § 621 lg 1). Lisaks on õigus saada elektroonilise side
ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega
seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid (TKS § 621 lg 2). E-poodide puhul
võib TTJA nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist (TKS § 622). TKS §-s 63 on
sätestatud kontrolltehing.
3. Kaupleja ei täida alkoholiseadusest tulenevaid nõudeid: 5- keskmine-oluline oht
3.1. Ohuolukorra kirjeldus
50 Alkoholiseadus (AS) kohustab kauplejaid paigutama alkohoolsed joogid kaupluses teistest
kaupadest eraldi ning piirama alkohoolsete jookide nähtavust väljastpoolt müügikohta.
Alates alkoholi väljapanekut reguleerivate AS-i muudatuste jõustumisest 1.06.2019 kuni
31.12.2019 läbiviidud järelevalve tulemused näitasid, et mitte kõik kauplejad ei täida
alkohoolsete jookide väljapaneku osas AS § 40 lõigetest 12 ja 13 tulenevaid nõudeid. Samuti
on kauplejaid, kes on teinud küll ümberkorraldusi kaupluses eraldamaks alkohoolsed joogid
teistest kaupadest ja piiramaks alkohoolsete jookide väljapaneku nähtavust ülejäänud
müügisaalist, sh väljastpoolt müügikohta, kuid teostatud ümberkorraldused ei ole olnud alati
piisavad täitmaks AS-i nõudeid. 2022. aastal ilmnes, et kauplejad on hakanud reeglit
unustama ja esines rikkumisi poodides, kus varasemalt oli alkoholi väljapanek
regulatsiooniga kooskõlas.
20
21
3.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
51 Prognoositav tagajärg on oluline oht, kuna esineb oht tarbija tervisele. Eriti on ohustatud
alkoholisõltlaste tervis, keda alkoholi nägemine kergesti ahvatleb (liigselt) tarbimisele.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
52 Alkoholi väljapaneku muudatused jõustusid küll juba 2019. aastal, aga ka 2021. aastal
esines jätkuvalt rikkumisi. 2022 sagenes pöördumiste arv ja ilmnesid AS-i nõuete
rikkumised.
3.3. Kontrolli ulatus
53 Kontroll hõlmab kõiki ettevõtjaid, kes omavad jaekaubanduse müügikohti – nt kauplused,
kioskid, tanklad, kus müüakse alkoholi (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav
isik).
3.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
54 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab alkoholiseadus.
55 AS § 491 lg 1 kohaselt korrakaitseorgan võib AS-s sätestatud riiklikku järelevalve
teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud
riiklikku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
4. Alkoholireklaami reeglite rikkumine: 6- suur-oluline oht
4.1. Ohuolukorra kirjeldus
56 Ohuhinnangu seisukohast on relevantne risk, et kaupleja ei täida alkohoolseid jooke müües
reklaamiseadusest (RekS) tulenevaid nõudeid, sh alkohoolsete jookide reklaamimisel
rikutakse reklaamiseadusest tulenevaid nõudeid.
57 1.06.2019 kuni 31.12.2019 jõustunud muudatuste järel läbi viidud järelevalvetulemused
näitasid, et mitte kõik kauplejad ei täida RekS §-st 28 tulenevaid nõudeid, avalikustades
internetis, trükimeedias, telemeedias ja sotsiaalmeedias alkohoolse joogi reklaami, mis on
vastuolus RekS § 28 sätetega. Enim rikkumisi on seotud RekS § 28 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga,
kus on kehtestatud nõuded alkoholi reklaamis kuvamiseks lubatud teabele ja nõuded lubatud
teabe visuaalsele ja helilisele kujundusele.
58 Ühtlasi esineb palju rikkumisi sotsiaalmeedias avalikustatava alkoholi reklaami puhul.
Nimelt on RekS § 28 lg 7 p 14 kohaselt alkoholi reklaam keelatud sotsiaalmeedia
võrgustikes, välja arvatud alkoholikäitleja veebilehel ja sotsiaalmeedia kontol. Piirangu
eesmärk on vähendada laste ja noorte eksponeeritust alkoholi reklaamile. Samas on üha
enam hakanud levima alkoholi reklaami avalikustamine erinevate suunamudijate
sotsiaalmeedia kontode kaudu, kes ei ole alkoholikäitlejad. Seetõttu jõuab alkoholi
reklaamist tingitud mõju aina enam laste ja noorteni, kes moodustavad suure osa
suunamudijate jälgijakonnast.
59 Rikkumisi tuvastati ka 2022. aastal, nii TTJA ametnike oma algatuselkui TTJA-le laekunud
vihjete põhjal.
21
22
4.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
60 Prognoositav tagajärg on oluline oht, kuna esineb oht tarbija tervisele. Eriti online meedias
ja sotsiaalmeedias jõuab reklaam väga paljude isikuteni, sh alaealisteni, kelle tervist ning
käitumisharjumusi reklaam tulevikus mõjutab või võib mõjutada. Brit Mesipuu 2022. aastal
kaitstud magistritööst “Suunamudijate turundustegevuse tajumine ja ostukäitumisele
suunamine – Eesti noorte arvamused ja kogemused” nähtub, et suunamudijate
reklaamitavaid tooteid ostetakse peaasjalikult selleks, et olla trendikas ja jälgitavale
suunamudijale sarnaneda. Suunamudijate reklaame tajutakse atraktiivsematena ning neid
usutakse rohkem, kui brändi enda tehtud reklaame.
Realiseerumise tõenäosus: suur
61 Sotsiaalmeedias ja online meedias võib alkoholireklaami nõuete rikkumisi täheldada pea
iga päev. Korduvad koolitused ja teavitustegevused ning varasemad järelevalvemenetlused
ei ole rikkumiste hulka piisavalt vähendanud.
4.3. Kontrolli ulatus
62 Kontrollitakse kõiki ettevõtjaid, kes teevad alkoholi reklaami internetis ja sotsiaalmeedias
(vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik), samuti mõjuisikute, sh
suunamudijate, tegevust veebis.
4.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
63 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab reklaamiseadus.
64 RekS § 31 kohaselt võib korrakaitseorgan kohaldada KorS-i §-des 30 (küsitlemine ja
dokumentide nõudmine) ja 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. RekS alusel vastutavad reklaami
korrektsuse eest nii tellija, teostaja kui ka avaldaja.
5. Tubakatoote ja sellega seotud toote müüginõuete rikkumine: 5-keskmine-oluline oht
5.1. Ohuolukorra kirjeldus
65 Ohutõrjeliselt on relevantne olukord, kus tubakatoote, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud
toote, tubakatootega sarnaselt kasutatava toote või selle osiste müümisel rikutakse kaupleja
poolt tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote jaemüügi ja märgistuse nõudeid ning
reklaamiseadusest tulenevaid nõudeid.
66 Tubakaseaduse (TubS) § 22 lg 31 kohaselt on tubakatoote või tubakatootega seonduva toote
jaekaubanduse müügikohas kõnealuse toote nähtav väljapanek ja selle kaubamärgi
esitlemine keelatud. RekS § 17 lg 1 kohaselt on tubakatoote, samuti tubakatoote
tarvitamiseks mõeldud toote ning tubakatootega sarnaselt kasutatavatele toodete ja nende
osiste reklaam (edaspidi tubakareklaam) keelatud. Varasemate järelevalvetulemuste põhjal
on joonistunud välja tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete müümisel
kauplejate poolt probleemsete tegevuste pingerida: 1) tubakatoote ja tubakatootega
seonduvate toodete väljapanekul müügikohas sisaldab teave reklaamielemente; 2)
tubakatoodetega ja tubakatootega seonduvate toodetega kauplevate ettevõtjate
sotsiaalmeediakontodel avalikustatakse reklaami; 3) tubakatootega seonduv toode ei ole
kohaselt märgistatud; 4) tubakatooteid pakutakse müügiks kaugteel, mis on keelatud.
22
23
Samuti on keelatud e-vedelike müük, mis on maitsestatud või lõhnastatud (v,a tubaka ja
mentooli maitse ja lõhn). Ühtlasi on keelatud müüa aineid, mis annavad e-sigaretile tubakast
ja mentoolist erineva maitse.
5.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
67 Prognoositav tagajärg on oluline oht, kuna esineb oht tarbija, sh alaealise, tervisele ja
pikaajalisel tarbimisel võib avaldada isegi ohtu elule. Reklaami ja väljapaneku eesmärgiks
on müügi ja seeläbi tarbimise suurendamine. Seega aitab tubakatoodete nähtava
väljapaneku ning reklaami keelustamine vähendada tubakatoodete kahjulikku mõju
tarbijate tervisele, eriti alaealistele.. Reklaamile ja väljapanekule on eriti vastuvõtlikud
alaealised kuna nende otsustusküpsus ei ole veel täiskasvanute tasemel, võimaldades teha
teadlikke otsuseid, mis mõjutavad nende tervist. Ühtlasi kujutab maitsestatud ja lõhnastatud
e-vedelike reklaami- ja müügikeelu rikkumine ohtu laste tervisele, kuna maitse ja lõhn
võivad muuta e-sigareti lastele atraktiivseks meenutades nt kommi lõhna ja maitset.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
68 Eelkõige jõuab keelatud reklaam sotsiaalmeedias alaealisteni, tubakatoodete ja sellega
seotud toodete reklaamimine on eriti populaarne Instagramis. TTJA monitooris 2022. aastal
nelja Instagrami kontot, kõigil kontodel avastati tubareklaami. Tubakareklaami leidub ka
tubakamüüjate veebilehtedel, kuid sinna jõuavad vaid need, kes ise infot tubakatoodete
kohta otsivad. . Interneti otsingumootori kasutamise tulemusel nähtus, et pea igas vaadeldud
e-poes olid müügil e-sigarettide maitsestajad.
5.3. Kontrolli ulatus
69 Kontrollitakse kõiki ettevõtjaid, kes tegelevad tubakatoote, tubakatoote tarvitamiseks
mõeldud toote, tubakatootega sarnaselt kasutatava toote või selle osiste jaemüügiga
kauplustes ja e-poodides, samuti ettevõtjaid, kes teevad reklaami internetis ning
trükimeedias (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik).
5.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
70 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestavad tubakaseadus ja reklaamiseadus.
71 TubS § 33 lg 1 kohaselt võib korrakaitseorgan TubS sätestatud riikliku järelevalve
teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 44, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud
riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alusel ja korras. RekS § 31 kohaselt võib
korrakaitseorgan RekS-s sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS-i §-
des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine) ja 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud
riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras.
6. Nõuetekohase eestikeelse kasutusjuhendi puudumine: 6- suur-oluline oht
6.1. Ohuolukorra kirjeldus
72 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus puudub eestikeelne kasutusjuhend tehniliselt
keerukal või kasutamisel erioskust nõudval kaubal.
73 TKS § 6 lg 1 kohaselt tehniliselt keerukale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale peab
tootja lisama kasutusjuhendi. Sellisteks kaupadeks on näiteks erinevad kodumasinad ja
olmeelektroonika, sidevahendid (telefonid, arvutid jm), erinevad komplekteeritavad kaubad
23
24
(mööbel, valgustid jm). Vastavalt TKS-le peab kasutusjuhend sisaldama tarbijale vajalikku
teavet kauba õigeks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks ning kauba õigeks
kokkupanemiseks, paigaldamiseks (paigaldusjuhisest peab ilmnema vajadusel asjale sobiv
asukoht), ühendamiseks, hooldamiseks (käsitleb asja puhastust või korrapärast hooldamist)
või säilitamiseks (asja säilitamiseks sobivad tingimused) ja vajaduse korral ka hävitamiseks.
Müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks
vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle
andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal (VÕS § 211 lg 1).
74 Tehniliselt keerukal või kasutamisel erioskust nõudval kaubal eestikeelse kasutusjuhendi
puudumine võib põhjustada tarbija poolt toote valesti käsitlemise ja kasutamise, mis
omakorda võib põhjustada otsest ohtu tarbija elule, tervisele ja varale. Probleeme võib olla
ka toote paigaldamisega. Tarbijate pöördumistest nähtuvalt pakutakse müügiks kaupu,
millel puudub kasutusjuhend.
6.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
75 Prognoositav tagajärg on oluline oht, kuna esineb oht tarbija tervisele, elule ja varale –
inimene võib end eksliku kasutamisega vigastada või halvemal juhul surma saada (nt
ehitusmasinad), toode võib puruneda või lõhkuda mõne muu asja, süttida.
Realiseerumise tõenäosus: suur
76 Tõenäosus on suur. 2021. aastal 472 kontrollitud toote puhul puudus kasutusjuhend 80-l.
6.3. Kontrolli ulatus
77 Kontrollitakse kõiki ettevõtjaid, kes pakuvad ja müüvad tarbijale tehniliselt keerukaid või
kasutamisel erioskust nõudvaid kaupu (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav
isik).
6.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
78 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus.
79 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64.
80 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja
korras vastavalt TKS § 62 lg-le 1.
81 Täiendav erimeede on TKS §-s 63 sätestatud kontrolltehing.
7. Lennureisija õiguste rikkumine ebaausate kauplemisvõtetega: 3-suur-tavaline oht
7.1. Ohuolukorra kirjeldus
82 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus lennureisijale jäetakse kirjalik teatis andmata ja
hüvitise nõue rahuldamata kasutades ebaausaid kauplemisvõtteid.
83 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi lennureisijate määrus)
järgi peab lennuettevõtja reisijat teavitama viimase õigustest. Igale reisijale, keda puudutab
lennureisist mahajätmine, lennu tühistamine, või lennu hilinemine vähemalt kaks tundi,
peab lennuettevõtja andma kirjaliku teatise, milles on märgitud hüvitise maksmise ja abi
24
25
andmise eeskirjad ning siseriikliku määratud asutuse kontaktandmed. Ebaausa
kauplemisvõtte kasutamine on vastavalt TKS §-le 14 keelatud.
84 Lennuettevõtjalt kirjaliku teatise saamata jäämisel ei pruugi reisija olla oma õigustest
teadlik ja ta jääb ilma õigusest hoolitsusele, abile ja hüvitisele. Ametile ja Tarbijavaidluste
komisjonile laekunud pöördumistest nähtub, et lennuettevõtjad ei täida alati
teavitamiskohustust.
85 Lennuettevõtja ei ole kohustatud lennu hilinemise või lennu tühistamise korral hüvitist
maksma üksnes siis, kui lennu hilinemise või tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud.
Varasemad pöördumised on näidanud, et tihtipeale ei ole reisijad lennuvedajalt saanud
määrusejärgset hüvitist. Ametile ja Tarbijavaidluste komisjonile esitatud pöördumistest
nähtub, et lennuettevõtjad tuginevad erakorraliste asjaolude selgitamisel tihtipeale
tehnilistele riketele. Samas võib tehniline rike vastavalt Euroopa Kohtu praktikale olla
käsitletav erakorralise asjaoluna vaid väga erandlikel juhtudel.
86 Süstemaatilist lennuettevõtja tegevust, millega keeldutakse reisijate hüvitise nõuete
rahuldamisest tuues põhjenduseks tehnilise rikke või muu taolise asjaolu, mida vaidluse
korral tõendada ei püüta ega suudeta, võib teatud juhtudel (iseäranis siis, kui varasemalt on
lennuettevõtja sama lennu reisijatele hüvitist makstud) käsitleda ebaausa kauplemisvõtte
kasutamisena. On tõenäoline, et keskmine lennunduse valdkonna eriteadmisteta tarbija võib
lennuettevõtjalt saadud hüvitise maksmisest keelduva vastuse järel oma õiguste edasisest
kaitsmisest loobuda ning rahulduda lennuettevõtjalt kui lennundusvaldkonna eksperdilt
saadud vastusega.
7.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
87 Prognoositav tagajärg on tavaline oht (lihtoht), sest selle realiseerumisega kaasneb rahaline
kahju tarbijale.
Realiseerumise tõenäosus: suur
88 Varasematest pöördumistest nähtub, et realiseerumise tõenäosus on suur.
7.3. Kontrolli ulatus
89 Kontrollitakse kõiki lennuvedajaid (selles ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik).
7.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
90 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab lennundusseadus (LennS) ja
tarbijakaitseseadus.
91 Ettekirjutus tehakse vastavalt LennS § 60³ lg-le 2 ja TKS §-le 64.
92 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja
korras vastavalt LennS § 60² lg 1 ja TKS § 62 lg-le 1.
8. Reisiteenuste nõuetekohase tagatise esitamata jätmine: 3-suur-tavaline oht
8.1. Ohuolukorra kirjeldus
93 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste
pakkumine ja müümine toimub nõuetekohast tagatist omamata.
25
26
94 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2302 (nn pakettreiside ja seotud
reisikorraldusteenute direktiiv) on reisijatele ette nähtud kaitse reisikorraldaja ning seotud
reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtja maksejõuetuse eest. Neil
ettevõtetel peab olema tagatis, et reisiettevõtja maksejõuetuse korral oleks võimalik täita
järgmised kohustused: 1) kõik reisijad reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta tuua ja
majutada, eeldusel, et pakettreis või seotud reisikorraldusteenused sisaldavad reisijavedu
ning seotud reisikorraldusteenuste puhul on seotud reisikorraldusteenuste lepingute
sõlmimist hõlbustav ettevõtja vastutav reisijaveo eest; 2) pakettreisi või seotud
reisikorraldusteenuste ära jäämisel tagastada kõikidele reisijatele nende poolt või nimel
tasutud reisitasud, pakettreiside puhul ka lunastamata kinkekaardid.
95 Kui reisiettevõtjal ei ole tagatist või selle suurus on ebapiisav, on reisijate õiguste ja huvide
kõrgetasemeline kaitse tagamata ning tagatisega ei ole võimalik täita eeltoodud kohustusi.
96 Ametile on varasemalt esitatud vihjeid ja pöördumisi, mille kohaselt tagatise kohustust
omavad isikud on jätnud tagatise kohustuse täielikult täitmata. Ühtlasi on amet
järelevalvemenetluste käigus tuvastanud, et reisiettevõtjate tagatis ei ole alati piisav.
Varasemates tagatise kasutamise menetlustes (reisiettevõtja maksejõuetused) on selgunud
reisiettevõtjate tagatiste ebapiisavus, mille tulemusena on reisijatele kaasnenud rahaline
kahju.
8.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
97 Prognoositav tagajärg on tavaline oht (lihtoht), sest selle realiseerumisega võib kaasneda
rahaline kahju reisijale.
Realiseerumise tõenäosus: suur
98 Varasematest tagatise kasutamise menetlustest (reisiettevõtja maksejõuetused) tulenevalt on
realiseerumise tõenäosus suur.
8.3. Kontrolli ulatus
99 Kontrollitakse kõiki pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste tunnustele vastavate
reisiteenuste pakkujaid (selles ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik).
8.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
100 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS § 65 lõigetele 1 ja 2.
101 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja
korras vastavalt turismiseaduse (TurS) §-le 301.
102 Täiendav erimeede on kontrolltehing vastavalt TKS §-le 63.
9. Reisiteenuste müümisel puuduliku lepingueelse teabe andmine: 3- suur-tavaline oht
9.1. Ohuolukorra kirjeldus
103 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus leiab aset pakettreiside ja seotud
reisikorraldusteenuste müümisel puuduliku lepingueelse teabe andmine.
104 Reisijate paremaks teavitamiseks pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kohta
peavad reisiettevõtjad esitama standardteabe infolehe. Pakettreiside ja seotud
26
27
reisikorraldusteenuste direktiivi järgi peavad ettevõtjad selgelt ja nähtavalt välja tooma, kas
nad pakuvad pakettreisi või seotud reisikorraldusteenust ning teavitama asjaomasest kaitse
tasemest enne, kui reisija on andnud maksmise kohta nõusoleku. Reisivahendajad peavad
selgelt välja tooma, kelle pakettreise nad vahendavad.
105 Varasematest menetlustest on selgunud, et ettevõtjad on andnud lepingueelset teavet
puudulikult.
9.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
106 Prognoositav tagajärg on tavaline oht (lihtoht), sest selle realiseerumisega võib kaasneda
rahaline kahju reisijale. Olukorras, kus reisijale esitatakse reisiteenuste müümisel
puudulikku lepingueelset teavet, võib reisija teha ostuotsuse, millega teha majandushuvid
ei ole kaitstud ning ta võib kanda rahalist kahju.
Realiseerumise tõenäosus: suur
107 Varasematest menetlustest nähtub suur realiseerumise tõenäosus. Reisija teadmatus oma
õigustest võib probleemide ilmnemisel olla ettevõtjale kasulik. 2022. aastal kontrolliti
korraldajate märkimist vahendajate poolt ja selgus, et korraldajad jäetakse sageli välja
toomata.
9.3. Kontrolli ulatus
108 Kontrollitakse kõiki pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste tunnustele vastavate
reisiteenuste pakkujaid.
9.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
109 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS § 65 lõigetele 1 ja 2.
110 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja
korras vastavalt TurS §-le 301. Kontrolltehing vastavalt TKS §-le 63.
10. Spordiklubide jt vabaaja teenuste osutajate õigusvastane tegevus: 1-väike-tavaline oht
10.1. Ohuolukorra kirjeldus
111 Järjest enam pööratakse rõhku tervislikele eluviisidele ja üheks enda tervise parandamise ja
füüsilise aktiivsuse tõstmise võimaluseks on külastada jõusaali ja rühmatreeninguid
pakkuvaid spordiklubisid. Lisaks pakuvad ka huvikoolid kestvuslepingu alusel treeninguid.
Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus spordiklubid ja muud ettevõtjad, kes osutavad
kestvuslepingu alusel vabaaja teenuseid, rakendavad ebamõistlikke tüüptingimusi.
112 Kaupleja ja tootja on seaduse järgi kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või
teenuse kasutamist teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning kauba
omandamiseks või teenuse kasutamiseks sõlmitava lepingu kohta seaduses sätestatud
ulatuses ja korras. Ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused on tühised. Ebaausa
kauplemisvõtte kasutamine on keelatud.
113 Ametile esitatud pöördumistest on selgunud, et tarbijatega sõlmitud lepingud on sisaldanud
tingimusi, mis piiravad ja kahjustavad tarbija õigusi ebamõistlikult. Tarbija õiguste
ennetavaks tagamiseks peab TTJA kontrollima, et ei kasutataks ebamõistlikult kahjustavaid
27
28
tüüptingimusi. Põhjalikku analüüsimist vajab ka teabe andmise kohustuse täitmine ning
võimalike ebaausate kauplemisvõtete kasutamine.
Pöördumistest tulenevalt on tõendatud tarbijate rahaline kahju, kuna kaupleja on kasutanud
ebamõistlikult kahjustavaid tüüptingimusi.
10.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
114 Prognoositav tagajärg on tavaline oht (lihtoht), sest selle realiseerumisega võib kaasneda
rahaline kahju tarbijale.
Realiseerumise tõenäosus: väike
115 Võrreldes varasemate aastatega on pöördumiste arv oluliselt vähenenud ja tulenevalt
koroona levikust põhjustatud mõjude vähenemisest on realiseerumise tõenäosus väike.
10.3. Kontrolli ulatus
116 Kontrollitakse kõiki kestvuslepingu alusel vabaajateenuse osutajaid (vastavas ohuolukorras
avaliku korra eest vastutav isik). Seejuures kontrollitakse tarbijale antavat teavet, sealhulgas
lepingueelset teavet ning tarbijaga sõlmitud lepingut ja selle osaks olevaid (tüüp)tingimusi.
10.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
117 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus.
118 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64 või § 65 lõigetele 1 ja 2.
119 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja
korras vastavalt TKS § 62 lg-le 1.
120 Täiendav erimeede on kontrolltehing vastavalt TKS §-le 63.
11. Majutusettevõtete õigusvastane tegevus: 2-keskmine-tavaline oht
11.1. Ohuolukorra kirjeldus
121 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus majutusteenust osutavad ettevõtjad, kes rikuvad
oma tegevuses tarbijate õigusi.
122 Kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse
kasutamist teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning kauba
omandamiseks või teenuse kasutamiseks sõlmitava lepingu kohta seaduses sätestatud
ulatuses ja korras. Ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused on tühised. Ebaausa
kauplemisvõtte kasutamine on keelatud.
