Teie 24.03.2026 nr 7-6/56-1
Alutaguse Vallavalitsus
[email protected] Meie 09.04.2026 nr 9.3-2/25/8781-3
Ettepanekud Kauksi ja Rannapungerja
külades asuva RMK puhke- ja
telkimisala detailplaneeringu
lähteseisukohtadele
Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 81 alusel Kauksi ja
Rannapungerja külades asuva RMK puhke- ja telkimisala detailplaneeringu ettepanekute
tegemiseks. Detailplaneering on algatatud Alutaguse Vallavolikogu 25.09.2025 otsusega nr 254.
Planeeritav ala asub Alutaguse vallas Kauksi ja Rannapungerja külades ja hõlmab osaliselt
maatulundusmaa sihtotstarbega Iisaku metskond 45 (81501:005:0279), Ojataguse
(22401:001:0615), Iisaku metskond 193 (22401:001:0413), Rannapromenaadi
(22401:001:0616) ja ärimaa sihtotstarbega Iisaku metskond 40 (22401:004:0940)
katastriüksuseid. Ala suurus on ca 112 ha. Tegemist on Peipsi järve ranna puhkealana kasutuses
oleva riigimetsamaaga. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kauksi puhke- ja telkimisala
arendamine, sealhulgas erinevatele kasutajagruppidele looduses viibimise tervikliku kogemuse
võimaldamine, vähendades seejuures kasutuse negatiivset mõju keskkonnale.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks ja Peipsi järve ranna
ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning esitab detailplaneeringus arvestamiseks
alljärgneva:
1. Ala terviklahenduse väljatöötamisel vältida mürarikaste alade ja rajatiste (nt lõkke- ja
grillikohad) kavandamist elamute ning teiste müratundlike hoonete lähedusse.
2. Jäätmete ja komposti kogumiskohad kavandada elamutest eemale, et vältida
lõhnahäiringute teket.
3. Alutaguse vald paikneb kõrgendatud radooniriskiga piirkonnas ning kui alale
planeeritakse ühiskasutusega hooneid, siis tagada siseruumides radooniohutu keskkond.
Soovitatav on planeeritaval maa-alal teostada radoonitasemete mõõtmised ning järgida
EVS 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes“ sätestatud nõudeid.
4. Kui planeeringuala veevarustus lahendatakse lokaalselt, siis puurkaevu rajamisel tuleb
arvestada taristuministri 24.03.2026 määruses nr 25 „Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu
ehitamise nõuded ja kord“ sätestatud nõudeid.
5. Ennetamaks elektripaigaldistest tulenevaid võimalikke ohte, tuleks vältida hoonete
planeerimist elektripaigaldiste kaitsevööndisse.
6. Kui planeeringualale planeeritakse supelranna ala ning soovitakse rajada supluskohta,
siis nõuded suplusveele ja supelrannale on sätestatud sotsiaalministri 03.10.2019
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post:
[email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574
määrusega nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“, seega tuleb supluskoha
asutamisel arvestada määruse nõuetega, sh:
supluskoha asutamisel tuleb tagada, et supluskoht oleks suplejatele ohutu, lauge,
aukudeta, allikateta, veekeeristeta ning vaba mudast ja ujumist segavast taimestikust;
planeeritava supluskoha veekogusse juhitakse heitvett, siis peab heitvee väljalase
olema supluskohast või supelrannast vähemalt 200 meetri kaugusel. Supluskoha
teenindamiseks ette nähtud ehitised ja rajatised ning nende sihipärane kasutamine ei
tohi halvendada suplusvee kvaliteeti – reovesi tuleb koguda ja suunata/viia
reoveepuhastusjaama/-kogumispunkti.
Pärast supluskoha rajamist soovitab amet alustada suplusvee kvaliteedi seiramist
suplushooajal määruse nr 63 kohaselt. Kui suplusvee kvaliteeti on neljal järjestikusel
aastal seiratud (vähemalt 16 veeproovi) ja see on saavutanud kvaliteediklassi „piisav
kvaliteet“, saab supluskoha valdaja esitada ametile taotluse ametliku supluskoha
asutamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisu Tamm
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Ida regionaalosakond
554 8431
[email protected]
2(2)