123 Tarbijate pöördumistest on selgunud, et majutuse broneerimisel ilmnenud teave on olnud
ebaõige ja seeläbi tarbijat eksitav. Tarbija õiguste ennetavaks tagamiseks peab TTJA
kontrollima, et teenuse pakkumine ja müük tarbijale ning muul viisil turustamine toimub
head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Tarbijale ebaõige teabe
andmisega ja seeläbi tarbija eksitamisega võib kaasneda rahaline kahju. Analüüsimist vajab
ka võimalike ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kasutamine.
28
29
11.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
124 Prognoositav tagajärg on tavaline oht (lihtoht), sest selle realiseerumisega võib kaasneda
rahaline kahju tarbijale.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
125 Varasematest pöördumistest tulenevalt on realiseerumise tõenäosus keskmine.
11.3. Kontrolli ulatus
126 Kontrollitakse kõiki majutusteenust osutavaid ettevõtjaid (vastavas ohuolukorras avaliku
korra eest vastutav isik). Seejuures kontrollitakse tarbijale antavat teavet, sealhulgas
lepingueelset teavet ning tarbijaga sõlmitud lepingut ja selle osaks olevaid (tüüp)tingimusi.
11.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
127 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64 või § 65 lõigetele 1 ja 2.
128 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja
korras vastavalt TKS § 62 lg-le 1.
129 Täiendav erimeede on kontrolltehing vastavalt TKS §-le 63.
12. Lennu-, laeva- ja bussireisija õiguste rikkumine: 2-keskmine-tavaline oht
12.1. Ohuolukorra kirjeldus
130 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus lennu-, laeva ja bussireisija õigusi käsitlevatest
määrustest tulenevaid õigusi on rikutud.
131 Lennundusseaduse, kaubandusliku meresõidu seaduse ja ühistranspordiseadusega on ette
nähtud, et amet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (mis
käsitleb lennureisija õiguseid), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2010
(mis käsitleb laevareisija õiguseid) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr
181/2011 (mis käsitleb bussireisija õiguseid) rakendamise.
132 Viidatud määrustega on terminalidele (lennujaamad, sadamad, bussijaamad) mh ette nähtud
teabe andmise kohustus reisijale (näiteks teabe andmise kohustus reisi tühistamise või
hilinemise korral), transpordile juurdepääsu tagamise kohustus ja abi andmise kohustus
reisijale (näiteks abi andmine puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele).
133 Kuigi varasemalt ei ole kontrollitud terminalide reisijatele teabe ja abi andmise kohustuse
täimist, tuleks seda kontrollida, veendumaks, et nimetatud õigused on määrustes ette nähtud
tingimustel ja korras tagatud.
12.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
134 Olukorras, kus reisija ees ei täideta teabe või abi andmise kohustust, võib reisijale kaasneda
rahaline kahju, mistõttu on prognoositav tagajärg tavaline oht (lihtoht).
29
30
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
135 Realiseerumise tõenäosust võib pidada keskmiseks.
12.3. Kontrolli ulatus
136 Kontrollitakse kõiki Eestis asuvaid terminale (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest
vastutav isik).
12.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
137 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab lennundusseadus, kaubandusliku
meresõidu seadus (KMSS), ühistranspordiseadus (ÜTS) ja tarbijakaitseseadus.
138 Ettekirjutus tehakse vastavalt LennS § 603 lg 2, KMSS § 601 lg 3 ja ÜTS § 82.
139 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja
korras vastavalt LennS § 60² lg 1, ÜTS § 81 lg 3 ja TKS § 62 lg-le 1.
13. Agressiivse kauplemisvõtte kasutamine tarbijatele edastatavate laenupakkumiste
tegemisel ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmine: 6 -suur-oluline
oht
13.1. Ohuolukorra kirjeldus
140 TTJA-s on registreeritud nii tarbijate kui ka krediidiandjate endite poolt edastatud vihjeid
erinevate krediidiandjate tegevusele agressiivsete laenupakkumiste edastamisel. Vihjete
kohaselt edastatakse tarbijatele igapäevaselt ahvatlevaid pakkumisi n-ö tavalisest
soodsamatel tingimustel (nt lepingutasu 0 eurot) laenu võtmiseks või krediidilimiidi
suurendamiseks. Samuti edastatakse laenupakkumisi ka enne erinevate sündmuste
saabumist (jaanipäev, jõulud jne), milles kutsutakse tarbijaid üles võtma laenu erinevate
tähtpäevade tähistamiseks. Tarbijate majanduslikku toimetulekut on tugevalt mõjutanud ka
energiakriis ja üleüldine hinnatõus, mistõttu otsitakse toimetulekuks ning ootamatute
väljaminekute tarbeks täiendavaid võimalusi.
141 Tarbijatele edastatakse laenupakkumisi, milles kasutatakse ära tarbijate rasket
majanduslikku olukorda (näiteks „võta laenu elektriarvete tasumiseks, et Sa ei peaks
küünlavalgel istuma“). Eelnev viitab ka sellele, et krediidiandjad ei pruugi järgida
vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna laenamisel kutsutakse üles tarbijaid, kes on
niigi raskes majanduslikus olukorras.
142 TTJA on suhelnud ka Eesti Võlanõustajate Liiduga, kes on kinnitanud, et erinevad
krediidiandjad edastavad tarbijatele agressiivseid laenupakkumisi, kallutades tarbijaid
läbimõtlematule laenuvõtmisele.
143 Rahandusministeeriumi poolt tellitud krediidituru uuringute tulemustest nähtub samuti, et
agressiivsed laenupakkumised on Eestis suureks probleemiks, kuivõrd tarbijad teevad
läbimõtlematuid ning kaalutlemata laenuotsuseid, millel võib olla negatiivne mõju tarbijate
majanduslikule seisule. Samuti nähtub krediidituru uuringust, et tarbijate jaoks otsus laen
võtta on mõnel juhul impulsiivne ja tarbijale on tähtis laenu kättesaamise kiirus ning
taotlemise mugavus. Aruandes tõid intervjueeritud tarbijad kiirlaenude ja järelmaksude
puhul välja, et nõustamisprotsess nende laenude taotlemise puhul kas puudus või oli väga
lühike.
144 Krediituru uuringu tulemustest nähtus, et krediidipakkujad jätkasid uute pakkumiste
edastamist mobiilsõnumi teel (ca kord kuus) ka pärast seda, kui tarbija oli juba maksimaalse
30
31
summa laenanud. Krediidipakkujad soovitasid krediiti suurendada (“....saame pakkuda
krediidikontot limiidiga kuni 5000 eurot”), kasutasid ära päevakajalisi sündmusi
krediiditoote tarbimise aktiveerimiseks (nt jaanipäev, Rally Estonia). Sõnumid jätkusid ka
pärast seda, kui tarbija oli lepingu lõpetanud, ning iga kord oli sõnumi lõppu lisatud link,
mis oleks võimaldanud tarbijal minutitega uue lepingu sõlmida. Tarbijale jäeti pigem mulje,
et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks
ning tarbijat kallutati läbimõtlematule laenuvõtmisele. Krediidituru uuringu käigus läbi
viidud mitmetes intervjuudes toodi välja, et vastutustundliku laenamise põhimõtted on
kohati mitmeti tõlgendatavad, mis loob olukorra, kus krediidipakkujad tõlgendavad tihti
regulatsioone erinevalt. Näiteks ei ole defineeritud, mida tuleks arvestada kliendi
krediidivõimelisuse ja sissetuleku puhul. Seetõttu võivad suurema riskiisuga
krediidipakkujad anda laenusid kergekäelisemalt ja see võib omakorda suurendada segadust
tarbijate hulgas, kuna nad saavad ühtedelt krediidipakkujatelt info, et neil ei ole tulenevalt
oma kohustustest ja sissetulekust võimalik rohkem krediiti võtta, teiste krediidipakkujatega
seda probleemi aga ei esine ning laen saadakse. Eelnevast tulenevalt on põhjust arvata, et
krediidiandjad, kes jätavad tarbijale mulje, et tegemist on lihtsa võimalusega
finantsprobleemide lahendamiseks, ei pruugi nii põhjalikult analüüsida tarbija
krediidivõimelisust.
13.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
145 Prognoositav tagajärg on oluline oht tarbija majandushuvidele, kuivõrd agressiivsete SMS-
ide või e-kirjadega survestatakse inimesi võtma laenu või kui laenuleping on juba sõlmitud,
siis pakutakse tarbijatele võimalust oma krediidilimiiti suurendada. Ühtlasi, kui
krediidiandja ei järgi vastutustundliku laenamise põhimõtet ja annab tarbijale kergekäeliselt
laenu, siis tekib oht ülelaenamisele, Kuna laenamine on kiire ja lihtne siis võib tarbija võtta
mitmelt erinevalt krediidiandjalt laenu, mistõttu ollakse mitmetele krediidiandjatele kokku
võlgu juba märkimisväärse summa ulatuses. Selliselt võib tarbija pankrotistuda. Eelnev
mõjutab ka tarbija suhteid ja edasist toimetulekut. Ka krediidituru uuringu meediaanalüüsist
tulenevalt selgus, et meedias kajastatakse eelkõige probleeme kiirlaenude sektoris, kuna
osad krediidiandjad annavad laenu pigem kergekäeliselt ning krediidivõtja
krediidivõimelisust ei hinnata alati piisavalt põhjalikult, kuna rõhk on laenuotsuse tegemise
ja laenu väljamaksmise kiirusel. Lisaks on välja toodud juhtumeid, kus kiirlaenupakkujad
on saatnud laenupakkumisi inimestele, kellel on juba tekkinud makseraskused.
Realiseerumise tõenäosus: suur
146 Võlanõustajate Liidu poolt edastatud kuvatõmmistest nähtub, et tarbijatele saadetakse
igapäevaselt SMS-e ja e-kirju erinevate laenupakkumistega. Krediidituru uuringust nähtub,
et tarbijate nõudluse rahuldamiseks saada kiiresti laenu ei pruugita analüüsida tarbijate
krediidivõimelisust niivõrd põhjalikult. Samuti nähtub uuringust, et tarbijad ei teadvusta
järelmaksude võtmisel, et tegemist on finantskohustusega. Ühtlasi energiakriis ja üleüldine
hinnatõus võib mõjutada tarbijaid ootamatute väljaminekute katteks laenu võtma.
13.3. Kontrolli ulatus
147 Kuivõrd otseposti puhul on tegemist teabega, mis ei ole suunatud avalikkusele, siis
teostatakse agressiivse kauplemisvõtte kasutamise tuvastamiseks kontrolle vastavalt
tarbijate või Eesti Võlanõustajate Liidu poolt edastatud vihjetele. Vastutustundliku
31
32
laenamise puhul kontrollitakse krediidiandjaid, kes väljastavad kiirlaene ja pakuvad
järelmaksuvõimalusi.
13.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
148 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus.
149 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64.
150 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja
korras vastavalt TKS § 62 lg-le 1.
14. Kindlustuslepingu tingimused ei ole arusaadavad: 1- väike-tavaline oht
14.1. Ohuolukorra kirjeldus
151 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus tarbijatele ei ole sõlmitava kindlustuslepingu
tingimused lepingueelse teabena üheselt mõistetavad, samuti ei saada aru
lepingutingimuste sisust ega tagajärgedest.
152 Eelnevatel aastatel on TTJA poole pöördunud mitmed tarbijad, kes on väitnud, et
kindlustusandjad ei pea kindlustuslepingu tingimustest kinni, kindlustuslepingu tingimused
ei ole üheselt mõistetavad ning sellest tulenevalt on tarbija jäänud kindlustushüvitisest ilma,
s.t kindlustusandja on viidanud oma tüüptingimustele ning leidnud, et tarbijaga toimunu
puhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ning on seetõttu keeldunud kindlustushüvitise
maksmisest. Seeläbi on saanud kahjustada tarbija majandushuvid, kuivõrd tarbija ei ole
olnud teadlik näiteks võimalikest välistustest.
153 Tarbijad sõlmivad kindlustuslepinguid mõistmata, et nad ei saa kaitset selle riski vastu,
mille osas reaalselt kaitset soovivad. Kui leping ei vasta tegelikult soovitule, tekivad
osapoolte vahel vaidlused kindlustusjuhtumi toimumise korral, mida saab vältida, kui
turuosalised täidavad oma kohustusi.
154 2021. aasta lõpus kontrollis TTJA 10 erineva kahjukindlustuspakkuja tüüptingimusi ning
algatas järelevalvemenetluse neist 2 kindlustusandja osas, kelle kindlustustingimused olid
TTJA hinnangul mitmeti tõlgendatavad ning seetõttu oli oht, et tarbija ning kindlustusandja
vahel võib tekkida tõlgendamise osas vaidlusi.
14.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
155 Arvestades asjaoluga, et olukorras, kus kindlustusandjate poolt on tarbijale antav
lepingueelne teave on mitmeti tõlgendatav, on oht, et tarbija õigused ning majandushuvid
saavad kindlustusandjate poolt sätestatud arusaamatute tüüptingimuste tõttu kahjustada, s.t
sõlmitakse kindlustusleping, mis ei vasta tarbija ootustele või vajadustele ega paku tarbijale
soovitud kindlustuskaitset.
Realiseerumise tõenäosus: väike
156 TTJA-s ning TVK-s on registreeritud mitmeid pöördumisi kindlustusandjate tegevuse
kohta, kus kindlustusandjate tüüptingimused on mitmeti tõlgendatavad, mis tekitavad
kindlustusandja ning kindlustusvõtja vahelisi vaidlusi.
32
33
14.3. Kontrolli ulatus
157 Kontrollitakse kõiki kindlustusandjaid, kes pakuvad tarbijatele lepingute tüüptingimusi, mis
on avaldatud kindlustusandjate veebilehel, kindlustusandjate müügikohtades, sh
elektroonilistes kanalites osutajaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik).
14.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
158 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus (TKS).
159 Ettekirjutus tehakse vastavalt TKS §-le 64.
160 Riikliku järelevalve erimeetmeid rakendatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja
korras vastavalt TKS § 62 lg-le 1.
15. Finantsteenuse reklaami nõuete rikkumine: 6 -suur-oluline oht
15.1. Ohuolukorra kirjeldus
161 Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus finantsteenuse pakkujad ei järgi reklaami
avalikustamisel reklaamiseaduses kehtestatud finantsteenuse reklaami nõudeid.
162 2021. ja 2022. aastal tuvastati palju rikkumisi finantsteenuste reklaamides. Peamiselt oli
probleemiks RekS § 29 lg 7 rikkumine, mille kohaselt peab tarbijakrediidireklaam olema
tasakaalustatud ning vastutustundlik (näiteks tarbijakrediidi pakkumine seoses suurenenud
elektrihindade, jõulupühade või musta reedega). Esines puudusi ka tüüpnäite ja
kohustusliku hoiatusteksti esitamisel (näiteks Google otsingutulemuste vaates kuvatava
reklaami puhul), s.t see kas puudus üldse või oli ebaproportsionaalselt väikses kirjas
võrreldes muu olulise teabega.
15.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
163 Prognoositav tagajärg on oluline oht, sest selle realiseerumisega kaasneb oluline varaline
kahju tarbijale. Finantsinspektsiooni krediidiandjate sektori 2022. aasta I kvartali ülevaatest
nähtub, et keskmine tarbimislaenude jääk on ligikaudu 2540 eurot. Tuleb arvesse võtta, et
tarbijakrediidi hulka arvestatakse ka eluasemelaenud, mille krediidijääk on
märkimisväärselt suurem, kuid mida mahult on vähem kui tarbimislaene.
164 Finantsteenuste, eriti tarbijakrediidi reklaami tehakse palju, mistõttu jõuab reklaam suure
hulga tarbijateni. Vastutustundetu ning ebapiisavat hoiatusteavet sisaldav finantsteenuse
reklaam loob tarbijale mulje finantsteenusest kui lihtsast viisist rahaliste murede
lahendamiseks. Tarbija võib langetada laenuotsuse kergekäeliselt tajumata sellega
kaasnevaid kohustusi, mis võivad viia makseraskustesse sattumiseni.2022. aastal avaldatud
krediidituru uuringu lõpparuandest selgub, et kiirlaenude ja järelmaksude puhul
nõustamisprotsess kas puudus või oli väga lühike. Seega ei järgne reklaamis kõlavatele
vastutustundetutele sõnumitele laenu võtmise protsessis ka põhjalikku nõustamist, mis
kergekäelisi laenuotsuseid vähendada aitaks. Laenamine on tõusutrendis, iseäranis just
tarbimislaenud. Krediidituru uuringust nähtub, et viimase kuue aasta jooksul on
tarbimislaenude laenujääk kasvanud umbes 8% aastas, absoluutväärtustes on
tarbimislaenude laenujääk kasvanud perioodil 2015– 2020 415 miljonilt eurolt 615 miljoni
euroni. Samuti on tõusutrendis füüsilisest isikutest võlgnike arv 2020. aastal 65 804, 2021.
aastal 73 623), kelle osas täitemenetlus algatatud. Inkassoettevõtete andmetel on võlglaste
33
34
arv veelgi suurem, ligi kolmandiku võrra. Vastutustundetu laenamise ja võlgadesse
sattumise tagajärjel võivad tekkida ka vaimse tervise probleemid.
165 Realiseerumise tõenäosus: suur
166 2021. aastal oli palju rikkumisi ja need jätkusid ka 2022. aastal vaatamata finantsteenuste
reklaami praktilise juhendi väljatöötamisele koostöös sektoriga, videojuhendi ja one-pageri
koostamisele ning mitmetele märgukirjadele finantsteenuse osutajatele.
15.3. Kontrolli ulatus
167 Kontrollitakse kõiki finantsteenuste osutajaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest
vastutav isik) ja avalikustajaid (sh meediateenuse osutajad, trükimeedia väljaanded, online
meedia väljaanded, sotsiaalmeedias mõjuisikud ).
15.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
168 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab reklaamiseadus.
169 Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ning KorS §-des
30 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.
16. Meediateenuste programmi struktuuri ja kõrvaltingimuste nõuete rikkumine: 2 -
keskmine-tavaline oht
16.1. Ohuolukorra kirjeldus
170 Iga aasta esitavad meediateenuse osutajad aastaaruanded. Aruannetest on nähtunud, et alati
ei vasta eetris olnud programm programmi struktuurile või kõrvaltingimustele. Peamiselt
on varasemalt tuvastatud sõnasaadete ja Eesti autorite teoste osakaalu nõuete rikkumisi.
Aastaaruannete põhjal on tuvastatud Euroopa päritolu audiovisuaalteoste enamusosa (2021.
aastal tuvastatud üks rikkumine) ja omatoodangu nõuete rikkumisi (2020. aastal tuvastatud
kolm rikkumist, 2021. aastal üks rikkumine).
16.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
171 Prognoositav tagajärg on tavaline oht, sest nõuete eiramine moonutab konkurentsi
meediateenuste turul. Eesti ja Euroopa päritoluga tootjad jäävad vajaliku finantstoeta, mis
ei toeta Eesti ja EL-i kultuuripoliitilisi eesmärke. Kui on täitmata Euroopa päritoluga
audiovisuaalsete teoste või Euroopa sõltumatute tootjate poolt loodud teoste osakaalu
nõuded, võib Euroopa Komisjon alustada rikkumismenetluse Eesti Vabariigi vastu.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
172 Toetudes varasematele aastaaruannetele, järelevalvemenetlustele ning asjaolule, et
meediateenuse osutajatele kehtestatud nõuded muutusid oluliselt 09.03.2022 , on sellise
rikkumise esinemise tõenäosus keskmine. Meediateenuste osutajad lähtuvad programmi
struktuuri puhul pigem majanduslikest huvidest, kui riigi ja EL-i kultuuripoliitilistest
eesmärkidest.
34
35
16.3. Kontrolli ulatus
173 Kontrollitakse kõiki meediateenuse osutajaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest
vastutav isik). Seejuures kontrollitakse statistilisi andmeid iga kalendriaasta kohta. Eelkõige
küsitakse dokumentatsiooni ja salvestisi. Kui programmile kehtivad teatud erandid
programmi struktuuri nõuetest (nt teemaprogrammile tehtud erand uudistesaadete
miinimumnõudest), siis on need koos Kultuuriministeeriumi või TTJA sätestatud
kõrvaltingimustega välja toodud tegevusloal ning kontrollitakse tegevuse vastavust neile
eranditele ja kõrvaltingimustele.
16.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
174 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab meediateenuste seadus (MeeTS).
175 Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-des 30,
32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Rikumise kõrvaldamiseks võib teha
ettevõttjale ettekirjutuse MSÜS § 42 alusel. Kui leiab aset majandustegevuse keelamise ning
tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olev majandustegevuse nõude ja tegevusloa
kõrvaltingimuse rikkumine, on võimalik meediateenuse osutaja tegevusluba kehtetuks
tunnistada (MSÜS § 37) või kohaldada majandustegevuse keeldu (MSÜS § 36).
17. Meediateenuse osutaja kohta teabe avaldamata jätmine: 1-väike-tavaline oht
17.1. Ohuolukorra kirjeldus
176 Meediateenuse osutaja kohta teabe avaldamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivist 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), mis on
riigisisesesse õigusesse üle võetud meediateenuste seadusega (MeeTS), uued kohustused
lisandusid 2022. aasta seadusmuudatustega. Varasemate järelevalvemenetluste käigus on
tuvastatud puuduseid meediateenuse osutaja kohta avaldatud teabes. Reeglina on
kohustuslik teave avaldatud osaliselt.
17.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
177 Prognoositav tagajärg on tavaline oht, sest meediateenuse tarbijatel puudub info, kes on
vastutav antud teenuse sisu eest ning kellele nad saavad esitada vajadusel oma küsimused
ja pretensioonid, samuti puudub neil võimalus õigesti hinnata meediateenuse kui infoallika
usaldusväärsust. Kasutajatel puudub info, milline riigiasutus teostab riiklikku järelevalvet.
Realiseerumise tõenäosus: väike
178 Meediateenuste osutajate koduleheküljed on pidevas arengus, nende eest vastutavad
inimesed muutuvad ning uued töötajad ei ole tihti teadlikud kehtivatest nõuetest. Arvestades
asjaolu, et avaldamisele kuuluvate andmete hulk suurenes 09.03.2022 jõustunud MeeTS
muudatustega, on suur tõenäosus, et meediateenuse osutajad ei ole uut regulatsiooni
teadvustanud ega täida teabe avaldamise nõuet korrektselt. TTJA kontrollis 2022. aastal 41
audiovisuaalmeedia teenuse ja 37 raadioteenuse osutajat, neil kõigil esines veebilehel
puudusi kohustusliku teabe esitamisel. Kontrolli tulemusena viisid kõik kontrollitud
meediateenuse osutajad veebilehel avaldatud teabe meediateenuste seadusega vastavusse.
Seega on rikkumise tõenäosus 2023. aastal väike.
35
36
17.3. Kontrolli ulatus
179 Kontrollitakse kõiki meediateenuste osutajaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest
vastutav isik).
17.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
180 TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab meediateenuste seadus.
181 Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-des 30,
32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Vajadusel tehakse ettekirjutus
MSÜS § 42 alusel.
18. Videoblogijad ei täida meediateenuste nõudeid: 6- suur- oluline oht
18.1. Ohuolukorra kirjeldus
Videoblogijaid loetakse meediateenuse osutajateks pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) muutmist, mis on riigisisesesse
õigusesse võeti üle meediateenuste seadusega (MeeTS). Meediateenuse osutaja skoop laines
ning nüüdsest kuuluvad ka videoblogijad, kelle tegevus vastab meediateenuse tunnustele,
meediateenuste seaduse kohaldamisalasse. Seega kehtivad videoblogijatele programmi
struktuuri, alaealiste kaitse ja seasuslikkuse nõuded. Hetkel ei ole ükski videoblogija ennast
meediateenuse osutajana registrisse kandnud. Seega ei ole videoblogijad endale teadvustanud,
et neile kehtivad samad nõuded, mis meediateenuse osutajale.
18.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
Prognoositav tagajärg on oluline oht. Videoblogijana tegutsemisest teavitamata jätmisel
puudub TTJA-l terviklik ülevaade meediateenuse osutajatest (sh nende kontaktid), kes langevad
Eesti jurisdiktsiooni alla. Videoblogijad ei järgi alaealiste kaitse, äriteadete, sponsorluse,
tootepaigutuse ja ligipääsetavuse nõudeid. Samuti ei pruugi nad hoiduda vihakõne levitamisest
ja riigi julgeoleku ohustamisest. Vihakõne ning üleskutsed vägivallale võivad päädida füüsiliste
konfliktidega tänavatel ja kaasa tuua ohu isiku tervisele või varalisele hüvele.
Realiseerumise tõenäosus: suur
Meediateenuse osutajate skoop laienes Eestis alates 09.03.2022, mil jõustusid meediateenuste
seaduse muudatused. Arvates sellest hetkest ei ole ükski videoblogija esitanud
majandustegevuse teadet selle kohta, et osutatakse meediateenuseid. Samas nähtub Social
Blade’i veebilehelt, et Eestis tegutseb rohkem kui 100 Youtube kanalit, kelle jälgijaskond on
suurem kui 10 000, nendest suurimate jälgijaskond ületab 3 miljoni piiri. Seega on Eestis
videoblogijaid, kes kvalifitseeruvad meediateenuse osutajaks, kuid ei ole oma tegevusest
meediateenuse osutajana teavitanud.
18.3. Kontrolli ulatus
Kontrollitakse kõiki videoblogijaid, kel üle 10 000 jälgija (vastavas ohuolukorras avaliku korra
eest vastutav isik).
36
37
18.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab meediateenuste seadus.
Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-des 30, 32,
50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Vajadusel tehakse ettekirjutus MSÜS § 42
või MeeTS § 51 alusel .
19. Veebipõhiste vahendusteenuste õiglased ja läbipaistvad tingimused ärikasutajatele: 2-
keskmine-tavaline oht
19.1. Ohuolukorra kirjeldus
Läbipaistvate ja õiglaste tingimuste kohaldamine ärikasutajatele tuleneb Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrusest (EL) 2019/1150. Vahendusteenuse pakkujad peavad sätestama
vahendusteenuse osutamise tingimused ja tegema need ärikasutajatele lihtsasti kättesaadavaks,
nägema ette selged alused, mille tõttu saab teenuste vahendamist platvormil piirata, kuidas
toimub platvormil teenuste järjestamine (sh turunduskanalite tutvustus, omatoodete
turundamisel kohaldatavad eelised), kuidas toimib ettevõttesisene kaebuste lahendamine.
Vahendusteenuse pakkujad peavad ärikasutajatele tingimuste muutmisest 15 päeva ette
teatama.
19.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
Prognoositav tagajärg on tavaline oht. Veebipõhised vahendusteenused oleksid ärikasutajatele,
iseäranis VKE-dele, raskemini ligipääsetavad, veebiplatvormide kasutatavad algoritmid
läbipaistmatumad, tüüptingimuste muutmine toimuks etteteavitamiseta, puuduks teave
ettevõttesisese kaebuste lahendamise mehhanismi kohta.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Arvestades, et regulatsiooni kohaldatakse alates 12.07.2020 on suur tõenäosus, et veebipõhise
vahendusteenuse pakkujad ei ole uut regulatsiooni teadvustanud ega täida
19.3. Kontrolli ulatus
Kontrollitakse kõiki vahendusplatvorme (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav
isik).
19.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab infoühiskonna teenuse seadus (InfoTS)
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja
läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks.
Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-s
30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Vajadusel tehakse ettekirjutus KorS § 28 alusel.
37
38
20. Meedia – ja infoühiskonnateenuste sisu seaduslikkus: 5- keskmine-oluline oht
20.1. Ohuolukorra kirjeldus
Tele- ja raadioprogrammides pole lubatud edastada saateid, mis õhutavad vihkamist, vägivalda
või diskrimineerimist või kujutavad ohtu ühiskonna turvalisusele või riigi julgeolekule.
Infoühiskonna teenustes on keelatud vihkamisele, vägivallale ja diskrimineerimisele
kihutamine, sõja õhutamine ning sõjakuritegude õigustamine kui sellega kujutatakse ohtu riigi
julgeolekule. Varasemad järelevalvemenetlused näitavad, et mõningatel juhtudel on
meediateenustes rikutud vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele õhutamise keeldu või
kujutatud meediateenustes avaldatuga ohtu ühiskonna turvalisusele, riigi julgeolekule. Samuti
näitab varasem järelevalvepraktika, et infoühiskonna teenustes on kihutatud vihkamisele,
õhutatud sõda ning õigustatud sõjakuritegusid.
20.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
Prognoositav tagajärg on oluline oht, sest vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele
õhutamise keelu rikkumine võib kaasa tuua ohu isiku tervisele või varalisele hüvele.
Süstemaatilised üleskutsed meedias võivad põhjustada füüsilisi konflikte tänavatel, nt sarnaselt
pronksiööga. Vaenu õhutamine eri ühiskonnagruppide vahel võib ohustada tervikuna
ühiskonna turvalisust ning kujutada lõpuks ohtu ka riigi julgeolekule. Kui tegemist on teadlike
süstemaatiliste inforünnakutega, mille eesmärk on (pikemas perspektiivis) kahjustada Eesti
Vabariigi põhiseaduslikku korda, siis on tegemist kõrgendatud ohuga. Kui aga tegu on üksikute
ja nn juhuslike üleastumistega, on võimalik saabuv tagajärg kindlasti vähemkaalukas.
Kokkuvõttes saab hinnata siiski võimalike ebaseaduslike inforünnakute tagajärgi oluliseks.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Sellise ohu realiseerumise tõenäosus on keskmine. Varasemad järelevalvemenetlused näitavad,
et mõningatel juhtudel on meediateenustes rikutud vihkamisele, vägivallale või
diskrimineerimisele õhutamise keeldu või kujutatud meediateenustes avaldatuga ohtu
ühiskonna turvalisusele või riigi julgeolekule (21.11.2022 seisuga on TTJA piiranud seitsme
telekanali taasedastamist ja 15 domeeninime kättesaadavust). Alates Venemaa sõja alustamisest
Ukrainas veebruaris 2022 on julgeoleku olukord muutunud, samuti on intensiivistunud Eestit
puudutavad Vene inforünnakud.
20.3. Kontrolli ulatus
Kontrollitakse kõiki meediateenuse ja infoühiskonna teenuse osutajaid, sh teisest riigist pärit
Eestis taasedastatavaid meediateenuseid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav
isik).
20.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel meediateenuste puhul sätestab meediateenuste
seadus.
Järelevalve teostamiseks meediateenuse osutajate üle võib kohaldada riikliku järelevalve
üldmeetmeid ja KorS §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.
Vajadusel tehakse ettekirjutus taasedastamise ajutiseks piiramiseks. Euroopa Liidust pärit
meediateenuse osutaja puhul, tuleb piirangu kohaldamisest teavitada Euroopa Komisjoni, kes
38
39
peab piirangu kohaldamise kooskõlastama (MeeTS § 51). Kui leiab aset majandustegevuse
keelamise ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olev majandustegevuse nõude ja
tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine on võimalik meediateenuse osutaja tegevusluba
kehtetuks tunnistada (MSÜS § 37) või kohaldada majandustegevuse keeldu (MSÜS § 36).
Järelevalve teostamiseks infoühiskonna teenuse osutajate üle võib kohaldada riikliku
järelevalve üldmeetmeid, KorS §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning InfoTS
§- 131 sätestatud infoühiskonna teenuse piiramist.
21. Puuetega inimestele ligipääsetavus audiovisuaalmeedia teenustele: 3-suur-tavaline oht
21.1. Ohuolukorra kirjeldus
Puuetega inimestele audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu tagamise kohustus tuleneb
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste
direktiiv), mida muudeti direktiiviga nr 2018/1808, mis on riigisisesesse õigusesse üle võetud
meediateenuste seadusega .
Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus nägemis- ja kuulmispuudega inimestele pole tagatud
audiovisuaalmeedia teenusele juurdepääs ning meediateenuse osutaja pole võtnud järk-järgult
kasutusele proportsionaalseid meetmeid juurdepääsu tagamiseks (sh koostanud ligipääsetavuse
tegevuskava). Varasemad järelevalvemenetlused näitavad, et esineb puudusi puuetega
inimestele meediateenustele juurdepääsu tagamises.
21.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
Prognoositav tagajärg on tavaline oht, sest rikkumise korral puuetega inimesed ei ole kaasatud
ühiskonnaellu, neil puudub ligipääs vajalikule (mõnikord kriitilisele) infole ning ka
meelelahutusele. Euroopa Komisjon võib alustada rikkumismenetluse Eesti Vabariigi vastu,
kui puuetega inimeste ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele ei ole mõistlikus ulatuses tagatud.
Realiseerumise tõenäosus: suur
Sellise ohu realiseerumise tõenäosus on suur. Vajalikud tehnilised lahendused on kulukad ning
tihti ei ole selliste võimaluste pakkumine meediateenuse osutaja esmane prioriteet. Arvestades
asjaolu, et puuetega inimete ligipääsetavuse nõuded muutusid oluliselt (sh lisandus
ligipääsetavuse tegevuskava esitamise nõue) 09.03.2022 jõustunud MeeTS muudatustega, on
suur tõenäosus, et meediateenuse osutajad ei täida ligipääsetavuse tagamise nõudeid
korrektselt.
21.3. Kontrolli ulatus
Kontrollitakse kõiki meediateenuste osutajaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest
vastutav isik).
21.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab meediateenuste seadus.
Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-des 30, 32,
50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Vajadusel tehakse ettekirjutus MSÜS § 42
alusel.
39
40
22. Äriteadetele sätestatud nõuete rikkumine: 2-keskmine-tavaline oht
22.1. Ohuolukorra kirjeldus
Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus meediateenustes edastatakse lubatust suuremas mahus
reklaami ja otsepakkumisi, tootepaigutusi saadetes, kus see pole lubatud (nt uudistesaated) või
varjatud reklaami. Igale äriteate liigile kehtestab seadus teatud piirangud.
Varasemad järelevalvemenetlused näitavad, et mõningatel juhtudel esineb äriteadete nõuete
rikkumisi (nt tootepaigutus uudistesaadetes, reklaami ja otsepakkumise mahu ületamine).
22.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
Nõuete rikkumine mõjutab negatiivselt meediateenuse osutaja toimetuslikku sõltumatust.
Tarbijad ei ole kaitstud liigse reklaamitulva eest, muuhulgas ei ole lapsed kaitstud neid
mõjutavate (mõnikord ebatervislikku eluviisi propageerivate) äriteadete eest. Ei võeta arvesse
saadete loomulikke pause, vormi ja kestust ning sellega kahjustatakse õiguste valdajate õigusi
ja saadete terviklikkust.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Sellise ohu realiseerumise tõenäosus on keskmine. Erameedia jaoks on äriteated peamiseks
sissetuleku allikaks ning otsuste tegemisel lähtutakse tihti pigem majanduslikust kasust, kui
seaduse nõuetest. Prime time-i ajal edastatavatele äriteadetele on suur nõudlus ning kuna
reklaami maht on piiratud, otsitakse äriteadete paigutamiseks eetrisse alternatiivseid võimalusi,
mis pole kooskõlas meediateenuste seaduse nõuetega. Varasemad järelevalvemenetlused
näitavad, et mõningatel juhtudel esineb äriteadete nõuete rikkumisi (nt tootepaigutus
uudistesaadetes, reklaami ja otsepakkumise mahu ületamine).
22.3. Kontrolli ulatus
Kontrollitakse kõiki meediateenuse osutajaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest
vastutav isik), kuid eelkõige televisiooniteenuse osutajaid.
22.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab meediateenuste seadus.
Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-des 30, 32,
50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.
23. Infoühiskonna teenuse osutaja kohta teabe avaldamata jätmine: 3-suur-tavaline oht
23.1. Ohuolukorra kirjeldus
Infoühiskonna teenuse osutaja kohta teabe andmise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivist 2000/31/EÜ (elektroonilise kaubanduse direktiiv), mis on riigisisesesse
õigusesse üle võetud infoühiskonna teenuse seadusega.
Infoühiskonna teenus on teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse
kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse
digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil,
kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. Infoühiskonna teenus peab olema
40
41
täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste sidevahendite abil. Infoühiskonna
teenus ei ole faksi ega telefonikõne abil edastatud teenus ega televisiooni- või raadioteenus.
Infoühiskonna teenuse osutajale kehtestatud nõuded on ellu kutsutud eelkõige selleks, et
teenuse kasutaja saaks õiget teavet selle kohta, kes on teenuse osutaja. Oluline aspekt on
infoühiskonna teenuse osutaja poolse jälgimiskohustuse puudumine (teenuse kasutaja ja sisu
suhtes), kuid saades teada ebaseaduslikust teabest või tegevusest, peab ta selle kõrvaldama või
takistama juurdepääsu.
Varasemad isikute pöördumised ja järelevalvemenetlused näitavad, et esineb puudusi
infoühiskonna teenuse osutaja kohta teabe avaldamises, näiteks ei selgu veebilehelt
teenuseosutaja nimi või kontaktandmed.
23.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
Prognoositav tagajärg on tavaline oht. Kui infoühiskonna teenuse osutaja ei avalikusta oma
andmeid, siis ei ole tarbijal või järelevalveasutusel võimalik saada teavet teenuse osutaja kohta.
Tarbijal puudub võimalus võtta teenuseosutajaga ühendust näiteks kaebuse esitamiseks,
järelevalveasutusel puudub võimalus teatada ebaseaduslikust sisust ja kohustada seda
eemaldama.
Realiseerumise tõenäosus: suur
Ohu realiseerumise tõenäosus on suur. Arvestades infoühiskonna teenuste rohkust (20.11.2022
seisuga on ainuüksi .ee lõpuga domeene registreeritud 154 757), võib rikkumine aset leida
suure tõenäosusega. Varasemad isikute pöördumised ja järelevalvemenetlused näitavad samuti,
et puudusi (kogu teave esitamata, teave esitatud osaliselt) teenuseosutaja kohta teabe andmises
esineb rohkesti.
23.3. Kontrolli ulatus
Kontrollitakse kõiki infoühiskonna teenuse osutajad (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest
vastutav isik).
23.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab infoühiskonna teenuse seadus.
Järelevalve teostamiseks võib kohaldada infoühiskonna teenuse seaduse § 13, 16 ja riikliku
järelevalve üldmeetmeid ning KorS §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet.
24. Avaliku sektori digiligipääsetavuse nõuete täitmata jätmine: 3-suur-tavaline oht
24.1. Ohuolukorra kirjeldus
Kohustus avalikule sektorile tagada enda veebilehtedele ja mobiilirakendustele juurdepääs
tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2016/2102 (avaliku sektori asutuste
veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse direktiiv) ja Komisjoni rakendusotsusest
(EL) 2018/1524, mis on riigisisesesse õigusesse üle võetud avaliku teabe seadusega (AvTS)
ning selle alusel antud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 20
„Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe
avaldamise kord.“
41
42
Komisjoni rakendusotsuse nr 2018/1524 lisa 1 sätestab miinimumnõuded veebilehtede ja
mobiilirakenduste iga-aastasele seirele.
Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus avaliku sektori asutuse veebilehe külastaja või
mobiilirakenduse kasutaja ei saa oma erivajaduse tõttu avalikule teabele ja teenustele ligi, sest
avaliku sektori asutus on jätnud täitmata digiligipääsetavuse nõuded.
Varasemad asutuste pöördumised, 2021. ning 2022. aastal läbi viidud veebilehtede ja
mobiilirakenduste seire näitavad, et esineb puudusi digiligipääsetavuse nõuete täitmisel.
24.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
Prognoositav tagajärg on tavaline oht. Kui avaliku sektori asutus ei täida digiligipääsetavuse
nõudeid, siis ei pääse märkimisväärne osa ühiskonnast ligi avalikule teabele ja e-teenustele.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel elab 30.09.2022 seisuga Eestis kokku 126 335 puudega
inimest. Halveneb erivajadustega inimeste, samuti eakate võime iseseisvalt
igapäevatoimingutega hakkama saada ja aktiivselt ühiskonnaelus osaleda.
Realiseerumise tõenäosus: suur
Ohu realiseerumise tõenäosus on suur. Varasemad asutuste pöördumised, 2021. ja 2022. aastal
läbi viidud veebilehtede ja mobiilirakenduste seire näitavad, et puudusi digiligipääsetavuse
nõuete täitmisel esineb rohkesti. Peamiselt esineb olukordi, kus digiligipääsetavuse nõuded on
täidetud osaliselt, kuid samas võib ühe nõude täitmata jätmine tuua kaasa olukorra, et kogu
veebileht või rakendus ja pakutav avalik teenus on ligipääsmatu, nt broneerimissüsteem, mis
ekraanilugejale ei anna teavet parajasti kasutajal fookuses oleva kuupäeva kohta.
24.3. Kontrolli ulatus
Kontrollitakse kõiki teabevaldajaid AvTS § 5 tähenduses (vastavas ohuolukorras avaliku korra
eest vastutav isik), välja arvatud AvTs § 32 lg-s 6 toodud erisused, mille kohaselt
ligipääsetavuse nõudeid ei kohaldata teabevaldajaga võrdsustatud isikutele, meediateenust
osutavale teabevaldajale ning koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele. Viimaste puhul on
siiski kohustus ligipääsetavaks muuta üldinfo, sh vastuvõtuinfo, asukoht ja kontaktandmed.
24.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab avaliku teabe seadus.
Järelevalve teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja KorS §-des 30,
32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. TTJA ettekirjutuse täitmisele
kohalduvad AvTS § 534 nõuded.
42
43
TEHNIKAOSAKOND
1. Lastele suunatud toodete nõuetelevastavus: 8-keskmine-kõrgendatud oht
1.1.Ohuolukorra kirjeldus
Lastele suunatud tooted ei tohi seada ohtu ega kahjustada laste tervist. Lastetoodete märgistus
ei tohi olla eksitav ja peab vastama nõuetele, et tagada toote sihipärane ja ohutu kasutamine.
Pidades silmas laste käitumist, ei tohi lastele mõeldud tooted k.a nendes sisalduvad kemikaalid,
kahjustada laste jt isikute ohutust ning tervist kui neid kasutatakse ettenähtud või eeldataval
viisil.
Mänguasjad on jätkuvalt ELi ohtlike toodete kiirhoiatussüsteemis RAPEX (edaspidi RAPEX)
üks enim teavitatud tooteliigist. Peamine oht mänguasjades on seotud ohtlike väikeste osade
eraldumisega (lämbumisoht) ja kemikaalide sisaldusega mänguasjades. Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti testimistulemused ning turult leitud läbi RAPEX süsteemi
teavitatud ohtlikud tooted kinnitavad asjaolu, et ka Eesti turule jõuab jätkuvalt laste tervisele
tõsist ohtu kujutavaid mänguasju, mistõttu kõrgendatud tähelepanu ohtlike toodete
tuvastamisele ning info vahetus liikmesriikide vahel on oluline.
2. Mänguasjade ohutuse tagamisel on oluline osa ka hoiatustel, selleks et lapsevanem
oskaks näha mänguasjast tuleneda võivaid ohte ning neid vältida. Eestis müüdavad mänguasjad
peavad olema varustatud nõuetekohase eestikeelse märgistusega (s.h hoiatustega), et tagada
kasutajale vajaliku teabe kättesaadavus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
järelevalvetulemused näitavad, et jätkuvalt on probleemiks mänguasjade varustamine
eestikeelse teabega. Tihtipeale on võõrkeelsed hoiatused, kasutusjuhised tõlgitud osaliselt eesti
keelde, mis aga ei taga kogu olulise teabe kättesaadavust tarbijale.
3. Samuti ei tohi hoiatused mänguasjal olla eksitavad ega valed s.t mänguasjal ei tohi olla
hoiatust, mis on vastuolus mänguasja ettenähtud kasutusega, mis määratakse kindlaks tema
funktsioonide, mõõtude ja tunnuste alusel. Teostatud järelevalve tulemusena on turult leitud
mitmeid väikelastele mõeldud mänguasju, mis kannavad eksitavaid hoiatusi ning millede
ohutus seetõttu küsitav on.
1.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Nõuetele mittevastavate või ohtlike lastele suunatud toodete tõttu võib nende kasutamisel
juhtuda olenevalt toodete omadustest ja parameetritest mitmesuguseid õnnetusi või sündmusi,
mis tähendab ohtu eelkõige laste elule, tervisele, aga ka varale ning kahju keskkonnale (nt
sisalduvad toodetes keskkonnale ohtlikud ained). Näiteks võib tõsine oht tekkida olukorrast,
kus toote kasutusjuhend või ohutusalane teave on esitatud Eesti kodanikule vaid võõrkeeles,
mida isik (nt lapsevanem) ei mõista ning seetõttu ei arvesta ohutusalase teabega, seades seeläbi
ohtu lapse elu ja tervise. Samuti võivad tõsist ohtu laste tervisele kujutada ohutusnõuetele
mittevastavad mänguasjad, millede lapse kätte sattumisel võivad olla tõsised tagajärjed.
43
44
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
1.3.Sõltuvalt toodete otstarvetest, omadustest ja parameetritest võib
mittevastavate või ohtlike lastele suunatud toodete esinemise tõenäosus olla
suur.Kontrolli ulatus
Kontrollitakse kõiki isikuid (eelkõige ettevõtjaid), kes lasevad lastele suunatud tooteid turule ja
teevad neid turul kättesaadavaks. Seejuures kontrollitakse toodete nõuetekohasust ka tollipiiril
ning teistes müügikohtades sh e-kauplustes ja sotsiaalmeediaplatvormidel. Samuti võetakse
lastele suunatuid tooteid testimisele, et kontrollida nende vastavust kehtestatud nõuetele.
Kontrollitakse läbi RAPEX süsteemi teavitatud ohtlike mänguasjade ja lastetarvete müüki Eesti
turul ning jagatakse liikmesriikidega asjakohast infot ohtlike toodete osas.
1.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus (TNVS).
Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning
KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2), samuti
tegema kontrolltehingu (TNVS § 561), avalikustama toote ohte puudutava teabe (TNVS § 55)
ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist, tagasinõudmist või
keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid (TNVS § 56 lg 7).
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61 sätestatud
väärtegudes.
2. Isikukaitsevahendite nõuetelevastavus: 7- väike-kõrgendatud oht
2.1.Ohuolukorra kirjeldus
Isikukaitsevahendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud ja ohutud, et nende kasutusega
ei tekiks kahju inimese tervisele ega varale. Isikukaitsevahendite kasutamisel peavad olema
tagatud tervisekaitse- ja ohutusnõuded. Kui õigusaktis sätestatakse tootele nõue sh
vastavushindamine, ei või sellele nõudele mittevastavat toodet turule lasta ega kasutusele võtta.
Isikukaitsevahendeid liigitatakse kategooriatesse vastavalt ohtudele, mille eest
isikukaitsevahend on ette nähtud isikut kaitsma:
I kategooria hõlmab üksnes minimaalseid ohte, näiteks pindmine mehaaniline vigastus,
kontakt nõrgatoimeliste puhastusvahenditega, pikaajaline kontakt veega või kontakt
kuumade pindadega, mille temperatuur on kuni 50 °C, silmade kahjustus
päikesevalgusega kokkupuutumise tõttu, mitteäärmuslikud keskkonnatingimused
II kategooria hõlmab muid kui I ja III kategoorias loetletud ohte
III kategooria hõlmab üksnes ohte, millel võivad olla väga tõsised tagajärjed, nagu surm
või pöördumatu tervisekahjustus, näiteks kõrgelt kukkumine, uppumine, ioniseeriv
kiirgus, tervisele ohtlikud ained ja segud, kahjulik müra, elektrilöögid jms.
Isikukaitsevahendi eesmärk on kaitsta isikut ohtude eest, seega peavad isikukaitsevahendid,
selleks, et nad täidaks eesmärki, olema nõuetele vastavad.
44
45
2.2.Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Nõuetele mittevastavate isikukaitsevahendite kasutamise tõttu võib tekkida oht kasutaja elule
ja tervisele. Näiteks, kui toode ei vasta kehtestatud nõuetele, siis ei pruugi see tagada
ohuolukorras ka asjakohast arvestatavat kaitset ning seeläbi satub ohtu kasutaja elu ja tervis.
Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata siinkohal III ohukategooria isikukaitsevahenditele, mis
peavad tagama kaitse ohtude eest, milledel võivad olla väga tõsised tagajärjed, nagu surm või
pöördumatu tervisekahjustus. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata isikukaitsevahendite eestikeelse
teabe sh kasutusjuhendite olemasolule, kuna isikukaitsevahendi eesmärgipäraseks toimimiseks
on vajalik täielik ohutus ja kasutusjuhiste järgimine. Kui teave on võõrkeelne, ei pruugi kasutaja
vajalikest juhistest aru saada ning valest või mitte eesmärgipärasest kasutusest tekib tõsine oht
kasutaja elule ja tervisele.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
2.3.Sõltuvalt toodete otstarvetest, omadustest ja parameetritest võib
mittevastavate isikukaitsevahendite esinemise tõenäosus olla keskmine,
võttes arvesse sealhulgas nii järelevalvetulemusi kui ka läbi RAPEX
süsteemi ohtlike isikukaitsevahendite kohta avaldatud teateid. Kontrolli
ulatus
Kontrollitakse kõiki isikuid (eelkõige ettevõtjaid), kes lasevad isikukaitsevahendeid turule ja
teevad neid turul kättesaadavaks. Seejuures kontrollitakse toodete nõuetekohasust ka tollipiiril
ning teistes müügikohtades sh e-kauplustes ja sotsiaalmeediaplatvormidel.
2.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadusning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/425 mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja
millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ.
Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning
KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2), samuti
tegema kontrolltehingu (TNVS § 561), avalikustama toote ohte puudutava teabe (TNVS § 55)
ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist, tagasinõudmist või
keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid (TNVS § 56 lg 7).
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61 sätestatud
väärtegudes.
3. Tarbekaupade nõuetelevastavus: 5- keskmine-oluline oht
3.1.Ohuolukorra kirjeldus
Tooted peavad olema nõuetekohaselt märgistatud ja ohutud, et nende kasutusega ei tekiks kahju
inimese tervisele, varale ja keskkonnale. Toode on ohutu, kui see mõistlikel kasutustingimustel,
arvestades kasutusiga ning asjakohastel juhtudel kasutuselevõtu-, paigaldus- ja hooldusnõuete
järgimist, tagab inimese ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda. Kuivõrd
tarbekaupade liigitused on üpris laiad, siis ei ole neid võimalik kõiki välja tuua, kuid siia
kuuluvad muuhulgas kogukonnamaskid (riidest näomaskid), moeehted, nahktooted,
45
46
tekstiiltooted, tulemasinad jms. . Tarbekaupade oht võib tekkida ka valest või puudulikkust
märgistusest/kasutusjuhendist.
3.2.Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
Nõuetele mittevastavate või puuduliku märgistuse/kasutusjuhendiga tarbekaupade kasutamine
võib seada ohtu inimese elu, tervise ja vara. Samuti võivad mõned tarbekaubad sisaldada ohtlike
keemilisi aineid (nt moeehetes sisalduv nikkel, kaadmium, plii-allergilised reaktsioonid;
nahktoodetes sisalduv kroom VI-allergiline reaktsioon), mis mitte ainult ei kahjusta inimese
tervist, vaid ka seavad ohtu meid ümbritseva keskkonna. Nende tagajärgede kaalukus on
tavalise ohuga.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Sõltuvalt toodete otstarvetest, omadustest ja parameetritest võib mittevastavate tarbekaupade
esinemise tõenäosus olla keskmine, võttes sealjuures arvesse läbi RAPEX süsteemi laekunud
teateid ohtlike tarbekaupade kohta.
3.3.Kontrolli ulatus
Kontrollitakse kõiki isikuid (eelkõige ettevõtjaid), kes lasevad tarbekaupasid turule ja teevad
neid turul kättesaadavaks. Seejuures kontrollitakse toodete nõuetekohasust ka katsetuste
läbiviimisega ning erinevates müügikohtades sh e-kauplustes ja sotsiaalmeediaplatvormidel.
3.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus ning
tarbijakaitseseadus.
Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning
KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2, TKS §
62 lg 1), samuti tegema kontrolltehingu (TNVS § 561), avalikustama toote ohte puudutava teabe
(TNVS § 55) ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist,
tagasinõudmist või keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid (TNVS
§ 56 lg 7), tagada tarbijatele antud õiguste täitmine (TKS § 61 lg 1). Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61 sätestatud väärtegudes.
4. Elektri- ja raadioseadmed ei vasta nõuetele: 5- keskmine-oluline oht
4.1.Ohuolukorra kirjeldus
Seadme kasutamine peab olema ohutu ega tohi kahjustada selle kasutaja ja kolmanda isiku elu,
tervist ja vara ning kodulooma elu ja tervist. Kui õigusaktis sätestatakse tootele nõue sh
vastavushindamine, ei või sellele nõudele mittevastavat toodet turule lasta ega kasutusele võtta.
Seadmed peavad olema nõuetekohaselt märgistatud.
Raadioseade tuleb kavandada, projekteerida ja toota nii, et oleks tagatud elektromagnetilise
ühilduvuse nõuete täitmine. Raadioseade peab olema valmistatud viisil, mis välistab
raadiohäire tekkimise ning tagab raadiosageduse efektiivse kasutamise. Raadioseadmed peavad
olema konstrueeritud selliselt, et need kasutaks raadiospektrit (raadiosagedusi) otstarbekalt ja
toetaksid selle otstarbekat kasutamist, et vältida kahjulike häirete tekkimist (raadiohäirete
46
47
tekitamine on keelatud). Raadioseade ei tohi kahjustada võrku ega selle tööd ega kuritarvitada
võrgu ressursse, mis halvendaks lubamatult teenuste kvaliteeti.
Elektriseadmetest tulenevad ohud jagunevad peamiselt kolmeks: elektriohutus ehk võimalik
elektrilöögi- ja põlenguoht; elektromagnetiline ühilduvus ehk seadme omadus mitte teisi
seadmeid häirida ja samas ka tavapärases elektromagnetilises keskkonnas ettenähtud viisil
toimida; ohtlike ainete sisaldus (RoHS) ehk seadmed võivad sisaldada mürgiseid raskemetalle
ja ftalaate.
4.2.Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
Elektri- ja/või raadioseadmed, mis ei vasta nõuetele või mille märgistus/kasutusjuhend on
puudulik võib seada ohtu kasutaja elu, tervise ja vara. Sellised seadmed võivad
mittenõuetekohasuse korral tekitada elektrišokki, sädet (millest tekib tuleoht) jms.
Suuremaks ja massilisemaks kitsaskohaks on elektri- ja raadioseadmete importimisel osutunud
RoHS direktiivi nõuete täitmine, kuid otsest ohtu kasutamisel ei ole. Sellised seadmed võivad
sisaldada ohtlike keemilisi aineid (nt plii, elavhõbe, ftalaadid), mis mitte ainult ei kahjusta
inimese tervist, vaid seavad ohtu keskkonna. Selliste tagajärgede kaalukus on olulise ohuga,
kuivõrd elektri- ja raadioseadmete maht turul on väga suur ning kasutajate hulk, kes selliste
seadmetega kokku puutuvad on samuti suur.
Elektromagnetilise ühilduvusega seotud probleemid võivad segada nt seadmete vahelist
andmete edastust ja seadmete toimimist, millega võib põhjustada ohtlikke olukordi (nt
seadmete iseeneslik käivitumine ja peatumine, ohutust tagavate süsteemide häirimine ja
elutähtsa raadioside jms häirimine). Näiteks on mitmesugused AC/DC toiteplokid peamised
probleemtooted elektromagnetilise ühilduvuse tõttu, seetõttu on toiteplokid ka kõrgendatud
tähelepanu all.
Raadioseadmete puhul on kõrgendatud tähelepanu all seadmed, mille eesmärk ongi tekitada
raadiohäireid. Selliseks seadmeks on nt levi segaja ehk „jammer“. Seade kiirgab kindlatel
sagedustel raadiolaineid, mis takistavad teiste seadmete toimivat sidepidamist. Segajad võivad
häirida ka GPSi ja WLANi tööd. Levinuim on GSM segaja, mille puhul on peamisteks
sihtmärkideks GSM terminalid (nt häireseadmed, mis kasutavad GSM sidet). Eriti kõrged
turvariskid kaasnevad GPS seadme häirimisel, kuna seadet kasutatakse navigeerimisel, pääste-
ja jälgimisteenustel.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Sõltuvalt seadmete otstarvetest, omadustest ja parameetritest võib mittevastavate seadmete
esinemise tõenäosus olla keskmine, võttes arvesse tollipiiril läbiviidud kontrollitulemusi, kus
elektriseadmete puhul oli nõuetele mittevastavaid seadmeid 15% kõikidest teadetest ning
raadioseadmete puhul 5,6% kõikidest toodetest.
4.3.Kontrolli ulatus
Kontrollitakse kõiki isikuid (eelkõige ettevõtjaid), kes lasevad seadmeid turule ja teevad neid
turul kättesaadavaks. Seejuures kontrollitakse toodete nõuetekohasust erinevates
müügikohtades sh e-kauplustes, oksjoniportaalides, samuti ka katsetuste läbiviimisega.
4.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus.
47
48
Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning
KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2), samuti
tegema kontrolltehingu (TNVS § 561), avalikustama toote ohte puudutava teabe (TNVS § 55)
ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist, tagasinõudmist või
keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid (TNVS § 56 lg 7).
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61 sätestatud
väärtegudes.
5. Ehitustoodete nõuetelevastavus: 5- keskmine-oluline oht
5.1.Ohuolukorra hinnang
Tagamaks tervise ja ohutuse kaitse ehitustooteid kasutavate töötajate ja ehitiste kasutajate
jaoks, peab tootja tagama, et ehitustoote turul kättesaadavaks tegemisel on toode korrektselt
märgistatud ning sellega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt
määratletud keeles, mis on kasutajatele kergesti arusaadav. Arvestades tavalist hooldust, peavad
ehitustooted vastama ehitistele esitatavatele põhinõuetele majanduslikult otstarbeka kasutusaja
jooksul. Ehitised peavad tervikuna ja eraldi osadena sobima kavandatud kasutusotstarbeks,
võttes eelkõige arvesse ehitiste olelusringi kestel neis viibivate inimeste tervist ja ohutust.
Eelnimetatu täitmiseks peavad ehitustooted vastama neile kehtestatud nõuetele. Reaalse ohuga
tooteliigid on nt tuleohutuse ja evakutsiooniga seotud tooted, konstruktsioonilised elemendid,
kinnitusvahendid jm.
Tagajärje kaalukus: oluline oht
Ehitustooted, mis ei vasta nõuetele või mille märgistus/kasutusjuhend on puudulik võib seada
ohtu inimene elu, tervise, vara kui ka keskkonna. Kui toodete toimivus ei ole tagatud võib
tekkida oht elule ja tervisele eelkõige tuleohutus ja evakutsiooni toodete puhul. Lisaks võib
ehitis muutuda kasutuskõlbmatuks. Selliste tagajärgede kaalukus aga on olulise ohuga.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Sõltuvalt toodete otstarvetest, omadustest ja parameetritest võib mittevastavate toodete
esinemise tõenäosus olla keskmine. Enamjaolt kasutavad ehitustooteid professionaalid ning
tegemist ei ole üldjuhul lõpptootega ehk toode on mõeldud püsivaks paigaldamiseks ehitisse.
Järelevalve tulemused näitavad, et enamus mittevastavusi on vormilised, samas on ka aastate
jooksul olnud tõsiseid mittevastavusi, mis on katsetuste läbi kinnitatud. Aastate 2016-2020
vahemikus viidi läbi mitmeid müürikividega survetugevuse katsetusi ning enamus kordadel ei
vastanud müürikivid deklareeritud survetugevuse näitajale. Kuna tegemist on tootega, mis on
ehitise kandva konstruktsiooni osa, võib kahjustuda terve ehitise konstruktsioon ning ehitis
muutuda kasutuskõlbmatuks.
5.2.Kontrolli ulatus
Kontrollitakse eelkõige ettevõtjaid ja tootjaid, kes lasevad tooteid turule ja teevad neid turul
kättesaadavaks. Seejuures kontrollitakse toodete nõuetekohasust vajadusel ka katsetuste
läbiviimisega ning erinevates müügikohtades sh e-kauplustes jms.
5.3.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab toote nõuetele vastavuse seadus (TNVS).
48
49
Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning
KorS §-des 30–32, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TNVS § 54 lg 2), samuti
tegema kontrolltehingu (TNVS § 561), avalikustama toote ohte puudutava teabe (TNVS § 55)
ning nõudma toote märgistamist, hoiatuse avaldamist, turult kõrvaldamist, tagasinõudmist või
keelata toote turule laskmine (TNVS § 56 lg 2) ja võtma näidiseid (TNVS § 56 lg 7).
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TNVS § 59–61 sätestatud
väärtegudes.
6. Tehniliste seadmete ja paigaldiste nõuetelevastavus: 9- suur-kõrgendatud oht
6.1.Ohuolukorra kirjeldus
Avalikus kasutuses või avalikku huvi omavate tehniliste seadmete ja paigaldiste (masinad, liftid
ja köisteed, elektripaigaldised, surveseadmed ja gaasipaigaldised) näol on tegu hoonetesse või
eraldi rajatisse paigaldatud tehniliste seadmete ja paigaldistega, mida kas otseselt kasutavad või
mille kasutamisest on mõjutatud selliste seadmest ja paigaldistest tekkida võivaid ohte mitte
tundvad tavaisikud. Avalikus kasutuses või avalikku huvi omavate tehniliste seadmete ja
paigaldiste puhul on oluline kuidas nad on ehitatud ja paigaldatud ning kuidas on neid kasutuses
olles hooldatud ja kontrollitud. Nõuetele mittevastava tehnilise seadme ja paigaldise tulemusel
võib elektrilöögi, mehaaniliste vigastuste või eralduvate ainete või tekkiva tulekahju tagajärjel
tekkida õnnetus või avarii, mille tulemusel tekib oht nii inimese tervisele, varale kui ka
keskkonnale. Aastas juhtub keskmiselt 50 elektriõnnetust (kaasneb isikute tervisekahjustus), 50
õnnetust surveseadmete, 1-2 õnnetust masinate ja 1-2 õnnetust liftidega. Häirekeskuse andmetel
saabub 450-500 gaasiga seotud ohuteatist aastas. Aastas juhtub ka keskmiselt 200 elektrist
põhjustatud hoone tulekahju. Tagamaks taoliste tehniliste seadmete ja paigaldiste ohutus ja
nõuetekohasus on seadme ohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud määrustes kehtestatud
neile nende kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks nõuded. Neis õigusaktides kehtestatud nõuete
järelevalve pädevus on TTJA-l.
6.2.Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Avalikus kasutuses või avalikku huvi omavate tehniliste seadmete ja paigaldiste ohuolukorra
realiseerumisel võib võimalike tagajärgedena esineda ohtu kas üksikisiku või inimgrupi elule
või tervisele (elektrilöök, põletused, kehavigastused, lämbumine). Samuti võivad tekkida
varalised kahjud (hävinud vara ja hooned, kahjunõuded) ja oht keskkonnale (maapinna, õhu või
vee reostus mittetöötavate või kahjustatud seadmete või paigaldiste tõttu).
Realiseerumise tõenäosus: suur
Riikliku järelevalve käigus on eelnevatel aastatel tuvastatud avalikus kasutuses või avalikku
huvi omavate tehniliste seadmete ja paigaldiste nõuetele mittevastavusi ja sellest tulenevalt ohtu
põhjustavate olukordade esinemisi. Arvestades avalikus kasutuses või avalikku huvi omavate
tehniliste seadmete ja paigaldiste laialdasest kasutamist, otstarvet, omadusi ja parameetreid, siis
sellest tulenevalt on mittevastavate või ohtlike seadmete ja paigaldiste esinemise tõenäosus
suur.
6.3.Kontrolli ulatus
Kontrollitakse isikuid, kes (sh ettevõtjaid), kes paigaldavad, võtavad kasutusele või kasutavad
avalikus kasutuses või avalikku huvi omavaid tehnilisi seadmeid ja paigaldisi või teevad seoses
sellise seadmega seadmetööd (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik).
49
50
Seejuures kontrollitakse seadmete sh paigaldiste, tehtavate seadmetööde ja auditite ning isikute
kompetentsuse nõuetekohasust ja ohutust.
6.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab seadme ohutuse seadus (SeoS).
SeOS-s sätestatud nõuetele üle riikliku järelevalve teostamisel võib TTJA kohaldada KorS §-
des 30—32 ja 49—53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alusel ja
korras ning kasutada tehnilisi tõkkeid (SeOS § 15 lg-d 1 ja 2). TTJA võib selgitada välja
seadme, seadmetööde või seadmega seotud protsesside tõttu toimunud avariide ja
õnnetusjuhtumite tehnilisi tekkepõhjusi (SeOS § 15 lg 3). TTJA on SeOS-s sätestatud
väärtegude kohtuväline menetleja (SeOS § 18).
7. Mõõtevahendite ja mõõtetegevuse nõuetelevastavus: 5- keskmine-oluline oht
7.1.Ohuolukorra kirjeldus
Tagamaks mõõtevahendi, mõõtetulemuse ja kinnispaki mõõteseadusest tulenevatele nõuetele
vastavust peavad mõõtevahendid, nende kasutamine ja kinnispakid ning nende käitlemine
vastama seaduses kehtestatud nõuetele. Mõõtevahendite nõuetele vastavuse tagamiseks
rakendatakse mõõtevahendeid reguleerivates EL õigusaktides mõõtevahendite turule laskmisel
ja kasutusele võtmisele vastavaid vastavushindamise protseduure. Mõõtevahendite kasutamisel
peab neid mõõteseaduses ettenähtud juhtudel taatlema või kalibreerima. Mõõtetulemuse
nõuetele vastavuse tagamiseks tuleb kasutada taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning
tõendatud jälgitavuse nõude korral peab pädev mõõtja olema akrediteeritud või erialaselt
pädevaks mõõtjaks tunnistatud ning järgima asjakohast (sh õigusaktis toodud)
mõõtemetoodikat. Tagamaks kinnispakkide täitekoguse nõuetele vastavust peab järgima
kinnispakkidele ja nende käitlemisele kehtestatud nõudeid.
Eestis on igapäevaselt kasutusel miljonid mõõtevahendid ja toodetakse või müüakse miljoneid
kinnispakke. Nõuetele mittevastava mõõtevahendi, mõõtetegevuse või kinnispakkide
käitlemise tagajärjeks on reeglina majanduslik või õiguslik kahju. Kahju suurus võib varieeruda
suures ulatuses. Üksikisikule ei pruugi kahju olla suur, küll aga ettevõte, kes nõudeid rikub
(näiteks jätab tarbearvestid taatlemata ja need võivad mõõta tarbija kahjuks), võib see tekitada
suurele hulgale üksikisikutele märkimisväärse kahju.
7.2.Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
Mõõtevahendite, mõõtetegevuse ja kinnispakkide käitlemise mille nõuetele mittevastavuse
korral põhjustatakse üldiselt majanduslik kahju, sh saadakse tegelikust mõõteveast või
kohustuste mittetäitmisest tulenevalt põhjendamatult kasu (taatlustegevuse nõuete rikkumisega
majandusliku kahju tekitamine). Erinevat liiki nõuete rikkumisega kaasneva majanduslikult
kahjulike tagajärgede raskus võib olla erinev. Üksiku nõuetele mittevastava mõõtevahendi
ühekordne taatlemine, vastavushindamine, kasutamine või kinnispaki käitlemine ei põhjusta
reeglina küll suurt majanduslikku kahju, kuid pika aja jooksul või paljude samasuguste
mõõtevahendite samaaegsel kasutamisel või kinnispakkide käitlemisel võib kahju suurus olla
väga suur. Riikliku järelevalve käigus on näiteks tuvastatud suures mahus taatlemata
metroloogilistele nõuetele mittevastavate tarbearvestite kasutamist, millega hoiti kokku ja
põhjustati kokkuvõttes väga suures mahus majanduslikku kahju. Vastavushindamisasutuse
poolt nõuete rikkumisega põhjustatav paljude nõuetele mittevastavate mõõtevahendite turule
laskmine ja kasutamine tooks kaas suure majandusliku kahju paljudele osapooltele. Samas
50
51
formaalsete kohustuste mittetäitmisega ei kaasne mõõtetulemusest või muul moel osapooltele
üldjuhul suurt majanduslikku kahju. Kokkuvõttes võib siiski hinnata tagajärje tekkimise
kaalukust oluliseks.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Ohuolukorra hinnangu ja realiseerumise tõenäosuse määramisel võetakse arvesse eelmiste
perioodide taatlusstatistikat ja eelmise perioodi menetluste tulemusi. Selle põhjal võib
järeldada, et erinevat liiki nõuete rikkumise tõenäosus võib olla erinev. Kõrgendatud ohtu
kujutavate juhtumite näol on tegemist harvaesinevate juhtumitega ehk realiseerumise tõenäosus
on madal. Formaalsete kohustuste mittetäitmise, millega ei kaasne mõõtetulemusest või muul
moel osapooltele kahju, realiseerumise tõenäosus on seevastu suur. Kokkuvõttes võib hinnata
mõõtevahendite, mõõtetegevuse ja kinnispakkide käitlemise nõuete rikkumise tõenäosust
keskmiseks.
7.3.Kontrolli ulatus
Kontrollitakse turule lastavaid mõõtevahendeid müügikohtades ja tollis. Kontrollitakse
võrguettevõtjate, kauplejate, kokkuostjate või järelevalveasutuste kasutatavaid
mõõtevahendeid ja nende taatluskohustuse täitmist. Kinnispakkide tootjaid ja importijaid.
Pädevate mõõtjate, taatluslaborite ja vastavushindamisasutuste tegevuse nõuetele vastavust.
7.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab mõõteseadus (MõõtS). Järelevalve
teostamiseks võib kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja korrakaitseseaduse §-des 30–
32 ja 49–52 sätestatud erimeetmeid. Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud
tingimustel siseneda ruumi ja territooriumile, kus kasutatakse kohustusliku metroloogilise
kontrolli alla kuuluvat mõõtevahendit, samuti kohta, kus taadeldakse või hoitakse turule
laskmiseks või kasutusele võtmiseks mõeldud mõõtevahendi, tehakse mõõtevahendi
vastavushindamist, käideldakse kinnispakke või mõõtemahutina kasutatavaid pakendeid.
Vajadusel tehakse ettekirjutus või viiakse läbi väärteomenetlus.
8. Kaevandamise ohutusnõuete rikkumine: 7- väike-kõrgendatud oht
8.1.Ohuolukorra kirjeldus
Maavarade kaevandamisega kaasnevad mitmed riskid. Kõige levinumad ennetatavad
ohuolukorrad on näiteks põlengud turbatootmisaladel ning varisemis- või kukkumisohtlikud
piiramata ja/või märgistamata nõlvad karjäärides. Täiendavalt võib valede töövõtete või
juhendamata töötajate rakendamisel esineda õnnetusi rasketehnikaga või varinguid.
Kaevandajatel on kohustus rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat ja meetmeid riskide
maandamiseks. Seejuures tuleb ka keskkonnamõjud minimeerida. Metoodika ja ohutust
tagavad meetmed määratakse kaevandamisprojektis, mis on koostatud erialateadmistega isiku
poolt. Siinkohal on oluline, et kaevandamine toimuks projekti kohaselt. Kaevandatavaid
objekte on Eestis mitusada, millest paljud töötavad perioodiliselt vastavalt kohalikule
nõudlusele. Mitmete tegurite (ajaline surve, kulude kokkuhoid jms) tõttu võib esineda
kõrvalekaldeid projektist.
51
52
8.2.Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Kaevandamise ohutusnõuete eiramisega võidakse tekitada ulatuslikku keskkonnakahju (nt
turbatootmisala põleng) tervisekahjustusi ning inimelude kaotusi (õnnetused rasketehnikaga,
kukkumised nõlvadelt ja varingud). Täiendavalt võib esineda kahju kolmandate isikute varale.
Realiseerumise tõenäosus: väike
Ohutusnõuete eiramisel ei kaasne ilmtingimata õnnetus, küll aga tõuseb õnnetusjuhtumi
esinemise tõenäosus ja tagajärgede kaalukus. Seniste kontrollide põhjal esineb väiksemaid
rikkumisi ja kõrvalekaldeid võrdlemisi sageli, kuid reaalsete õnnetuste esinemise sagedus on
madal.
8.3.Kontrolli ulatus
Kontrollitakse kavandamisega seotud tegevuste kohustuslikku dokumentatsiooni (sh projekt ja
ohutusjuhised) ning teostatakse kohapealseid kontrolle kaevandamisega tegelevates ettevõtetes.
Seejuures on kõrgendatud tähelepanu all suurte tootmismahtudega objektid, hiljuti tegevust
alustanud ettevõtted ja hiliskevadel (tootmishooaja alguses) turbatootmisalad.
8.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab maapõueseadus (MaaPS).
Korrakaitseorgan võib MaaPS-s sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada
korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid
korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras (MaaPS § 108).
9. Ohtliku kemikaali käitlemisnõuete rikkumine: 8- keskmine tõenäosus -kõrgendatud oht
9.1.Ohuolukorra kirjeldus
Käitlemisnõuete rikkumise ohtlikes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes saab jagada nelja gruppi:
1) seadmete käitamisest tulenevad riskid - kemikaalide pihkumised, põlengud, lekked,
mittesoovitavad kemikaalide segunemised, mille põhjuseks võivad olla seadmete tehnilised
rikked, valed töövõtted, inimlik eksitus ja hooletus;
2) vead organisatsiooni juhtimises - ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses (OTSK) ei kajastu
ettevõtte tegelik toimimine, ilustab olukorda või annab tulevikuvisiooni, või ohtlikke
kemikaale käitleb ettevõte, kellel puudub selleks pädevus ja vastavad load. Organisatsioonis
puudub väljatöötatud suurõnnetuse vältimise poliitika, sh puudub juhtkonnapoolne
ülevaatus ning OTSK-i tõhususe ja sobivuse perioodiline hindamine, selle rakendamine ja
süstemaatiline auditeerimine;
3) puudulikult teostatud riskide hindamine/hädaolukorraks valmisolek - ettevõtte poolt
koostatud ja esitatud dokumentides ei kajastu kõik riskid, mis võib tähendada, et ettevõte ei
ole endale kõiki riske teadvustanud, mis omakorda tingib ohuolukorda ennetavate ja
õnnetusjuhtumit leevendavate meetmete puudulikkuse. Kindlasti on üheks faktoriks ka
valesti arvutatud ohualad (kaardid) või käideldavate ohtlikke kemikaalide kogused
teabelehel ei vasta tegelikkusele (sh tegelikud kogused on suuremad);
4) inimlikud eksimused - töötajate puudulik ohutusalane koolitus, osaline või puudulik
kontroll, märgistamisnõuete rikkumine.
52
53
9.2.Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Kemikaalide sattumisel keskkonda võib kaasneda keskkonnareostus, tulekahju, plahvatus,
mürgipilvede levik. Kui nimetatud protsesse ei suudeta kontrolli alla saada, siis õnnetuse
tagajärjed võivad olla väga ulatuslikud. Nõuetekohase ohumärgistuse puudumine võib kaasa
tuua valede kemikaalide kokkusattumise, millele võib järgneda tulekahju, plahvatus,
keskkonnareostus. Riskide ainult osaline teadvustamine ja ennetavate meetmete puudulik
rakendamine, võib viia tõsise õnnetuseni. Õnnetuseni võib viia ka olukorra ilustamine OTSK-
is. Valed ohualad võivad eksitada õnnetuse korral, eelkõige evakuatsiooni ja päästetööde
teostamist. Lisaks loa puudumine võib tähendada, et ettevõte ei ole teadvustanud võimalikke
riske. Teabelehel tegelikkusest väiksemad kogused võivad kaasa tuua valesti määratletud
ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja sellest tulenevalt koostatakse valed KemS-i dokumendid ja
toimub puudulik/ mittetäielik riskide käsitlemine (maandamine).
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Kemikaalide käitlemisel juhtub väikeseid lekkeid, pihkumisi sageli (avariiklapid, vananenud
tihendid, toodete laadimine), kuid nendega on tehnoloogilises protsessis arvestatud ja ettevõte
suudab need protsessid hoida kontrolli all. 2010.-ndatel aastatel on toimunud mõned põlengud,
mis pole väljunud ettevõtte territooriumilt. Igal aastal leidub suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke
ettevõtteid, kes pole oma dokumente ajakohastanud või on jäänud sellega hiljaks.
Ohumärgistuse puudumist esineb paaris ettevõttes aastas, on juhtumeid, kus teabelehes toodud
kogused ei vasta tegelikule olukorrale.
9.3.Kontrolli ulatus
Ohuprognoosi põhjal koostatakse koostöös Päästeametiga iga-aastased tööplaanid pidades
silmas viie aasta intervalli. Regulaarse järelevalve käigus kontrollitakse ettevõtete poolt esitatud
dokumentide vastavust tegelikule olukorrale, vaadatakse, kuidas ettevõte enda poolt
kehtestatud reegleid täidab ning tagab üldist töökultuuri ja heakorda territooriumil. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL (nn SEVESO III direktiiv) artikkel 20 lg 4 annab
A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte kontrolli sageduseks minimaalselt 1 kord aastas ja
B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele minimaalselt 1 kord 3 aasta jooksul. Lisaks
tehakse koostööd teiste riiklike järelevalveasutustega (ühiskontrollid) ja vahetatakse infot.
Olulisel kohal on ka rahvusvaheline koostöö ja teabe vahetamine teiste riikide pädevate asutuste
ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Täiendavalt koostatakse infomaterjale (sh juhendeid)
ja korraldatakse teabepäevi ettevõtjatele teadlikkuse tõstmiseks. JVIS-esse kantud järelevalve
tulemuste osas teostatakse analüüsi ning hinnatakse järelevalve käigus tuvastatud probleemseid
kohti, millele oleks vaja järgmisel järelevalve perioodil suuremat tähelepanu pöörata.
9.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab kemikaaliseadus (KemS).
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on volitatud riikliku järelevalve teostamisel
kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid, KorS §-des 30, 31, 32, 44, 45, 49, 50, 51, 52
ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrust (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määrus) art 20 tulenevaid kohustusi (KemS § 39 ja § 40
lg 2). TTJA on KemS §-des 43, 44, 47 ja 49 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja (KemS
§ 50 lg 1 p 3). Ettekirjutuse täitmata jätmisel on õigus määrata sunniraha (KemS § 30 lg 3).
53
54
10. Lõhkematerjali käitlemisnõuete rikkumine: 7- väike-kõrgendatud oht
10.1. Ohuolukorra kirjeldus
Tsiviilotstarbelisi lõhkematerjale kasutatakse laialdaselt kaevandamistegevuses ja ehitiste
varistamiseks. Lõhkematerjali käitlemisega kaasnevad paratamatult mitmed riskid. Riskide
maandamiseks on valdkond ulatuslikult reguleeritud. Lõhkematerjalide hoiustamisega tuleb
tagada kindlad hoiustamistingimused. Täiendavalt tuleb tagada julgeoleku kaalutlusel
lõhkematerjali käibe jälgitavus – tuleb välistada kõrvaliste isikute ligipääs lõhkematerjalile ning
pidada arvestust lõhkematerjalide üleandmise kohta. Muuhulgas peavad kasutatavate
lõhkematerjalide omadused olema tootja poolt tõendatud tootmisohje ja selle alusel väljastatud
dokumentidega.
Lõhkematerjalide kasutamisel karjäärides tehtavatel lõhketöödel tuleb tagada minimaalne mõju
ümbritsevatele ehitistele (sh ka seismiline mõju) ning välistada oht inimestele. Lõhketöö
teostamise eelduseks on lõhketöö projekt, milles määratakse lõhketöö ohutud parameetrid ja
leevendusmeetmed riskide maandamiseks. Lõhketööd võib teha ainult projekti kohaselt.
Järelevalve seisukohast on oluline jälgida, et projektis ei esineks valearvestusi ja lõhktööde
teostamisel järgitakse projektis sätestatut
10.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Lõhkematerjali käitlemisnõuete rikkumisel on õnnetusjuhtumi korral inimelude kaotus
tõenäoline. Täiendavalt võib esineda ulatuslik kahju varale ja keskkonnale. Lõhkematerjalide
sattumine kõrvaliste isikute valdusesse kujutab endast ka julgeolekuriski.
Realiseerumise tõenäosus: väike
Senise kogemuse põhjal on õnnetuse esinemise tõenäosus võrdlemisi väike. Ettevõtted on ise
motiveeritud igasuguseid õnnetusi vältima ning regulatsioone järgitakse üldiselt hoolikalt.
Lõhketöödest tuleneva vibratsiooni tõttu esitatakse TTJA-le aeg-ajalt kaebusi, ent kaebused
esinevad juba piirnormist tunduvalt madalama vibratsiooni intensiivsuse juures. Vibratsiooni
piirnormide ületamise seisukohast rikkumisi tuvastatud ei ole.
10.3. Kontrolli ulatus
Ohtlikuma lõhketöö (lõhketööd, mille vahetus läheduses on kolmandate isikutele kuuluvad
ehitised) projektid tuleb kooskõlastada TTJA-ga ohtlikuma lõhketöö loataotluse menetluse
käigus. Projektis seatud tingimuste ja lõhketööde ohutusnõuete täitmist kontrollitakse pisteliselt
paikvaatluste ja dokumentatsiooni kontrollimisega. Kaebuste kontrollimiseks hinnatakse
lõhketöödel kasutatud parameetreid lõhkamiskaartide ja seismograafiliste mõõdistamiste
põhjal. Vajadusel teostatakse täiendavaid mõõtmisi. Kontrollitakse pürotehniliste toodete ja
lõhkematerjali nõuetele vastavust, dokumentatsiooni, isikute pädevustunnistusi, ettevõtetele
väljastatud lubasid ja hoiukohtadele sätestatud nõudeid ja müügile kehtestatud piirangutest
kinnipidamist.
10.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab lõhkematerjaliseadus (LMS).
LMS § 43 lg 1 ja 2 kohaselt võib TTJA riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada KorS § 30,
31, 32, 37, 38, 44, 47, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning teha
54
55
kontrolltehingu TNVS § 54 tingimustel ja korras. Samuti on TTJA kohtuväliseks menetlejaks
LMS § 44–51 nimetatud väärtegudes.
11. Pürotehnilise toote käitlemisnõuete rikkumine: 7- väike-kõrgendatud oht
11.1. Ohuolukorra kirjeldus
Pürotehniliste toodete käitlemine tähendab selle võõrandamist, omandamist, valdamist,
hoidmist, vedu, kasutamist ja hävitamist. Pürotehnilise toote valmistamist loetakse
lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkematerjali käitlemiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2013/29/EL pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate
liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 178, 28.06.2013, lk 27–65), jaotab
pürotehnilise toote tootja direktiivi kohaldamisalas olevad pürotehnilised tooted
kategooriatesse nende kasutusviisi, otstarbe, ohu- ja mürataseme järgi. Kategooriatesse
jaotamise kinnitab pürotehniliste toodete vastavushindamisega tegelev teavitatud asutus.
Eelnevast tulenevalt on pürotehniliste toodete käitlejale kehtestatud tegevusloa omamise
kohustus ning käitlemiskoha käitamisloa kohustus, kui need on nõutavad lõhkematerjaliseaduse
§-de 12 ja 25 alusel. Täiendavalt on pürotehniliste toodete võõrandamisele nende kategooriate
lõikes kehtestatud erinevad vanuselised piirangud. Teatud kategooriaga (F4, T2) pürotehniliste
toodete käitlemiseks peab isik omama pürotehniku kutse- või pädevustunnistust, P2-kategooria
puhul peab isik olema läbinud asjakohase koolituse.
Pürotehnilise toote käitlemisel võivad ohuolukorrad tekkida järgmistel viisidel:
1) võõrandamisel on suurem ohu tekkimise võimalus, kui tooted on müügikohas paigutatud
selliselt, et need on kõrvalisele isikule kättesaadavad, kui ei järgita vanuse- ja müügipiirangu
nõuet (väga oluline ka võõrandamisel e-poodide ja sotsiaalmeedia kanalite kaudu),
võõrandatav toode ei vasta nõuetele (puudub vastavushindamine / CE-märgistus, eestikeelne
kasutusjuhend, toode on defektne või aegunud);
2) hoidmise puhul tekib oht, kõrvuti asetsevad mitu müügikohta, kui laole ei ole väljastatud
käitlemiskoha käitamisluba, ladu ei ole tähistatud ohumärkidega, ei ole kinni peetud
tuleohutusnõuetest, hoitakse koos omavahel mittesobivate ohuklassidega tooteid, ei ole
täidetud tootja poolt ettenähtud tingimused (temperatuur, niiskus), puudub pädev personal;
3) veo puhul on oht, kui ei täideta ohtliku veose autoveo reegleid ehk ADR nõudeid (vale
sõiduk, kogused), omavahel mittesobivate ohuklasside kooshoidmine;
4) ilutulestiku tegemisel (kasutamine) tekib oht, kui toodet ei käidelda tootja poolt ettenähtud
viisil, toote vale kasutamine (maapinnale paigaldamine, mitte toestamine, toote käes
süütamine, toodete ühendamine, jne.);
5) valmistamise puhul tekib oht, kui segatakse kokku valesid komponente, kasutatavaid
komponente ei hoita nõuetele vastavalt, puudub pädev personal.
11.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Pürotehniliste toodete käitlemisnõuete rikkumisel on õnnetusjuhtumi korral tõenäoline
inimesele raskete kehaliste vigastuste tekitamine, suures koguses pürotehniliste toodete
massplahvatuse korral ka lisaks inimelude kaotus. Täiendavalt võib esineda ulatuslik kahju
varale ja keskkonnale.
55
56
Realiseerumise tõenäosus: väike
Viimase 10 aasta sees puuduvad teated suurematest õnnetustest kas hoiustamisel või vedamisel.
Üldiselt saab väita, et ettevõtted on teadlikud võimalikest ohtudest ning tulenevalt eeltoodust
on ohu tekkimise tõenäosus madal. Küll aga juhtub igal aastal õnnetusi tavakasutajatega
ilutulestiku tegemisel. Ennekõike on need tingitud toote valest kasutamisest (kasutusjuhendi
mitte läbilugemine). TTJA-d on teavitatud ka defektsetest toodetest, mis peale süütamist
lagunesid koost ning põhjustasid ohuolukordi, kuid need lõppesid kannatanuteta. Samas
tuvastab TTJA igal aastal sotsiaalmeedias müügikuulutusi, kus eraisikud pakuvad müügiks
pürotehnilisi tooteid, mistõttu tuleb selle valdkonna järelevalvele pöörata senisest suuremat
tähelepanu.
11.3. Kontrolli ulatus
Kontrollitakse pürotehnilise toote nõuetele vastavust, dokumentatsiooni, isikute
pädevustunnistusi, ettevõtetele väljastatud lubasid ja hoiukohtadele sätestatud nõudeid ning
müügile kehtestatud piirangutest kinnipidamist.
11.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab lõhkematerjaliseadus (LMS).
LMS § 43 lg 1 ja 2 kohaselt võib TTJA riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada KorS § 30,
31, 32, 37, 38, 44, 47, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning teha
kontrolltehingu TNVS § 54 tingimustel ja korras. Samuti on TTJA kohtuväliseks menetlejaks
LMS § 44–51 nimetatud väärtegudes.
12. Vabaajateenuste ohutusnõuete rikkumine: 9- suur-kõrgendatud oht
12.1. Ohuolukorra kirjeldus
Teenuse pakkuja vastutab teenuse ohutuse eest. Teenuse pakkumisel ja osutamisel on teenuse
pakkuja kohustatud rakendama teenuse eripäraga vastavuses olevaid meetmeid (sh
riskihindamine tulenevalt teenuse eripärast). Tagatud peab olema vajaliku ja tõese teabe
saamine teenuste kohta teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet teenusega seotud
riskide kohta.
TTJA on kaardistanud erinevad pakutavad vabaajateenused ning võib selle tulemusena öelda,
et turul pakutakse hinnanguliselt ca 70-80 erinevat vabaajateenust – erinevad veega seotud
tegevused, ronimisatraktsioonid, erinevate sõidukitega pakutavad teenused, erinevad
taktikalised mängud, muud teenused.
Vabaajateenuste valdkonda iseloomustab pidev muutumine - tekib järjest uusi teenuseid st
valdkond on pidevas arengus ja muutumises. Tihtipeale on pakutavad teenused ekstreemsed
ning nõuavad teenuse kasutaja erilist ettevalmistust ja eneseületust. Järjest enam hakatakse nn
ekstreemteenuseid suunama laiale kasutajagrupile sh lastele.
Kõrgendatud ohuga on eelkõige lastele suunatud teenused (mängutoad, õhkbatuudid,
ronimisatraktsioonid jne), kuid ka talveteenused nagu nt suusa- ja tuubimäed. Selliste teenuste
pakkumisel (ohutus)nõuete eiramine ning mittejärgmine sh tehniliste seadmete/masinate
tehniline seisukord võib seada ohtu teenuste kasutajate elu ja tervise. Samuti juhul kui teenuse
kasutajad ise ei järgi selliste teenuste kasutamisele seatuid (ohutus)reegleid, riskivad nad nende
eiramisel oma elu ja tervisega.
56
57
12.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Vabaajateenuste ohutusnõuete mittejärgimine võib seada ohtu inimese elu, tervise ja vara. On
olnud juhtumeid, kus vabaajateenuse kasutamine on lõppenud kasutaja tõsiste vigastuste või
surmaga, seega on teenuse ohutuse mittetagamisel ja ohutusnõuete mittejärgimisel tõsised
tagajärjed.
Teenuseid võidakse pakkuda viisil, kus ei järgita ohutusnõudeid, sh ei järgita seadme või
kasutatava isikukaitsevahendi tootja kasutus-, hooldus- ja paigaldusjuhiseid, läbi mõtlemata on
teenuse ohutusega seotud riskid ning nende maandamine, ei anta piisavalt teavet teenuse
ohutuks kasutamiseks ning esitatakse eksitavaid lepingutingimusi. Eelkõige on seatud ohtu
riskirühmad (nt lapsed), kelle kogemus ei ole piisav, et kõiki riske hinnata. Lisaks võib teenuse
osutamisel kasutatava tehnilise seadme õigeaegselt läbiviimata audit seada ohtu nii teenuse
kasutaja kui ka ettevõtte töötaja elu ja tervise.
Realiseerumise tõenäosus: suur
Sõltuvalt teenuse omadustest võib ohutusnõuetele mittevastavate teenuste esinemise tõenäosus
olla suur, kuna ettevõtjate teadlikkus valdkonna ohutusnõuetest on vähene ning ei osata hinnata
teenuse ohte (vajalik riskihindamine, puuduvad konkreetsed ohutust käsitlevad sätted), ei
järgita tootja seadmete kasutus-, hooldus- ja paigaldusjuhiseid ning ei tajuta riski tõsidust ja
ettevõtja vastutust. Turg on pidevas muutumises s.t tekib uusi teenuseid ja uusi teenuse
pakkujaid. Amet saab iga-aastaselt teateid vabaaja teenuste tarbimise käigus saadud tõsiste
vigastuste kohta.
12.3. Kontrolli ulatus
Kontrollitakse kõiki ettevõtjaid, kes pakuvad inimestele vabaajateenuseid (eelkõige lastele
suunatud teenused ja talveteenused). Muuhulgas kontrollitakse teenuse osutamisel kasutatavate
tehniliste seadmete korrasolekut ning õigeaegset auditi läbiviimist (kui see on nõutud).
12.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus ja toote nõuetele
vastavuse seadus.
Turujärelevalveasutusena on TTJA volitatud kohaldama riikliku järelevalve üldmeetmeid ning
KorS §-des 30–32, 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TKS § 62 lg 1, TNVS
§ 54 lg 2), samuti tegema kontrolltehingu (TKS § 63), teostama teenuse pakkumiseks
kasutatava toote ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrolli (TNVS § 54 lg 1). Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet on kohtuväline menetleja TKS § 68 sätestatud väärtegudes.
57
58
Ehitus- ja raudteeosakond
1. Kasutusest välja langenud ja peremehetud
ehitised: 8- keskmine-kõrgendatud oht
1.1.Ohuolukorra kirjeldus
Eestis on märkimisväärsel arvul hooneid (enamasti nõukogude aegsest perioodist), mida nende
omanikud ei kasuta ega hoolda regulaarselt või mille omanikud ei ole teada. Kasutusest välja
langenud hooned ja muud ehitised tekivad eelkõige põhjusel, kuna nendel ehitistel puudub täna
asjakohane funktsioon ja kasutamise vajadus ning nende korrashoiuks vajalik investeering
oleks kordades suurem kui tulu, mida antud ehitis omanikule tooks. Samuti ei ole sellistesse
hoonetesse või rajatistesse juurdepääs takistatud, mille tõttu neid võivad omavoliliselt kasutada
kodutud või neis võivad viibida lapsed ja noorukid või muud isikud, kes ei suuda hinnata hoone
või rajatise ohutust. Ehitis peab olema ohutu selle püstitamisest lammutamiseni. Kuna ehitise
suhtes avaliku korra eest vastutaval isikul puudub huvi avaliku korra tagamiseks või selline isik
on teadmata, siis on sellised ehitised tavalisest ohtlikumad ja nendest võib võrreldes teiste
ehitistega esineda rohkem ehitisele esitatavate nõuete rikkumisi. Seetõttu tuleb tõhustada
ehitiste kasutusjärgset riiklikku järelevalvet ja tagada selliste ehitiste esmane ohutus.
1.2.Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Kasutusest välja langenud ehitise puhul on tõenäoliselt selle projekteeritud eluiga läbi saanud
ning nende puhul ei ole teostatud ka vajalikku rekonstrueerimist, lisaks võib esineda
keskkonnast tulenevaid kahjustusi (niiskus, mädanemine). Selletõttu on võimalik hoone
varisemine või süttimine, sh põrandate/lagede läbivajumine vms. TTJA-le on laekunud iga-
aastaselt paarkümmend kaebust selliste hoonete kohta, lisaks teavitatakse katmata ja
tähistamata kaevudest. Lisaks on antud probleemile juhtinud tähelepanu Riigikontroll oma
2016.aasta aruandes „Järelevalve ohtlike ehitiste üle valdades ja linnades“, milles tõdeti, et
kohalikud omavalitsused ei tegutse selliste ehitistega seaduses ettenähtud määral. Antud
olukord ohustab inimeste elu ja tervist, kes varingu, süttimise või muu juhtumi ajal juhuslikult
hoones või selle vahetus läheduses viibivad. Seega esineb kõrgendatud oht (oht inimeste elule
ja tervisele), asulas ka oht lähedal asuvatele ehitistele (suur varaline oht) ning oht keskkonnale
(suur keskkonnaoht).
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Kasutusest välja langenud ehitistel ei ole teada avaliku korra eest vastutavat isikut või ei ole see
isik huvitatud ehitisega seotud avaliku korra tagamisest. Arvestades ka TTJA-le iga-aastaselt
laekuvaid kaebusi nimetatud ehitiste kohta, tuleb pidada ohu realiseerumise tõenäosust
keskmiseks, kui ehitistes viibitakse või neid kasutatakse. 2021. aastal TTJA poolt läbi viidud
ohtlike ehitiste teavituskampaania käigus kaardistati omakorda 215 kodanikele ohtlikuna
tunduvat ehitist.
1.3.Kontrolli ulatus
Kontrollitakse avalikus kohas asuvaid hooneid, mille puhul võib esineda oht hoone
varisemiseks või mõneks muuks õnnetuseks, mis tuleneb hoone halvast seisukorrast.
Kasutusest välja langenud hoonete puhul kontrollitakse, kas a) avaliku korra eest vastutav isik
on olemas ja teada; b) kas kõrvaliste isikute ehitisele juurdepääs on tõhusalt takistatud ning c)
58
59
kas ehitis vastab minimaalsetele ohutusnõuetele määral, et sellest tingitud süttimise, varisemise
vms oht on tõrjutud.
1.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve
meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS) § 130 lg 3 p 2
Ohu esinemisel alustab TTJA järelevalvet, sätestades ohu likvideerimiseks asjakohaseid
nõudeid. Kuni asja sisulise lahendamiseni võib taotleda politseilt/päästeametilt ametiabi korras
viibimiskeelu kohaldamise otsustamist ja selle tagamist, ning kohaliku omavalitsuse üksuselt
hoones viibivate isikute suhtes sotsiaalteenuste osutamise või eestkosteasutuse kohustuste
täitmist.
2. Möödunud või lähiajal lõppeva kasutuseaga
korterelamud: 9- suur-kõrgendatud oht
2.1.Ohuolukorra kirjeldus
Üldjuhul on korterelamu projektijärgne kasutusiga 30–50 aastat. Tavapärase kasutusea
möödumine ei tähenda, et hoone ei vastaks nõuetele või oleks ohtlik, kuid on tavalisest suurem
tõenäosus, et mõned hoone konstruktsioonid võivad olla nõrgenenud ning hoone seisukord
vajab täiendavat kontrolli. Muutused korterelamu konstruktsioonides sõltuvad sellest, kui
kvaliteetne on olnud ehitus, millised muudatused on toimunud hoonet ümbritsevas keskkonnas
(sh maapinna muutumine) ja kuidas on hoonet hooldatud, sh kas hoone on läbinud vahepealsel
ajal tervikliku rekonstrueerimise. Korterelamud, mis on ehitatud enne 1990-ndaid võivad olla
ohtlikumad ka selletõttu, et on suurem tõenäosus, et neid on hiljem ümber ehitatud (lammutatud
korterites (mitte)kandvaid vaheseinu, tehtud avasid kandvatesse vaheseintesse, ehitatud rõdusid
kinni või rõdude arvelt laiendatud tubasid ja muud sellist) nõuetele mittevastavalt. Paljud
sellised ümberehitused toimuvad ilma eel- ja järelkontrollita. Kui eraldivõetuna ei pruugi
sellised ümberehitused olla hoone püsivuse seisukohalt ohtlikud, siis paljud sellised
muudatused koostoimes hoone konstruktsioonide tugevuse vähenemisega võivad tuua kaasa
ohu hoone püsivusele.
2.2.Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Hoone seisukorda hindamata (ehitise auditit tegemata) on võimalik, et hoone või mõni selle
konstruktsioon annab järgi (puruneb) ning see võib põhjustada inimes(t)e surma,
tervisekahjustuse või suure varalise kahju (nt kukub rõdu alla, kuid välistatud ei ole ka hoone
tervikuna või püstaku varing). 2009.aastal viidi Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna
poolt läbi uuring „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning
prognoositav eluiga“, millest toodi välja, et suurpaneelelamute renoveerimine nende
energiatõhususe, sisekliima ja tarindite olukorra parandamiseks on hädavajalik. 2012. aastal
viidi Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel läbi uuring „1960…1990 ehitatud korterelamute
rõdude esipiirdepaneelide tüüpide kaardistamine“, kus toodi välja, et rõdupiirete kinnituste
puhul on amortisatsioon teinud oma töö, paljudel hoonetel on need avariilises seisukorras ning
mitmekümne aasta pärast ei ole neid piirdeid enam mõistlik ka tugevdada ja renoveerida.
Nõukogudeaegse hoonefondi renoveerimine on edenenud pigem aeglases tempos ning
probleem on jätkuv. Näiteks 2020.aasta maikuus kukkusid Kivi-Vigala külas Sääla tee 8
korterelamul küljest rõdud, tõmmates endaga kaasa osaliselt kandva välisseina.
59
60
Realiseerumise tõenäosus: suur
Nõukogudeaegsed suurpaneelelamute projekteeritud elueaks on üldjuhul 50 aastat (teatud
juhtudel ka 30 aastat). Antud suurpaneelelamuid on Eestis ehitatud perioodil 1960 kuni 1990,
millest tulenevalt on suuremal osal sellistest paneelelamutest projekteeritud eluiga kas juba
saanud läbi või kohe läbi saamas. Lisaks on nende korterelamute ehitamisel tehtud
optimeerimise eesmärgil palju ehitustehnilist praaki (kasutatud nõuetele mittevastavaid tooteid
või on jäetud mõned tööd tegemata, nt toodud välja 2009.aasta uuringus „Eesti eluasemefondi
suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga“, aga ka Tehnilise
Järelevalve Ameti poolt tellitud 2018.aasta jätku-uuringu aruandes „Kohtla-Järve kolme
kortermaja erakorraline audit“). Sellele lisanduvad kõikvõimalikud (eba)seaduslikud
ümberehitused hoonetes. Enamus korterelamuid, mille tavaline kasutusiga on möödunud või
lähiajal saabumas, mis on läbinud mitmeid ümberehitusi, samas kui kapitaalremonti on läbinud
üksnes väike osa selliseid ehitisi, võivad olla nõrgenenud konstruktsioonidega.
2.3.Kontrolli ulatus
Kontrollitakse hooneid, mille kohta on TTJA-le laekunud kaebus, mille projekteeritud
kasutusiga on möödunud, või, kui tavalist kasutusiga ei ole võimalik kindlaks määrata, mille
kasutusele võtmisest on möödunud 50 aastat ning hoone ei ole läbinud viimase 20 aasta jooksul
kapitaalremonti ning hoonel esinevad ohuilmingud (nt praod). Kontrollitakse korterites tehtud
ümberehituste ohutust ning konstruktsioonide ja -elementide püsivust.
2.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve
meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik (EhS).
Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 (sh
valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus) ja § 132 nimetatud riikliku järelevalve
erimeetmeid, sh ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemise võimalust ja selle asendustäitmist
(TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis). Kui
kontrollimise käigus tuvastatakse vahetu kõrgendatud oht, siis keelatakse hoone või selle osa
kasutamine ohu kõrvaldamiseni, politseilt/päästeametilt võib taotleda ametiabi korras
viibimiskeelu kohaldamise otsustamist ja selle tagamist, ning kohaliku omavalitsuse üksuselt
hoones viibivate isikute suhtes sotsiaalteenuste osutamise või eestkosteasutuse kohustuste
täitmist.
3. Raudtee ohutu ületamise rajatiste
nõuetelevastavus: 9- suur-kõrgendatud oht
3.1.Ohuolukorra kirjeldus
Raudteeseaduse kohaselt võib raudteed ületada selleks ettenähtud ja tähistatud raudteeülesõidu-
või raudteeülekäigukohas. Muudes kohtades raudteel viibimine ei ole lubatud. Ülekäigu- ja
ülesõidukohtade raudteerajatiste ülesanne on tagada liiklejate ohutu raudteeületamine. Selleks
rajatakse sõidutee ja raudtee ühetasandilistele lõikumistele raudteeülesõidukohad (reguleeritud
erinevalt vastavalt raudteeülesõidu kategooriale) ning jalakäijatele raudtee ületamiseks
spetsiaalselt tähistatud ametlikud raudteeülekäigukohad. Kohtades, kus inimesed võivad
juhuslikult sattuda raudteele või kus inimesed sageli ületavad raudteed selleks mitte ettenähtud
(ebaseaduslikus) ülekäigukohas, saab ehitada piirdeaiad. Raudteeülesõidukohad tähistatakse
vastavate märkidega ning nendele lisatakse vajadusel foorid, tõkkepuud ja tõkised, kui see on
liiklustihedusest, nähtavusest ning muudest asjaoludest (nt sageli aset leidunud õnnetused) tõttu
60
61
vajalik. Süstemaatilisele raudteeülesõidu- ja ülekäigukohtade järelevalvele vaatamata leiab iga-
aastaselt aset ligi 20 juhtumit kuus (sh tõkkepuude maha sõidud) ja raskete tagajärgedega
orienteeruvalt 2–5 juhtumit aastas. Viimasel ajal on sagenenud probleemid jalgratastel ja
elektrilistel tõukeratastel liiklejatega, kes nö põikavad rongi eest läbi ning ei tule oma
liikumisvahendilt maha, ning eriti suur probleem on tekkinud nutitelefonide ja kõrvaklappide
kasutamisega, mis hajutab inimeste tähelepanu ületuskohtades. Nt on aastatel 2019 ja 2021
esinenud raudteeülekäigukohas 2 inimese surmaga lõppenud juhtumit, kus jalgrattur ei andnud
rongile teed. Lisaks on ohtlikud ebaseaduslikud raudteeülekäigukohad, kus inimesed oma
teekonna lühendamiseks „lõikavad“ distantsi üle raudtee. Veel tuleb eraldi tähelepanu pöörata
raudtee läheduses olevate elamupiirkondade arendamisele, et inimeste liikumistee üle raudtee
oleks ohutult tagatud.
3.2.Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Nõuetekohaselt planeerimata, välja ehitamata ja hooldamata raudteeülesõitude ja -ülekäikude
puudumisel on suurem oht, et jalakäija või sõidukijuht ei pane lähenevat rongi aegsasti tähele
või hindab valesti ohtu, mis võib lõppeda inimes(t)e surmaga. Aastas juhtub keskeltläbi 2-4
juhtumit, kus inimene saab vigastada või surma kuna viibib rongile enese teadmata liiga
lähedal. (siia alla ei lähe suitsiid). Eesti Liinirongide AS (ELRON) poolt 2021.aastal statistika
kohaselt oli rongidega seotud napilt välditud õnnetusi 60. Samuti tuvastati 2021.aastal läbi
viidud Viimsi vallas asuval raudtee infrastruktuuri järelevalve käigus 15 isetekkelist
raudteeülekäigukoha pealisehitust ning ebaseaduslikke raudteeülekäigukohti avastati kokku ca
50.
Realiseerumise tõenäosus: suur
Iga-aastaselt juhtub raudteeülesõidu või -ülekäigukohtades 2-5 raskete tagajärgedega juhtumit.
Õnnetuse realiseerumise tõenäosus on suur.
3.3.Kontrolli ulatus
Raudteeülesõidud ja -ületuskohad, mis paiknevad uute elamurajoonide, kaubanduskeskuste või
muude tihedalt kasutatavate ehitiste läheduses või need ristuvad muu tiheda liiklusega teega
(maantee, aktiivse kasutusega kergliiklustee). Hinnatakse, kas raudteeülesõidu või
ülekäigukoht vastab seaduses kehtestatud nõuetele ning kas seda on korrapäraselt hooldatud,
kas selle kasutussagedus on suurenenud või kas suurema liikluskoormuse korral võib olla
raudtee ülesõidukoha ületamise lõpetamine takistatud.
3.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve
meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestavad raudteeseadus (RdtS) ja ehitusseadustik.
Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132
nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud
sissejuhatavas osas olevas tabelis). Kui kontrollimise käigus tuvastatakse oht, siis tehakse
ettekirjutus raudteeülesõidu või -ülekäigu ümberehitamiseks ning vajadusel tagatakse see
sunniraha või asendustäitmise teel.
61
62
4. Allmaakaevanduste kohale ehitatud ehitised:
7- väike-kõrgendatud oht
4.1.Ohuolukorra kirjeldus
Kohtla-Järve Lõuna mikrorajoon on rajatud endise Kukruse kaevanduse kohale katse-
eesmärgil. Lisaks on Ida-Virumaal teisigi piirkondi, kuhu on hooned ehitatud endisele
kaevandusalale, kuid enamasti on nende puhul tegemist ühepereelamutega. Hüljatud
allmaakaevanduste varistatud ning nende kohal asuv maapind võib olla kohati ebastabiilne, mis
võib tuua kaasa nende peal oleva maapinna vajumise, mis omakorda võib põhjustada maapinnal
paiknevate ehitiste vajumist. Maapinna vajumist on täheldatud Kohtla-Järve Lõuna
mikrorajooni korterelamute all. Altkaevandatud alade puhul on oluline aru saada, kas ja mis
osas võib esineda nendes piirkondades maapinna järelvajumisi ning kas nendes piirkondades
asub kaevanduste kohal hooneid ja rajatisi. Kuigi hoonete ehitamisel allmaakaevanduste kohale
tuleb järgida täiendavaid nõudeid (jäigastavad konstruktsioonid jms), siis isegi selle nõude
järgimisel võib jäigastavate konstruktsioonide mõju tavalise kasutusea möödumisel väheneda.
Peamisteks teguriteks on pragude tekkimine vundamenti ja seintesse ning sellega kaasnev
paneelide nihkumine ja lõpuks ka varisemisoht.
4.2.Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel viidi 2018.aastal Kohtla-Järve Lõuna mikrorajoonis läbi
auditid „Kohtla-Järve linnas asuvate korterelamute, aadressiga Katse tn 7, Sinivoore tn 7 ja
Sinivoore tn 13, erakorraline audit“ ning „Jätku-uuring tööle nr 1712-018 „Kohtla-Järve kolme
kortermaja erakorraline audit““, mis tuvastas, et Lõuna mikrorajooni korterelamute puhul
esineb keskmiste piki kandvaid seine keskmisest suuremat vajumist ning olukorda ei saa pidada
maapinna prognoosimatu vajumise tõttu rahuldavaks. Maapinna järsul või ulatuslikul vajumisel
võib pinge vundamendile ja seintele olla niivõrd suur, et ohustab kandekonstruktsioonide
püsivust ja võib tuua kaasa varisemise. Varingu korral on oht inimeste elule ja tervisele ning
suur oht varale.
Realiseerumise tõenäosus: väike
Kohtla-Järvel ja Ida-Virumaa teisteski piirkondades on juba täheldatud ehitiste aluse maapinna
vajumist. Aastatel 2018 kuni 2021 on piirkonnas viidud läbi erinevaid korterelamute auditeid,
samuti hoonete vajumise mõõtmisi ning kaardistatud hoonete all paiknevaid tühimikke.
Tuginedes vastavatele uuringutele ja audititele tundub, et käesoleval hetkel võib vajumine olla
stabiliseerunud, kuid olukord vajab pidevat jälgimist ning vajadusel täiendavate
ohutusmeetmete kasutuselevõtmist.
4.3.Kontrolli ulatus
Kontrollitakse regulaarselt hooneid, mis on ehitatud allmaakaevanduste maa-alale käikude
kohale. Kontrollitakse maapinna vajumist, pragude tekkimist vundamenti ja seintesse ning selle
mõju hoone püsivusele.
4.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve
meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik.
62
63
Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132
nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid, sh ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemise
võimalust ja selle asendustäitmist (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud
sissejuhatavas osas olevas tabelis). Kui kontrollimise käigus tuvastatakse vahetu kõrgendatud
oht (hoone on hakanud varisema või see võib iga hetk juhtuda), siis keelatakse hoone või selle
osa kasutamine ning ohu kõrvaldamiseni. Samuti võib taotleda politseilt/päästeametilt ametiabi
korras viibimiskeelu kohaldamise otsustamist ja selle tagamist, ning kohaliku omavalitsuse
üksuselt hoones viibivate isikute suhtes sotsiaalteenuste osutamise või eestkosteasutuse
kohustuste täitmist.
5. Raudtee kaitsevööndi nõuete rikkumised: 8-
keskmine-kõrgendatud oht
5.1.Ohuolukorra kirjeldus
Ohutõrjeliselt relevantne on raudtee läheduses toimuv ehitustegevus ning ehitised, mis
paiknevad raudtee kaitsealas. Sellega seoses liigub tavalisest rohkem inimesi raudtee vahetus
läheduses, samuti võivad läbiviidavad ehitustööd ning ka selle tulemusena kerkivad ehitised
ohustada raudtee infrastruktuuri või raudtee ja ümbruskonna nähtavust vedurijuhtidele.
Eelkõige on oluline tagada, et veeremi valdaja oleks teadlik raudtee läheduses toimuvas
ehitustegevusest ning sellega kaasnevast võimalikust liikumisest raudteel, samuti eritehnika
liikumisest ning teistest võimalikest mõjutustest.
5.2.Ohuolukorra kirjeldus
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Prognoositav tagajärg on kõrgendatud oht, sest õnnetuse toimumise korral võivad tagajärjed
olla väga suured (nt rongi ja inimese/auto kokkupõrge) ja ohustatud on inimese elu ja tervis.
TTJA on iga-aastaselt tuvastanud 1-2 raudtee kaitsevööndi rikkumist. Näiteks 2021.aastal oli
ebaseaduslikult rajatud raudteekaitsevööndisse kõrge vall, mis piiras rongide nähtavust ning
samuti takistas vee ärajuhtimist raudteelt.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Ohu realiseerumise tõenäosus on keskmine. TTJA on iga-aastaselt tuvastanud 1-2 raudtee
kaitsevööndi rikkumist. Õnneks on rikkumised avastatud õigel ajahetkel, mistõttu ei ole nendest
tulenevalt õnnetusi juhtunud.
5.3.Kontrolli ulatus
Kontrollitakse objekte, mille suhtes esitatakse kaebus, et on rikutud ehitise kaitsevööndi
nõudeid. Lisaks jälgitakse raudtee kaitsevööndi nõuete järgimist raudteeinfrastruktuuri
järelevalve läbiviimisel.
5.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve
meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik ja raudteeseadus (RdtS).
Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131, § 132 ja
RdtS §152 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed
on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis).
63
64
6. Raudtee infrastruktuuri nõuetelevastavus: 8-
keskmine-kõrgendatud oht
6.1.Ohuolukorra kirjeldus
Käesoleval hetkel on suurem osa Eesti raudteevõrgustikust kaetud 1520 mm rööpmelaiuse
raudteega ning raudtee on kas avalikus (valdaja kas Eesti Raudtee AS või Edelaraudtee AS) või
erakasutuses. Ka on rakenduses 750 mm rööpmelaiusega muuseumraudteede teed, millel
teostatakse turistide sõite muuseumrongidega (Lavassaare, Naissaare ja Avinurme 750 mm
raudteed). Raudtee omaniku kohustus on hoida oma raudtee korras ning nõuetele vastavana.
Raudteeinfrastruktuuri korrashoid on olulise tähtsusega, kuna infrastruktuuri veast tuleneva
õnnetuse juhtumisel võivad olla väga suured tagajärjed – reisirongi rööbastelt maha sõitmisel
võivad paljud inimesed saada surma või raskeid kehavigastusi, kaubaveorongi puhul võib
sellise õnnetuse tagajärjeks olla väga suur keskkonnareostus (kui kaubarongiga veetakse nt
kütust, kemikaale vms). Eesti arengukava „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“
näeb ette raudtee reisitranspordi tõstmist kiirustele kuni 160 kilomeetrit tunnis, mis tähendab
tulevikus reisirongide kiiruste olulist kasvu ning sellega seoses suureneb infrastruktuuri
korrasoleku tähtsus veelgi. Avalikel raudteede raudteevõrgustikul on osaliselt kasutuses
tehniliselt vananenud liiklusjuhtimine analoogseadmetega, millele on lisatud digitaalne
täiendus, mis võimaldab kaugjuhtida ja kontrollida raudteejaama liiklust.
Raudteeinfrastruktuurirajatiste kasutuselevõtmine ilma (vajadusel) nõuetekohase
vastavushindamiseta ja kasutusloata suurendab riski, et ehitatud rajatis ei vasta ehitusprojekti
nõuetele ning võib olla kasutamisel ohtlik (iseeneselik lagunemine, valed ehitusgabariidid,
elektrilühis, uitvoolude kanaliseerimise puudumine, elektromagnetväljade kahjulik mõjud ja
häired olulistes liiklusjuhtimise ja kontrollimise seadmetes jne.
6.2.Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Iga-aastaselt fikseeritakse talveperioodil keskmiselt 6-10 korda rööpamurdude esinemine, mis
võib tuleneda mittekvaliteetsest keevisest või temperatuuri suurest kõikumisest, samuti on
Valga-Koidula raudteeliinil täheldatud ka raudteeinfrastruktuuri raudtee nominaalse laiuse
kitsenemist minimaalsesse lubatud mõõtu ning seisukorra halvenemist, mis on tekitanud
vajaduse piirata rongide liikumiskiirust. Õnnetuse juhtumisel raudteel, nt rongi maha sõitmine
rööbasteedelt, võivad olla rasked tagajärjed – inimeste surm või raskete kehavigastuste
tekkimine, aga ka suure keskkonnareostuse tekkimise võimalus. Muuseumraudteedel on oht
rööbastee lagunemisel rongi all, kasutatava muuseumi-veeremi tehniline rike või õnnetuse
toimumine muuseumirongi ebapädeva käitlemise tulemusel. Ohuallikateks on ka avalikel
raudteedel liiklusjuhtimisel kasutatavad tehniliselt vananenud analoogseadmete rikked ning
digiseadmete töötõrked, mis takistavad asjakohast ja ohutut rongiliikluse korraldamist. Rajatise
kasutuselevõtmine ilma kasutusloata võib tuua kaasa hukkunute ja vigastatutega rongiõnnetuse
või rajatise kahjustuse ning ohu ümbritsevale elukeskkonnale ja varale.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Eestis ei ole raudteeinfrastruktuuri mittevastavusest tulenevalt suuri raudteeõnnetusi juhtunud.
Avaliku raudtee seisukorda kontrollitakse igakuiselt teemõõduvaguniga ning vajadusel on
rakendatud probleemsetel lõikudel kiiruse piiramist. Oht on suurem mitteavaliku raudtee puhul,
kus nt laetakse ja liigutatakse kütuseid, kemikaale jms, kuid mille korrasolekut ei kontrollita
avaliku raudteega võrdsel tasemel.
64
65
6.3.Kontrolli ulatus
Kontrollitakse regulaarselt avaliku raudtee teemõõduvaguni aruandeid ning viiakse järelevalve
käigus läbi avalike ja mitteavalike raudteede infrastruktuuride seisukorra ja nõuetele vastavuse
hindamist.
6.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve
meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab raudteeseadus.
TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis. Kui
kontrollimise käigus tuvastatakse oht, siis tehakse ettekirjutus raudteeinfrastruktuuri puuduste
kõrvaldamiseks ja/või raudteeliikluse kiiruse piiramiseks ning vajadusel tagatakse see
sunniraha või asendustäitmise teel.
7. Avalikud ja lasteasutuste territooriumile
ehitatud mänguväljakud ja seikluspargid: 9-
suur-kõrgendatud oht
7.1.Ohuolukorra kirjeldus
Viimasel aastakümnendil on ehitatud väga palju uusi mänguväljakuid, kuid samas on säilinud
ka palju nõukogudeaegseid mänguväljakuid, mis ei vasta tänapäevastele nõuetele.
Ohutõrjeliselt relevantsed on mänguväljakud, mis on avalikud või ehitatud lasteasutuste
territooriumile ning mida võivad kasutada lapsed ilma vanemate või teiste täiskasvanute pideva
järelevalveta. Eestis ei ole mänguväljakutel kohustuslikku sertifitseerimise nõuet, kuid avaliku
mänguväljaku rajamiseks peab olema projekt ning ehitusluba.
Omanik võib paigaldada ükskõik millise mänguväljaku, kui see on tootja
vastavusdeklaratsiooni järgi ohutu. Mänguväljakute ja seiklusparkide omanikud, sh kohaliku
omavalitsuse üksused, ei suuda igakord ise hinnata nende ehitiste ohutust. On palju
mänguväljakuid, mis on ebaseaduslikult ilma ehitus- ja kasutusloata ning korraliku kasutuseelse
ohutuse kontrollita ehitatud ja kasutusele võetud. Lisaks mänguväljakutele võivad olla ohtlikud
ka seikluspargid, kus liigutakse kõrgustes ning on kukkumise ja/või takerdumise oht. Eelpool
nimetatud asjaolude koosmõjus on suur oht õnnetuste tekkeks.
7.2.Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Valesti ehitatud ja ohtliku mänguväljaku või seikluspargi puhul on oht, et selle kasutaja kukub
või vigastab ennast, lisaks võib mänguväljaku seadmetel esineda poomisoht. Kuigi ei ole ka
välistatud kõrgendatud oht, on selliste kukkumiste ja vigastuste tavapäraseks tagajärjeks valu
ja kergemad kehavigastused. Näiteks hukkus 2011. aastal mänguväljaku seadme poomise tõttu
Tallinna lasteaias laps, 2019. aastal juhtus Alutaguse seikluspargis ränk õnnetus, kus
köislaskumise teostamisel katkes köit toetav post ning inimene kukkus suurel kiirusel
laskumisel vastu maapinda ning sai raskeid kehavigastusi. 2021. aastal juhtus aga õnnetus Saku
lasteaias, kus lasteaialaps sattus liivakastis lämbumisohtu ning sai pöördumatuid vigastusi.
Realiseerumise tõenäosus: suur
Viimastel aastatel on ehitatud palju mänguväljakuid, mille ohutust ei ole tõenäoliselt
kasutuseelselt kontrollitud. Ohutuse eelkontrollita mänguväljakud ei pruugi olla täielikult
65
66
ohutud ja õnnetused võivad juhtida suurema tõenäosusega. TTJA viis aastatel 2018 ja 2019 läbi
avalike mänguväljakute ohutuse kontrollimise projekti, mille käigus kontrolliti 126
mänguväljakut, kokku 756 mänguväljaku seadet. Kontrolli tulemusena tuvastati ainult 9 väga
heas seisukorras olevat mänguväljakut, samas mitterahuldavas (avariilises) seisukorras oli 25
mänguväljakut. Toetudes varasematele andmetele, on jätkuvalt mänguväljakute ohtlikkuse tase
kõrge ja vajab sisulist tähelepanu probleemi lahendamiseks.
7.3.Kontrolli ulatus
Kontrollitakse kõiki avalikke mänguväljakuid ja seiklusparke, mille kohta laekub kaebus või
info, et teatud tootja tooted ei pruugi olla nõuetele vastavad või kus mänguväljaku või
seikluspargis on täheldatud võimalikku ohuolukorda. Hinnatakse eelkõige, kas mänguväljaku
seadmed ja atraktsioonid tagavad tavalise kasutusea jooksul mänguväljaku ohutu kasutamise.
7.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve
meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik.
Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132
nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid, sh ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemise
võimalust ja selle asendustäitmist (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud
sissejuhatavas osas olevas tabelis). Erandlikel juhtudel, kui kontrollimise käigus tuvastatakse
vahetu kõrgendatud oht (mänguväljakul on teravaid detaile või vigasid, mis võivad tuua kaasa
surma või raske tervisekahjustusega õnnetuse), siis keelatakse mänguväljaku või seikluspargi
või selle osa kasutamine ning ohu kõrvaldamiseni võib taotleda politseilt/päästeametilt ametiabi
korras viibimiskeelu kohaldamise otsustamist ja selle tagamist.
8. Ehitise kaitsevööndi nõuete rikkumine: 6-suur-
oluline oht
8.1.Ohuolukorra kirjeldus
Liinide, kaablite, trasside ja teiste tehnosüsteemide kaitsevööndis tegutsemine (ehitus- ja
kaevetööd, ehitise ehitamine trassi peale) võib tuua kaasa olukorra, kus liin, trass või muu
kommunikatsioon lõhutakse. Sageli esineb juhtumeid, kus ehitustegevuse või muu tegevusega
lõigatakse läbi elektri- või sidekaablid, kuid on ka juhtumeid, kus kanalisatsiooni ja vee
kollektorid on läbi lõigatud või on hakatud püstitama kõrget ja rasket ehitist trassi peakollektori
kohale. Näiteks peatas 2018. aastal Tehnilise Järelevalve Amet ühe ehitusobjekti tegevuse
Tallinnas Kadriorus, kuna sellega ohustati Tallinna kesklinna peakollektorit, mis oleks võinud
tuua kaasa kogu Tallinna kesklinna veevarustuse katkemise. Kooskõlastamata või
ohutusnõudeid eirates lõhutakse kaevetööde käigus gaasitoru, mis lisaks gaasivarustuse
katkemisele võib tekitada ka plahvatusohu. Selle tagajärjel kaob piirkonnas vesi, elekter, gaas,
side või katkeb muu üldhuviteenuse osutamine, samuti võib kaasneda oht looduskeskkonnale
(nt ühiskanalisatsiooni läbilõikamisel satub reovesi pinnasesse). Suurtes linnades peakollektori
kahjustamisel võib pikemaks ajaks tiheasustusega piirkondadest kaduda vesi ja/või küte, või
tekkida oluline reostus kanalisatsiooni reoveest. Enamus liine ja tehnosüsteeme on kantud Maa-
ameti kaardile, kuid ehitustööde käigus ei selgitata välja trassi täpset asukohta. Samuti esineb
vanemaid trasse, mille täpne asukoht ei ole tänaseni teada. Riiklik järelevalve toimub valdavalt
kaebuse põhiselt, kui trassi valdaja annab TTJA-le teada, et tema trassi on kahjustatud.
66
67
8.2.Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
Tehnosüsteemi rikkumisega võib kaasneda üldhuviteenuse osutamise katkemine, lisaks võib
kaasneda suur varaline kahju (nt gaasi või veetrassi remont) ning ka suur kahju keskkonnale (nt
ühiskanalisatsiooni läbikaevamisel).
Realiseerumise tõenäosus: suur
Ehitustegevus toimub peamiselt tiheasustusega aladel, kus on paigaldatud ka palju liine ja muid
tehnosüsteeme. Tõenäosus, et mõni tehnosüsteem paikneb tegelikult teises kohas võrreldes
kaardi andmetega, või ehitus-, kaeve- või muid töid tehakse loas määratust erinevalt, on suur,
seda nii teadmatuse, raha kokkuhoiu kui ka hooletuse tõttu. Näiteks esineb raudtee-ehituste
puhul igakuiselt kaablite läbilõikamisi, kuna eelmised raudtee-ehitused on teostatud niivõrd
ammu, millest tulenevalt need on halvasti dokumenteeritud.
8.3.Kontrolli ulatus
Kontrollitakse objekte, mille suhtes esitatakse kaebus, et on rikutud ehitise kaitsevööndi
nõudeid. Juhtumite korral kontrollitakse asjasse puutuvate ehitustöid tegevate isikute tegevuse
nõuetekohasust.
8.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve
meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik.
Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132
nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud
sissejuhatavas osas olevas tabelis). Kaebuse saamisel hinnatakse esmalt, kas ja mis ulatuses
tuleks tööd peatada. Erandlikel juhtudel, kui kontrollimise käigus tuvastatakse vahetu
kõrgendatud oht (nt kaevetööde jätkamisel võib saada kahjustatud elutähtsa teenuse osutamine),
siis keelatakse ehitus- ja kaevetööd ohu kõrvaldamiseni, lisaks võib taotleda
politseilt/päästeametilt ametiabi korras viibimiskeelu kohaldamise otsustamist ja selle tagamist.
9. Avalike hoonete nõuded seoses puuetega
inimeste erivajadustega: 6- suur-oluline oht
9.1.Ohuolukorra kirjeldus
Eesti ratifitseeris ÜRO puuetega inimeste õiguse konventsiooni 2012. aastal. Sellega on Eesti
riik võtnud endale kohustuse, mis eeldab seadusandlikke ja poliitilisi muudatusi, et anda
puuetega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis
eluvaldkondades, tagades võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, avalikele
ehitistele ja teenustele. Eeltoodust tulenevalt peavad uued ja oluliselt rekonstrueeritavad
ehitised, kus pakutakse avalikkusele suunatud teenuseid, olema ligipääsetavad erinevatele
sihtgruppidele. Vastav järelevalve on alates 2019. aastast TTJA pädevuses ja teostatud iga-
aastaste vaatluste alusel võib järeldada, et puudusi esineb tihti. Ehitiste omanikud suhtuvad
reeglina vajalikesse tähelepanekutesse positiivselt, kuid hoonete projekteerijate ja arhitektide
teadmiste tase vajab käesolevas valdkonnas täiendamist ja paikvaatluste järjekindel teostamine
aitab antud valdkonda edasi viia.
67
68
2019. aasta valimisse võetud hoonete (kokku 69 hoonet) kontrollimistulemused näitasid, et
kõigil hoonetel esines puuduseid. Probleeme esines kõigis kategooriates, sealhulgas hoone
sissepääsud, liftid, hoonesisesed liikumisteed. Halb oli olukord treppide, panduste ja käsipuude
nõuete täitmise osas. Mitterahuldav on olukord invatualettide osas. Aruande kohaselt igas
kümnendas hoones invatualetid puudusid.
9.2.Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
Esineb oluline oht tervisele. Kuigi enamiku puuduste korral otsest ohtu elule ja tervisele ei
esine, tuleb nõuetele mittevastavaid treppe, panduseid ja käsipuid, markeerimata klaaspiirdeid,
lubatust kõrgemaid uksepakkusid jne käsitleda kõrgendatud riski allikana, mis võivad
põhjustada trauma või raske kehavigastusega lõppevaid õnnetusi inimestele, sh erinevat puuet
omavatele isikutele (kukkumine trepil, ratastooli ümberminek jne). Lisaks esineb oht vaimsele
tervisele, kuna liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega inimesed ei saa tavapärasel kombel
ühiskonnaelust osa võtta. Lisaks põhjustab mitteligipääsetav keskkond suuremaid kulutusi
sotsiaalteenustele, kuna inimesed ei pääse iseseisvalt kodunt välja ja vajavad erinevate teenuste
kättesaamiseks isiklikku abistajat.
Realiseerumise tõenäosus: suur
Ohu realiseerumise tõenäosus on suur. Vähese teadlikkuse ja puuduliku loamenetluse tõttu ei
vasta ükski TTJA poolt aastatel 2019-2022 kontrollitud hoone ligipääsetavuse nõuetele.
9.3.Kontrolli ulatus
Kontrollitakse paikvaatlusega olulisuse määra alusel vastavalt osakonna aastasele tööplaanile.
Tööplaani koostamisel võetakse arvesse objekti tajutavat mõju erinevatele sihtrühmadele, suurt
avalikku huvi, valdkondlikku jaotust ja võimalikke riskitegureid.
9.4.TTJA pädevus ja riikliku järelevalve
meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik.
Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132
nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud
sissejuhatavas osas olevas tabelis). Kui kontrollimise käigus tuvastatakse oht, mille
kõrvaldamises ei jõuta omanikuga kokkuleppele, siis koostatakse ettekirjutus puuduste
kõrvaldamiseks ning vajadusel tagatakse see sunniraha või asendustäitmise teel.
10. Ehitamine avalikus veekogus: 7- väike-
kõrgendatud oht
10.1. Ohuolukorra kirjeldus
Ohutõrjeliselt relevantne on ehitamine avalikus veekogus, kui sellega võidakse kahjustada
veekogus olevaid teisi ehitisi (nt liine või trasse) või ohustada keskkonda. Avalikus veekogus
ehitamine toob kaasa vajaduse täpselt selgitada välja ehitamise ja kavandatud ehitise võimaliku
mõju keskkonnale, muinsuskaitse pärandile ja veekogus paiknevatele liinidele, trassidele ja
teistele tehnosüsteemidele.
68
69
Veekogusse ehitamisel ei pruugi selle mõju keskkonnale olla ilmne ning seetõttu on vajalik
eraldi analüüsida selle mõju keskkonnale (nt kuidas ehitis mõjutab vee ja kalade liikumist
edaspidi), aga ka keskkonna mõju ehitisele (nt jää liikumine ja rüsijää). Avalikus veekogus
paikneb vee all ehitisi (torud, kaablid jms), mille täpne asukoht ning mille omanik ei pruugi
olla teada ning mis võidakse teadmatusest ehitustegevuse käigus lõhkuda. Meres on palju asju,
mida ei teata ega ole kantud kaartidele, nt laevavrakke, aga kui muid vallasasju, mis on või
peaksid olema kaitse alla või on ohtlikud (nt meremiinid). On trasse, mis lähevad
majandusvööndist läbi, aga ei kuulu Eesti riigi jurisdiktsiooni alla. Ohutuks ehitamiseks tuleb
eelnevalt avaliku veekogu põhja uurida.
10.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Teadmatusest või hooletusest valitud ebasobivad ehitusvõtted avalikus veekogus võivad tuua
kaasa suure kahju keskkonnale, pöördumatult kahjustada mälestist või vrakki, mis tuleks võtta
kaitse alla mälestisena, ning – arvestades, et igal aastal teeb merevägi kahjutuks mitukümmend
meremiini – pole välistatud ka oht ehitajate elule ja tervisele, samuti suure varalise kahju oht.
Realiseerumise tõenäosus: väike
Enamus avalikku veekogusse ehitamisega seotud ohtusid on teada ja neid saab võtta abstraktselt
arvesse, kuid mõju keskkonnale, mälestistele (muinsuskaitsealustele objektidele),
meremiinidele ja ehitamise ohutusele tuleb üksikjuhtudel kontrollida.
10.3. Kontrolli ulatus
Kontrollitakse avalike veekogudega seotud hoonestuslubade ja ehituslubade menetluse käigus
kõigi võimalike mõjudega arvestamist ning samuti teostatakse pistelist ehitustegevuse
järelevalvet.
10.4. TTJA pädevus ja riikliku
järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik.
Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132
nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid, sh majandustegevuse peatamine või keelamine
MSÜS § 36 ja § 43 alusel ja korras (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud
sissejuhatavas osas olevas tabelis). Erandlikel juhtudel, kui kontrollimise käigus tuvastatakse
vahetu kõrgendatud oht (nt suur oht keskkonnale), siis keelatakse ehitustööde jätkamine ohu
kõrvaldamiseni ning võib taotleda politseilt/päästeametilt ametiabi korras viibimiskeelu
kohaldamise otsustamist ja selle tagamist.
11. Energiamärgiste kontrollimine: 5- keskmine-
oluline oht
11.1. Ohuolukorra kirjeldus
Tagamaks energiamärgiste olemasolu ja nende kvaliteeti Eesti ja Euroopa Liidu poolt seatud
kliima-eesmärke täitmiseks, näeb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/844,
millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi
2012/27/EL energiatõhususe kohta, ette, et TTJA poolt aasta jooksul kontrollitud
energiamärgiste hulk peab olema piisav, et kalendriaasta jooksul antud energiamärgiste
69
70
nõuetele vastavuse hinnang põhineks esinduslikul valimil. Lisaks näeb regulatsioon ette, et
energiamärgiste info tuleb kuvada kinnisvara müügi- ja üürikuulutustes ning energiamärgise
infot tuleb kuvada avalikes hoonetes nähtaval kohal
Eestis väljastatakse aastas keskmiselt 2000-4500 energiamärgist, ehk aastas tuleb esindusliku
valimi saamiseks kontrollida 322-357 märgist. Arvutuse aluseks on Euroopa Komisjoni
hinnang esinduslikule valimile.
11.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
Suurima osa energia lõpptarbimisest moodustab energiatarbimine kodumajapidamistes
osakaaluga 40%. Transpordi ja tööstuse sektor annavad mõlemad 21% energia lõpptarbimisest.
Äri- ja avaliku teeninduse sektori lõpptarbimine moodustab 15% kogutarbimisest.2
Energiamärgise puudumine või nende kehv kvaliteet ei aita kaasa Eesti ega Euroopa Liidu
kliimaeesmärkide saavutamisele – tagajärg oluline oht (oht keskkonnale).
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Uutel hoonetel on tavapäraselt energiamärgis olemas (kohustuslik osa ehitusloa ja kasutusloa
saamiseks, kontrollib mh. ka KOV), samas kvaliteet on kõikuv, kuna arvutusmetoodika on uute
tehnoloogiliselt keerukate hoonete puhul keerulisem. Olemasolevatel hoonetel energiamärgise
olemasolu on suurem probleem, samas kvaliteet on seal kõrgem, kuna arvutusmetoodika on
lihtsam. Näiteks avastas TTJA aastatel 2016 kuni 2021 kohalike omavalitsuste avalike hoonete
energiamärgiste kontrollimisel, et ca 100 hoonel puudus energiamärgis. 2021 kuvasid suuremad
kinnisvaraportaalid (city24.ee, kv.ee ja kinnisvara24.ee) 67% juhul kinnisvarakuulutustes
energiamärgise infot (sh. info „energiamärgis“ puudub, sest kõigil hoonetel ei ole kohustust
energiamärgist omada (EhS § 62 lg 2)), seega rikkumise tõenäosus on keskmine.
11.3. Kontrolli ulatus
Järelevalve läbiviimisel lähtub TTJA eelkõige kaebustest, aga ka olukordadest, kus konkreetse
spetsialisti või ettevõtte lõikes on avastatud samalaadsed puudused mitmes märgises. Samuti
monitoorib TTJA energiamärgiste osakaalu müügi- ja üürikuulutustes. Kõige lihtsam on
kontrollida energiamärgise olemasolu (on/ei ole), keerulisem on kvaliteedi ehk arvutuste
õigsuse kontroll. Ka arvutuste kontrolli saab kaheks jagada: tarbimisandmetel põhinev arvutust
on lihtsam kontrollida kui ehitusprojektil arvutusliku energiamärgise arvutuse õigsust
(lähteandmete kontroll, st. õigusaktidest ja standarditest tulenevad väärtused, põhiväärtused
projektist) – uut mudelarvutust või projekteerimist TTJA ei teosta, vajadusel tellitakse
ekspertiis.
11.4. TTJA pädevus ja riikliku
järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik.
Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ning EhS § 131 ja § 132
nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid (TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud
sissejuhatavas osas olevas tabelis). Vigaste energiamärgiste väljastamisel teeb TTJA koostööd
2
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. Arvutivõrgus:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/hoonete-rekonstrueerimise-pikaajaline-strateegia_eesti_loppraport_2020-
07-09.pdf
70
71
energiaaudiitorite kutseandjaga (TTJA esindaja on kutsekomisjoni liige), vajadusel saab teha
kutseandjale ettepaneku kutse ära võtmiseks.
12. Suurettevõtete energiaauditite kontrollimine:
5- keskmine-oluline oht
12.1. Ohuolukorra kirjeldus
Suurettevõtete energiaauditikohustuse kehtestamises leppisid EL liikmesriigid kokku Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2002 (nn. energiasäästu direktiivi) vastuvõtmisel,
kuna nendes ettevõtetes võib energiasääst olla märkimisväärne. Auditi peamine positiivne
tulem ettevõtte jaoks peaks olema võimalus leida üles kulutõhusad energiasäästu meetmed.
Suurettevõtete energiatõhusus on oluline samm Eesti ja Euroopa Liidu seatud kliima-
eesmärkide saavutamisel.
Kulutõhusus ettevõtte jaoks tähendab, et pärast auditit ja meetmete rakendamist kasvab
ettevõtte energiatarbimise tõhusus ja parimal juhul saavutatakse ka märkimisväärne
energiasääst, mis vähendab ettevõtte kulusid. Mõistlik energiakasutus aitab suurendada
ettevõtte kasumlikkust ja energiasäästu teemaga regulaarselt tegelemine aitab viia säästlikku
mõtteviisi ka teistesse ettevõtte protsessidesse. Kui energiaaudit vastavalt energiasäästu
direktiivile ei koostata, on oht keskkonnale ja kliimaeesmärkide saavutamisele
12.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
Auditite eesmärk on juhtida ettevõtete tähelepanu võimalikele energiasäästumeetmetele,
esialgne analüüs juba tehtud ja esitatud energiaauditite pealt näitab, et keskmine säästu
potentsiaal on 7% ettevõtte kohta, on ka sektoreid, kus see on ka ligi 15%. Kokkuvõtvalt on
tagajärg kliimaeesmärkide saavutamisel keskmine kuni suur, kuna siin kaasneb mastaabiefekt,
seega esineb oluline oht.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Tõenäosus, et energiaauditit ei ole, on keskmine (tuleviku suundumus pigem vähese poole) –
nõude üle on järelevalvet teostatud alates 2017. a-st. Suurettevõtted on üldjuhul teadlikud ning
nende jaoks on ka kuvand oluline (seaduskuulekas, roheline ettevõtte, kliimaneutraalne
ettevõte). 2021. aastal oli vastavate auditikohustuslike suurettevõtete arv ca 150, kuid TTJA-le
oli info energiaauditite kohta esitanud 107 ettevõtet. See ei välista, et ülejäänud ettevõtetel
võivad energiaauditid olemas olla.
12.3. Kontrolli ulatus
Ettevõtete hulk kõigub aastate jooksul, kuna ettevõtte kuulumine suurettevõtte katefooriasse
sõltub nii ettevõtte suurusest, kui ka majandustulemustest. Hetkel on selliseid ettevõtteid aastate
jooksul olnud 120 kuni 150. TTJA on võtnud eesmärgiks 4a perioodi jooksul kontrollitakse üle
kõigi suurettevõtete energiaauditid, so aastas u 30 ettevõtet. 2023.a. möödub 4 aastat neil
ettevõtetel, kes on teinud energiaauditi 2019. aastal. Seega tekib neil kohustus auditit korrata.
Riigi vaatest selgub, kas ja milliseid säästumeetmeid on ellu viidud.
71
72
12.4. TTJA pädevus ja riikliku
järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab energiamajanduse korralduse seadus
(EnKS).
Kuna ettevõtetel on kohustus kanda energiaauditid ja -aruanded TTJA infosüsteemi, väheneb
tulevikus päringute hulk energiaauditite olemasolu kohta, vaid järele jääb energiaauditi
kvaliteedi kontroll. Kontrollimisel kasutatakse kõiki riikliku järelevalve üldmeetmeid ja EnKS
§ 33 alusel KorS §-s 30 sätestatud erimeedet (küsitlemine ja dokumentide nõudmine). TTJA
poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis.
13. Raudteeveeremi nõuetelevastavus: 5- keskmine-
oluline oht
13.1. Ohuolukorra kirjeldus
Raudteeveoettevõtja ja muu raudteeveeremi omanik või valdaja on kohustatud tagama
raudteeveol raudteeohutuse ja kasutatava raudteeveeremi vastavuse kehtivatele ohutus-,
hooldus- ja muudele nõuetele. Raudteeveeremite korrasolek ja ohutus on olulise tähtsusega,
kuna veeremi veast tuleneva õnnetuse juhtumisel võivad olla väga suured tagajärjed – nt
pidurdusprobleemidel otsasõit või rööbastelt maha sõitmine, mille tagajärjel võivad inimesed
saada surma või raskeid kehavigastusi, kaubaveorongi puhul võib sellise õnnetuse tagajärjeks
olla väga suur keskkonnareostus (kui kaubarongiga veetakse nt kütust, kemikaale vms), aga ka
näiteks võib veerem põlema minna. Eesti rööbasteedel liikuv veerem peab olema autoriseeritud
ning kantud registrisse, samuti peavad tehnohoolde ja remondipunktidel, aga ka raudteeveeremi
ehitusega tegelevatel ettevõtetel olema tegevusluba.
13.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
Eestis ei ole veeremi rikke tagajärjel suuri õnnetusi juhtunud. Kõige suurem on vanade
veeremite puhul oht keskkonnale, mis võib tuleneda veeremi õlileketest ja teistest vigadest.
Kuid kui peaks toimuma raudteel õnnetus seoses veeremi rikkega, võivad õnnetuse tagajärjeks
olla nii inimese surm, raskete kehavigastuste tekkimine, lisaks esineb ka suur
keskkonnareostuse oht.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Eestis ei ole raudteeveeremi mittevastavusest tulenevalt suuri raudteeõnnetusi juhtunud.
Raudteeveeremi korrasolekut kontrollitakse regulaarselt ning teatud punktides Eestis on
paigaldatud hotbox seadmed, mis fikseerivad jooksvalt veeremi pidurite seisukorda. Igakuiselt
fikseeritakse mitmeid pidurite ülekuumenemisi hotbox seadmega, kuid tulenevalt vastavate
seadmete kasutamisest on suudetud suuremad tagajärjed ära hoida. 2021. aasta suvel toimus
Eesti Liinirongide AS Stadler veeremis kaks põlengut seoses muunduri tehnilise rikkega.
13.3. Kontrolli ulatus
Kontrollitakse regulaarselt Eestis autoriseeritud veeremit vastavalt TTJA tööplaanile või
laekunud infole (mõne juhtumi kohta).
72
73
13.4. TTJA pädevus ja riikliku
järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab raudteeseadus.
TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis. Kui
kontrollimise käigus tuvastatakse oht, siis tehakse ettekirjutus raudteeveeremi või selle remondi
ja tehnohoolduse korraldamise puuduste kõrvaldamiseks ning vajadusel tagatakse see sunniraha
või asendustäitmise teel.
14. Ehitusvaldkonna ettevõtja ja pädeva isiku
nõuetelevastavus: 2- keskmine-tavaline oht
14.1. Ohuolukorra kirjeldus
Ehitusvaldkonnas peavad EhS § 24 kohastel tegevusaladel toimetavad pädevad isikud omama
kutsetunnistust ning vastavate tegevusalade ettevõtjad peavad enda majandustegevuse ning
enda jaoks töötavad pädevad isikud registreerima majandustegevuse registris (MTR).
Majandustegevuse registris korrektse info kuvamine on oluline tellijatele õigete valikute ja
otsuste tegemiseks ehitustööde läbiviija valimisel. Vale info põhjal tehtud otsused võivad ühelt
poolt tuua kaasa olukorra, kus töid teostavad isikud, kes selleks vastavat pädevust tegelikult ei
oma, võib mõjutada ehitise ohutust või püsivust, kuid mis võib kaasa tuua ka majandusliku
kahju, mis seisneb tööde ümbertegemises või järgmise pädeva isiku palkamises.
14.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
Ehitusvaldkonna ettevõtjatele ja pädevale isikule esitatud nõuete täitmise nõuete rikkumise
tagajärjel võivad ehitustööde tellijad saada eksliku infot ehitusettevõtja ja tema heaks töötavate
pädevate isikute kvalifikatsiooni kohta. Kaasneda võib eelkõige majanduslik kahju, kuid
halvemal juhul võib tekkida mittevastavusi ehitise nõuetele vastavuses (sh ohutus).
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Käesoleval hetkel teostab majandustegevuse register automaatkontrolli Eesti riiklikust
kutseregistrist ning ei ole võimalik registreerida isikud, kes ei oma vastavat pädevust
kutseregistri andmetel. Lisaks peavad pädevad isikud temaga tehtud registreeringud kinnitama.
Probleem esineb eelkõige vanemate registrikannetega, mis on tehtud enne vastavate
automaatkontrollide rakendamist, mille osas laekub TTJA-le igakuiselt kaebusi erinevate
ettevõtjate pädevuste mittevastavuse kohta MTR-s.
14.3. Kontrolli ulatus
Kontrollitakse kaebusepõhiselt MTR-s tehtud kandeid ning ettevõtjate ning nende heaks
töötavate isikute pädevusi.
14.4. TTJA pädevus ja riikliku
järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab ehitusseadustik § 130.
73
74
TTJA poolt rakendatavad erimeetmed on toodud sissejuhatavas osas olevas tabelis. Kui
kontrollimise käigus tuvastatakse nõuetele mittevastavus, siis tehakse ettekirjutus ning
vajadusel tagatakse see sunniraha või asendustäitmise teel.
74
75
Sideosakond
1. Raadiosageduste kasutamise nõuetelevastavus: 8- keskmine-kõrgendatud oht
1.1. Ohuolukorra kirjeldus
Raadiosageduste kasutamise reeglite eiramisel võivad tekkida raadiohäired. Ka tahtlikul
raadiohäirete tekitamisel võivad olla väga tõsised tagajärjed olenevalt sellest, milliseid
sidesüsteeme tulemusena mõjutatakse. Ohuolukorra ilmnemine võib takistada sideseadmete ja
-süsteemide, sealhulgas navigatsiooniseadmete tööd või mingil teisel viisil katkestada, takistada
või oluliselt moonutada muud seaduslikult toimivat raadiosidet või meediateenuse osutamist.
Elektroonilise side seaduse (ESS) § 23 kohaselt on raadiohäirete tekitamine keelatud.
Üldjuhul pannakse rikkumisi toime, kui kasutatakse TTJA poolt kasutamiseks mitte lubatud
sagedusi ning sellega tekitatakse häireid teistele seaduslikult töötavatele sidesüsteemidele.
Rikkumist toime pannes üldjuhul ei teata, millise riski tasemega sidesüsteemile probleemi
tekitatakse. Nt kasutatakse internetist soetatud raadiosaatjaid, ei peeta kinni piiriäärsetest
kasutustingimustest, aga ka jäetakse sagedusload pikendamata. Esineb juhtumeid kus
raadiohäiret põhjustav allikas asub väljaspool Eesti territooriumi, sellisel juhul tehakse
naaberriigile rahvusvaheline teavitus häireallika likvideerimiseks. Alati ei garanteeri see kiiret
reageerimist ja kasutusele tuleb võtta muud meetmed häire mõju vähendamiseks. Aastas laekub
TTJA-le 50 kuni 100 raadiohäireteadet.
1.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Sagedusloa nõuete rikkumine, loata raadiosageduse kasutamine või raadiohäirete tekitamine
võib kaasa tuua erinevaid ohte, sh nii kõrgendatud, olulise kui ka tavalise ohu. Kõrgendatud oht
kaasneb häiretega sidesüsteemides, mille teenuse katkemisel võib tekkida oht inimelule või
mõjutada riigi julgeolekut. Sellised sidesüsteemid puudutavad lennunavigatsiooni,
lennuohutust, merepäästet, hädaabi numbrit 112, operatiivteenistusi, riigikaitset ja
sisejulgeolekut. Oluline oht kaasneb häiretega sidesüsteemides, mille teenuse katkemisega
kaasneb oht inimese tervisele, majanduslik kahju riigi- või erasektoris. Siia kategooriasse
kuuluvad raudtee, transport, mobiilside kui elutähtis teenus, ringhääling (FM, TV) ning muud
era ja avalikud sidevõrgud. Tavalise ohuga on tegu, kui aset leiavad rikkumised, millega ei
kaasne mõju teistele sidevõrkudele või teenuse katkemine sidevõrgus, millega ei kaasne otsest
majanduslikku kahju. Siia kategooriasse kuuluvad vabalt kasutavad raadiosagedused, mida
käsitletakse lähitoimeseadmetena (WiFi, Bluetooth kaugjuhtimispuldid jne). Kuna kokkuvõttes
võivad häired sidesüsteemides põhjustada Eesti ühiskonnas suuri negatiivseid ja ebasoodsaid
tagajärgi, siis tuleb tagajärje kaalukuse skaalal hinnata ohtu tervikuna kõrgendatuks.
1.3. Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Ohu realiseerumise tõenäosus on keskmine. Esineb nii tahtlikke kui ka tahtmatuid rikkumisi.
Enamik on tahtmatud rikkumised. Raadiohäireteateid laekub TTJA-le aastas kuni 100.
Sagedusloa tingimuste rikkumisi avastatakse plaanilise järelevalve ja kaebuste kaudu.
1.4. Kontrolli ulatus
Kontrollitavate isikute ringi kuulub potentsiaalselt iga isik. Rikkumiste ja nendega kaasnevate
ohtude tuvastamiseks ja vältimiseks kasutatakse üle Eesti paiknevaid statsionaarseid või
mobiilseid monitooringujaamasid, millega kontrollitakse raadiosageduste kasutajate
sagedusloa olemasolu ning tingimuste järgimist või raadiohäirete allikaid. Teiseks ja kõige
75
76
enam kasutatakse intsidendi- või kaebusepõhist järelevalvet. Seejuures sõltub reageerimiskiirus
ohu tasemest.
1.5. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab elektroonilise side seadus.
TTJA võib riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49,
50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel
ja korras.
2. Numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumine: 4-väike-oluline oht
2.1. Ohuolukorra kirjeldus
Numeratsiooni kasutamise tingimused on sätestatud elektroonilise side seaduses ja ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri 21.05.2018 määruses nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ (ENP).
Numeratsiooni kasutamisel tekivad peamiselt ohuolukorrad järgmiste all toodud ESS-i ja ENP
nõuete rikkumiste realiseerumisel.
Numbrite loata või numbri broneerimise andmekogus (NBA) broneerimiseta kasutamise korral
ei ole võimalik tuvastada numbri kasutajat, mis võib soodustada kelmusi või kuritegusid
telefonikõnede kaudu (investeerimispettus, identiteedivargused jne).
Praktika on näidanud, et numbrite valitavuse nõude tagamata jätmine, numbrite efektiivselt
kasutusele võtmata jätmine või teisele sideettevõtjale kasutamiseks edasi andmine viitab riskile,
et numbrid on kasutusel mõne (võimalik, et mittelegaalse) teenuse pakkumiseks hoopis muus
riigis ja ei ole Eestist tahtlikult muudetud valitavaks.
Teenusnumbri vahendusel eritariifse teenuse hinnast teavitamata jätmine rikub tarbija õigusi
saada teavet teenuse hinnast ja võib tekitada talle suurt majanduslikku kahju, kuna kõneminutite
hinnad võivad ulatuda kümnete eurodeni.
2.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
Prognoositav tagajärg on oluline oht. Numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumisest ei
tulene ohtu keskkonnale ja isikute tervisele või elule, peamiseks tagajärjeks võib olla oht olulise
väärtusega varalisele hüvele või süüteo toimepanemise oht.
Realiseerumise tõenäosus: väike
Ohu realiseerumise tõenäosus on väike. Numeratsiooni kasutajad on enamuses seaduskuulekad,
teadlikud numeratsiooni kasutamise tingimustest ning kasutavad numeratsiooni sihipäraselt.
Kaebuseid numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumise kohta on laekunud vähe. Siiski ei
saa alahinnata ohtu, et kas teadmatusest või teadlikult, näiteks materiaalse kasu saamise
eesmärgil rikutakse numeratsiooni kasutamise tingimusi. TTJA on pidevas koostöös Politsei-
ja Piirivalveametiga telefonide vahendusel tehtavate kuritegude avastamisel. Numeratsiooni
kasutamise nõuete rikkumisi avastab TTJA ka rutiinse järelevalve käigus.
2.3. Kontrolli ulatus
Oht realiseerub, kui rikutakse ESS § 29, § 32, § 38 või Eesti numeratsiooniplaani nõudeid.
Vastava rikkumise ohust tulenevalt kontrollitakse, kas isikul on õigus numeratsiooni kasutada,
kas isikul on kehtiv numbriluba, kas kasutatavad numbrid on broneeritud NBA-s, kas
broneeritud numbrid on valitavad, kas numbreid kasutatakse ettenähtud numeratsiooniväljas,
76
77
lubatud otstarbel ja pikkuses ning lubatud teenuse osutamiseks, kas numbrid võetakse
efektiivselt kasutusele 6 kuu jooksul pärast numbriloa saamist ning numbreid ei anta edasi
teisele sideettevõtjale kasutamiseks. Teenusnumbri vahendusel eritariifse teenuse osutamisel
kontrollitakse hinnateavituse olemasolu kõne alguses.
2.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab elektroonilise side seadus.
Ohu või rikkumise korral rakendatakse võidakse peatada numbriloaga antud numeratsiooni
kasutamine (ESS § 37 lg 1) või numbriluba kehtetuks tunnistada (§ 37 lg 3). KorS § 28 lg 1 ja
2 alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel võib kohaldada sunniraha. Võimalik on karistada
ka väärteo korras – numeratsiooni numbriloa või broneeringuta kasutamise eest (rahatrahviga
kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku korral kuni 3200 eurot – ESS § 162); numeratsiooni
kasutamise tingimuste rikkumise eest (rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, juriidilise isiku
korral kuni 3200 eurot – ESS § 163).
3. Lepingueelse teabe ebakorrektne andmine (side- ja üldhuviteenused): 5- keskmine-
oluline oht
3.1. Ohuolukorra kirjeldus
Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus leiab aset lepingueelse teabe ebakorrektne andmine
ja tüüptingimustele viitamata jätmine (side- ja üldhuviteenused).
Ametisse varasematel perioodidel laekunud tarbijate pöördumistest ja kaebustest nähtub, et
lepingueelset teavet antakse puudulikult. Tarbijad ei ole sageli teadlikud, millised
lepingutingimused neile täpselt kohalduvad. Varem läbi viidud järelevalvemenetluste põhjal
saab järeldada, et hinnakiri ja lepingutingimused ei ole alati sideettevõtja või üldhuviteenuse
osutaja veebilehelt lihtsasti leitavad ega märgatavad. Samuti on selgunud, et suuremad
mobiilsideoperaatorid ei viita alati lepingut sõlmides täiendavatele lepingutingimustele ega taga
kõikide lepingutingimuste kättesaadavust tarbijatele õigusaktides kirjeldatud viisil. Seetõttu on
problemaatiline teenuse lepingutingimuste siduvaks muutumine tarbijatele.
3.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: oluline oht
Prognoositav tagajärg on tavaline oht ehk lihtoht. Rahaline kahju paljudele tarbijatele, oht
tarbija vara ja majandushuvide kahjustamiseks. Tõenditeks on tarbijate pöördumised TTJA-sse.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Tarbijate pöördumiste jooksva menetluse käigus ilmevad olukorrad, kus tarbijale on teenuse
teatud tingimused tulnud üllatuslikuna. See puudutab ka kampaaniapakkumisi.
3.3. Kontrolli ulatus
Kontrollitakse kõiki Eesti side- ja üldhuviteenuse osutajaid (vastavas ohuolukorras avaliku
korra eest vastutav isik). Seejuures kontrollitakse veebilehtede või muude tõendite alusel
ettevõtjate poolt tarbijatele antavat lepingueelset teavet ja lepingu lisaks olevaid tüüptingimusi.
3.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus.
77
78
TKS § 64 lg 1 kohaselt võib tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks ja
sellisest tegevusest hoidumiseks TTJA peadirektor või tema volitatud ametiisik teha
ettekirjutuse või TTJA võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse. TKS § 65
lõike 1 kohaselt võib TTJA peadirektor või tema volitatud ametiisik teha ettekirjutuse ja nõuda
kauplejalt, kes on rikkunud VÕS §-des 141, 48, 54 ning 621 ja 622 sätestatud
teavitamiskohustusi, rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist. ESS § 133 lg 1
alusel teostab ESS-i täitmise üle riiklikku järelevalvet TTJA ESS-is ja TKS-is sätestatud
pädevuse piires. TTJA võib rakendada KorS §-des 30−32 ja 49−53 sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras (TKS § 62 lg 1). TTJA-l on õigus
nõuda teavet kolmandalt isikult (TKS § 621) ja veebiliidesele juurdepääsu piiramist (TKS §
62²). TKS § 63 on sätestatud kontrolltehingu pädevus.
4. Ebaausate kauplemisvõtete kasutamine (side- ja üldhuviteenused): 2-keskmine-
tavaline oht
4.1. Ohuolukorra kirjeldus
Kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma
head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Kauba või teenuse pakkumine peab
olema kavandatud ja teostatud nii, et tarbijale oleks selge pakkumise äriline eesmärk.
Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui esitatakse ebaõiget teavet või kui faktiliselt õige teabe
esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja kummalgi juhul teeb või tõenäoliselt
teeb keskmine tarbija selle mõjul tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Teave on
ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid ühe või mitme alljärgneva asjaolu kohta: kauba või
teenuse olemasolu või olemus; kauba või teenuse peamised omadused; hind või hinna
arvutamise alused või konkreetse hinnaeelise olemasolu.
4.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
Prognoositav tagajärg on tavaline oht ehk lihtoht. Rahaline kahju tarbijale, oht tarbija vara ja
majandushuvide kahjustamiseks. Olgugi, et side- ja üldhuviteenuste tarbijaskond on ettevõttel
tavaliselt kümnetes või sadades tuhandetes, siis hindame kaalukuse taset „tavaliseks“, kuna
kauplemisvõtted üldpildis on pigem ausad, kuid teatud momendid ei pruugi olla. Tõenditeks on
tarbijate pöördumised.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Tarbijate pöördumiste jooksva menetluse käigus ilmevad olukorrad, kus tarbijale on teenuse
teatud tingimused tulnud üllatuslikuna. Sageli puudutab see kampaaniapakkumisi, kus
tõstetakse esile tarbijat meelitavad tingimused ja muud tingimused jäetakse tahaplaanile.
4.3. Kontrolli ulatus
Sideettevõtjate ja üldhuviteenuse osutajate tegevus ja tarbijatega sõlmitavate lepingute
tüüptingimused. Kontrollitakse kõiki side- ja üldhuviteenuse pakkujaid (vastavas ohuolukorras
avaliku korra eest vastutav isik). Seejuures kontrollitakse veebilehtede või muude tõendite
alusel ettevõtjate poolt tarbijatele antavat lepingueelset teavet ja lepingu lisaks olevaid
tüüptingimusi.
4.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus.
78
79
TKS § 64 lg 1 kohaselt tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks ja
sellisest tegevusest hoidumiseks võib TTJA peadirektor või tema volitatud ametiisik teha
ettekirjutuse või TTJA võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse. TTJA võib
rakendada KorS §-des 30−32 ja 49−53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is
sätestatud alusel ja korras (TKS § 62 lg 1). TTJA-l on õigus nõuda teavet kolmandalt isikult
(TKS § 621) ja veebiliidesele juurdepääsu piiramist (TKS § 62²). TKS § 63 on sätestatud
kontrolltehingu pädevus.
5. Tüüptingimuste ebaseaduslikkus (side- ja üldhuviteenused): 2-keskmine-tavaline
oht
5.1. Ohuolukorra kirjeldus
VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,
lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt
ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste
tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,
kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus
piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu
eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid
hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lõikes 3 on välja toodud tarbijalepingutes
eelkõige ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste loetelu.
Võttes arvesse sideturgu iseloomustavaid näitajaid, selle arengu kiirust ja muudatusi ning senist
praktikat, on oht, et sideettevõtjad kasutavad, muudavad või kehtestavad tüüptingimusi, mis
võivad olla tarbijaid ebamõistlikult kahjustavad. Elektroonilise side ja üldhuviteenuste
valdkonnas tegutsevad suured ettevõtjad, sh märkimisväärse turujõuga ettevõtjad, kellel on ka
väga suur kliendibaas. Elektroonilise side ja üldhuviteenuste tarbijateks võib pidada pea kogu
Eesti elanikkonda, sõltumata vanusest. Elektroonilise side teenus on elutähtis teenus. Seega on
ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kasutamise mõju laiaulatuslik ning oht kahjustada
tarbija vara ja majandushuve kõrge.
5.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
Prognoositav tagajärg on tavaline oht (lihtoht). Rahaline kahju tarbijale, oht tarbija vara ja
majandushuvide kahjustamiseks. Olgugi, et side- ja üldhuviteenuste tarbijaskond on ettevõttel
tavaliselt kümnetes või sadades tuhandetes, siis hindame kaalukuse taset „tavaliseks“, kuna
üldtingimused tervikuna on pigem õiguspärased, kuid teatud momendid nendes ei pruugi olla.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Tarbijate pöördumiste jooksva menetluse käigus ilmnevad olukorrad, kus üldtingimused ei ole
seadustega kooskõlas.
5.3. Kontrolli ulatus
Sideettevõtjate ja üldhuviteenuse osutajate poolt tarbijatega sõlmitavate lepingute
tüüptingimused, mis on avaldatud sideettevõtja veebilehel. Kontrollitakse kõiki side- ja
üldhuviteenuse pakkujaid (vastavas ohuolukorras avaliku korra eest vastutav isik). Seejuures
kontrollitakse lepingute tüüptingimusi, mis on avaldatud teenuse pakkujate veebilehel.
79
80
5.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab tarbijakaitseseadus.
TTJA peadirektor või tema volitatud ametiisik võib TKS § 64 lg 1 kohaselt tarbijate
kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks ja sellisest tegevusest hoidumiseks teha
ettekirjutuse või pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse. TTJA peadirektor või
tema volitatud ametiisik võib teha ettekirjutuse ja nõuda kauplejalt tarbijat ebamõistlikult
kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamist vastavalt TKS §-le 65 lg 2. TTJA võib
rakendada KorS §des 30−32 ja 49−53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is
sätestatud alusel ja korras (TKS § 62 lg 1). TTJA-l on õigus nõuda teavet kolmandalt isikult
(TKS § 621) ja veebiliidesele juurdepääsu piiramist (TKS § 62²). TKS § 63 sätestab
kontrolltehingu pädevuse.
6. Elutähtsa teenuse osutajale kehtestatud nõuete rikkumine: 8- keskmine-
kõrgendatud oht
6.1. Ohuolukorra kirjeldus
Sideteenus on ühiskonnas pea sama olulise tähtsusega elutähtis teenus kui elektrivarustuse
toimimine. Elutähtsa teenuse osutaja peab täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis aitavad
tagada teenuste toimepidevust. Eelkõige koostama teenuste riskianalüüsi, toimepidevuse plaani
ning täitma teenuse toimepidevusele kehtestatud nõudeid, mis on toodud ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 19.02.2021 määruses nr 8 „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja
andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“. Kui need nõuded jäetakse täitmata, siis
suureneb elutähtsa sideteenuse katkestuse risk.
6.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: kõrgendatud oht
Prognoositav tagajärg on kõrgendatud oht. Sideteenus on üks tähtsamaid elutähtsaid teenuseid
ning selle katkemine mõjutab oluliselt ühiskonna toimimist. Ohtu võib sattuda inimeste elu ja
tervis. Samuti võib tekkida suur majanduslik kahju sideteenustest sõltuvate muude teenuste
osutajatel. Varasemaid juhtumeid, nt Jõgeva või Võru piirkonna elektrikatkestus ja sellest
tingitud häired sideteenuste kättesaadavuses on laialt meedias käsitletud.
Realiseerumise tõenäosus: keskmine
Suure mõjuga toimepidevuse häire esinemise tõenäosus on tõusnud. Väikeseid toimepidevuse
häireid esineb tihti. Üldjuhul mõjutab sideteenuste toimepidevust kõige enam elektrivarustuse
toimimine. Ilmastikunähtuste, peamiselt tormi või üleujutuse, esinemisel katkeb elekter ja kui
sideettevõte ei ole sidevõrgu seadmetele paigaldanud õigusaktides nõutud varutoidet, katkeb
vastavas piirkonnas side. Torme esineb aastas mitmeid kordi. Seoses energiakriisiga võib olla
olukordi, kus elektri tootmisvõimsusi Eestis ei jätku ja on vaja hakata tarbimist piirama.
Seetõttu on oluline, et sel ajal saaks sideteenused võimalikult hästi töötada varutoite abil.
6.3. Kontrolli ulatus
Kontrollitakse elutähtsat teenust osutava sideettevõtte poolt nõuete täitmist nii ennetavalt kui
ka peale intsidenti. Teostatakse järelevalvet vajadusel ka sideettevõtte juures koha peal.
Ekstreemsete ilmastikunähtuste ajal jälgitakse olukorda sideteenuste toimepidevuses.
80
81
6.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab hädaolukorra seadus (HOS).
HOS § 46 alusel võib rakendada KorS §-des 30–32, 49 ja 50–53 sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmed.
7. Märkimisväärse turujõuga ettevõte ei täida talle kehtestatud kohustusi: 1- väike-
tavaline oht
7.1. Ohuolukorra kirjeldus
Turul tegutseb märkimisväärse turujõuga sideettevõtja (MTE). Kontrollides olulist vahendit,
võib ta oma tegevusega mõjutada sideturgude konkurentsiolukorda halvemuse suunas, mis võib
vähendada mh lõppkasutaja juurdepääsu sideteenustele taskukohase hinnaga. Märkimisväärse
turujõuga ettevõtja turu mõjuvõimu reguleerimiseks viiakse sideturgudel läbi turuanalüüsid ja
tuvastatud probleemide lahendamiseks sätestatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale
kohustusi.
Ohutõrjeliselt relevantne on olukord, kus märkimisväärse turujõuga ettevõte rikub tema võrku
kasutada sooviva sideettevõte suhtes juurdepääsu andmise kohustusi, läbipaistvus- või
hinnakohustusi. Ka muu võrguteenuseid pakkuv ettevõte, kes kontrollib juurdepääsu
lõppkasutajale, võib takistada läbivühenduvust.
Kuna konkurents on sideturgudel tihe, siis esineb olukordasid, kus võrku kasutada sooviv
ettevõte leiab, et märkimisväärse turujõuga ettevõte ei täida täiel määral talle pandud kohustusi
ja takistab konkurentide juurdepääsu. Oht selliseks olukorraks on pidevalt taustal eksisteeriv.
7.2. Ohuolukorra hinnang
Tagajärje kaalukus: tavaline oht
Turul tegutsevad ettevõtted ei saa vabalt konkureerida. Juurdepääsu teenuse mitte osutamisel
ei saa lõppkasutaja valida temale kõige sobivamat teenuse osutajat. Seega ei pruugi
lõppkasutajad saada sideteenuseid tarbida kas üldse, võimalikult soodsa hinnaga või parima
teenuse kvaliteediga.
Realiseerumise tõenäosus: väike
Sellise ohu realiseerimine on väike. Juurdepääsu kohustust omav sideettevõtja ei osuta talle
kohustusega pandud teenuseid või keeldub teenuse osutamisest. Aastas esineb ligikaudu 100
teenuse osutamist keeldumist, üldjuhul on need põhjendatud.
7.3. Kontrolli ulatus
Kontrollitakse märkimisväärse turujõuga sideettevõtjaks (MTE) määratud ettevõtjale
kehtestatud kohustuste rakendamist ja täitmist. MTE teavitab regulaarselt TTJA-d
juurdepääsukohustuste täitmise seisust (sh keeldumised), mida TTJA analüüsib. Juurdepääsu
soovival ettevõtjal on võimalus ka TTJA-le esitada kaebus ESS § 68 alusel. Kontrolli teostamise
aluseks võib olla ka kaebus.
7.4. TTJA pädevus ja riikliku järelevalve meetmed
TTJA pädevuse ohuolukorra lahendamisel sätestab elektroonilise side seadus.
TTJA lahendab vaidluseid ESS § 149 alusel. TTJA võib ESS-s sätestatud riikliku järelevalve
teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku
81
82
järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. TTJA on osaliselt ESS-
s sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja (ESS § 188 lg 3).
82